Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu
„Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi
koridori asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi
koostamise töökoosolek
Haapsalu, Lahe 8
25.02.2015
Algus: 14.00
Lõpp: 16.00
Osalejad:
Lääne-Nigula valla maaspetsialist Sirje Selart,
Haapsalu linna linnaarhitekt Anu Joost,
Maves AS keskkonnaekspert Karl Kupits,
Maves AS keskkonnaspetsialist Kadri Normak,
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit,
AS Eesti raudtee taristu arendusjuht Andrus Noor,
Maanteeameti Planeeringute menetlemise talituse peaspetsialist Tiit Harjak
Ridala valla abivallavanem Helen Koppa,
ekspert Rein Riisalu,
maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu,
juhataja asetäitja Liis Moor,
vanemspetsialist Ülle Jaansalu,
ühistranspordi vaneminspektor ja maakonna liikluskomisjoni esimees Alar Tõnisson.
Juhataja: Liis Moor
Protokollija: Merle Mäesalu
Päevakava:
1. Ülevaade teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori
asukoha määramine“ toimingutest ja tegevustest, Liis Moor
(Sirje Selart: otsin vallast dokumente, mis kinnitaksid, et metsise püsielupaiga piir, mis
joonistati 2005, on digitaliseerimise viga).
2. Teemaplaneeringu eskiislahenduse tutvustus
Liis Moor toob välja arutelu kohad.
Annamõisa metsise püsielupaik
Rein Riisalu: Metsise eksperthinnangust tulev piirang – ehitamise keeld 01.02-31.08 – teeb
ehitushinna kallimaks ja pikendab ehitamise kahe aasta peale.
Andrus Noor: ehituse keeld on hanketingimustes , millest lähtudes pakkujad teevad
pakkumuse.
Kaubaveod
Andrus Noor: Lisada võimalus, et sõidavad ka kaubarongid.
Rein Riisalu: Kui prognoosida kaubavedu, siis peaks prognoosima ka mahtusid. Varasema
uuringu tulemusena on selgunud, et nõudlust kaubaveo järele ei ole. Kaubavedu eeldab
kaubaveo terminale ja juurdeveo teid. Jätaks selle alternatiiviks ja tegeleks sellega edaspidi
ning lahendaks selle kompleksselt. Praktikas tähendaks kaubavedu Ristil ja võib olla ka
Paliveres haruteesid. Kui kaubavedu kõne alla tuleb, siis ehk Turbast. Täna meil pole
piisavalt vastavaid vedureid.
Andrus Noor: Elanike poolt võib tulla vastuseis, et kaubarongid tekitavad müra. Seega peaks
sellega arvestama juba nüüd.
Karl Kupits: KSH raames peame vastama küsimusele, miks pole või on kaubaveoga
arvestatud. Kui mõne aasta peale KSH heakskiitmist leitakse, et kaubavedu on vaja, siis peaks
olema teada millised on järgnevad tegevused (lisauuringud jne).
Andrus Noor: KSHs kirjeldada, mida tehakse, kui kaubavedu tekib, nt kaubaveo tekkimisel
hinnatakse müra mõju. Tehnilise Järelevalve ameti (TJA) tegevus piirdub ehitus- ja
kasutusloa väljaandmisega ning järelevalvega. Projekteerimistingimused väljastab kohalik
omavalitsus (KOV) (seab tingimusi, mida peab tegema, et kaubavedu pakkuda).
Liis Moor: Uus Planeerimisseadus jõustub arvatavasti 01.07.2015, ja meil on tegemist riigi
eriplaneeringuga. Minu teada KOV ei anna välja riigi eriplaneeringu projekteerimistingimusi.
Seda vaja veel üle kontrollida.
Planeeritava raudteetrassi laius
Liis Moor: Hindame mõju raudtee kaitsevööndi sees, s.o 30 m ühele ja teisele poole välimise
rööpa servast. Kas meie peaksime arvestama laiema piirkonnaga, milles mõju hindame?
Küsimus eelkõige õgvenduste lõikudes.
Andrus Noor: Kahe tee vahel peab olema 5,3 m. Kui lisandub kaubavedu ja uus liin, siis
laieneb kaitsevöönd. Seega laiemat ala peaks käsitlema Ristil, Turbas, Paliveres, kus on
võimalik rongide ristumiskoht.
Rein Riisalu: Möödasõiduteed saavad tekkida ajaloolistesse jaamadesse. Maa on neis
kohtades olemas. See võiks jääda KOVidele teadmiseks, kuid kaubarongide möödasõiduteid
ei peaks selle planeeringuga planeerima.
Ülesõidud:
Tutvustatakse ülesõitude kategooriaid:
I kategooria - kindlasti suletakse
II kategooria - jäävad avatuks
III kategooria - kaalutakse allesjätmist
TJA kirjalik seisukoht: Kolmanda kategooria ülesõitude vajadus tuleb põhjalikult põhjendada.
Teha riskianalüüs.
Liis Moor: Ressursi optimaalse kasutamise eesmärgil võiks riskianalüüsi teha hiljem,
projekteerimise raames.
Rein Riisalu: Ülesõitude puhul kehtivad normid erinevat tüüpi ülesõitudele.
Andrus Noor: Kui ehitatakse uut raudteed, siis kõik ülesõidud tulevad ühte tüüpi
tõkkepuudega ülesõidud. Kõrvalharud ei tohiks jääda ülesõitude juurde. Kõrvalteed peavad
olema eemal ja seal on kaitsevöönd laiem. Kui platvorm on kahe liini vahel, siis peab olema
puhast platvormi ruumi vähemalt 4 m. Kui on katusealune, siis peab platvorm olema suurem.
See kõik suurendab kaitsevööndit. Kui planeerida rongi kiirusega kuni 160 km/h , siis on kõik
ülesõidud tõkkepuu ja signalisatsiooniga. Lisaks peavad kõik ülesõidud olema (maan)teega
risti.
Liis Moor: praegu on kaardistatud kõik ülesõidud, s.h ka isetekkelised, neid on eelistatud
trassikoridoril 34.
Karl Kupits: KSH raames saame hinnata kas on vaja 2-tasandilist ristmikku.
Rein Riislau: Lääne maakonna piirides on 2-tasandiline vaid olemasolevas kohas Paliveres.
Küsimus, kas elektrilise rongiühenduse puhul on viadukti kõrgus piisav. Tõenäoliselt on.
TJA kirjalik ettepanek: Ülesõitude arv viia miinimumini.
Peatuskohad
Andrus Noor: Reisiplatvormide asukohad topeltrongide puhul jäävad ülesõitudest suhteliselt
kaugele (TJA nõue). Kuigi maakonnaplaneeringu eesmärk ei ole platvormi asukoha ja
ülekäiguni viiva tee määramine, siis sellega peaks ikka arvestama. Rongi saba kaugus
ülekäigust on ca 5 m.
Liis Moor: Elroni esindajate sõnul võiks Haapsalu ajaloolises jaamas platvormi asukoht olla
lähemal kasutajatele. Elron soovitab kaaluda kesklinna peatusesse sõitmist.
Anu Joost: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid kavatses planeerida ajaloolise
raudteejaama ala, kuid detailplaneeringut ei ole algatatud. Muuseumil endal ei ole veel selget
ega reaalset plaani.
Andrus Noor: Peatuskohtadesse võiks plaanida sõida-ja-pargi parklad.
Rein Riisalu: Kõikides üheksas peatuses, peale Kastani peatuse on see võimalus olemas.
Rein: Riisiperes ja Paliveres võiks olla rongide möödapääsemise võimalus (üks ühelt, teine
teiselt poolt).
3. KSH programmi tutvustus, AS MAVES Kadri Normak.
Müra
Karl Kupits: Müra modelleerimist peab sotsiaalministri määruse järgi modelleerima vaid
inimesega seotud aladel (mitte Paralepa parkmetsas).
Marju Erit: Kui Renno eksperthinnanguga mürateemat ei tõstatanud, siis muid müratundlikke
liike ei tohiks trassi läheduses olla. Seega ei peaks muude liikide puhul müra mõju tõstatuma.
Maksumus
Liis Moor: kui detailselt peaks hindama erinevate trassialternatiivide maksumust?
Rein Riisalu: KOVidelt võiks saada hinnangu õgvenduste ja uute alternatiivide tõenäosuse
kohta. Kui KOV ei pea reaalseks, siis ei peaks detailselt hindama. Piisab kvalitatiivsest
hinnangust.
Liis Moor: KSHs eesmärk – arvutada liini maksumust erinevate alternatiivide kohta. Nt
Taeblas uus alternatiiv on KOVi poolt peetud ebarealistlikuks, seega ei peaks selle
maksumust hindama.
Rein Riisalu: Sama Palivere raba õgvendusega. Kuna see annab kiiruses vaid mõne sekundi
võitu, siis ei peaks detailselt maksumust hindama.
Karl Kupits: Me peaksime olema valmis vastama ettepanekutele ja välistama ebareaalseid ja
väga kalleid alternatiive. Näiteks ettepanekuid, et ehitatagu tunnel või ehitatagu uus trass,
elamutest hästi kaugelt. Sellistel puhkudel ei ole me plaaninud arvutada konkreetseid
maksumusi. Märkus: Mõju kultuuriväärtustele on sotsiaalkeskkonna all.
Looduskeskkond
Marju Erit: Lisada mõju hinnang ja analüüs puistutele ja parkidele. Lisaks mõistete
parandusi. Laikmaa park jääb lähedusse, raudtee läbib Paralepa parkmetsa. Saadame oma
seisukohad kirjalikult.
Marju Erit: Lisaks peaks rohelist võrgustikku rohkem käsitlema, kuidas roomajad ja konnad
üle tammi saavad, sest uus tamm võib tulla kõrgem. See lahendus võiks jääda
ekspertarvamuse ja –soovituse tasemele. Hinnata vastavalt elupaikade olemasolule.
Rein juhib tähelepanu, et olemasoleval trassil on päris palju truupe, mis on üks lahendus.
Ületuskohad
Andrus Noor: Uue määruse… lisa 4: ülesõitudekaugus minimaalselt 2 km. Kogu trassi
ulatuses peab raudteekoridor olema raadatud. Haapsalu-Rohuküla trass loodi konspiratiivsel
eesmärgil ega tohtinud olla kergesti tuvastatav. Seega peaks planeeringuga arvestama ja
andma omanikele info, et kaitsevööndis olev mets raadatakse.
Karl Kupits: Mida täiendavalt peaks hindama maanteede ülesõitude puhul.
Tiit Harjak: Kui kuskil tee suletakse, siis mujal ju koormus kasvab ja seda peab analüüsima
(s.h turvalisust).
Maanteeameti kirjalik ettepanek: kirjeldada liikluspiiranguid ning maantee ja kraavide
hooldamist.
Rein Riisalu: Kui tee suletakse, siis võidetakse teehoiu hoolduskulud. Samas suureneb
kütusekulu, kui tee pikeneb.
Andrus Noor: Kui Tervisetee kaob, siis kas see on ka sotsiaalne mõju? Asula piires on
mõistlik ja soovitav pakkuda välja kergliiklemise võimalus.
Liis: Sotsiaalne mõju on, kuid me ei ole seadnud eesmärgiks rajada raudtee koridori
kergliiklustee.
11.07.2011 – normid, kus käsitletakse nii ülesõite kui ülekäike. Ka ülekäik on tehniline rajatis
ja vajab TJA ehitus- ja kasutusluba. Ülekäikudel ei ole erinevaid nõudeid sõltuvalt kasutajate
arvust. Kõik ülekäigud on ühesuguste tingimustega.
Veoalajaamad.
Rein Riisalu: Maksimaalselt on vaja kuni 3 veoalajaama, sammuga 25 km. Need on plaanitud
Eleringi või Imatra olemasolevate alajaamade juurde: Riisiperes olemaoleva juurde, Ristile,
Taeblasse. Tuleb planeerida ruumi. Ja teemaks tuleb kindlasti talumiskohustuse tagamine.
Päästevõimekus
Liis Moor: Päästeamet soovitab hinnata elupäästeteenuse tagamise muutust peale raudtee ja
rongiliikluse taastamist.
4. Teemaplaneeringu ajakava tutvustus:
Märts- I eskiis ja KSH programmi eelnõu avalik väljapanek
Aprill – avalik arutelu
Juuni – II eskiisi avalik väljapanek
Sept-okt – kooskõlastamine
Nov - planeeringu ja KSH aruande avalik väljapanek
Dets – avalik arutelu
OTSUS: Järgmine KSH programmi arutelu korraldada Tallinnas, kuhu oodatakse Eesti
Raudtee, TJA, MNT esindajaid.
Juhataja: Liis Moor
Protokollija: Merle Mäesalu
Saatja: Liis Moor <
[email protected]>
Saatmisaeg: 4. m�rts 2015. a. 12:33
Adressaat: Kristina Fuks-Kuus
Teema: RE: Riisipere-Haapsalu-Rohuk�la raudtee teemaplaneeringu t��koosolek
Manused: Ettekanne_Liis Moor_25022015.pptx; Protokoll_25022015.pdf
Tere,
Saadan 25.03.2015 L��ne maavalitsuses toimunud t��koosoleku protokolli ja ettekande.
Tervitades,
Liis Moor
L��ne Maavalitsus
arengu- ja planeeringuosakonna juhataja aset�itja
472 5616
Teemaplaneeringu
„Riisipere-Haapsalu-
Rohuküla raudteetrassi koridori
asukoha määramine"
eskiislahendus ja KSH programm
Liis Moor
Lääne Maavalitsus/ Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja
25.03.2015
Senised tegevused:
26.11.2012 - teemaplaneeringu algatamine
●
●
Esitlusslaidide
juuni 2014 - täpsustatud eskiisprojekt (Sweco Projekt AS)
● kujundusest
07.11.2014 - KSH algatamine
Eesnimi Perenimi
asutuse nimetus / ametinimetus
14.12.2013
Senised tegevused:
07.11.2014 - Teemaplaneeringu muutmine
●
Esitlusslaidide
PlanS §291 kohaseks joonehitise trassi asukohavaliku
planeeringuks.
kujundusest
- jääb kehtima ka pärast uue maakonnaplaneeringu
kehtestamist
- käsitletakse riigi eriplaneeringuna
Eesnimi Perenimi
- planeeringu alusel võib ehitusprojekti koostada ja
asutuse nimetus / ametinimetus
ehitusluba taotleda, kui vastav planeering on koostatud
ehitusprojekti koostamiseks piisava detailsusega
14.12.2013
- sundvõõrandamine planeeringu alusel
Senised tegevused:
detsember 2014 -
●
Esitlusslaidide
Eksperthinnang
Riisipere-Haapsalu
kujundusest
raudtee ehitamise
mõjude kohta
Mustjärve raba
Eesnimi
loodusala kaitse-Perenimi
eesmärkidele ja
asutuse nimetus / ametinimetus
Annamõisa metsise
14.12.2013
püsielupaiga
seisundile (FIE
Renno Nellis)
Senised tegevused:
Eksperthinnangu tulemused:
●
Esitlusslaidide
Ettepanek vähendada püsielupaiga välispiiri raudteekoridori
●
kujundusest
servani (metsisele mittesobiv elupaik)
Leevendusmeetmed
- kontaktvõrgu tähistamine
- võrkaia rajamise keeld
Eesnimi Perenimi
- ehitustööde keeld 1. veebruarist kuni 31. augustini
asutuse nimetus / ametinimetus
● Ettepanek uue 56,7 ha suuruse sihtkaitsevööndi
moodustamiseks
14.12.2013
Senised tegevused:
veebruar 2015 - KSH programmi eelnõu valmimine ja
●
Esitlusslaidide
sellele seisukohtade küsimine
kujundusest
Eesnimi Perenimi
asutuse nimetus / ametinimetus
14.12.2013
I eskiis:
Kavandatav projektkiirus kuni 160 km/h
●
●
Esitlusslaidide
Üherajaline raudtee, täies ulatuses elektrifitseeritud
● kujundusest
Ainult reisijatevedu
● Lähtub eskiisprojektist (Sweco Projekt AS)
Eesnimi Perenimi
asutuse nimetus / ametinimetus
14.12.2013
I eskiis:
Alternatiivide tähistamine:
●
Esitlusslaidide
Eelistatud trassikoridor
kujundusest
- Trass A (ajalooline trass + õgvendused)
- Haapsalu linnas otseläbimurre Rohuküla suunal
● Alternatiivsed trassikoridorid
Eesnimi Perenimi
- Trass B Taeblas
asutuse nimetus / ametinimetus
- Õhtu-kalda lahendused Haapsalu linnas
- Õgvendustest
14.12.2013 loobumine (ajaloolise trassi kasutamine)
I eskiis:
Joonised
Esitlusslaidide
kujundusest
Eesnimi Perenimi
asutuse nimetus / ametinimetus
14.12.2013
KSH programm:
Mõju hindamise ulatus:
● Esitlusslaidide
üldjuhul raudtee kaitsevööndi laiuses - välimisest rööpast 30
meetrit
● kujundusest
Kui mõju ulatub kaugemale, käsitletakse olulise mõju piirini
● Vajadus lisada nö puhver, mille sees võib projekteerimise
käigus raudteetrass (ja koos sellega kaitsevöönd) nihkuda?
UusEesnimi Perenimi
PlanS rakendusseadus: võib täpsustada joonehitise
asukohta
asutuseplaneeringus näidatud joonehitise ja selle
nimetus / ametinimetus
kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires.
14.12.2013
KSH programm:
Ehitusaegsed mõjud:
Esitlusslaidide
Looduskeskkond
kaitsealustele lindudele (sh Natura alal) metsa raadamise
●
kujundusest
tagajärjel kaitsevööndis ning tööde ajal tekkiva müra tõttu;
● kaitstavatele metsaelupaikadele (valdavalt Natura alal) metsa
raadamise tagajärjel kaitsevööndis;
● Eesnimi
kaitstavale Perenimi
alustaimestikule (sh Natura alal) avalduv mõju
trassi rajamise
asutuse käigus
nimetus alal liikemisel;
/ ametinimetus
● jäätmete tekkimine ja nende käitlemine.
14.12.2013
KSH programm:
Ehitusaegsed mõjud:
Esitlusslaidide
Sotsiaalkeskkond
müra;
●
● kujundusest
võimalikud liikluspiirangud teedel;
● tööde ajal teede rikkumine.
Majanduskeskkond
● liiniEesnimi
maksumus Perenimi
sõltuvalt alternatiivi valikust;
● kultuuriväärtuste
asutuse nimetus kahjustamine.
/ ametinimetus
14.12.2013
KSH programm:
Käitamisaegsed mõjud:
Esitlusslaidide
Looduskeskkond
äsja raadatud metsaservade võimalik kahjustumine
●
kujundusest
tuulemurdude tõttu,
● metsaelupaikade vähenemine (sh Natura alal);
● oht (kaitsealuste) lindude elule laskumisel ja tõusmisel;
● müraEesnimi Perenimi
(kaitstavatele lindudele).
asutuse nimetus / ametinimetus
14.12.2013
KSH programm:
Käitamisaegsed mõjud:
Esitlusslaidide
Sotsiaalkeskkond
liini tõttu muutunud vaated;
●
● kujundusest
müra muutus elamualade lähedal;
● ülesõitude ja –käikude sulgemine;
● kultuurimälestiste funktsiooni ja vaadeldavuse muutus;
● müra Eesnimi Perenimi
ja vibratsioon.
asutuse nimetus / ametinimetus
14.12.2013
KSH programm:
Käitamisaegsed mõjud:
Esitlusslaidide
Majanduskeskkond
kaevandatavate maavarade vähenemine;
●
● kujundusest
äsja raadatud metsaservade võimalik kahjustumine
tuulemurdude tõttu;
● raadatava metsamaa pindala;
● Eesnimi Perenimi
võõrandatava maa pindala.
asutuse nimetus / ametinimetus
14.12.2013
Müramodelleerimine:
Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse
Esitlusslaidide
üldplaneeringu alusel:
●
kujundusest
I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid,
puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad;
● II kategooria laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja
hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades
Eesnimi Perenimi
ning asulates;
asutuse nimetus / ametinimetus
● III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned,
kaubandus-,
14.12.2013teenindus- ja tootmisettevõtted);
● IV kategooria tööstusala.
Müramodelleerimine:
Joonised
Esitlusslaidide
kujundusest
Eesnimi Perenimi
asutuse nimetus / ametinimetus
14.12.2013
Oluliseimad teemad/arutluskohad :
● ületuskohad
Esitlusslaidide
- TJA: riskianalüüs, kus käsitletakse ületuskoha põhjendatust ja
kujundusest
loomise võimalust (piisava nähtavuse olemasolu nii ületajale kui
veeremijuhile). Vajalik paikvaatlus.
● jaamade ja platvormide asukohad
●
Eesnimi Perenimi
veoalajaamad
asutuse nimetus / ametinimetus
14.12.2013
Ajakava:
● märts - teemaplaneeringu lähteseisukohtade/I eskiisi ja KSH
Esitlusslaidide
programmi eelnõu avalik väljapanek (14 päeva)
●
●
kujundusest
aprill – avalik arutelu
juuni – II eskiisi avalik väljapanek ja arutelu
● sept-oktoober - kooskõlastamine
Eesnimi Perenimi
● november – planeeringu
asutuse nimetus ja KSH aruande avalik väljapanek
/ ametinimetus
(4 nädalat)
14.12.2013
● detsember – avalik arutelu
Aitäh!
Liis Moor
[email protected]