Saatja: "Age Viira" <
[email protected]>
Saaja: "Virve Lans" <
[email protected]>
Teema: RE: Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate toetamiseks
Kuupäev: 2024-01-18 14:47
Tere, Virve Lans.
Täname küsimuste ja tähelepanekute eest. Manustatud on ka täiendatud
taotlus (täiendused on tehtud track change formaadis, et neid eristada
algsest) ja palutud lisadokumendid. Vastame järgnevalt:
1. Edastage nõusoleku võtmise vorm või selle kavand. Nõusoleku vormi
koostamisel palun arvestada, et tuleb eristada uuringus osalemise
nõusolekut ning andmekaitselist nõusolekut. Isikuandmete töötlemiseks
antav nõusolek peab vastama isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 11 ja
art 7 sätestatule ning arvestades põhjenduspunkti 32.
Lisasime andmekaitselise nõusoleku informeeritud nõusoleku vormile LISA 1.
2. Palun selgitage, kuidas esitatakse andmesubjektile teave
isikuandmete töötlemise kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse art 12 – 14
sätestatud teave ehk nn andmekaitsetingimused). Kui andmekaitsetingimused
on juba koostatud, siis palun esitage need. Kui ei ole koostatud, siis
palun esitage kavand.
Civitta Eesti AS andmekaitsetingimused on lisatud ning link
andmekatisetingimustele (kirjeldatud LISAs 2) on lisatud informeeritud
nõusoleku vormile.
3. Taotluse punkti D alapunkti 4 b kohaselt saadab Tartu
linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja valimisse sattunud
naistele e-kirja, milles pakutakse võimalust täiendavaks isakande
teemaliseks nõustamiseks. Palun edastage selle kirja kavand.
Kirja kavand on leitav LISA 3. Tegemist on kirja projektiga ning selle
lõplik sõnastus vaadatakse uuesti üle ja vajadusel täpsustatakse peale
intervjuude läbiviimist isadega ning lapseootel naistega.
4. Taotluses nähtub, et intervjuud viiakse läbi ka ämmaemandate ja
lastekaitsespetsialistidega. Tuleb arvestada, et selle raames töödeldakse
ka ämmaemandate ja lastekaitsetöötajate isikuandmeid ning ka neile tuleb
nende isikuandmete töötlemise õiguslikke aluseid, eesmärke ja tingimusi
jne tutvustada.
Võtame arvesse, et tegemist on ämmaemandate ja lastekaitsetöötajate
isikuandmete töötlemisega. Tutvustame ka ämmaemandatele ja
lastekaitsespetsialistidele, kellega viiakse uuringu käigus läbi
intervjuud, uuringu eesmärki, andmete kogumise ja töötlemise eesmärke,
tingimusi, õiguslikke lauseid jne ning neilt võetakse allkiri
informeeritud nõusoleku vormile, kus on välja toodud ka andmekaitseline
nõusolek, vt LISA1.
5. Taotluse kohaselt pöördute ka eetikakomiteesse. Kui olete
eetikakomitee kooskõlastuse saanud, siis palun edastage see.
Taotlus on hetkel menetlemisel Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja
töövaldkonna uuringute ja analüüside ajutises
eetikakomitees.
6. Taotluse punktis C on öeldud, et kogu andmete töötlus ja analüüs
toimub isikustamata andmetega. Kas ma saan õigesti aru, et andmete töötlus
ja analüüs toimub pseudonüümitud andmetega? Palun kirjeldage, kuidas
toimub isikuandmete pseudonüümimine.
Kogutud info analüüsimiseks kasutame intervjuude helifaile, millele on
salvestatud intervjueeritava hääl ning kogu antud info (kuid mitte nimi).
Kuna intervjuude üleskirjutust ei tehta, ei ole andmete pseudonüümimine
võimalik. Oleme vastava osa taotluses parandanud.
7. Kas intervjuud ja vastaja isikuandmed säilitatakse koos? Palun
kirjeldage seda protsessi.
Intervjuud ja vastaja isikuandmed säilitatakse koos, sest ka inimese hääl
kuulub isikuandmete alla. Muus osas ei palu me intervjueeritaval end
tuvastada. Salvestisi hoitakse Civitta Eesti AS arvutis kohalikul kettal
(st mitte võrgukettal). Salvestistele on juurdepääs projektimeeskonna
liikmetel.
8. Palun parandage taotluse punktis D alapunktis 3 ja 4 kirjeldatud
protsessi vastavalt meie 08.01.2024 toimunud vestlusele (kuidas kaasatakse
naised uuringusse, kuidas ja kes võtab nõusoleku jne).
Info taotluses parandatud.
9. Kes, kui kaua ja kus hoiab isikuandmete töötlemise nõusolekuid?
Isikuandmete töötlemise nõusolekuid hoiab volitatud töötleja Civitta Eesti
AS, kontaktisik Helen Biin (
[email protected], tel 5661 4707).
Nõusolekuid hoitakse kuni projekti lõpuni, ent mitte kauem kui 31.12.2024.
Isikuandmete töötlemise nõusolekuid hoitakse Civitta Eesti AS arvutis.
10. Kas planeeritavad intervjuud salvestatakse? Kui jah, siis kui kaua
salvestisi säilitatakse, kellel on salvestistele juurdepääs, kus
salvestisi hoitakse? Arvestada tuleb, et ka inimese hääl on üks
isikuandmetest.
Intervjuud salvestatakse. Salvestisi säilitatakse kuni projekti lõpuni,
ent mitte kauem kui 31.12.2024. Salvestisi hoitakse Civitta Eesti AS
arvutis kohalikul kettal (st mitte võrgukettal). Salvestistele on
juurdepääs projektimeeskonna liikmetel.
11. Palun edastage intervjuude küsimustikud või selle kavandid (nii
uuringusse kaasatud naised/mehed kui ka lastekaitsetöötajate omad).
Intervjuude (alusuuring, rakendatavuse eeluuring ja rakendatavuse uuring)
kavandid on leitavad LISA 4.
12. Taotluse punkti D alapunkt 4 b kohaselt tehakse
piloteerimisperioodi jooksul kord kuus väljavõte RR-st. Taotlusest tuleb
välja, et piloteerimisprojekt kestab 3 kuud. Kas ma saan õigesti aru, et
RR tehakse päring kolmel korral?
Piloteerimise käigus tehakse väljavõte rahvastikuregistrist üks kord,
andmed võetakse välja kolme kuu kohta tagasiulatuvalt. Näiteks kui
piloteerimisperiood algab aprillis 2024, siis tehakse väljavõte aprilli
alguses 2024. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi kohta. Selliselt on
tagatud, et sama nõustamispakkumine ei jõua korduvalt ühe ja sama Tartu
linna registreeritud emani (nt on nõustamist pakutud ja uuringus osalema
kutsutud juba sünnitusjärgse koduvisiidi käigus), samuti vähendab
ühekordne väljavõte rahvastikuregistrist projekti halduskoormust. Vastav
parandus (üks kord andmete välja võtmine kolme kuu kohta vs andmete
väljavõtmine kord kuus kolmel korral) on viidud sisse taotlusesse.
13. Taotluse punktis D alapunktis 4 b on öeldud, et
lastekaitsespetsialist selgitab ühendust võtnud emale pilootprojekti,
edastab teabelehe ja nõusoleku vormi. Palun esitage teabeleht või selle
kavand.
Teabeleht ja informeeritud nõusoleku vorm on leitav LISA 1.
14. Taotluse punktis D alapunkt 4 c kohaselt teeb Tartu
lastekaitsetöötaja kliendile ettepaneku isakande teemaliseks nõustamiseks.
Kuidas ettepanek tehakse?
Lastekaitsetöötaja teeb ettepaneku oma klientidele, kelle puhul peetakse
isakande teemalist täiendavat nõustamist asjakohaseks (sh arvestades, et
isakande teema avamine või selle lisamine lapse sünnitunnistusele ei tohi
kaasa tuua olukorra halvenemist lastekaitsetöötaja kliendile või tema
lastele) tavapärase klienditöö käigus suusõnaliselt. Lastekaitsetöötaja
selgitab kliendile, miks ta sellise ettepaneku teeb, mida nõustamine
endast kujutab ning et nõustamisega nõustumine ei ole siduv lubadus
isakande lisamiseks lapse sünnitunnistusele. Juhul, kui klient on
nõustamise saamisega nõus, edastab lastekaitsetöötaja kliendile teabelehe,
võtab lastekaitsetöötaja tema allkirja informeeritud nõusoleku vormile
ning annab edasi info ja ettepaneku rakendatavuse uuringus osalemiseks.
15. Kas Civitta Eesti AS kasutab isikuandmete töötlemiseks
pilveteenust? Kui jah, siis millist ning kus asub pilveteenuse server?
Tuleb arvestada, et andmete edastamisel EL väljapoole on peamiseks
murekohaks, et nendes piirkondades kehtivad Euroopast erinevad
andmekaitsereeglid ning seetõttu ei pruugi olla tagatud piisav kaitse
isikuandmetele ja andmesubjekti õigustele. Sellest tulenevalt tuleb
jälgida, kas tegemist on piisava andmekaitsetasemega riigiga. Mittepiisava
andmekaitsetasemega kolmandatesse riiki isikuandmete edastades tuleb
rakendada isikuandmete kaitse üldmääruse art 46 kohaseid kaitsemeetmeid.
Isikuandmete töötlemine, sh säilitamine kolmandates riikides asuvates
serverites loetakse isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt isikuandmete
edastamiseks kolmandatesse riikidesse. Kui pilveteenuse osutaja serverid
asuvad väljaspool EL, tuleb uurida, millisele andmekaitsetasemele riik
vastab. Kolmandatesse riikidesse andmete edastamise kohta saab lugeda
siit:
<https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-va
lisriiki> Isikuandmete edastamine välisriiki | Andmekaitse Inspektsioon
(aki.ee).
Palun seda arvestada isikuandmete töötlemise serveri valiku tegemisel.
Civitta Eesti AS ei kasuta isikuandmete töötlemiseks pilveteenust. Andmeid
hoitakse Civitta Eesti AS arvutis kohalikul kettal (st mitte võrgukettal).
Salvestistele on juurdepääs projektimeeskonna liikmetel.
Täiendavate küsimuste korral oleme valmis vastama.
Parimate soovidega,
Age Viira
analüütik
Analüüsi ja statistika osakond
Sotsiaalministeerium
_____
[email protected]
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
<http://www.sm.ee> www.sm.ee
<https://sm.ee/>
From: Virve Lans <
[email protected]>
Sent: Monday, January 8, 2024 3:59 PM
To: Age Viira <
[email protected]>
Subject: Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja
lapsevanemate toetamiseks
Tere!
Sotsiaalministeerium esitas AKI-le taotluse isikuandmete töötlemiseks
uuringus „Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja
lapsevanema toetamiseks“.
Tutvudes taotlusega palun Teilt järgmist:
1. Edastage nõusoleku võtmise vorm või selle kavand. Nõusoleku vormi
koostamisel palun arvestada, et tuleb eristada uuringus osalemise
nõusolekut ning andmekaitselist nõusolekut. Isikuandmete töötlemiseks
antav nõusolek peab vastama isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 11 ja
art 7 sätestatule ning arvestades põhjenduspunkti 32.
2. Palun selgitage, kuidas esitatakse andmesubjektile teave
isikuandmete töötlemise kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse art 12 – 14
sätestatud teave ehk nn andmekaitsetingimused). Kui andmekaitsetingimused
on juba koostatud, siis palun esitage need. Kui ei ole koostatud, siis
palun esitage kavand.
3. Taotluse punkti D alapunkti 4 b kohaselt saadab Tartu
linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja valimisse sattunud
naistele e-kirja, milles pakutakse võimalust täiendavaks isakande
teemaliseks nõustamiseks. Palun edastage selle kirja kavand.
4. Taotluses nähtub, et intervjuud viiakse läbi ka ämmaemandate ja
lastekaitsespetsialistidega. Tuleb arvestada, et selle raames töödeldakse
ka ämmaemandate ja lastekaitsetöötajate isikuandmeid ning ka neile tuleb
nende isikuandmete töötlemise õiguslikke aluseid, eesmärke ja tingimusi
jne tutvustada.
5. Taotluse kohaselt pöördute ka eetikakomiteesse. Kui olete
eetikakomitee kooskõlastuse saanud, siis palun edastage see.
6. Taotluse punktis C on öeldud, et kogu andmete töötlus ja analüüs
toimub isikustamata andmetega. Kas ma saan õigesti aru, et andmete töötlus
ja analüüs toimub pseudonüümitud andmetega? Palun kirjeldage, kuidas
toimub isikuandmete pseudonüümimine.
7. Kas intervjuud ja vastaja isikuandmed säilitatakse koos? Palun
kirjeldage seda protsessi.
8. Palun parandage taotluse punktis D alapunktis 3 ja 4 kirjeldatud
protsessi vastavalt meie 08.01.2024 toimunud vestlusele (kuidas kaasatakse
naised uuringusse, kuidas ja kes võtab nõusoleku jne).
9. Kes, kui kaua ja kus hoiab isikuandmete töötlemise nõusolekuid?
10. Kas planeeritavad intervjuud salvestatakse? Kui jah, siis kui kaua
salvestisi säilitatakse, kellel on salvestistele juurdepääs, kus
salvestisi hoitakse? Arvestada tuleb, et ka inimese hääl on üks
isikuandmetest.
11. Palun edastage intervjuude küsimustikud või selle kavandid (nii
uuringusse kaasatud naised/mehed kui ka lastekaitsetöötajate omad).
12. Taotluse punkti D alapunkt 4 b kohaselt tehakse
piloteerimisperioodi jooksul kord kuus väljavõte RR-st. Taotlusest tuleb
välja, et piloteerimisprojekt kestab 3 kuud. Kas ma saan õigesti aru, et
RR tehakse päring kolmel korral?
13. Taotluse punktis D alapunktis 4 b on öeldud, et
lastekaitsespetsialist selgitab ühendust võtnud emale pilootprojekti,
edastab teabelehe ja nõusoleku vormi. Palun esitage teabeleht või selle
kavand.
14. Taotluse punktis D alapunkt 4 c kohaselt teeb Tartu
lastekaitsetöötaja kliendile ettepaneku isakande teemaliseks nõustamiseks.
Kuidas ettepanek tehakse?
15. Kas Civitta Eesti AS kasutab isikuandmete töötlemiseks
pilveteenust? Kui jah, siis millist ning kus asub pilveteenuse server?
Tuleb arvestada, et andmete edastamisel EL väljapoole on peamiseks
murekohaks, et nendes piirkondades kehtivad Euroopast erinevad
andmekaitsereeglid ning seetõttu ei pruugi olla tagatud piisav kaitse
isikuandmetele ja andmesubjekti õigustele. Sellest tulenevalt tuleb
jälgida, kas tegemist on piisava andmekaitsetasemega riigiga. Mittepiisava
andmekaitsetasemega kolmandatesse riiki isikuandmete edastades tuleb
rakendada isikuandmete kaitse üldmääruse art 46 kohaseid kaitsemeetmeid.
Isikuandmete töötlemine, sh säilitamine kolmandates riikides asuvates
serverites loetakse isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt isikuandmete
edastamiseks kolmandatesse riikidesse. Kui pilveteenuse osutaja serverid
asuvad väljaspool EL, tuleb uurida, millisele andmekaitsetasemele riik
vastab. Kolmandatesse riikidesse andmete edastamise kohta saab lugeda
siit: Isikuandmete edastamine välisriiki | Andmekaitse Inspektsioon
(aki.ee)
<https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-va
lisriiki> .
Palun seda arvestada isikuandmete töötlemise serveri valiku tegemisel.
Palun vastata esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 22.01.2024 aadressil
[email protected] <mailto:
[email protected]> . Palun selgitused ja täpsustused
taotlusvormile sisse viia ning algtekstist eristada. Ühtlasi pikendan
taotluse läbi vaatamist kuni 31.01.2024.
Virve Lans
jurist
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
+372 627 4132
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
<https://www.linkedin.com/company/estonian-data-protection-inspectorate/>
LinkedIn I
<https://www.facebook.com/andmekaitseinspektsioon/?locale=et_EE> Facebook
I <https://www.youtube.com/@andmekaitse> Youtube
Nõustamise saamise ja uuringus osalemise informeeritud nõusoleku vormid Isade intervjuud (taustauuring) ning lapseootel või hiljuti sünnitanud naiste intervjuud (rakendatavuse eeluuring) TEABE- JA INFORMEERITUD NÕUSOLEKU LEHT Palume Teil kaaluda osalemist intervjuul, mis toimub Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu „Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate toetamiseks“ (IKSU) raames. Uuringut viib läbi Civitta Eesti AS. Projektist Uuringuga selgitatakse põhjuseid, miks mõned vanemad otsustavad isakande tegemata jätta. Seejuures soovime mõista, millised hirmud, teadmised ja vajadused sellise otsuse taustal on ning kas ja kuidas saab vanemaid toetada. Uuringu tulemuste toel töötatakse välja teabematerjalid ja toetavad sekkumised või teenused. Intervjueerimine Soovime paremini mõista, millised on isakande tegemise või tegemata jätmise põhjused ja tagajärjed isade vaatest. Selleks viime [periood] teile sobival ajal läbi orienteeruvalt ühe tunni pikkuse intervjuu kas silmast-silma, telefoni teel või veebikoosoleku vormis. Intervjuul osalemine ei eelda eraldi ettevalmistust ning intervjuu käigus on Teil õigus soovi korral mõnele küsimusele vastamata jätta või uuringus osalemisest täielikult loobuda. Intervjuu viib läbi Civitta Eesti AS-i kogenud intervjueerija, kes võtab Teiega intervjuu aja kokku leppimiseks eraldi ühendust. Nõusolek on vabatahtlik ja seda on võimalik tagasi võtta Teie otsustate, kas soovite uuringust osa võtta ning saate oma nõusoleku ka igal hetkel tagasi võtta, st otsustada, et ei soovi enam osaleda. Võite olla kindel, et see ei too Teie jaoks kaasa negatiivseid tagajärgi. Juhul, kui otsustate nõusoleku tagasi võtta, kustutatakse kõik Teiega juba peetud vestluse osad ning Teie öeldut ei kasutata uuringus andmetena. Konfidentsiaalsus Tagame teie konfidentsiaalsuse. Uuringu aruandes kasutatakse andmeid üldistatuna, ei kasutata otsetsitaate ja välditakse igasuguse sellise info kajastamist, mis võiks võimaldada Teid tuvastada. Pärast andmekogumise lõppu ja analüüsi valmimist kustutatakse intervjuu salvestus. See protseduur järgib Andmekaitse üldmääruse reegleid ja sotsiaalteaduslike uuringute eetikakoodekseid. Uuringu andmeid kasutatakse üksnes teaduslikel eesmärkidel. Võimalikud riskid ja kasud Me ei näe, et uuringus osalemine võiks kaasa tuua mingeid olulisi riske või ebameeldivusi. Võib küll juhtuda, et mõned küsimused on vastamiseks ebamugavad, kuid Teil on võimalus sellistele küsimustele vastamata jätta. Kui Teil tekib küsimusi või kommentaare, võite pöörduda uuringu läbiviija poole. Kontaktinfo Kui Teil on uuringu kohta küsimusi või kommentaare või kui Te soovite oma nõusolekut hiljem tagasi võtta, võtke palun ühendust uuringu koordinaatoriga [nimi] aadressil: [e-posti aadress]. Informeeritud nõusolek u ja andmekaitselise nõusoleku vorm Palume Teil allolev info hoolikalt läbi lugeda. Palun pange tähele, et jaatava vastusega Te kinnitate, et mõistate järgmiste punktide sisu ja nõustute nendega: Olen lugenud uuringu teabelehte ja mõistan täielikult selle sisu. Olen nõus osalema selles uuringus. Saan aru, et selles projektis osalemine on vabatahtlik ning et uuringus osalemisest on võimalik igal ajal loobuda. Saan aru, et uuringu käigus kogutud a ndmeid võidakse avaldada uuringu aruandes kujul, mis ei võimalda Teie isikut tuvastada . Nõustun isikuandmete töötlemisega käesolevas infolehes kirjeldatud viisil. Intervjuus osalemine on vabatahtlik ja juba antud nõusoleku saate alati tagasi võtta, kontakteerudes Civitta Eesti AS-iga (Helen Biin,
[email protected], tel 5661 4707). Intervjuuandmete töötlemine on kooskõlastatud Andmekaitse Inspektsiooniga. Andmete vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium (Age Viira,
[email protected], tel 6269 141). Isikuandmete volitatud töötleja on Civitta Eesti AS (Helen Biin,
[email protected], tel 5661 4707). Civitta Eesti AS andmekaitsetingimustega on võimalik tutvuda aadressil [aadress] . Kui olete kõigi ülaltoodud punktidega nõus, täitke ja allkirjastage palun järgnev vorm: Mina, (nimi) …………………………………………………………………………, olen nõus osalema IKSU uuringu intervjuul. __________________________________ ________________________________ Kuupäev Allkiri Sünnieelse sekkumise sihtrühm (rakendatavuse uuring) TEABELEHT JA UURINGUS OSALEMISE KUTSE Palume Teil osaleda Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu „Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate toetamiseks“ (IKSU) raames lapseootel naistele pakutava uut laadi nõustamise katsetamisel ning sellele järgneval intervjuul, millega kogume tagasisidet uue nõustamisviisi sobivuse kohta. Nõustamist pakub Teie ämmaemand ning uuringut viib läbi Civitta Eesti AS. Projektist Eestis kasvab ligi 10 000 last, kellel pole registreeritud isa. Kõigist Eesti lastest moodustab see ligi 4% ning kuigi isakandeta laste sündide arv ja osakaal kõigist sündidest on küll ajas vähenenud, näitavad viimaste aastate Statistikaameti andmed, et igal aasta sünnib juurde u 300-400 last, kelle sünnitunnistusel puudub isakanne. Uuringuga selgitatakse põhjuseid, miks mõned vanemad otsustavad isakande tegemata jätta. Seejuures soovime mõista, millised hirmud, teadmised ja vajadused sellise otsuse taustal on ning kas ja kuidas saab vanemaid toetada. Uuringu tulemuste toel töötatakse välja teabematerjalid ja toetavad sekkumised või teenused. Uuringu käigus katsetavad ämmaemandad /lastekaitsetöötajad] uut lapseootel naiste nõustamise viisi, mille käigus pakutakse ämmaemanda visiitidel lapseootel naisele ja soovi korral temaga visiidil kaasas olevale kaaslasele suhtetundlikku nõustamist, mille eesmärk on toetada peresid teise vanema kande (kuni 2024. aastani isakanne) osas teadliku otsuse tegemisel. Vajadusel pakutakse võimalust pöörduda võrgustikuspetsialisti (nt sotsiaaltöötaja, raseduskriisinõustaja, jurist, laste heaolu spetsialist või lastekaitsetöötaja) vastuvõtule. See tähendab, et ämmaemand jagab Teile nõustamise käigus ka infot selle kohta, mis teise vanema kanne on, miks see on oluline, mida selle tegemine või tegemata jätmine endaga kaasa toob, kuidas kande tegemine toimub jmt. Vajadusel on ämmaemandal võimalik pakkuda teile suunamist mõne teise tugispetsialisti, nt juristi, laste heaolu spetsialisti, raseduskriisi nõustaja vmt visiidile. See, kui olete valmis osalema uue nõustamisviisi katsetamisel, ei sea teile mingeid kohustusi, sh ei kohusta teid pakutud nõu ja visiite vastu võtma või lapse sünni järel teise vanema kannet tegema. Tagasisideuuring Soovime mõne uut tüüpi nõustamist kogenud naisega viia läbi intervjuu, et koguda pakutud teabe ja nõustamise läbiviimise kohta tagasisidet. Intervjuud toimuvad [periood] Teile sobival ajal. Intervjuu kestab kuni 45 minutit ja võib vastavalt teie eelistustele toimuda silmast-silma, telefoni teel või veebikohtumisena eesti, vene või inglise keeles. Intervjuu viib läbi Civitta Eesti AS-i kogenud intervjueerija, kes võtab Teiega intervjuu aja kokku leppimiseks eraldi ühendust. Intervjuul osalemine ei eelda eraldi ettevalmistust. Teil on õigus intervjuul soovi korral mõnele küsimusele vastamata jätta või intervjuu andmisest keelduda. Samuti on Teil õigus igal hetkel oma nõusolek intervjuu andmiseks tagasi võtta, st otsustada, et ei soovi enam osaleda. Võite olla kindel, et see ei too Teie jaoks kaasa negatiivseid tagajärgi. Juhul, kui otsustate nõusoleku tagasi võtta, kustutatakse kõik Teiega juba peetud vestluse osad ning Teie öeldut ei kasutata uuringus andmetena. Konfidentsiaalsus Tagame teile konfidentsiaalsuse . Uuringu aruandes kasutatakse andmeid üldistatuna, ei kasutata otsetsitaate ja välditakse igasuguse sellise info kajastamist, mis võiks võimaldada Teid tuvastada. Pärast andmekogumise lõppu ja analüüsi valmimist kustutatakse intervjuu salvestus. See protseduur järgib Andmekaitse üldmääruse reegleid ja sotsiaalteaduslike uuringute eetikakoodekseid. Uuringu andmeid kasutatakse üksnes teaduslikel eesmärkidel. Võimalikud riskid ja kasud Me ei näe, et uuringus osalemine võiks kaasa tuua mingeid olulisi riske või ebameeldivusi. Võib küll juhtuda, et mõned küsimused on vastamiseks ebamugavad, kuid Teil on võimalus sellistele küsimustele vastamata jätta. Kui Teil tekib küsimusi või kommentaare, võite pöörduda uuringu läbiviija poole. Kontaktinfo Kui Teil on uuringu kohta küsimusi või kommentaare või kui Te soovite oma nõusolekut hiljem tagasi võtta, võtke palun ühendust uuringu koordinaatoriga [nimi] aadressil: [e-posti aadress] . Teie tagasiside nõustamise korralduse, sisu ja sobilikkuse kohta on väga oluline! Palun andke enda valmisolekust intervjuuks märku [registreerimiskeskkonna link] või e-posti aadressil [e-posti aadress]. [QR kood] Informeeritud nõusolek u ja andmekaitselise nõusoleku vorm (allkirjastatakse enne intervjuu algust) Palume Teil allolev info hoolikalt läbi lugeda. Palun pange tähele, et jaatava vastusega Te kinnitate, et mõistate järgmiste punktide sisu ja nõustute nendega: Olen lugenud uuringu teabelehte ja mõistan täielikult selle sisu. Olen nõus osalema selles uuringus. Saan aru, et selles projektis osalemine on vabatahtlik ning et uuringus osalemisest on võimalik igal ajal loobuda. Saan aru, et uuringu käigus kogutud andmeid võidakse avaldada uuringu aruandes kujul, mis ei võimalda Teie isikut tuvastada. Nõustun isikuandmete töötlemisega käesolevas infolehes kirjeldatud viisil. Intervjuus osalemine on vabatahtlik ja juba antud nõusoleku saate alati tagasi võtta, kontakteerudes Civitta Eesti AS-iga (Helen Biin,
[email protected], tel 5661 4707). Intervjuuandmete töötlemine on kooskõlastatud Andmekaitse Inspektsiooniga. Andmete vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium (Age Viira,
[email protected], tel 6269 141). Isikuandmete volitatud töötleja on Civitta Eesti AS (Helen Biin,
[email protected], tel 5661 4707). Civitta Eesti AS andmekaitsetingimustega on võimalik tutvuda aadressil [aadress] . Kui olete kõigi ülaltoodud punktidega nõus, täitke ja allkirjastage palun järgnev vorm: Mina, (nimi) …………………………………………………………………………, olen nõus osalema IKSU uuringu intervjuul. __________________________________ ________________________________ Kuupäev Allkiri Sünnijärgne sekkumine: Nõus tamine ämmaemanda sünnitusjärgsel koduvisiidil (rakendatavuse uuring) TEABELEHT JA UURINGUS OSALEMISE KUTSE Palume Teil osaleda Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu „Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate toetamiseks“ (IKSU) raames lapseootel naistele pakutava uut laadi nõustamise katsetamisel ning sellele järgneval intervjuul, millega kogume tagasisidet uue nõustamisviisi sobivuse kohta. Nõustamist pakub Teie ämmaemand ning uuringut viib läbi Civitta Eesti AS. Projektist Eestis kasvab ligi 10 000 last, kellel pole registreeritud isa. Kõigist Eesti lastest moodustab see ligi 4% ning kuigi isakandeta laste sündide arv ja osakaal kõigist sündidest on küll ajas vähenenud, näitavad viimaste aastate Statistikaameti andmed, et igal aasta sünnib juurde u 300-400 last, kelle sünnitunnistusel puudub isakanne. Uuringuga selgitatakse põhjuseid, miks mõned vanemad otsustavad isakande tegemata jätta. Seejuures soovime mõista, millised hirmud, teadmised ja vajadused sellise otsuse taustal on ning kas ja kuidas saab vanemaid toetada. Uuringu tulemuste toel töötatakse välja teabematerjalid ja toetavad sekkumised või teenused. Uuringu käigus katsetavad ämmaemandad sünnitusjärgsel koduvisiidil uut nõustamise viisi, mille käigus pakutakse äsja emaks saanud naisele ning soovi korral tema kaaslasele suhtetundlikku nõustamist, mille eesmärk on toetada peresid teise vanema kande (kuni 2024. aastani isakanne) osas teadliku otsuse tegemisel. Vajadusel pakutakse võimalust pöörduda võrgustikuspetsialisti (nt sotsiaaltöötaja, raseduskriisinõustaja, jurist, laste heaolu spetsialist või lastekaitsetöötaja) vastuvõtule. See tähendab, et ämmaemand jagab Teile nõustamise käigus ka infot selle kohta, mis teise vanema kanne on, miks see on oluline, mida selle tegemine või tegemata jätmine endaga kaasa toob, kuidas kande tegemine toimub jmt. Vajadusel on ämmaemandal võimalik pakkuda teile suunamist mõne teise tugispetsialisti, nt juristi, laste heaolu spetsialisti vmt visiidile. See, kui olete valmis osalema uue nõustamisviisi katsetamisel, ei sea teile mingeid kohustusi, sh ei kohusta teid pakutud nõu ja visiite vastu võtma või teise vanema kannet tegema. Tagasisideuuring Soovime mõne uut tüüpi nõustamist kogenud naisega viia läbi intervjuu, et koguda pakutud teabe ja nõustamise läbiviimise kohta tagasisidet. Intervjuud toimuvad [periood] Teile sobival ajal. Intervjuu kestab kuni 45 minutit ja võib vastavalt teie eelistustele toimuda silmast-silma, telefoni teel või veebikohtumisena eesti, vene või inglise keeles. Intervjuu viib läbi Civitta Eesti AS-i kogenud intervjueerija, kes võtab Teiega intervjuu aja kokku leppimiseks eraldi ühendust. Intervjuul osalemine ei eelda eraldi ettevalmistust. Teil on õigus intervjuul soovi korral mõnele küsimusele vastamata jätta või intervjuu andmisest keelduda. Samuti on Teil õigus igal hetkel oma nõusolek intervjuu andmiseks tagasi võtta, st otsustada, et ei soovi enam osaleda. Võite olla kindel, et see ei too Teie jaoks kaasa negatiivseid tagajärgi. Juhul, kui otsustate nõusoleku tagasi võtta, kustutatakse kõik Teiega juba peetud vestluse osad ning Teie öeldut ei kasutata uuringus andmetena. Konfidentsiaalsus Tagame teile konfidentsiaalsuse . Uuringu aruandes kasutatakse andmeid üldistatuna, ei kasutata otsetsitaate ja välditakse igasuguse sellise info kajastamist, mis võiks võimaldada Teid tuvastada. Pärast andmekogumise lõppu ja analüüsi valmimist kustutatakse intervjuu salvestus. See protseduur järgib Andmekaitse üldmääruse reegleid ja sotsiaalteaduslike uuringute eetikakoodekseid. Uuringu andmeid kasutatakse üksnes teaduslikel eesmärkidel. Võimalikud riskid ja kasud Me ei näe, et uuringus osalemine võiks kaasa tuua mingeid olulisi riske või ebameeldivusi. Võib küll juhtuda, et mõned küsimused on vastamiseks ebamugavad, kuid Teil on võimalus sellistele küsimustele vastamata jätta. Kui Teil tekib küsimusi või kommentaare, võite pöörduda uuringu läbiviija poole. Kontaktinfo Kui Teil on uuringu kohta küsimusi või kommentaare või kui Te soovite oma nõusolekut hiljem tagasi võtta, võtke palun ühendust uuringu koordinaatoriga [nimi] aadressil: [e-posti aadress] . Teie tagasiside nõustamise korralduse, sisu ja sobilikkuse kohta on väga oluline! Palun andke enda valmisolekust intervjuuks märku [registreerimiskeskkonna link] või e-posti aadressil [e-posti aadress]. [QR kood] Informeeritud nõusolek u ja andmekaitselise nõusoleku vorm (allkirjastatakse enne intervjuu algust) Palume Teil allolev info hoolikalt läbi lugeda. Palun pange tähele, et jaatava vastusega Te kinnitate, et mõistate järgmiste punktide sisu ja nõustute nendega: Olen lugenud uuringu teabelehte ja mõistan täielikult selle sisu. Olen nõus osalema selles uuringus. Saan aru, et selles projektis osalemine on vabatahtlik ning et uuringus osalemisest on võimalik igal ajal loobuda. Saan aru, et uuringu käigus kogutud andmeid võidakse avaldada uuringu aruandes kujul, mis ei võimalda Teie isikut tuvastada. Nõustun isikuandmete töötlemisega käesolevas infolehes kirjeldatud viisil. Intervjuus osalemine on vabatahtlik ja juba antud nõusoleku saate alati tagasi võtta, kontakteerudes Civitta Eesti AS-iga (Helen Biin,
[email protected], tel 5661 4707). Intervjuuandmete töötlemine on kooskõlastatud Andmekaitse Inspektsiooniga. Andmete vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium (Age Viira,
[email protected], tel 6269 141). Isikuandmete volitatud töötleja on Civitta Eesti AS (Helen Biin,
[email protected], tel 5661 4707). Civitta Eesti AS andmekaitsetingimustega on võimalik tutvuda aadressil [aadress] . Kui olete kõigi ülaltoodud punktidega nõus, täitke ja allkirjastage palun järgnev vorm: Mina, (nimi) …………………………………………………………………………, olen nõus osalema IKSU uuringu intervjuul. __________________________________ ________________________________ Kuupäev Allkiri Sünnijärgne sekkumine: N õustamine piloteerimisperioodil registreeritud üksikemadele ja lastekaistespetsialistide klientidele (rakendatavuse uuring) TEABE- JA INFORMEERITUD NÕUSOLEKU LEHT Palume Teil osaleda Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu „Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate toetamiseks“ (IKSU) raames pakutava uut laadi nõustamise katsetamisel ning sellele järgneval intervjuul, millega kogume tagasisidet uue nõustamisviisi sobivuse kohta. Nõustamist pakub Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna lastekaitseteenistuse spetsialist ning uuringut viib läbi Civitta Eesti AS. Projektist Eestis kasvab ligi 10 000 last, kellel pole registreeritud isa. Kõigist Eesti lastest moodustab see ligi 4% ning kuigi isakandeta laste sündide arv ja osakaal kõigist sündidest on küll ajas vähenenud, näitavad viimaste aastate Statistikaameti andmed, et igal aasta sünnib juurde u 300-400 last, kelle sünnitunnistusel puudub isakanne. Uuringuga selgitatakse põhjuseid, miks mõned vanemad otsustavad isakande tegemata jätta. Seejuures soovime mõista, millised hirmud, teadmised ja vajadused sellise otsuse taustal on ning kas ja kuidas saab vanemaid toetada. Uuringu tulemuste toel töötatakse välja teabematerjalid ja toetavad sekkumised või teenused. Tagasisideuuring Soovime mõne uut tüüpi nõustamist kogenutega viia läbi intervjuu, et koguda pakutud teabe ja nõustamise läbiviimise kohta tagasisidet. Intervjuud toimuvad [periood] Teile sobival ajal. Intervjuu kestab umbes 45 minutit ja võib vastavalt teie eelistustele toimuda silmast-silma, telefoni teel või veebikohtumisena eesti, vene või inglise keeles. Intervjuu viib läbi Civitta Eesti AS-i kogenud intervjueerija, kes võtab Teiega intervjuu aja kokku leppimiseks ühendust. Intervjuul osalemine ei eelda eraldi ettevalmistust. Teil on õigus intervjuul soovi korral mõnele küsimusele vastamata jätta või intervjuu andmisest keelduda. Samuti on Teil õigus igal hetkel oma nõusolek intervjuu andmiseks tagasi võtta, st otsustada, et ei soovi enam osaleda. Võite olla kindel, et see ei too Teie jaoks kaasa negatiivseid tagajärgi. Juhul, kui otsustate nõusoleku tagasi võtta , kustutatakse kõik Teiega juba peetud vestluse osad ning Teie öeldut ei kasutata uuringus andmetena. Konfidentsiaalsus Tagame Teile konfidentsiaalsuse. Uuringu aruandes kasutatakse andmeid üldistatuna, ei kasutata otsetsitaate ja välditakse igasuguse sellise info kajastamist, mis võiks võimaldada Teid tuvastada. Pärast andmekogumise lõppu ja analüüsi valmimist kustutatakse intervjuu salvestus. See protseduur järgib Andmekaitse üldmääruse reegleid j a sotsiaalteaduslike uuringute eetikakoodekseid. Uuringu andmeid kasutatakse üksnes teaduslikel eesmärkidel. Võimalikud riskid ja kasud Me ei näe, et uuringus osalemine võiks kaasa tuua mingeid olulisi riske või ebameeldivusi. Võib küll juhtuda, et mõned küsimused on vastamiseks ebamugavad, kuid Teil on võimalus sellistele küsimustele vastamata jätta. Kui Teil tekib küsimusi või kommentaare, võite pöörduda uuringu läbiviija poole. Kontaktinfo Kui Teil on uuringu kohta küsimusi või kommentaare või kui Te soovite oma nõusolekut hiljem tagasi võtta, võtke palun ühendust uuringu koordinaatoriga [nimi] aadressil: [e-posti aadress] . Teie tagasiside nõustamise korralduse, sisu ja sobilikkuse kohta on väga oluline! Palun andke enda valmisolekust intervjuuks märku [registreerimiskeskkonna link] või e-posti aadressil [e-posti aadress]. [QR kood] Informeeritud nõusolek u ja andmekaitselise nõusoleku vorm (allkirjastatakse enne intervjuu algust) Palume Teil allolev info hoolikalt läbi lugeda. Palun pange tähele, et jaatava vastusega Te kinnitate, et mõistate järgmiste punktide sisu ja nõustute nendega: Olen lugenud uuringu teabelehte ja mõistan täielikult selle sisu. Olen nõus osalema selles uuringus. Saan aru, et selles projektis osalemine on vabatahtlik ning et uuringus osalemisest on võimalik igal ajal loobuda. Saan aru, et uuringu käigus kogutud andmeid võidakse avaldada uuringu aruandes kujul, mis ei võimalda Teie isikut tuvastada. Nõustun isikuandmete töötlemisega käesolevas infolehes kirjeldatud viisil. Intervjuus osalemine on vabatahtlik ja juba antud nõusoleku saate alati tagasi võtta, kontakteerudes Civitta Eesti AS-iga (Helen Biin,
[email protected], tel 5661 4707). Intervjuuandmete töötlemine on kooskõlastatud Andmekaitse Inspektsiooniga. Andmete vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium (Age Viira,
[email protected], tel 6269 141). Isikuandmete volitatud töötleja on Civitta Eesti AS (Helen Biin,
[email protected], tel 5661 4707). Civitta Eesti AS andmekaitsetingimustega on võimalik tutvuda aadressil [aadress] . Kui olete kõigi ülaltoodud punktidega nõus, täitke ja allkirjastage palun järgnev vorm: Mina, (nimi) …………………………………………………………………………, olen nõus osalema IKSU uuringu intervjuul. __________________________________ ________________________________ Kuupäev Allkiri
ANDMEKAITSETINGIMUSED MIS ON ANDMEKAITSETINGIMUSTE EESMÄRK? Ehkki Civitta Eesti AS -i ( „ Civitta “ ) klientideks on valdavas enamuses ettevõtted ja asutused , mitte eraisikud , puutub ka Civitta teatud määral kokku isikuandmetega. Andmekaitsetingimuste eesmärgiks on anda nendele inimestele teave, missuguseid isikuandmeid, kuidas ja mis eesmärgil Civitta töötleb ja missugused on inimese õigused seoses tema isikuandmete töötlemisega. Civitta Eesti AS-i kui isikuandmete vastutava töötleja registrikood on 11092241, juriidiliseks aadressiks on Riia tn 24a, 51010 Tartu ning lisaks Tartule tegutseb Civitta Tallinnas aadressil Lõõtsa 8, 11415 Tallinn. Kontakttelefon on +372 646 448 8 ja e-posti aadress
[email protected] . Andmekaitsetingimuste avalikustamine täidab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) („ isikuandmete kaitse üldmäärus “) artiklites t 13 ja 14 tuleneva teavitamiskohustus e . MIS EESMÄRKIDEL JA KUIDAS CIVITTA ISIKUANDMEID TÖÖTLEB? Kliendile teenuse osutamine Civitta pakub oma klientidele juhtimiskonsultatsiooni , ettevõtlustuge ja - diagnostikat, aitab kirjutada toetustaotlusi ja juhtida projekti, viib läbi turu-uuringuid , teeb andmeanalüüsi ning nõustab laia spektrit organisatsioone alates idufirmadest ja lõpetades avaliku sektoriga. Nende teenuste osutamiseks on vajalik töödelda ettevõtte või asutuse juhtide ja töötajate isikuandmeid , nagu inimese kontaktandmed, positsioon ja tööandja , ning era kliendi kontaktandmeid. Ettevõtte või asutuse juhtide ja töötajate ning era kliendi isiku andmed võivad nähtuda kliendile teenuse osutamise käigus või teenuse lõpptulemusena kliendile esitatud raportist, projektist, analüüsist või uuringust. Selline isikuandmete töötlemine on vajalik, et täita kliendiga sõlmitud lepingut . Erakliendile arve esitamiseks on vajalik töödelda tema arveinfot. Uuringute läbiviimine Kui Civitta viib kliendi tellimusel läbi uuringut ning Civitta ja klient püstitavad üheskoos uuringu eesmärgi, määratlevad sihtrühmad ja küsitlemise metoodika , on Civitta ja klient uuringu käigus töödeldavate isikuandmete kaasvastutavad töötlejad. Kui ülaltoodud valikud teeb klient üksi, n äiteks hankedokumendis ülesannet kirjeldades , ning Civitta töötleb uuringu käigus isikuandmeid vastavalt kliendi juhistele, on uuringus klient isikuandmete vastutavaks töötlejaks ning Civitta volitatud töötlejaks . Kaasvastutava töötlejana on Civittal õigustatud huvi koguda uuringu läbiviimise eesmärgil avalikest allikatest (näiteks ettevõtte või asutuse koduleht, äriregister) sihtrühma kuuluvate ettevõtete ja asutuste juhtide või töötajate kontaktandmeid ning kasutada kontaktandmeid nendega ühenduse võtmiseks . Teenuste ja toodete sisseostmine tarnijatelt Civitta kasutab ka ise teiste ettevõtete teenuseid ning tellib oma tegevuseks vajalikke tooteid. V astavaks ärisuhtluseks on vajalik teada tarnija poolse kontaktisiku kontaktandmeid. Kontaktandmete ja arveinfo töötlemine on vajalik tarnelepingu täitmiseks. Infokirjade edastamine Civitta soovib viia oma klientide ja teiste isikuteni, kellega Civitta on koostööd teinud ja ärialaseid kontaktandmeid vahetanud, neile huvipakkuvaid ja kasulikke uudiseid Civitta tegevuse kohta. Civitta võib sel eesmärgil edastada e-posti teel infokirju kliendist ettevõtte või asutuse kontaktisikule, era kliendile, uuringus osalenud sihtrühma kuuluva organisatsiooni kontaktisikule, tarnija kontaktisikule. Civittal on õigustatud huvi hoida nende inimestega või nende inimeste esindatavate ettevõtete ja asutustega ärialast suhet. Inimesel on igal ajal õigus teavitada Civittat soovist infokirju enam mitte saada ning kõige lihtsam viis selleks on iga infokirja lõpus oleva vastava lingi klikkimine. Värbamine Civittasse tööle kandideerijad esitavad oma kandideerimisdokumentides Civittale järgnevaid isikuandmeid: kontaktandmed, haridus, kvalifikatsioon, senine töökogemus. KELLEL ON ISIKUANDMETELE LIGIPÄÄS? Civitta hoiab konfidentsiaalsena kõiki oma klientide andmeid, sealhulgas isikuandmeid. Civitta töödeldavatele isikuandmetele pääsevad ligi üksnes need töötajad ja juhtorganite liikmed, kellele see on vajalik nende positsioonist tulenevate ülesannete täitmiseks. Civitta võib projekti kaasata ja isikuandmetele ligipääsu anda vajalikku pädevust omavale koostööpartnerile. Rahvusvahelise kliendiprojekti raames võib Civitta edastada isikuandmeid teistes riikides tegutsevatele Civitta kontserni ettevõtetele. Isikuandmetele võib ligipääsu omada tarkvaralahenduse pakkuja. Juriidilisest isikust kliendi kontaktisikute ning era kliendi isikuandmeid võidakse edastada raamatupidamisteenuse osutajale . J uhul kui tasumata arve osas ei õnnestu saavutada kokkulepet, on võimalik eraisikust kliendi arveinfo ja kontaktandmete edastamine inkassoteenuse osutajale. KUI KAUA CIVITTA ISIKUANDMEID SÄILITAB? Civitta säilitab klientidele teenuse osutamist tõendavaid andmekandjaid , sh isikuandmeid sisaldavaid dokumente 10 aastat projekti lõppemisest. Civitta säilitab kliendist ettevõtte või asutuse kontaktisiku, era klien di , uuringus osalenud sihtrühma kuuluva ettevõtte või asutuse kontaktisiku ja tarnija kontaktisiku kontaktandmeid kliendisuhte või ühise projekti kestel. Õigustatud huvi olemasolu korral võib Civitta teatud olukordades säilitada kontaktandmeid ka pärast kliendisuhte või ühise projekti lõppemist, kuid mitte kauem, kui vajalik. Eelkõige võib Civitta kontaktandmeid säilitada ja edaspidi töödelda äriedenduse eesmärgil. Kui Civittal on õigustatud huvi hoida nende inimeste või nende inimeste esindatavate ettevõtete või asutustega ärialast suhet, säilitab Civitta kontaktandmeid nii kaua , kui on õigustatud huvist tulenevalt vajalik või kuni inimene on avaldanud soovi, et tema kontaktandmed kustutatakse . Teenuste või toodete sisseostmisega seotud lepinguid ja teenuse või toote kvaliteediga seotud infot säilitatakse kuni 10 aastat teenuse kättesaamisest või toote üleandmisest. Tööle kandideerijate k andideerimisdokumente säilitab Civitta ühe aasta jooksul alates kandidaadile värbamisotsuse teatavakstegemisest. Andmeid, mille säilitamiskohustus tuleneb õigusaktist (nt raamatupidamisandmed), säilitab Civitta õigusakti s ettenähtud aja jooksul. MISSUGUSED ON INIMESE ÕIGUSED SEOSES OMA ISIKUANDMETEGA? Tulenevalt andmekaitse üldmäärusest on inimesel õigus oma isikuandmetega tutvuda ja saada enda isikuandmetest koopia, õigus nõuda enda isikuandmete ülekandmist teisele vastutavale töötlejale, õigus nõuda enda isikuandmete kustutamist, parandamist või täiendamist ja isikuandmete töötlemise piiramist. Nende õiguste kasutamiseks palub Civitta võtta ühendust oma tavapärase kontaktisikuga Civittas või teatada oma soovist e-posti aadressil
[email protected] . Kui inimene tunneb muret GDPR-i või muu isikuandmetega seotud õigusakti oletatava rikkumise pärast Civittas, palub Civitta taas võtta ühendust e-posti aadressil
[email protected] . Kui inimene ei ole rahul sellega, kuidas Civitta tema kaebust lahendas, on tal õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile. Andmekaitse Inspektsiooni kontaktandmed on järgnevad: telefon +372 627 4135; meiliaadress
[email protected] ; postiaadress Tatari 39, Tallinn 10134.
Alusanalüüs: Isade intervju eerimise kava Intervjuukava – isad (isakanne puudu) Mina olen [intervjueerija lühitutvustus]. Kas sobib, kui me sinatame teineteist selle vestluse käigus? Aitäh, et oled olnud nõus minuga vestlema. Selle intervjuu eesmärk on mõista, milline on Sinu nägemus isaks olemisest. Räägime lähemalt isakandest ehk isa nime märkimisest lapse sünnitunnistusele. Isakanne näitab, et oled ametlikult lapse isa. Sinu mõtted aitavad meil paremini toetada nii isasid kui ka emasid. Oleme juba rääkinud emadega, ent soovime saada ka isade vaadet. Intervjuu kestab kuni poolteist tundi. Sul on õigus igal hetkel intervjuul osalemisest loobuda. Kõik, mida Sa täna minuga jagad, on konfidentsiaalne. See tähendab, et kasutame Sinu mõtteid üksnes üldistatud kujul ja ei seosta neid Sinu isikuga. Kui Sa oled nõus, siis lindistan meie vestluse, et mul oleks lihtsam räägitut kirja panna. Salvestus jääb vaid minu kasutusse ja pärast intervjuu maha kirjutamist kustutan selle. Kui Sa sellega nõus ei ole, püüan panna märkmed kirja meie vestluse ajal. Kas Sul on tekkinud küsimusi, või oled valmis intervjuuga alustama? Intervjueerijale: veendu, et oled saanud intervjueeritavalt kirjaliku (st allkirjastatud) nõusoleku. Digiallkirjastatud (või allkirjastatud ja skaneeritud) vorm on saadetud enne intervjuu toimumist uurimismeeskonnale. Füüsiliselt (st mitte veebis) toimuval intervjuul saab allkirja küsida kohapeal. Isaks olemine Palun räägi mulle alustuseks veidike endast. Kui vana Sa oled? Räägi mulle oma isaks saamise lugu. Mitu last Sul on? Kas tegemist on Sinu bioloogilise/bioloogiliste lapsega/lastega? Kas Sinu nimi on märgitud lapse/laste sünnitunnistusele? [Intervjueerija saab veenduda, et tegemist on isaga, kelle lapsel/lastel puudus/puutub isakanne] Räägi mulle oma lapsest/lastest. Kui vana/vanad Sinu laps/lapsed on? Kas ja kui palju oled osalenud lapse/laste elus? Kas ja kui palju sooviksid seda teha? Mida tähendab Sinu jaoks isaks olemine? Mis Sa arvad, mis teeb ühest isast hea isa? Isakande puudumine ja selle põhjused Räägime nüüd veidi lähemalt isakandest ehk isa nime märkimisest lapse sünnitunnistusele. Järgnevate küsimuste juures palun mõelda lapsele/lastele, kelle sünnitunnistusele ei ole Sinu nimi märgitud, või kelle sünnitunnistusele on Sinu nimi hiljem lisatud. Palun jaga minuga oma kogemust seoses isakande tegemisega. Mis põhjustel jäi isakanne tegemata? Kuidas said teada, et Sinu nimi ei ole märgitud lapse/laste sünnitunnistusele? Kuidas Sa sellele reageerisid? Kelle otsus oli mitte märkida lapse/laste sünnitunnistusele isa? Kas see otsus oli ühine või sündis ühe osapoole soovil? Kuidas Sa hindad, kas Sinu suhted lapse/laste emaga enne või pärast sündi mõjutasid Sinu nime mitte märkimist lapse/laste sünnitunnistusele? Kas Sina või teine vanem on hiljem kahetsenud otsust isakannet mitte teha? Kui jah, siis miks? / Kui ei, siis miks mitte? Kas oled soovinud või püüdnud isakannet lapse sünnitunnistusele hiljem lisada? Kui jah, siis miks? Kui ei, siis miks mitte? Kui jah, siis palun kirjelda, kuidas olukord välja nägi. Mis sai edasi? Isakande tegemata jätmise mõju isale, lapsele ja lähedastele Milliseid tundeid tekitab/tekitas Sinus teadmine, et Sa ei ole (olnud) märgitud oma lapse/laste sünnitunnistusele? Kas ja kuidas see on mõjutanud Sinu heaolu? Kas ja kuidas see on mõjutanud Sinu suhet lapsega/lastega? Mis Sa arvad, kuidas on Sinu nime puudumine lapse sünnitunnistusel mõjutanud lapse/laste heaolu? Palun kirjelda mulle oma suhet lapsega/lastega, kelle sünnitunnistusel/tunnistustel puudub/puudus Sinu nimi. Kas ja kui tihti lapsega/lastega suhtled? Kui suhtleb lapsega, siis: Kuidas te suhtlete – näost-näkku, veebi teel? Kui palju Sa tead lapse/laste elust? Kas ja kuidas on isakande puudumine mõjutanud Sinu osalemist lapse/laste kasvatamisega seotud otsustes? Palun räägi mulle oma suhtest lapse/laste emaga. Millised olid Sinu suhted lapse/laste emaga enne lapse/laste sündi? Millised olid Sinu suhted lapse/laste emaga pärast lapse/laste sündi? Kui tihti suhtlete last/lapsi puudutavatel teemadel? Kas ja milliseid väljakutseid on Sulle tekitanud isakande puudumine? Milliseid emotsionaalseid väljakutseid on see Sulle toonud? Milliseid õiguslikke väljakutseid on see Sulle toonud? Kas Sinu lähedased ja/või sõbrad on teadlikud, et Sul on bioloogiline laps/bioloogilised lapsed, kuid Sa pole ametlikult tema/nende isa? Kui jah, siis miks? Kui ei, siis miks mitte? Kui jah, siis: Milline on olnud nende reaktsioon? Kas nende reaktsioon on Sinu vaatenurka mõjutanud? Kas ja kui palju on Sinu perel kontakti Sinu bioloogilise lapsega/bioloogiliste lastega? Kuidas Sa näed, milline kontakt võiks Sul olla lapsega/lastega tulevikus? Kas ja millisena näed enda rolli lapse/laste elus? Kas näed ette mingeid võimalikke muutusi või asjaolusid, mis võivad Sind tulevikus isakande tegemise osas ümber mõtlema panna? Kokkuvõte Kas Sinu arvates peaks isa olema alati kantud lapse sünnitunnistusele? Kui jah, siis miks? / Kui ei, siis miks mitte? Kas ja miks on isakanne vajalik, mida selle olemasolu või puudumine kaasa toob (lapsele, emale, isale)? Kes peaks Sinu arvates otsustama, kas märkida lapse sünnitunnistusele isa või mitte? Kui saaksid anda nõu mõnele teisele isale, kes on Sinuga sarnases olukorras, siis mis see oleks? Palun Sul lõpetuseks mõelda, mida vajaksid või ootaksid Sina mehe või isana riigilt? Kas Sul on veel mõtteid, mida sooviksid minuga jagada? Intervjueeritava tänamine intervjuus osalemise eest. Intervjuukava – isad (isakanne olemas) Algus sama, mis ülemisel intervjuukaval. Isaks olemine Palun räägi mulle alustuseks veidike endast. Kui vana Sa oled? Räägi mulle oma isaks saamise lugu. Mitu last Sul on? Kas tegemist on Sinu bioloogilise/bioloogiliste lapsega/lastega? Kas Sinu nimi on märgitud lapse/laste sünnitunnistusele? [Kontrollküsimus – intervjueerija saab veenduda, et tegemist on isaga, kelle lapsel/lastel on isakanne] Räägi mulle oma lapsest/lastest. Kui vana/vanad Sinu laps/lapsed on? Mida tähendab Sinu jaoks isaks olemine? Mis Sa arvad, mis teeb ühest isast hea isa? Isakande tegemine Räägime nüüd veidi lähemalt isakandest ehk isa nime märkimisest lapse sünnitunnistusele. Palun jaga minuga oma kogemust seoses isakande tegemisega. Kas Sul tekkis seoses isakande tegemisega küsimusi? Kui jah, siis milliseid? Kas Sul tekkis seoses isakande tegemisega probleeme? Kui jah, siis milliseid? Kas ja kuidas on Sinu nime märkimine lapse/laste sünnitunnistusele mõjutanud seda, kuidas Sa end näed (st identiteeti)? Palun kirjelda mulle oma suhet lapsega/lastega. Kas ja kuidas on see, et lapse/laste sünnitunnistusel on Sinu nimi, aidanud kaasa Sinu sidemele lapsega/lastega? Kas ja kuidas mõjutab isakanne Sinu lapse/laste heaolu? Palun Sul panna end hetkeks olukorda, kus Sinu nimi ei ole märgitud lapse/laste sünnitunnistusele. Mis Sa arvad, mis oleks Sinu elus teisiti? Palun räägi mulle oma suhtest lapse/laste emaga. Kas kasvatate last/lapsi igapäevaselt koos? Juhul, kui ei ela koos : Kui tihedalt suhtlete? Kas otsustate lapse/laste eluolu puudutavaid küsimusi üheskoos? Kas esineb lahkarvamusi? Millised olid Sinu suhted lapse/laste emaga enne lapse/laste sündi? Millised olid Sinu suhted lapse/laste emaga pärast lapse/laste sündi? Kas ja kuidas on Sinu nime märkimine lapse/laste sünnitunnistusele mõjutanud Sinu ja lapse/laste ema suhet? Isakande mõju isale, lapsele ja lähedastele Kuivõrd mõjutab Sinu hinnangul isakanne lapse elu? Kuivõrd mõjutab isakanne ema elu? Kuivõrd mõjutab isakanne isa elu? Millised võivad Sinu hinnangul olla isakande tegemata jätmise põhjused? Millised võivad olla isakande tegemata jätmise tagajärjed? Kokkuvõte Kas Sinu arvates peaks isa olema alati kantud lapse sünnitunnistusele? Kui jah, siis miks? / Kui ei, siis miks mitte? Kas ja miks on isakanne vajalik, mida selle olemasolu või puudumine kaasa toob (lapsele, emale, isale)? Kas isakande tegemine peaks olema kohustuslik? Kes peaks Sinu arvates otsustama, kas märkida lapse sünnitunnistusele isa või mitte? Kui saaksid anda nõu mõnele mehele, kes kaalub isakande tegemata jätmist, siis mis see oleks? Palun Sul lõpetuseks mõelda, mida vajaksid või ootaksid Sina mehe või isana riigilt? Kas Sul on veel mõtteid, mida sooviksid minuga jagada? Intervjueeritava tänamine intervjuus osalemise eest. Rakendatavuse eeluuring: intervjueerimise raamküsimused lapseootel ja/või hiljuti lapse sünnitanud naistele NB! Tegemist on intervjuu raamistikuga, st välja on toodud peamised uurimisküsimused kuid tegu ei ole intervjuu kavaga. Intervjuu kava koostatakse vastavalt uuringu eelnevate etappide tulemustele ja respondendi profiilile (lapseootel või juba sünnitanud naine, piirkond jne) vahetult enne intervjuud käesolevale raamistikule tuginedes. Naise kogemus ämmaemanda pakutud nõustamisega rasedusaegsel jälgimisel Nõustamise sisu Millistel teemadel nõustamist pakuti? Kas pakuti täiendava suunamise võimalust teiste spetsialistide (nt jurist, rasedusrkiisi nõustaja, vaimse tervise õde, sotsiaaltöötaja jne) juures? Hinnang nõustamise sisule, sh vajadustele vastavusele Nõustamise formaat Millises vormis nõustamist pakuti (vestlus, täiendavad teabematerjalid vmt )? Kelle initsiatiivil tõstatati nõustamise käigus teemasid? Kuidas sobis nõustamise vorm ning stiil? Kas midagi võiks lisada või muuta? Isakande temaatika käsitlemine Kas käsitleti isakande teemat? Millises vormis? Millist infot anti? Kelle initsiatiivil teemat käsitleti? Kas teemakäsitlus oli vajalik ja piisav? Mis oleks võinud olla teisiti? Hinnang ja tagasiside plaanitavale isakande teemalisele nõustamisele Respondendile kirjeldatakse plaanitavat uut nõustamisviisi (sh sünnieelne ja -järgne sekkumine) Milline on respondendi esimene reaktsioon/hinnang kirjeldatud sekkumistele? Mis tundub hea, mis tundub sobimatu/halb? Mil moel erineb (sünnieelne) sekkumine respondendi hiljutisest kogemusest ämmaemanda nõustamisel? Kuidas oleks reageerinud, kui talle oleks pakutud kirjeldatud sünnieelset nõustamist? Kuidas suhtub sellesse, et on võimalik lastekaitseteenistusest saada täiendavat nõustamist? Kuidas suhtub sellesse, kui KOV/riik pöördub vanema poole pakkudes täiendava nõustamise võimalust? Rakendatavuse uurin g: I ntervjuu raam sekkumis t e sihtrühma de le NB! Tegemist on intervjuu raamistikuga, st välja on toodud peamised uurimisküsimused kuid tegu ei ole intervjuu kavaga. Intervjuu kava koostatakse vastavalt projekti eelmiste etappide tulemustele, respondendi profiilile (lapseootel või juba sünnitanud naine, piirkond jne) vahetult enne intervjuud käesolevale raamistikule tuginedes. Saadud nõustamine ja hinnang sellele Kas sai isakande teemalist nõustamist? Milliseid teemasid kaeti? Mis vormis nõustamine toimus? Kas anti lisamaterjale? Kas suunati lisanõustamisele võrgustikuspetsialistide juurde? Milline on hinnang saadud nõustamisele? Soovitused nõustamise täiendamiseks ja parandamiseks Ettepanekud nõustamise vormile Ettepanekud nõustamise teemade valikule Ettepanekud täiendava info (teemad, materjalid, lisanõustamine) lisamiseks Hinnang nõustamise tõhususele Kas nõustamise käigus pakutud info oli uudne? Kas nõustamise käigus pakutud info oli asjakohane? Kas nõustamine aitas kujundada seisukohta teise vanema kande osas? Kas nõustamine mõjutas otsust teise vanema kande tegemise osas? Rakendatavuse uuring : I ntervjuu raam sekkumise läbiviijatele (ämmaemandad, lastekaitsespetsialistid) NB! Tegemist on intervjuu raamistikuga, st välja on toodud peamised uurimisküsimused kuid tegu ei ole intervjuu kavaga. Intervjuu kava koostatakse vastavalt projekti eelmiste etappide tulemustele, respondendi profiilile ( ämmaemand, lastekaitsespetsialist ) vahetult enne intervjuud käesolevale raamistikule tuginedes. Pakutud nõustamine ja hinnang nõustamise vo0rmile ja korraldusele Kas ja kui sageli oli võimalik pakkuda isakande teemalist nõustamist? Millisele sihtrühmale nõustamist pakuti, milline sihtrühm oli nõustamisele avatud? Milliseid teemasid kaeti? Mis vormis nõustamine toimus? Kas anti lisamaterjale? Kas suunati lisanõustamisele võrgustikuspetsialistide juurde? Milline on hinnang pakutud nõustamisele (sisu, maht, vastavus kliendi vajadustele) ? Soovitused nõustamise täiendamiseks ja parandamiseks Ettepanekud nõustamise vormile Ettepanekud nõustamise teemade valikule Ettepanekud täiendava info (teemad, materjalid, lisanõustamine) lisamiseks Ettepanekud nõustajatele lisateabe pakkumiseks (koolitused, tugimaterjalid, nende vorm ja sisu) Hinnang nõustamise tõhususele Hinnang sekkumise tõhususele, sh vorm, maht, võimalused Klientide tagasiside sekkumise tõhususele (kui on tagasisidestatud) Isiklik hinnang sekkumise vajalikkusele ja asjakohasusele
Andmekaitse Inspektsioon s Tatari 39 Tallinn 10134 Analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandme te kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X isikuandme te töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate toetamiseks A . Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid peab töötlema, kuna uuringu eesmärgi (vt punkt B) täitmine eeldab kindlatele tunnustele vastava valimi olemasolu ja nende kaasamist uuringusse. Uuringu valim on piiratud ( orienteeruvalt 30 inimest) ja spetsiifiline ( kolme Eesti piirkonna inimesed, kes on saanud uuringu käigus testitavat ämmaemanda või lapse heaolu spetsialisti suunamist e sekkumist), mistõttu ei ole ilma andmete töötlemiseta võimalik valimit uuringusse kaasata ega uuringu eesmärki täita. Tuvastamist võimaldavaid isikuandmeid töödeldakse valimisse sattunud inimestega kontakti võtmiseks . Võimalikke alternatiive valimi moodustamiseks ei ole, sest nii ei ole uuringu läbiviijatel võimalik jõuda inimesteni, kelle le sekkumis ega t eenust osutati . Seega on andmete töötlemine vältimatult vajalik, et täita uuringu eesmärki. B . Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olema s olu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt) : Eestis kasvab ligi 10 000 last, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta . Kõigist Eesti lastest moodustab see ligi 4%. Isakande puudumisel on last kasvataval vanemal õigus saada S otsiaalkindlustusameti makstavat üksikvanema lapse toetust. Isakandeta laste sündide arv ja osakaal kõigist sündidest on küll ajas vähenenud (ühtlasi ka üksikvanema lapse toetuse saajate arv), kuid viimaste aastate Statistikaameti andmed näitavad, et igal aasta sünnib juurde u 300-400 last, kelle l puudub isakanne. Lapse Õiguse Konventsiooni artiklid 7 lg 1, 8 ning 16 hõlmavad lapse õigust teada, võimaluste piires, oma bioloogilisi vanemaid ning õdesid-vendi ning kohustust austada lapse identiteeti. Samad õigused on tugevalt riivatud laste osas, kelle puhul on isakanne tegemata jäänud. Sekkumisuuringu eesmärgiks on edendada Eesti laste õigust teada oma isa, päritolu ja põlvnemist toetades isakannete tegemist. Selleks on Riigikantselei avaliku sektori innovatsiooniprogrammi raames disainitud kaks sekkumist eesmärgiga teavitada emasid isakande tegemise olulisusest ja seeläbi suunata neid lapse sünnitunnistusele isa nime märkima. Sünnieel s e sekkumise raames teavitavad emasid isakande olulisusest ämmaemandad, sünnijärgse sekkumise korral kohaliku omavalistuse üksuse ( KOV ) (lastekaitse)spetsialistid. Enne välja töötatud sekkumiste rakendama asumist tuleb aga uurida nende rakendatavust ja võimalikku mõju ning vajadusel sekkumisi täiendada. Selleks tuleb esmalt uurida, kuidas arvestavad sekkumised isa huvidega, sest isa vaadet isakande teemale on Eestis seni vähe uuritud. Teiseks tuleb analüüsida, kuidas sobituvad väljatöötatud sekkumised Eesti õiguslike raamidesse, millised on kitsaskohad ning kas midagi tuleks seadusandluses muuta. Sekkumiste prototüüpide väljatöötamisse kaasatakse ka sekkumiste rakendajate kogemus ja hinnangd sekkumiste asjakohasuse, teostatavuse, vastuvõetavuse ja võimaliku mõju kohta. Samuti uuritakse sekkumise vastuvõetavust ja võimalikku mõju sekkumiste sihtrühma ehk emade seas, kes isakannet ei tee. Üksikvanemate toetamine isakande tegemise tõhustamise abil kuulub Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna 2023. aasta tööplaani. Sotsiaalministeeriumis on värskelt valminud ka laste heaolu reformi väljatöötamiskavatsuse (VTK), mille üks eesmärkidest on laste õiguste kaitse. VTK alusel töötatakse sel ja järgmisel aastal välja seaduseelnõu lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmiseks, eesmärgiga suurendada Eestis elavate laste heaolu. Ühe täiskasvanuga perede vaesuse vähendamine on ühe olulise eesmärgina toodud välja ka h eaolu arengukavas aastateks 2023 – 2030 . Projekt aitab pikemas perspektiivis kaudselt kaasa ka riigi pikaajalise arengustrateegia „ Eesti 2035“ strateegiliste sihtide, eelkõige sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ saavutamisele, toetades meeste aktiivsemat osalemist pereelus ja laste eest hoolitsemises ning võrdsemat vanemaliku vastutuse jaotust, mis omakorda toetab jätkusuutlikumaid positiivseid peresuhteid ning naiste võimalusi osaleda aktiivselt töö- ja ühiskondlikus elus ning mõjub positiivselt meeste tervisele, kuid eelkõige toetab las t e õigus i mõlema vanema hoolitsusele ja vanemate-laste suhtlemisele nii koos kui lahus elades. C . Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Uuringus on isikustatud vaid intervjueeritavate nimi ja kontaktandmed ning intervjuude käigus avaldatud perekonnaseisu, terviseseisundit jmt puudutav teave. Intervjueeritavate kontaktandmed kogutakse sõltuvalt sihtrühmast kahel viisil: Taustauuringu (isad), rakendatavuse eeluuringu (hiljuti rasedusaegsel jälgimisel olnud või lapse sünnitanud naised) ning sekkumise rakendamise sihtrühma liikmed jõuavad tänu uuringu disainile ise uurimisrühmani (Civitta). Kõiki sihtrühmi teavitatakse projekti ja uuringu eesmärgist ning kõigilt võetakse kirjalik nõusolek uuringus osalemiseks. Rakendatavuse uuringu kolmandat sihtrühma, s . o testperioodi vältel lapse sünni registreerinud üksikemad, teavitatakse isikuandmete töötlemisest kirjas, millega saadetakse pakkumine täiendavaks isakande teemaliseks nõustamiseks. Juhul, kui naine ei soovi täiendavat nõustamist, tema isikuandmeid edasi ei töödelda ning need kustutatakse projekti lõpus. Juhul, kui naine soovib täiendavat nõustamist, võtab ta ise ühendust kindlaksmääratud Tartu l innavalituse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna spetsialistiga, kes pakub ka võimalust rakendatavuse uuringus osalemiseks. Uuringus osalemiseks võetakse kirjalik nõusolek. Lisaks kehtib kaks põhimõtet: n õusoleku andnud isikul on igal hetkel õigus oma nõusolek uuringus osalemiseks tagasi võtta ; a ndmete edastamine Siseministeeriumi ja Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna vahel toimub ID kaardile krüpteerituna. Kogutud andmete töötlus ja analüüs toimub isikustamata andmetega. Uuringu väljundiks on: Aruanne, kus esitatakse üldistatud kujul ülevaade sekkumiste rakendamise protsessist ning sekkumise sihtrühma kogemustest. Aruandes ei viidata ühelegi valimisse sattunud isikule tunnustega, mille toel oleks võimalik tema tuvastamine. Testitud sekkumised, mida edaspidi isakande tegemise soodustamiseks on võimalik rakendada. Sekkumiste täiendamisel ja viimistlemisel on võetud arvesse sekkumise testimise käigus saadud kogemused (sh valimisse sattunud inimeste tagasiside), kuid sekkumiste kirjelduses puuduvad viited, mis võimaldaksid tuvastada testimisperioodil sihtrühma kuulunud isikuid. Isikute otsest tuvastamist võimaldavad kontakt andmed kustutatakse esimesel võimalusel uuringu lõppedes andmete kogumise lõppedes kuid mitte hiljem kui uuringu lõppedes 2024. aasta 31. detsembril . Uuringu läbiviimiseks taotlevad uuringu läbiviijad l o a ka eetikakomiteelt. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Andmete liikumise protsess on uuringu sihtrühmade lõikes järgmine: Taustaanalüüs: Isad, kellel pole lapse sünniaktis isakannet (kogu Eesti) Uuringu tellija (Sotsiaalministeerium) ja läbiviija (Civitta) avaldavad üleskutse uuringus osalemiseks oma sotsiaalmeedia kanalites ning vajadusel kajastatakse teemat ka ajakirjanduses. Üleskutses palutakse sihtrühma kuuluvatel isadel, st neil, kel on laps, kuid kes ei ole oma lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes isana märgitud, või kelle lapsele on isakanne hiljem tehtud, võtta uurimisrühmaga ühendust. Vajad usel, s . o juhul kui (sotsiaal)meediaüleskutsed ei ole tulemuslikud, kasutatakse respondentide leidmiseks ka lumepallimeetodit. Sihtrühma kuuluvad potentsiaalsed respondendid võtavad uurimisrühmaga ühendust. Uurimisrühm kontrollib nende kuulumist sihtrühma potentsiaalsete respondentide ütluste alusel. Kui potentsiaalne respondent kuulub uuringu sihtrühma, selgitab uuringu läbiviija talle uuringu eesmärki, väljundeid ja uuritava õigusi (osalemine on vabatahtlik, nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta, andmeanalüüs toimub üldistatud kujul). Isa, kes on nõus uuringus osalema, allkirjasta b informeeritud nõusoleku vormi. Sekkumise rakendamise eeluuring: 2023. aastal rasedusega ämmaemanda jälgimisel olnud või hiljuti lapse saanud naised , kellel on olnud kõhklusi isakande tegemise osas või kelle lapsel ei ole sünnitunnistusel isakannet (Harjumaa, Tartumaa, Ida-Virumaa) Uuringu tellija (Sotsiaalministeerium) ja läbiviija (Civitta) avaldavad üleskutse uuringus osalemiseks oma sotsiaalmeedia kanalites ning vajadusel kajastatakse teemat ka ajakirjanduses. Üleskutses palutakse sihtrühma kuuluvatel naistel, s . o neil, kes on 2023. aastal olnud lapseootusega ämmaemanda juures (Harjumaal, Tartumaal või Ida-Virumaal) jälgimisel või lapse sünnitanud, võtta uurimisrühmaga ühendust. Vajadusel, so juhul kui (sotsiaal)meediaüleskutsed ei ole tulemuslikud, kasutatakse respondentide leidmiseks ka lumepallimeetodit. Sihtrühma kuuluvad potentsiaalsed respondendid võtavad uurimisrühmaga ühendust. Uurimisrühm kontrollib nende kuulumist sihtrühma potentsiaalse respondendi ütluste alusel. Kui potentsiaalne respondent kuulub uuringu sihtrühma, selgitab uuringu läbiviija talle uuringu eesmärki, väljundeid ja uuritava õigusi (osalemine on vabatahtlik, nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta, andmeanalüüs toimub üldistatud kujul). Nai n e, kes on nõus uuringus osalema, allkirjasta b informeeritud nõusoleku vormi. Sekkumiste rakendatavuse uuring: sünnieelne sekkumine (Harjumaa, Tartumaa, Ida-Virumaa) Ämmaemanda juures rasedusaegsel jälgimisel olevatele naisele pakutakse alates 3. rasedusaegsest visiidist (so. orienteeruvalt raseduse II trimestri algusest) kaasavat suhtetundlikku nõustamist erinevatel teemadel, sh isakannet puudutava l teema l . Isakande teemat tutvustatakse kõikidele lapseootel olevatele naistel (ja nende partneritele, kui visiidil käiakse koos). Juhul, kui lapseootel naise puhul on tuvastatud risk, et isakanne võib jääda tegemata, pakub ämmaemand 3. või 4. visiidil (või hiljem vastavalt sihtrühma kuulumise tuvastamisele) ja sellele järgnevalt lapseootel naisele (ja võimalusel tema partnerile) süvendatud isakande teemalist nõustamist. Lisaks pakutakse naisele võimalust osaleda rakendatavuse uuringus, so jagada uurimisrühmaga (Civitta) oma kogemust nõustamise sobilikkusest, vajadustele vastavusest ja parandamise viisidest. Naisele antakse uuri ngut tutvustav teabeleht, kus on toodud uurijate kontaktid. Kui naine on huvitatud rakendatavuse uuringus osalemise st, annab ta toodud kontaktidel endast uurijale märku. ga nõus, allkirjastab ta ka uuringus osalemise informeeritud nõusoleku vormi ning talle antakse uurijate kontaktaadress, millele palutakse enda kontaktid saata . Rakendatavuse uuringus osalemine ei ole nõustamise eeltingimuseks, st nõustamist saavad ka need lapseootel naised, kes rakendatavuse uuringus osaleda ei soovi. Järgnevatel visiitidel rakendab ämmaemand süvendatud isakande teemalise teabe jagamist ja nõustamist. Igal visiidil vesteldakse tundlikult, planeeritakse toetusteekonda, pakutakse võimalust juristi konsultatsioonile või teiste tugispetsialistide juurde suunamiseks. Peale sekkumis e testimise perioodi (kolm kuud) lõppu võtab uuringurühma esindaja uuringus osalemise huvist märku andnud nõusoleku andnud emaga naistega ühendust ja palub osaleda sekkumiste rakendamist tagasisidestavas intervjuu-uuringus. Uuringurühma esindaja selgitab uuringu eesmärki, väljundeid ja uuritava õigusi (osalemine on vabatahtlik, nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta, andmeanalüüs toimub üldistatud kujul). Emaga, kes on nõus intervjuu andma, lepitakse kokku intervjuu aeg ja viis (silmast-silma, telefon, videokõne) , naine allkirjastab informeeritud nõusoleku vormi ning viiakse intervjuu viiakse läbi. Sekkumise rakendatavuse uuring: sünnijärgne sekkumine Sünnitusjärgne ämmaemanda koduvisiit Tartus Kõikidele Tartu linna ja lähiümbruse sünnit anud naistele ja nende vastsündinutele toimub ämmaemanda poolne koduvisiit kuni seitse päeva pärast sünnitust. Lisaks toimub vajaduspõhiselt koduvisiit või ämmaemanda poolne läbivaatus kuni 14 päeva pärast sünnitust. Koduvisiidi eesmärk on toetada ema ja vastsündinu sünnitusjärgset kohanemist uue olukorraga, ema taastumist sünnitusest ning anda soovitusi vastsündinu eest hoolitsemiseks ja rinnaga toitmise edenemiseks. Vajadusel planeerib ämmaemand lisavisiidi aja või vastuvõtu nõustamiseks. Sekkumiste piloteerimise perioodil (3 kuud) puudutab ämmaemand sünnitusjärgsel koduvisiidil ka lapse sünni registreerimise ja isakande teemat ning vajadusel, s . o kui on tuvastatud risk isakande tegemata jätmiseks, pakub täiendava t nõustamist isakande teemal. Lisaks pakutakse naisele võimalust osaleda rakendatavuse uuringus, s . o jagada uurimisrühmaga (Civitta) oma kogemust nõustamise sobilikkusest, vajadustele vastavusest ja parandamise viisidest. Naisele antakse uuringut tutvustav teabeleht, kus on toodud uurijate kontaktid. Kui naine on huvitatud rakendatavuse uuringus osalemise st, annab ta toodud kontaktidel endast uurijale märku Kui naine on rakendatavuse uuringus osalemisega nõus, allkirjastab ta ka uuringus osalemise informeeritud nõusoleku vormi ning talle antakse uurijate kontaktaadress, millele palutakse enda kontaktid saata . Rakendatavuse uuringus osalemine ei ole nõustamise eeltingimuseks, st nõustamist saavad ka need sünnitanud naised, kes rakendatavuse uuringus osaleda ei soovi. Peale sekkumis e testimise perioodi (kolm kuud) lõppu võtab uuringurühma esindaja uuringus osalemise huvist märku andnud nõusoleku andnud emaga ühendust ja palub osaleda sekkumiste rakendamist tagasisidestavas intervjuu-uuringus. Uuringurühma esindaja selgitab uuringu eesmärki, väljundeid ja uuritava õigusi (osalemine on vabatahtlik, nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta, andmeanalüüs toimub üldistatud kujul). Emaga, kes on nõus intervjuu andma, lepitakse kokku intervjuu aeg ja viis (silmast-silma, telefon, videokõne) , naine allkirjastab informeeritud nõusoleku vormi ning intervjuu viiakse intervjuu läbi. Piloteerimisperioodil Tartus elavad üksikemad, s . o emad, kelle lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond teeb piloteerimisperioodil e eelneva kolme kuu kohta kord kuus väljavõtte Rahvastikuregistrisse kantud Tartu linnas registreeritud sündide kohta, kus isakanne puudub . Siseministeerium edastab info ehk sünni registreerinud ema kontaktandmed (eelistatult e-posti aadressi, selle puudumisel koduse aadressi) Tartu linnavalituse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhile . Kontaktid saadetaks ID kaardile krüpteerituna e-kirjas ning hävitatakse projekti lõppemisel, s . o hiljemalt 2024. aasta 31. detsembril . Tartu l innavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhtaja saadab Siseministeeriumi edastatud kontaktidele välja (e-)kirja, milles pakutakse võimalust täiendavaks isakande teemaliseks nõustamiseks koos Tartu l innavalitsuse lastekaitseteenistuse spetsialisti kontakt iga (e-post ja telefon), kuhu saab nõustamise soovi korral pöörduda. Kirjaga informeeritakse ka isikuandmete töötlemisest ja selle seaduslikust alusest. Juhul, kui kirja adressaat soovib saada täiendavat isakande teemalist nõustamist, võtab ta ühendust kirjas toodud kontaktiga (Tartu l innavalitsuse lastekaitsespetsialist). Lastekaitsespetsialist selgitab ühendust võtnud emale käimasolevat pilootprojekti ning pakub vajalikku nõustamist , edastab teabelehe ja laseb naisel allkirjastada informeeritud nõusoleku vormi . Lisaks pakutakse naisele võimalust osaleda rakendatavuse uuringus, s . o jagada uurimisrühmaga (Civitta) oma kogemust nõustamise sobilikkusest, vajadustele vastavusest ja parandamise viisidest. Naisele antakse uuringut tutvustav teabeleht, kus on toodud uurijate kontaktid. Kui naine on huvitatud rakendatavuse uuringus osalemise st, annab ta toodud kontaktidel endast uurijale märku . Kui naine on rakendatavuse uuringus osalemisega nõus, allkirjastab ta ka uuringus osalemise informeeritud nõusoleku vormi ning talle antakse uurijate kontaktaadress, millele palutakse enda kontaktid saata . Rakendatavuse uuringus osalemine ei ole nõustamise eeltingimuseks, st nõustamist saavad ka need naised, kes rakendatavuse uuringus osaleda ei soovi. Peale sekkumis e testimise perioodi (kolm kuud) lõppu võtab uuringurühma esindaja uuringus osalemise huvist märku nõusoleku andnud naisega ühendust ja palub osaleda sekkumiste rakendamist tagasisidestavas intervjuu-uuringus. Uuringurühma esindaja selgitab uuringu eesmärki, väljundeid ja uuritava õigusi (osalemine on vabatahtlik, nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta, andmeanalüüs toimub üldistatud kujul). Naisega, kes on nõus intervjuu andma, lepitakse kokku intervjuu aeg ja viis (silmast-silma, telefon, videokõne) , naine allkirjastab informeeritud nõusoleku vormi ning viiakse intervjuu viiakse läbi. Tartu lastekaitseteenistuse kliendid Tartu l inna valitsuse lastekaitseteenistuse lastekaitsespetsialistide klientide hulgas on peresid, mille puhul on teada (s . o varasema nõustamise käigus selgunud), et lapsel puudub isakanne . Võimalusel ja sobivusel, st lähtudes põhimõttest, et isakande tegemine ei tohi halvendada või raskendada pere ja laste olukorda ega pingestada suhteid, teeb lastekaitsetöötaja kliendile ettepaneku pakkuda täiendavat isakande teemalist nõustamist. Kui naine/pere on nõustamisest huvitatud, tutvustab lastekaitsetöötaja käimasolevat pilootprojekti , edastab teabelehe ja laseb allkirjastada informeeritud nõusoleku vormi ja pakub vajalikku nõustamist . Lisaks pakutakse naisele võimalust osaleda rakendatavuse uuringus, s . o jagada uurimisrühmaga (Civitta) oma kogemust nõustamise sobilikkusest, vajadustele vastavusest ja parandamise viisidest. Naisele antakse uuringut tutvustav teabeleht, kus on toodud uurijate kontaktid. Kui naine on huvitatud rakendatavuse uuringus osalemise st, annab ta toodud kontaktidel endast uurijale märku. Kui naine on rakendatavuse uuringus osalemisega nõus, allkirjastab ta ka uuringus osalemise informeeritud nõusoleku vormi ning talle antakse uurijate kontaktaadress, millele palutakse enda kontaktid saata . Rakendatavuse uuringus osalemine ei ole nõustamise eeltingimuseks, st nõustamist saa b ka nai n e, kes rakendatavuse uuringus osaleda ei soovi. Peale sekkumis e testimise perioodi (kolm kuud) lõppu võtab uuringurühma esindaja uuringus osalemise huvist märku nõusoleku andnud naisega ühendust ja palub osaleda sekkumiste rakendamist tagasisidestavas intervjuu-uuringus. Uuringurühma esindaja selgitab uuringu eesmärki, väljundeid ja uuritava õigusi (osalemine on vabatahtlik, nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta, andmeanalüüs toimub üldistatud kujul). Naisega, kes on nõus intervjuu andma, lepitakse kokku intervjuu aeg ja vorm, ning allkirjastatakse informeeritud nõusoleku vorm uuringus osalemiseks ja viiakse läbi intervjuu . Lisaks sekkumist saanutele, viiakse rakendatavuse uuring ehk intervjuud läbi ka sekkumist pakkunud ämmaemandate ja laste heaolu spetsialistidega. Intervjuudes keskendutakse vaid sekkumise rakendamise korralduslikule poolele, st uuritakse selle sobivust spetsialisti töövoogu, täiendavat infot ja tuge, mida spetsialist vajab, probleeme, mis esile kerkisid jmt. Ka uuringus osalevatele ämmaemandatele ja lastekaitsespetsialistidele tutvustatakse uuringu eesmärke, kogutavate andmete kasutamist ning õigust uuringus osalemisest igal hetkel loobuda. Neilt võetakse allkiri informeeritud nõusoleku vormile, kus on välja toodud ka andme kaitseline nõusolek Rakendatavuse uuringus ei küsita ämmaemandatelt ja lastekaitsespetsialistidel eriliigilisi isikuandmeid teenust saanud inimese kohta ning nõustamise sisulisi detaile. 1. Vastutava töötleja üldandmed Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei 1.3 Registrikood või isikukood 70001952 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 1.6 Kontaktandmed telefon, e-post Age Viira Analüüsi ja statistika osakonna analüütik
[email protected] Tel. 6269 141 NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms Uuringu läbiviimine on kooskõlas t eadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §13 lõike 1 punkt iga 1, mille kohaselt kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuulub vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 67 riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse §17 järgi on laste ja perede osakonna põhiülesanne kavandada laste- ja perepoliitikat ning koordineerida poliitika rakendamist, et tagada laste õigused ning toetada laste ja perede heaolu. Uuringu täitjaks on Civitta Eesti AS (projekt nr IKSU2 Eesti Teadusinfosüsteemis). 3. Uuringu tellija Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem Sotsiaalministeerium 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine Uuringu eesmärk on viia Eesti lähemale olukorrale, kus kõigil lastel, kelle isa on elus ja teada, oleks sünni aktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes bioloogilise isa andmed. Isakande olemasolu loob parema eelduse, et isa võta b vastutuse lapse kasvatamisel ja osale b oma la p se elus. Lisaks annab isa ametlik olemasolu lapsele võimaluse saada kasvades terviklikum teadmine oma päritolu kohta ning kontakteeruda oma päritolupere isapoolsete sugulastega. Isa andmete puudumine lapse sünnikandes on õigustatud objektiivselt põhjendatud erandjuhtudel (näiteks perekonnavälise/anonüümse spermadoonorluse abil sündinud la p se ja vägivallajuhtumite puhul, samuti olukordades, kus lapse ema tõesti ei tea, kes on lapse bioloogiline isa). 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning kui palju neid on Kokku orienteeruvalt 30 isikut, sh: Intervjueeritakse kokku orienteeruvalt 23 lapsevanemat, sh: Taustaanalüüs: Isad, kes ei ole kantud (või pole varem olnud kantud) oma lapse s ünniakti või rahvastikuregistris perekonnaseisuandmetes se isana (kuni 8 inimest). Rakendatavuse eeluuring: lapseootel või hiljuti lapse saanud emad (3 inimest) Lapseootel naised, kellele on pakutud sünnieelset sekkumist ehk suhtetundlikku nõustamist isakande teemal ämmaemandate, lastekaitsetöötaja te jt võrgustiku-spetsialistid e poolt lapseootuse ajal (3 inimest). Äsja lapse saanud emad, kellele on pakutud sünnijärgset sekkumist ehk nõustamist isakande teemal ämmaemandate poolt ämmaemanda sünnijärgse koduvisiidi käigus Tartu linnas (kuni 3 inimest). Piloteerimisperioodil Tartu linnas lapse sünni registreerinud üksikemad, kes pöörduvad pakkumise peale KOV lastekaitsetöötaja poole ja saavad nõustamist (kuni 3, vaata ka punkt B). Tartu l innavalitsuse lastekaitsetöötajate kliendid, kellele on pakutud täiendavat nõustamist isakande teemal (kuni 3). Rahvastikuregistrist kontaktandmete väljavõte kokku orienteeruvalt 10 inimese kohta. Sekkumiste piloteerimise perioodil võetakse ühel korral kolme kuu kohta tagasiulatuvalt (eeldatavalt jaanuar-märts veebruar-aprill 2024) välja Tartu linnas registreeritud sünnid, kus ei tehtud isakannet. Sel viisil tuvastatud üksikvanematega (emad) võetakse ühendust kirja (elektrooniline või füüsiline) teel ning pakutakse võimalust saada nõustamist isakande teemal. Eelnevate aastate statistikale tugi nedes registreeritakse kolme kuu jooksul orienteeruvalt 10 sündi, kus ei tehta isakannet. 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) Ees- ja perenimi, terviseandmed (rasedus), peresuhted (isakanne/probleemid sellega), üksikvanema staatus, sotsiaalabi /nõustamise saamine , isiku hääl. 6. Isikuandmete allikad Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse Rahvastikuregister (orienteeruvalt 10 isikut, nimi, üksikema staatus, (e-posti) aadress). Andmed liiguvad rahvastikuregistrist (Siseministeerium) Tartu l innavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhile , kes saadab välja (e-)kirja täiendava nõustamise pakkumisega. Isikud, kes on andnud nõusoleku uuringus osalemiseks ning võtavad uurimisrühmaga (Civitta) ühendust. 7. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine , aeg ja põhjendus Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist s.o hiljemalt 2024. aasta 31. detsembril. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise (kodeerimise) viib läbi ... Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH - 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis säilitatakse - 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest Andmesubjekti teavitamine on vajalik nende isikute (orienteeruvalt 10) puhul, kelle andmed saadakse rahvastikuregistrist. Sellisel juhul teavitatakse isikuid isikuandmete töötlemise faktist ja selle alustest kirjas, millega saadetakse isakandeteemalise lisanõustamise pakkumine. Teise andmesubjektid (intervjueeritavad) on isikuandmete töötlemisest teadlikud (on allkirjastanud informeeritud nõusoleku vormi), mistõttu eraldi lisateavitamine ei ole vajalik. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Ei Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X Lisa 2: Konkursiprojekti „Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate toetamiseks“ tehniline kirjeldus X _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev) Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi asutuse/äriühing/FIE nimi Civitta Eesti AS Registrikood või isikukood 11092241 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Riia tn 24a, Tartu, 51010 Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Riia tn 24a, Tartu, 51010 Kontaktandmed telefon, e-post (+372) 6464488
[email protected] Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) Lisa nr 2 Konkursiprojekti „Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate toetamiseks“ tehniline kirjeldus Konkursiprojekti „Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate toetamiseks“ tehniline kirjeldus Projekti tellija andmed Organisatsiooni nimi Sotsiaalministeerium Postiaadress Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Organisatsiooni esindusõiguslik isik Maarjo Mändmaa, kantsler,
[email protected] , 6269 103 Projektitaotluse kontaktisikud Ulvi Tüllinen, perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõunik,
[email protected] , tel. 626 9301 ja Marion Pajumets, teadusnõunik,
[email protected] , tel. 626 9164 Projekti andmed Projekti pealkiri Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate toetamiseks Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad projektid (Eestis või välismaal, kui asjakohane) 2022. Riigikantselei avaliku sektori innovatsiooniprogrammi raames kutsuti Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostöös Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti (SKA), ja kohalike omavalitsuste (KOV) esindajatega ellu üksikvanemate toetamise tiim. Projektimeeskond viis ka läbi ligi 30 intervjuud üksikvanematega, sh 9 intervjuud emadega, kelle lapse sünnitunnistusel puudus isakanne ja kelle laps ei sündinud spermadoonori abil, ning ühe intervjuu isaga, kes algselt polnud lapse sünnitunnistusele kantud (kohtu kaudu tagantjärgi isadus tuvastatud). Projekti käigus töötati välja lahendusideed lapsevanemate toetamiseks enne lapse sündi ja sünni järel, mis toetaksid isakande tegemist ja annaks isadele paremad võimalused lapse kasvatamisel osalemiseks. Sekkumisuuringu vajadus isakande toetamiseks sündiski innovatsiooniprogrammi käigus ning programmist saadud teadmised ja lahendused on selle projekti uurimis- ja arendusülesannete aluseks. Mais 2023 valmib Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja Eesti Rakendusuuringute Keskus Centari teostusel „ Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuringu “ raport, mille raames viidi lapsevanemate seas läbi ankeetküsitlus (vt LISA 1). Küsitlusele vastajad leiti üle Eesti lapsetoetuse saajate seast, sh vastas küsitlusele ka 474 ema, kelle lapse sünnitunnistusel puudub isakanne. Ankeet sisaldas küsimusi, mille põhjal on võimalik kaardistada isakande tegemata jätmise põhjuseid (vt LISA 1 küsimus D15) ning isakandeta la p s e ga perede profiil ja vajadused (need pered filtreerib ankeedis küsimus D14). Küsitlusuuringu esialgseid tulemusi on ka tellitava projekti probleemiseadel kasutatud. Perepoliitika valdkonnas on käitumisteaduslikke meetodeid Eestis teaduspõhiselt seni kasutatud ühel korral. 2022. aastal valmis Kantar Emori teostusel rakenduslik uuring „ Müksamismeetodite kasutamine isapuhkuse ja isa täiendava vanemahüvitise kasutamise toetamiseks “ , kus kaardistati isapuhkuse ja isa vanemahüvitise kasutamise piirangud ning töötati välja ja testiti müksud, mis edendaksid isapuhkuse kasutamist ning pikendaksid isa lapsega kodus olemise aega. Innovatsiooniprogrammis töötati välja isakande tegemist toetavad lahendused peamiselt emade intervjuude põhjal, kuid puudub probleemistikule laste bioloogiliste isade vaade (vaid ühe isa lugu oli hõlmatud). Samuti pole Eestis isakande puudumise osas seni tehtud õiguslikku analüüsi ja puudub ka põhjalikum analüütiline teadmine teiste riikide - nt Norra ja Soome - isakannet toetavate meetmete ja õigusraamistiku kohta . Innovatsiooniprogrammis pakutud lahendusideed vajavaid täiustamist eeldatavasti nii laste isade kui teiste riikide kogemustest lähtuvalt ning käitumispsühholoogia vaatest. Ühtlasi oleks vajalik sekkumisi täiustada, piloteerida ja rakendada ning seejärel ka mõõta nende tulemuslikkust. Seetõttu ongi tellija algatanud käesoleva konkursi. Projekti seotus ministeeriumi prioriteetsete ülesannetega Üksikvanemate toetamine isakande tegemise tõhustamise abil kuulub Sotsiaalministeeriumi, Perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna 2023. aasta tööplaani. Valminud on „Ühe vanemaga perede toetamise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus“, mille üks eesmärkidest on ka toetusmeetmete kasutusele võtmine, millega saavutatakse uute sündide registreerimisel isakandeta laste arvu vähenemine. Sotsiaalministeeriumi, Perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna 2023. aasta tööplaani kuulub ka Lastekaitseseaduse väljatöötamiskavatsus, mille üks eesmärkidest on laste õiguste kaitse . Ühe täiskasvanuga perede vaesuse vähendamine on ühe olulise eesmärgina toodud välja ka „ Heaolu arengukavas aastateks 2023-2030 “. Rahvastikuregistris sünni registreerimine ja isaduse omaksvõtt on Siseministeeriumi vastutusalas ning nende menetlustega seonduvaid toetavaid meetmeid on võimalik korraldada Siseministeeriumi kaudu. Projekt aitab pikemas perspektiivis kaudselt kaasa ka riigi pikaajalise arengustrateegia „ Eesti 2035 “ strateegiliste sihtide, eelkõige sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ saavutamisele, toetades meeste aktiivsemat osalemist pereelus ja laste eest hoolitsemises ning võrdsemat vanemaliku vastutuse jaotust, mis omakorda toetab jätkusuutlikumaid positiivseid peresuhteid ning naiste võimalusi osaleda aktiivselt töö- ja ühiskondlikus elus ning mõjub positiivselt meeste tervisele, kuid eelkõige toetab la st e õigus i mõlema vanema hoolitsusele ja vanemate-laste suhtlemisele nii koos kui lahus elades. Probleemi või olukorra kirjeldus Eestis kasvab ligi 10 000 last, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta . Kõigist Eesti lastest moodustab see ligi 4%. Isakande puudumisel on last kasvataval vanemal õigus saada SKA makstavat üksikvanema lapse toetust . Statistikaameti andmetel on maakondlikult kõige rohkem selle saajaid Harjumaal (3701), kus kasvab ka kõige rohkem Eesti lapsi, kuid märkimisväärselt ka Ida-Viru maakonnas (1671) ning Tartu maakonnas (1160). Isakandeta laste sündide arv ja osakaal kõigist sündidest on küll ajas vähenenud (ühtlasi ka üksikvanema lapse toetuse saajate arv), kuid viimaste aastate Statistikaameti andmed näitavad, et igal aasta sünnib juurde ca 300-400 last, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta . Siseministeeriumi sündide registreerimiste detailandmed näitavad, et 2022. aastal registreeriti kõikidest isakandeta sündidest ca kolmandik (e 103 sündi) Tallinna perekonnaseisuametis, 29 Tartu linnavalitsuses ning 11 Narva linnavalitsuses. Teistes KOVides jäi isakandeta sündide arv alla 10 aastas. Registriandmetes pole andmekaitse reeglite tõttu teada, kui palju lapsi, kelle sünnitunnistusel puudub isakanne, sünnib spermadoonori abil (anonüümset spermadoonorit ei saa isaks lisada). 2023. aasta 1. jaanuarist tõusis igakuine riigi makstav üksikvanema lapse toetus seniselt 19,18 eurolt 80 eurole, mille seaduseelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis kirjeldatud ebasoovitavaks riskiks on isakande tegemata jätmine toetuse saamiseks. Se da riski on hinnatud väikeseks; peamine põhjus isakande tegemata jätmiseks on siiski keerulised suhted ja elusituatsioonid. See viitab vajadusele toetada lapsevanemaid sh erimeelseid partnereid lapse elu oluliselt mõjutava otsuse tegemisel ning pakkuda igakülgset tuge. Kas ja kuivõrd isakandeid edaspidi tegemata jäetakse sõltub ka lapsevanemate toetamisest ja võimalikest sekkumistest. Lastega perede leibkonnapildi uuringu esmased tulemused viitavad, et peamine põhjus, miks lapsel puudub sünnikandes isa nimi, on selliste laste emade ütluste kohaselt lapse bioloogilise isa soovimatus isadust omaks võtta (54%). Järgmisel kohal on põhjus, et lapse ema ei soovinud isakannet (25%). Iga kümnes ema märkis, et otsus isakande mittetegemiseks sündis lapse bioloogilise isaga ühiselt ning ca 7% märkis, et laps on sündinud kunstliku viljastamise tulemusena. Teisi põhjuseid toodi oluliselt vähem. Innovatsiooniprogrammis läbi viidud intervjuudes põhjendasid laste emad isakande tegemata jätmist eelkõige keeruliste suhetega lapse isaga (v.a spermadoonori abil sündinud laste puhul). Lapseootuse ajal tajusid vanemad nii mõnigi kord, et nad ei tule toime keeruliste suhetega ega oska sel hetkel lahendust leida või abi otsida. Isakande tegemata jätmine oli lihtne võimalus lahendada keerulist elusituatsiooni, sest üldjuhul ei huvitanud ka perekonnaseisuametnikku isakande tegemata jätmise asjaolud. Oli ka emasid, kes ei nä in ud mingitki võimalust, et lapse isa oleks valmis isadust tunnistama. Mõningatel juhtudel ei oldud teadlikud isakande õiguslikest aspektidest ega tagajärgedest; vanematel pole alati selget arusaama isaduse omaksvõtu õiguslikust tähendusest. Need tulemused viitavad, et täiendav nõustamine ja selgitused isakandega kaasnevate kohustuste (nt elatise maksmine isa poolt) ja hooldusõiguse kohta aitaksid vanematel teadlikumaid valikuid teha. Isakande puudumine toob kaasa olulised tagajärjed lastele: selline laps jääb ilma teise vanema majanduslikust toest, sest isakande puudumisel ei ole lapse bioloogiline vanem kohustatud last ülal pidama. Lapsel puudub võimalus saada elatist ja sellest tulenevalt ka riiklikku elatisabi; samuti ei ole tal õigust toitjakaotuspensionile ega pärandvarale. Lisaks on riivatud lapse õigus teada oma mõlemat vanemat ja päritolu. Lapse seisukohalt tähendab isa nimi lapse sünnitunnistusel turvatunnet, teistpidi aga identiteeti, põlvnemist, laiemat sugulaste ringi ja tugivõrgustikku, kellele toetuda, kellelt vajadusel abi saada. Sotsiaalministeeriumi blogipostituses on kirjutatud pikemalt iga lapse õigusest tunda mõlemat vanemat ja suhelda mõlemaga. Põhjalikult on M. Sarv 2021. a Juridicas ilmunud artiklis „Õdede-vendade õigused lapsendamisel“ lapsendamise võtmes viidanud iga inimese põhiõigusele teada oma identiteeti ja õigust enesemääramisel (PS § 19 lg 1), mis mh puudutab inimese päritolu ja õigust teada saada, kes on tema vanemad. Ka Lapse Õiguse Konventsiooni artiklid 7 lg 1, 8 ning 16 hõlmavad lapse õigust teada, võimaluste piires, oma bioloogilisi vanemaid ning õdesid-vendi ning kohustust austada lapse identiteeti. Samad õigused on tugevalt riivatud ka laste osas, kelle puhul on isakanne tegemata jäänud. Isakande puudumine lapse sünnitõendil seab keerulisse olukorda ka lapse ema, seda nii emotsionaalselt kui majanduslikult. Innovatsiooniprogrammi intervjuudest selgus, et emad, kelle lapsel puudub isakanne, võivad kogeda ebavõrdset kohtlemist ühiskonnas, tunda topelt hooldus- ja vastutusekoormat. Mõni laps võib kasvades süüdistada ema isa puudumise s . Laste bioloogilised isad aga jäävad lastest eemale, neil puudub juriidiline õigus osaleda lapse elus ka juhul kui nad lapse elus peaks soovima hiljem osaleda (kohtu kaudu on küll võimalik ka hilisem isaduse tuvastamine). Laiemalt ja mitmekülgsemalt isade endi vaade teemale aga pole teada ja see vajab täiendavat uurimist. Kokkuvõttes on väga oluline, et lapse õigus teada oma bioloogilisi vanemaid ja saada nende poolt ka hoolitsetud oleks võimalikult kaitstult tagatud ning et ka vanemad oleksid igakülgselt informeeritud isakande tegemisega seotud õigustest ja kohustustest. Väga oluline on pakkuda bioloogilistele vanematele juba lapseootuse ajal tuge ja nõustamist, et vältida probleemide eskaleerumist, mis võivad viia isakande tegemata jätmiseni. Innovatsiooniprogrammis otsiti lahendusi lapsevanema ja lapse „teekonnal“, kus ja kuidas oleks tõhus ja vajalik toetada osapooli (lapse vanemaid ja last) ning leiti kaks sekkumisvõimalust, mis võiks hästi toetada lapse isa registreerimist (ja ka suurendada võimalust, et isa edaspidi osaleb lapse eest hoolitsemises) ning vajadusel toetada ka emade koormat, kes kasvatavad last ilma isapoolse perekonna osaluse ja toeta. Üks sekkumine on plaanitud toimuma enne sündi (vt LISA 2), teine sünni järel. Sünnieelne sekkumine on info jagamine isakande ja üksikvanemluse teemal korralise ämmaemanda visiidi käigus emadele ja võimalusel lapse bioloogilistele isadele. Selleks on välja töötamisel ämmaemandate koolitusprogramm koos koolitusvideotega. Ämmaemand saab tulevase lapse vanema vajadusel suunata veel täiendavate spetsialistide poole (vt LISA 2). Sünnijärgne sekkumine seisneb üksikemaga ühenduse võtmises ning talle ja ka lapse bioloogilisele isale nõustamisvõimaluse pakkumises, sõltumata lapse vanusest (st nii sündiva la p se kui juba eelkooliealise kui kooliealise laste vanemale). Info andmine ja nõustamine võib toimuda tulevikus SKA lastekaitse osakonna, KOVi perekonnaseisuametniku, juristi, lastekaitsetöötaja poolt või spetsiaalselt loodud (virtuaalses) infotoas või muu vastavalt väljakoolitatud ametniku või ametnike võrgustiku poolt. Abimaterjalina on Siseministeeriumis välja töötamisel ka sünni registreerimist ja isakannet puudutav infovoldik, mida spetsialistid nii enne kui pärast lapse sündi saavad vanematele jagada. Projekti eesmärk on viia Eesti lähemale olukorrale, kus kõigil lastel, kelle isa on elus ja teada, oleks sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes bioloogilise isa andmed registreeritud. Isakande olemasolu loob parema eelduse, et isad võtavad vastutuse lapse kasvatamisel ja osalevad oma laste elus. Lisaks annab isa ametlik olemasolu lapsele võimaluse saada kasvades terviklikum teadmine oma päritolu kohta ning kontakteeruda oma päritolupere isapoolsete sugulastega. Isa andmete puudumine lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes on õigustatud objektiivselt põhjendatud erandjuhtudel (näiteks perekonnavälise/anonüümse spermadoonorluse abil sündinud la p s või vägivallajuhtum, samuti olukor r as, kus lapse ema tõesti ei tea, kes on lapse bioloogiline isa). Uurimis- ja arendusülesanded Projekt koosneb seitsmest uurimis- ja arendusülesandest: Isakande tegemata jätmise põhjuste välja selgitamine isade vaatest ja nende sünteesimine juba olemasolevate teadmistega emade perspektiivilt , mis on kogutud innovatsiooniprogrammis läbiviidud intervjuude ja „Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse“ uuringuga. Eesti isakande regulatsiooni õigusliku analüüsi läbi viimine, sh selle seostamine laste õigustega, hooldusõigusega ning andmekaitse väljakutsetega, et selgitada välja õiguslikud piirangud ja võimalused nii sekkumiste rakendamisel kui ka võimalikuks õigusruumi muutmiseks. Ülevaate andmine Norra ja Soome isakandesse puutuvast regulatiivsest raamistikust ja seal kasutatavatest sekkumistest, millega toetatakse isakande tegemist. Võimalusel anda ülevaade ka kasutusele võetud regulatsioonide ja sekkumiste edukusest ning kitsaskohtadest neis riikides. Innovatsiooniprogrammis loodud kahe sekkumise täiendamine vastavalt eelmise kolme uurimis- ja arendusülesandega kogutud teadmistele ja sekkumiste rakendatavaks kujundamine. Sh peab arvestama vajadusega hinnata sekkumiste mõjusid. Innovatsiooniprogrammis välja töötatud koolitusmaterjalide läbi vaatamine ja a metnike või spetsialistide suunamine, et nad saaksid täita oma rolli sekkumiste rakendamisel. Sünnieelse ja sünnijärgse sekkumise rakendamine ja nende mõjude hindamine. Vajadusel rakendatud sekkumiste täiustamine, et asjakohased asutused saaks edukad sekkumised oma igapäevasesse tööprotsessi viia. Lähtudes kõikidest eelnevatest uurimisülesannetest põhistatud ettepanekute tegemine Eestis isakande tegemise edasiseks soodustamiseks ning seeläbi laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate toetamiseks. Projekti eeldatav mõju / tulemuste rakendamine Sekkumised, kui nad osutuvad edukaks, rakendatakse ellu ja viiakse ametkondade tavapärastesse tööprotsessidesse. Suureneb koostöö erinevate ametkondade vahel. Tõhusate eri Eesti piirkondi katvate sekkumiste abil on võimalik tõsta nende laste arvu ja osakaalu, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes on andmed mõlema vanema kohta. See loob ühtlasi eeldused mõlema vanema suuremaks osalemiseks lapse elus. Projekti metodoloogia Uurimis- ja arendusülesannete kaupa on järgnevalt kirjeldatud metodoloogiliste lähenemiste kasutamist ja allikaid, millele toetumist ministeerium taotlejalt minimaalselt ootab. Taotlejatele jäetakse metodoloogia täpsustamiseks ja täiendamiseks vabad käed. Iga konkreetse uurimis- ja arendusülesande metodoloogia all on kirjeldatud ka ootused väljundile. Taotluses tuleb iga uurimis- ja arendusülesande lahendamiseks esitatavaid uurimisküsimusi ja planeeritavaid metodoloogilisi valikuid ja infoallikaid (kui asjakohane siis ka teoreetilisi valikuid) kirjeldada ja põhjendada . Hiljem, pärast lepingu sõlmimist töö käigus kogutud teadmiste valguses, võivad lepingu pooled neid plaane koos korrigeerida. 1. Uurimis- ja arendusülesanne Tellija eeldab kvalitatiivsete uurimismeetodite kasutamist, nt süvaintervjuusid või juhtumianalüüsi isadega. Lisaks võib kontakteeruda ka isade esindusorganisatsiooni(de) ga ja nende kogemusi koguda isade vaate kohta vms. Peamine on, et isade perspektiivi kogudes toimuks materjali küllastumine e olukord, kus uue materjali lisandudes ei lisandu enam olulisel määral uut sisu. Toetuda saab innovatsiooniprogrammi raames läbi viidud intervjuukokkuvõttetele (valdavalt emadega intervjuud ja üks isaga intervjuu) . Taustaandmetena saab kasutada ka „Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuringu“ andmestikku, sest ankeetküsitlusele vastas ca 470 üksikvanema lapse toetust saavat laste ema. Väljundiks on uurimis- ja arendusülesande peamisi analüüsitulemusi tutvustav peatükk, mis sisaldab ka metodoloogilise (ja teoreetilise) lähenemise kirjeldust. Uuringuprotsessi lõpuks vaadatakse peatükk üle ning seotakse see uuringu lõppraportisse. 2. Uurimis- ja arendusülesanne Meetoditeks on dokumendianalüüs ja soovituslikult ka ekspertintervjuud õigusekspertide/ametnike/teadlastega. Uurimis- ja arendusülesande väljundiks on (i) tänast Eesti seadusandlust kirjeldav; (ii) välja töötatud kahe sekkumise rakendatavuse kooskõlalisust Eesti regulatsioonidega hindav ja vajaduse sekkumiste muutmiseks soovitusi tegev ja (iii) laiemaid õiguslikke lahendusi soovitav analüütiline peatükk, mis hõlmab ka kasutatud metodoloogia kirjeldust. Uuringuprotsessi lõpuks vaadatakse peatükk üle ning seotakse see uuringu lõppraportisse. 3. Uurimis- ja arendusülesanne Meetoditeks on dokumendianalüüs ja soovituslikult ekspertintervjuud nende Soome ja Norra ekspertidega/ametnike/teadlastega, kes on hästi kursis sealsete regulatsioonidega v õi rakendavad seal käitumisteaduslikke sekkumisi isakande toetamiseks. Võimalusel tuleb välja tuua ka kriitika nimetatud riikides kasutusel olevatele lahendustele ning nende riikide kogemuse valguses teha soovitusi Eesti isakande tegemise protsessi täiustamiseks. Väljundiks on välisriikide õigusraamistikku ja käitumisteaduslikke sekkumisi kirjeldav peatükk, mis lõpuks seotakse uuringu lõppraportisse. 4. - 6. Uurimis- ja arendusülesanne Kasutada tuleb käitumisteaduslikku sekkumise metodoloogiat, mida tuleb taotluses kirjeldada ja põhjendada. Taotlejal tuleb silmas pidada, et suure tõenäosusega tuleb töö läbiviijal selle ülesande teostamiseks taotleda ka AKI ja vajadusel eetikakomitee load (nt üksikvanema toetuse saajatega ühenduse võtmiseks õiguse saamiseks). Ajakava koostamisel tuleb arvestada taotluste menetlemisega mõlema asutuse poolt vähemalt 30 päeva. Sünnieelne sekkumine hõlmab vähemalt ämmaemandate kaasamist ning taotleja esitab oma esialgse nägemuse sekkumise läbiviimisest ja selle mõjude hindamisest. See nägemus võib hiljem, töö käigus suuremal v vähemal määral muutuda. Tellijale on taotluste esitamise faasis oluline näha, millises metodoloogilises suunas taotleja mõtted liiguvad. Sünnijärgne sekkumine hõlmab soovituslikult lastekaitsespetsialistide kaasamist ning taotleja esitab oma esialgse nägemuse sekkumise läbiviimisest ja selle mõjude hindamisest. Lastekaitseseaduse järgi on just lastekaitsetöötajate ülesanne laste õiguste ja heaolu tagamine ning sellel põhjusel on olnud lastekaitsespetsialistid kaasatud isakande teemalistesse aruteludesse ja lahenduste leidmisesse juba ka Innovatsiooniprogrammis. Pakkuja põhjendab ka oma taotluses esialgsed mõtted KOVide või piirkondade kaasamisest projekti. Tellija näeb, ette uurimisprojekti kaasata suuremaid KOVe , sh KOV või KOVid Ida-Viru maakonnast, kus registreeritakse suhteliselt rohkem isakandeta laste sünde. Lõplik KOVide /piirkondade valik pannakse paika tööde alguses koostöös tellijaga. 4.-6. Uurimis- ja arendusülesande väljundiks on sekkumisraamistikku ja metodoloogiat; sekkumiste piloteerimist ning; nende mõjude hindamist tutvustavad peatükid, mis sisaldavad vajadusel ka soovitusi sekkumiste lihvimiseks. Lõpuks seotakse need peatükid lõppraportisse. 7. Uurimis- ja arendusülesanne See ülesanne hõlmab kõigi eelnevate ülesannetega kogutud teadmiste sünteesimisel sündivaid põhjendatud ettepanekuid Eestis isakande tegemise soodustamiseks. Selle koostamisel tuleb aru pidada ka tellija ja uuringu juhtrühmaga . Kõigi uurimis- ja arendusülesannete kohta koostatakse lõppraporti peatükid, mis peavad olema nende esitamise hetkel korrektsed ja eraldi (mitte vaid terviku osadena) loetavad, sh viiteaparatuuri ja bibliograafiaga. Tellija ootab ka, et taotleja esitab tulemusi ka infograafikute jm taoliste lugejasõbralike lahenduste abil. Lõppraporti pikkus ei ületa ideaalis 100 lk. Lõppraport hõlmab vähemalt: sissejuhatust; alapeatükke; tulemuste arutelu ja soovitusi Eestile edasiminekuks isakande toetamisel (e 7. uurimis- ja arendusülesande raport üle vaadatud ja täiendatud kujul); eesti-, vene- ja ingliskeelset lühikokkuvõtet. Kuidas vastab projekt T&A tegevuse tunnustele (on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav) Projekt on uudne – i sade seisukohti isakande puudumisele pole Eesti varem uuritud ja neid pole sünteesitud emade vaatega isakande puudumisele. Isakande tegemist pole seni üritatud toetada sekkumisuuringuga. Projekt on loominguline – teadlastele antakse vabadus otsustada uuringu metodoloogiliste (andmete kogumine ja analüüsimine) valikute üle. Need valikud võivad paindlikult muutuda ja täieneda projekti jooksul kokkuleppel tellija ja juhtrühmaga lähtu des üha kasvavavatest teadmistest. Uurimisrühma võidakse kaasata töölõike ja eksperte, kelle kaasamist tellija ette ei näe, kuid mida tellija väärtustab taotluste hindamisel. Projekt on ettemääramatu tulemusega – tellija ei tea projekti tellides, kas sekkumised, mida on ette valmistatud eelnevates faasides on rakendatavad otse v tuleb neid enne (oluliselt) muuta ja täiustada; arvestada tuleb Eestis kehtiva õigusraamistikuga ning tehtud eeltöö teostatavusega nt aja- ja eelarve piirangute olukorras. Tellijale pole teada, kuidas plaanitakse sekkumiste mõjusid hinnata. Nagu teadusuuringu puhul ikka, pole võimalik ette näha, kas sekkumistel on piisavad positiivsed tagajärjed v õi mitte. Projekt on süstemaatiline – kõik metodoloogilised valikud kirjeldatakse ja põhjendatakse ja arutatakse läbi projekti juhtrühmaga. Need valikud ja otsused pannakse alapeatükkidesse kirja. Projekt ja tulemused on korratavad . See on tagatud metodoloogiliste valikute avaldamisega. Tulemused on teataval määral ka ülekantavad teistele riikidele. Nt võib eeldada, et isakande tegemata jätmise põhjused on osaliselt sarnased erinevates riikides. Sellist õppimise võimalust soodustatakse inglis- ja venekeelsete kokkuvõtete koostamisega projektist. Projekti rahastab vaid Sotsiaalministeerium riigieelarvelise teadus-arenduse lisarahastuse eest. Samas muudetakse raport kõigile tasuta kättesaadavaks vähemalt Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Seega saavad sellest kasu teisedki asutused ja eksperdid peale tellija. Taotlejal tuleb taotluses esitada Taotleja visioon uuringu eesmärgist ja sisust; Metoodikakirjeldus uurimis- ja arendusülesannete kaupa või grupeeritult nagu ETISes palutud. Sh: uurimisküsimused; (kui asjakohane, siis teoreetiline lähenemine, mida plaanitakse kasutada); andmed ja allikad; andmekogumise- ja andmeanalüüsi meetodid; Uurimisrühma koosseis (k.a liikmete pädevused ja tööjaotus + CVd); Aja- ja tegevuskava (nädala täpsusega, koos vastutajate nimedega). Kavas tuleb nimetada ka uurimisrühma peamised kohtumised/arupidamised projekti juhtrühmaga. Kavas tuleb arvestada ka AKI ja eetikakomitee menetlustele kuluva ajaga; Projekti käigus esineda võivad riskid ja nende maandamise kava (koos vastutajatega); sh tuleb analüüsida riski, et u urimis- ja arendusülesande täitmiseks ei saada piisaval hulgal kontakte laste bioloogiliste isadega, kuna teema on tundlik ja isad registrites ei kajastu; Koostööpartnerite vabas vormis kinnitused valmisoleku kohta projektis osaleda; Projekti maksumus uurimisetappide lõikes; Eetilised väljakutsed ja nendega tegelemise meetodid ja vastutajad. Sh tellija eeldab, et tuleb mõelda ka sellele, kuidas delikaatselt taandada isakande sekkumistest need emad, kelle isakanne on puudu objektiivsetel põhjustel (n anonüümse spermadoonorlusega sündinud lapsed; vägivallajuhtumiga seotud rasestumine jne). Projekti orienteeriv ajakava Hiljemalt 31. mail 2023 lepingu sõlmimine. Hiljemalt 6. juunil 2023 uurimisrühma ja projekti tellija ja juhtrühma avakohtumine. Uurimisetapid, mis seostuvad väljamaksetega (etapid võivad kulgeda osaliselt paralleelselt): I etapp: Juuli – september 2023 on 1.-3. uurimis- ja arendusülesande läbiviimine ja vastavate peatükkide esitamine tellijale ja juhtrühmale (35%- 45% projekti kogumaksumusest); II etapp: September 2023 – märts 2024 4.-6. uurimis- ja arendusülesande läbiviimine ja vastavate peatükkide esitamine tellijale ja juhtrühmale (35%-45% projekti kogumaksumusest); III etapp: Aprill 2024 – juuni 2024 – 7. uurimis- ja arendusülesande e kõiki tulemusi sünteesiva alapeatüki ja lõppraporti koostamine ja tellijale ja juhtrühmale esitamine. Mustandi tähtaeg 31. mai 2024 (10%-20% projekti kogumaksumusest). IV etapp: Juuni 2024 – november 2024 projekti tulemuste tutvustamine kuni kahel tellija poolt korraldatud v osutatud üritusel ning samal perioodil meediakajastuste esitamine, kui tellija need korraldab. (10%-15% projekti kogumaksumusest). Taotleja võib taotluses etappide tähtaegu vastavalt oma visioonile muuta eeldusel, et lõppraporti mustand antakse tellijale üle 2024. aasta 31. mail. Tulemuste tutvustamine on tehtud enne detsembrit 2024. aastal. Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks (nt tulemused publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö parandamiseks)? Projekti lõppedes valmib raport, mille tulemused (sh töö läbiviija koostatud eesti-, vene- ja ingliskeelsed kokkuvõtted) avaldatakse sotsiaalministeeriumi kodulehel ja meedias. Tulemusi kasutatakse vajadusel Eesti seadusandluse muutmisel, ämmaemandate ja nende võrgustikutöö parandamisel; samuti lastekaitsetöötajate ja perekonnaseisuametnike töö parandamisel. Nõuded uurimisrühmale Uurimisrühmas on esindatud vähemalt järgnevad pädevused : Käitumisteaduslike sekkumiste alased teoreetilised teadmised; kaks kõrgetasemelist teaduspublikatsiooni viimase kümne aasta jooksul ja/või vähemalt vastav magistritasemel haridus; Käitumisteaduslike sekkumiste rakendamiskogemused; vähemalt kaks projekti viimase kümne aasta jooksul, kus on neid rakendatud; Tulenevalt uurimismeetodite valikust ka vastavate meetodite kasutamise ekspertiis. Andmete kogumise ja analüüsimise ekspert on rakendanud neid meetodeid vähemalt kahes projektis viimase kümne aasta jooksul; Õiguslike analüüside läbiviimise pädevus. Õigusekspert on teostanud viimase kümne aasta jooksul nõudlikkuselt võrreldava õigusliku analüüsi vähemalt kahes projektis ja/ või on tal õigusteaduste valdkonnas vähemalt magistrikraad; Projektijuhtimise pädevus; projektijuht peab olema viimase 10 a jooksul juhtinud vähemalt kaht samaseid pädevusi nõudnud projekti; Vajalikud keeleoskused Norra ja Soome materjalide analüüsimiseks; Vene keele oskus Ida-Virumaal sekkumiste rakendamiseks. Taotluste hindamisel arvestatakse sellega, kui rühma tuuakse lisapädevusi: nt laste õiguste alased teadmised, KOVi sotsiaalvaldkonna toimimise pädevus, koolitamise pädevus jne. Nende pädevuste asjakohasust tuleb taotlejal taotluses põhjendada. Eeldame, et uurimisrühma kuulub vähemalt kolm inimest: projektijuht ja vähemalt kaks inimest. Nende vahelist ekspertiiside ja tööjaotust tuleb pakkumuses selgitada. Samuti tuleb näidata, et igal osalejal on oma töölõigu läbiviimiseks v a jalikud pädevused. Projekti rahaline maht ja eelarve jaotus käibemaksuta 60 000 eurot (sellele lisandub käibemaks).
Rakendatavuse uuring: täiendava nõustamise pakkumine Tartu linnas piloteerimis-perioodil registreeritud isakandeta laste emadele, (e-)kirja projekt Lp. [nimi] Palju õnne lapse sünni puhul! Sotsiaalministeeriumil on käimas pilootprojekt, mille käigus pakume Tartu linnas võimalust saada täiendavat nõu ja tuge teise vanema kande teemadel. Näiteks pakume lisainfot selle kohta, mida teise vanema kanne tähendab lapse ja tema vanemate jaoks juriidilisest ja laste õiguste vaatest, kuidas selle tegemine või tegemata jätmine vanemaid ja last tulevikus mõjutada võib. Samuti saame anda infot selle kohta, kuidas vanemakannet hiljem lapse sünniakti lisada ning kust leida tuge erinevate võimalike teise vanema kandega seotud murede lahendamiseks. Juhul, kui soovite täiendavat nõustamist teise vanema kande teemadel, andke endast märku kas registreerimiskeskkonnas [veebilink] , e-posti aadressil [e-posti aadress] või telefonil [telefoninumber] . Nõustamist viib läbi Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna spetsialist. Nõustamise pakkumine on üks osa Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust (projekt nr IKSU 2 Eesti Teadusinfosüsteemis), mida viib läbi Civitta Eesti AS. Uuringu eesmärk on edendada Eesti laste õigust teada oma isa, päritolu ja põlvnemist toetades teise vanema kande (isakande) tegemist, samuti isade osalemist oma laste elus sõltumata sellest, kas vanemad elavad igapäevaselt koos või mitte. Teie kontaktandmed võttis rahvastikuregistrist välja Siseministeerium ja edastas need Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §13 lg 1 p1 alusel. Kolmandad osapooled Teie kontaktandmeid ei näe. Lugupidamisega [nimi] [tiitel] Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond [kontakt e-post ja telefon]