dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 26. jaanuar 2024
Viit
2.1.-5/24/144-2
Registreeritud
26. jaanuar 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Raasiku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2024
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond)

Failid

  • 📎Vastus nõudekirjale.pdf416 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Jelena Aasma Teie 15.01.2024 nr Raasiku Vallavalitsus [email protected] Meie 26.01.2024 nr 2.1.-5/24/144-2 Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles küsite, kas volikogu liikmel on õigus lähtuvalt isikuadmete kaitse seadusest küsida järgmisi andmeid: valla töötajate koju ja tööle sõidukompensatsiooni saavate ametnike ja teenistujate nimed koos 01.01.2022-31.12.2023. aastate hüvitise kogusummaga iga hüvitise saaja kohta. IKÜM art 4 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta ning isikuandmete töötlemine on igasugune isikuandmetega tehtav toiming. IKÜM art 6 lg 1 punkti e kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Seega kohaldub IKÜM igasugustele isikuandmete töötlemisele, kuid eriseadustes võib isikuandmete töötlemiseks/juurdepääsuks olla ka erisusi. Nii näiteks töötlevad avaliku sektori asutused, kes on teabevaldajateks AvTS § 5 mõistes, isikuandmeid IKÜM art 6 lg 1 p e alusel ning saavad piirata isikuandmete juurdepääsu juhul kui on tegemist AvTS § 35 lg 1 punktides 11-15 sätestatud teabega. Ehk siis piirangu kehtestamisel tuleb vaadata isikuandmeid koos muu teabega. Näiteks AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid kui sellise teabe avalikustamine riivaks oluliselt isiku eraelu puutumataust. Seega saab vallavalitsus teabenõude korral jätta väljastamata teabe, millele on kehtestatud juurdepääsupiirangud. Siinkohal ei pea see siiski tähendama seda, et kogu teave võiks jääda väljastamata. Järgnevalt aga siiski selgitame, et AvTS § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega on oma olemuselt kogu vallavalitsuse valduses olev teave avalik teave AvTS § 3 lg 1 mõistes. See ei tähenda aga seda, et kogu avalik teave oleks ka avalik. Avalik teave võib sisalda ka piiranguga andmeid, mille väljastamine on keelatud. Seega saab teabenõude korras küsida koopiaid või väljavõtteid asutuse valduses olevatest dokumentidest. Kui dokumendid sisaldavad ka piiranguga andmeid, siis tuleb väljastada see osa teabest või dokumendist, millele piirang ei laiene (AvTS § 38 lg 2). Ühtlasi juhin tähelepanu ka sellele, et AvTS § 36 lg 1 p 9 ei luba tunnistada asutusesiseks kasutamiseks dokumente riigi kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta, sh ka töölepingulistele töötajatele makstud töötasude kohta. Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Siin on oluline ka vahet teha kas teavet küsitakse nn tavakodanikuna (igaühena) või volikogu liikmena. Sellest oleneb, milline seadus teabe küsimisele/saamisele kohaldub. Nimelt on Riigikohus asjas nr 3-3-1-55-04 sedastanud järgmist: Isiku õigus teabenõuet esitada tuleneb Avaliku teabe seadusest. AvTS § 6 kohaselt on teabenõue teabenõudja poolt samas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Teabenõudja on iga isik, kes esitab teabevaldajale teabenõude Avaliku teabe seaduses sätestatud korras (AvTS § 7). AvTS § 1 sätestab selle seaduse eesmärgi, milleks on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 26 sätestab, et volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. Kui isik küsib kohaliku omavalitsuse ametiasutuselt teavet sama omavalitsusüksuse volikogu liikmena, ei saa seda käsitleda teabenõudena Avaliku teabe seaduse tähenduses. Volikogu liiget ei saa sellises olukorras pidada igaüheks AvTS § 1 mõttes, kellele tuleb selle seaduse alusel tagada juurdepääs üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele ja luua võimalus kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmel on seadusest tulenevad õigused ja kohustused, mille täitmiseks ongi KOKS §-s 26 ette nähtud juurdepääs teabele kohaliku omavalitsuse asutuses. Taolistele juhtudele Avaliku teabe seadus ei laiene. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel teabe taotlemisel, ei ole oma iseloomult haldusõiguslikud, vaid tegemist on omavalitsuse sisesuhetega. Kuna teavet küsitakse volikogu liikmena, siis sellele vastamisele ei kohaldu avaliku teabe seadus ning volikogu liikme pöördumist ei saa käsitleda teabenõudena avaliku teabe seaduse mõistes. Volikogu liikmena kohaldub pöördumisele vastamisele KOKS § 26, mille üle inspektsioonil järelevalvepädevus puudub. Seega ei saa inspektsioon anda ka hinnangut vastamise õiguspärasusele. Märgime, et vallavolikogu töö korraldamine peab olema/on sätestatud vallavolikogu töökorras ning seda tuleb vallavolikogu liikmel järgida. Muuhulgas lasub vallavolikogu liikmel hoolsuskohustus volikogu liikmena teada saadud informatsiooni õiguspärases käsitlemises vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele ning muudele asjakohastele seadustele tuginedes. Muuhulgas peab igaks isikuandmete taasavaldamiseks olema õiguslik alus. Kui õiguslik alus andmetöötluseks puudub, siis ei tohi volikogu liige oma ameti raames saadud andmeid töödelda (sh avaldada sotsiaalmeedias vms). Kuigi inspektsioonil puudub pädevus anda hinnanguid volikogu liikme poolt soovitud dokumentide väljastamise osas, loodame siiski, et saime oma selgitustega Teile abiks olla. Lugupidamisega Liina Kroonberg jurist-konsultant peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel