Lp Lauri Läänemets Teie: 04.01.2024 nr 1-6/2888-1
Siseministeerium
[email protected] Meie: 17.01.2024 nr 1.2.-4/24/43-2
Arvamus andmekogu põhimääruse muutmise eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks siseministri
25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“
muutmise eelnõu.
Meil on politsei taktikalise juhtimise andmekogu kehtiva põhimääruse ja selle muutmise eelnõu
osas järgmised tähelepanekud.
1. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse põhimääruse § 10 lõikega 7, millega määratakse
piiriveekogule mineku ja sealt tagasitulekuga seotud andmete säilitamise tähtaeg. Samas
ei nähtu põhimäärusest, mis saab kogutust andmetest pärast säilitamistähtaja möödumist.
Kehtiva põhimääruse § 10 lõigetes 1–3 on märgitud, et pärast säilitamistähtaja möödumist
andmed kustutatakse, kuid sama paragrahvi lõigete 4–6 puhul vastav teave puudub.
Palume andmekogu põhimäärust selles osas täiendada.
2. Kehtiva põhimääruse § 7 lõige 2 loetleb andmekogud, millega politsei taktikalise
juhtimise andmekogu (KILP) andmeid vahetab. Põhimäärusest aga ei selgu, millised
põhimääruse §-des 4–62 loetletud andmed on KILP edastatud teistest andmekogudest.
Põhimääruse 2018. aasta seletuskirjas1 (lk 8) on muu hulgas selgitatud, et andmevahetusel
järgitakse avaliku teabe seaduses sätestatud põhimõtet, et samade andmete kogumiseks ei
asutata eraldi andmekogusid. Liidestamine loetletud andmekogudega on vaja selleks, et
vältida andmete dubleerimist ning tagada KILP-i toimimine, pidamine ja andmete
terviklus. Andmeid vahetatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik KILP-i pidamise tervikluse
tagamiseks ja seotud KILP-i pidamise eesmärgiga. Samas ei ole põhimääruse järgi
võimalik määrata, millised andmed on KILP unikaalsed põhiandmed ja millised andmed
on edastatud teistest andmekogudest. AvTS § 435 lõike 1 järgi tuleb andmekogu
põhimääruses muu hulgas sätestada andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja
andmeandjad. Seega tuleb põhimääruses välja tuua nii andmekogusse kogutavate andmete
ammendav loetelu, kui ka see, millised nendest andmetest saadakse teistest
andmekogudest. Vastasel juhul ei ole võimalik kontrollida, kas edastatavad andmed
kajastuvad ka andmekoosseisus ning samuti puudub võimalus kontrollida, kas edastatavad
andmed on üldse andmekogu eesmärgi täitmiseks vajalikud. Palume andmekogu kehtivat
põhimäärust selles osas täiendada.
3. Andmekogu kehtiva põhimääruse § 1 lõike 2 järgi on andmekogu pidamise eesmärgiks
avaliku korra tagamine läbi reageeriva ressursi planeerimise ja haldamise ning politsei
1
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a464e2e8-5dea-4eb2-8671-
772ff22fa459?activity=1#0TBJPAvX)
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
pädevusse kuuluvate ja politseile saabuvate operatiivteadete ja -sündmuste registreerimise,
taktikalise juhtimise ja lahendamise korraldamise. Sama paragrahvi lõike 3 järgi
kasutatakse andmekogu andmeid riigi julgeoleku ja siseturvalisuse tagamiseks sündmuste
ennetamisel, avastamisel ja analüüsimisel ning statistilistel eesmärkidel koos politsei
töökorraldust korraldavate andmekogudega.
Sättest nähtuvalt on andmekogu eesmärgiks ka statistika tegemine, kuid politsei ja
piirivalve seaduse (PPVS) vastav volitusnorm seda ette ei näe. PPVS § 25 1 lõike 1 järgi
asutatakse andmekogu 1) reageeriva ressursi planeerimiseks ja haldamiseks,
2) operatiivteadete ja -sündmuste registreerimiseks, taktikaliseks juhtimiseks ja
lahendamise korraldamiseks ning 3) rahvusvahelise koostööga seotud
operatiivinformatsiooni haldamiseks.
Selgitame, et isikuandmete töötlemine on põhiõiguste ja -vabaduste riive, kuna mõjutab
nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust. Seega on
põhiõiguste riivega tegemist ka isikuandmete salvestamisel andmekogus.
Põhiõiguste riive puhul tuleneb Eesti Vabariigi põhiseadusest seadusliku aluse nõue.
Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.
See aga tähendab, et selline piirang peab olema kooskõlas ka põhiseaduse § 3 lõike 1
esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega
kooskõlas olevate seaduste alusel. Selle põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates
küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja, mis tähendab, et ka kõik
andmekogu puudutavad olulised küsimused, milleks kindlasti on ka andmekogu pidamise
eesmärk, peavad olema reguleeritud seaduse tasandil. Sealjuures, mida intensiivsemalt
isiku põhiõigusi riivatakse (nt mida tundlikumad on andmed), seda täpsem peab olema
selleks riiveks alust andev regulatsioon.
Inspektsioon on andmekogude juhendis selgitanud, et andmekogu eesmärk peab olema
seaduses selgelt sätestatud, kuna see on volitusnormi tuum. Vajalik on, et volitusnorm
annaks vastuse küsimusele, millisel konkreetsel eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks
andmekogu asutatakse. Ilma selleta on raskendatud kontroll andmekogu pidamise
õiguspärasuse ja isikuandmete töötlemise ulatuse üle.
Praegusel juhul on põhimääruses toodud andmekogu eesmärk laiem, kui on seaduses
toodud volitusnormis ehk madalama taseme õigusaktiga on muudetud kõrgema taseme
õigusaktis toodud andmete töötlemise alust ja ulatust.
Andmekogude kontekstis on Andmekaitse Inspektsiooni eesmärk püüelda selle poole, et
andmekogu reguleerivaid sätteid lugedes oleks kiirelt ja üheselt võimalik aru saada, miks mingeid
andmeid kogutakse, kuhu neid kogutakse, milliseid andmeid kogutakse ja kellega neid jagatakse.
Just andmekogu põhimäärus peakski siin looma selgust ja läbipaistvust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Terje Enula
[email protected], telefon 627 4144
2 (2)