Vastuskiri

RÕUGE VALLAVALITSUS Isikud ja asutused nimekirja alusel Meie: 12.04.2024 nr 7-1/10-138 Vastuskiri Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute osas Rõuge Vallavalitsus esitas kirjadega nr 7-1/10-114 asutustele kooskõlastamiseks ja nr 7-1/10- 115 isikutele arvamuse andmiseks Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Täname teid esitatud tagasiside eest. Teatame, et oleme arvamused ja ettepanekud läbi vaadanud ning kujundanud seisukoha nendega arvestamise võimalikkuse osas. Üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on korrigeerimisel ning vajalike muudatuste sisseviimise järgselt edastame kooskõlastamisest keeldunud asutustele dokumentide täiendatud versioonid korduvale kooskõlastamisele. Kirjale on lisatud tabel, milles valla põhjendatud seisukohad või selgitused on kajastatud iga ettepaneku lõikes eraldi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Uno Kangro abivallavanem majandusalal Lisa 1. Kooskõlastuste ja arvamuste tabel Kariina Nesenko ([email protected], 520 6945) Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE902200221068425529 Rõuge alevik [email protected] konto EE231010402006965009 66201 Võrumaa registrikood 77000217  Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel Laekunud kooskõlastused (20.12.2023-20.01.2024) Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja selle keskkonnamõju strateegilisele hindamisele Esitaja ja kuupäev Kooskõlastus või ettepanek Arvestamine ning selgitus Tarbjakaitse ja TTJA kooskõlastab Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise Kooskõlastab. Tehnilise järelvalve hindamise aruande eelnõu. amet 27.12.2023 Kiri nr 16-6/20-13980- 008 Setomaa vald Käesolevaga kooskõlastame Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju Kooskõlastab. starateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta. 05.01.2024 Kiri nr 7-1/2265-1 Keskkonnaamet on tutvunud Rõuge valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju Keskkonnaamet 1. Teeme ettepaneku ühiseks strateegilise hindamise aruande (KSH) kooskõlastamiseks esitatud eelnõuga. koosolekuks, et arutada Teie poolt 17.01.2024 Keskkonnaamet jätab üldplaneeringu kooskõlastamata, tuginedes tõstatatud ja väljatoodud teemasid. Kiri nr 6-5/23/25443-2 planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg-le 4, § 85 lg-tele 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse Selgitame, et ÜP ei pea kajastama 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja olemasolevat ühiskanalisatsiooni ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p-le 2, kuna see on vastuolus seaduse veevarustust. Seda tehakse valla ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega (vastuolu esineb p 1, 3, 6, 16, 17 ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK) märgitud õigusaktide osas). Keskkonnaamet ei kooskõlasta KSH aruande arengukavas. ÜP teeb vajadusel eelnõu lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ettepaneku arengukava täiendamiseks (KeHJS) § 40 ja PlanS § 2 lg 3 ning § 85 lg 3, kuna selles sisalduvad hinnangud ei ole või korrigeerimiseks, kuid kohustus piisavad ja objektiivsed, vt p 4, 6, 14, 18-22. olemasoleva ühiskanalisatsiooni ja veevarustuse kajastamiseks ÜP-s 1 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel Siinjuures ühtlasi selgitame, et Keskkonnaamet ei saa anda kooskõlastust puudub. Veeseadus näeb ette planeeringule, kui KSH aruanne ei ole nõuetele vastavalt koostatud. PlanS’is on kohustuse kanda ÜP-sse planeerimismenetlus ühendatud KSH menetlusega. PlanS § 2 lg 3 sätestab, et reoveekogumisala piirid koos planeeringu koostamise käigu s läbiviidavale KSH-le kohaldatakse PlanS’ist perspektiivis ühiskanalisatsiooniga tulenevaid menetlusnõudeid. Nõuded KSH aruande sisule ja muudele kaetava alaga, mis ei ole tingimustele tulenevad KeHJS’ist. Seega tuleb KSH puhul lisaks PlanS’ile vaadata reoveekogumisalaks määratud või sisunõudeid KeHJS’ist. Seda, kas KSH aruanne vastab KeHJS nõuete le, on piisav sellega hõlmatud, selles osas tehakse ja objektiivne, kontrollivad vastavalt pädevusele Keskkonnaamet jt üldplaneeringu vajadusel korrektuure. kooskõlastamise käigus (alus: PlanS § 85 lg1 ja 3). Kooskõlastaja ei saa anda Hetkel on ÜP-s otsustatud valla ÜVK kooskõlastust planeeringule, kui KSH aruanne ei ole nõuetele vastavalt koostatud. arengukava põhjal kajastada vaid teatud Vastavalt PlanS § 86 lg-le 1 saab planeeringu vastuvõtmise otsustada vaid juhul, kui kindlaid objekte (nt reoveepuhasti, KSH aruande tulemused on lisatud planeeringusse. Kui aruanne on puudulikult reoveeväljalase), kuid kajastatud koostatud, võivad olla KSH- st tulenevad järeldused puudulikud ning aruande objektidesse tuleks suhtuda korrigeerimisel võib muutuda ka planeeringulahendus. Seega ei saa anda kooskõlastust informatiivselt, sest objektidele tingimusi planeeringule, mis ei pruugi olla veel vastuvõtmiseks valmis. Esitame üldplaneeringule ÜP-s ei määrata ning objektidega seotud ja KSH aruande eelnõule järgmised märkused: perspektiivsed kavandatavad tegevused on kajastatud ÜVK arengukavas. 1. ÜP seletuskirjas, lk 11 märgitakse: „Üldplaneeringus on Rõuge vallas paiknevaid Samuti selgitame, et ÜP-s ongi ette kohalikke keskusi ja lähikeskusi käsitletud tiheasustusaladena ning kompaktse nähtud asulate võimalikud asustusega aladena (erandiks on Kuutsi, Nursi, Sänna ja Krabi lähikeskused). laienemisalad. Maakasutuse lahenduses Ülejäänud vald on hajaasustusega ala. Üldplaneeringus on keskustes pööratud otseselt ei eristata olemasolevat ja tähelepanu olemasoleva ehitatud keskkonna taaskasutusele võtmisele, tihendamisele ja planeeritavat maakasutust, sest ÜP mõõdukale laiendamisele. Tiheasustusaladel ja kompaktse asustusega aladel on kehtestamisel muutub kõik kehtivaks planeeritud täiendavaid elamu-, äri- ja tootmisalasid ning vajadusel muu maakasutuse maakasutuseks. juhtotstarbega maa-alasid. Antud aladel on mõistlik kompaktsuse suurendamine, kasutades selleks juba olemasolevaid teid, tehnilist ja sotsiaalset taristut.“ Märgime, et Rõuge ja Haanja asuvad Haanja looduspargis, mille kaitse-eesmärk on: 2 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel 1) kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealus te liikide elupaiku; 2) kaitsta nende liikide elupaiku, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒ 25) nimetab I lisas. Need liigid on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must- toonekurg (Ciconia nigra), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia), roo- loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), hallpea-rähn (Picus canus), täpikhuik (Porzana porzana), rästas- roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos) ja händkakk (Strix uralensis); 3) kaitsta, säilitada ja taastada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7– 50) nimetab I lisas, ja nende liikide elupaiku, mida see direktiiv nimetab II lisas. Need I lisa elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), 3 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo -lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mille elupaiku kaitstakse, on harilik kobarpea (Ligularia sibirica), harivesilik (Triturus cristatus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), saarmas (Lutra lutra), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus); 4) kaitsta ja säilitada Viitina, Uue-Saaluse ja Rogosi mõisa parke ja kaitsealale jäävaid kaitstava looduse üksikobjekte. Haanja looduspark on kantud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja nii Haanja linnualana kui Haanja loodusalana. Haanja linnuala3 kaitse-eesmärgiks olevad liigid on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must- toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex) ja värbkakk (Glaucidium passerinum). Haanja loodusala4 kaitse-eesmärgiks olevad kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo- 4 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis),harivesilik (Triturus cristatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), saarmas (Lutra lutra), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja harilik kobarpea (Ligularia sibirica). Juhime tähelepanu, et Haanjas on kolm detailplaneeringut töös, mis kõik väidetavalt baseeruvad ühisveevärgil ja -kanalisatsioonil, kuid ÜP neid ei kajasta. Töös on Haanja veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekt, see ei kajastu üldplaneeringus, üldplaneeringu tehnovõrkude joonisel pole isegi olemasolev kanalisatsioon ja veevarustus täielikult kajastatud. Seega ei ole kindel, et Haanjas kompaktse hoonestuse ala ei suurene. Kurgjärve tee äärde on aegade jooksul tekkinud elamukrunte metsamaale, sinna juurde on veetud Haanjast nii vee- kui kanalisatsiooni taristu. Sellise isetekkelise laienemise kontrollimiseks ja suunamiseks oleks mõistlik üldplaneeringuga ette näha võimalikud asulate laienemise alad. Rõuge aleviku kohta on üldplaneeringus lk 92 skeemil 31 näidatud linnalise asula piirid, aga need on ilmselt olemasolevad.Alevikku lisandub järjest krunte tiheasustusala piiri taha. Üldplaneeringus peaks olema kajastatud, kuhu maani soovitakse näha tiheasustusala arenemist, kuhu maani on perspektiivis kavandatud ühisveevärk ja reoveekogumisala. Rõuge asula kohta puuduvad KSH- s põhjendused ja analüüs elamu maa-ala määramiseks. Milline on sellest tulenev maksimaalne täisehitus kaitseala piires? KSH-s ei ole Haanja Natura-alal ohutegurina mainitud ehitustegevust, kuigi see on oluline mõjutegur ja seetõttu on vajalik sellekohane analüüs. KSH- s on vajalik analüüsida, kuidas planeeritakse kaitsta Rõuge järvestikku. 5 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel 2. ÜP seletuskirjas lk 20 punktid 14 ja 15 tiheasustusalal ja kompaktse asustusega alal 2. Selgitame, et tegemist on koostatava elamu maa-ala maakasutus- ja ehitustingimused märgitakse: „Uue elamupiirkonna Rõuge valla ÜP-ga, milles seatud planeerimisel tuleb arendajal rajada liitumine olemasoleva või lähitulevikus rajatava tingimused hakkavad kehtima peale ÜP tehnilise infrastruktuuriga (sh ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga); uute elamute kehtestamist. Hiljuti algatatud DP-dega sidumine tehnilise infrastruktuuriga (elekter, vesi, kanalisatsioon, side, ligipääs) kavandatava maakasutuse kajastame tuleb lahendada detailplaneeringu või projekteerimistingimustega; tehnilise ÜP-s. infrastruktuuriga liitumisi rajamata ei väljastata vastavalt ehitus- ega kasutusluba; uue elamupiirkonna planeerimisel tuleb arendajal ette näha ja rajada kinnistulejuurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt.“ Palume täpsustada, kas need punktid kohalduvad Haanja piirkonna uutele detailplaneeringu aladele (nt Uue-Haani detailplaneering),kuna need ei ole haaratud asulakompaktse ala arendamisepiirkonda (seda piirkonda Haanjas polegi). Seal ei ole praegu elamumaa sihtotstarve, kuna pole kompaktse asustuse ala piirides ning ei kohaldu ka seletuskirja punkt 2.7.9. kompaktse asustuse maatulunduse maa-ala (MP). Kompaktse asustusemaatulunduse maa-alaleseatud maakasutus- ja ehitustingimused, mille punkti 2 järgi (lk 26): „Katastriüksusele on lubatud rajada üks ühepereelamu ja kuni kaks üle 20 m 2 abihoonet. Kuni 20 m2 abihooneid võib teha ühele katastriüksusele kuni kolm. Kokku võib katastriüksusel olla kuni 4 abihoonet. “ Selle punktiga on Uue-Haani detailplaneering otseselt ÜP-ga vastuolus (lähteülesannete järgi ei ole tegu ÜP-d muutva detailplaneeringuga, vastupidi rõhutatakse kooskõla ja ühisveevõrgu- ja reoveekogumisala olemasolu). Lisaks on osa Uue-Haani detailplaneeringu alast rohelise võrgustiku tuumalal, mille kohta on ÜP seletuskirjas lk 42 antud soovitus: „Riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumalal ei ole soovitatav algatada üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut“. Samas palume täpsustada ka Kõvver kõrtsi detailplaneeringu ala. 3. ÜP seletuskirjas lk 29 märgitakse: „Rõuge vallas asuvad riigikaitselised ehitised on: 3. Seisukohaga arvestatakse Nursipalu harjutusväli, mille piiranguvöönd on 2 000 m harjutusvälja piirist; Sänna osaliselt, ÜP-sse kantakse peale 6 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel linnak, mille piiranguvöönd on 2 000 m linnaku piirist. Riigikaitse maa-ala laiendamist Selgitame, et Nursipalu harjutusväli ei ole üldplaneeringuga kavandatud.“ koos selle piiranguvööndiga vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 Täpsustame, et Vabariigi Valitsuse otsusega on kinnitatud Nursipalu harjutusvälja korraldusele nr 266 “Kaitseväe Nursipalu laiendus. Palume märkida laiendus kaardile, seda ala ei ole võimalik enam muul harjutusvälja laiendamine otstarbel kasutada. Samuti tuleb selle järgi korrigeerida objektide piiranguvööni planeerimisseadust kohaldamata, asukohad. keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise ÜP seletuskirja lk 30 kohaselt: „Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 3 punkti 4 algatamine”. alusel ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud ÜP KSH-s ei töötata välja meetmeid müra. Seetõttu ei kehti keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus Nursipalu harjutusväljast tulenevate leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise keskkonnahäiringute leevendamiseks, meetodid“ sätestatud müra normtasemed riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale. sest Nursipalu harjutusväljakut ei Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 järgi tuleb olulist keskkonnahäiringut kavandata ÜP-ga. Nursipalu taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik harjutusväljak kantakse ÜP-sse selle alternatiiv ja o lu lis e k e s kk onn ahä irin gu v ä he nd amis e ks o n v õ etu d v a kehtivates piirides olemasoleva jalik ud m e e tme d.“. Üldplaneeringust ega KSH-st ei selgu, et oleks objektina. ÜP KSH käsitleb vaid neid keskkonnahäiringu vähendamiseks võetud meetmeid kasutusele, palume täpsustada. objekte ja teemasid, mida ÜP-ga kavandatakse. 4. ÜP seletuskirjas lk 31 punktis 8 märgitakse: „Maardlate kasutusele võtmisel v ä ltid 4. Selgitame, et väljatoodud punktidel a v õ im alusel alasid, mis asuvad väärtuslikel m aastikel, rohevõrgustiku puudub omavaheline vastuolu, mistõttu aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel.“ Aga punktis 9 on kirjutatud: puudub vajadus täpsustamiseks. Punkt „Väärtuslikud põllumajandusmaad, väärtuslikud maastikud, roheline võrgustik ning 9 on lisatud ÜP-sse Maa-ameti haljasalad ja parkmetsa maad (sh looduslikud või poollooduslikud metsaalad) e I o ettepanekul, kuna vastasel juhul on le ta k is tu s e k s kaevandamislubade taotlemisele ja andmisele õigusaktides üldplaneering vastuolus maapõue- sätestatud korras ja tingimustel.“. Palume täpsustada üldplaneeringus, millistel seadusega. juhtudel sellistel aladel siiski vältimine vajalik pole. 7 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel 5. ÜP seletuskirjas, peatükis 3 on märgitud: „Jõgedes ja kallastel süvendus- ja 5. Ettepanekuga arvestatakse, ÜP-d kuivendustööde läbiviimisel ning uute veekogude rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest korrigeeritakse (kooskõlastuse vajadus õigusaktidest ja tegevus tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.“ Keskkonnaametiga eemaldatakse). Mõistete “avalik veekogu” ja “avalikult Palume lauset korrigeerida ja märkida „Jõgedesja kallastel süvendus- ja kuivendustööde kasutatav veekogu” käsitlus vaadatakse läbiviimisel ning uute veekogude rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest üle. õigusaktidest“. Täpsustame, et kooskõlastamise vajadus veekogu süvendamistöödel puudub ja vajalik o n taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering või keskkonnaluba. Kuivendusega seotud teemad on Põllumajandus- ja Toiduameti pädevuses. Lisaks täpsustame,et mõisted avalik veekogu ja avalikult kasutatav veekogu ei ole samad.Kallasrada on avalikult kasutatava veekogu ääres (keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38 lg 1). Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. 6. ÜP seletuskirjas lk 35 märgitakse: „Käesolev üldplaneering teeb ettepaneku Seisukoht on, et ÜP lahendusest Viitina järve (VEE2141500) ehituskeeluvööndi vähendamiseks Viitina külas Viitina eemaldatakse Viitina järve mõisakeskuse katastriüksusel (69801:001:0839) veekaitsevööndini (vastavalt (VEE2141500) ehituskeeluvööndi skeemile 3). Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik alal puhketegevuse vähendamise ettepanek. arendamiseks (nt alale madala seikluspargi rajamine). Alal liigilise koosseisu säilitamiseksja kalda kaitse eesmärkide tagamisekstuleb alal säilitada kõrghaljastus ning vajadusel seda uuendada.“ Keskkonnaametile jääb arusaamatuks, et miks ei ole kaalutud alternatiive ja millisel põhjendusel on just vältimatu vajadus seikluspark ehituskeeluvööndisse (EKV) teha, vastav analüüs puudub ka KSH aruandes. Madalseiklusparki saab rajada olemasolevatele spordiväljakutele, mida on alal hulgaliselt. Samuti ei ole põhjendatud, miks kaitstava pargi ala on planeeritud ühiskondlike ehitiste maaks? Pargile on tellitud rekonstrueerimise projekt. Kas seal nähakse seikluspark ette? Märgime, et 8 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel pargipuude seisund on üldiselt kehv ja seetõttu on seiklusraja rajamine nendele ka ohutuse mõttes kahtlane. Toome välja, et EKV vähendamise otsustamisel kaalutakse ehitamise mõju LKS-s § 34 loetletud ranna ja kalda kaitse-eesmärkidele. LKS § 34 on ranna ja kalda kaitse- eesmärkideks seal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. EKV vähendamisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse-eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede - ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. EKV vähendamist võib Keskkonnaamet lubada vaid siis, kui ehituskeeluvööndis on võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata – ehitamist ei kavandata taimekooslustel, puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub vajadus täiendavate juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks, välistatud on inimtegevusest põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette, tagatud on avalikkuse juurdepääs veekogule ja vaba liikumine kallasrajal, lisanduvad ehitised ei muuda maastikuilmet jm. Üldjuhul ehituskeeluvööndit ei vähendata, kui ehitamine on võimalik väljaspool ehituskeeluvööndit ja ehitamiseks veekogu ääres puudub selge vajadus. Keskkonnaamet saab kaaluda ehituskeeluvööndi vähendamise võimalust kindla planeeringulahenduse ja täpsemalt plaanitud ehitiste vajaduse osas. Kui planeeringus jäetakse ehitiste loetelu lahtiseks,ei ole võimalik Keskkonnaametil mõju hinnata. Rõuge valla üldplaneeringu seletuskirjas tuleb täpselt nimetada, milliste 9 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel ehitistetarbeks on vajalik ehituskeeluvööndit vähendada (praeguses seletuskirjas nimetatud puhketegevuse arendamise vajadus (nt alale madala seikluspargi rajamine) jätab ehitiste loetelu lahtiseksning ei selgita vööndi vähendamisevajadust (miks on vajalik ehitada veepiiri lähedal, kui on võimalik ehitada väljaspool ehituskeeluvööndit). Kaaluda tuleb, kas on selge vajadus ehitada veepiiri lähedal, sest riiklikult kehtivaehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda erandlikul vajadusel. Samuti palume kaaluda vajadust ehitada veekaitsevööndi piirini ja kavandatud kaldajoone ulatuses. Ehitiste plaanimisel saab kohalik omavalitsus arvestada võimalikku ehitamist lubavat erisust, et supelranna alal on supelranna teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamine lubatud (LKS § 38 lg 4 p 3), mistõttu ei pruugi vööndi vähendamine vajalikuks osutuda. 7. ÜP seletuskirja lk 37 punktis 5: „Miljööväärtuslikel aladel on lubatud maavarade 7. Selgitame, et tegemist on kaevandamine“. tingimusega, mis on lisatud ÜP-sse Maa- ameti ettepanekul, sest vastasel juhul on Oleme arvamusel, et miljööväärtuslikud alad ja kaevandamiseks planeeritud alad ei ÜP vastuolus maapõueseadusega. tohi kattuda. Tuleb üldplaneeringuga ära lahendada, kumb maakasutus konkreetses Juhime tähelepanu, et ÜP kohas on oluline. Kui paneme miljöövääruslikule alale nii rangeid nõudmisi ja kõrgeid miljööväärtuslikud alad ei kattu ühegi ootusi – nt ei tohi olla plastikvoodrit, päikesepaneeli täpne asetus katusel, aknad ja mäeeraldisega. Väikses ulatuses kattub uksed peavad miljöösse sobituma jne, kuid maavarasid võib kaevandada – siis oleme kruusamaardlaga Krabi miljööväärtuslik seisukohal, et tekib vastuolu. Märgime, et miljööväärtuslikud alad on vanad ajaloolised ala ning turbamaardlaga Vana-Roosa väikese pindalalised külakeskused, seega palume seda punkti täpsustada. ning Kõrgepalu miljööväärtuslik ala. Kuna kattuvus maardlatega on väikene, siis on ka kaevandustegevuse puhul tagatud suuremas osas nimetatud miljööväärtuslike alade säilimine. 10 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel 8. ÜP seletuskirja lk 42 on kirjas väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja 8. Teeme ettepaneku ühisel ehitustingimused: „Säilitada tuleb väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline koosolekul antud teemat arutada. miljöö: maa sihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säiliks senisega sarnane maastikumuster (näiteks vana talukoha säilimine koos selle juurde kuuluva põllu ja metsaga, elamu kavandamisel õuealade omavaheline kaugus ja suurus jms)“. Oleme seisukohal, et eraldi tuleks välja tuua, et lubatud ei ole põliste põllumaade metsastamine (nii metsamaa kui haritav maa on maatulundusmaad sihtotstarbelt, seetõttu oleks vajalik eraldi rõhutada, et kõlvikut ei tohi muuta põlisel põllumaal). 9. ÜP seletuskirja lk 44 skeemil 6 Rõuge valda jääv Haanimaa piirkond Rõuge-Haanja- 9. Seisukohaga arvestatakse, skeemi Kütioru väärtuslikul maastikul (Aluskaart: Maa-amet, 24.10.2023) ja väärtuslike 6 täiendatakse. Juhime tähelepanu maastike kaardil palume näidata Haanimaa piir kontuurina tervikuna ka väljaspool sellele, et Rõuge valla ÜP-ga saab Rõuge valda asuval alal. kehtestada tingimusi vaid Rõuge valla haldusterritooriumile. 10. ÜP seletuskirja lk 46 väärtuslik põllumajandusmaa märgitakse: „Võrreldes 10. Seisukohaga arvestatakse, maakonnaplaneeringuga on eemaldatud väärtuslikud põllumajandusmaad osaliselt üldplaneeringu seletuskirja lisatakse, et kompaktse asustusega alade ja Rõuge aleviku tiheasustusala piiridest ning juba juhul kui ortofotode järgi ja/või looduses metsastunud aladelt.“ suudetakse tõendada, et tegemist ei ole põlispõlluga, siis võib ÜP sisendiga mitte Juhime tähelepanu, et Haanjas Muna kohviku juures Uue-Haani detailplaneeringu ala arvestada. on ÜP järgi jätkuvalt väärtuslik põllumajandusmaa, järelikult ei ole hoonete gruppi sinna ÜP-ga kavandatud. Seega on kavandatav detailplaneering ÜP-ga vastuolus. Toome välja, et nii väärtusliku põllumaa kui põlise põllumaa ÜP kaartidele märgitud alade hulgas on juba metsastunud ning seeläbi oma põllumajanduslikku väärtust kaotanud põllumaid. Mõnel kohal on ortofotode järgi juba 10 aastat mets, kuid põhikaardi järgi haritava maa kõlvik ja seetõttu päringu järgi valikus põlise põllumaana. Palume läbi mõelda, kas sellisel juhul peaks jätma planeeringusse võimaluse 11 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel konkreetsel juhul looduses ja ortofotode abil hinnata, kas tegu on veel olemasole va põlispõlluga või võib seda mitte arvestada. 11. ÜP seletuskirjas lk 46 punktides 5 ja eriti 7 toodud tingimus: „Põllumajandusmaa 11. Seisukohaga arvestatakse massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks ning elurikkuse suurendamiseks tuleb rajada, järgmiselt: ÜP-s toodud tingimus säilitada või la sta looduslikult tekkida maastikuelementidel, nagu kiviaed, puuderida muudetakse alla 15 ha suuruste või hekk.“ põllumajandusmaade puhul soovituslikuks ning üle 15 ha Oleme seisukohal, et selline tingimus ei ole valla Haanja kõrgustikul asuval osal põllumajandumaade puhul asjakohane, kuna maastik on siin reljeefist tingitult nii liigendatud, et põllumaa kohustuslikuks. keskmine suurus on 1,6 ha. Puuderidade ja kivihunnikute säilitamise k ohustus raskendab kallakutel niigi keerulist maa harimist veelgi ning pole elurikkuse seisukohalt vajalik, kuna maastik on niigi mitmekesine ja mosaiikne. Teeme ettepaneku täiendada punkti 7 pindalaga – näiteks, et 15 ha suurematel põllumassiividel on vajalik nende elementide tekitamine ja säilitamine. 12. ÜP seletuskirjas lk 48 rohevõrgustiku kasutustingimuste määramisel tuleb 12. arvestada, et üldplaneering on aluseks haldusaktide andmisel, kuid haldusaktide 1) Ettepanekuga ei arvestata. Raiele andmine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud kui üldplaneering ei annatäpseid tingimusi seada ei ole ÜP-s asjakohane, juhiseid. Ehitusseadustik (EhS) § 12 sätestab ühe peamise nõudena ehitatavale sest see toob kaasa kompensatsiooni ehitisele, et see peab olema kooskõlas detailplaneeringuga või üldplaneeringuga, kui nõude KOV’ile. Raadamist ära keelata ei detailplaneeringut pole. Seega peab ehitiste projekteerimisel ning ehitamisel järgima ole samuti asjakohane, sest igat ka rohevõrgustiku tarbeks seatud kitsendusi ning haldusaktide andjad peavad raadamisluba menetletakse konkreetsel juhinduma üldplaneeringust ning maaomanik järgima täiendavaid haldusakte. Samuti juhul eraldi ning üldistatult seda keelata on oluline maaomanike informeeritus ning kohalike omavalitsuste poolne järelevalve. ei ole mõistlik. Üldplaneeringu hilisema rakendamise huvides tuleb vältida rohevõrgustiku 2) Selgitame, et 50 m tingimus kehtib kasutamistingimustena üldsõnalisust, nt „on oluline“, „on vajalik“, „tuleb korraldada“, ainult tiheasustusalal ning kompaktse „tuleb tagada“. Need on üldised eesmärgid, kuid kasutustingimused tuleb sõnastada asustusega alal, seega peame seda konkreetselt. Otstarbekas on määrata selged piiravad tingimused, mis on otsekohaldatavad,st mille järgimist saab nõudamaaomanikelt vahetult, üldplaneeringu 12 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel alusel. Selge peab olema, kuidas tagatakse looduslike alade osakaalu säilitamise asjakohaseks, mujal ehk hajaasustuses nõue nt projekteerimistingimuste andmisel, seega: ongi minimaalne laius 100 m. 1) soovitame määrata rohevõrgustiku alal selged tingimused raietele ja raadamisele 3) Palume täpsemat selgitust, mida – millised raieviisid on keelatud, millised lubatud teatud ulatuses; soovitakse tingimuste osas täiendada. 2) seletuskirjas p 4.7. – rohevõrgustiku rohekoridoris peab koridori alaga risti suunas 4) Ettepanekuga ei arvestata, peale ÜP vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks. Keskkonnaameti kehtestamist lähevad ÜP kaardikihid hinnangul ei pruugi 50 m laiune koridori riba olla siiski toimimiseks piisav. üleriigilisse planeeringute andmekokku, Soovitame koridori laiuseks kavandada vähemalt 100 m; kus kaardikihtide kujundus pannakse 3) soovitame määrata selged piiravad tingimused ka tootmisterritooriumi eraldi paika. Kooskõlastamisele moodustamisel; suunatud materjalid on need, mis on 4) üldplaneeringu kaardil palume näidata rohevõrgustiku alad pinnaliselt sama ennekõike mõeldud KOV-le roheka tooniga; kasutamiseks. Juhul, kui näidata ÜP-s 5) hetkel puuduvad üldplaneeringus selged tingimused, mis võimaldaksid tagada rohevõrgustiku alad pinnaliselt sama rohevõrgustiku kaitset ja võimaldaksid anda kohalikul omavalitsusel anda roheka tooniga, muudaks see ÜP rohevõrgustiku kaitset tagavaid haldusakte. joonise “Väärtused ja piirangud” lugevust oluliselt halvemaks, kuna paratamatult sisaldavad ÜP joonised väga palju infot. 5) Palume selgitada. Tegemist on väga üldise tähelepanekuga. 13. ÜP seletuskirja peatükis 5.1.11 veeskamiskohad, juhime tähelepanu, et 13. Seisukohaga arvestatakse, ÜP-st Keskkonnaametiga kooskõlastamise kohustus veeskamiskohtade rajamisel puudub. eemaldatakse veeskamiskohtade rajamisel Keskkonnaametiga kooskõlastamise kohustuse. 14. ÜP seletuskirjas lk 78 märgitud müra normtasemed: „Vastavalt atmosfääriõhu 14. Seisukohaga ei arvestata. kaitse seadusele ei loeta välisõhus leviva müra hulka olmemüra, meelelahutusürituste Nursipalu harjutusväljakut ei kavandata müra, töökeskkonna müra ja riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.“ Rõuge valla ÜP-ga, tegemist on 13 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel olemasoleva riigikaitselise ehitisega. ÜP Siiski on teada, et Nursipalu harjutusväljak müra tekitab, samuti on teada müratsoonid KSH aruandes hinnatakse vaid neid sellega seoses. Nendest tulenev müra ja vibratsiooni mõjuala peaks KSH-s teemasid ja objekte, mis on ÜP-ga analüüsitud olema ning võimalikud leevendavad meetmed vmt toodud. Samuti peab kavandatavad. Üldplaneeringusse Nursipalu harjutusvälja mõjuala olema märgitud ÜP kaardile, et planeerimisel oleks kantakse Nursipalu harjutusväljak peale võimalik edaspidi arvestada sellega. koos selle piiranguvööndiga vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korraldusele nr 266 “Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine”. 15. ÜP seletuskirjas lk 80 on esitatud joonis ja tekst Rõuge-Haanja-Kütioru väärtusliku 15. Teeme ettepaneku ühisel maastiku piiride täpsustamise kohta. Maakonnaplaneeringus olevast väärtuslikust koosolekul antud teemat arutada. maastikust on kustutatud Viitina– Plaani piirkond põhjendusega, et see pole Haanimaa Koostöös kohalike elanikega leiti, et identiteedipiirkonnas. antud maastikuelemendid ei jää Oleme seisukohal, et Plaani kirik, Viitina mõis, Ruusmäe mõis on väärtuslikud Haanimaa identideedipiirkonda. maastikuelemendid ning teeme ettepaneku kaaluda nende alade väärtuslike maastike hulka jätmist. 16. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 3 on ÜP üks ülesandeid tehnovõrkude ja -rajatiste 16. Seisukohaga arvestatakse, üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. „Taristu ja tehnovõrgud“ nimetatud objektid kantakse ÜP joonisel on toodud enamus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud veehaardeid, joonisele „Taristu ja tehnovõrgud“. reoveepuhasteid ja heitvee väljalaskmeid. Palume kanda joonisele „Taristu ja Kaardikihti “reoveekogumisalad” tehnovõrgud“ puuduolevad ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni objektid: uuendatakse vastavalt EELIS-s toodud 1) Varstu alevikku teenindav põhipuhasti koos kujaga (asukoht andmetele. 86501:001:0413); ÜP-s ei ole kohustust näidata juba ühiskanalisatsiooniga ja veevarustusega 14 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel 2) Haanja küla ühisveevärgi veehaare (PRK0010237) (asukoht kaetud alasid. Üldplaneeringu joonisele 18101:001:0227); ei kanta olemasoleva ÜVK-ga kaetud 3) Ruusmäe küla ühisveevärgi veehaare (PRK0050567) (asukoht alasid. 18101:001:0271); 4) Kuutsi küla ühisveevärgi veehaare (PRK0024582) ning reoveepuhasti (asukoht 49301:003:0123); 5) Saru küla (Andruse) veehaare (PRK0010903) ja reoveepuhasti (49301:002:0068). Palume ÜP joonisele „Taristu ja tehnovõrgud“ kanda korrektsed Rõuge, Haanja ja Ruusmäe, reoveekogumisalade piirid. Kehtivad reoveekogumisalade piirid on Eesti looduse infosüsteemis (EELIS, Keskkonnaagentuur). Veeseaduse § 99 lg 3 kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Rõugevallaolemasolevad reov eekogumisalad on kantud ÜP joonisele „Taristu ja tehnovõrgud“. Keskkonnaamet on palunud ka ühiskanalisatsiooniga juba kaetud alad (nt Nursi küla, Krabi küla), kus ei asu reoveekogumisala, joonisele „Taristu ja tehnovõrgud“ kanda. ÜP ja KSH aruandele laekunud ettepanekute ja vastuste tabelis on selle kohta ilma kommentaarideta märge„Seisukohaga arvestamist kaalutakse“, joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ need alad siiski puuduvad. Lisaks märgime, et Haanja külas on ÜP joonisele kandmata Kündja tee äärde kavandatud Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi detailplaneeringuga kavandatud perspektiivne elamupiirkond, mis on samuti kavas ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liita. Seega tuleb ÜP joonisele „Taristu ja tehnovõrgud“ kanda see piirkond perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alana. Samuti palume ka kõik teised arendatavad alad, mis on kavas ühiskanalisatsiooniga liita, ÜP joonisele kanda. 15 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel 17. Pullijärv on looduskaitse all Pullijärve hoiualana, mille kaitse-eesmärgiks on EÜ 17. Seisukohaga ei arvestata. Saame nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – liiva-alade aru, et Keskkonnaameti ettepanek on ka vähetoiteliste järvede (3110) ning II lisas nimetatud liigi – hariliku vingerja (Misgurnus Pullijärve lõunaossa jääva fossilis) elupaiga kaitse. Pullijärve hoiuala on kantud Natura 2000 alade võrgustiku segaotstarbega maa-alale näidata järve nimekirja Pullijärve loodusalana 6 mille kaitstav elupaigatüüp on liiva-alade veepiirist 100 m ulatuses haljasala maa- vähetoitelised järved (3110) ning liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik ala. Selgitame, et vaadeldavale vingerjas (Misgurnus fossilis). segaotstarbega maa-alale ei ole haljasala puhvrit näidatud, kuna seal on KSH aruandes lk 49 märgitakse: „Üldplaneeringu maakasutuse lahendus näeb ette kehtiv Vesiroosi ja Alajärve Pullijärve kaldavööndis ja valgalal (joonis 7) ulatuslikult elamu maa-alade, detailplaneering, mille järgi on ka ÜP-s segaotstarbega maa-alade ning äri ja tootmise maa-alade laienemist. Misso alevikus maakasutus planeeritud. KOV ei näe olemasolev maakasutus on antud joonisel 8 ning üldplaneeringuga ettenähtud võimalust nimetatud DP-ga vastuolus maakasutuse lahendus joonisel 9.“ maakasutuse juhtotstarvet vaadeldavale maa-alale planeerida. Märgime, et Pullijärvel on väga väike valgala, veevahetus on aeglane, viimaste seiretulemuste järgi (2022) on järve seisund halb (KSH tabel 17 lk 84, Eesti pinnaveekogumite seisundi 2021. a vahehinnangu lisatabeli põhjal)). KSH aruandes lk 51 on välja toodud, et: „Üldplaneeringu lahendus suunab ehitustegevust ja arendustegevust Pullijärve kaldale ning suurendab järve valgalal tehislike alade osakaalu, mis on otseselt vastuolus 2020. aastal valminud Pullijärve meetme- ja tegevuskavas toodud soovitustega säilitada maakasutus järve valgaalal ja kaldavööndis olemasoleval looduslikul kujul. Üldplaneeringu elluviimisel hävineb suures osas Pullijärve kaldal olemasolev metsavöönd, mis toimib puhvervööndina.“ Juhime tähelepanu, et Pullijärve kaldal on avalik supluskoht olemas Misso kooli juures (Riia mnt 15, tunnus: 46801:003:0267). Lisaks on Vesiroosi ja Alajärve detailplaneeringuga (kehtestatud 30.06.2008 Misso Vallavalitsuse otsusega nr 2.1 - 3/112) ette nähtud avaliku supluskoha rajamine Riia mnt 9 katastriüksusele (tunnus: 16 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel 46801:003:0339) ning Riia mnt 3 katastriüksusele (tunnus: 46801:003:0341). Võttes arvesse Pullijärve halvenevat seisundit ei ole üldplaneeringuga (lisaks olemasolevale supluskohale ja detailplaneeringuga ettenähtud supluskohtadele) täiendavate avalike supelranna maa-alade kavandamine vajalik ja põhjendatud. Üldplaneeringu lahenduse elluviimisel on selge ebasoodne mõju Natura elupaigatüübile liiva- alade vähetoitelised järved (3110) ning seega ka harilikule vingerjale. Sellest tulenevalt tuleks oluliselt muuta üldplaneeringu lahendust Pullijärve kaldaalal ning valgalal. Üldplaneeringuga Pullijärve kaldale määratud maakasutuse juhtotstarve peaks toetama sealse puhvervööndi säilimist ning piirama ehitustegevuse laienemist. Tuginedes Pullijärve meetme- ja tegevuskavas toodud soovitustele, tehakse ettepanek muuta üldplaneeringu maakasutuse lahenduses Pullijärve kaldaala (vähemalt põhikaardile kantud veepiirist 100 m ulatuses) haljasala ja parkmetsa maa - alaks. Lisaks tuleb Pullijärve seisundi halvenemise vältimiseks järve valgalal oluliselt koondada üldplaneeringuga kavandatud perspektiivsete segaotstarbega maa-alade, elamu maa- alade ning äri ja tootmise maa-alade ulatust. Kuigi üldplaneeringu seletuskirjas on määratud maa- alade väljaarendamisel minimaalsed haljastuse protsendid (katastriüksuse pindalast), ei ole see piisav, et vältida üldplaneeringu elluviimisel ebasoodsa mõju avaldumist järvele sellise maakasutuse lahenduse puhul. Misso aleviku üldplaneeringu kaardil ei ole Pullijärve lõunaosas puhvrit ega leevendavaid meetmeid Natura loodusala magevee elupaiga kaitseks. 18. KSH aruande lk 58 jääb arusaamatuks järgmises lõigus väidetu: „Üldplaneeringu 18. Teeme ettepaneku ühisel lahenduses on Haanja looduspargi territooriumil perspektiivseid maa-alasid koosolekul antud teemasid arutada. kavandatud lagedatele maa-aladele. Üldplaneeringu elluviimisel lagedate alade Selgitame, et see, et tegu on lageda osakaal küll väheneb, kuid seda väga vähesel määral. Lagedate alade „täisehitamine“ maa-alaga ei tähenda, et tegemist on toimuks eelkõige vaid Rõuge aleviku tiheasustusalal ja Haanja küla kompaktse põlise põllumaaga. asustusega alal ning nende lähialadel. Haanja looduspargis on ehitustegevuse suunamisest olulisem olemasolevate avatud maastike hooldamine ning Selgitame lisaks, et ÜP KSH toob välja, põllumajandustegevuse soodustamine ja teotamine, sest looduspargi lagealade et ÜP-s on etteantud tingimused 17 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel osakaalu vähenemine on ajas toimunud eelkõige põllumajanduslike tegevuste vaatekoridoride säilimiseks. Asjaolu, et taandumise tõttu. Pikaajalise kaitse-eesmärgi täitmiseks lagedatele aladele ÜP-ga ei ole midagi kavandatud ka ehituskeeldu rakendada ei oleks mõistlik, proportsionaalne ega ka reaalne. Arvestades vaatekoridesse, on lihtsalt täiendavalt seda, et üldplaneeringu elluviimisel lagedate alade osakaal väheneb eelkõige vaid välja toodud. Mõistame, et segadust võib Rõuge aleviku ja Haanja küla ümbruses ning seda vähesel määral, võib järeldada, et viidatud lõigus tekitada sõna “säilivad”, vastuolu üldplaneeringu elluviimisel looduspargi kaitse-eesmärkidega puudub.“ mistõttu antud lõigu sõnastust KSH aruandes korrigeeritakse. Märgime, et lagedate maa-alade täisehitamise teemaga on planeeringu seletuskirjas segadus ning toome välja, et pärandmaastikul on ehitustegevuse suunamise eesmärgid: 1) vältida põlistele põllumaadele ehitamist. Need on alad, mis on üle 100 aasta olnud järjepidevalt haritavad, järelikult on põllumajanduslikuks kasutuseks kõige sobivamad ja neid ei ole Haanja kõrgustiku mosaiikmaastikul ülearu palju; 2) vältida põliste metsamaade raadamist. Rohkem kui 100 aastat metsana püsinud maale on saanud aegade jooksul koguneda elurikkus. Need on kohad, kus seda on rohkem ja kust see saab ümbritsevatele aladele levida; 3) hoonestuse rajamisel tuleks eelistada endisi talukohti, et säilitada pärandmaastiku asustusmustrit. Endiste kohtade juureson sageli säilinud kõrghaljastust, juurdepääsuteed jmt; 4) vältida tuleb ehitamist avaliku huviga avatud vaadete ette. Lagedatelealadele ehituskeelu rakendamine ei ole planeeringusega looduspargis eesmärk omaette. Samal lehel (lk 58) veel teine arusaamatu järeldus: „Üldplaneeringuga ei ole Haanja looduspargi kaitsekorralduskavas toodud oluliste maastikuvaate kohtadess e kavandatud objekte või maakasutust, millega kaasneks vaatekohtade sulgemine. Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne Haanja looduspargi alal suuri muutusi maastikupildis, seega säilivad ka kaunitelt teelõikudelt avanevad vaated maastikule.“ 18 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel Oleme seisukohal, et kaunite vaadete säilimise peab tagama mitte see, et ÜP-ga ei ole planeeritud nende täisehitamist, vaid see, et üldplaneeringu seletuskirjas on ette antud tingimused vaatekoridoride säilimiseks. 19. KSH aruandes lk 59 märgitakse: „Üldplaneeringu elluviimisel Haanja küla 19. Seisukohaga ei arvestata. kompaktse asustusega ala laieneb, kuid asustusstruktuur jääb sumbkülale Selgitame, et ÜP maakasutuse vastavaks. Rõuge alevikus nähakse üldplaneeringuga ette laienemise võimalusi lahenduses ei eristata olemasolevat ja elamu maa-aladele, tootmise maa-aladele ja äri maa- aladele“. planeeritavat maakasutust, sest ÜP kehtestamisel muutub kõik kehtivaks Toome välja ja palume täpsustada, et planeeringu joonistel ei kajastu see, mida maakasutuseks. Sama põhimõte kehtib detailplaneeringutega on juba kavandatud ning joonistele ei ole märgitud neid piire, kompaktse asutusega alade piiride milleni on kavas lasta kompaktse asustusega aladel laieneda. kohta. 20. KSH aruande lk 92 märgitakse väärtuslike põllumajandusmaade ettepanekud ja 20. Seisukohaga arvestatakse leevendavad meetmed: „Kliimakahjustuste leevendamiseks ja/või järgmiselt: ÜP-s toodud tingimus põllumajandusmaa massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks ning elurikkuse muudetakse alla 15 ha suuruste suurendamiseks rajada, säilitada või lasta looduslikult tekkida maastikuelementidel põllumajandusmaade puhul nagu kiviaed, puuderida või hekk.“ soovituslikuks ning üle 15 ha põllumajandumaade puhul Märgime, et Haanja kõrgustiku mosaiikmaastikul on põllud keskmiselt alla 2 ha kohustuslikuks. suurused ja piirnevad erinevate kõlvikutega, mitmekesisus on suur ja harimise võimalused on niigi raskendatud. Soovitame seda meedet rakendada 15 ha-st suurematel põllumassiividel. 21. KSH aruande lk 93 märgitakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnev mõju: 21. Selgitus: Võttes arvesse Hariduse tn „Näiteks on Rõuge alevikus Rõuge pastoraadi peahoone (reg nr 14085) määratud 2 katastriüksuse tänast kasutust ning elamu maa-alaks, tulenevalt sellest, et hoone jääb elamute rajooni. Maa-ameti võimalikke perspektiivseid arengu- andmetel on katastriüksuse Hariduse tn 2 (tunnus: 69701:004:0012), millel pastoraadi suundi, määratakse Hariduse tn 2 peahoone asub, sihtotstarve 100% maatulundusmaa.“ Palume täpsustada, kas seal katastriüksuse maa-alale pole praegu ärimaa kasutus õige, sest seal on Mägilaste maja. 19 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel segaotstarbega maa-ala maakasutuse juhtotstarve. 22. KSH aruande punktis 2.1.2. tabelis 4 on sätestatud eesmärk, et aastaks 2030 on 22. Seisukohaga arvestatakse, viited likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded ning on viide KSH aruande p korrigeeritakse. 4.3.6. Täpsustame, et KSH aruandes puudub p 4.3.6. Info jääkreostusobjekti kohta on toodud siiski KSH aruande p 4.3.5. 23. Palusime märkida kaardile nii jäätmejaamad, kogumispunktid kui 23. Seisukohaga arvestatakse, kompostimisväljak. Jooniselt (Taristu ja tehnovõrgud) puudub Rõuge jäätmejaam ja seletuskirja ptk-i 5.3 “Jäätmekäitlus, kompostimisväljak ning Mõniste ohtlike jäätmete kogumispunkt. suletud pügilad ja jääkreostusobjektid” teksti täiendatakse ning Rõuge ÜP p 5.3 on toodud: „Rõuge vallas 2022. aasta seisuga jäätmejaamu ei ole. Ohtlike jäätmejaam ja Rõuge kompostimisväljak jäätmete kogumispunktid (konteinerid) asuvad Haanja külas ja Misso alevikus kantakse ÜP “Taristu ja tehnovõrgu” teenuskeskuse esisel platsil. Nimetatud kogumispunktide täpsed asukohad on joonisele. Kogumispunkte ei ole ÜP leitavad taristu ja tehnovõrkude joonisel.“ Keskkonnaamet täpsustab, et täpsusastmes asjakohane näidata, jäätmejaam tegutseb Rõuges vähemalt aastast 2012. Palume teha vastav parandus. sellega saab tegeleda jäätmekava vms. Lisame, et Rõuge jäätmejaam kajastub KSH aruandes (p 4.3.1). Palume ÜP Seetõttu Mõniste ohtlike jäätmete seletuskirja p 5.3 lisada ka Rõuge kompostimisväljak ning puuduolev Mõniste ohtlike kogumispunkti ÜP joonisele ei kanta jäätmete kogumispunkt (vt KSH aruanne p 4.3.1). Kirjutate, et nimetatud ning teised kogumispunktid ÜP-st kogumispunktide täpsed asukohad on leitavad taristu ja tehnovõrkude jooniselt. Kuna eemaldatakse. neid – Rõuge jäätmejaam, Rõuge kompostimisväljak ja Mõniste ohtlike jäätmete kogumispunkt – joonisel ei leidu, siis palume need joonisele lisada ning märkida taustainfos eraldi sümbolina jäätmejaam ja kompostimisväljak. Rõuge Vallavalitsus on esitanud Kaitseministeeriumile ja Riigi Kaitseinvesteeringute Kaitseministeerium 1. Seisukohaga arvestatakse, Keskusele kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju Nursipalu harjutusväljak koos selle 17.01.2024 strateegilise hindamise aruande eelnõu. piiranguvööndiga kantakse ÜP-sse Kiri nr 12-1/23/28-3 Kaitseministeeriumi valitsemisala huve ja riigikaitselisi vajadusi kajastavate vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 seisukohtade dubleerimise vältimiseks esitame käesoleva kirjaga Kaitseministeeriumi korraldusele nr 266 “Kaitseväe Nursipalu ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ühise seisukoha ning kooskõlastamise harjutusvälja laiendamine 20 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel tingimused ja selgitused Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise planeerimisseadust kohaldamata, hindamise aruande eelnõu kohta. keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei kooskõlasta Rõuge valla algatamine”. üldplaneeringu eelnõud esitatud kujul, kuna planeeringulahendus on eksitav ja puudulik riigikaitselise maakasutuse ja riigikaitseliste piirangute osas. Kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu eelnõus ei ole kajastatud relvaseaduse (RelvS) § 85 lõike 3 ja 31 alusel antud Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korraldusest nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse korraldus nr 266) tulenevaid olulisi ja aktuaalse id andmeid Nursipalu harjutusvälja kohta, kuigi vastavalt RelvS § 85 lõikele 32 tuleb tervikliku ruumilahenduse loomiseks korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada. Samuti on Vabariigi Valitsuse korralduse nr 266 punktis 3.3 märgitud, et korraldus on omavalitsusüksustele sisendiks piirkonna planeeringute koostamisel. Lisaks ei ole üldplaneeringu eelnõus kavandatud riigikaitse maa-ala juhtotstarvet kõigile riigikaitseliste ehitiste maa-aladele Rõuge vallas ning arvestamata on jäetud Kaitseministeeriumi senised märkused tuuleparkide kavandamise tingimuste kohta. Eeltoodust tulenevalt palume arvestada järgmiste märkuste ja selgitustega ning korrigeerida üldplaneeringu eelnõud enne vastu võtmist järgmiselt: 1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.7.14 „Riigikaitse maa-ala (R)“ on märgitud, et Rõuge vallas asuvad riigikaitselised ehitised on Nursipalu harjutusväli ja Sänna linnak. 16.09.2022 kirjas nr 12-1/22/3090 on Kaitseministeerium palunud markeerida Rõuge vallas asuvad riigikaitselised ehitised ja nende piiranguvööndid ka asjakohasel üldplaneeringu joonisel. Sellele 21 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel on Rõuge Vallavalitsuse 21.10.2022 kirjaga nr 7-1/10-91 esitatud tabelis „Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel“ (edaspidi „seisukohtade tabel“) vastatud, et „Nursipalu ja Sänna linnakud ning nende piiranguvööndid on toodud taristu ja tehnovõrkude joonisel“.Kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ on riigikaitselise ehitise leppemärgiga (kaardil leppemärkide seletuses „riigikaitse ehitis“) tähistatud vaid Sänna linnak. Nursipalu harjutusvälja ei ole ühelgi üldplaneeringu joonisel kajastatud.Palume asjakohast üldplaneeringu joonist (eeldame, et asjakohane joonis on „Taristu ja tehnovõrgud“)täiendada ning kajastada seal ka Nursipalu harjutusvälja, mille praegu kehtiv piir ja maa-ala on määratud Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korraldusega nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“. Mööname, et viidatud varasema kirjaga pidas Kaitseministeerium silmas tol ajal kehtinud Nursipalu harjutusvälja piiri ja ulatust vastavalt Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusele nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“. Kaitseministeerium teavitas täiendava kirjaga 17.01.2023 nr 12-1/22/161 Rõuge Vallavalitsust Nursipalu harjutusvälja laiendamise protsessist ning palus kajastada harjutusvälja laiendamise vajadust ja kavandatavat laienduse piiri ka koostatavas üldplaneeringus, kuid paraku Rõuge vald seda toona vajalikuks ega võimalikuks ei pidanud. Palume nüüd kajastada koostatavas Rõuge valla üldplaneeringus Nursipalu harjutusvälja Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 määratud (laiendatud) piirides. Käesolevale kirjale on lisatud Nursipalu harjutusvälja kaardikiht üldplaneeringusse kandmiseks. Märgime, et Kaitseministeerium ei palu käesolevaga Nursipalu harjutusvälja planeerimist üldplaneeringus, vaid olemasoleva harjutusvälja maa-ala kajastamist selle kehtivates piirides. Rõhutame, et vastavalt RelvS § 85 lõikele 22 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel 31 on Nursipalu harjutusväli laiendatud planeerimisseadust kohaldamata Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 ning RelvS § 85 lõikest 32 tuleneb nõue arvestada Vabariigi Valitsuse korraldusega selle jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes. Sama teave sisaldub ka korralduses. Harjutusvälja maa-ala ja piiri kajastamine üldplaneeringus on oluline eelkõige selleks, et igale üldplaneeringu kasutajale oleks nähtav ja kättesaadav teave antud piirkonna maakasutuse kohta. Selle kajastamata jätmisel on üldplaneeringust nähtav teave ebatäielik ja võib olla eksitav, sest ei anna aja- ja asjakohast ülevaadet valla territooriumi märkimisväärse osa ruumikasutusest. 2. Varasemates menetlusetappides on Kaitseministeerium palunud kirjades 2. Seisukohaga arvestatakse, ÜP 30.10.2020 nr 12-1/20/3246 ja 16.09.2022 nr 12-1/22/3090 määrata maakasutuse joonist korrigeeritakse üldplaneeringus Rõuge valla territooriumil asuvate riigikaitseliste ehitiste maa - ning riigikaitse maa-ala juhtotstarve aladele riigikaitse maa-ala juhtotstarve ning kajastada seda ka üldplaneeringu määratakse kogu Nursipalu harjutusvälja maakasutuse joonisel. Esitatud ettepanekute seisukohtade tabelis (lk 34) on maa-alale. Rõuge Vallavalitsus vastanud, et sellise ettepanekuga arvestatakse. ÜP-s esitatud lausega, et riigikaitse maa- Kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu maakasutuse joonisel on ala laiendamist ei ole ÜP-ga kavandatud, riigikaitse maa-ala juhtotstarbe leppemärgiga tähistatud vaid Sänna linnaku all mõeldi seda, et Nursipalu maa-ala ja selle kõrval asuvad Sänna baasi (katastritunnus 69701:003:0089) ja harjutusväljaku laiendust ei kavandata Baasi (katastritunnus 69701:003:0750) kinnisasjad ning Nursipalu linnaku ÜP-ga, tegemist on ÜP-st eraldiseisva (katastritunnus 69701:001:0070) kinnisasi. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis protsessiga. Kuna tänaseks on 2.7.14 „Riigikaitse maa- ala (R)“ on märgitud, et riigikaitse maa-ala laiendamist Nursipalu harjutusväljaku laiendus ei ole üldplaneeringuga kavandatud. kinnitatud, eemaldatakse antud lause Ebaselgeks jääb, miks on üldplaneeringus Nursipalu harjutusvälja maa-alal ÜP-st. määratud riigikaitse maa-ala juhtotstarve vaid ühele harjutusvälja koosseisus olevale kinnisasjale? Ja millist tähendust omab viidatud lause seletuskirjas, et riigikaitse maa-ala laiendamist ei ole üldplaneeringuga kavandatud? Palume korrigeerida üldplaneeringu maakasutuse joonist ning märkida seal riigikaitse maa-ala juhtotstarve kogu Nursipalu harjutusvälja maa-alale, nagu Kaitseministeerium on oma varasemates kirjades palunud ning millega Rõuge 23 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel Vallavalitsus on vastavalt eespool viidatud seisukohtade tabelile ka nõustunud. Palume samale maa-alale muid juhtotstarbeid mitte planeerida. Mööname, et Nursipalu harjutusvälja maa-ala on võrreldes varasemates menetlusetappides esitatuga tänaseks laienenud, mistõttu palume riigikaitse maa-ala juhtotstarbe määramisel lähtuda Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 kehtestatud Nursipalu harjutusvälja piirist ja maa-alast (vastav kaardikiht kirjale lisatud). Samast korraldusest tuleneb selgesti ka kogu harjutusvälja maa-ala riigikaitselisel eesmärgil ja otstarbel kasutamise vajadus ja põhjendus. 3. Üldplaneeringu joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ on riigikaitselise ehitise 3. Seisukohaga arvestatakse. ÜP piiranguvööndi leppemärgiga (kaardil leppemärkide seletuses „riigikaitse ehitise “Taristu ja tehnovõrgud” joonisele piiranguvöönd“) tähistatud Nursipalu harjutusvälja piiranguvöönd, mis kehtis kantakse peale Nursipalu Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 asutatud harjutusvälja piiri harjutusväljaku uus kehtiv korral. Arvestades, et Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 on kehtestatud piiranguvöönd. uus Nursipalu harjutusvälja piir, palume seni kehtinud piiranguvööndi asukoht üldplaneeringu joonistelt eemaldada. Vastavalt ehitusseadustiku § 120 lõike 2 punktile 3 on Nursipalu harjutusvälja piiranguvöönd külade territooriumil 2000 m harjutusvälja piirist. 4. Seisukohaga arvestatakse, ÜP 4. Kaitseministeerium on oma varasemates kirjades 28.08.2020 nr 12-1/20/2514 seletuskirjast eemaldatakse tuuleparke ja 16.09.2022 nr 12-1/22/3090 andnud Rõuge valla üldplaneeringu käsitlev tekst ja tingimused. Üksikuid koostamiseks sisendi ja selgitused selle kohta, et elektrituulikute ja tuulikuid käsitlevad tingimused jäetakse tuuleparkide rajamine Rõuge valla territooriumil ei ole lubatav riigikaitseliste ÜP-sse sisse. piirangute tõttu. Kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu seletuskirjas on siiski sätestatud võimalus, et tuuleparkide kavandamine on tulevikus võimalik eriplaneeringuga. Kaitseministeerium on jätkuvalt seisukohal, et selline tingimus üldplaneeringus on eksitav ning loob valearusaama, nagu oleks tuuleparkide rajamine Rõuge valla territooriumil mingitel tingimustel siiski võimalik. Rõuge Vallavalitsus on vastanud Kaitseministeeriumi 16.09.2022 kirjaga nr 12-1/22/3090 esitatud märkusele, et peab siiski vajalikuks 24 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel elektrituulikute rajamise tingimuste sätestamist üldplaneeringus, kuna „üldplaneering on pikaajaline strateegiline dokument ning kui radaritest tulenevad piirangud peaksid kunagi kaduma siis peab omavalitsusel olema valmidus nende rajamist reguleerida“ (seisukohtade tabelis lk 35 p 3). Kaitseministeeriumile on praegu teada, et riigikaitselised piirangud ei saa Rõuge valla territooriumil täielikult kaduda. Samuti ei ole ka tulevikus võimalik piiranguid vähendada niivõrd, et Rõuge valla territooriumile saaks rajada tuuleparke. Seetõttu palume täiendavalt korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja ja eemaldada sealt eksitav teave tuuleparkide kavandamise võimaluste kohta. Selleks palume seletuskirja peatüki 5.2.2.1 „Tuuleenergia“ sissejuhatava lõigu praeguse viimase lause asemel selgesti märkida, et tuuleparkide püstitamine ei ole Rõuge valla territooriumil lubatud riigikaitseliste piirangute tõttu. Samuti palume eemaldada eksitav teave tuuleparkide kavandamise võimaluse kohta ülejäänud seletuskirja osadest (näiteks lk 51 p 4, lk 57 p 3). Kaitseministeerium nõustub üksikute elektrituulikute (seletuskirjas ka „tuulegeneraator“) püstitamise tingimuste sätestamisega üldplaneeringus juhuks, kui riigikaitselised piirangud peaksid tulevikus leevenema. Tuleb aga arvestada, et praegu ei ole ette näha, millal võiksid riigikaitselised piirangud niisugusel määral väheneda. Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on valmis kooskõlastama Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tingimusel, et eeltoodud märkuste, ettepanekute ja selgitustega arvestatakse ning üldplaneeringu eelnõu dokumente korrigeeritakse enne üldplaneeringu vastu võtmist vastavalt. Täname, et arvestate üldplaneeringu koostamisel riigikaitseliste vajaduste ja tingimustega. Rõuge Vallavalitsus on esitanud Kaitseministeeriumile ja Riigi Kaitseinvesteeringute Riigi Seisukoht võetakse teatavaks. Keskusele kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju Kaitseinvesteeringut Anname teada, et kõigi strateegilise hindamise aruande eelnõu. e Keskus Kaitseministeeriumi seisukohtadega 25 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel 18.01.2024 Kaitseministeeriumi valitsemisala huve ja riigikaitselisi vajadusi kajastavate arvestatakse ning vajalikud muudatused seisukohtade dubleerimise vältimiseks saatis Kaitseministeerium 17.01.2024 kirjaga viiakse üldplaneeringu lahendusse Kiri nr 4-4/23/6453-3 nr 12-1/23/28-3 Rõuge Vallavalitsusele Kaitseministeeriumi ja Riigi sisse. Kaitseinvesteeringute Keskuse ühise seisukoha, et Rõuge valla üldplaneeringu eelnõud ei kooskõlastata, kuna planeeringulahendus esitatud kujul on eksitav ja puudulik riigikaitselise maakasutuse kajastamise ja riigikaitseliste piirangute osas. Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu kooskõlastamata jätmise põhjendused, eelnõus esinevad puudused ning nende kõrvaldamise ettepanekud ja selgitused on esitatud eelnimetatud Kaitseministeeriumi kirjas. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on valmis kooskõlastama Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu tingimusel, et eelnimetatud Kaitseministeeriumi kirjas esitatud märkuste, ettepanekute ja selgitustega arvestatakse ning üldplaneeringu eelnõu dokumente korrigeeritakse enne üldplaneeringu vastu võtmist vastavalt. Täname, et arvestate üldplaneeringu koostamisel riigikaitseliste vajaduste ja tingimustega. Amet tutvus aadressil https://rouge.kovtp.ee/yp-koostamine kooskõlastamiseks Terviseamet Kooskõlastab. esitatud dokumentidega. Rõuge valla ÜP eelnõu ja KSH aruande eelnõu kohta esitas 15.01.2024 amet ettepanekud avaliku väljapaneku ajal 26.08.2022 kirjaga nr 9.3-4/22/6448-2 ning Kiri nr 9.3-4/23/8974-2 esitatud seisukohtadega on arvestatud või esitatud täiendavad selgitused. KSH aruande peatükki 4.4.4 korrigeeritakse. Amet juhib tähelepanu, et KSH aruande peatükis 4.4.4 välja toodud standard EVS 840:2017 on kehtetu ja alates 16.10.2023 kehtib uus versioon EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. 26 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel Amet kooskõlastab Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Planeerimisseaduse § 85 lõike 1 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 Valga Vallavalitsus Kooskõlastab. määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute 18.01.2024 kooskõlastamise alused“ esitasite kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu ja Kiri 9-1.3/5112-1 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Oleme tutvunud Teie esitatud dokumentidega ja võrrelnud neid Valga valla ruumilise arengu eesmärkide ning koostatava üldplaneeringuga. Meie hinnangul ei sisalda Rõuge valla üldplaneering selliseid arenguid, tingimusi, kitsendusi ja suundumusi, mis piiraks või takistaks Valga valla arengueesmärkide elluviimist. Sellest tulenevalt kooskõlastame Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu. Kagu politseijaoskond on tutvunud Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju Politsei- ja Kooskõlastab. strateegilise hindamise aruande eelnõuga ning esitab ettepanku arvestada valla piirivalmeamet üldplaneeringu planeerimise l CPTED põhimõtetega – kuritegude ennetamine läbi 22.02.20204 keskkonna kujundamise. Täiendavaid ettepanekuid esitada ei ole. Kiri nr 2.1-3/48147-2 Muinsuskaitseamet tutvus 09.01.2024 toimunud menetluskomisjonis Muinsuskaitseamet Kooskõlastab. Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks esitatud Rõuge valla üldplaneeringu ja 22.01.2024 1) Ettepanekuga ei arvestata. Ehitiste üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõudega. omanikel on võimalus teha Kiri nr 5.1-17.5/1876-5 Muinsuskaitseametiga koostööd Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimisseaduse § 8- vastavalt oma soovile. Üldplaneeringuga 12, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6 koostööd nõuda on otsustas: kooskõlastada Rõuge valla üldplaneeringu, kuid palub kaaluda ebaproportsionaalne. Muu väljatoodu üldplaneeringu täiendamist järgnevate kommentaaride põhjal. tuleneb üldjuhul juba muinsuskaitseseadusest. Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu: 2) Ettepanekuga arvestatakse. 27 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel 1) soovitame lisada ptk 4.1 Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid juurde 3) Ettepanekuga arvestatakse. tingimuse: Riikliku kaitse all mitte olevate väärtuslike üksikobjektide nimekirja kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja ümberehitamise küsimustesse. Hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Hoonete algne välisilme säilitada/taastada. Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus; 2) täiendada ptk 4.5 ja tuua välja mitte kaitse all olev arheoloogiapärand: Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele muististele ja leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist veel avastamata. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistiseid võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Selle hävimise vältimiseks tuleb nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg). Seetõttu tuleb: KMH kohustusega tegevuste kavandamisel kogu valla territooriumil (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) kooskõlastada alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (alus: muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3). Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui algatatakse detailplaneeringut või kui kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks 28 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Arheoloogiatundlikud alad esitatakse 2023. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist. 3) lisada väärtuste ja piirangute plaanidele Muinsuskaitseameti poolt esitatud arheoloogiatundlikud alad ja lisasse 10 arheoloogiatundlike alade seletuskiri. Rõuge valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande Ettepanekuga arvestatakse. KSH-s eelnõu: käsitletakse mitte kaitse alla olevat arheoloogiapärandit. Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimisseaduse § 8-12 ja § 76 lg2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e § 40 lg 6, otsustas: kooskõlastada Rõuge valla keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, kuid palub kaaluda aruande täiendamist järgnevate kommentaaride põhjal: 1) täiendada ptk 4.2.5 ja tuua välja mitte kaitse all olev arheoloogiapärand: Tuginedes nii varasemalt teada olevale infole mitte kaitsealustest objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1). Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina alustanud võimalike Seisukohaga arvestatakse järnevalt: arheoloogiatundlike alade analüüsimist, välja selgitamist ning kaardile kandmist, mille Muisuskaitseameti poolt edastatud abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust arheoloogiatundlikud alad koos kavandatavates kohtades. Prognoosi tegemine on aeganõudev ning ei pruugi väljatoodud tingimustega kantakse ÜP- üldplaneeringusse jõuda enne selle kehtestamist. Seetõttu tuleb ennetavalt sse. üldplaneeringusse kanda järgmised tingimused: 29 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel 2) keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KMH) kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla territooriumil ja ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3); 3) prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: algatatakse detailplaneeringut või kui kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m2. Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardile on esitatud arheoloogiatundlikud alad 2023. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehit ise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi on kavas arheoloogiatundlike alade asjakohast infot kajastada loodavas Muinsuskaitseameti veebirakenduses. Lähtudes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõikest 1, olete saatnud Kliimaministeerium Kooskõlastab. Kliimaministeeriumile (edaspidi KliM) Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju 23.01.2024 strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu kooskõlastamiseks. Kiri nr 7-15/23/6046-2 Üldplaneeringu seletuskirja ptk-I 2.7.15 Keskkonnaministeerium on varasemalt üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu “Mäe- ja turbatööstuse maa-ala” avaliku väljapaneku jooksul esitanud ettepanekuid 15.09.2022 kirjaga nr 7- tingimus sõnastatakse ümber selliselt, et 15/22/3461-3. Vaadanud läbi üldplaneeringu eelnõule ja KSH aruandele varem geoloogiline uuring eemaldatakse: esitatud ettepanekute seisukohtade tabelis toodud põhjendusi, ei ole täiendavaid “igakordsel kaevandamisloa taotluse märkusi. menetlemisel tuleb anda hinnang mh väärtusliku põllumajandusmaa 30 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel KliM, vaadanud läbi kooskõlastamiseks saadetud üldplaneeringu ja selle KSH hävinemise olulisusele ja aruande, märgib üldplaneeringu kohta, et lk 31 on kirjas järgnev tingimus: "igakordsel põhjendatusele või esitada geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb anda hinnang eksperthinnang, kus on toodud mh väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja põhjendatusele või põhjendused”. esitada eksperthinnang, kus on toodud põhjendused". Palume lõigust välja jätta "geoloogiline uuring", sest geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad üldjuhul 14 päeva ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringu keskkonnamõju on minimaalne ja uuringuga ei hävitata väärtuslikku põllumajandusmaad. PlanS § 85 lõike 3 kohaselt loetakse üldplaneering kooskõlastatuks, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga. Tuginedes PlanS § 85 lõigetele 1 ja 3, kooskõlastab KliM lähtudes oma valitsemisalast ja tegevusvaldkonnast Rõuge valla üldplaneeringu ja KSH aruande. Palume kirjas toodud ettepanekuga arvestada. Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu (edaspidi Transpordiamet Transpordiametiga võetakse eraldi planeering). Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ühendust püstitatud teemal, küsimus 29.01.2024 jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel. vajab täiendavat arutelu. Kiri nr 7.2-2/24/25976- 4 Maanteeamet Transpordiameti õiguseellasena edastas andmed ning ettepanekud Rõuge valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamiseks 03.09.2020 kirjaga nr 15-2/20/36034-2 (edaspidi ettepanekud). 16.09.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/16860-2 edastasime oma seisukoha avalikustatud Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta, millega juhtisime tähelepanu meie ettepanekute p 1.1 ja 3.1 ning osaliselt p 2.2 mitte arvestamisele ning tegime ettepaneku koosoleku korraldamiseks, et ühiselt arutada ning vastastikku selgitada nimetatud ettepanekutega arvestamata jätmise põhjuseid. 31 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel 16.11.2022 tegi Rõuge valla planeeringu- ja ehitusspetsialist (Krislyn Prants) meile ettepaneku virtuaalse koosoleku toimumiseks 23.11.2022. Nimetatud kuupäeva toimus kolmepoolne koosolek (osalesid Transpordiameti ja Rõuge valla esindajad ning Rõuge valla üldplaneeringu konsultant), kus arutasime meie 16.09.2022 kirjaga edastatud küsimusi. Koosolekul leppisime kokku meie ettepanekute p 1.1 ja p 3.1 käsitlemises üldplaneeringus ning valdavas osas meie ettepanekute p 2.2 esitatud riigitee kaitsevööndite suurendamises Rõuge valla üldplaneeringuga. Koosoleku järgselt jäi lahtiseks vaid Rõuge alevikus riigitee nr 25195 Käätso – Rõuge – Luutsniku tee km 8,52-8,89 kaitsevööndi ulatuse määramine. Edastasite meile koosoleku järgselt samal päeval nimetatud riigitee lõigus asuvate kehtestatud detailplaneeringute materjalid – Kaseaia, Mesimaa, Tiigi, Vanakuuste ja lähiala detailplaneering ning Aia tn 4 ja sellega piirneva ala detailplaneering. Olles tutvunud riigitee nr 25195 km 8,52-8,89 lõigus riigiteega piirnevate kehtivate detailplaneeringute lahedustega edastasime 28.11.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/16860-4 Teile oma seisukoha üldplaneeringus Rõuge alevikus riigitee nr 25195 km 8,52-8,89 kaitsevööndi ulatuse käsitlemise kohta (Lisa 1), millega jäime jätkuvalt oma ettepanekute p 2.2 edastatud seisukohale ning põhjendasime vajadust üldplaneeringuga riigitee nr 25195 km 8,52-8,89 lõigus tee kaitsevööndi laiendamiseks kuni 30 m. Kuna EhS 92 lg 3 mõistes on kõik linnu, aleveid ja alevikke läbivad riigiteed käsitletud tänavatena, siis on neid läbivate riigiteede kaitsevööndi laiuseks automaatselt 10 m (EhS §71 lg3). Riigitee kaitsevööndite ulatuste ettepanekud väljendavad eelkõige meie kui riigitee ohutuse eest vastutaja jaoks vajalikku kaalutlusruumi planeerimis - ja projekteerimisprotsessis. Toonitame, et suuremad kui 10 m kaitsevööndid alevikes on vajalikud siis, kui kiiruspiirang on ≥70 km/h, liikluskeskkond 32 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel ei toeta kehtivat kiiruspiirangut, nähtavus on piiratud, liiklussagedus on kõrge ja/või kus ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 10 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ning vajab koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. Riigitee nr 25195 km 8,52-8,89 lõigus tee kaitsevööndi muutmata jätmine oleks vastuolus EhS § 71 lõikega 2, mille kohaselt peab avalikult kasutatava tee kaitsevöönd tagama tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendama teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Te ei ole meile esitanud põhjendusi meie seisukoha arvestamata jätmise kohta ning vastavaid põhjendusi ei ole ka planeeringu kooskõlastamiseks esitatud materjalide hulgas, kuid kooskõlastamisele esitatud üldplaneeringus on jäetud arvestamata meie ettepanekute p 2.2 ning meie 28.11.2022 kirjaga edastatud seisukohaga riigitee nr 25195 km 8,52-8,89 lõigus riigitee kaitsevööndi suurendamiseks kuni 30 m. Kaseaia, Mesimaa, Tiigi, Vanakuuste ja lähiala detailplaneeringus (Lisa 2) on hoonestusala kavandatud ca 25 m kaugusele riigiteest ning Aia tn 4 ja sellega piirneva ala detailplaneeringus (Lisa 3) on hoonestusala kavandatud samuti ca 25 m kaugusele riigiteest. Üldplaneeringuga riigitee kaitsevööndi suurendamine antud asukohas kuni 30 m riigitee servast on kooskõlas kehtivate detailplaneeringute maakasutuse põhimõtetega, toetab riigitee kaitset, korrashoidu ja liiklusohutust ning võimaldab leevendada teelt lähtuvaid negatiivseid mõjusid. Jätame planeeringu kooskõlastamata vastuolu tõttu PlanS § 75 lg 1 punktiga 1. Olem e valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale korrigeerimist meile uuesti kooskõlastamiseks. 33 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel Esitasite planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 kohaselt Regionaal- ja Regionaal- ja 1) Seisukohaga arvestatakse, Põllumajandusministeeriumile kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu Põllumajandusminis kallasraja juurdepääsude kujutamist ÜP (edaspidi üldplaneering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) teerium joonistel korrigeeritakse. aruande eelnõu. 30.01.2024 2) Seisukohaga arvestatakse. Uus tn 2a katastriüksuse maa-ala muudetakse Kiri nr 14-3/4052-2 PlanS § 76 lõike 1 kohaselt üldplaneering koostatakse koostöös segaotstarbega maa-alaks. valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja § 76 lõike 2 kohaselt üldplaneeringu koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav 3) Seisukohat võetakse teatavaks. minister ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt üldplaneering ja KSH aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust. Alates 2023 aasta 1. juulist on Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt Maaeluministeerium ümber korraldatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks. Samast kuupäevast on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas maaelu poliitika, maakasutuspoliitika, põllumajanduspoliitika, regionaalpoliitika ja - arengu ning ruumilise planeerimise korraldamine ja maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on alates 1. juulist ka Maa- amet. Sellest lähtuvalt annab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium seisukoha üldplaneeringutele maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lõikes 2 sätestatud maa ja Maa-ameti volitusel olevate maaüksuste osas. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 1 kohaselt on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium MaaRS § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks PlanS tähenduses. MaaRS § 31 lõike 2 kohaselt maa, mida ei tagastata, erastata ega anta 34 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse MaaRS § 31 lõike 1 alusel, on samuti riigi omandis. Olles tutvunud lingil htt ps:/ /rouge.kovtp.ee/yp -ko ostami ne kättesaadavate materjalidega esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma seisukohad ja ettepanekud PlanS § 85 lõike 1 alusel maakasutuspoliitika valdkonnast, sh riigivara valitseja seisukohast, lähtuvalt. Üldplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku ajal esitas Maaeluministeerium 23.08.2022 kirjaga nr 4.1-5/2293-3 oma tähelepanekud. Üldplaneeringu seletuskirja ja selle KSH aruande eelnõud on vastavalt tähelepanekutele täiendatud ning väärtusliku põllumajandusmaa määramisel ja kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel on ministeeriumi ettepanekutega arvestatud. Kooskõlastame üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu väärtusliku põllumajandusmaa valdkonnast lähtuvalt. Kinnisasjade planeerimisel, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja volitatud asutus Maa-amet palume arvestada järgmiste seisukohtadega. 1) Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1.6 Kallasrajale juurdepääs on märgitud, et avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale on juurdepääs tagatud riigiteede ja kohalike teede kaudu. Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel kajastuvad põhimõttelised juurdepääsude asukohad. Juurdepääsud kallasrajale täpsustuvad (võivad muutuda või nihkuda) maaomanikega sõlmitavate kokkulepete käigus. Hintsiko külas asuvale Kraavi (katastritunnus 86501:001:0316) kinnisasjale ja Kõrgepalu külas asuvale Oinapalu-Niidu (katastritunnus 86501:001:0074) kinnisasjale on nimetatud joonisel märgitud kallasrajale juurdepääs põigiti üle kinnisasjade. Nõustume, et tegemist on põhimõtteliste juurdepääsude asukohtadega 35 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel ja need täpsustuvad, kuid oleme seisukohal, et joonisel saaks juba nendel kinnisasjadel juurdepääsud ratsionaalsemalt tähistada. 2) Rõuge alevikus asuvale Uus tn 2a (katastritunnus 69801:001:0383, sihtotstarve ärimaa, pindala 1012 m²) kinnisasjale on määratud äri maa-ala juhtotstarve. Teeme ettepaneku kinnisasjale määrata segaotstarbega maa-ala juhtotstarve. 3) Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1.1 Teed on toodud riigiteede lõigud, kus on üldplaneeringuga määratud kaitsevööndi laiuseks 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Nõustume Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisel ja Maa- ameti volitusel olevatel kinnisasjadel kaitsevööndi laiendamisega eeltoodud peatükis toodud skeemidel 9 ja 12 näidatud ulatuses. Juhime tähelepanu sellele, et käesolev kiri ei oma puutumust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnaga, sh heakskiidumenetlusega. Kaitseliit, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsioonisteerium, Päästeamet, Vaikimisi Kooskõlastavad vaikimisi Lennuamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ei esitanud seisukohti ja sellest tulenevalt kooskõlastanud loetakse PlanS § 85 lg 2 alusel vaikimisi kooskõlastatuks. Laekunud arvamused (20.12.2023-20.01.2024) Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja selle keskkonnamõju strateegilisele hindamisele Esitaja ja kuupäev Arvamus või küsimus Arvestamine ning selgitus Selgitame, et Rõuge valla ÜP-ga ei ole Eesti erametsaliit Austatud Rõuge Vallavalitsuse juhid, lageraie keeldu otseselt sätestatud. ÜP- 22.12.2023 s on sätestatud raie keeld ristipuudele ja -metsadele. Üksiku ristipuu raiekeeluga 36 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel Meieni on jõudnud teave Rõuge valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kohta arvamuse ei piirata metsa raiet kogu kinnistul, andmiseks. Huvitatud osapoolena juhime Teie tähelepanu olulistele metsandusega samuti ei hõlma kogu kinnistut ka Rõuge seotud küsimusele. valda jäävad ristimetsad (ristimetsad paiknevad väikses ulatuses teede Erametsaomandi kasutamise piirangute seadmine ääres), seega ei piirata ulatuslikult Metsanduslik tegevus maatulundusmaal on pikaajaline protsess, mis eeldab metsmajandamist. järjepidevust. Paljud erametsaomanikud on kavandanud erinevaid metsamajanduslikke tegevusi alates noore metsa hooldamisest kuni küpses metsas lageraieni. Kui üldplaneeringuga kavandatakse senist metsamajandamise praktikat muuta, tuleb muudatusega hõlmatud maaomanikke käsitleda planeerimisseaduse § 76 lõike 2 kohaselt isikuna, kelle õigusi planeering võib puudutada ning § 76 lõike 4 kohaselt ka teavitada. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi erinevatest etappidest metsaomanikke, kelle õigusi planeering võib puudutada, hoida järjepidevalt kursis toimuvaga. Teavitamine peab olema individuaalne ja omanikule tuleb selgitada mis konkreetselt tema kinnistul senisega võrreldes muutub ning kas võib esineda olukord, kus kinnisasi või selle osa võidakse omandada avalikes huvides (PlanS § 77 lg 8). Mida saab kaaluda Üldplaneeringu koostamise alus on kehtiv õigus ja maakonnakonnaplaneering (PlanS § 55 lg 2). PlanS § 55 lg 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse regionaalsel tasandil ka erinevaid küsimusi, mis seonduvad metsadega. Näiteks PlanS § 56 lg 1 p 9 kohaselt on maakonnaplaneeringu ülesandeks rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine. Maakonnaplaneeringuga võidakse määratleda ka maastiku ja looduskoosluste säilimiseks üldised kasutustingimused või anda muid suuniseid üldplaneeringute 37 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel koostamiseks (PlanS § 56 lg 1 7 ja 11). Tegemist on üldiste tingimustega, mida tuleks edaspidi üldplaneeringute koostamisel arvesse võtta. Näiteks on Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1- 1/2017/25) kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste kohaselt on põhimõtteliselt kogu Ida- Virumaa määratud rohevõrgustiku alasse. Samas toob maakonnaplaneeringu seletuskiri (lk 31) välja, et rohevõrgustiku tingimuste puhul ei ole tegemist kinnisomandi kitsendustega vaid tingimustega uute üldplaneeringute koostamiseks. Maakonnaplaneeringuga ei ole metsamajandamine keelatud. Lähtuda tuleb säästva metsamajandamise põhimõttest. Kui maakonnaplaneeringuga on määratud rohevõrgustiku alad ning nendel aladel ei ole absoluutselt keelatud metsade majandamine, sh näiteks ka lageraiete teostamine on seadusega ettenähtud piirides, siis ei ole üldplaneeringu tasandil võimalik seda käsitelda rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamisena (PlanS § 75 lg 1 p 10). Kohalikul omavalitsusel oleks võimalik sellisel juhul teha ettepanek üldplaneeringuga kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks (PlanS § 75 lg 3). Eelnevat arvesse võttes palume üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta, et reeglina maakonnaplaneeringud ei piira metsade majandamist väljaspool looduskaitsealasid. Kui üldplaneeringu raames soovitakse vastav ettepanek teha, siis peab ka üldplaneeringut vastavalt menetlema, sh maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek peab olema selgesõnaliselt toodud välja. Milliseid piiranguid saab seada Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused seadus. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded on määratletud PlanS § 75 lg 1. Kõige otsesemalt võib maaomanike õigusi kitsendada PlanS § 75 lg 1 p 21, mille kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva 38 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. Metsaseaduse 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa planeeringuga lageraiet keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raievanuse osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute seadmine Metsaseaduse § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist. Lisaks võidakse metsade majandamist kitsendada ka näiteks seada PlanS § 75 lg 1 p 10 (rohevõrgustik), 13 (looduskaitseobjektid), 14 (rohealad ja maastikud), 17 (kultuuripärand) ja 20 (puhke- ja virgestusalad) alusel. Samas on Riigikohus selgitanud, et kohalik omavalitsus peab planeeringuid puudutavate otsuste tegemisel arvestama kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning teostama kaalumist ratsionaalselt, järgima diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid (RKHKo 10.10.2002, nr 3-3-1-42-02, p 11; vt ka RKHKo 14.10.2003, nr 3-3-1-54-03, p 25). Järelikult igal konkreetsel juhul tuleb kaaluda avalikke huve erahuvidega. Intensiivsete piirangute kehtestamine ei ole lubatud, kui sama eesmärkibon võimalik saavutada leebemate tingimustega. Palume kohalikul omavalitsusel kaaluda igakonkreetse piirangu vajalikkust, sh vajadusel pakkuda välja omanike vaatest asjakohased leevendavad meetmed. Intensiivsete piirangute korral tuleb omandiõiguse kaotus kompenseerida Metsandusliku tegevuse majanduslik tulu tekib metsaomanikele peamiselt uuendusraiete käigus. On metsatüüpe, kus metsa uuendamise võttena saab rakendada ainult lageraiet. Lageraiete keelamine tähendab metsaomanikule saamata jäänud tulu 39 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel ning metsaomanikel on õigustatud ootus, et see temale kompenseeritakse. Looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piiranguid metsa majandamisele kompenseeritakse nendes metsades, kus majandamine on tugevasti pärsitud (peamiselt tähendab see lageraiete keeldu) kompensatsiooniga 134 eurot/ ha ning leebemate piirangute korral 60 eur/ha aastas. Samas ei tähenda ka väljaspool looduskaitsealasid intensiivsete piirangute kehtestamine seda, et omanikule kahju ei pea hüvitama. Sarnasele seisukohale on asunud justiitsminister kirjas 28.03.2023 (lisame meie kirjale nimetatud dokumendi) Riigikohus on haldusasjas nr 5-22-5, p 58 ja 59 märkinud, et ka üldplaneeringus piirangute seadmisel peab kohalik omavalitsus arvestama, et väga intensiivsete keeldude sätestamisel avalikes huvides tuleb seada sundvaldus ja talumine hüvitada. Näiteks ajalooliselt pühaks peetud puude kaitseks vajalikud raiepiirangud võivad riivata omandipõhiõigust intensiivselt, kuna võivad välistada kinnistul paikneva metsa majandamise täielikult või ulatuslikult (nt lageraiet välistava kaitsevööndi kehtestamisel). Raiepiirangutel võib mõnel juhul olla sarnasus tehnovõrkude ja -rajatiste talumise kohustusega, mille tagamiseks sundvalduse seadmise kaalumise vajalikkusele viitas Riigikohtu halduskolleegium 15. aprilli 2021. a otsuses asjas nr 3-18-2022/30 (punkt 25). Kui üldplaneeringu algatamisel on teada või planeeringu koostamise käigus selgub, et üldplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu algatamisest kinnisasja omanikule seitsme päeva jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest või avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates (PlanS § 77 lõige 8). Kokkuvõttes palume mistahes piirangute seadmisel kaaluda, kas avalikes huvides on intensiivsete piirangute kehtestamine, mis on sisuliselt võrdsustatavad omandi 40 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel võõrandamisena. Eeskätt tuleks sundvalduse seadmist kaaluda lageraie välistamisel. Täname, kui olete eelkirjeldatud tingimustega planeeringu koostamisel juba arvestanud. Kui mitte, siis palume meie ettepanekud arvesse võtta planeeringu hilisema menetluse käigus. Haanimiihhi Saadan arvamused üldplaneeringu kohta. Selgitame, et lk 31 punkt 9 on lisatud nõvvokoda üldplaneeringusse Maa-ameti Lk.31 punktis 9 oleks mõistlik välja tuua mis juhtudel pole võimalik vältida ettepanekul, kuna vastasel juhul on 15.01.2024 kaevanduslubade taotlemist ja väljaandmist. üldplaneering vastuolus maapõue- seadusega (Maa-amet ei kooskõlastaks ÜP-d). Juhime tähelepanu sellele, et ptk-s 2.7.15 „Mäe- ja turbatootmise maa-ala“ ei ole välja toodud mitte tingimused, vaid põhimõtted, mida KOV kaalub kaevandamistegevuse kohta esitatava arvamuse korral. Lk.37 punkt 5 on vastuolus punkt 1 -ga. Kevandamine ei säilita maastikuruumi vaid hoopis Selgitame, et lk 37 punkt 5 tingimus on vastupidi - rikub seda. lisatud ÜP-sse Maa-ameti ettepanekul, sest vastasel juhul on ÜP vastuolus maapõueseadusega. Juhime tähelepanu sellele, et ÜP miljööväärtuslikud alad ei kattu ühegi mäeeraldisega. Väikses ulatuses kattub kruusamaardlaga Krabi miljööväärtuslik ala ning turbamaardlaga Vana-Roosa 41 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel ning Kõrgepalu miljööväärtuslik ala. Kuna kattuvus maardlatega on väikene, siis on ka kaevandustegevuse puhul tagatud nimetatud miljööväärtuslike alade säilimine. Pigem on miljööväärtuslike aladega kattuvate maardlate kasutuselevõtt vähe tõenäoline. Lk.41 punkt 1. Eraldi võiks välja tuua, et põlispõldusid pole lubatud metsastada ja Selgitame, et hetkel on ÜP-s põlismetsa aladel teha lageraideid. põlispõldude mitte metsastamine kirjas soovitusena. KOV’il ei ole võimekust seda range tingimusena seada, sest seda ei ole võimalik rakendada. Põlismetsale lageraie piirangut peale panna ei ole võimalik, sest see toob kaasa kompensatsiooninõude KOV’ile. Lk.44 olev soovitus põlispõldusid mitte metsastada oleks mõistlik asendada keeluga. Seisukohaga arvestatakse järnevalt: Skeemil 6 on varjutatult näidatud Rõuge vallast välja jääv Rõuge-Haanja-Kütioru Skeemi 6 täiendatakse selliselt, et väärtusliku maastiku osa. Oleks viisakas skeemil ära näidata ka kogu Haanimaa piirkond, Haanimaa piirkonda näidatakse ka valla piirest välja jääv osa siis varjutatult. vallast väljaspoole ulatuvas osas. Lk.46 punktides 5 ja 7 toodud võimalused elurikkuse suurendamise eesmärgil Seisukohaga arvestatakse järgnevalt: põllumajandusmaa liigendamiseks ja ruumikuju mitmekesistamiseks omavad mõju ÜP-s toodud tingimus muudetakse alla suurematel põllumassiividel. Ettepanek nendesse punktidesse sisse tuua pindala mõõde 15 ha suuruste põllumajandusmaade ja lubada või isegi soovitada neid võimalusi kasutada 15ha ja suurematel põldudel. puhul soovituslikuks ning üle 15 ha Väiksematel põldudel niigi keerukates maaharimise tingimustes pole üksikute puude või põllumajandumaade puhul kohustus- hekkide säilitamine otstarbekas ega vajalik. likuks. 42 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel Lk.52 KAH metsaalade raiet puudutavas osas ei tohiks piirduda teavitamisega vaid Selgitame, et KOV-il ei ole tänases tegevus on vaja asjaosalistega kooskõlastada. õigusruumis võimalik nõuda KAH alade (mis kuuluvad RMK-le) puhul kooskõlastust. Lk.80 punktis 2 on mainitud Haanimaa piirkonna identiteedi piiri kuid skeemil 18 seda Seigukohaga arvestatakse. Skeemi 18 pole. Korrektne oleks see ka skeemile kanda. korrigeeritakse selliselt, et kantakse peale ka Haanimaa piirkonna piir. 43 / 43