Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. aprill 2022
- Viit
- 1.1-5/22-032
- Registreeritud
- 28. aprill 2022
- Dokumendi liik
- Käskkiri
- Funktsioon
- 1.1/S Ministeeriumi juhtimine
- Sari
- 1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.1-5/2022
- Vastutaja
- Rauna Paula Runnel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Avalike suhete osakond)
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
28.04.2022 nr 1.1-5/22-032
AS Eesti Raudtee omaniku ootuste kinnitamine
Vastavalt riigivaraseaduse §-le 9:
1. kinnitada dokument „AS Eesti Raudtee omaniku ootused“ (lisatud).
2. tunnistada kehtetuks 12.08.2020 käskkirjaga nr 163 kinnitatud dokument „AS Eesti Raudtee
omaniku ootused“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Omaniku ootused aktsiaseltsile Eesti Raudtee
Sissejuhatus
Käesolevasse dokumenti on koondatud riigi kui AS Eesti Raudtee ainuaktsionäri põhilised
ootused Eesti Raudtee tegevusele.
Eesti Vabariik seab endale kuuluvatele äriühingutele neli peamist eesmärki:
tegeleda valitud valdkonnas kasumliku ja efektiivse majandustegevusega, mis tagab
riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu;
täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes
kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele;
olla Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning
kõrge ärikultuuri poolest järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ja
integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse;
hinnata Venemaa ja Valgevene ettevõtjatega ärisuhete eetilisust ning loobuda sellistest
ärisuhetest, mis ei ole vältimatult vajalikud piiriülese raudteeliikluse ja avaliku raudtee
toimepidevuse tagamiseks ning seaduses ja rahvusvahelistes lepingutes ettenähtud
kohustuste täitmiseks.
Juhtimine
Riigi poolt püstitatud eesmärkide saavutamise eest vastutavad äriühingute nõukogud ja
juhatused. Erinevate eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide harmoonilise ning
pikaajalise kaitsmise eest vastutavad äriühingute nõukogud.
Äriühingu juhatuse esimehel on nõutav riigisaladuse juurdepääsuluba.
AS-i Eesti Raudtee klassifikatsioon riigivaraseaduse alusel: valdavalt avalike eesmärkidega
äriühing.
Eesti Vabariik omab AS-is Eesti Raudtee osalustjärgmistel kaalutlustel:
Eesti suurima raudtee-ettevõtjana on AS-il Eesti Raudtee strateegiliselt oluline ülesanne
tagada raudteeinfrastruktuuri korrashoid nii reisijate- kui ka kaubaveo teenindamiseks;
AS Eesti Raudtee vastutada ja teostada on lisaks raudteevõrgu arendamise ja toimimise
tagamisele, taseme hoidmisele ja arenguks eelduste loomisele raudtee teenindusrajatiste
käitamine, liiklusjuhtimine ja ohutus raudteel;
AS Eesti Raudtee täidab 1520mm raudteede süsteemi osana majandus- ja taristuministri
volitusel raudteeadministratsiooni funktsiooni piiriülesel koostööl SRÜ ja Balti riikide
raudteedega;
AS Eesti Raudtee tegevuse kaudu on võimalik luua ja kujundada raudteega seotud
valdkondade tegevuskeskkonda, s.h. turundada koostöös turuosalistega Eestit kui
efektiivset ja usaldusväärset transpordi- ja transiidikoridori eesmärgiga suurendada
kauba- ja reisiveo mahtusid;
1
Võimaldada Eestis jätkata raudteevedudega ka juhul, kui raudteeinfrastruktuuri
majandamist ei ole võimalik enam kasutustasude arvelt katta.
Käesolevas dokumendis sisalduvaid riigi kui omaniku ootusi vaatab AS Eesti Raudtee aktsiate
valitseja üle ning ajakohastab neid vajadusel.
Strateegilised eesmärgid
AS Eesti Raudtee omamise strateegiline eesmärk on tagada avaliku raudtee kaasaegsetele
tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele ning avatud veoturu ootustele vastavus, st kvaliteetne
avalik teenus. AS Eesti Raudtee on vastutav raudteeinfrastruktuuri majandamise eest samas
etendades olulist rolli Eesti transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna. Tegemist on riigile
strateegiliselt olulise taristuettevõttega, mis omab ka riigikaitseliselt olulist funktsiooni. Riik
tagab läbi äriühingu kõikidele turuosalistele avatud ja läbipaistva juurdepääsu AS Eesti Raudtee
raudteeinfrastruktuurile ning tõrgeteta raudteeühenduse Eesti sadamate ja naaberriikide 1520 mm
rööpmelaiusega raudteevõrkude vahel.
AS Eesti Raudtee on äriühing, millel on avalikku huvi kui ka ärilist huvi kandvad eesmärgid.
Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma Vabariigi
Valitsuse poolt kinnitatud Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavast tegevuskavast.
Tegevuskava perioodil on peamised avaliku huvi eesmärgid olemasoleva raudteeinfrastruktuuri
korrashoidmine ning parendamine, et vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist
vahemaad ja luua eeldused reisijate- ja kaubaveo jätkuvaks nihkeks maanteelt raudteele. Selleks,
et tagada ettevõttele kuuluval raudteeinfrastruktuuril ka edaspidi kvaliteetne teenus, on
lähiaastatel vajalikud Tallinn-Keila-Paldiski/Riisipere, Tapa-Tartu ja Tapa-Narva raudtee
rekonstrueerimine, taristuülene turvangusüsteemide moderniseerimine, liikluskorralduse
automatiseerimine ja protsesside digitaliseerimine ning ettevalmistuste tegemine avaliku raudtee
elektrifitseerimiseks ja Turba-Haapsalu-Rohuküla raudtee ehitamiseks.
Äriliste eesmärkide täitmisel peab äriühing jälgima, et oleks tagatud äriühingu jätkusuutlik
majandamine (investeeringud). Lisaks seab omanik aktsiaseltsile Eesti Raudtee eesmärgiks
toimida kauba- ja reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine
ning initsieerida uusi kontakte, võrgustikke ja äriideid.
Finantseesmärgid
Kasumlikkus
AS Eesti Raudtee tegutseb monopoolsel turul ning tema tulud sõltuvad otseselt raudteekauba- ja
reisijateveo mahtudest ning riigi poolt eraldatavast sihtotstarbelisest toetusest
raudteeinfrastruktuuri majandamiseks. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise
põhimõtted on kinnitatud majandus- ja taristuministri määrusega ning kasutustasu määrab
sõltumatu osapoolena Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Arvestades kaubaveomahu
vähenemist, põhimõtet raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest lisatasude määramisel järgida
erinevate turusegmentide võimekust tasu maksta, ja suurt investeerimisvajadust eeldatakse, et AS
2
Eesti Raudtee ei teeni lähiaastatel kasumit. Seega on lähiaastatel oluline, et riik katab oma
eelarvest läbi sihtotstarbelise toetuse AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri majandamise
kulusid. Sellele vaatamata on majandus- ja taristuministri ootus Eesti Raudteel veetavate
kaubamahtude kasvuks ning riigieelarvest vajaminevate eraldiste minimeerimiseks.
Konservatiivsus
Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda
majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga.
Äriühingud peavad tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse pideva uuendus- ja arendustööga ning
vajalike investeeringutega. Arvestades suure avaliku huviga, panustab lisaks äriühingu
põhitegevuse rahavoogudest tehtavatele investeeringutele ka riik projektidesse, mis on seotud
eeskätt reisijateveo kvaliteetse teenuse, s.t vähemalt 120 km/h ja võimalusel 135 km/h
liikumiskiiruse, piisava läbilaskevõime, kaasaegsete turvangusüsteemide ja ohutu rongiliikluse
tagamisega. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning
kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud. Optimaalse omakapitali proportsiooni
koguvaradest määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja
mittetulundusühingute koondaruandes".
Efektiivsus
Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda
majandustegevust tõhusalt ning ressursisäästlikult. Äriühingud peavad defineerima enda
tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järkjärgulise
parandamise poole. AS Eesti Raudtee peab tegelema aktiivselt Eesti raudteevõrgu
turundamisega, luues seejuures tervikliku tingimuste süsteemi rahvusvahelise kaubavahetuse
toimimiseks ja tagades seeläbi raudteeinfrastruktuuri majandamise tulude suurenemise. Tulude
suurendamise kõrval tuleb muuhulgas leida võimalusi tegevuskulude optimeerimiseks.
Omanikutulu
Kõik äriühingud peavad defineerima omanikutulu poliitika ning esitama selle teadmiseks
üldkoosolekule. Tuginedes omanikutulu poliitikale teeb valitsev ministeerium omanikutulu
ettepaneku Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi ettepanekul otsustab Vabariigi
Valitsus äriühingu dividendisumma või -määra, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul
hääletamisel juhinduma. Kuna AS Eesti Raudtee ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis
riik ei oota ASilt Eesti Raudtee stabiilseid dividende, vaid vastav otsus tehakse arvestades
ettevõtte võimalusi ja seda ka pikaajalises perspektiivis.
3