dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Sissetulev kiriAvalik

Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee teemaplaneeringu töökoosolek

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 5. märts 2015
Viit
14-1695-004
Registreeritud
5. märts 2015
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lääne Maavalitsus
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
8S Raudteeliiklusregistri pidamine (2014-2017) (Suletud)
Sari
8-6S Ehitisregistriga seonduvad dokumendid (Suletud)
Toimik
14-1695
Vastutaja
TJA Migratsioon (Raudteeinfrastruktuuri osakond)
Lahendamise tähtaeg
4. aprill 2015

Failid

  • 📎Ettekanne_Liis Moor_25022015.pdf141 KB
  • 📎Protokoll_25022015.pdf33 KB
  • 📎RE Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee teemaplaneeringu töökoosolek.txt0 KB

Sisu (failidest)

Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamise töökoosolek Haapsalu, Lahe 8 25.02.2015 Algus: 14.00 Lõpp: 16.00 Osalejad: Lääne-Nigula valla maaspetsialist Sirje Selart, Haapsalu linna linnaarhitekt Anu Joost, Maves AS keskkonnaekspert Karl Kupits, Maves AS keskkonnaspetsialist Kadri Normak, Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit, AS Eesti raudtee taristu arendusjuht Andrus Noor, Maanteeameti Planeeringute menetlemise talituse peaspetsialist Tiit Harjak Ridala valla abivallavanem Helen Koppa, ekspert Rein Riisalu, maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu, juhataja asetäitja Liis Moor, vanemspetsialist Ülle Jaansalu, ühistranspordi vaneminspektor ja maakonna liikluskomisjoni esimees Alar Tõnisson. Juhataja: Liis Moor Protokollija: Merle Mäesalu Päevakava: 1. Ülevaade teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ toimingutest ja tegevustest, Liis Moor (Sirje Selart: otsin vallast dokumente, mis kinnitaksid, et metsise püsielupaiga piir, mis joonistati 2005, on digitaliseerimise viga). 2. Teemaplaneeringu eskiislahenduse tutvustus Liis Moor toob välja arutelu kohad. Annamõisa metsise püsielupaik Rein Riisalu: Metsise eksperthinnangust tulev piirang – ehitamise keeld 01.02-31.08 – teeb ehitushinna kallimaks ja pikendab ehitamise kahe aasta peale. Andrus Noor: ehituse keeld on hanketingimustes , millest lähtudes pakkujad teevad pakkumuse. Kaubaveod Andrus Noor: Lisada võimalus, et sõidavad ka kaubarongid. Rein Riisalu: Kui prognoosida kaubavedu, siis peaks prognoosima ka mahtusid. Varasema uuringu tulemusena on selgunud, et nõudlust kaubaveo järele ei ole. Kaubavedu eeldab kaubaveo terminale ja juurdeveo teid. Jätaks selle alternatiiviks ja tegeleks sellega edaspidi ning lahendaks selle kompleksselt. Praktikas tähendaks kaubavedu Ristil ja võib olla ka Paliveres haruteesid. Kui kaubavedu kõne alla tuleb, siis ehk Turbast. Täna meil pole piisavalt vastavaid vedureid. Andrus Noor: Elanike poolt võib tulla vastuseis, et kaubarongid tekitavad müra. Seega peaks sellega arvestama juba nüüd. Karl Kupits: KSH raames peame vastama küsimusele, miks pole või on kaubaveoga arvestatud. Kui mõne aasta peale KSH heakskiitmist leitakse, et kaubavedu on vaja, siis peaks olema teada millised on järgnevad tegevused (lisauuringud jne). Andrus Noor: KSHs kirjeldada, mida tehakse, kui kaubavedu tekib, nt kaubaveo tekkimisel hinnatakse müra mõju. Tehnilise Järelevalve ameti (TJA) tegevus piirdub ehitus- ja kasutusloa väljaandmisega ning järelevalvega. Projekteerimistingimused väljastab kohalik omavalitsus (KOV) (seab tingimusi, mida peab tegema, et kaubavedu pakkuda). Liis Moor: Uus Planeerimisseadus jõustub arvatavasti 01.07.2015, ja meil on tegemist riigi eriplaneeringuga. Minu teada KOV ei anna välja riigi eriplaneeringu projekteerimistingimusi. Seda vaja veel üle kontrollida. Planeeritava raudteetrassi laius Liis Moor: Hindame mõju raudtee kaitsevööndi sees, s.o 30 m ühele ja teisele poole välimise rööpa servast. Kas meie peaksime arvestama laiema piirkonnaga, milles mõju hindame? Küsimus eelkõige õgvenduste lõikudes. Andrus Noor: Kahe tee vahel peab olema 5,3 m. Kui lisandub kaubavedu ja uus liin, siis laieneb kaitsevöönd. Seega laiemat ala peaks käsitlema Ristil, Turbas, Paliveres, kus on võimalik rongide ristumiskoht. Rein Riisalu: Möödasõiduteed saavad tekkida ajaloolistesse jaamadesse. Maa on neis kohtades olemas. See võiks jääda KOVidele teadmiseks, kuid kaubarongide möödasõiduteid ei peaks selle planeeringuga planeerima. Ülesõidud: Tutvustatakse ülesõitude kategooriaid: I kategooria - kindlasti suletakse II kategooria - jäävad avatuks III kategooria - kaalutakse allesjätmist TJA kirjalik seisukoht: Kolmanda kategooria ülesõitude vajadus tuleb põhjalikult põhjendada. Teha riskianalüüs. Liis Moor: Ressursi optimaalse kasutamise eesmärgil võiks riskianalüüsi teha hiljem, projekteerimise raames. Rein Riisalu: Ülesõitude puhul kehtivad normid erinevat tüüpi ülesõitudele. Andrus Noor: Kui ehitatakse uut raudteed, siis kõik ülesõidud tulevad ühte tüüpi tõkkepuudega ülesõidud. Kõrvalharud ei tohiks jääda ülesõitude juurde. Kõrvalteed peavad olema eemal ja seal on kaitsevöönd laiem. Kui platvorm on kahe liini vahel, siis peab olema puhast platvormi ruumi vähemalt 4 m. Kui on katusealune, siis peab platvorm olema suurem. See kõik suurendab kaitsevööndit. Kui planeerida rongi kiirusega kuni 160 km/h , siis on kõik ülesõidud tõkkepuu ja signalisatsiooniga. Lisaks peavad kõik ülesõidud olema (maan)teega risti. Liis Moor: praegu on kaardistatud kõik ülesõidud, s.h ka isetekkelised, neid on eelistatud trassikoridoril 34. Karl Kupits: KSH raames saame hinnata kas on vaja 2-tasandilist ristmikku. Rein Riislau: Lääne maakonna piirides on 2-tasandiline vaid olemasolevas kohas Paliveres. Küsimus, kas elektrilise rongiühenduse puhul on viadukti kõrgus piisav. Tõenäoliselt on. TJA kirjalik ettepanek: Ülesõitude arv viia miinimumini. Peatuskohad Andrus Noor: Reisiplatvormide asukohad topeltrongide puhul jäävad ülesõitudest suhteliselt kaugele (TJA nõue). Kuigi maakonnaplaneeringu eesmärk ei ole platvormi asukoha ja ülekäiguni viiva tee määramine, siis sellega peaks ikka arvestama. Rongi saba kaugus ülekäigust on ca 5 m. Liis Moor: Elroni esindajate sõnul võiks Haapsalu ajaloolises jaamas platvormi asukoht olla lähemal kasutajatele. Elron soovitab kaaluda kesklinna peatusesse sõitmist. Anu Joost: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid kavatses planeerida ajaloolise raudteejaama ala, kuid detailplaneeringut ei ole algatatud. Muuseumil endal ei ole veel selget ega reaalset plaani. Andrus Noor: Peatuskohtadesse võiks plaanida sõida-ja-pargi parklad. Rein Riisalu: Kõikides üheksas peatuses, peale Kastani peatuse on see võimalus olemas. Rein: Riisiperes ja Paliveres võiks olla rongide möödapääsemise võimalus (üks ühelt, teine teiselt poolt). 3. KSH programmi tutvustus, AS MAVES Kadri Normak. Müra Karl Kupits: Müra modelleerimist peab sotsiaalministri määruse järgi modelleerima vaid inimesega seotud aladel (mitte Paralepa parkmetsas). Marju Erit: Kui Renno eksperthinnanguga mürateemat ei tõstatanud, siis muid müratundlikke liike ei tohiks trassi läheduses olla. Seega ei peaks muude liikide puhul müra mõju tõstatuma. Maksumus Liis Moor: kui detailselt peaks hindama erinevate trassialternatiivide maksumust? Rein Riisalu: KOVidelt võiks saada hinnangu õgvenduste ja uute alternatiivide tõenäosuse kohta. Kui KOV ei pea reaalseks, siis ei peaks detailselt hindama. Piisab kvalitatiivsest hinnangust. Liis Moor: KSHs eesmärk – arvutada liini maksumust erinevate alternatiivide kohta. Nt Taeblas uus alternatiiv on KOVi poolt peetud ebarealistlikuks, seega ei peaks selle maksumust hindama. Rein Riisalu: Sama Palivere raba õgvendusega. Kuna see annab kiiruses vaid mõne sekundi võitu, siis ei peaks detailselt maksumust hindama. Karl Kupits: Me peaksime olema valmis vastama ettepanekutele ja välistama ebareaalseid ja väga kalleid alternatiive. Näiteks ettepanekuid, et ehitatagu tunnel või ehitatagu uus trass, elamutest hästi kaugelt. Sellistel puhkudel ei ole me plaaninud arvutada konkreetseid maksumusi. Märkus: Mõju kultuuriväärtustele on sotsiaalkeskkonna all. Looduskeskkond Marju Erit: Lisada mõju hinnang ja analüüs puistutele ja parkidele. Lisaks mõistete parandusi. Laikmaa park jääb lähedusse, raudtee läbib Paralepa parkmetsa. Saadame oma seisukohad kirjalikult. Marju Erit: Lisaks peaks rohelist võrgustikku rohkem käsitlema, kuidas roomajad ja konnad üle tammi saavad, sest uus tamm võib tulla kõrgem. See lahendus võiks jääda ekspertarvamuse ja –soovituse tasemele. Hinnata vastavalt elupaikade olemasolule. Rein juhib tähelepanu, et olemasoleval trassil on päris palju truupe, mis on üks lahendus. Ületuskohad Andrus Noor: Uue määruse… lisa 4: ülesõitudekaugus minimaalselt 2 km. Kogu trassi ulatuses peab raudteekoridor olema raadatud. Haapsalu-Rohuküla trass loodi konspiratiivsel eesmärgil ega tohtinud olla kergesti tuvastatav. Seega peaks planeeringuga arvestama ja andma omanikele info, et kaitsevööndis olev mets raadatakse. Karl Kupits: Mida täiendavalt peaks hindama maanteede ülesõitude puhul. Tiit Harjak: Kui kuskil tee suletakse, siis mujal ju koormus kasvab ja seda peab analüüsima (s.h turvalisust). Maanteeameti kirjalik ettepanek: kirjeldada liikluspiiranguid ning maantee ja kraavide hooldamist. Rein Riisalu: Kui tee suletakse, siis võidetakse teehoiu hoolduskulud. Samas suureneb kütusekulu, kui tee pikeneb. Andrus Noor: Kui Tervisetee kaob, siis kas see on ka sotsiaalne mõju? Asula piires on mõistlik ja soovitav pakkuda välja kergliiklemise võimalus. Liis: Sotsiaalne mõju on, kuid me ei ole seadnud eesmärgiks rajada raudtee koridori kergliiklustee. 11.07.2011 – normid, kus käsitletakse nii ülesõite kui ülekäike. Ka ülekäik on tehniline rajatis ja vajab TJA ehitus- ja kasutusluba. Ülekäikudel ei ole erinevaid nõudeid sõltuvalt kasutajate arvust. Kõik ülekäigud on ühesuguste tingimustega. Veoalajaamad. Rein Riisalu: Maksimaalselt on vaja kuni 3 veoalajaama, sammuga 25 km. Need on plaanitud Eleringi või Imatra olemasolevate alajaamade juurde: Riisiperes olemaoleva juurde, Ristile, Taeblasse. Tuleb planeerida ruumi. Ja teemaks tuleb kindlasti talumiskohustuse tagamine. Päästevõimekus Liis Moor: Päästeamet soovitab hinnata elupäästeteenuse tagamise muutust peale raudtee ja rongiliikluse taastamist. 4. Teemaplaneeringu ajakava tutvustus: Märts- I eskiis ja KSH programmi eelnõu avalik väljapanek Aprill – avalik arutelu Juuni – II eskiisi avalik väljapanek Sept-okt – kooskõlastamine Nov - planeeringu ja KSH aruande avalik väljapanek Dets – avalik arutelu OTSUS: Järgmine KSH programmi arutelu korraldada Tallinnas, kuhu oodatakse Eesti Raudtee, TJA, MNT esindajaid. Juhataja: Liis Moor Protokollija: Merle Mäesalu Saatja: Liis Moor <[email protected]> Saatmisaeg: 4. m�rts 2015. a. 12:33 Adressaat: Kristina Fuks-Kuus Teema: RE: Riisipere-Haapsalu-Rohuk�la raudtee teemaplaneeringu t��koosolek Manused: Ettekanne_Liis Moor_25022015.pptx; Protokoll_25022015.pdf Tere, Saadan 25.03.2015 L��ne maavalitsuses toimunud t��koosoleku protokolli ja ettekande. Tervitades, Liis Moor L��ne Maavalitsus arengu- ja planeeringuosakonna juhataja aset�itja 472 5616 Teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu- Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" eskiislahendus ja KSH programm Liis Moor Lääne Maavalitsus/ Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja 25.03.2015 Senised tegevused: 26.11.2012 - teemaplaneeringu algatamine ● ● Esitlusslaidide juuni 2014 - täpsustatud eskiisprojekt (Sweco Projekt AS) ● kujundusest 07.11.2014 - KSH algatamine Eesnimi Perenimi asutuse nimetus / ametinimetus 14.12.2013 Senised tegevused: 07.11.2014 - Teemaplaneeringu muutmine ● Esitlusslaidide PlanS §291 kohaseks joonehitise trassi asukohavaliku planeeringuks. kujundusest - jääb kehtima ka pärast uue maakonnaplaneeringu kehtestamist - käsitletakse riigi eriplaneeringuna Eesnimi Perenimi - planeeringu alusel võib ehitusprojekti koostada ja asutuse nimetus / ametinimetus ehitusluba taotleda, kui vastav planeering on koostatud ehitusprojekti koostamiseks piisava detailsusega 14.12.2013 - sundvõõrandamine planeeringu alusel Senised tegevused: detsember 2014 - ● Esitlusslaidide Eksperthinnang Riisipere-Haapsalu kujundusest raudtee ehitamise mõjude kohta Mustjärve raba Eesnimi loodusala kaitse-Perenimi eesmärkidele ja asutuse nimetus / ametinimetus Annamõisa metsise 14.12.2013 püsielupaiga seisundile (FIE Renno Nellis) Senised tegevused: Eksperthinnangu tulemused: ● Esitlusslaidide Ettepanek vähendada püsielupaiga välispiiri raudteekoridori ● kujundusest servani (metsisele mittesobiv elupaik) Leevendusmeetmed - kontaktvõrgu tähistamine - võrkaia rajamise keeld Eesnimi Perenimi - ehitustööde keeld 1. veebruarist kuni 31. augustini asutuse nimetus / ametinimetus ● Ettepanek uue 56,7 ha suuruse sihtkaitsevööndi moodustamiseks 14.12.2013 Senised tegevused: veebruar 2015 - KSH programmi eelnõu valmimine ja ● Esitlusslaidide sellele seisukohtade küsimine kujundusest Eesnimi Perenimi asutuse nimetus / ametinimetus 14.12.2013 I eskiis: Kavandatav projektkiirus kuni 160 km/h ● ● Esitlusslaidide Üherajaline raudtee, täies ulatuses elektrifitseeritud ● kujundusest Ainult reisijatevedu ● Lähtub eskiisprojektist (Sweco Projekt AS) Eesnimi Perenimi asutuse nimetus / ametinimetus 14.12.2013 I eskiis: Alternatiivide tähistamine: ● Esitlusslaidide Eelistatud trassikoridor kujundusest - Trass A (ajalooline trass + õgvendused) - Haapsalu linnas otseläbimurre Rohuküla suunal ● Alternatiivsed trassikoridorid Eesnimi Perenimi - Trass B Taeblas asutuse nimetus / ametinimetus - Õhtu-kalda lahendused Haapsalu linnas - Õgvendustest 14.12.2013 loobumine (ajaloolise trassi kasutamine) I eskiis: Joonised Esitlusslaidide kujundusest Eesnimi Perenimi asutuse nimetus / ametinimetus 14.12.2013 KSH programm: Mõju hindamise ulatus: ● Esitlusslaidide üldjuhul raudtee kaitsevööndi laiuses - välimisest rööpast 30 meetrit ● kujundusest Kui mõju ulatub kaugemale, käsitletakse olulise mõju piirini ● Vajadus lisada nö puhver, mille sees võib projekteerimise käigus raudteetrass (ja koos sellega kaitsevöönd) nihkuda? UusEesnimi Perenimi PlanS rakendusseadus: võib täpsustada joonehitise asukohta asutuseplaneeringus näidatud joonehitise ja selle nimetus / ametinimetus kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires. 14.12.2013 KSH programm: Ehitusaegsed mõjud: Esitlusslaidide Looduskeskkond kaitsealustele lindudele (sh Natura alal) metsa raadamise ● kujundusest tagajärjel kaitsevööndis ning tööde ajal tekkiva müra tõttu; ● kaitstavatele metsaelupaikadele (valdavalt Natura alal) metsa raadamise tagajärjel kaitsevööndis; ● Eesnimi kaitstavale Perenimi alustaimestikule (sh Natura alal) avalduv mõju trassi rajamise asutuse käigus nimetus alal liikemisel; / ametinimetus ● jäätmete tekkimine ja nende käitlemine. 14.12.2013 KSH programm: Ehitusaegsed mõjud: Esitlusslaidide Sotsiaalkeskkond müra; ● ● kujundusest võimalikud liikluspiirangud teedel; ● tööde ajal teede rikkumine. Majanduskeskkond ● liiniEesnimi maksumus Perenimi sõltuvalt alternatiivi valikust; ● kultuuriväärtuste asutuse nimetus kahjustamine. / ametinimetus 14.12.2013 KSH programm: Käitamisaegsed mõjud: Esitlusslaidide Looduskeskkond äsja raadatud metsaservade võimalik kahjustumine ● kujundusest tuulemurdude tõttu, ● metsaelupaikade vähenemine (sh Natura alal); ● oht (kaitsealuste) lindude elule laskumisel ja tõusmisel; ● müraEesnimi Perenimi (kaitstavatele lindudele). asutuse nimetus / ametinimetus 14.12.2013 KSH programm: Käitamisaegsed mõjud: Esitlusslaidide Sotsiaalkeskkond liini tõttu muutunud vaated; ● ● kujundusest müra muutus elamualade lähedal; ● ülesõitude ja –käikude sulgemine; ● kultuurimälestiste funktsiooni ja vaadeldavuse muutus; ● müra Eesnimi Perenimi ja vibratsioon. asutuse nimetus / ametinimetus 14.12.2013 KSH programm: Käitamisaegsed mõjud: Esitlusslaidide Majanduskeskkond kaevandatavate maavarade vähenemine; ● ● kujundusest äsja raadatud metsaservade võimalik kahjustumine tuulemurdude tõttu; ● raadatava metsamaa pindala; ● Eesnimi Perenimi võõrandatava maa pindala. asutuse nimetus / ametinimetus 14.12.2013 Müramodelleerimine: Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse Esitlusslaidide üldplaneeringu alusel: ● kujundusest I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; ● II kategooria laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades Eesnimi Perenimi ning asulates; asutuse nimetus / ametinimetus ● III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, 14.12.2013teenindus- ja tootmisettevõtted); ● IV kategooria tööstusala. Müramodelleerimine: Joonised Esitlusslaidide kujundusest Eesnimi Perenimi asutuse nimetus / ametinimetus 14.12.2013 Oluliseimad teemad/arutluskohad : ● ületuskohad Esitlusslaidide - TJA: riskianalüüs, kus käsitletakse ületuskoha põhjendatust ja kujundusest loomise võimalust (piisava nähtavuse olemasolu nii ületajale kui veeremijuhile). Vajalik paikvaatlus. ● jaamade ja platvormide asukohad ● Eesnimi Perenimi veoalajaamad asutuse nimetus / ametinimetus 14.12.2013 Ajakava: ● märts - teemaplaneeringu lähteseisukohtade/I eskiisi ja KSH Esitlusslaidide programmi eelnõu avalik väljapanek (14 päeva) ● ● kujundusest aprill – avalik arutelu juuni – II eskiisi avalik väljapanek ja arutelu ● sept-oktoober - kooskõlastamine Eesnimi Perenimi ● november – planeeringu asutuse nimetus ja KSH aruande avalik väljapanek / ametinimetus (4 nädalat) 14.12.2013 ● detsember – avalik arutelu Aitäh! Liis Moor [email protected]
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel