Riigikantselei
[email protected]
04.05.2022 nr 1-5/22/1093-3
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruse ettepaneku kohta, milles käsitletakse
metaaniheite vähendamist energiasektoris
Esitame 12. mai 2022. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse ettepaneku kohta, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energiasektoris.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
Keskkonnaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister
Lisad: 1. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, milles
käsitletakse metaaniheite vähendamist energiasektoris
2. Seletuskiri metaaniheite vähendamise määruse seisukohtade kohta
3. Kaasatud huvigrupid
4. Kaasamistabel
Ketli Lindus, 639 7610
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, milles
käsitletakse metaaniheite vähendamist energiasektoris
Sissejuhatus
2019. aasta lõpus esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) teatise Euroopa roheline
kokkulepe1, milles on määratletud Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärk saavutada
ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa ühiskond, kus aastaks 2050 on
saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav
majanduskasv. Metaan on olulise mõjuga kliimamuutusi võimendav kasvuhoonegaas ja
seetõttu on selle heite vähendamine väga oluline nii 2030 kui ka 2050. aasta kliimaeesmärkide
saavutamisel.
Metaaniheite vähendamine on oluline ka EL-i rohelise kokkuleppe nullsaaste eesmärgi
saavutamiseks. Lisaks kasvuhooneefektile põhjustab metaan ka maapinnalähedase osooni
teket, mis on oma tugeva oksüdeeriva toime tõttu kahjulik biosfäärile ja ümbritsevale
keskkonnale, aga ka kahjuliku toimega elusorganismidele, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt.
14. oktoobril 2020 esitas Euroopa Komisjon metaaniheite vähendamise EL-i strateegia2, kus
kirjeldatakse terviklikku poliitikaraamistikku, milles on ühendatud konkreetsed EL-is võetavad
sektoriülesed ja sektoripõhised meetmed ning millega edendatakse sarnaseid meetmeid
rahvusvahelisel tasandil. Kuigi lühikeses perspektiivis ergutatakse strateegiaga maailma tasandi
vabatahtlikke ja ettevõtjate juhitavaid algatusi, et kaotada viivitamata erinevused heitkoguste
seires ja kontrollis ning neid käsitlevas aruandluses ja vähendada metaaniheidet kõigis
sektorites, nähakse sellega 2021. aastaks ette EL-i tasandi seadusandlikud ettepanekud, et
tagada laialdane ja kiire panustamine EL-i kliimaeesmärkide saavutamisse.
Metaaniheite vähendamine aitab kaasa nii kliimamuutuste leevendamisele kui ka õhukvaliteedi
parandamisele. Prognooside kohaselt vähendataks praeguste muud kui CO2-heidet käsitlevate
poliitikameetmetega metaaniheidet EL-is 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga 29%3. EL-i
2030. aasta kliimaeesmärkide kava mõjuhinnangus4 leiti, et metaan (CH4) on EL-is CO2 järel
üks peamisi kasvuhoonegaase5. 2030. aasta kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi
suurendamine vähemalt 55%-ni (võrreldes 1990. aasta tasemega) eeldab kiirendatud
jõupingutusi metaaniheite vähendamiseks, kusjuures Euroopa Komisjoni prognooside kohaselt
on 2030. aastaks vaja metaaniheidet vähendada 37% võrreldes 2005. aasta tasemega6.
1
Teatis Euroopa roheline kokkulepe COM(2019) 640
2
Metaaniheite vähendamise EL-i strateegia EUR-Lex - 52020DC0663 - EN - EUR-Lex (europa.eu)
3
Mõjuhinnang Euroopa Komisjoni teatisele „Stepping up Europe’s 2030 climate ambition“ https://eur-
lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:749e04bb-f8c5-11ea-991b-
01aa75ed71a1.0001.02/DOC_2&format=PDF.
4
Ibid.
5
Praegu tekitatakse ELis endiselt märkimisväärselt palju muude kasvuhoonegaaside kui CO2 heidet, mis
moodustab umbes 20 % koguheitest. 2015. aastal moodustas metaan ligikaudu 60 % muude
kasvuhoonegaaside kui CO2 koguheitest; sellele järgnesid lämmastikoksiidid ja F-gaasid (ELi 2030. aasta
kliimaeesmärkide mõjuhinnang).
6
Mõjuhinnang Euroopa Komisjoni teatisele „Stepping up Europe’s 2030 climate ambition“ https://eur-
lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:749e04bb-f8c5-11ea-991b-
01aa75ed71a1.0001.02/DOC_2&format=PDF.
EL on 2030. aastaks kehtestanud kõikide kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid,
kusjuures inimtekkeline metaaniheide on hõlmatud jõupingutuste jagamise määruse (JJM)
kohaste siduvate riiklike heite vähendamise eesmärkidega7.
Ligikaudu 40% kogu maailma metaaniheitest pärineb looduslikest allikatest (biogeensed),
näiteks märgaladelt või metsa- või maastikupõlengutest. Ülejäänud 60% on inimtekkeline,
kusjuures suurimad allikad on põllumajandus (40–53%), fossiilkütuste tootmine ja kasutamine
(19–30%) ning jäätmemajandus (20–26%).8 EL-is pärineb inimtekkelisest metaaniheitest 53%
põllumajandusest, 26% jäätmetest ja 19% energiasektorist.9 Eestis on sektorite jaotus sarnane,
suurima panuse annavad põllumajanduse sektor (59%; peamised allikad on soolesisene
fermentatsioon ja sõnnikukäitlus), jäätmesektor (21%; tahkete jäätmete ladestamine,
reoveekäitlus ja jäätmete bioloogiline töötlemine) ja energiasektor (14%; kütuste põletamine,
lenduvad heitkogused kütustest). Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse
(LULUCF) sektori osakaal on ligi 6% (metsamaa). Joonisel 1 on esitatud Eesti metaaniheide
sektorite lõikes aastatel 1990-2020.
Joonis 1. Metaaniheide Eestis aastatel 1990-2020.
Peamine inimtekkeline kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid (CO2), mis 2020. aastal
moodustas 81 protsenti (10,4 miljonit tonni CO2) summaarsest Eesti kasvuhoonegaaside
heitkogusest. Sellele järgnesid metaan (CH4) 9,5 protsendi (1,2 miljonit tonni CO2 ekv) ja
dilämmastikoksiid (N2O) 8,0 protsendiga (1,0 miljonit tonni CO2 ekv). Fluoreeritud
kasvuhoonegaasid ehk nn F-gaasid (HFC, PFC ja SF6) moodustasid ligikaudu 1,6 protsenti (0,2
miljonit tonni CO2 ekv) kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest.
7
JJM määrus (EL) 2018/842.
8
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE
NING REGIOONIDE KOMITEELE metaaniheite vähendamise ELi strateegia kohta COM(2020) 663 final
9
Ibid.
EL käsitles metaaniheidet esimest korda 1996. aastal vastu võetud strateegias.10 Järgnevatel
aastatel võttis EL vastu regulatiivseid algatusi, mis aitasid kaasa metaaniheite vähendamisele
peamistes sektorites.11 Võrreldes 1990. aasta tasemega on energiasektori metaaniheide
vähenenud poole võrra, samas kui jäätme- ja põllumajandussektori heide on vähenenud
vastavalt kolmandiku ja veidi rohkem kui viiendiku võrra.12 Sellest hoolimata on metaaniheide
kõigis neis sektorites endiselt suur probleem.
Eestis on metaaniheide 1990. aastaga küll vähenenud, kuid suurim langus toimus 1990-
1992. Peale seda on heide püsinud suuresti stabiilne, vähenedes taaskord veidi vahemikus
2013-2016. Põllumajanduses on metaaniheide tänaseks päevaks võrreldes aastaga 1990
oluliselt vähenenud. Samas on alates aastast 2000 taas olnud mõõdukas kasv. Energeetikas ja
LULUCFi sektoris on metaaniheide jäänud üldiselt stabiilseks, samas on jäätmesektori
metaaniheide ligikaudu veerandi võrra kahanenud.
Vastavalt 2022. aastal esitatud kasvuhoonegaaside inventuurile 2020. aasta andmete kohta on
Eesti metaani heide torustike lekke või ventileerimise ja leegiga põletamise tagajärjelt ligikaudu
750 tonni CH4 ehk ligikaudu 21 000 tonni CO2ekv aastas13. Ülejäänud metaani heide eelnõu
kohase määruse kohaldamisalasse ei kuulu.
2020. aasta strateegiaga pakkus Euroopa Komisjon välja meetmed metaaniheite vähendamiseks
nii Euroopas kui ka globaalselt. Strateegias kirjeldatakse nii seadusandlikke kui ka mitte-
seadusandlikke tegevusi energia-, põllumajandus- ja jäätmesektoris. Need sektorid põhjustavad
globaalselt ligikaudu 95% inimtegevusega seotud metaaniheitest.
2030. aasta kliimaeesmärgi kava mõjuhinnang näitab, et kõige kulutõhusam metaaniheite
vähenemine on ELis võimalik saavutada energeetikasektoris. See heide on piiriülene probleem,
mille liikmesriigiti ja sektoriti kooskõlastamata regulatiivne käsitlemine tekitab lünki ja
ebatõhusust ning võib kahjustada liidu ühtse energiaturu toimimist. Kuna suurem osa liidus
tarbitava fossiilenergiaga seotud metaaniheitest tekib väljaspool liidu piire, võivad selles
valdkonnas tulemusi anda ainult liikmesriikide ühismeetmed.
2021. aasta septembris teatasid Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid ülemaailmsest nn
metaanilubadusest, mis kujutab endast poliitilist kohustust vähendada kõigi metaaniheidet
tekitavate sektorite ülemaailmset metaaniheidet 2030. aastaks 30 % (võrreldes 2020. aasta
tasemega) ja mis võeti vastu 2021. aasta novembris Glasgow's toimunud ÜRO kliimamuutuste
konverentsil (COP26). Lubadust on otsustanud toetada enam kui sada riiki, kelle heide
moodustab peaaegu poole ülemaailmsest inimtekkelisest metaaniheitest.
Määruse ettepaneku peamised eesmärgid on parandada ELis toodetava ja tarbitava energiaga
seotud metaaniheite peamisi allikaid käsitleva teabe täpsust; tagada ELis metaaniheite edasine
tulemuslik vähendamine kogu energiatarneahelas; ning parandada teabe kättesaadavust, et
pakkuda stiimuleid ELi imporditava fossiilenergiaga seotud metaaniheite vähendamiseks.
10
Strateegiadokument metaaniheite vähendamise kohta. Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile.
KOM(96) 557 (lõplik), 15. november 1996.
11
Näiteks jäätmesektoris, et käsitleda prügilate haldamist, sealhulgas prügilagaasi, kuid sellega aidati kaasa ka
metaaniheite vähendamisele. Samuti on metaaniheide hõlmatud kasvuhoonegaaside heite kohta seatud
siduvate riiklike eesmärkidega, mis on kehtestatud jõupingutuste jagamist käsitlevas õigusaktis (otsus nr
406/2009/EÜ).
12
Komisjoni teatist COM(2018) 773 toetav põhjalik analüüs.
13
Keskkonnaministeerium. Kasvuhoonegaaside inventuur, mis valmis 2022. aastal ning koondab endas info
1990-2020 perioodi kohta. https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus#kasvuhoonegaaside-in
Seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunikud Imre Banyasz
(
[email protected]), Mart Kiis (
[email protected]) ja peaspetsialist Kristiina Joon
(
[email protected]), välissuhete osakonna nõunik Annaliisa Villsaar
(
[email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika
osakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (
[email protected]) EL ja rahvusvahelise
koostöö osakonna nõunik Ketli Lindus (
[email protected]). Valdkonna eest vastutab
Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt (
[email protected]) ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar
(
[email protected] ).
Sisu ja võrdlev analüüs
Määruse peamiseks eesmärgiks on energia siseturu toimimise ja Euroopa Liidu
energiavarustuskindluse tagamise kontekstis säilitada ja parandada keskkonda, vähendades
liidus toodetava või tarbitava fossiilenergiaga seotud metaaniheidet. Sellest tulenevalt on seatud
alaeesmärgid järgmised:
1) parandada ELis toodetava ja tarbitava energiaga seotud metaaniheite peamisi allikaid
käsitleva teabe täpsust;
2) tagada ELis metaaniheite edasine tulemuslik vähendamine kogu energiatarneahelas;
3) parandada teabe kättesaadavust, et pakkuda stiimuleid ELi imporditava fossiilenergiaga
seotud metaaniheite vähendamiseks.
Määrust kohaldatakse a) nafta ja fossiilgaasi eelnevale uurimisele ja tootmisele ning fossiilgaasi
kogumisele ja töötlemisele; b) gaasi ülekandmisele, jaotamisele ja maa-alusele hoiustamisele
ning fossiilse ja/või taastuvallikast pärit (bio- või sünteetilise) metaani jaoks kasutatavate
veeldatud maagaasi (LNG) terminalile; c) töötavatele maa-alustele ja maapealsetele
söekaevandustele ning suletud ja mahajäetud maa-alustele söekaevandustele.
Kõnealuses määruses on sätestatud eeskirjad liidu energeetikasektoris tekkivate metaani
heitkoguste täpseks mõõtmiseks, neist aru andmiseks ja nende kontrollimiseks, samuti sellise
heite vähendamiseks, sealhulgas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute ning atmosfääri
laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute kaudu. Samuti on käesolevas määruses sätestatud
eeskirjad liitu imporditava fossiilenergiaga seotud metaaniheite andmete läbipaistvuse tagamise
vahendite kohta.
Ettepanekuga kehtestataks uus ELi õigusraamistik, et tagada metaaniheite mõõtmise,
aruandluse ja kontrollimise kõrgeim standard. Uute eeskirjade kohaselt peavad õli, gaasi ja
söeenergeetika sektorite ettevõtjad mõõtma ja kvantifitseerima oma metaaniheidet tekkekohas
ning viima läbi põhjalikke uuringuid, et avastada ja kõrvaldada metaanilekked. Lisaks
keelatakse ettepanekuga metaani atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine, välja arvatud kitsalt
määratletud asjaoludel. Liikmesriigid peaksid kehtestama ka oma metaaniheite vähendamise
kavad, pidades silmas hüljatud söekaevanduste ja mitteaktiivsete puurkaevude metaaniheite
vähendamist ja mõõtmist.
ELi energiaimpordist pärit metaaniheite vähendamiseks teeb komisjon ettepaneku nõuda
fossiilkütuste importijatelt, et nad esitaksid teavet selle kohta, kuidas nende tarnijad
heitkoguseid mõõdavad, tõendavad ja aruandlust korraldavad ning kuidas nad heitkoguseid
vähendavad. Komisjon loob kaks vahendit, mis näitavad kogu maailma riikide ja
energiaettevõtete tulemusi ja jõupingutusi metaaniheite vähendamisel. Nendeks on andmebaas,
kus importijate ja ELi ettevõtjate esitatud andmed tehakse üldsusele kättesaadavaks, ning
ülemaailmne seire, mis näitab metaaniheite koldeid nii ELis kui ka väljaspool seda.
Eestis on metaanilekked enim seotud gaasisüsteemidega, kust kasvuhoonegaaside inventuuri
kohaselt lekib torustikest atmosfääri ligikaudu 650 tonni metaani aastas. Vähemal määral satub
metaan atmosfääri ka süsteemide parandustööde käigus, ventileerimisel ja leegiga põletamisel.
Seega on määrusest enim mõjutatud just neist valdkondades tegutsevad ettevõtted. Turuosaliste
sõnul võib osutuda keeruliseks määruses ette nähtud tähtagadest kinni pidamine parandustööde
tegemiseks ilma olulise mõjuta gaasisüsteemi turuosalistele.
Teise sammuna alustab Euroopa Komisjon diplomaatilist dialoogi rahvusvaheliste partneritega
ja vaatab eelnõu kohaselt metaanimääruse sektorite kaupa 2025. aastaks läbi ning vajadusel
uuendab seda, et kehtestada fossiilkütuste impordi suhtes rangemad nõuded.
Kuna Eestis söekavandusi ei eksisteeri ning antud määrus põlevkivi kaevandusi ei kata (seda
peaks tegema direktiiv tööstusheidete kohta), siis käesolevas seletuskirjas neid eraldi ei
käsitleta.
Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Käesoleva algatuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise
leping“) artikli 194(2), millega antakse liidule õigus kehtestada meetmeid, mis on vajalikud
liidu energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Ettepanek käsitleb üksnes energeetikasektorit
ja aitab kaasa artikli 194(1) sätestatud liidu energiapoliitika eesmärkide saavutamisele, eelkõige
energiaturu toimimise tagamisele, kuna sellega ühtlustatakse seiret, aruandlust ja heitkoguste
vähendamist käsitlevad eeskirjad metaani kohta, aidates seeläbi kaasa keskkonna säilitamisele
ja parandamisele.
Energeetikasektori metaaniheide on piiriülene probleem ning see heide on liidus riigiti ja
piirkonniti erinev. See on kõigis liikmesriikides erineval määral asjakohane teema sõltuvalt
riikide energiaallikate jaotusest ja loodusvaradest, nt sellest, kui palju maa-aluseid
söekaevandusi käitatakse või kui paljud neist on suletud, kui palju maagaasi toodetakse või
transporditakse. Gaasitaristu ulatus näitab kogu liidu hõlmatust, võttes arvesse, et kõigis
liikmesriikides kokku on 2021. a seisuga ligikaudu 190 000 km (sellest 977,4 km asub Eestis)
torujuhtmeid1415.
Heiteandmete esitamise tase ja leevendusmeetmete ulatus on liikmesriikide ja sektorite kaupa
erinev. Olemas on hulk erasektori ja vabatahtlikke algatusi, kuid need on ulatuse, osalemise
määra ja täitmise tagamise piirangute tõttu ebapiisavad. Riigiti erinevad lähenemisviisid võivad
põhjustada liikmesriikides regulatiivse käsitluse ebaühtlust, mis suurendab rohkem kui ühes
liikmesriigis tegutsevate ettevõtjate halduskoormust, võib takistada siseturu toimimist
ettevõtjatele tekitatavate tõkete tõttu ning raskendab võrreldavate andmete kogumist liidus.
Kuna suurem osa liidus tarbitava fossiilenergiaga seotud metaaniheitest tekib väljaspool liidu
piire, oleks tulemuste saavutamine tarneahela nendes osades ja energia siseturu terviklikkuse
tagamine tõenäolisem juhul, kui liikmesriigid võtavad ühismeetmeid. Eeltoodut arvesse võttes
14
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris
ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942.
15
Elering. Eesti Gaasiülekandevõrgu arengukava 2022-2031, https://elering.ee/sites/default/files/2022-
03/Eesti%20gaasi%C3%BClekandev%C3%B5rgu%20arengukava%202022-2031.pdf
aitaks kogu liidu metaaniheite vähendamisele kaasa ühtne poliitiline lähenemisviis liidu
tasandil. Et saavutada metaaniheite mõõtmiseks ja vähendamiseks mõeldud meetmete mõju
ning kaasnev mõju innovatsioonile, kulutõhususele ja võrdsetele tingimustele hästi toimiva
siseturu säilitamisel, tuleb tagada liikmesriikide vaheline kooskõlastamine. Liidu
kooskõlastatud poliitika aitab energeetikasektori metaaniheite edasisele vähendamisele palju
tõenäolisemalt kaasa kui riikide killustatud jõupingutused. Lisaks hõlbustab liidu tasandil
kooskõlastatud tegevus liikmesriikide ja erasektori üksuste erineva tegutsemisvõime täielikku
arvesse võtmist. Samuti saavad ettevõtjad tänu sellele kasu ühtsest reguleerivast korrast, mis
hõlbustab eeskirjade järgimist ja vähendab halduskoormust, mis on seotud killustatud
eeskirjade kohaldamisega liikmesriikides.
Liidu tasandi metaanipoliitika annab rahvusvahelistele kliimameetmetele märkimisväärset
lisaväärtust. Energeetikasektori metaaniheite vähendamiseks ette nähtud õigusaktide
väljatöötamisega saadab liit välistele osalejatele tugeva poliitilise signaali, suurendades seeläbi
teadlikkust metaaniheite kahjulikust mõjust kliimale. See signaal mitte ainult ei julgusta liidu
partnereid tegelema energeetikasektori metaaniheite probleemiga, vaid aitab kaasa ka
rahvusvahelise partnerluse loomise ja annab seega liidule suunava rolli metaaniheite
vähendamisel ka väljaspool Euroopa Liitu.
Kokkuvõttes on metaaniheite vähendamisega seotud probleemide lahendamiseks vaja
ühtlustatud ja kooskõlastatud lähenemisviisi ning üksikud liikmesriigid ei saa neid piisavalt
tõhusalt lahendada. Seega on liidu meetmed õigustatud subsidiaarsuse põhimõtte alusel
kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 194.
Ettepanekuga tagatakse läbimõeldud tasakaal, võttes ühelt poolt arvesse liikmesriikide
regulatiivset autonoomiat riiklike parandusmeetmete võtmisel, tehnoloogilise innovatsiooni
soodustamisel või sihtotstarbeliste vahendite ulatuse üle otsustamisel ning teiselt poolt vajadust
käsitleda metaaniheitega seotud probleeme, mis tuleb lahendada liidu tasandil. Ettepanekuga
ettenähtud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik tuvastatud probleemide
lahendamiseks ja püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Komisjoni ja liikmesriikide eeldatavaid
kulusid peetakse vastuvõetavaks, pidades silmas ka positiivset majanduslikku netomõju, mis
on seotud keskkonnaalasest ja sotsiaalsest seisukohast kulutõhusa heitkoguste vähendamise
tasemega.
Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Mõju majandusele
Metaaniheite vähendamise määrus näeb ette metaanilekete leidmise ja parandamise edendamist
energiasektoris, sealjuures ka uusi lahendusi suurte lekete avastamiseks. See võimaldab
energiasektoris energia- ja ressursitõhusust suurendada, kuna vähem metaani läheb taristu
rikete tõttu protsessis kaduma. Värskeimate hinnangute järgi oli Eestis torustike lekke,
ventileerimise ja leegiga põletamise tagajärjel õhku paisatud ca 750 tonni metaani. See on
kogus, mis tegelikkuses lõpptarbijani ei jõua ning mille eest gaasi müüja ega võrguettevõtja
tulu ei saa. Metaaniheite vähendamise kohustuse alla langevad muuhulgas Eestis tegutsevad 24
võrguettevõtjat, kelle võrgus metaanilekkeid esineb. Siinkohal on keeruline hinnata, kui suures
ulatuses on majanduslikult mõistlik heidet vähendada – näiteks torustike ventileerimise puhul
ei ole võrguettevõtjatel vajalikke seadmeid metaani püüdmiseks ja hoiustamiseks. Seisukohtade
koostamise ajal ettevõtetele metaanilekete seire ja aruandluskohustus ei kehti. Määruse
rakendumisel peaksid kõik määruse kohaldamisalas olevad ettevõtted teostama seiret ja võtma
meetmeid lekete vältimiseks ja viivitamatuks parandamiseks. See tähendab ettevõtete jaoks
täiendavat halduskoormust. Samas nagu eelnevalt viidatud, tähendavad ettevõttele
metaanilekked ka saamata jäänud tulu, mille tõttu võiks olla lekete kõrvaldamine ettevõtete
huvides. 750 tonni metaani aastas on hinnanguliselt ca 11 000 MWh energiat. Arvestades
maagaasi hinnaks 100 EUR/MWh, tähendab see saamata jäänud tulu mahus 1,1 miljonit eurot.
Lisaks sellele on Eestis potentsiaali suurendada põllumajandusettevõtete panust metaaniheitete
vähendamisse. Eestis on kümneid põllumajandusettevõtteid, mis tegelevad loomapidamisega
ning mille käigus tekib metaaniheiteid. Paljud sellised ettevõtjad on juba investeerinud sellise
heite vähendamisse (nt Väätsa Agro), rajades biometaani tootmise käitisi.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Metaan on oluline kasvuhoonegaas, millel on molekulaarsel tasemel rohkem kui 25 korda
tugevam mõju kliimale kui CO2-l. Seetõttu on metaani heite vähendamisel oluline roll
kliimamuutuse leevendamisele ja kliimaeesmärkide saavutamisele.
Metaan põhjustab ka maapinnalähedase osooni teket, mis on oma tugeva oksüdeeriva toime
tõttu kahjulik biosfäärile ja ümbritsevale keskkonnale, aga ka kahjuliku toimega
elusorganismidele, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Seetõttu on metaanistrateegia eesmärk
vähendada metaani heidet positiivse mõjuga elu- ja looduskeskkonnale.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Metaaniheite vähendamise määrusel on oluline välisdimensioon, sh ka julgeoleku seisukohalt
olulise energeetikasektori kontekstis.
Komisjoni rahvusvahelised plaanid on suuresti seotud koostöö edendamise ja metaaniheite
mõõtmise, aruandluse ja kontrolli täpsemaks muutmisega. Kuna Euroopa Liit ja tema
liikmesriigid on rõhutanud metaaniheite vähendamise olulisust, muu hulgas läbi globaalse
metaanikokkuleppe, võimaldab antud määrus anda olulise signaali, et Euroopa Liit võtab
rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärke tõsiselt, edendades sellega ühtlasi kliimadiplomaatiat.
Seega on määruse mõju välissuhetele positiivne.
Mõju regionaalarengule
Eestis puudutab metaaniheite vähendamise temaatika esmajoones biometaani tootmist, samas
ei ole käesolevas määruse eelnõus biometaani eraldi välja toodud. Euroopa Komisjonil on
peatselt kavas töötada välja eraldi eelnõu, mis käsitleb metaaniheite vähendamist
põllumajandussektoris, milles eeldatavasti käsitletakse lähemalt ka biometaani. Seetõttu ei ole
praeguses eelnõus piisavat alusinfot, et sellest lähtudes hinnata selle eluviimisega kaasnevat
mõju regionaalarengule.
Mõju riigieelarvele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Eelnõu kohane määruse rakendamine ei oma mõju riigieelarvele. Suureneb küll riigiasutuste
töökoormus aruannete kontrollimise ja järelevalve teostamise näol, kuid see ei nõua täiendavaid
vahendeid riigieelarvest. Eestis puudutab eelnõu eelkõige gaasisektorit, siis tuleb kehtestada
täiendavad nõuded gaasivõrgu pidajale ja teistele gaasituru osalistele. Seletuskirja koostamise
hetkel teostab vastavalt maagaasiseadusele gaasituru järelevalvet Konkurentsiamet. Järelevalve
kulu on kavas katta Konkurentsiameti seniste ressursside arvelt. Heite vähendamise kulud
katavad võrguettevõtjad võrgutasudest.
Mõju tervise- ja sotsiaalvaldkonnale
Metaanistrateegia ning selle tulemusel rakendatavad määrused panustavad üldisele
elukeskkonna ja elatustaseme paranemisele. Tegevustel on positiivne mõju õhukvaliteedi
paranemisele ja seeläbi inimeste tervisele. Ka aitavad strateegia tegevused luua kohalikul
tasemel töökohti. Samas võivad suureneda toorme, energia ning jäätmekäitlusteenuste hinnad,
mille tagajärjel võivad suureneda kulud tarbijatel.
Eesti seisukohad ja nende selgitused
1. Leiame, et õhukvaliteedi parendamise ja kliimapoliitika seisukohalt on oluline jätkata
metaani heitkoguste mõõtmise ja heitkoguste tekkimise üle järelevalvet, sh parandada
seiret ja aruandlust, et aidata kaasa metaaniheite vähendamisele nii siseriiklikult kui
ka rahvusvahelisel tasandil. Samas on oluline, et lähtutaks rahvusvahelistest suunistest
ja välditakse topeltaruandlust.
Selgitus: Peame oluliseks andmete kogumise parandamist ja uuringute läbiviimist, et toetada
liikmesriike metaaniheite aruandlusel optimaalsetele andmenõuetele üleminekul ning leida
tõhusaid meetmeid metaani heite vähendamiseks.
Metaaniheite vähendamist võimaldavate investeeringute ja tootmisviiside rakendamine
tähendab sageli märkimisväärset kulu nii era- kui ka avalikule sektorile. Sellest tulenevalt on
oluline, et nende tegevuste mõju saaks võimalikult täpselt kajastada liikmesriikide
kasvuhoonegaaside inventuuriaruannetes. Toetame, et metaaniheite vähendamise aluseks
peavad olema täpsemad andmed heiteallikatest ja heitkogustest. Nõustume, et parandada tuleb
metaaniheite seiret, sh mõõtmist ja aruandlust. Sealjuures on oluline, et riiklik ja EL taseme
aruandlus oleks kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kehtivate suunistega ning
et sellega seotud täiendav halduskoormus ei oleks ebaproportsionaalselt/ebamõistlikult suur.
2. Eesti jaoks on oluline, et Euroopa Liidu liikmesriikidele jäetakse piisav paindlikkus
lekete kõrvaldamise tähtaegade seadmisel, arvestades riiklike eripäradega. On oluline,
et lekete nõuetekohane tuvastamine ja kõrvaldamine oleks teostatav. Liigset
halduskoormust ja lekete/heite vähendamise ebamõistlikku kulukust tuleks vältida.
Selgitus: Määruse eelnõus on ette nähtud lekete kõrvaldamiseks 5 tööpäeva. Turuosalistelt
laekunud tagasiside põhjal võib järeldada, et 5 tööpäeva jooksul ei ole alati võimalik kõikides
gaasisüsteemi osades lekkeid parandada, ilma et see omaks märkimisväärset mõju gaasituru
osalistele. See võib olla võimalik gaasisüsteemides, kus on paralleeltorustik ning tarbijaid on
võimalik varustada paralleeltorustiku kaudu, kuid Eestis enamasti paralleeltorustike ei ole.
Seega on oluline, et tähtaegade seadmisel oleks arvesse võetud ka liikmesriikide ja seal asuvate
gaasisüsteemide eripäradega. Selleks oleks võimalik seada kriteeriumid mis tingimustel võib
lekete kõrvaldamise tähtajaks seada ka rohkem kui 5 päeva. Näiteks oleks võimalik sellistel
juhtudel kehtestada seire ja –tegevuskava lekete kõrvaldamiseks.
Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Sisendit küsiti Maaeluministeeriumilt ja Rahandusministeeriumilt. Eelnõude ettepanekud
saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud asutustele ja organisatsioonidele. Laekunud
arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 2
esitatud kaasamise tabelis.
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja aprill 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, milles
käsitletakse metaaniheite vähendamist energiasektoris
1. Kiita heaks järgmised keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri esitatud
seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, milles
käsitletakse metaaniheite vähendamist energiasektoris.
1.1. Leiame, et õhukvaliteedi parendamise ja kliimapoliitika seisukohalt on oluline jätkata
metaani heitkoguste mõõtmise ja heitkoguste tekkimise üle järelevalvet, sh parandada
seiret ja aruandlust, et aidata kaasa metaaniheite vähendamisele nii siseriiklikult kui ka
rahvusvahelisel tasandil. Samas on oluline, et lähtutaks rahvusvahelistest suunistest ja
välditakse topeltaruandlust.
1.2. Eesti jaoks on oluline, et Euroopa Liidu liikmesriikidele jäetakse piisav paindlikkus lekete
kõrvaldamise tähtaegade seadmisel, arvestades riiklike eripäradega. On oluline, et lekete
nõuetekohane tuvastamine ja kõrvaldamine oleks teostatav. Liigset halduskoormust ja
lekete/heite vähendamise ebamõistlikku kulukust tuleks vältida.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja seisukohad Riigikogu juhatusele
ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 2. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Elering AS Varasemast gaasipaketist tulnud sisend: Arvestatud seisukohas
2. Majanduslike aspekte
Metaani emissioonide määrus saab rõhutada vastavas
Art 14 (4) – 5 päeva jooksul ei ole kindlasti võimalik kõikides gaasisüsteemi osades lekkeid parandada, töögrupis.
ilma et see omaks märkimisväärset mõju gaasituru osalistele. Gaasiturule on vaja piisavalt etteteatamise
aega (tänane miinimum aeg 42 päeva), et turuosalised jõuaksid ümberkorraldused teha. See võib olla
võimalik gaasisüsteemides, kus on paraleeltorustik ning tarbijaid on võimalik varustada paralleeltorustiku
kaudu, kuid Eestis enamasti paraleeltorustike pole. Lekke piirmäära ja kõrvaldamise aja määramisel on vaja
arvestada keskkonnatingimuste ja loodusliku metaani fooniga pinnasest. Piirmäära määramiseks on vaja
välja töötada vastav metoodika mida võib kinnitada pädev asutus.
Art 15 (5) – Vaja on siiski arvestada ka majanduslike aspekte. Ümberpumpamis seadmega ei ole
võimalik ümber pumbata igat viimset metaani molekuli, vaid on võimalik alandada rõhku teatud piirini,
millest edasi on võimalus alles jäänud gaas kas põletada või atmosfääri puhuda.
Konkurentsiamet Teavitan, et Konkurentsiametil eelnõu osas kommentaarid ja ettepanekud puuduvad. Teadmiseks võetud.
Eesti Gaasiliit Eesti Gaasiliidu arvamus metaani emissioonide vähendamise määruse kohta Teadmiseks võetud ning
tehnilised täpsustused
Eesti Gaasiliit tänab võimaluse eest avaldada arvamust seoses metaani emissioonide vähendamisega seonduvalt. määruse kohta saab
Soovime tähelepanu juhtida järgmistele asjaoludele ettepaneku sisus: teha vastavas töögrupis
osaledes.
1) Määrus käitleb väga erinevaid käitajaid (maa-aluste hoidlad, LNG terminalid, ülekande- ja jaotusvõrgud jne)
ühesuguselt ehk kirve meetodil. Lekked maa-alustest hoidlatest, maapealsest LNG terminalist, või ülekandevõrgu
kompressorjaamadest, kus on oluliselt kõrgemad gaasi rõhud, omavad hoopis teissugust suurusjärku kui jaotusvõrkudes.
Kõik need meetmed, mida see määrus näeb ette, tunduvad loogilised suuremate infrastruktuuride kohta, kuid
jaotusvõrkude puhul see mingit reaalset metaani vähendamist endaga kaasa ei too, aga suurendab kulusid ja
lõppkokkuvõttes gaasi lõpphinda. Seetõttu oleks mõistlik jaotusvõrgud vastavate nõuete alt vabastada;
2) Määrus näeb ette täiendavate metoodikate (heitkoefitsientide kohta) ja kavade koostamist ning täiendavat
aruandlust, mis on seotud tihedama käitise kontrolli ja auditiga (võrreldes täna kehtivate sagedustega). Samal ajal ei
selgu, mis eesmärki see teenib. Seetõttu oleks vaja täpsustada, et mida täiendavate nõuetega ikkagi proovitakse
saavutada ja millist kitsaskohta või probleemi lahendatakse;
3) 500 ppm ei peegelda objektiivselt metaaniheitme kogust ja on arusaamatu, miks on vastav näitaja aluseks võetud.
Palume täpsustada ja selgeks teha, et millest tulenevalt on eelpool nimetatud väärtus eelnõusse arvatud ja kas sellele
on olemas teaduslik põhjendus.
4) Käitise kontrolliks 3 kuud ja 2 aastat auditi tegemiseks on liiga suur sagedus jaotusvõrgu jaoks. Tuleks diferentseerida
ja vaadata süsteeme eraldi.
5) 5 päeva on liiga vähe tiheasustatud tingimustes toimetava jaotusvõrgu jaoks kui otsest ohtu inimesele ja ümbritsevale
keskkonnale ei ole.
Eesti Gaasiliit on valmis kohtuma ning jagama täiendavaid selgitusi esitatud argumentide osas ja
pakkuma abi parema õigusloome väljatöötamist EL tasandil.
Keskkonnainvesteeringute Tänan kaasamise eest. Vabandan, et vastus on viibinud, aga saadan siiski oma kommetaarid, eelkõige Märkused on
Keskus (KIK) keskkonnakaitselistest ja ressursikasutuse tõhususe vaatekohast. teadmiseks võetud.
Üldiselt on määrus väga tervitatav ja vajalik nii keskkonnahoiu kui, asjakohasel rakendamisel ka energiatõhususe ning Meile teadaolevalt
energiajulgeoleku ja -sõltumatuse suurendamise seisukohast. Väga tervitatav on nii otse õhkupaiskamise kui põlevkivi kaevandades
tõrvikpõletamise keelustamine (v.a. teatud asjaoludel). metaani ei eraldu. Muud
Kõigi määruses toodud meetmete rakendamine on ettevõtetele kulukas ja läbi tasuks mõelda nii täpsed rakendatavad tehnilised aspektid saab
siseriiklikud kui rahvusvahelised poliitikameetmed – keskkonnatasud, toetused metaani sidumiskohustuse ja -seire juba täpsemalt
rakendamiseks. Mida võrdsem on antud teemas ettevõtete kohtlemine eri EL liikmesriikides nii seirekohustuse kui töögruppides paika
rakenduskohustuse osas, seda asjakohasem on antud meede. Seega soovitaksin võimalikult ühest üle-Euroopalist panna.
regulatsiooni, mille väljatöötamisel on liikmesriikidel sõnaõigus, kuid mille põhieesmärgid (metaaniheite vähendamine
aastaks 2030) ja sellest tulenevad tõenduspõhised vähendamiskohustused oleks poliitikaeesmärkide väljatöötamisel
põhialuseks. Tasuks kaaluda solidaarsusprintsiibi rakendamist – riikides, kus probleem on siseriiklikult suurem (rohkem
olemasolevaid ja suletud kaevandusi), oleks proportsionaalselt õigus saada ka suuremaid üleminekutoetusi meetmete
rakendamiseks.
Mõned nopped märkustest siin all, aga täpsemalt siis määruse ja lisade juures (manustes).
Mõiste 27) söekaevandus peaks definitsioonis sisaldama ka põlevkivi
Artikkel 13 vajab sisustamist konkreetsete heitemäärade ja rakendusnormidega. Soovitaksin täpsustust ja täiendusi: kui
suurest lekkest alates ja mis kohustused ettevõttele tekivad? Kuidas täpsemalt metaani tuleks soovituslikult kasutada -
võiks olla toodud hierarhia (kaustamine kemikaalide lähteainena (kõige halvemini vädlitav sektor taastumatute kütuste
kasutusel, pikem üleminekuaeg ilmselt vajalik, lisaks ka pikem kasutustsükkel enne atmosfääri jõudmist); kasutamine
küttena; kasutamine transpordisektoris (heide suurem ja kasutegur väiksem kui otsesel kütteks kasutamisel),
tõrvikpõletamine (rakenduvad täiendavad keskkonnatasud). Aluseks võib võtta ka keskkonnamõju eri rakenduste
väljaehitamisel - nt liitumine gaasitrassiga või lokaalne kasutus.
Artikkel 13,3-4. 500 ppm (part per miljon ehk miljondik) määr: 500 ppm on väga suur määr. Looduslik metaanitase õhus
on u 1,7-2 ppm. Seega soovitaksin siia luua üleminekuaja, mille jooksul 500 ppm-ist peaks jõudma ka allapoole - nt
aatsaks 2025 500 ppm; aastaks 2030 350 ppm ja aastaks 2040 200 ppm.
Lisaks on vähemalt sama oluline antud käitise "lekkekiirus - ehk kui palju sellise kontsentrastiooniga gaasi jõuab
atmosfääri ajaühikus. Soovikaksin lisaks konstentrastioonipõhilele lekkemäärale lisada ka mahupõhse lekkemäära (nt x
ppm kontsentrastioon ja maht alates y m3/min), mida võiks rakendada ka alates kontsentrasioonidest 100+ppm, kui
tegemist on teatud mahust suurema lekkega (nt 10 m3/min?). Vaja oleks seega tabelit kontsentratsioon vs lekkemaht.
Lisadest: Kõigis nõutavates protokollides läbivalt peaks olema mõõtmisseadmete kohta antud ühene info - vastavus EL
standardile, metaani heitkoguste mõõtmiseks ja kvantifitseerimiseks kasutatava mõõteseadme tehniline kirjeldus ja
tootja määratletud optimaalsed töötingimused , mõõtmisvahemik, mõõtmistäpsus, kalibreerimistingimused ja
kalireerimisaeg
Eesti kontekstis kerkivad üles küsimused rakendamisest ja rakendatavusest.
Kas põlevkivi kaevandamisel ja vanadel kaevandatud aladel on tehtud vastavaid uuringuid ja seireid, millest hinnangu
andmisel lähtuda? Kui ei, siis ilmselt oleks need vajalikud, kuna põlevkivile kivisöe või pruunsöe metaaniheite määrade
rakendamine oleks ilmselt ebakohane ning varieeruvusi võib esineda ka eri sügavusel ja piirkonnas kaevandatava
põlevkivi kaevanduste vahel.
Kes Eestis hakkaks järelevalve eest vastutama ja kolmanda osapoole kontrolli teostama?
Kas oleks võimalik kasutada pidevseiret, nt satelliidirakendusi ja sellega vastava seire hinda alla tuua?
Kuidas oleks võimalik (piisavat suurte lekete) kokku kogumine ja eesmärgipärane kasutus energia tootmiseks või
keemiatööstuse lähteainena?
Mida teha vanade kaevandustega, mille osas omanikuvastus enam ei rakendu?
Kindlasti on vaja täiendavaid meetmeid kolmandatest riikidest pärit energiasaaduste võrdeks kohtlemiseks kohalikega
antud seire ja tasude rakendamisel – vajalik on samaväärne imporditava kütuse keskkonnatasu kehtestamine.
Täiendavalt oleks vaja selliste lokaalsete pidevheiteallikate seiret ja keskkonnatasude rakendamist koos asjakohaste
vältimismeetmete rakendamisega ka EL-is kolmandikku metaaniheitest põhjustavale põllumajandusheitele, seda
eelkõige välditava heite ehk siis sõnniku, läga ja biolagunevate põllumajandus- ja toidujäätmete kokkukogumise ja
järeltöötlemise kohustuse kehtestamiseks teatud suurusega käitistest alates koos biometaani tootmise kohustusega.
Loomade otsese heide seire ja selle piiramine/maksutamine antud eesmärgil ilmselt ei pädeks.
Täiendavalt oleks vaja selliste lokaalsete pidevheiteallikate seiret ja keskkonnatasude rakendamist koos asjakohaste
vältimismeetmete rakendamisega ka reovesette järeltöötlemise kohustuse kehtestamist teatud suurusega käitistest
alates koos biometaani tootmise kohustusega või siis (lähtuvalt uuematest andmetest, et reovesette sobstradi kasutus
keskkonnas on ohtlik selles sisalduvate ravimi-, plasti jne jääkide tõttu), ka reovesette põletus energiatootmiseks (koos
asjakohaste atmosfääriheite vältimise meetmetega), mis aitaks avatud süsteemiga reoveesettest vabaneva metaani
teket vältida ja võimaldaks tekkivast tuhast eraldada nt fosforit, kaltsiumi, mis samuti keskkonda sattudes oleksid saaste
tekitajad, kokku kogutavana aga taaskasutatavad nt põllumajanduses või tööstuses.
Nii põllumajandusest kui jäätmekäitlusest bimetaanilekete vältimine on väga tugeva postiivse keskkonnamõjuga lisaks
metaani heite vähendamisele ning panustaks ka energiatõhususe, -sõltumatuse ning -julgeoleku eesmärkide täitmisse
kooskõlas REPowerEU eesmärkidega.
EE Metaaniheitme EE määruse lisad
vähendamine energiasektorisKIK.pdf
määrus KIK.pdf
Rahandusministeerium Saadan kommentaarid määruse eelnõule: Teadmiseks võetud.
Meile teadaolevalt
Palun kas saame õigesti aru, et määruse käsitlusalas on nafta, (fossiil)gaas ja kivisüsi (ning antratsiit, pruunsüsi), ent ei põlevkivi kaevandamisel
ole põlevkivi? Kas on teada, kas ja mil moel kavatsetakse EL tasemel põlevkivisektoriga seotud metaaniheite teemasid metaani ei eraldu.
lahendada? Põlevkiviõli teemat
Art 3.2 kohaselt sätestaks ACER (Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet ) iga 3a järel näitajate ja neile peaks reguleerima
vastavate võrdlusväärtuste kogumi…: arvestades, et olukorra muutuste jälgimiseks on otstarbekas omada võrreldavaid tööstusheidete direktiiv.
esinduslikke andmeid pikema aegrea kohta (ning et näitajate ja andmete kogumisega kaasneb koormus, sh töö- ja
rahaline koormus), ei pruugi olla otstarbekas, iga 3a järel uue näitajate ja võrdlusväärtuste kogumi kehtestamine, vaid
võiks kaaluda sätestamist, et ACER töötab välja ja kehtestav … tähtajaks näitajate ja võrdlusväärtuste kogumi, mida nt
3a intervalliga üle vaadakse ja vajadusel uuendatakse.
Art 4.3 kohaselt „LR-d tagavad, et pädevatel asutustel on käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks piisavad
volitused ja ressursid.“ Palun kas KEM ja/või MKM oskavad esialgselt prognoosida, millises suurusjärgus ressursse (sh
töökohad, rahalised vahendid) eelnõus sätestatud pädeva asutuse ülesannete täitmiseks vaja oleks (sh nii ühekordsed
käivitamise- kui edasised püsivajadused)?
Kas art 6 määratletud eesmärkidel inspekteerimist saab (Eestis) ühendada mõne muu õigusakti nõuete kohase
inspekteerimisega (millistega)?
Kas art 10.1.d viidatud äriühingute andmed (sh nende kogumine, esitamine, säilitamine) on vajalikud ka muudeks
äriühingutele seatud nõuete täitmiseks väljaspool siinset direktiivi eelnõu (nt kestliku rahastamisega seotud ülesannete
vmt raames) või tooks siinne nõue äriühingutele kaasa esmakordse nõude ja sellega seotud kulu?
Kas ptk 3 määratletavad nõuded nafta- ja gaasisektorile kehtiksid ka naftatoodete ja gaasi käitlemisel (nt CNG või LNG
käitlemisel riikides, kus neid kütuseid ei toodeta)?
Kas art 27 seatavad nõuded importijatele on kuidagi loogiliselt seotud nn süsiniku piirkohandusmehhanismi (SPIM
/CBAM) raames 5 tootekategooria toodete importijatele seatavate nõuetega nende toodete tootmise põhjustatud
kasvuhoonegaaside heitega seoses (lähtudes sellest, et SPIM reguleerimisalas on nt elekter, mida võib toota nii söest kui
gaasist)?
Kas art 30 nimetatud karistuste loend ja loogika haakub Eestis kasutatava karistuste raamistikuga? Kui on olulisi
erinevusi, siis kuidas oleks otstarbekas neid lahendada?
Kas eelnõus sätestatud delegeeritud aktide (Artikli 8 lõikes 5, artikli 22 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 1 sätestatu kohaselt)
sisu ja ulatus on nö tehnilised määral, mis õigustaks nende sätestamist delegeeritud aktides, või on mõni neist sedavõrd
sisuline ja olulise mõjuga määruse täitmisele, et tuleks sätestada kas määruses (või selle lisas) või rakendusaktiga
(implementing act), mille läbirääkimisel ja kehtestamisel LR-del on suurem roll kui komisjoni delegeeritud aktide korral?
Kas art 33 pakutav 5-aastane intervall määruse toimimise läbivaatamiseks haakub muudes seotud rahvusvahelistes
protsessides (nt Pariisi kliimakokkuleppe raames) määratletud rahvusvaheliste aruandlus- ja läbivaatamiskohustustega?
Otstarbekas oleks püüda sedalaadi kohustused ja nende vorm, ulatus ja ajakava (sh intervall ning ajastus) võimalikult
suurel määral omavahel klappima panna, et vähendada kõigi seotud poolte koormust.
Maaeluministeerium Maaeluministeeriumil ei ole ettepanekuid määruse eelnõule, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist Teadmiseks võetud.
energeetikasektoris.
Vastus edastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile e-kirja teel 18.03.2022
Lisa 1. Kaasatavate nimekiri
1) Adven Eesti AS
2) AS Alexela
3) AS Eesti Energia
4) AS Varmata
5) Baltic Energy Partners
6) Eesti Biogaasi Assotsiatsioon
7) Eesti Biokütuste Ühing
8) Eesti Elektritööstuse Liit
9) Eesti Gaas
10) Eesti Gaasiliit
11) Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
12) Eesti Keemiatööstuse Liit
13) Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon
14) Eesti Keskkonnauuringute Keskus
15) Eesti Keskkonnaühenduste Koda
16) Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühing
17) Eesti Maaülikool
18) Eesti Ringmajandusettevõtete Liit
19) Eesti Roheline Liikumine
20) Eesti Soojustehnikainseneride Selts
21) Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon
22) Eesti Taastuvenergia Koda
23) Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing
24) Eesti Teadusagentuur SA
25) Eesti Vesinikuklaster
26) Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing
27) Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
28) Eesti Õliühing
29) Elcogen
30) Elektrilevi
31) Eleport OÜ
32) Elering AS
33) Gren Eesti AS
34) Keskkonna Investeerinute Keskus
35) Konkurentsiamet
36) Tallinna Strateegiakeskus
37) TalTech
38) Tartu Ülikool
39) Utilitas
40) Viru Keemia Grupp