Kristen Michal
Riigikogu majanduskomisjon
[email protected] Meie 28.04.2022 nr 2-14/2022/3094-1
Lossi plats 1a
15161 Tallinn
Ettepanekud lennundusseaduse ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
(477SE) muutmiseks
Austatud majanduskomisjoni esimees Kristen Michal
Pöördume Teie poole ettepanekutega Riigikogu menetluses oleva lennundusseaduse ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (477SE) muutmiseks ja täiendamiseks. Mitmed
muudatusvajadused on ilmnenud koostöös majanduskomisjoni ja lennundussektoriga ning
Euroopa Liidu õigusaktide muudatuste tõttu.
Palume täiendada eelnõu 477SE järgmiste muudatusega:
1. Teha eelnõu §-s 1 järgmised muudatused:
1.1. jätta eelnõu § 1 punktis 13 esitatud LennS § 81 lõikest 4, punktis 17 esitatud LennS § 9
lõikest 47, punktis 56 esitatud LennS § 2411 lõikest 4, 1 punktis 86 esitatud LennS § 424 lõikest
31 ning punktis 109 esitatud LennS § 4626 lõikest 5 välja sõnad „algses ulatuses“;
Selgitus: Muudatusega ühtlustatakse seaduses sätestatud sertifikaatide järelevalve raames
sertifikaadi kehtivuse taastamise nõudeid. Euroopa Liidu lennundusohutuse alusmäärus1 ning
selle rakendusmäärused näevad ette sertifikaadi kehtivuse eelduseks olevate nõuetele vastavuse
kriteeriumid. Nendele nõuetele mittevastavuse korral piirab pädev asutus sertifikaati, peatab selle
kehtivuse või tunnistab kehtetuks sõltuvalt tuvastatud puuduse olemusest ja raskusastmest.
Eelnõu 477SE punktides 13, 17, 56, 86 ning 109 esitatud LennS muudatustega on sätestatud
sertifikaadi kehtivuse taastamise regulatsioon sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise
korral sarnaselt teiste Transpordiameti väljaantavate sertifikaatide kehtivuse taastamise
regulatsiooniga. Eelnõu 477SE sõnastus sertifikaadi algses ulatuses taastamise kohta on mitmeti
mõistetav, ning arvestades pärast Euroopa Liidu lennundusohutuse alusmääruse kohaldamise
algusaega kujunenud praktikat, on seetõttu otstarbekas see välja jätta, kuna taastamismenetlus
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. a määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna
ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
toimub vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele. Sertifikaat taastatakse piiramisele või peatamisele
eelnenud ulatuses, kui piiramise või peatamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud või ära
langenud. Üldnõuded selle kohta on sätestatud Euroopa Liidu lennundusohutuse alusmääruses
ning selle rakendusmäärustes.
1.2. muuta eelnõu § 1 punkti 31 teksti ja sõnastada see järgmiselt:
„paragrahvi 231 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Lennunduse raadioside luba antakse välja tähtajatuna.
(22) Transpordiamet võib tunnistada lennunduse raadioside loa kehtetuks, kui loa valdaja:
__
1) on rikkunud lennunduse raadioside pidamise nõudeid;
2) teadmised või oskused ei vasta raadioside pidamise nõuetele.“;“;
Selgitus: Võrreldes eelnõu 477SE punktis 31 tooduga korrigeeritakse lõike 21 sõnastust.
Lennunduse raadioside luba antakse välja tähtajatuna, kuid välja antud loa kehtivust on võimalik
peatada ning luba on võimalik kehtetuks tunnistada. Sõnastuses on lähtutud kehtivast õiguse
analoogiast, näiteks majandustegevuse üldosa seadus sätestab tegevuslubade tähtajatult
väljaandmise. Seetõttu on täpsustatud sõnastust selliselt, et lennunduse raadioside luba antakse
välja tähtajatuna.
Lisaks jäetakse välja eelnõu 477SE punktis 31 esitatud § 231 lõike 22 punkt 1, mille kohaselt võib
Transpordiamet tunnistada lennunduse raadioside loa kehtetuks, kui loa valdaja ei tõenda, et ta
on loaga antud õigusi kahe viimase aasta jooksul kasutanud. Otsuse tegemisel omab tähtsust
asjaolu, kas isiku tegevus mõjutab lennuohutust. Seetõttu jäetakse välja punkt 1, milles sätestatud
juhul ei pruugi olla lennuohutus mõjutatud. Välja antud raadioside loa kehtetuks tunnistamine
võib osutuda vajalikuks lennuohutuse kaalutlustel, kui loaomanik rikub lennunduse raadioside
pidamise nõudeid või tema teadmised või oskused ei vasta raadioside pidamise nõuetele.
Muudatuse tõttu muudetakse järgmise kahe punkti numeratsiooni.
1.3. muuta eelnõu § 1 punktis 37 esitatud LennS § 233 lõike 3 sõnastust ja asendada sõnad
„Transpordiametis registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja juures“ sõnadega
„eestikeelset põhi-, kesk- või kõrgharidust pakkuvas haridusasutuses“;
Selgitus: Eelnõu 477SE § 1 punktis 37 esitatud LennS § 233 lõike 3 sõnastuses oli eksitus. LennS-
i muudatustega viiakse riigisisesed nõuded kooskõlla nimetatud EL-i määruste ja nende alusel
Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) antud nõuete täitmise aktsepteeritavate meetodite ja
juhendmaterjalidega. Lennunduse eesti erialakeele oskust hinnatakse eesti keele riikliku eksami
vastuvõtmise ja kontrollimise õigust omavas asutuses või Transpordiametis registreeritud,
deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja juures.
Lennundusalast koolitust pakkuvad organisatsioonid ei hinda õpilaste eesti erialakeele oskust.
Lauseosa „Transpordiametis registreeritud, sertifitseeritud või deklareeritud koolitaja" asemel on
mõeldud § 233 lõike 21 punktis 1 (eelnõu punkt 36) sätestatud eestikeelset põhi-, kesk- või
kõrgharidust pakkuvat haridusasutust ning seetõttu on vajalik muuta eelnõu teksti.
1.4. muuta eelnõu § 1 punktis 56 esitatud LennS § 2411 lõiget 1 ja asendada tekstiosa „lõikes
2“ tekstiosaga „lõikes 1“;
Selgitus: Sättes tehakse tehniline parandus, kuna sättes on ekslikult viidatud LennS § 2411 lõikele
1. Korrektne viide on § 2411 lõikele 2. Eelnõu menetluses on muudetud § 2411 lõigete järjestust
2 (13)
ning ekslikult on jäänud muudatus § 2411 lõike 1 osas korrigeerimata. Eelnõu § 2410 lõige 2
sätestab koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmiseks või muutmiseks vajaliku taotluse
esitamise menetluse. LennS § 2411 lõikes 1 on peetud silmas § 2411 lõiget 1, mille kohaselt annab
Transpordiamet välja koolitusorganisatsiooni sertifikaadi.
2. Teha eelnõu §-s 1 järgmised muudatused:
2.1. täiendada eelnõu § 1 punktiga 61, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt,
järgmises sõnastuses:
„61) paragrahvi 25 lõikes 3 asendatakse sõna „lennundusloaga“ sõnadega „lennundusloa või
kehtivustõendiga“;
Selgitus: Tegemist on tehnilise täpsustusega. LennS § 25 käsitleb lennundusloa või
kehtivustõendiga antud õiguste peatamist järelevalve- või väärteomenetluse ajaks ning seetõttu on
vaja teksti korrigeerida. Kehtivustõend antakse välja välisriigi piloodiluba omavatele pilootidele
ning see näitab välisriigi piloodiloa tunnustamist. Säte käsitleb lennundusloa või kehtivustõendiga
antud õiguste peatamist järelevalvemenetluse või väärteomenetluse ajaks.
2.2. muuta eelnõu § 1 punkti 61 teksti ja sõnastada see järgmiselt:
„paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Lennundusloa või kehtivustõendiga antud õiguste peatamise korral on lennundusloa või
kehtivustõendi omanik kohustatud lennundusloa või kehtivustõendi Transpordiametile tagastama.
(5) Kui lennundusloa või kehtivustõendiga antud õiguste peatamise alused on kõrvaldatud või ära
langenud ning lennundusloa või kehtivustõendi omanik tõendab, et ta vastab lennundusloa või
kehtivustõendiga antud õigustele, taastab Transpordiamet lennundusloa või kehtivustõendiga
antud õigused.
(6) Kui peatatud lennundusluba, kehtivustõendit või sellega antud õigusi ei ole taastatud peatamise
otsuses määratud tähtaja jooksul, tunnistab Transpordiamet lennundusloa, kehtivustõendi või
sellega antud õigused kehtetuks.“;“;
Selgitus: Tegemist on tehnilise täpsustusega, mis on seotud eelmises punktis selgitatud
muudatusega. Lennundusseaduse § 25 käsitleb lennundusloa või kehtivustõendiga antud õiguste
peatamist järelevalvemenetluse või väärteomenetluse ajaks ning seetõttu on vaja teksti
korrigeerida. Kehtivustõend antakse välja välisriigi piloodiluba omavatele pilootidele ning see
näitab välisriigi piloodiloa tunnustamist.
2.3. jätta eelnõu § 1 punkt 64 (LennS § 34 täiendamine lõikega 7) eelnõu tekstist välja, muutes
järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt;
Väljajäetav sõnastus:
„64) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osades nimetab mehitamata õhusõidukite liikluse
korraldamise teenuse osutaja valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.“;
Selgitus: Eelnõu 477SE tekstis oli säte algselt mõeldud ajutise lahendusena mehitamata
õhusõidukite käitamiseks lubatud geograafiliste piirkondade kehtestamisel. Eelnõu menetlus on
viibinud ning käesolevaks ajaks on vastu võetud EL määrus 2021/664, mida hakatakse kohaldama
3 (13)
Euroopa Liidus 2023. aastal. Seetõttu ei ole eelnõu § 1 punkti 64 sisu (LennS § 34 täiendamine
lõikega 7) enam asjakohane. Selle sätte eelnõus sätestamise üle on väljendanud muret ka
Lennundusklaster oma 1. veebruari 2022.a kirjas Riigikogu majanduskomisjonile.
EL õigusaktidest tuleneva mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (ingl
unmanned air traffic management, lühend UTM/U-Space) lahendus on Eestis hetkel
väljatöötamisel. Sellega seotud õigusaktide muudatuspakett töötatakse välja kontseptsooni
valmimisel lähiajal ning menetletakse eraldiseisvalt käesolevast eelnõust. Eeltoodust lähtuvalt
tuleb eelnõu 477SE §1 punkt 64 eelnõust välja jätta.
2.4. jätta eelnõu § 1 punktid 65 ja 66 (LennS § 341 lg 3 muudatus ning § 341 täiendamine
lõikega 61) eelnõu tekstist välja, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt;
Väljajäetav sõnastus:
„65) paragrahvi 341 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Sertifitseeritud lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist ja
kaitsevööndist.“;
66) paragrahvi 341 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kopteriväljaku ja mittesertifitseeritud lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste
piirangupindade kogumist.“;“.
Selgitus: Eelnõu 477SE tekstis oli säte mõeldud täpsustama lennuväljade lähiümbruse
regulatsiooni lennuohutuse tagamise eesmärgil, eristades sertifitseeritud ja sertifitseerimata
lennuväljade ja kopteriväljakute lähiümbrust lähtudes lennutegevuse laadist. Täiendava analüüsi
käigus on selgunud, et muudatusel puudub lisaväärtus. Ka väikelennuväljade käitajad ning
Riigikogu liikmed on teinud Riigikogu Majanduskomisjonile ettepaneku punktid 65 ja 66 eelnõu
tekstist välja jätta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) peab eelnõu 477SE § 1
punktide 65 ja 66 väljajätmist põhjendatuks.
2.5. jätta eelnõu § 1 punktis 67 esitatud LennS § 341 lõikest 61 välja sõnad „ja erandi ulatus ei
ole suurem kui vaja“;
Selgitus: LennS § 341 lõike 6 kohaselt moodustab lennuvälja kaitsevöönd ristkülikukujulise ala,
mis ulatub 150-500 meetrini lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja 600-2300 meetrini lennuraja
lävedest lähenemisalade suunas. Eelnõu 477SE § 1 punktis 67 esitatud LennS § 341 lõikega 61
täpsustatakse Transpordiameti erandi tegemist lennuvälja kaitsevööndi mõõtmete vähendamiseks
põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et erandiga ei mõjutata lennuliikluse ulatust ja erandi suurus
ei ole suurem kui vaja. Lauseosa „ja erandi ulatus ei ole suurem kui vaja“ järele puudub vajadus,
kuna Transpordiamet haldusorganina järgib kaalutlusõiguse teostamisel haldusmenetluse
põhimõtteid ning nende kordamiseks LennSis puudub vajadus.
2.6. jätta eelnõu § 1 punktis 76 esitatud LennS § 37 lõikest 5 välja tekstistosa „, kehtivuse“;
Selgitus: LennS § 37 lõikes 5 nähakse ette volitusnorm ministri määruse andmiseks. Volitusnormi
kohaselt sätestatakse määruses aeronavigatsiooniseadme väljaandmise ja muutmise kord, nõuded
aeronavigatsiooniseadme tehnilisele seisukorrale ja käitamisele. Eelnõu algtekstis sätestatud
volitusnormi ulatus, mis sisaldas ka sertifikaadi kehtivuse reguleerimist, on lisatud eelnõu teksti
ekslikult ning tuleb eelnõust välja jätta.
3. Teha eelnõus järgmised muudatused:
3.1 täiendada eelnõu § 1 punktis 79 esitatud LennS § 372 lõiget 3 pärast sõna
4 (13)
„dokumentide“ tekstiosaga „, sealhulgas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/373 punkti
ATM/ANS.OR.B.005 kohase juhtimissüsteemi kirjelduse ning punkti ATM/ANS.OR.B.035
kohaste tegevusjuhendite,“;
Selgitus: Muudatus on seotud järgmises punktis esitatud § 372 lõike 5 muudatusega, millega
jäetakse eelnõust välja volitusnorm ministri määruse kehtestamiseks. Tänaseks reguleerib EL
nende organisatsioonide sertifitseerimist põhjalikult sarnaselt paljude muudele
lennundusvaldkondadele ning senises ulatuses ministri määruse kehtestamiseks puudub vajadus.
Samas ei tulene rakendusmäärusest piisavalt selgelt nõue sertifikaadi taotlemisel EL-i määruse
2017/3732 III lisa punkti ATM/ANS.OR.B.005 kohase juhtimissüsteemi kirjelduse ning punkti
ATM/ANS.OR.B.035 kohaste tegevusjuhendite esitamise kohustus. Seetõttu on vajalik täpsustada
seaduse teksti.
3.2. muuta eelnõu § 1 punktis 79 esitatud LennS § 372 lõike 5 sõnastust ja sõnastada see
järgmiselt:
„(5) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi omanik esitab Transpordiametile viivitamata
sertifikaadi muutmise taotluse, kui sertifikaadi väljaandmise aluseks olnud andmed on muutunud.
Transpordiamet otsustab sertifikaadi muutmise käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja
jooksul.“;
Selgitus: Muudatus on seotud eelnõu 477SE tekstis esitatud LennS § 372 lõike 3 muudatusega.
Algselt oli § 37 lõikes 5 toodud volitusnorm lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi menetlusega
seotud ministri määruse kehtestamiseks. Tänaseks reguleerib EL eelviidatud organisatsioonide
sertifitseerimist põhjalikult sarnaselt paljude muudele lennundusvaldkondadele ning eelnõu
tekstis ettenähtud ulatuses ministri määruse kehtestamiseks puudub vajadus. Seetõttu on
otstarbekas volitusnorm seadusest välja jätta ning täpsustada LennS § 372 lõike 3 sõnastust, nagu
on selgitatud eespool.
Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimine toimub vastavalt EL-i määrusele 2017/373 ning
sertifitseerimisnõuded on sarnased teistele lennundusorganisatsioonide sertifikaatide
menetlusnõuetele. Sellest lähtuvalt tuleb näha ette seaduses nõuded ka sertifikaadi muudatustega
seotud menetlustele. Eelnõu 477SE kohaselt oli antud sertifikaatide muutmise taotluse
menetluslikud sätted ette nähtud ministri määrusega. Sertifikaadi aluseks olevate andmete
muutumisel tuleb esitada Transpordiametile sertifikaadi muutmise taotlus sarnaselt teiste
sertifikaatide muudatuste menetlustele. Seetõttu sätestatakse regulatsioon seaduses.
3.3. muuta eelnõu § 1 punktis 79 esitatud LennS § 373 lõike 4 sõnastust ja sõnastada see
järgmiselt:
(4) Kui lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise
või piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi
kehtivuse__. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist
2
komisjoni 1. märtsi 2017. a rakendusmäärus (EL) 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise
teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide
suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)
nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust
(EL) nr 677/2011
5 (13)
sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.“;
Selgitus: Muudatusega ühtlustatakse teksti sama paragrahvi teiste lõigete sõnastusega, tuues
välja sertifikaatide omanike täpsed nimetused (lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja).
Lisaks ühtlustatakse muudatusega seaduses sätestatud sertifikaadi järelevalve nõudeid, mille
kohaselt jäetakse sõnastusest välja sõnad „algses ulatuses“ sarnaselt punktis 1.1 selgitatud
sertifikaatide taastamise menetlust reguleerivate sätete sõnastusele.
4. Teha eelnõus järgmised muudatused:
4.1. täiendada eelnõu § 1 punktis 109 esitatud LennS § 4621 lõike 3 teist lauset pärast sõnu
„korraldab nõutava teooriaeksami“ sõnadega „Transpordiamet või“;
Selgitus: Eelnõu 477SE § 1 punktis 109 esitatud LennS paragrahvis 4621 sätestatakse nõuded
kaugpiloodi pädevusele. Arvestades komisjoni rakendusmäärust (EL) 2019/947 mehitamata
õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta, on 1. juulist 2021 kaugpilootidel võimalus
lennuohutuse järelevalve infosüsteemis LOIS taotleda kaugpiloodi avatud kategooria mehitamata
õhusõidukite A1- ja A3-alamkategooria käitamise pädevust. Selleks tuleb taotlejal kõigepealt
tutvuda õppematerjalidega ning need iseseisvalt läbi töötada. Seejärel saab taotleja sooritada
eksami iseseisvalt samas infosüsteemis.
LennS § 4621 lõikes 3 sätestatud A2-alamkategooria eksami läbimine on oma olemuselt sarnane
ülalkirjeldatud A1- ja A3-alamkategooria eksamile, kuid eksam tuleb sooritada järelevalve all.
Võrreldes eelnõu 477 § 1 punktis 109 esitatud LennS paragrahvi 4621 lõikes 3 tooduga võib
kaugpiloodi pädevuse tõendamiseks korraldada teooriaeksami lisaks koolitusorganisatsioonile ka
Transpordiamet.
Transpordiamet korraldab lennunduspersonali erinevate pädevuste omandamiseks vajalikke
eksameid juba aastaid. Kuna Transpordiametil on olemas toimiv eksamite sooritamise süsteem,
on seda võimalik kasutada ka A2-alamkategooria eksamite sooritamisel. Transpordiamet omab
tänaseks ka A2-alamkategooria eksami sooritamiseks vajalikke õppematerjale ning eksamipanka
küsimustega. Eksami sooritamiseks on võimalik kasutada Transpordiameti klienditeeninduse
osakondi üle Eesti, kus toimuvad näiteks ka sõidukijuhtimise eksamid. Nimetatu annab
eksamisooritajale ka laiema valikuvabaduse eksamikoha valikul.
Eelviidatud A2-alamkategooria teooriaeksami sooritamise eest ei tule isikul tasuda riigilõivu, kuid
eksami sooritamise järgselt tasutakse riigilõivu kaugpiloodi tunnistuse taotluse läbivaatamise eest
riigilõivuseaduses sätestatud korras sarnaselt teiste kaugpiloodi tunnistuste taotluste
läbivaatamise menetlustega vastavalt eelnõu 477SE punktis 1 esitatud LennS § 4621 lõikele 5.
4.2 muuta eelnõu § 1 punktis 109 esitatud LennS § 4622 lõiget 1 ja asendada sõnad „peatab
kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse või tunnistab selle“ sõnadega „võib peatada
kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse või tunnistada see;
Selgitus: Muudatusega ühtlustatakse seaduses sätestatud lennunduspersonali lubade järelevalve
nõudeid. Eelnõu kohaselt peatab Transpordiamet kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse või
tunnistab selle kehtetuks, kui kaugpiloot on rikkunud lennundust reguleerivate õigusaktide
nõudeid; kolmandate isikute turvalisust, isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatust
reguleerivate õigusaktide sätteid; või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa
punktis UAS.OPEN.060 või B osa punktis UAS.SPEC.060 sätestatud nõudeid (mõlemad sätted
6 (13)
reguleerivad kaugpiloodi kohustusi).
Oluline on jätta järelevalveasutusele (Transpordiamet) kaalutlusruum, millest lähtuvalt on
võimalik otsustada lennundusloa kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine lähtuvalt
rikkumise tõsidusest. Seetõttu tuleb muuta eelnõu sõnastust ning ühtlustada mehitamata
lennunduse kaugpilootide lubade kehtivusega seotud menetluspraktika mehitatud lennunduse
menetluspraktikaga.
5. Teha eelnõus järgmised muudatused:
5.1. muuta eelnõu § 1 punkti 113 teksti ja sõnastada see järgmiselt:
„paragrahvi 503 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lennujaama haldaja on lennujaama haldav isik, kelle ülesanne on õigusaktide ja lepingute
alusel hallata ja juhtida lennujaama taristut ning koordineerida ja kontrollida lennujaamas
tegutsevate käitajate tegevust.
(2) Kui lennujaama haldab mitu isikut, on lennujaama haldaja iga selline isik.“;“
Selgitus: muudatus tehakse teksti selguse tagamiseks. LennS § 503 muudatuse eesmärgiks on, et
lennujaama haldaja definitsioon vastaks nii direktiivi 2009/12/EÜ3 artikli 2 punktile 2 kui ka
nõukogu direktiivi 96/67/EÜ4 artikli 2 punktile c. Muudatuse kohaselt jäetakse eelnõu tekstist välja
mõiste „organ“. Käesoleval ajal ei halda Eestis lennujaamu eelnõus sätestatud organid ning selle
sätestamine on segadust tekitav, kuna eelviidatud direktiivides ei ole peetud silmas äriühingu
juhtimisorganeid.
5.2. muuta eelnõu § 1 punkti 114 teksti ja sõnastada see järgmiselt:
„paragrahv 504 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 504. Lennujaama kasutaja ja lennujaama kasutajate komitee
(1) Lennujaama kasutaja on isik, kes õhu kaudu veab reisijaid, posti või kaupa lennujaama või
lennujaamast teise sihtkohta.
(2) Lennujaama haldaja moodustab lennujaama kasutajatest lennujaama kasutajate komitee.
(3) Kõigil lennujaama kasutajatel on õigus osaleda lennujaama kasutajate komitees isiklikult või
esindaja kaudu. Igal lennujaama kasutajate komitee liikmel on üks hääl. Ühel esindajal ei tohi olla
rohkem kui 49% häältest.
(4) Lennujaama kasutajate komiteel on esimees ja aseesimees, kelle kasutajate komitee valib oma
koosolekul.
(5) Lennujaama kasutajate komitee koguneb vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks
korda aastas. Lennujaama kasutajate komitee koosolek protokollitakse.
(6) Lennujaama kasutajate komitee teeb otsustusi koosolekul osalevate liikmete häälteenamusega.
Lennujaama komitee töökorra vastuvõtmise või muutmise küsimustes on vajalik lennujaama
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/12/EÜ lennujaamatasude kohta
4
Nõukogu direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades
7 (13)
kasutajate komitee koosseisu häälteenamus. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav esimehe
või teda asendava aseesimehe hääl.
(7) Lennujaama kasutajate komitee võtab vastu enda töökorra.“;“
Selgitus: muudatuse eesmärgiks on suurendada õigusselgust. Lennujaama kasutajate komitee on
rahvusvaheliste normide ning direktiivi 96/67/EÜ kohaselt nõutav töövorm. Direktiivi artikkel 5
näeb ette lennujaama kasutajate ja kasutajaid esindavate organisatsioonide komitee
moodustamise ning kõigil lennujaama kasutajatel on õigus osaleda selles komitees või soovi korral
olla selles esindatud.
Algselt nähti eelnõu LennS § 504 lõike 5 kohaselt kasutajate komitee töökorralduse nõuete
kehtestamine ministri määrusega. Selguse huvides sätestatakse lennujaama kasutajate komitee
tegevuse üldpõhimõtted lennundusseaduses, määratledes komitee esimehe ja aseesimehe valimise,
kogunemise ning otsuste tegemise korra. Muudatuse eesmärgiks on kehtestada direktiivi
kohaldamisalasse kuuluva suurusega lennujaamades tegutsevate lennujaama kasutajate komitee
efektiivset toimimist tagavad minimaalsed nõuded komitee töökorraldusele. Töökorralduse
regulatsiooni sõnastuses on lähtutud eelnõu 477SE lisas esitatud määruse kavandist. Täpsema
töökorra võtab vastu lennujaama kasutajate komitee ning töökorralduslike nõuete täpsustamiseks
ministri määrusega puudub vajadus.
5.3. muuta eelnõu § 1 punktis 115 sisalduv LennS § 5014 ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 5014. Kohaldamisala
(1) Käesolevat peatükki kohaldatakse nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas loetletud maapealse
teeninduse teenuste osutamisel.
(2) Kui mitmel lennujaamal on üks haldaja, kohaldatakse käesolevat peatükki igale lennujaamale
eraldi.“
___;
Selgitus: muudatusega täpsustatakse maapealse teeninduse direktiivi 96/67/EÜ ülevõtmisega
seonduvat LennS peatüki 83 kohaldamisala. Sellega seonduvalt esitatakse senine lõike 1 tekst
lõikes 2. Eelnõu algteksti lõige 2 tuleb välja jätta, kuna maapealse teeninduse teenuste avatud
turul osutamise järelevalvega tegeleb Konkurentsiamet ning algse lõike 2 teksti näol on tegemist
kehtiva regulatsiooni dubleerimisega.
5.4. muuta eelnõu § 1 punktis 115 sisalduv LennS § 5020 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud usaldusväärsuse nõude täidetuse hindamisel
eeldatakse, et usaldusväärsus ei ole tagatud järgmistel juhtudel:
1) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 loetletud tunnusele;
2) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõike 4 punktides 1-5
loetletud tunnusele;
3) ettevõtja või temaga otsese või kaudse valitseva mõju kaudu seotud isik on oluliselt või pidevalt
rikkunud eelnevalt lennujaama haldajaga või kolmanda isikuga sõlmitud maapealse teenindusega
seotud lepingut nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda
alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi;
4) ettevõtja või tema esindaja on esitanud valeandmeid maapealsete teenindajate ja omakäitlejate
suhtes kehtestatud nõuetele vastavuse kohta või jätnud need andmed ilma mõjuva põhjuseta
esitamata;
5) ettevõtjat või tema esindajat on karistatud maksualaste süütegude või esimese astme kuritegude
8 (13)
eest ja karistatusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
6) ettevõtja või tema esindaja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on alust
kahelda ettevõtja usaldusväärsuses ja ettevõtja ei esita kahtlust ümberlükkavaid tõendeid.“;
Selgitus: Direktiivi 96/67/EÜ artikli 14 kohaselt võivad liikmesriigid maapealse teeninduse
osutamise tingimusena ette näha loa saamise lennujaama haldajast sõltumatult ametiasutuselt,
kusjuures sellise loa andmise kriteeriumid peavad olema seotud usaldusväärse finantsseisundi ja
piisava kindlustuskaitsega, sisseseade, õhusõiduki, seadmete ja personali turvalisuse ja
ohutusega, samuti keskkonnakaitsega ja vastavusega asjakohastele sotsiaalõigusnormidele. Kuigi
eelnõu koostamisel ei ole peetud otstarbekaks sätestada loakohustus, on maapealse teeninduse
usaldusväärsuse nõue hädavajalik, et tagada lennujaama nõuetekohane toimimine ja avaliku
korra kaitse lennujaamades.
Eelnõu 477SE tekstis olid algselt usaldusväärsuse tagamisega seotud asjaolud reguleeritud
ministri määruse kehtestamisega. Arvestades asjaolu, et usaldusväärsuse hindamise asjaolud
piiravad ettevõtlusvabadust, on kohane sätestada need seaduses endas. Sellest lähtuvalt puudub
vajadus volitusnormi kehtestamiseks.
Ettepaneku sõnastuses on lähtutud eelnõu 477SE lisas esitatud määruse kavandist. Maapealsete
teenindajate ja omakäitlejate usaldusvääruse hindamise aluste kehtestamine tagab
teenuseosutamisel vajaliku paindlikkuse, vältides samas huvide konflikte, mis võivad tekkida juhul,
kui jätta usaldusväärsuse mõiste sisustamine üksnes lennujaama haldajale.
5.5. muuta eelnõu § 1 punktis 115 sisalduv LennS § 5021 ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 5021. Piisavate rahaliste vahendite tagamise kohustus
(1) Maapealsel teenindajal ja omakäitlejal peavad olema jätkusuutlikuks ja kõikide kohalduvate
nõuetega kooskõlas olevaks tegutsemiseks piisavad rahalised vahendid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piisavate rahaliste vahendite olemasolu hindamisel
eeldatakse, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud järgmistel juhtudel:
1) ettevõtjal on ajatamata maksuvõlg maksukorralduse seaduse või ettevõtja asukohariigi
õigusaktide tähenduses, mis ületab lennujaama haldaja poolt määratud proportsiooni ettevõtja
eelmise kalendriaasta käibest;
2) ettevõtja on enam kui 30 päeva viivituses tasu maksmisega lennujaama haldajale või
kolmandatele isikutele, kui tasu on seotud maapealseks teeninduseks vajalike ruumide, rajatiste
või seadmete kasutamise või toodete või teenuste ostmisega ja võlgnetav summa ületab
lennujaama haldaja poolt määratud taset.
(3) Lennujaama haldaja konsulteerib enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksuvõla
proportsiooni ja võlgnevuse suuruse määramist või nende muutmist lennujaama kasutajate
komiteega.“;
Selgitus: Eelnõu 477SE LennS § 5021 sätestab maapealse teenindaja ja omakäitleja piisavate
rahaliste vahendite tagamise kohustuse. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt peavad maapealsel
teenindajal ja omakäitlejal olema jätkusuutlikuks ja kõikide kohalduvate nõuetega kooskõlas
olevaks tegutsemiseks piisavad rahalised vahendid. Piisavad rahalised vahendid on vajalikud
lennujaama tõrgeteta toimimise tagamiseks. Rahaliste vahendite olemasolu näitab ettevõtja
toimetulekut ning suhtumist oma kohustuste täitmisse, võlgnevuste olemasolu võib olla ohumärgiks
ettevõtja toimetulekul, mõjutades otseselt lennujaama toimimist ning omades mõjusid ka
lennuohutusele. Lõiget 1 ei muudeta.
Eelnõu tekstis olid algselt piisavate rahaliste vahendite olemasoluga seotud asjaolud reguleeritud
9 (13)
ministri määruse kehtestamisega (lg 2). Arvestades asjaolu, et piisavate rahaliste vahendite
olemasolu hindamise asjaolud piiravad ettevõtlusvabadust, on kohane sätestada need seaduses
endas. Sellest lähtuvalt puudub vajadus volitusnormi kehtestamiseks.
Ettepaneku sõnastuses on lähtutud eelnõu 477SE lisas esitatud määruse kavandist. Asjaolude,
mille esinemisel eeldatakse, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud, kehtestamine seaduses
tagab vajaliku paindlikkuse, vältides samas huvide konflikte, mis võivad tekkida juhul, kui jätta
piisavate rahaliste vahendite olemasolu mõiste sisustamine üksnes lennujaama haldajale. Lõike 3
kohaselt konsulteerib lennujaama haldaja läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise tagamise
eesmärgil enne lõike 2 punktis 1 nimetatud maksuvõla proportsiooni ja punktis 2 nimetatud summa
määramist lennujaama kasutajate komiteega, nagu teistel sarnastel juhtudel, kus lennujaama
haldaja konsulteerib lennujaama kasutajatega (nt eelnõu 477SE LennS § 5038 kohaselt
konsulteerib lennujaama haldaja enne keskse taristu määramist lennujaama kasutajate
komiteega). Konsulteerimisel on lennujaama kasutajatel võimalik avaldada arvamust ning saada
põhjendatud vastuseid, eesmärgiga jõuda kokkuleppele. Eelnõu tekstis esitatud sõnale
„konsulteerima“ ei anta tavakeelest erinevat tähendust, mistõttu puudub ka selle sisustamise
vajadus.
6. Teha eelnõus järgmine muudatus:
6.1. muuta eelnõu § 1 punktis 137 esitatud LennS § 602 lõiget 6 ja asendada tekstiosa
„käesoleva paragrahvi lõikes 2“ tekstiosaga „§ 601 lõikes 2“;
Selgitus: Sättes tehakse tehniline parandus, kuna ekslikult on viidatud LennS § 602 lõikele 2.
Korrektne viide on § 601 lõikele 2. Eelnõu menetluses on muudetud sätete asukohta ning eksituse
tõttu on jäänud muudatus § 602 lõike 6 osas korrigeerimata. LennS § 602 lõikes 2 on sätestatud
korrakaitseorgani õigused. LennS § 602 lõikes 6 on peetud silmas § 601 lõiget 2, mis sätestab
Transpordiameti järelevalvevaldkonnad.
7. Teha eelnõus järgmised keelelised ning tehnilised muudatused:
7.1. muuta eelnõu § 1 punkti 5 teksti ja sõnastada see järgmiselt
„paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat
lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride
väljatöötaja, lennuvälja käitaja, lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja,
lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja ning lennutreeningseadme riigisisestele ja
rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja
sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks teeb Transpordiamet.“;“;
Selgitus: Muudatusega tehakse sättes tehniline täpsustus. Muudatusega ühtlustatakse loetelu
järjekorda, esitades loetelus esimesena organisatsioonid ning seejärel lennutreeningseade, mille
nõuetelevastavuse kontrolli teeb Transpordiamet. Sisulisi muudatusi ei tehta.
7.2. muuta eelnõu § 1 punktis 32 sisalduva LennS § 231 lõike 3 sõnastust ja sõnastada see
järgmiselt:
„(3) Lennunduse raadioside loa taotlemise ja väljaandmise korra ning raadioside koolituse
10 (13)
korraldamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
Selgitus: muudatusega tehakse sõnastuses korrektuur. Eelnõu 477SE tekstis on sätestatud, et
lennunduse raadioside loa taotlemise ja väljaandmise korra ning raadioside koolituse nõuded
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuna kavandatavas määruses sätestatakse
koolituse korralduslikud nõuded, on vajalik sätte sõnastust täpsustada.
7.3. muuta eelnõu § 1 punkti 57 teksti ja sõnastada see järgmiselt:
„ paragrahvi 25 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 25. Lennundusloa ja kehtivustunnistusega antud õiguste kehtetuks tunnistamine,
kehtivuse peatamine ja taastamine“;“;
Selgitus: eelnõu 477SE § 1 punktis 57 oli esitatud LennS 25 pealkirja muudatus, mille kohaselt
käsitleb pealkiri lennundusloaga antud õiguste kehtetuks tunnistamist, kehtivuse peatamist ja
taastamist. Sõnastusest oli välja jäänud sõna „kehtivustunnistus“. Kehtivustõendeid antakse
tänapäeval välja pilootidele ning kehtivustõend on lennundusloa vaheleht, mis näitab välisriigi
lennundusloa tunnustamist Eestis.
Kuna paragrahv käsitleb ka kehtivustunnistusega antud õiguste kehtetuks tunnistamist, kehtivuse
peatamist ja taastamist, tuleb see sätestada ka pealkirjas. Eeltoodust lähtuvalt on vajalik
korrigeerida pealkirja, täiendades algset sõnastust ka kehtivustunnistusega.
7.4. muuta eelnõu § 1 punktis 60 esitatud LennS § 25 lõiget 2 ja asendada sõna
„järelevalve“ tekstiosaga „järelevalve-“;
Selgitus: Tegemist on keelelise täpsustusega. Säte käsitleb lennundusloa või kehtivustõendiga
antud õiguste peatamist lennuohutusega seotud riikliku järelevalvemenetluse või
väärteomenetluse ajaks ning seetõttu on vaja teksti korrigeerida.
7.5. muuta eelnõu § 1 punktis 79 esitatud LennS § 371 lõike 4 punkti 1 ja asendada sõna
„ega“ sõnadega „ja aeronavigatsiooniseade ei“;
Selgitus: Tegemist on keelelise korrektuuriga. Sõnastust täpsustatakse, kuna esialgse sõnastuse
kohaselt ei olnud üheselt mõistetav, et aeronavigatsiooniseadme sertifikaat tunnistatakse
kehtetuks, kui seade ei vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele.
7.6. jätta eelnõu § 1 punktis 80 esitatud LennS § 40 lõikest 1 välja sõna „lennuettevõtja“;
Selgitus: Tegemist on tehnilise täpsustusega. Muudatusega ühtlustatakse LennS § 40 lõike 1
sõnastus paragrahvi teiste sätete sõnastustega. Loa nimetus on lennutegevusluba, mis on toodud
ka paragrahvi pealkirjas. See antakse välja ainult lennuettevõtjale ning kordamiseks puudub
vajadus.
7.7. muuta eelnõu § 1 punktis 81 esitatud LennS 40 lõike 11 teksti ja sõnastada see järgmiselt:
„(11) Lennutegevusloa saamiseks esitab lennuettevõtja Transpordiametile taotluse ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 toodud andmed ja dokumendid.“;
Selgitus: Tegemist on tehnilise täpsustusega, mis on seotud eelmise punkti muudatusega.
7.8. täiendada eelnõu § 1 punktis 115 esitatud LennS § 5018 lõike 3 punkti 2 pärast sõna
„tagada“ sõnadega „teenuse osutamiseks“;
11 (13)
Selgitus: Sättes tehakse tehniline muudatus. Sätte sõnastust täpsustatakse õigusselguse huvides.
Esialgse sõnastuse kohaselt on maapealse teenindaja ja omakäitlejal kohustus tagada muuhulgas
kasutatavate sõidukite ja varustuse töökord ja ohutus. Muudatusettepaneku kohaselt täpsustatakse
sõnastust, mille kohaselt on oluline sõidukite ja varustuste töökorra ja ohutuse tagamine seoses
maapealse teenuse osutamisega, arvestades regulatsiooni kohaldamisala.
7.9. muuta eelnõu § 1 punkti 140 teksti ja sõnastada see järgmiselt:
„ paragrahvi 6018 pealkirja ja lõiget 1 ning § 6020 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõna
„joobeseisundis“ sõnadega „või alkoholi piirmäära ületavas seisundis“;“;
Selgitus: Sättes tehakse keeleline korrektuur. LennS § 6018 ja 6020 kehtiva redaktsiooni kohaselt on
väärtegudeks joobeseisundis isiku õhusõidukit juhtima lubamine ning õhusõiduki juhtimine või
lennuliikluse teenindamine joobeseisundis isiku poolt. Eelnõu 477SE muudatustega täiendatakse
väärteokoosseise, mille kohaselt on väärtegudeks samad tegevused ka juhul, kui isik on alkoholi
piirmäära ületanud seisundis. Teksti ühtlustatakse ülejäänud seaduse tekstiga.
8. Lisaks esitame Riigikogu majanduskomisjonile kaalumiseks taustakontrolli puudutava
muudatusettepaneku, mille tegemise aluseks on eelnõu 477SE menetluse käigus
lennundussektori väljendatud seisukohad seoses asjaoluga, et teatud juhtudel võib üksikisikul
olla keeruline tõendada välisriigis seotud elamisega seotud hariduse, töötamise ning
karistustega seotud andmeid:
8.1. lugeda eelnõu § 1 punktis 96 esitatud LennS paragrahvi 469 lõike 4 punkt 31 punktiks 4
ning täiendada paragrahvi 469 lõiget 4 punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) kontrollitava kohta ei ole võimalik tuvastada andmeid karistatuse, töötamise või hariduse
lünkade osas eelneva viie aasta ulatuses.“;
8.2. muuta eelnõu § 1 punkti 99 ja sõnastada see järgmiselt:
„99) paragrahvi 469 lõiget 5 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) kontrollitav ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 91 alusel nõutud täpsustavaid või
lisaandmeid või dokumente.“;
8.3. jätta eelnõu § 1 punkt 105 (LennS § 469 lõike 9 teise lause muutmine) eelnõu tekstist
välja, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt;
Väljajäetav sõnastus:
„105) paragrahvi 469 lõike 9 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Koos isikuandmete ankeediga esitab kontrollitav isikut tõendava dokumendi koopia,
karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta, elu- ja töökohaandmed ning
hariduskäiku kinnitavad dokumendid kõigist taotluses märgitud elukohariikidest, välja arvatud
Eesti.“;
Selgitus punktide 8.1 – 8.3 kohta: Eelnõu 477SE punktis 105 esitatud muudatusega (LennS § 469
lõike 9 teine lause) oli algselt nähtud ette välisriigis elanud või sealt pärit taustakontrolli läbivale
isikule kohustus esitada oma elu- ja töökohaandmeid ja hariduskäiku kinnitavad dokumendid ning
karistusandmed või ametlik kinnitus nende puudumise kohta. LennS kehtiva redaktsiooni kohaselt
esitab kontrollitav need dokumendid võimaluse korral. Eelnõus sätestatud muudatusega oleks
Kaitsepolitseiametil võimalik kiiremini ja lihtsamalt kontrollida isiku tausta, kuna
12 (13)
Kaitsepolitseiametil puuduvad võimalused teatud riikidest andmete saamiseks, kuid kontrollitaval
endal oleks seda võimalik teha.
Eelnõu 477SE menetluse käigus on lennundussektori esindajad selgitanud Riigikogule ja MKM-
ile, et kontrollitaval isikul ei ole võimalik alati neid andmeid esitada. Seetõttu oleme
konsulteerinud Siseministeeriumi ja Kaitsepolitseiametiga, kes nõustuvad nimetatud muudatuse
väljajätmisega juhul, kui eelnõu täiendatakse normidega, mille kohaselt jääb kontrollitaval isikul
taustakontroll läbimata, kui isik ei ole esitanud oma karistusandmeid ning nende andmete
kontrollimine ei ole võimalik ka Kaitsepolitseiametil. Oluline on märkida, et Euroopa Komisjoni
rakendusmääruse 2015/19985 punkti 11.1.6 kohaselt tuleb lugeda taustakontroll mitteläbituks, kui
kontrolli raames ei ole täidetud kõik elemendid või ei ole võimalik veenduda isiku
usaldusväärsuses. Andmete esitamise nõude lisamine seaduse teksti tuleneb vajadusest hinnata
isiku esitatud andmete ja väidete usaldusväärsust, seda eriti kolmandate riikide kodanike puhul
või Eesti kodanike osas, kes on viibinud taustakontrollile eelneval mitmel aastal kolmandas riigis.
Kui isik ei esita neid andmeid, on taustakontrolli käigus nõutud elementide kontrollimine
märkimisväärselt raskendatud või teatud juhtudel võimatu. Isik, kes soovib töötada vastutusrikkas
valdkonnas, nagu seda on lennundus, peaks tegema kõik endast oleneva, et vastavatel asutustel
oleks olemas kõik teave, mis on vajalik, et tema usaldusväärsuses veenduda.
Selleks, et jätta eelnõu tekstist välja § 1 punkt 105 (isiku kohustus esitada dokumendid), on vaja
jätta välja algselt eelnõu punktis 99 esitatud LennS § 469 lõike 5 punkti 8 kohane
diskretsioonivõimalus taustakontrolli läbimise üle otsustamisel ning sätestada see taustakontrolli
läbimist välistava asjaoluna punktis 96 (LennS § 469 lõike 4 punkt 5) juhul, kui kontrollitava kohta
ei ole võimalik tuvastada andmeid karistatuse, töötamise või hariduse ning nendega seotud
lünkade kohta eelneva viie aasta ulatuses. Sellega seonduvalt tõstetakse eelnõu punktis 99 esitatud
LennS § 469 lõike 5 punkt 9 sama lõike punktiks 8.
Lisaks tehakse punktis 96 normitehniline muudatus, mille kohaselt algselt LennS § 469 lõike 4
punktina 31 nähtud norm loetakse punktiks 4.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Silja Vöörmann
625 6315
[email protected]
5
Komisjoni 5. novembri 2015 rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste
põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed
13 (13)