Käskkirja lisa 1
Riigihanke „Turismisektori tööjõu ja oskuste vajaduse uuring ning
poliitikasoovitused“ alusdokument.
Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja
kvalifikatsiooni tõendamise nõuded
1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon
1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel
esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.2. Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitusi vastavalt RHS § 104 lg 2 p-des 1
ja 2 sätestatud nõuetele ja pakkuja esitatud andmeid ja infot vastavalt RHS § 104 lg 2
p-dele 4 ja 5.
1.3. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil
vastavalt RHS §-s 104 sätestatud tingimustele.
2. Pakkuja kvalifitseerimise tingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded
Tehniline ja kutsealane pädevus
Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt
täitnud vähemalt ühe lepingu, mille sisuks on uuringu või analüüsi läbiviimine.
Lepingujärgsed tööd loetakse referentsperioodi jooksul (riigihanke algamisele eelnevad
36 kuud) teostatuks üksnes osas, millises need on täidetud referentsperioodi jooksul. Kui
lepingut täidetakse ka pärast riigihanke algamise tähtpäeva, saab pakkuja oma
kvalifikatsiooni tõendada ja leping loetakse täidetuks osas ja väärtuses, milles teenus on
riigihanke algamise ajaks tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Kui lepingu
täitmise aeg jääb osaliselt referentsperioodi eelsesse aega, saab pakkuja oma
kvalifikatsiooni tõendada üksnes selle osa ja väärtusega lepingust, millises see on
täidetud (tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud) referentsperioodi jooksul. Kui
teenust osutatakse raamlepingu alusel, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada
raamlepingu alusel sõlmitud ja täidetud hankelepingutega. Pakkuja esitab andmed
riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingu kohta koos andmetega
lepingu sõlmimise ja täitmise kuupäeva, maksumuse ja teise lepingupoole kohta (tellija
nimi, e-posti aadress, telefon). Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes
andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes
olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadav, kohustub pakkuja
hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni viie
tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates. Hankijal on õigus lisateabe saamiseks
pöörduda teise lepingupoole poole.
1
Hanke alusdokumendi lisa 1
Tehniline kirjeldus
Turismisektori tööjõu ja oskuste vajaduse uuring ning poliitikasoovitused
1. Taustainfo
Turismisektor1 on Eestile oluline majandusvaldkond, mille osakaal sisemajanduse
kogutoodangust oli COVID19 kriisi eel ligi 8%. Turismil on suur majanduslik mõju ka teistele
sektoritele, see kujundab Eesti kuvandit välismaal ja aitab hoida transpordiühendusi teiste
riikidega, tasakaalustab regionaalset arengut ja pakub töökohti, mis on paljudele esimeseks
võimaluseks tööturul alustada.
Turismistrateegia aastateks 2022-2025 sedastab ühe peamise väljakutsena sektori siseriikliku
maine ja tööjõupuuduse, hariduse innovatsiooni. Ka turismisektor peab lähiaastatel koos kriisist
taastumisega läbi tegema rohe- ja digipöörde, samuti tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata
kõrgendatud hügieeni- ja kontrollimeetmetele. Need vajavad aga ka tööjõul täiesti uute oskuste
omandamist, seega lisaks formaalhariduse analüüsile on vaja pakkuda lahendused ka
täienduskoolitussüsteemile.
Eelnevalt on turismisektori oskuste ja tööjõu teemasid põhjalikumalt uurinud SA Kutsekoda
OSKA tööjõu- ja oskuste valdkonnauuringus „Majutus, toitlustus, turism“ aastal 20182 (ja
COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju eriuuringus: „COVID-19 põhjustatud
majanduskriisi mõju tööjõu ja oskuste vajaduse muutusele: majutus, toitlustus, turism“). OSKA
analüüside peamiseks tulemuseks on tööturu vajadused riiklikule koolitustellimusele, mis
põhineb hinnangutel valdkonda mõjutavate trendide, majandusliku seisundi, tööjõu- ja oskuste
vajaduse kohta ning tööjõunõudluse ja koolituspakkumise võrdlusel. OSKA uuringutest jäävad
suuresti välja olemasolevate ja võimalike tööturupoliitika meetmete mõju analüüs, soovitused
tööandjatele ja täiendkoolitusasutustele, turismivaldkonna kutse- ja kõrghariduse õppekavade
sisu ja ülesehituse analüüsimine sektori vajaduste vaates, pikemaajaline vaade sektori tööjõu ja
oskuste vajadusele rohe-, digi- ja innovatsioonpöörde järel ning võrdlev analüüs turismisektori
tööjõukriisi lahendamise poliitikatest ja meetmetest teistes riikides.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valmis 2021. a Tartu Ülikooli uuring
„Uuring Covid-19 majandusmõjust turismisektorile“. Uuringu eesmärk oli saada teada
COVID-19 majandusmõju, analüüsida kvalitatiivselt turismivaldkonna võimalikke
arengustsenaariume COVID-19 kriisi järel ja kaardistada, mida peaks Eesti turismisektori
arendamiseks lähi- ja pikemas perspektiivis tegema. Uuring on käsitlenud turismisektori
tööjõuvajadust ja tööjõupoliitikat põgusalt, käsitledes eelkõige töösuhete arvu muutust ja
Töötukassa palgatoetuste mõju.
1
Turismisektoriks loetakse selles uuringus majutusettevõtjaid, toitlustusettevõtjaid, spaasid ja veekeskuseid,
reisiettevõtjaid, nõupidamiste ja messide korraldajaid, turismiteenuste pakkujaid, sõitjate muud maismaavedu
teostavaid ettevõtjaid, suveniiri-, käsitöö- või Eesti disaini müüjaid, turismiatraktsiooni pidajaid ja giide.
2
https://oska.kutsekoda.ee/uuring/majutus-toitlustus-ja-turism/
Turismisektor on üks COVID kriisis enim kaotanud sektoreid. Maailma Turismiorganisatsiooni
(UNWTO) baromeetri andmetel vähenes rahvusvaheline turism 2021. aastal võrreldes 2019.
aastaga maailmas keskmiselt 72%, Eestis langesid välisturistide ööbimised ligi 71%. Viimati
oli välisturismi maht Eestis nii madal aastatel 1999 ja 2000, kui Eesti polnud veel liitunud
Euroopa Liiduga ning oli reisisihtkohana avastamata maa nii Euroopas kui ka kaugemal.
Lisaks sellele, et käive on langenud, on sektor kaotanud ka töötajaid - hotellid on kriisieelse
ajaga võrreldes kaotanud 39 % oma töötajatest, restoranid 22 %. Samas ettevõtete arv ei ole
vähenenud. Turism on väga tööjõumahukas sektor, 2019. a moodustas tööjõukulu 76 % sektori
lisandväärtusest. Teenuste hea kvaliteet ja stabiilsus ning sellest tuleneva külastajate rahulolu
on otseselt seotud kvaliteetse tööjõu olemasoluga. Juba praegu, aga veel enam piirangute
kadudes ja turismi taastudes seisab sektor silmitsi tööjõupuudusega, mis ei võimalda enam
teenust kvaliteetselt pakkuda.
Sektori maine ja tööandjate võime maksta ootustele vastavat tasu on madal (2019. a oli
turismisektori lisandväärtus hõivatu kohta vaid 50% Eesti keskmisest). Sektori toimimiseks ja
kvaliteetse teenuse pakkumiseks on vaja paindlikke lahendusi - näiteks lihtsustatud võimalusi
võõrtööjõu või tööampsude kasutamiseks, kiirendatud korras oskuste omandamine (õpiampsud,
õpe töökohal jms). Need on mõnede ettevõtjate, turismierialaliitude ning sihtkohtade
arendusorganisatsioonide poolt välja öeldud soovid, mis jäävad siiski üsna umbmääraseks.
Pole selge, milline on sektori tegelik tööjõuvajadus peale pandeemia taandumist: kui palju ja
missuguste oskustega töötajaid sektor tegelikult vajab ning missuguste meetmetega on võimalik
õigete oskustega tööjõud kiiresti sektorisse tuua – luua asjakohased tööturumeetmed,
haridusvaldkonna meetmed kui ka muud innovatiivsed lahendused. On vaja analüüsida nii
ettevõtjate ja koolide kui ka õppurite ja töötajate ootuseid, pakkuda välja võimalikud
lahendused ja anda poliitikasoovitusi.
Ettevõtjate sõnul vajab valdkonna haridussüsteem korrastamist, vaja on õpipoisiõppe, praktika-
ja koolitusampsude süsteemi kohandamist tööandjate vajadustele vastavaks ning kõrgema
taseme õppekavasid, kus on koolitajatena kaasatud valdkonna tipptegijad ning mis tooksid
sektorisse uued talendid, kes näevad arenguvõimalusi, mis ei piirdu kutseharidusega.
Ettevõtjate liidud peavad oluliseks võõrtööjõu kasutamise soodustamist ja varimajanduse
vähendamist. Oluline on analüüsida töösuhete paindlikumaks muutmise ja tööturumeetmete
kaasajastamise võimalusi.
Eelkõige peaks selles uuringus käsitlema küsimusi, mis ei ole kajastatud või ei ole piisava
detailsuse või ajalise perspektiiviga kajastatud OSKA 2018 MTT uuringus.
2. Eesmärk ja uurimisküsimused
2.1 Uuringu üldeesmärgid on:
a) analüüs, millise oskuste ja pädevuste profiiliga ja kui palju töötajaid vajab turismisektor
lühema, kriisist taastumise ja pikema, sektori rohe-, digi- ja innovatsioonipöörde järgse
perioodi vältel3,
b) lühi- ja pikaajalisi lahendused4 sekkumisteks poliitikakujundajatele ja sektori
praktikutele tööturu, hariduse ja oskuste osas, mis aitaks turismivaldkonda õigete
3
Prognoosi tegemisel saab aluseks võtta OSKA 2018 tööjõu vajaduse prognoosi, kuid seda tuleb COVID ja
julgeolekuolukorra mõjudest tulenevalt uuendada.
4
Lühiajaliseks perspektiiviks on periood 2022-2025, mis eeldatavasti kulub sektori taastumiseks kriisieelsele
tasemele ja on ka kehtiva riikliku turismistrateegia periood. Pikaajalises perspektiiviks on periood kuni 2035,
mis kattub riigi pikaajalise strateegilise planeerimise raamistikuga, nt Eesti 2035 ning Teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavaga kestusega 2021–2035.
oskustega piisava tööjõuga varustada ja tööjõu voolavust vähendada, motiveerida
töötajaid, kes suudaks ellu viia sektori rohe- ja digi- ja innovatsioonipöörde.
Uued oskused hõlmavad näiteks digipädevusi (vajaduse analüüs, protsessid, digilahenduste
toimimine ja võimalused, nende ja muude IKT vahendite rakendamine ja ka tellimine),
personaalset, eristuvat teenindust (sh võtted ja hoiakud, kohandumine, universaalne
teenusedisain, külalislahkus), kriisi- ja personalijuhtimist (sh stressi juhtimine), kestlikku
tootepakkumist (nt mõju hindamine).
Analüüsida tuleb teiste riikide (pandeemiaaegseid ja -järgseid) kogemusi ning tööandjate,
töötajate ja õppurite ootusi - miks õpitakse, kandideeritakse, töötatakse turismivaldkonnas või
lahkutakse sealt, mida oleks vaja muuta, et töötajaid sektorisse juurde tuleks ja siin püsivalt
püsiks.
2.2. Peamised uurimisküsimused:
1. Millised oskused ja tööjõud täna turismisektoris puuduvad? Kuidas mõjutas COVID
pandeemia konkreetsete sektori erialade oskuste ja tööjõu vajadust?
2. Missuguste meetmetega saab kiiresti turismisektorisse lisatööjõudu tuua ja missuguste
meetmetega töötajaid sektoris hoida, et tagada jätkuv kvaliteetne turismiteenuste osutamine
pandeemia lõppedes ja nõudluse kasvades? Kuidas saavad turismiettevõtted muutuda
edukaks ja ahvatlevaks tööandjaks?
3. Kas majutuse, toitlustuse ja turismi kõrg- ja kutsehariduse õppekavade ja koolituste sisu ja
ülesehitus vastavad sektori oskuste vajadustele? Missugune oli COVID pandeemia mõju
oskustele ja koolitusvajadusele?5 Missugused uued oskused on õppe- ja koolituskavades
puudu ning mis on tänasel hetkel ja tulevikku vaadates üleliigsed, aegunud?
4. Milliseid tulevikuoskuseid ja kui palju tööjõudu vajab turismisektor pikemas perspektiivis,
kui toimunud on rohe- ja digi- ja innovatsioonipööre ja arvestades jagamismajanduse kasvu
jätkuvat trendi?
5. Kas õppekavade ja koolituste korraldus (maht, kontaktõppe ajad ja kohad,
praktikavõimalused, praktika maht ja ülesanded) vastavad ettevõtjate ja õppurite ootustele?
Kuidas peaks valdkonna formaalharidus ja täiendkoolitus olema korraldatud, et võimaldada
valdkonnas vajalikku õppe- ja tööaja ühildamist? Kas ja missugused takistused on
haridusasutustel formaal- ja täiendõppes vajalike muudatuste tegemisel?
6. Missuguseid täienduskoolitusi on turismisektori töötajatele pakutud pandeemia ajal ja järel,
kas on esile kerkinud hoopis uusi teemasid, missuguste teemade järele on nõudlus kasvanud
ja mis on tähtsust kaotanud. Samuti, kas on takistusi koolitustel osalemisel (nt vähenenud
töötajaskonna puhul ajapuudus, koolituste hind, vastavate teadmiste ja oskustega koolitajate
puudus vms), ja mis motiveeriks või lihtsustaks koolitustel osalemist.
7. Kas ja kuidas peaks muutma haridus- ja tööseadusandlust, et see vastaks tööandjate ja
töövõtjate muutunud ootustele?
8. Missugused meetmed turismisektori tööjõukriisi lahendamiseks on kasutusel või
planeeritakse teistes riikides, mida saaks neist Eestis kasutusele võtta?
5
Pandeemia lühiajalist mõju sektori oskuste ja koolitusvajadustele on uuritud OSKA eriuuringus „COVID-19
põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele: majutus, toitlustus, turism“. Prognoosi
on vaja uuendada ning teisalt uurida, kas haridus- ja koolitusasutused on uute oskuste vajaduse
koolituskavadesse sisse viinud, kas koolituste rahastajad on muudatustega arvestanud.
9. Millised on täiendavad turismisektorile omased kitsaskohad, millele saaks tööturu-,
haridus- jt meetmete kehtestamisel/muutmisel leevendust pakkuda?
2.3 Uuring peaks hõlmama vähemalt kolme valdkonda:
1) Formaalharidus – turismisektori kutse- ja kõrgharidus, sh praktikapakkumine,
töökohapõhine õpe, õpiampsud, mikrokvalifikatsioonid;
2) Täiendkoolitused juba töötavatele turismitöötajatele või muude sektorite töötajatele (nt
kaubandus, teenindus, turundus, teenusedisain), kelle saaks hõlpsalt turismisektorisse
üle tuua;
3) Tööturu olukord, nii tööjõu nõudluse kui pakkumise poolsed turutõrked ja kitsaskohad
ning tööturumeetmed, (välis)tööjõu lihtsustatud kasutamise võimalused
turismisektorile;
Välja tuleb tuua uuringu käigus tekkinud ettepanekud muudes valdkondades, kui Töövõtja
analüüsi teostamise käigus näeb uurimisküsimustele vastates lahendusi täiendavates
valdkondades.
3. Uuringu võimalik metoodika
3.1 Töö teostamise metoodika pakub välja Töövõtja. Tellija soovitab kasutada järgnevaid
metoodilisi võtteid:
1. Maksuameti, Töötukassa, Statistikaameti, majutusplatvormide, Eesti hariduse
infosüsteemi ja hariduse infoportaali Haridussilm andmete analüüsi;
2. Andmete kogumine ettevõtjate, erialaliitude ja sihtkohtade esindajatelt, näiteks
küsimustike, intervjuude ja/või ümarlaua vormis;
3. Andmete kogumine kõrg- ja kutsekoolide turismi õppekavade õppuritelt, vilistlastelt,
õppejõududelt jt töötajatelt, näiteks küsimustike, intervjuude ja/või ümarlaudade
vormis, õppekavade analüüs;
4. Andmete kogumine seotud ministeeriumide (Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Haridusministeerium, Sotsiaalministeerium,
välistööjõu küsimustes Siseministeerium) ja teiste riigi- jm asutuste (EAS ja Kredexi
ühendasutuse, Töötukassa, HARNO, Kutsekoja, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja,
tööandjate ja ametiühingute Keskliit) töötajatelt, näiteks küsimustike, intervjuude ja/või
ümarlauade vormis;
5. Võrdlev andmeanalüüs teiste riikide osas, kasutades nt Eurostat, OECD, EL ja riikide
turismiuuringute andmeid;
6. Olemas- ja käsilolevate uuringute ja andmete teisene ja dokumendianalüüs:
a. Tööampsude mõjuanalüüs (Sotsiaalministeeriumi 2022. a tööplaanis);
b. OSKA MTT 2018. uuring ja 2021. a COVID eriuuring ning 2022. a seireuuring
(valmib 2022. a II kvartalis);
c. HTM „Edukus tööturul“ analüüsid;
d. Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA) kõrg- ja
kutsehariduse õppekavade hindamistulemused.
3.2 Töövõtja võib pakkuda täiendavaid metoodikaid ja andmeallikaid. Töövõtja esitab
metoodika valiku kirjelduse koos pakkumusega ning see on üheks pakkumuse hindamise
kriteeriumiks (vt täpsemalt HD p 7.3)
4. Projektiplaan ja ajakava
Uuring tuleb teostada ja uuringu tulemused tuleb esitleda hiljemalt 31.12.2022.
4.1 Töö koosneb järgmistest tegevustest:
1. uuringu teostamise tegevus- ja ajakava ning metoodika tutvustamine uuringu juhtrühma
avakoosolekul. Esimese etapi teostamise tähtaeg on hiljemalt neli nädalat pärast
hankelepingu sõlmimist. Vajadusel tuleb uuringu ajakava ja metoodikat vastavalt
juhtrühma ettepanekutele muuta. Uuringu tegevus- ja ajakava ning metoodika peab
olema juhtrühma poolt heaks kiidetud;
2. uuringu teostamine vastavalt pakkumuses toodud ja uuringu juhtrühma poolt heaks
kiidetud metoodikale ja viisidele;
3. uuringu vahearuande esitamine uuringu juhtrühmale hiljemalt kaksteist nädalat pärast
hankelepingu sõlmimist, juhtrühma liikmetelt ettepanekute kogumine, vahearuande
kinnitamine juhtrühma poolt;
4. uuringu teostamine ja täiendamine vastavalt pakkumuses toodud ja uuringu juhtrühma
poolt heaks kiidetud metoodikale ja viisidele ning arvestades vahearuande tagasisidet;
5. uuringu lõpparuande esitamine juhtrühmale hiljemalt kakskümmend neli nädalat
pärast hankelepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui 15.12.2022. Vajadusel
korraldatakse lisakohtumised lõpparuande sisu täpsustamiseks ja viimistlemiseks.
Etapp lõppeb uuringu lõpparuande heakskiitmisega juhtrühma poolt.
6. uuringu tulemuste esitlemine avalikkusele füüsilises või virtuaalses keskkonnas
hiljemalt kakskümmend kaheksa nädalat peale hankelepingu sõlmimist, kuid mitte
hiljem kui 31.12.2022.
5. Uuringu tulem ja mõju
5.1 Töövõtja peab töö tulemina esitama:
1. Kirjaliku vahearuande, mis sisaldab töö teostamise tulemit kuni vahearuande esitamiseni
(tehnilise kirjelduse punktid 4.1.1-4.1.3) ehk etapp I. Uuringu juhtrühm kinnitab
vahearuande või teeb ettepanekud selle muutmiseks ja/või täiendamiseks. Töövõtja on
kohustatud uuringu juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende
tagasilükkamist;
2. Kirjaliku lõpparuande, eesti keeles mahuga 30-60 lk, mis sisaldab uuringu visualiseeritud
lühikokkuvõtet (nn üksleht) eesti ja inglise keeles (tehnilise kirjelduse punktid 4.1.4-4.1.6)
ehk etapp II. Lõpparuande tervikteksti lisadena tuleb esitada vähemalt kasutatud allikate ja
metoodika kirjeldus, sh küsitluste ja intervjuude küsimustikud, küsitletute ja intervjueeritute
loetelud ning uuringus kasutatud ja loodud andmestik levinud andmetöötlustarkvara (nt MS
Excel, OpenOffice Calc vms) vormingus. Uuringu juhtrühm kinnitab lõpparuande või teeb
ettepanekud selle muutmiseks ja/või täiendamiseks. Töövõtja on kohustatud uuringu
juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende tagasilükkamist. Lisaks
kirjalikule lõpparuandele peab töövõtja tööd esitlema avalikkusele vastavalt punktile 4.1.6.
5.2 Uuringu lõpparuandes peavad selgelt sisalduma:
1. võtmesõnumid ning ettepanekud lühi- ja pikaajalisteks sekkumisteks (poliitikad,
meetmed, tegevused) poliitikakujundajatele ja sektori praktikutele tööturu, hariduse ja
oskuste osas, mis aitaks turismivaldkonda õigete oskustega piisava tööjõuga varustada ja
tööjõu voolavust vähendada, motiveerida töötajaid, kes suudaks ellu viia sektori rohe- ja
digi- ja innovatsioonipöörde;
2. tehtud ettepanekute rakendatavuse hinnang ja esmane mõju analüüs turismisektori
ettevõtetele ja töötajatele, riigile ning koolitus- ja haridusasutustele;
3. ettepanekud ja soovitused turismisektori tööjõu pakkumist ja nõudlust kujundavate ja
reguleerivate sidusrühmade infovahetuse, koostöö ja pädevuse võimekuste tõstmisele, sh
teadus- ja arendusasutustega koostööks;
4. ettepanekud täiendavateks uuringuteks ja arendustegevusteks turismisektori tööjõu
valdkonnas.
5.3 Uuringu lõpparuanne koos lisadega avaldatakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel ning Puhka Eestis veebilehe
turismiprofessionaalile suunatud alamlehel.
5.4 Töövõtja ülesandeks on ka uuringu tulemuste suuline ja visualiseeritud (nt Powerpoint,
Prezi vmt esitlustarkvara abil) tutvustus Tellija poolt korraldatud avalikkusele suunatud
füüsilisel või virtuaalsel üritusel.
Visualiseeritud esitlusmaterjalid tuleb Tellijaga enne esitlust kooskõlastada ning need tuleb
uuringu lisana Tellijale üle anda. Tellijal on õigus esitlusmaterjalid avaldada Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja Puhka Eestis infokanalites.
6. Töökorraldus
6.1 Töövõtja juhib uuringu koostamist ja teostab töö. Tellija esindajaks uuringu teostamisel on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi turisminõunik. Töövõtja esitab ülevaate töö
käigust, edusammudest, tekkinud takistustest, vajadusest aja- või tegevuskava või metoodika
muutmiseks Tellija esindajale vähemalt kord kuus.
6.2 Uuringu teostamiseks moodustab Tellija uuringu juhtrühma. Uuringu juhtrühmal on õigus
teha ettepanekuid uuringu tegevusplaani, ajakava, metoodika (sh andmete kogumise meetodid
ja valim) ja töökorralduse osas. Töövõtja on kohustatud uuringu juhtrühma tehtud ettepanekuid
rakendama või põhjendama nende tagasilükkamist. Juhtrühma on kaasatud vähemalt
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse
Turismiarenduskeskuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, ühe turismi
erialaliidu ja ühe ettevõtja esindaja. Tellija võib juhtrühma või uuringu elluviimisse vajadusel
kaasata ka teisi liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija organisatsioonist kui ka teistest
ministeeriumidest või avaliku sektori asutustest. Töövõtja võib teha Tellijale ettepanekuid
töörühma liikmelisuse osas.
6.3 Töövõtja ülesanded on:
a. juhtrühma töö tehniline ettevalmistamine ja koordineerimine;
b. töö aluseks olevate andmete, analüüside, uuringute ja teiste alusdokumentide
läbitöötamine;
c. väliste osapoolte kaasamine, nendega intervjuude ja/või ümarlaudade
läbiviimine;
d. teiste riikide poliitikate ja praktikate analüüs ning Eestis rakendamise
võimaluste ja sobivuse hindamine;
e. ettepanekute, lahenduste ja poliitikasoovituste koostamine ja esitamine turismi- ,
haridus- ja tööjõuvaldkonna poliitikakujundajatele ja praktikutele;
f. uuringu tulemuste ja ettepanekute esitlemine avalikkusele.
Käskkirja Lisa 2
HANKE ALUSDOKUMENT
Lihthange
Turismisektori tööjõu ja oskuste vajaduse uuring ning poliitikasoovitused
Riigihanke objekti kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“
Tallinn 2022
Sisukord
1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt ............................................................................... 3
2. Hankelepingu sõlmimine, eeldatav maksumus ja tööde teostamise tähtpäev ..................... 3
3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised .................................................................................. 3
4. Teavitamine ja selgitused .................................................................................................... 4
5. Pakkumuste avamine .......................................................................................................... 4
6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine .......................... 4
7. Pakkumuse hindamine ........................................................................................................ 6
8. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine................................. 10
9. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend......................................................................... 10
10. Hankelepingu sõlmimine, Töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine ............................... 10
11. Läbirääkimised .................................................................................................................. 11
12. Hankedokumendi lisad ...................................................................................................... 11
2
1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt
1.1. Hankija: käesoleva riigihanke lepingu esemeks oleva objekti Hankijaks on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM ja ka Hankija). Vastutavaks isikuks on
MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna turisminõunik Ede Teinbas, telefon:
715 3407, e-posti aadress:
[email protected].
1.2. Hankemenetluse liik: hankemenetlus viiakse läbi lihthankemenetlusena.
1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus.
1.4. Hankelepingut rahastatakse riigieelarvest.
1.5. Riigihanke lepingu esemeks on „Turismisektori tööjõu ja oskuste vajaduse uuring ning
poliitikasoovitused“ tellimine (edaspidi Töö).
1.6. Hankelepingu eseme täpsem kirjeldus on toodud lihthanke hankedokumendi (edaspidi
HD) lisas 1 „Tehniline kirjeldus“.
2. Hankelepingu sõlmimine, eeldatav maksumus ja tööde teostamise tähtpäev
2.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud Pakkujaga, kellel puuduvad
hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kes vastab kvalifitseerimise tingimustele
hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel.
2.2. Pakkumuse eeldatav maksumus on 50 000 eurot käibemaksuta.
2.3. Hankija tasub tööde teostamise eest kahes osas, 40% kogumaksumusest I etapi tööde
teostamise eest ja 60% II etapi tööde teostamise eest.
2.4. Tööde teostamise tähtpäev, sh töö valmimine ja selle esitlus vastavalt hankelepingu
eseme tehnilise kirjelduse punktile 4.1, on hiljemalt 31.12.2022.
3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised
3.1. Pakkumuste esitamine:
3.1.1. Käesolevaga teeb Hankija Pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt HD-le.
3.1.2. Pakkumuse esitamine vastuseks lihthanke alusdokumentidele tähendab Pakkujale
nõustumist kõigi hanketingimustega ja reeglitega, millised on tehtud teatavaks lihthanke
alusdokumentides.
3.1.3. Pakkumus peab vastama HD-s esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu HD-s nõutud
mahus.
3.1.4. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu
täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt.
3.1.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud Pakkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse
Töö teostamiseks kooskõlas hanketingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega.
3.1.6. Hindamiskriteeriumid ja hindamise metoodika on toodud HD punktis 7.
3.1.7. Alternatiivsed lahendused ei ole lubatud.
3.2. Juhend pakkumuse vormistamiseks, märgistamiseks ja esitamiseks.
3.2.1. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles.
Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema eesti keelde tõlgitud, kusjuures tõlge peab
vahetult järgnema originaalile.
3
3.2.2. Pakkumused tuleb esitada elektroonselt riigihangete registrisse
(https://riigihanked.riik.ee, edaspidi e-RHR).
3.2.3. Pakkumuse esitamise tähtpäev on märgitud riigihangete registris.
3.2.4. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist riigihangete registrisse pakkumust
esitada ei saa.
3.2.5. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus
ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida
pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele
vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija juhib tähelepanu, et
eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt
õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses
arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on
Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada.
4. Teavitamine ja selgitused
4.1. Hanketeate ja lihthanke alusdokumentide sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul
pöördumisel läbi riigihangete registri „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb
vormistada eesti keeles.
4.2. Hankija järgib HD punktis 4.1. nimetatud pöördumistele vastates RHS § 46 lg-s 2
nimetatud tähtaega.
4.3. Hankija võib teha lihthanke alusdokumentides muudatusi vastavalt RHS §-le 81.
4.4. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale
üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.
4.5. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni
hankelepingu sõlmimiseni.
4.6. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 3 kuud. Pakkumuse jõusoleku
tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast.
4.7. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse Pakkujaid riigihangete registri
kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest
arvates.
5. Pakkumuste avamine
5.1. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt riigihangete registri töökeskkonnas
märgitud tähtpäeval.
6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine
6.1. Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt:
6.1.1. pakkumuse maksumuse riigihangete registri vastaval väljal;
6.1.2. tööd teostavate spetsialistide CV-d;
4
6.1.3. projektiplaani, mis sisaldab mh tööde teostamist tutvustavat ülevaadet (koostatud HD
punkti 7.2 ja HD lisa 1 tehniline kirjeldus alusel). Töövõtja esitab uuringu projektiplaani
ja teostamise ajakava, näiteks Gantti diagrammina või muu samaväärse vahendiga
näitlikustatult;
6.1.4. plaanitava metoodika kirjelduse (koostatud HD punkti 7.3 ja HD lisa 1 tehniline kirjeldus
alusel);
6.1.5. Pakkuja esitab koos pakkumusega Pakkuja ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi
vastavalt hanketeates nõutud tingimustele.
6.2. Nõuded pakkumusele ja pakkumuste vastavuse kontrollimine:
6.2.1. Pakkuja peab tagama Töö teostamise vähemalt allpool toodud nõuetele vastava
kogemusega spetsialistide poolt:
6.2.1.1. projektijuht –vähemalt 2-aastase töökogemusega projektijuht, kes on läbi viinud
vähemalt 2 (kaks) projekti, mille täitmisel ta osales projektijuhi rollis ja mille esemeks
oli majandusvaldkonna uuring või analüüs. Projektijuht on tellijale esmaseks
kontaktiks ning ta vastutab projekti sujuva läbiviimise, koordineerimise ja tellijaga
teabevahetuse eest (esitada vastav kogemus CVs);
6.2.1.2. ekspert 1 – vähemalt 2-aastase töökogemusega töö- ja haridusvaldkonna ekspert
(esitada vastav kogemus CVs);
6.2.1.3. ekspert 2 – vähemalt 1-aastase majutuse, toitlustuse ja/või turismisektori valdkonna
töökogemusega ekspert (esitada vastav kogemus CVs);
6.2.1.4. Pakkuja esitab nimetatud nõuetele vastavuse tõendamiseks Tööd teostavate
spetsialistide CV-d, kus sisaldub ka pakkuja kinnitus, et vastavad spetsialistid on nõus
töö teostamisel osalema. Pakkuja peab esitama ka meeskonna tööjaotuse kirjelduse.
6.2.1.5. Sama isik ei või täita rohkem kui kahte punktis 6.2.1 nimetatud isiku rolli.
6.2.1.6. Punktis 6.2.1.3 ja 6.2.1.2 toodud spetsialist võib täita punktis 6.2.1.1 toodud spetsialisti
rolli. Punktis 6.2.1.3 toodud spetsialist võib täita punktis 6.2.1.2 toodud spetsialisti
rolli ja vastupidi.
6.2.1.7. Juhul, kui teavet varasema kogemuse kohta projektides või töötunde ei ole CV-s üldse
esitatud, lähtub hankija seisukohast, et pakkuja on vastava kogemuse kohta esitanud
ammendavad andmed, st vastav kogemus meeskonnaliikmel puudub. Juhul kui CV-s
kogemuse kohta esitatud informatsiooni pole võimalik kontrollida (CV-s esitatud
tellija esindaja kontakt ei vasta või ei kinnita esitatud andmeid ühe nädala jooksul peale
vastavasisulise päringu edastamist), lähtub hankija seisukohast, et vastav kogemus
meeskonnaliikmel konkreetse projekti, töökogemuse või oskuse osas puudub.
6.2.2. Töö teostamine toimub eesti keeles. Juhul kui pakkuja meeskonnaliikmete seas on
isikuid, kes ei valda eesti keelt vähemalt C1 tasemel (hankija lähtub Euroopa keeleõppe
raamdokumendist https://europass.cedefop.europa.eu/et/resources/european-language-
levels-cefr), siis tagab pakkuja vastava tõlke olemasolu kogu tööde teostamise aja
jooksul. Hankija ei hüvita täiendavaid kulutusi võimaliku tõlke osas ning pakkuja peab
võimaliku tõlke kulud arvestama oma tööde teostamise maksumuses.
5
6.2.3. Töö elluviimiseks täiendavate isikute kaasamine pärast hankelepingu sõlmimist on
lubatud ainult hankija eelneval kirjalikul loal ning isikud peavad vastama vastava rolli
nõuetele.
6.3. Hankija kontrollib hankepassis toodud kinnituste ja tõendite alusel kvalifitseeritud
Pakkujate esitatud pakkumuste vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
6.4. Hankija kontrollib RHS § 52 lg 3 alusel pakkumuste vastavust lihthanke alusdokumentides
esitatud tingimustele ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes
kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Hankija tagab, et
hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks tulnud RHS § 95 lõike 1 alusel
hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise
tingimustele.
6.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja hanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
6.6. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta HD-s esitatud tingimustele. Hankija
võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud
tingimustest.
6.6.1. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.
7. Pakkumuse hindamine
7.1. Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi järgnevalt:
7.1.1. pakkumuse kogumaksumus (osakaal 20%);
Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris
esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid
arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse
maksumus” ÷ „hinnatava pakkumuse maksumus” × väärtuspunkti osakaal. Saadud
tulemus ümardatakse kuni teise komakohani.
7.1.2. Töö teostamise projektiplaan ja ajakava (osakaal 40%, vt punkt 7.2);
“Väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse projektiplaani ning ajakava eest antud
hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid”
× 40.
7.1.3. Kasutatava metoodika kirjeldus (osakaal 40%, vt punkt 7.3)
„Väärtuspunktid“ = “hinnatava pakkumuse töö teostamise metoodika eest antud
hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad töö teostamise metoodika eest antud hindamispunktid”
× 40.
7.2. Pakkuja esitab Töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse
(töö teostamise projektiplaan ja ajakava), mis peab vastama järgmistele tingimustele:
6
Pakkuja esitab teostatava Töö kirjelduse ning selgitab arusaama hanke eesmärgist, mis
põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastab seatud eesmärkide saavutamiseni ja
hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi, Pakkuja visiooni
koostööst Hankijaga. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud.
Pakkuja kirjeldab detailselt Töö edukat teostamist toetavaid tegevusi. Pakkuja esitatud
pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi. Töö tegevused
jaotatakse kaheks selgelt eristatavaks etapiks. Iga etapi juures peab tegevuste lõikes
kirjeldama Pakkuja ja Hankija rolli ning tooma välja tegevuste lõikes töömahu (tundides)
igas etapis.
Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide
tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja
kirjeldab meeskonda hanketingimustes kirjeldatud I ja II etapi tulemi saavutamiseks ning
projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse, kus on välja toodud
ka I etapi ja II etapi Tulemi realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad.
Projektiplaanis peab Pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava Töö etapi
teostamisel vaja ning millised on I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi saavutamiseks
valminud dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada Töö käigu ja Töö I ja II etapi tulemi
dokumenteerimise põhimõtted.
Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning sisaldama tegevuste
jaotust nädalate kaupa. Töö ajakavas on arvestatud teostatud Töö Hankijale esitamise
tähtpäevadega. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama
riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega.
Pakkuja kirjeldab Pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise
meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele.
Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaani ja ajakava vastavust
tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, riskide maandamist ning
tööde loogilist järjestust vastavalt järgmisele skaalale:
Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 40 punkti:
40 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud hankelepingu objekti olemusest ja
ülesandepüstitusest. Projektiplaan ja ajakava vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides
esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on
loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on
jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on
realistlikud, arvestades etapi tulemite mahtu. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt,
detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Projektiplaani osas on tegemist
põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide kirjeldusega, mis võimaldab realiseerida
hankelepingu objekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub
selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning
eesmärkidele plaanitakse realiseerida. Küsitavusi ei teki. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud
ja ammendav, hõlmab nii sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske,
hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad
isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud
7
ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks
teostamiseks.
20 punkti - Pakkuja on aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning esitatud
projektiplaan, ajakava ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud
struktureeritult ja põhjendatult. Esitatud projektiplaanist on arusaadav, kuidas hanke
alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse
realiseerida. Samas tekib projektiplaani ja/või riskide hindamise osas vähesel määral küsitavusi
või märkusi. Riskianalüüs on läbimõeldud, hinnatud on nii sisust kui töö teostamise protsessis
tekkida võivate erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad
isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikult kirjeldatud olulisemate
probleemolukordade lahendamiseks. Hankijal tekkisid väljapakutud riskide ja nende
maandamismeetmete osas üksikud mittepõhimõttelised küsimused (puudujäägid, vastuolud
ja/või ebatäpsused), kuid need ei ole hankija hinnangul oluliseks takistuseks töö kvaliteetsel
teostamisel.
10 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ja ajakava on esitatud keskpäraselt. Esitatu osas
tekib mitmeid küsitavusi või märkusi. Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldamisel
esineb olulisi puudujääke, st riskide kirjeldus ei olnud ammendav (ei hõlmanud nii sisust kui
töö teostamise protsessis tekkida võivaid riske) ja/ või maandamismeetmed olid ebarealistlikud
või puudulikud. Puuduvad hinnangud riskide olulisusele ja esinemise tõenäosusele ja/või
vastutavad isikud. Hankijal tekkis väljapakutud riskide ja nende maandamismeetmete osas
hulgaliselt küsimusi, mis ei võimalda hankijal hinnata, kuidas on riskide haldamine kavandatud.
Hankija hinnangul on suur risk, et pakkuja ei suuda adekvaatselt lahendada töö teostamise
käigus esile kerkida võivaid probleemolukordi.
5 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan, ajakava ning riskide hindamine ja nende halduse
ettepanekud on esitatud puudulikult või puuduvad üldse või sisaldavad sisulisi vastuolusid.
Hankijal tekib väga palju küsitavusi või märkusi ning ei ole täpselt arusaadav, kuidas
kavatsetakse soovitud tulemini jõuda.
7.3. Pakkuja esitab töö teostamiseks plaanitava metoodika kirjelduse:
Hinnatakse pakkuja arusaama uuringu eesmärgist hankija vajadustest lähtuvalt ning plaanitava
kasutatava metoodika kirjeldust ja põhjendatust valitud metoodika kasutamiseks nii andmete
kogumiseks ja analüüsimiseks kui lahenduste pakkumiseks ja sekkumisettepanekute
tegemiseks.
Hankekomisjon saab anda maksimaalselt 40 punkti:
40 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud kaasaegsetest metodoloogilistest
põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt
ning kirjeldatu ületab hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses märgitud hankija ootusi.
Valimi moodustamise vajadust on asjakohaselt hinnatud ja selle tegemise korral on valimi
suurus piisav ja selle moodustamise alused on selgelt põhjendatud. Valitud andmeallikate
ulatus, katvus ja asjakohasus vastab analüüsi metoodikale ja hankija hinnangul tagab tulemite
saavutamise. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja
valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil. Lisaks hankelepingu eseme
tehnilises kirjelduses nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja
8
pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või
lahenduste kasutamine), mis võimaldavad töö teostamise eesmärke efektiivsemalt saavutada.
Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on väga põhjalikult kirjeldatud ja
selgelt põhjendatud kõigi valitud vormide ratsionaalsust ja otstarbekust.
30 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest.
Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Valimi
moodustamise vajadust on asjakohaselt hinnatud ja selle tegemise korral on valimi suurus piisav
ja selle moodustamise alused on üldjoontes põhjendatud. Valitud andmeallikad vastavad
analüüsi metoodikale. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja valimi
suurus ning moodustamine on põhjendatud, lahendused on analüüsi eesmärgiga seostatud. Info
kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on üldiselt kirjeldatud ning teostatavus
või terviklikkus on üldiselt põhjendatud.
20 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest.
Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud arusaadavalt. Valitud andmeallikad ei
ole piisavad ja/või asjakohased analüüsi metoodikast lähtudes. Väljapakutud metoodiliste
lahenduste kasutamise otstarbekus ja/või valimi suurus või moodustamise alused on üldjoontes
põhjendatud ja lahendused on analüüsi eesmärgiga seostatud, kuid pisidetailide osas esinevad
üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused, mis ei takista analüüsi
eesmärkide täitmist. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on kirjeldatud,
kuid kirjeldus on enamikul juhtudest ebaselge või teostatavus või terviklikkus on enamikul
juhtudest põhjendamata.
10 punkti - Metoodika ja selle kirjeldus on üldises plaanis sobiv, kuid esineb probleeme, nt
pakutud lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas (nt
panustamine töö eesmärki) või valimi suuruse ja moodustamise aluste või kasutatavate
andmeallikate osas. Pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas esinevad põhimõttelised
puudused, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täielikult täita ja
hankelepingu tulemit saavutada. Info kogumise vorme (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on
käsitletud väga vähesel määral või puudulikult, puudub põhjendatus.
5 punkti - Metoodika kirjelduses esineb hulgaliselt olulisi puudujääke, nt ebasobivad
lahendused, vähene arusaadavus pakutud metoodikast, olulise info mitteesitamine, valimi
suurus ebapiisav / valim põhjendamatult suur, valimi moodustamise alused ebaselged või
põhjendamata, valitud andmeallikad ebapiisavad ja/või ebaasjakohased. Pakkumuses esitatud
metoodika kirjelduse osas esineb kahtlus, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik
analüüsi eesmärke täita ja hankelepingu tulemit saavutada. Info kogumise vormid (küsitlus,
intervjuu, infokorje vms) ei ole üldse kirjeldatud.
7.4 Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab
punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses
küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.
7.5 Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim
ning mis ei ole punktide 7.1.2 ja 7.1.3 alusel saanud hindamisel 5 punkti. Hindamistäpsus on kaks
kohta pärast koma.
7.6 Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem
punkte hindamiskriteeriumi „Kasutatava metoodika kirjeldus“ eest (vt HD punkt 7.3). Kui ka siis
esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. Liisu heitmise
juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele e-kirja teel.
9
8. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine
8.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta,
kui:
8.1.1. kõigi vastavaks tunnistatud pakkumustes esitatud Töö maksumus ületab Töö eeldatava
maksumuse;
8.1.2. hankemenetluse toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise
hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.
8.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on
toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
9. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend
9.1. Pakkumuse maksumus esitatakse riigihangete registri vastaval väljal.
9.2. Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes ning täpsusega kuni kaks kohta pärast
koma.
9.3. Tööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, ilma käibemaksuta ja
ka koos käibemaksuga.
9.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik.
9.5. Hankija ei aktsepteeri 0%-lise, 0-eurose ega negatiivse väärtusega pakkumuse maksumusi.
Null- või negatiivse väärtusega näitajate esitamisel on pakkumus mittevastav ning
lükatakse tagasi.
10. Hankelepingu sõlmimine, Töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine
10.1. Lihthanke tulemusena sõlmitakse hankeleping (vaata lisaks HD lisa 2.1 Hankelepingu
projekt).
10.2. Töö ja Töö tegevused on jagatud vastavalt HD punktile 2.3 ning Pakkuja esitatud
pakkumusele kahte etappi: I etapp ja II etapp.
10.3. Tööde eest tasutakse vastavalt HD Lisa 2 punktile 3.
10.4. Pakkuja annab Töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi Tulem antakse üle hankelepingu
eseme tehnilises kirjelduses sätestatud tähtpäevaks. Koos I etapi Tulemiga esitab Pakkuja
digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. II etapi Tulemi esitab Pakkuja
hiljemalt 31.12.2022. Koos II etapi Tulemiga esitab Pakkuja digitaalselt allkirjastatud
üleandmise-vastuvõtmise akti.
10.5. Hankija otsustab pärast I etapi Tulemi vastuvõtmist, kas Töö teostamisega jätkamine on
mõistlik. Kui Hankija otsustab, et Töö järgmise etapiga ei jätkata (pärast I etappi), siis
hankeleping lõpetatakse (Hankija tasub Pakkujale I etapis tehtud Töö eest ja II etapi eest
tasu ei maksta).
10.6. Enne I etapi Tulemi vastuvõtmist ja selle eest tasumist peab MKMi juhtrühm olema
kinnitanud, et I etapi Tulem vastab hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele.
10
10.6.1. I etapi Tulem koosneb vahearuandest, memodest, protokollidest ning töö teostamise
käigus loodud muudest kirjalikest dokumentidest, kui neil on oluline tähtsus töö sisu
paremaks mõistmiseks.
10.7. Enne II etapi Tulemi vastuvõtmist ja selle eest tasumist peab Hankija olema
kooskõlastanud II etapi Tulemi MKMi projekti juhtrühmaga ja kinnitanud, et II etapi
Tulem vastab tehnilisele kirjeldusele.
10.7.1. II etapi Tulem koosneb lõpparuandest, uuringu tulemuste avalikust esitlusest,
protokollidest, memodest (sh muu koostatud dokumentatsioon).
11. Läbirääkimised
11.1. Hankija jätab endale õiguse pidada pakkujatega läbirääkimisi.
11.2. Hankija otsustab pärast pakkumuste esitamist, kas algatada läbirääkimised või
läbirääkimisi mitte korraldada.
11.3. Läbirääkimiste käigus toimub pakkumuste kohandamine hanketingimustele vastavaks,
muutmata hanke alusdokumentides sätestatud tingimusi: täpsustatakse Töö ajakava,
tegevusi, pakkumuse maksumust.
11.4. Vajadus läbirääkimisteks otsustatakse 20 tööpäeva jooksul pärast pakkumuste esitamise
tähtpäeva ning pakkujatele esitatakse läbirääkimiste kava (juhul, kui need korraldatakse)
hiljemalt 20. tööpäeval pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Hankija peab
läbirääkimisi kõigi kvalifitseeritud pakkujatega, kelle pakkumus on vastavaks
tunnistatud. Hankija lepib pakkujatega kokku läbirääkimiste aja.
11.5. Läbirääkimistel peavad osalema vähemalt kvalifitseeritud pakkuja nimetatud kontaktisik
ja pakkujat põhikirja või volituse alusel esindav isik.
11.6. Läbirääkimised toimuvad Hankija juures aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn ja/või
elektroonselt (e-post, Skype, videokonverents).
11.7. Läbirääkimisi juhib Hankija. Läbirääkimiste ajal esitab Hankija Pakkujatele mõistliku aja
jooksul pakkumuse täpsustamise ettepaneku, mis on pakkujatele aluseks kohandatud
pakkumuse koostamiseks. Kohandatud pakkumus tuleb esitada Hankija poolt määratud
tähtpäevaks. Läbirääkimiste lõppedes vormistab Hankija läbirääkimiste kohta protokolli,
mis sisaldab läbirääkimiste sisu ning pakkuja esitatud kohandatud pakkumust.
12. Hankedokumendi lisad
Lisa 1 Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus
Lisa 2 Hankelepingu projekt
11
Riigihanke alusdokumendi lisa 2
TÖÖVÕTULEPING nr
ERITINGIMUSED
Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman
(edaspidi tellija),
ja
XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi
töövõtja),
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1 Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei
tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.
1.2 Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja
üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem
dokument.
2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg
2.1 Lepingu esemeks on turismisektori tööjõu ja oskuste vajaduse uuring ning
poliitikasoovitused (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja
lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu punktis
5.1.2 märgitud lisas 2 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“).
2.2 Leping sõlmitakse tellija korraldatud lihthanke „Turismisektori tööjõu ja oskuste vajaduse
uuring ning poliitikasoovitused“ (viitenr…) tulemusena ning vastavalt riigihanke
alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.3 Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tellijale üle 2 etapis:
2.3.1 I etapp hiljemalt kaksteist nädalat pärast lepingu sõlmimist lepingu punktis 5.1.2
märgitud lisa 2 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ punkti 4.1.3 kohaselt;
2.3.2 II etapp hiljemalt kakskümmend neli nädalat pärast lepingu sõlmimist, kuid mitte
hiljem kui 15.12.2022 koos uuringu tulemuste esitlemisega hiljemalt kakskümmend
kaheksa nädalat peale lepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui 31.12. 2022 vastavalt
lepingu punktis 5.1.2 märgitud lisa 2 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ punktidele
4.1.5 ja 4.1.6;
2.4 Töövõtja annab töö üle punktis 2.3 märgitud tähtpäevadel enda poolt allkirjastatud
üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Pärast töö üleandmist kontrollib tellija 10 tööpäeva
jooksul töö vastavust nõuetele ja annab töövõtjale teada, kas töö on teostatud
nõuetekohaselt. Kui töö on teostatud nõuetekohaselt, siis võtab tellija töö vastu,
allkirjastades üleandmise- vastuvõtmise akti, ja töövõtja võib väljastada tellijale e-arve.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1 Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas kokku …
/summa sõnadega, koos ja ilma käibemaksuta/ järgnevalt:
3.1.1 I etapp (40% kogumaksumusest) summa …………. (lepingu punktis 5.1.2 märgitud lisa
1
2 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ punkti 4.1.3 kohaselt);
3.1.2 II etapp (60% kogumaksumusest) summa ………….(lepingu punktis 5.1.2 märgitud lisa
2 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ punktide 4.1.5 ja 4.1.6 kohaselt).
4. Poolte volitatud esindajad
4.1 Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Ede Teinbas, telefon 715 3407, e-post
[email protected].
4.2 Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
üleandmisel on … , telefon … , e-post … .
5. Lepingu lisad
5.1 Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
5.1.1 Lisa 1. Lihthanke alusdokumendid (leitavad riigihangete registris);
5.1.2 Lisa 2. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus;
5.1.3 Lisa 3. Töövõtja pakkumus (leitav riigihangete registris).
6. Muud sätted
6.1 Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris või
veebilehel https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-
ministrid/hanketeated.
6.2 Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.
6.3 Leping allkirjastatakse digitaalselt.
6.4 Poolte rahaline vastutus hankelepingu täitmisest tekkivate nõuete eest kokku on piiratud
hankelepingu kahekordse summaga (välja arvatud tahtliku rikkumise korral).
Tellija Töövõtja
/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/
2
KÄSKKIRI
29.04.2022 nr 37
Lihthanke „Turismisektori tööjõu ja oskuste
vajaduse uuring ning poliitikasoovitused"
korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku
nimetamine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1, § 101 ja § 125 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017 käskkirjaga (registreeritud
dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Korraldada lihthange „Turismisektori tööjõu ja oskuste vajaduse uuring ning
poliitikasoovitused“ (riigihanke objekti kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“).
Hanke eeldatav maksumus käibemaksuta jääb alla 60 000 euro.
2. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna
turisminõuniku Ede Teinbas`ia.
3. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke korraldamiseks, sh pakkujatel
kõrvaldamise aluste kontrollimiseks ja pakkujate kvalifitseerimiseks hankepassi alusel,
pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal
kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassis
esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel, järgmises koosseisus:
3.1. Komisjoni esimees Ede Teinbas – MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna turisminõunik.
Komisjoni liikmed:
3.2. Külli Kraner – MKM-i ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna juhataja;
3.3. Helen Roosimägi – MKM-i ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna hangete projektijuht.
4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke alusdokumendid (lisatud).
5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud lihthanke alusdokumentide peale võib esitada
vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete
seaduses sätestatud korras ja tähtajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes