Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon - lennujaamu käsitlevate õigusaktide toimivuskontroll

Saatja: "Viktoria Sitnik" <[email protected]> Teema: (Sisendipalve 15.09) Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon - lennujaamu käsitlevate õigusaktide toimivuskontroll Kuupäev: 2025-09-01 04:14 Hea koostööpartner! Kliimaministeerium on koostamas seisukohti Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile, mis puudutab lennujaamu käsitlevate õigusaktide toimivuskontrolli. Lingi konsultatsioonile leiab siit - <https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14193-Lennundus-lennujaamu-kasitlevate-ELi-oigusaktide-toimivuskontroll/public-consultation_et> Lennundus – lennujaamu käsitlevate ELi õigusaktide toimivuskontroll. Siseturu vaatenurgast on ELi lennujaamade läbilaskevõime ja taristu reguleerimise aluseks kolm peamist õigusakti: * teenindusaegade määrusega (EMÜ) nr 95/93 <https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A31993R0095> reguleeritakse lennuettevõtjate juurdepääsu ülekoormatud lennujaamadele, kus nõudluse rahuldamiseks ei ole piisavalt läbilaskevõimet; * lennujaamatasude direktiivis 2009/12/EÜ <https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32009L0012> on sätestatud lennujaamataristu ja -teenuste hinnakujunduse raamistik; * maapealse teeninduse direktiivis 96/67/EÜ <https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A31996L0067> käsitletakse juurdepääsu lennujaamade maapealsele teenindusele (st teenused, mida lennuettevõtja vajab oma õhusõidukite maandumise ja õhkutõusmise vahel). Nende seadusandlike meetmetega tagatakse, et lennujaamade teenindusaegade jaotamine, lennujaamatasude kehtestamine ja maapealse teeninduse teenuste osutamine oleks läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning et asjaomaste teenuste üle teostatakse sõltumatut järelevalvet. Eespool nimetatud kolme õigusakti ühisel rakendamisel on olnud oluline roll lennujaamataristu turu avamisel, lennuettevõtjate, lennujaamade ja maapealse teeninduse ettevõtjate vahelise konkurentsi edendamisel ning lõppkokkuvõttes ka tarbijate kasu suurendamisel. Käesoleva avaliku konsultatsiooni riigi poolt vastuse koostamiseks vajame teie sisendit selle kohta, kas praegused õigusaktid täidavad tulemuslikult oma algseid eesmärke, pidades eelkõige silmas lennujaamade läbilaskevõime tõhusat kasutamist, konkurentsi edendamist, läbipaistva järelevalve säilitamist ning teenuste kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamist. Teie tagasiside aitab hinnata ka kõnealuste õigusaktide asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust, võttes arvesse selliseid uusi poliitilisi prioriteete nagu keskkonnasäästlikkus ja vastupanuvõime. Oleme koostöös teiste ministeeriumitega konsultatsioonile vastamas ning seejuures on meile väga olulised ka teie mõtted ning kommentaarid. Palume teie sisendit vastavalt manuses olevale küsimustikule tähtajaga 15. september aadressidele [email protected] <mailto:[email protected]> ja [email protected] <mailto:[email protected]> . Lugupidamisega, Viktoria Sitnik Nõunik | Välissuhete osakond Advisor | Department of International Affairs +372 58194090 Kliimaministeerium | Ministry of Climate of Estonia Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Draft ID: 58cf712d-8436-4e6e-befc-35d742b2b784 Date: 31/08/2025 19:29:16 Avalik konsultatsioon lennujaamu käsitlevate ELi õigusaktide toimivuskontrolli kohta Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud. 1 Sissejuhatus Lennunduse siseturu liberaliseerimine on olnud ELi jaoks suur kordaminek, mis aitab märkimisväärselt edendada majanduskasvu ning inimeste ja kaupade vaba liikumist. Arvestades muutuvat turudünaamikat ja uusi keskkonnaalaseid prioriteete, tuleks lennujaamadega seotud kehtivad õigusaktid siiski läbi vaadata, et tagada nende tulemuslikkus ja asjakohasus. Siseturu vaatenurgast on ELi lennujaamade läbilaskevõime ja taristu reguleerimise aluseks kolm peamist õigusakti: teenindusaegade määrusega (EMÜ) nr 95/93 reguleeritakse lennuettevõtjate juurdepääsu ülekoormatud lennujaamadele, kus nõudluse rahuldamiseks ei ole piisavalt läbilaskevõimet; lennujaamatasude direktiivis 2009/12/EÜ on sätestatud lennujaamataristu ja -teenuste hinnakujunduse raamistik; maapealse teeninduse direktiivis 96/67/EÜ käsitletakse juurdepääsu lennujaamade maapealsele teenindusele (st teenused, mida lennuettevõtja vajab oma õhusõidukite maandumise ja õhkutõusmise vahel). Nende seadusandlike meetmetega tagatakse, et lennujaamade teenindusaegade jaotamine, lennujaamatasude kehtestamine ja maapealse teeninduse teenuste osutamine oleks läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning et asjaomaste teenuste üle teostatakse sõltumatut järelevalvet. Eespool nimetatud kolme õigusakti ühisel rakendamisel on olnud oluline roll lennujaamataristu turu avamisel, lennuettevõtjate, lennujaamade ja maapealse teeninduse ettevõtjate vahelise konkurentsi edendamisel ning lõppkokkuvõttes ka tarbijate kasu suurendamisel. Käesoleva avaliku konsultatsiooni käigus küsitakse Teie arvamust selle kohta, kas praegused õigusaktid täidavad tulemuslikult oma algseid eesmärke, pidades eelkõige silmas lennujaamade läbilaskevõime tõhusat kasutamist, konkurentsi edendamist, läbipaistva järelevalve säilitamist ning teenuste kvaliteedi ja 1  usaldusväärsuse tagamist. Teie tagasiside aitab hinnata ka kõnealuste õigusaktide asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust, võttes arvesse selliseid uusi poliitilisi prioriteete nagu keskkonnasäästlikkus ja vastupanuvõime. Küsitlus koosneb kahest põhiosast: esimene osa sisaldab üldisi küsimusi vastaja kohta, teine osa aga on jagatud viieks jaoks. Need jaod vastavad hindamisel kasutatud kriteeriumidele. Tulemuslikkus - kas kolm asjaomast õigusakti võimaldavad saavutada oma kavandatud eesmärgid? Tõhusus - kas need on kõige kulutõhusamad vahendid? Asjakohasus - kas need vastavad praegustele ja tulevastele turuvajadustele? Sidusus - kas need on omavahel ning muude ELi poliitikavaldkondade ja sekkumistega kooskõlas? ELi lisaväärtus: kas need toovad kasu, mida ei ole võimalik saavutada üksnes liikmesriigi tasandil? Küsimustik on mõeldud nii üldsuse esindajatele kui ka asjaomases valdkonnas eriteadmisi mitte omavatele isikutele ning huvitatud sidusrühmadele. Eriteadmisi omavad valitud sidusrühmad saavad samal ajal osaleda sihipärases konsultatsioonis, mis on samuti osa hindamisprotsessist. 2 Teie andmed * 2.1 Minu vastus on järgmises keeles: bulgaaria eesti hispaania hollandi horvaadi iiri inglise itaalia kreeka läti leedu malta poola portugali prantsuse rootsi 2  rumeenia saksa slovaki sloveeni soome taani tšehhi ungari * 2.2 Vastan kui akadeemiline asutus / teadusasutus ettevõtjate ühendus ettevõtja/äriühing tarbijaorganisatsioon ELi kodanik keskkonnaorganisatsioon ELi mittekuuluva riigi kodanik vabaühendus avaliku sektori asutus ametiühing muu * 2.8 Eesnimi Viktoria * 2.9 Perekonnanimi Sitnik * 2.10 E-posti aadress (ei avalikustata) [email protected] * 2.11 Päritoluriik Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik. 3 Loetelu ei kajasta Euroopa institutsioonide ametlikku seisukohta nimetatud üksuste õigusliku seisundi või poliitika suhtes. Sellesse on koondatud sageli lahknevad loetelud ja tavad. Afganistan Ghana Lõuna-Georgia ja Saint Kitts ja Lõuna-Sandwichi Nevis saared Ahvenamaa Gibraltar Lõuna-Korea Saint Lucia Albaania Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Martin Alžeeria Gröönimaa Luksemburg Saint-Pierre ja Miquelon Ameerika Samoa Gruusia Macau Saint Vincent ja Grenadiinid Ameerika Guadeloupe Madagaskar Saksamaa Ühendriigid Andorra Guam Madalmaad Sambia Angola Guatemala Malaisia Samoa Anguilla Guernsey Malawi San Marino Antarktis Guinea Maldiivid São Tomé ja Príncipe Antigua ja Guinea-Bissau Mali Saudi Araabia Barbuda Araabia Guyana Malta Seišellid Ühendemiraadid Argentina Haiti Mani saar Senegal Armeenia Heard ja Maroko Serbia McDonald Aruba Hiina Marshalli Saared Sierra Leone Aserbaidžaan Hispaania Martinique Singapur Austraalia Honduras Mauritaania Sint-Maarten Austria Hongkong Mauritius Slovakkia Bahama Horvaatia Mayotte Sloveenia Bahrein Ida-Timor Mehhiko Somaalia Bangladesh Iirimaa Mikroneesia Soome 4 Barbados Iisrael Moldova Sri Lanka Belau India Monaco Sudaan Belgia Indoneesia Mongoolia Suriname Belize Iraak Montenegro Süüria Benin Iraan Montserrat Svalbard ja Jan Mayen Bermuda Island Mosambiik Šveits Bhutan Itaalia Myanmar/Birma Taani Boliivia Jaapan Namiibia Tadžikistan Bonaire, Sint Jamaica Nauru Tai Eustatius ja Saba Bosnia ja Jeemen Nepal Taiwan Hertsegoviina Botswana Jersey Nicaragua Tansaania Bouvet’ saar Jordaania Nigeeria Togo Brasiilia Jõulusaar Niger Tokelau Briti India ookeani Kaimanisaared Niue Tonga ala Briti Neitsisaared Kambodža Norfolki saar Trinidad ja Tobago Brunei Kamerun Norra Tšaad Bulgaaria Kanada Omaan Tšehhi Burkina Faso Kasahstan Paapua Uus- Tšiili Guinea Burundi Katar Pakistan Tuneesia Clipperton Keenia Palestiina Türgi Colombia Kesk-Aafrika Panama Türkmenistan Vabariik Cooki saared Kiribati Paraguay Turks ja Caicos Costa Rica Komoorid Peruu Tuvalu Côte d’Ivoire’i Kongo Pitcairn Uganda Vabariik 5 Curaçao Kongo Põhja-Korea Ühendkuningriik Demokraatlik Vabariik Djibouti Kookossaared Põhja- Ühendriikide Makedoonia Neitsisaared Dominica Kõrgõzstan Põhja-Mariaanid Ühendriikide väikesed hajasaared Dominikaani Kosovo Poola Ukraina Vabariik Ecuador Kreeka Portugal Ungari Eesti Küpros Prantsuse Uruguay Antarktilised ja Lõunaalad Egiptus Kuuba Prantsuse Usbekistan Guajaana Ekvatoriaal- Kuveit Prantsuse Uus-Kaledoonia Guinea Polüneesia El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa Eritrea Laos Puerto Rico Valgevene eSwatini Läti Réunion Vanuatu Etioopia Leedu Roheneemesaared Vatikani Linnriik Fääri saared Lesotho Rootsi Venemaa Falklandi saared Libeeria Rumeenia Venezuela Fidži Liechtenstein Rwanda Vietnam Filipiinid Liibanon Saalomoni Wallis ja Futuna Saared Gabon Liibüa Saint-Barthélemy Zimbabwe Gambia Lõuna-Aafrika Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha 6 Komisjon avaldab kõik selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas nõustute oma andmete avaldamisega või eelistate jääda vastuse avaldamisel anonüümseks. Läbipaistvuse huvides avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijaorganisatsioon“, „ELi kodanik “), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Valige enda jaoks kõige sobivamad privaatsussätted. Vaikimisi kasutatav privaatsussätete valik oleneb vastaja liigist. Olen nõus isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate sätetega. 3 Küsimused 3.1 Tulemuslikkus (kas kolm asjaomast õigusakti võimaldavad saavutada oma kavandatud eesmärgid?) 3.1.1 Mil määral nõustute järgmiste väidetega? Ei Üldse Vähesel Suurel Täiel oska mitte määral määral määral öelda * ELi lennujaamad pakuvad konkurentsipõhiseid lennuühendusi, mis vastavad tarbijate nõudlusele (st sihtkohtade kättesaadavus, lendude sagedus, ühte ja sama marsruuti teenindavate lennuettevõtjate arv, taskukohased piletihinnad) * Lennujaama läbilaskevõimet kasutatakse tõhusalt (st lennujaama taristut hallatakse ja koordineeritakse viisil, mis võimaldab teenindada maksimaalset arvu õhusõidukeid ja reisijaid, ilma et see kahjustaks teenuse kvaliteeti) * Lennujaama taristu, läbilaskevõime ja maapealse teeninduse teenuste hinnad on tõhusad (st küsitud hinnad kajastavad teenuste tegelikku maksumust ja väärtust, soodustavad optimaalset kasutust ja õigeaegseid investeeringuid ning aitavad edendada nii õiglust kui ka majanduslikku tõhusust) 3.1.2 Palun põhjendage lühidalt oma valikuid. kuni 1000 tähemärki 7 3.1.3 Kas Teie arvates esineb takistusi, mis ei võimalda ELi lennujaamadel pakkuda tarbijate nõudlusele vastavaid lennuühendusi (st sihtkohtade kättesaadavus, lendude sagedus, ühte ja sama marsruuti teenindavate lennuettevõtjate arv ja taskukohased piletihinnad)? Palun põhjendage lühidalt oma seisukohta. kuni 2000 tähemärki 3.1.4 Mil määral on saavutatud eespool nimetatud kolme õigusakti algsed eesmärgid? Ei Üldse Vähesel Suurel Täiel oska mitte määral määral määral öelda * Teenindusaegade tõhus kasutamine - tagada olemasolevate maandumis- ja stardiaegade tõhus kasutamine piiratud läbilaskevõimega lennujaamades * Teenindusaegade õiglane jaotamine - tagada, et teenindusajad jaotatakse lennuettevõtjate vahel õiglasel, mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil * Lennujaamatasude läbipaistvus - tagada tasude kehtestamise aluse ja tasude arvutamise läbipaistvus, et tasude kehtestamine oleks selge ja õiglane * Mittediskrimineerimine tasude puhul - tagada lennujaamatasude mittediskrimineeriv kehtestamine ja kohaldamine lennujaama kasutajate seas * Konsultatsioonid - tagada lennujaama käitajate korrapärane konsulteerimine lennujaama kasutajatega tasude süsteemi toimimise, tasude suuruse ja teenuse kvaliteedi üle * Suurem konkurents - tagada, et lennujaamad tegutsevad konkurentsikeskkonnas ja ei kehtesta ülemääraseid tasusid * Vaidluste lahendamise süsteem - tagada, et lennujaamadel ja lennuettevõtjatel oleks süsteem lennujaamatasudega seotud vaidluste lahendamiseks * 8  Maapealne teenindus - parandada teenuste kvaliteeti ja alandada nende hindu, võimaldades sõltumatutel kolmandatel isikutel pakkuda suurtes ELi lennujaamades maapealse teeninduse teenuseid 3.1.5 Mil määral aitavad praegused ELi õigusaktid tagada ausat konkurentsi, hõlbustada uute turuletulijate turule sisenemist ja vältida turuvõimu kuritarvitamist eri sidusrühmade poolt? Ei Üldse Vähesel Suurel Täiel oska mitte määral määral määral öelda * Teenindusaegade määrus * Lennujaamatasude direktiiv * Maapealse teeninduse direktiiv * Kolme asjaomase õigusakti kombineeritud mõju * Laiem regulatiivne keskkond (nt lennuliikluse korraldamise, lennuohutuse, keskkonnakaitse ja konkurentsiga seotud eeskirjad) 3.1.6 Palun tooge konkreetseid näiteid eeskirjadest, mis Teie arvates võivad piirata või takistada ausa konkurentsi toimimist asjaomases sektoris (nt raskendada turule sisenemist või põhjustada turuvõimu kuritarvitamist eri sidusrühmade poolt) ja selgitage, kuidas see võib juhtuda. Palun kirjeldage olukorda võimalikult täpselt. kuni 2000 tähemärki 3.1.7 Mil määral võimaldavad kolm asjaomast õigusakti tagada sõltumatu järelevalve teostamise nendega kehtestatud eeskirjade üle ja läbipaistvuse nendega hõlmatud valdkondades? Üldse Vähesel Suurel Täiel Ei oska mitte määral määral määral öelda * Teenindusaegade määrus * Lennujaamatasude direktiiv * Maapealse teeninduse direktiiv 9 3.1.8 Palun põhjendage lühidalt oma valikut. kuni 1000 tähemärki 3.1.9 Kas välised tegurid (nt sotsiaalsed suundumused, ülemaailmsed muutused, tehnoloogia areng, muud õigusaktid) on mõjutanud kolme asjaomase õigusakti tulemuslikkust? Kui jah, siis kuidas nad seda on teinud? kuni 2000 tähemärki 3.2 Tõhusus (Kas kolm asjaomast õigusakti on kõige kulutõhusamad vahendid?) 3.2.1 Kas Teie, Teie ettevõtte või Teie esindatavate sidusrühmade puhul kaalub kolmest asjaomasest õigusaktist saadav kasu kokkuvõttes üles nendega seotud kulud, või vastupidi? Kulud on Kasu on Kulud on Kulud ja Kasu on Ei palju palju suuremad kasu on suurem oska suuremad suurem kui kui kasu võrdsed kui kulud öelda kui kasu kulud * Teenindusaegade määrus * Lennujaamatasude direktiiv * Maapealse teeninduse direktiiv 3.2.2 Palun põhjendage lühidalt oma valikuid. kuni 1000 tähemärki 10 3.2.3 Kas olete märganud erinevusi selles, kuidas liikmesriigid kolme asjaomast õigusakti kohaldavad? Erinevused Väikesed Mõned Märkimisväärsed Väga suured Ei oska puuduvad erinevused erinevused erinevused erinevused öelda * Teenindusaegade määrus * Lennujaamatasude direktiiv * Maapealse teeninduse direktiiv 11 3.2.5 Palun andke iga asjaomase õigusakti puhul võimalikult täpne hinnang Teie või Teie esindatava ettevõtte/organisatsiooni/sidusrühma iga-aastaste lisakulude kohta (märkige iga asjaomase õigusakti juurde ainult need lisakulud, mis tulenevad selle kohaldamisalasse kuulumisest ja asjaomaste nõuete täitmisest). Minu suhtes See õigusakt See õigusakt tekitab mulle Ei seda õigusakti ei tekita mulle lisakulusid (palun esitage allpool oska ei kohaldata lisakulusid võimalikult täpne hinnang) öelda * Teenindusaegade määrus * Lennujaamatasude direktiiv * Maapealse teeninduse direktiiv 3.2.9 Kui leiate, et ühe või mitme asjaomase õigusakti tõhusust saaks suurendada, kirjeldage palun lühidalt, kuidas seda võiks teha. kuni 2000 tähemärki 3.2.10 Kas mõne asjaomase õigusakti puhul oleks võimalik lihtsustada eeskirju ja/või vähendada halduskoormust? Ei Vähesel määral Suurel määral Ei oska öelda * Teenindusaegade määrus * Lennujaamatasude direktiiv * Maapealse teeninduse direktiiv 3.2.11 Kas oskate mõne asjaomase õigusakti puhul tuua näiteid eeskirjade võimaliku lihtsustamise ja/või halduskoormuse vähendamise kohta? Palun esitage lühike kirjeldus. kuni 2000 tähemärki 3.3 Asjakohasus (Kas kolm asjaomast õigusakti on kooskõlas praeguste ja tulevaste turuvajadustega?) 12 3.3.1 Mil määral on kolme asjaomase õigusakti algsete eesmärkide täitmine ka praegu asjakohane/oluline? Ei Üldse Vähesel Suurel Täiel oska mitte määral määral määral öelda * Teenindusaegade tõhus kasutamine - tagada olemasolevate maandumis- ja stardiaegade tõhus kasutamine piiratud läbilaskevõimega lennujaamades * Teenindusaegade õiglane jaotamine - tagada, et teenindusajad jaotatakse lennuettevõtjate vahel õiglasel, mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil * Lennujaamatasude läbipaistvus - tagada tasude kehtestamise aluse ja tasude arvutamise läbipaistvus, et tasude kehtestamine oleks selge ja õiglane * Mittediskrimineerimine tasude puhul - tagada lennujaamatasude mittediskrimineeriv kehtestamine ja kohaldamine lennujaama kasutajate seas * Konsultatsioonid - tagada lennujaama käitajate korrapärane konsulteerimine lennuettevõtjatega lennujaamatasude üle * Suurem konkurents - tagada, et lennujaamad tegutsevad konkurentsikeskkonnas ja ei kohalda ülemääraseid tasusid * Vaidluste lahendamise süsteem - tagada, et lennujaamadel ja lennuettevõtjatel oleks süsteem lennujaamatasudega seotud vaidluste lahendamiseks * Maapealne teenindus - parandada teenuste kvaliteeti ja alandada nende hindu, võimaldades sõltumatutel kolmandatel isikutel pakkuda suurtes ELi lennujaamades maapealse teeninduse teenuseid 13 3.3.2 Kas teenindusaegade määruse praegustele sätetele tuginedes on võimalik tegeleda allpool loetletud turusuundumuste ja probleemidega? Ei Teenindusaegade määrus ei ole selle turusuundumuse Üldse Vähesel Suurel Täiel oska /probleemiga tegelemiseks sobiv vahend mitte määral määral määral öelda * Lennuettevõtjate konsolideerimine * Kolmandate riikide lennujaamade tekitatud konkurents * Kolmandate riikide lennuettevõtjate tekitatud konkurents * Lennujaamade läbilaskevõime piirangud * Uute lennuettevõtjate juurdepääs ülekoormatud lennujaamadele * Tööjõupuudus * Transpordi keskkonnamõju (süsinikuheite vähendamine, müra jne) * ELi strateegiline autonoomia ja vastupanuvõime * Digiüleminek/tehisintellekt * Mitmeliigiline transport * Loodusõnnetused/pandeemiad (nt COVID- 19 pandeemia) 14 * Relvakonfliktid ELi piiride lähedal (nt Venemaa agressioonisõda Ukrainas) * Hübriid- või relvastatud rünnakud ELi liikmesriikide vastu 15 3.3.3 Kas lennujaamatasude direktiivi praegustele sätetele tuginedes on võimalik tegeleda allpool loetletud turusuundumuste ja probleemidega? Ei Lennujaamatasude direktiiv ei ole selle turusuundumuse Üldse Vähesel Suurel Täiel oska /probleemiga tegelemiseks sobiv vahend mitte määral määral määral öelda * Lennuettevõtjate konsolideerimine * Kolmandate riikide lennujaamade tekitatud konkurents * Kolmandate riikide lennuettevõtjate tekitatud konkurents * Lennujaamade läbilaskevõime piirangud * Uute lennuettevõtjate juurdepääs ülekoormatud lennujaamadele * Tööjõupuudus * Transpordi keskkonnamõju (süsinikuheite vähendamine, müra jne) * ELi strateegiline autonoomia ja vastupanuvõime * Digiüleminek/tehisintellekt * Mitmeliigiline transport * Loodusõnnetused/pandeemiad (nt COVID- 19 pandeemia) 16 * Relvakonfliktid ELi piiride lähedal (nt Venemaa agressioonisõda Ukrainas) * Hübriid- või relvastatud rünnakud ELi liikmesriikide vastu 17 3.3.4 Kas maapealse teeninduse direktiivi praegustele sätetele tuginedes on võimalik tegeleda allpool loetletud turusuundumuste ja probleemidega? Ei Maapealse teeninduse direktiiv ei ole selle turusuundumuse Üldse Vähesel Suurel Täiel oska /probleemiga tegelemiseks sobiv vahend mitte määral määral määral öelda * Lennuettevõtjate konsolideerimine * Kolmandate riikide lennujaamade tekitatud konkurents * Kolmandate riikide lennuettevõtjate tekitatud konkurents * Lennujaamade läbilaskevõime piirangud * Uute lennuettevõtjate juurdepääs ülekoormatud lennujaamadele * Tööjõupuudus * Transpordi keskkonnamõju (süsinikuheite vähendamine, müra jne) * ELi strateegiline autonoomia ja vastupanuvõime * Digiüleminek/tehisintellekt * Mitmeliigiline transport * Loodusõnnetused/pandeemiad (nt COVID- 19 pandeemia) 18 * Relvakonfliktid ELi piiride lähedal (nt Venemaa agressioonisõda Ukrainas) * Hübriid- või relvastatud rünnakud ELi liikmesriikide vastu 19  3.3.5 Kas lisaks eespool nimetatutele on veel turusuundumusi või probleeme, mis mõjutavad praeguste lennujaamu käsitlevate õigusaktide (st kolme asjaomase õigusakti) toimimist ja eesmärke? Palun põhjendage lühidalt oma seisukohta. kuni 2000 tähemärki 3.4 Sidusus (Kas kolm asjaomast õigusakti on omavahel ja muude ELi poliitikavaldkondade ja sekkumistega kooskõlas?) 3.4.1 Kas need kolm õigusakti on sidusad (st mitte üheski neist ei esine vastuolusid ega lünki)? Jah Ei Ei oska öelda * Teenindusaegade määrus * Lennujaamatasude direktiiv * Maapealse teeninduse direktiiv 3.4.2 Palun põhjendage lühidalt oma valikuid. kuni 1000 tähemärki * 3.4.3 Kas teenindusaegade määrus, lennujaamatasude direktiiv ja maapealse teeninduse direktiiv on üksteisega sidusad? Jah Ei Ei oska öelda 3.4.4 Palun põhjendage lühidalt oma valikuid. kuni 1000 tähemärki * 3.4.5 Mil määral on need kolm õigusakti loonud sünergiat või aidanud mõne puhul neist vähendada vajadust võimalike kompromisside järele ? Suurel määral Teataval määral 20  Vähesel määral Üldse mitte Ei oska öelda 3.4.6 Palun põhjendage lühidalt oma valikuid. kuni 1000 tähemärki 3.4.7 Kas teenindusaegade määrus on sidus muude lennujaamu mõjutavate õigusaktide ja poliitikavaldkondadega? Ei oska Jah Ei öelda * Euroopa roheline kokkulepe (sealhulgas pakett „Eesmärk 55“) * ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegia * Lennuteenuste määrus (määrus (EÜ) nr 1008/2008) * ELi konkurentsieeskirjad * Kontsessioone käsitlevad ELi eeskirjad * Lennuliikluse korraldamise eeskirjad * Tasakaalustatud lähenemisviisi määrus (müra vähendamine teatavates lennujaamades) * Lennundusjulgestust ja -ohutust käsitlevad eeskirjad * Reisijate õigusi käsitlevad ELi eeskirjad * ReFuelEU määrus (säästvate lennukikütuste kasutuselevõtt lennunduses) * Alternatiivkütuste taristu määrus * Rahvusvahelised kohustused (sealhulgas kestliku arengu eesmärgid) 3.4.8 Palun põhjendage lühidalt oma valikuid. kuni 1000 tähemärki 3.4.9 Kas lennujaamatasude direktiiv on sidus muude lennujaamu mõjutavate õigusaktide ja poliitikavaldkondadega? 21  Jah Ei Ei oska öelda * Euroopa roheline kokkulepe (sealhulgas pakett „Eesmärk 55“) * ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegia * Lennuteenuste määrus (määrus (EÜ) nr 1008/2008) * ELi konkurentsieeskirjad * Kontsessioone käsitlevad ELi eeskirjad * Lennuliikluse korraldamise eeskirjad * Tasakaalustatud lähenemisviisi määrus (müra vähendamine teatavates lennujaamades) * Lennundusjulgestust ja -ohutust käsitlevad eeskirjad * Reisijate õigusi käsitlevad ELi eeskirjad * ReFuelEU määrus (säästvate lennukikütuste kasutuselevõtt lennunduses) * Alternatiivkütuste taristu määrus * Rahvusvahelised kohustused (sealhulgas kestliku arengu eesmärgid) 3.4.10 Palun põhjendage lühidalt oma valikuid. kuni 1000 tähemärki 3.4.11 Kas maapealse teeninduse direktiiv on sidus muude lennujaamu mõjutavate õigusaktide ja poliitikavaldkondadega? Ei oska Jah Ei öelda * Euroopa roheline kokkulepe (sealhulgas pakett „Eesmärk 55“) * ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegia * Lennuteenuste määrus (määrus (EÜ) nr 1008/2008) * ELi konkurentsieeskirjad * Kontsessioone käsitlevad ELi eeskirjad * Lennuliikluse korraldamise eeskirjad * Tasakaalustatud lähenemisviisi määrus (müra vähendamine teatavates lennujaamades) 22  * Lennundusjulgestust ja -ohutust käsitlevad eeskirjad * Reisijate õigusi käsitlevad ELi eeskirjad * ReFuelEU määrus (säästvate lennukikütuste kasutuselevõtt lennunduses) * Alternatiivkütuste taristu määrus * Rahvusvahelised kohustused (sealhulgas kestliku arengu eesmärgid) 3.4.12 Palun põhjendage lühidalt oma valikuid. kuni 1000 tähemärki 3.4.13 Kas näete vastuolusid praeguste lennujaamu käsitlevate õigusaktide (st kolme asjaomase õigusakti) ning muude kui eespool nimetatud ELi õigusaktide ja poliitikavaldkondade vahel? Palun kirjeldage neid lühidalt. kuni 2000 tähemärki 3.5 ELi lisaväärtus (Kas kolm asjaomast õigusakti toovad kasu, mida ei ole võimalik saavutada üksnes liikmesriigi tasandil?) 3.5.1 Kas nõustute, et kolmes asjaomases õigusaktis käsitletud küsimusi tuleks jätkuvalt reguleerida ELi tasandil, kuna sama kasu ei ole võimalik saavutada üksnes liikmesriigi tasandil? Ei nõustu Pigem ei Seisukoht Pigem Nõustun Ei oska üldse nõustu puudub nõustun täielikult öelda * Teenindusaegade määrus * Lennujaamatasude direktiiv * Maapealse teeninduse direktiiv 3.5.2 Kas nõustute, et teenindusaegade määruses, lennujaamatasude direktiivis ja maapealse teeninduse direktiivis käsitletud küsimuste ELi tasandil reguleerimise lisaväärtus on pärast nende kolme õigusakti vastuvõtmist suurenenud? 23  Ei nõustu Pigem ei Seisukoht Pigem Nõustun Ei oska üldse nõustu puudub nõustun täielikult öelda * Teenindusaegade määrus * Lennujaamatasude direktiiv * Maapealse teeninduse direktiiv 4 4. Lisateave 4.1 Siin saate soovi korral lisada küsimustikus käsitletud teemade kohta täiendavat teavet või kommentaare. kuni 5000 tähemärki 4.2 Soovi korral saate siia üles laadida lühikese dokumendi, nt lisamaterjalid oma vastuste või seisukoha toetamiseks. Juhime Teie tähelepanu sellele, et kõik üleslaaditud dokumendid avaldatakse koos teie vastustega küsimustikule, et anda lisateavet Teie seisukoha paremaks mõistmiseks. Dokumendi lisamine on vabatahtlik, kuid see võib anda väärtuslikku taustteavet. Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid Contact [email protected] 24 25