dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25278050159

Prokuratuur · 4. aprill 2025
Viit
RP-6-15/25/4256
Registreeritud
4. aprill 2025
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2025
Vastutaja
Caroly Päkk (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Teine osakond)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25278050159.pdf180 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 04.04.2025, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Caroly Päkk Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 25278050159 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXXX XXXX Kontaktandmed: tel xxxxxxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 22.01.2025 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi, milles on xxxxxx xxxxx-le esitatud 05.02.2025 kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi selles, et ta 22.01.2025 kella 7.48 paiku xxxx Gümnaasiumis aadressil xxxxxxxx x, xxxx kasutas kannatanu xxxxx xxxx suhtes füüsilist vägivalda. Nimelt xxxxxx xxxx palus enda tütrel xxxxxxxxx xxxxx-l näidata, kes xxxx Gümnaasiumis viibivatest lastest on xxxxx xxxxx ning seejärel läks xxxxx juurde. Xxxxxx xxxx haaras xxxxx õlavarrest, rebis istuva xxxxx püsti ja surus ta teisele poole koridori vastu aknalauda. xxxxxx võttis ühe käega xxxxx kõri- ja lõuapiirkonnast kinni ning raputas xxxxx-t lõuast. Sellise tegevusega põhjustas xxxxxx xxxx xxxxx xxxxx-le füüsilist valu. Kuriteo toimepanemine on kriminaalasjas kogutud materjalidega tõendatud. Prokuratuur võib kriminaalmenetluse lõpetada KrMS § 202 lg-te 1 ja 7 alusel, s.o avaliku menetlus- huvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Prokuröri hinnangul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning kahtlustatava süü ei ole suur. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Xxxxxx xxxxx-le on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seadusandja sätestatud sanktsioonimäär, mis mh ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel on arvesse võetud ka asjaolu, mis viis kuriteo toimepanemiseni. Nii xxxxx xxxxxxx esitatud süüteoteate, alla neljateistaastase kannatanu xxxxx xxxxx ütluste kui ka kahtlustatava xxxxxx xxxx-i ütluste kohaselt sai olukord alguse sellest, et xxxxx xxxxx saatis xxxxxxxx xxxxx-le pildi, mille hiljem ära kustutas. Kahtlustatava xxxxxx xxxx-i ütlustest tuleneb, et tema lapse xxxxxxxxx xxxx-i ja xxxxx xxxxx vahel tekkinud olukord mõjutas xxxxxxxxx xxxx-i emotsionaalselt niivõrd, et 22.01.2025 hommikul keeldus xxxxxxxx xxxx kooli minemast. Seetõttu saatis xxxxxx xxxx 22.01.2025 hommikul oma lapse xxxxxxxx xxxxx XXXX Gümnaasiumi klassiruumi ukseni, kus ootasid tundi ka teised kooliõpilased. Kriminaalasjas kogutud materjalidest saab järeldada, et xxxxxx xxxx läks aru saama olukorrast, mis oli tekkinud eelneval päeval tema tütre xxxxxxxxx xxxx-i ja kannatanu xxxxx xxxxx vahel, kuid ta ei tulnud selles olukorras täiskasvanud inimesena oma emotsioonidega toime. Seetõttu ei piirdunud xxxxxx xxxx sõnaliselt xxxxx xxxxx poole pöördumisega, vaid kasutas füüsilist vägivalda. Juhtum põhjustas kannatanu kaelale punetuse, füüsilist valu ja emotsionaalseid üleelamisi. Teoga, mille xxxxxx xxxx toime pani, ei kaasnenud raskeid tagajärgi. Kahtlustatav xxxxxx xxxx ei eita oma süüd. Ta on aru saanud, et tema käitumine oli väär ning avaldanud prokuröri juures kahetsust, et lahendas olukorda vägivalda kasutades. Ta mõistab, millises osas on ta ise valesti käitunud ning on valmis enda käitumise analüüsimiseks pöörduma psühholoogilisse nõustamisse. Samuti on xxxxxx xxxx valmis võtma oma käitumise osas isiklikku vastutust ning hüvitama kannatanule tekkinud kahju. Kõik eelnimetatud asjaolud kogumis viitavad xxxxxx xxxx-i väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi kui kannatul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. Xxxxxx xxxx-i ei ole varasemalt väärteo- ega kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole tema suhtes varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Sellest tulenevalt saab järeldada, et kahtlustatav ei ole ohtlik ühiskonnaliige. Kahtlustatav on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud nendest vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Kuigi xxxxxx xxxx pani kuriteo toime 10aastase xxxxx xxxxx suhtes alaealiste koolilaste juuresolekul, on tegemist esmakordse sündmusega, vägivald oli lühiajaline ja väheintensiivne ega põhjustanud rasket tagajärge. Alaealise kannatanu esindaja on avaldanud, et xxxxxx xxxx-i kriminaalkorras karistamine ei ole vajalik. Kannatanu huvides on, et heastatud saaks kuriteoga tekitatud kahju ning xxxxxx xxxx saaks vajalikku abi, et sarnaseid sündmusi tulevikus ei korduks. Samuti on nii kannatanu kui ka kahtlustatav andnud nõusoleku osaleda konfliktivahenduses. Eelnevat arvestades ei ole xxxxxx xxxx-i süü suur, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tema kriminaalkorras karistamiseks puudub igasugune vajadus. Xxxxxx xxxx-i saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ka siis, kui kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel lõpetada ning määrata kohustused. Seda enam, et kriminaalkaristus ei lahenda probleeme, mis puudutavad poolte omavahelist läbisaamist, konfliktide lahendamist ning konfliktolukorras käitumist. Xxxxxx xxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Toime pandud tegu arvestades on kohane mõjutusvahend kannatanule kuriteoga tekkinud kahju hüvitamine summas 850 eurot, psühholoogilise nõustamise läbimine ning konfliktivahenduses osalemine. Samuti tuleb xxxxxx xxxx-l tasuda kriminaalmenetluse kulud. Kannatanu esindaja on 10.02.2025 esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Prokuröril puudub pädevus tsiviilhagi sisuliselt lahendada. Seetõttu jätab prokurör tsiviilhagi tervikuna läbi vaatamata. Kannatanul on võimalus esitada tsiviilhagi tsiviilkohtule. Juhindudes KrMS § 202 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25278050159 menetlus xxxxxx xxxx-i suhtes KrMS § 202 lg-de 1 ja 7 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2. Kannatanu esindaja 10.02.2025 esitatud tsiviilhagi jätta tervikuna läbi vaatamata. 3. Määrata xxxxxx xxxxx-le järgmised kohustused: 3.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel on xxxxxx xxxx kohustatud 5 kuu jooksul alates määruse allkirjastamisest tasuma kriminaalmenetluse kulud 73,20 eurot. Kohustuse väljatrükk koos makseandmetega on xxxxxx xxxxx-le paberkandjal antud. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg on 04.09.2025. 3.2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel on xxxxxx xxxx kohustatud 5 kuu jooksul alates määruse allkirjastamisest hüvitama kolmes osas kannatanule xxxxx xxxxx-le kuriteoga tekitatud kahju kogusummas 850 eurot, kandes märgitud rahasumma üle xxxxx xxxxxxx SEB arveldusarvele. Esimese makse summas 250 eurot tähtaeg on 04.05.2025. Teise makse summas 300 eurot tähtaeg on 04.07.2025. Kolmanda makse summas 300 eurot tähtaeg on 04.09.2025. Määratud kohustuse lõplik täitmise tähtaeg on 04.09.2025. 3.3. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel on xxxxxx xxxx kohustatud 4 kuu jooksul alates määruse allkirjastamisest osalema Sotsiaalkindlustusameti poolt taastava õiguse põhimõttel läbiviidavas konfliktivahenduses, sh tegema vahendajatega igakülgset koostööd. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg on 04.08.2025. Konfliktivahenduse läbiviimiseks ning esmase kohtumise aja kokkuleppimiseks võtab Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud vahendaja osapooltega ise ühendust. 3.4. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel on xxxxxx xxxx kohustatud 9 kuu jooksul alates määruse allkirjastamisest vähemalt kolmel korral osalema psühholoogilise nõustamise läbimisel enda valitud teenuseosutaja juures. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg on 04.01.2026. Xxxxxx xxxx peab edastama pärast kohustuste täitmist prokuratuurile tõendid kohustuste täitmise kohta e-kirja teel ([email protected]) või kirjalikult Lõuna Ringkonnaprokuratuuri (J. Liivi 4, Tartu). Kui xxxxxx xxxx ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 3 CD-plaati jätta kriminaalasja materjalide juurde. 6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kohustuse täitmisel kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Ees- ja perekonnanimi Xxxxxx xxxx Isikukood xxxxxxxxxxx DNA Sõrmejäljed Näokujutised Biomeetria andmete võtmise kuupäev 05.02.2025 05.02.2025 05.02.2025 Kriminaalasja nr, milles biomeetria hõivati 25278050159 NB! Kustutatakse ainult märgitud kuupäeval ja asja raames hõivatud biomeetria. 7. Kriminaalmenetluse kulud: määratud kaitsja õigusabi kulud 73,20 eurot. 8. Anda või saata kriminaalmenetluse lõpetamise määrus järgmistele isikutele: 8.1. Kahtlustatav xxxxxx xxxx; 8.2. Kahtlustatava lepinguline kaitsja Kalju Kutsar; 8.3. Kannatu esindaja advokaat Janar Kuus. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates 10 päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (J. Liivi tn 4, Tartu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta 10 päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates 10 päeva jooksul on kannatanul õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist vaidlustada KrMS § 207 korras koos kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega või eraldiseisvalt KrMS § 228 alusel. Caroly Päkk abiprokurör Olen saanud kätte kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja mulle määratud kohustustega nõus. Kinnitan, et mulle on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustuste täitmise tingimusi ja õiguslikke tagajärgi. Saan aru, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. ________________________________________________________ (nimi, allkiri, kuupäev)
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel