ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Jelena Aasma Teie 15.01.2024 nr
Raasiku Vallavalitsus
[email protected] Meie 26.01.2024 nr 2.1.-5/24/144-2
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles küsite, kas volikogu liikmel on õigus
lähtuvalt isikuadmete kaitse seadusest küsida järgmisi andmeid: valla töötajate koju ja tööle
sõidukompensatsiooni saavate ametnike ja teenistujate nimed koos
01.01.2022-31.12.2023. aastate hüvitise kogusummaga iga hüvitise saaja kohta.
IKÜM art 4 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava
füüsilise isiku kohta ning isikuandmete töötlemine on igasugune isikuandmetega tehtav toiming.
IKÜM art 6 lg 1 punkti e kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik kui isikuandmete
töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku
võimu teostamiseks. Seega kohaldub IKÜM igasugustele isikuandmete töötlemisele, kuid
eriseadustes võib isikuandmete töötlemiseks/juurdepääsuks olla ka erisusi. Nii näiteks töötlevad
avaliku sektori asutused, kes on teabevaldajateks AvTS § 5 mõistes, isikuandmeid IKÜM art 6
lg 1 p e alusel ning saavad piirata isikuandmete juurdepääsu juhul kui on tegemist AvTS § 35 lg
1 punktides 11-15 sätestatud teabega. Ehk siis piirangu kehtestamisel tuleb vaadata isikuandmeid
koos muu teabega.
Näiteks AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid kui sellise teabe avalikustamine
riivaks oluliselt isiku eraelu puutumataust. Seega saab vallavalitsus teabenõude korral jätta
väljastamata teabe, millele on kehtestatud juurdepääsupiirangud. Siinkohal ei pea see siiski
tähendama seda, et kogu teave võiks jääda väljastamata.
Järgnevalt aga siiski selgitame, et AvTS § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja
mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud
seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega on oma
olemuselt kogu vallavalitsuse valduses olev teave avalik teave AvTS § 3 lg 1 mõistes. See ei
tähenda aga seda, et kogu avalik teave oleks ka avalik. Avalik teave võib sisalda ka piiranguga
andmeid, mille väljastamine on keelatud. Seega saab teabenõude korras küsida koopiaid või
väljavõtteid asutuse valduses olevatest dokumentidest. Kui dokumendid sisaldavad ka piiranguga
andmeid, siis tuleb väljastada see osa teabest või dokumendist, millele piirang ei laiene (AvTS §
38 lg 2). Ühtlasi juhin tähelepanu ka sellele, et AvTS § 36 lg 1 p 9 ei luba tunnistada
asutusesiseks kasutamiseks dokumente riigi kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku
juriidilise isiku eelarevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta, sh
ka töölepingulistele töötajatele makstud töötasude kohta.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Siin on oluline ka vahet teha kas teavet küsitakse nn tavakodanikuna (igaühena) või
volikogu liikmena. Sellest oleneb, milline seadus teabe küsimisele/saamisele kohaldub.
Nimelt on Riigikohus asjas nr 3-3-1-55-04 sedastanud järgmist:
Isiku õigus teabenõuet esitada tuleneb Avaliku teabe seadusest. AvTS § 6 kohaselt on teabenõue
teabenõudja poolt samas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe
saamiseks. Teabenõudja on iga isik, kes esitab teabevaldajale teabenõude Avaliku teabe seaduses
sätestatud korras (AvTS § 7).
AvTS § 1 sätestab selle seaduse eesmärgi, milleks on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud
teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse
õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks
avalike ülesannete täitmise üle.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 26 sätestab, et volikogu liikmel on õigus
saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille
väljastamine on seadusega keelatud. Kui isik küsib kohaliku omavalitsuse ametiasutuselt teavet
sama omavalitsusüksuse volikogu liikmena, ei saa seda käsitleda teabenõudena Avaliku teabe
seaduse tähenduses.
Volikogu liiget ei saa sellises olukorras pidada igaüheks AvTS § 1 mõttes, kellele tuleb selle
seaduse alusel tagada juurdepääs üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele ja luua võimalus
kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmel on seadusest
tulenevad õigused ja kohustused, mille täitmiseks ongi KOKS §-s 26 ette nähtud juurdepääs
teabele kohaliku omavalitsuse asutuses. Taolistele juhtudele Avaliku teabe seadus ei laiene.
Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse
volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel teabe taotlemisel, ei ole oma iseloomult
haldusõiguslikud, vaid tegemist on omavalitsuse sisesuhetega.
Kuna teavet küsitakse volikogu liikmena, siis sellele vastamisele ei kohaldu avaliku teabe seadus
ning volikogu liikme pöördumist ei saa käsitleda teabenõudena avaliku teabe seaduse mõistes.
Volikogu liikmena kohaldub pöördumisele vastamisele KOKS § 26, mille üle inspektsioonil
järelevalvepädevus puudub. Seega ei saa inspektsioon anda ka hinnangut vastamise
õiguspärasusele.
Märgime, et vallavolikogu töö korraldamine peab olema/on sätestatud vallavolikogu töökorras
ning seda tuleb vallavolikogu liikmel järgida. Muuhulgas lasub vallavolikogu liikmel
hoolsuskohustus volikogu liikmena teada saadud informatsiooni õiguspärases käsitlemises
vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele ning muudele asjakohastele seadustele tuginedes.
Muuhulgas peab igaks isikuandmete taasavaldamiseks olema õiguslik alus. Kui õiguslik alus
andmetöötluseks puudub, siis ei tohi volikogu liige oma ameti raames saadud andmeid töödelda
(sh avaldada sotsiaalmeedias vms).
Kuigi inspektsioonil puudub pädevus anda hinnanguid volikogu liikme poolt soovitud
dokumentide väljastamise osas, loodame siiski, et saime oma selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
2 (2)