dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. aprill 2022
Viit
2-14/2022/3094-1
Registreeritud
28. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-14/S Õigusalane kirjavahetus
Toimik
2-14/2022
Vastutaja
Silja Vöörmann (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundusosakond)

Failid

  • 📎2-1420223094-1 28.04.2022 Väljaminev kiri.asice610 KB

Sisu (failidest)

Kristen Michal Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Meie 28.04.2022 nr 2-14/2022/3094-1 Lossi plats 1a 15161 Tallinn Ettepanekud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (477SE) muutmiseks Austatud majanduskomisjoni esimees Kristen Michal Pöördume Teie poole ettepanekutega Riigikogu menetluses oleva lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (477SE) muutmiseks ja täiendamiseks. Mitmed muudatusvajadused on ilmnenud koostöös majanduskomisjoni ja lennundussektoriga ning Euroopa Liidu õigusaktide muudatuste tõttu. Palume täiendada eelnõu 477SE järgmiste muudatusega: 1. Teha eelnõu §-s 1 järgmised muudatused: 1.1. jätta eelnõu § 1 punktis 13 esitatud LennS § 81 lõikest 4, punktis 17 esitatud LennS § 9 lõikest 47, punktis 56 esitatud LennS § 2411 lõikest 4, 1 punktis 86 esitatud LennS § 424 lõikest 31 ning punktis 109 esitatud LennS § 4626 lõikest 5 välja sõnad „algses ulatuses“; Selgitus: Muudatusega ühtlustatakse seaduses sätestatud sertifikaatide järelevalve raames sertifikaadi kehtivuse taastamise nõudeid. Euroopa Liidu lennundusohutuse alusmäärus1 ning selle rakendusmäärused näevad ette sertifikaadi kehtivuse eelduseks olevate nõuetele vastavuse kriteeriumid. Nendele nõuetele mittevastavuse korral piirab pädev asutus sertifikaati, peatab selle kehtivuse või tunnistab kehtetuks sõltuvalt tuvastatud puuduse olemusest ja raskusastmest. Eelnõu 477SE punktides 13, 17, 56, 86 ning 109 esitatud LennS muudatustega on sätestatud sertifikaadi kehtivuse taastamise regulatsioon sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise korral sarnaselt teiste Transpordiameti väljaantavate sertifikaatide kehtivuse taastamise regulatsiooniga. Eelnõu 477SE sõnastus sertifikaadi algses ulatuses taastamise kohta on mitmeti mõistetav, ning arvestades pärast Euroopa Liidu lennundusohutuse alusmääruse kohaldamise algusaega kujunenud praktikat, on seetõttu otstarbekas see välja jätta, kuna taastamismenetlus 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. a määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 toimub vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele. Sertifikaat taastatakse piiramisele või peatamisele eelnenud ulatuses, kui piiramise või peatamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud või ära langenud. Üldnõuded selle kohta on sätestatud Euroopa Liidu lennundusohutuse alusmääruses ning selle rakendusmäärustes. 1.2. muuta eelnõu § 1 punkti 31 teksti ja sõnastada see järgmiselt: „paragrahvi 231 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Lennunduse raadioside luba antakse välja tähtajatuna. (22) Transpordiamet võib tunnistada lennunduse raadioside loa kehtetuks, kui loa valdaja: __ 1) on rikkunud lennunduse raadioside pidamise nõudeid; 2) teadmised või oskused ei vasta raadioside pidamise nõuetele.“;“; Selgitus: Võrreldes eelnõu 477SE punktis 31 tooduga korrigeeritakse lõike 21 sõnastust. Lennunduse raadioside luba antakse välja tähtajatuna, kuid välja antud loa kehtivust on võimalik peatada ning luba on võimalik kehtetuks tunnistada. Sõnastuses on lähtutud kehtivast õiguse analoogiast, näiteks majandustegevuse üldosa seadus sätestab tegevuslubade tähtajatult väljaandmise. Seetõttu on täpsustatud sõnastust selliselt, et lennunduse raadioside luba antakse välja tähtajatuna. Lisaks jäetakse välja eelnõu 477SE punktis 31 esitatud § 231 lõike 22 punkt 1, mille kohaselt võib Transpordiamet tunnistada lennunduse raadioside loa kehtetuks, kui loa valdaja ei tõenda, et ta on loaga antud õigusi kahe viimase aasta jooksul kasutanud. Otsuse tegemisel omab tähtsust asjaolu, kas isiku tegevus mõjutab lennuohutust. Seetõttu jäetakse välja punkt 1, milles sätestatud juhul ei pruugi olla lennuohutus mõjutatud. Välja antud raadioside loa kehtetuks tunnistamine võib osutuda vajalikuks lennuohutuse kaalutlustel, kui loaomanik rikub lennunduse raadioside pidamise nõudeid või tema teadmised või oskused ei vasta raadioside pidamise nõuetele. Muudatuse tõttu muudetakse järgmise kahe punkti numeratsiooni. 1.3. muuta eelnõu § 1 punktis 37 esitatud LennS § 233 lõike 3 sõnastust ja asendada sõnad „Transpordiametis registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja juures“ sõnadega „eestikeelset põhi-, kesk- või kõrgharidust pakkuvas haridusasutuses“; Selgitus: Eelnõu 477SE § 1 punktis 37 esitatud LennS § 233 lõike 3 sõnastuses oli eksitus. LennS- i muudatustega viiakse riigisisesed nõuded kooskõlla nimetatud EL-i määruste ja nende alusel Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) antud nõuete täitmise aktsepteeritavate meetodite ja juhendmaterjalidega. Lennunduse eesti erialakeele oskust hinnatakse eesti keele riikliku eksami vastuvõtmise ja kontrollimise õigust omavas asutuses või Transpordiametis registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja juures. Lennundusalast koolitust pakkuvad organisatsioonid ei hinda õpilaste eesti erialakeele oskust. Lauseosa „Transpordiametis registreeritud, sertifitseeritud või deklareeritud koolitaja" asemel on mõeldud § 233 lõike 21 punktis 1 (eelnõu punkt 36) sätestatud eestikeelset põhi-, kesk- või kõrgharidust pakkuvat haridusasutust ning seetõttu on vajalik muuta eelnõu teksti. 1.4. muuta eelnõu § 1 punktis 56 esitatud LennS § 2411 lõiget 1 ja asendada tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga „lõikes 1“; Selgitus: Sättes tehakse tehniline parandus, kuna sättes on ekslikult viidatud LennS § 2411 lõikele 1. Korrektne viide on § 2411 lõikele 2. Eelnõu menetluses on muudetud § 2411 lõigete järjestust 2 (13) ning ekslikult on jäänud muudatus § 2411 lõike 1 osas korrigeerimata. Eelnõu § 2410 lõige 2 sätestab koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmiseks või muutmiseks vajaliku taotluse esitamise menetluse. LennS § 2411 lõikes 1 on peetud silmas § 2411 lõiget 1, mille kohaselt annab Transpordiamet välja koolitusorganisatsiooni sertifikaadi. 2. Teha eelnõu §-s 1 järgmised muudatused: 2.1. täiendada eelnõu § 1 punktiga 61, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt, järgmises sõnastuses: „61) paragrahvi 25 lõikes 3 asendatakse sõna „lennundusloaga“ sõnadega „lennundusloa või kehtivustõendiga“; Selgitus: Tegemist on tehnilise täpsustusega. LennS § 25 käsitleb lennundusloa või kehtivustõendiga antud õiguste peatamist järelevalve- või väärteomenetluse ajaks ning seetõttu on vaja teksti korrigeerida. Kehtivustõend antakse välja välisriigi piloodiluba omavatele pilootidele ning see näitab välisriigi piloodiloa tunnustamist. Säte käsitleb lennundusloa või kehtivustõendiga antud õiguste peatamist järelevalvemenetluse või väärteomenetluse ajaks. 2.2. muuta eelnõu § 1 punkti 61 teksti ja sõnastada see järgmiselt: „paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Lennundusloa või kehtivustõendiga antud õiguste peatamise korral on lennundusloa või kehtivustõendi omanik kohustatud lennundusloa või kehtivustõendi Transpordiametile tagastama. (5) Kui lennundusloa või kehtivustõendiga antud õiguste peatamise alused on kõrvaldatud või ära langenud ning lennundusloa või kehtivustõendi omanik tõendab, et ta vastab lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigustele, taastab Transpordiamet lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigused. (6) Kui peatatud lennundusluba, kehtivustõendit või sellega antud õigusi ei ole taastatud peatamise otsuses määratud tähtaja jooksul, tunnistab Transpordiamet lennundusloa, kehtivustõendi või sellega antud õigused kehtetuks.“;“; Selgitus: Tegemist on tehnilise täpsustusega, mis on seotud eelmises punktis selgitatud muudatusega. Lennundusseaduse § 25 käsitleb lennundusloa või kehtivustõendiga antud õiguste peatamist järelevalvemenetluse või väärteomenetluse ajaks ning seetõttu on vaja teksti korrigeerida. Kehtivustõend antakse välja välisriigi piloodiluba omavatele pilootidele ning see näitab välisriigi piloodiloa tunnustamist. 2.3. jätta eelnõu § 1 punkt 64 (LennS § 34 täiendamine lõikega 7) eelnõu tekstist välja, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt; Väljajäetav sõnastus: „64) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osades nimetab mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise teenuse osutaja valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.“; Selgitus: Eelnõu 477SE tekstis oli säte algselt mõeldud ajutise lahendusena mehitamata õhusõidukite käitamiseks lubatud geograafiliste piirkondade kehtestamisel. Eelnõu menetlus on viibinud ning käesolevaks ajaks on vastu võetud EL määrus 2021/664, mida hakatakse kohaldama 3 (13) Euroopa Liidus 2023. aastal. Seetõttu ei ole eelnõu § 1 punkti 64 sisu (LennS § 34 täiendamine lõikega 7) enam asjakohane. Selle sätte eelnõus sätestamise üle on väljendanud muret ka Lennundusklaster oma 1. veebruari 2022.a kirjas Riigikogu majanduskomisjonile. EL õigusaktidest tuleneva mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (ingl unmanned air traffic management, lühend UTM/U-Space) lahendus on Eestis hetkel väljatöötamisel. Sellega seotud õigusaktide muudatuspakett töötatakse välja kontseptsooni valmimisel lähiajal ning menetletakse eraldiseisvalt käesolevast eelnõust. Eeltoodust lähtuvalt tuleb eelnõu 477SE §1 punkt 64 eelnõust välja jätta. 2.4. jätta eelnõu § 1 punktid 65 ja 66 (LennS § 341 lg 3 muudatus ning § 341 täiendamine lõikega 61) eelnõu tekstist välja, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt; Väljajäetav sõnastus: „65) paragrahvi 341 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sertifitseeritud lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist ja kaitsevööndist.“; 66) paragrahvi 341 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kopteriväljaku ja mittesertifitseeritud lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist.“;“. Selgitus: Eelnõu 477SE tekstis oli säte mõeldud täpsustama lennuväljade lähiümbruse regulatsiooni lennuohutuse tagamise eesmärgil, eristades sertifitseeritud ja sertifitseerimata lennuväljade ja kopteriväljakute lähiümbrust lähtudes lennutegevuse laadist. Täiendava analüüsi käigus on selgunud, et muudatusel puudub lisaväärtus. Ka väikelennuväljade käitajad ning Riigikogu liikmed on teinud Riigikogu Majanduskomisjonile ettepaneku punktid 65 ja 66 eelnõu tekstist välja jätta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) peab eelnõu 477SE § 1 punktide 65 ja 66 väljajätmist põhjendatuks. 2.5. jätta eelnõu § 1 punktis 67 esitatud LennS § 341 lõikest 61 välja sõnad „ja erandi ulatus ei ole suurem kui vaja“; Selgitus: LennS § 341 lõike 6 kohaselt moodustab lennuvälja kaitsevöönd ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150-500 meetrini lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja 600-2300 meetrini lennuraja lävedest lähenemisalade suunas. Eelnõu 477SE § 1 punktis 67 esitatud LennS § 341 lõikega 61 täpsustatakse Transpordiameti erandi tegemist lennuvälja kaitsevööndi mõõtmete vähendamiseks põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et erandiga ei mõjutata lennuliikluse ulatust ja erandi suurus ei ole suurem kui vaja. Lauseosa „ja erandi ulatus ei ole suurem kui vaja“ järele puudub vajadus, kuna Transpordiamet haldusorganina järgib kaalutlusõiguse teostamisel haldusmenetluse põhimõtteid ning nende kordamiseks LennSis puudub vajadus. 2.6. jätta eelnõu § 1 punktis 76 esitatud LennS § 37 lõikest 5 välja tekstistosa „, kehtivuse“; Selgitus: LennS § 37 lõikes 5 nähakse ette volitusnorm ministri määruse andmiseks. Volitusnormi kohaselt sätestatakse määruses aeronavigatsiooniseadme väljaandmise ja muutmise kord, nõuded aeronavigatsiooniseadme tehnilisele seisukorrale ja käitamisele. Eelnõu algtekstis sätestatud volitusnormi ulatus, mis sisaldas ka sertifikaadi kehtivuse reguleerimist, on lisatud eelnõu teksti ekslikult ning tuleb eelnõust välja jätta. 3. Teha eelnõus järgmised muudatused: 3.1 täiendada eelnõu § 1 punktis 79 esitatud LennS § 372 lõiget 3 pärast sõna 4 (13) „dokumentide“ tekstiosaga „, sealhulgas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/373 punkti ATM/ANS.OR.B.005 kohase juhtimissüsteemi kirjelduse ning punkti ATM/ANS.OR.B.035 kohaste tegevusjuhendite,“; Selgitus: Muudatus on seotud järgmises punktis esitatud § 372 lõike 5 muudatusega, millega jäetakse eelnõust välja volitusnorm ministri määruse kehtestamiseks. Tänaseks reguleerib EL nende organisatsioonide sertifitseerimist põhjalikult sarnaselt paljude muudele lennundusvaldkondadele ning senises ulatuses ministri määruse kehtestamiseks puudub vajadus. Samas ei tulene rakendusmäärusest piisavalt selgelt nõue sertifikaadi taotlemisel EL-i määruse 2017/3732 III lisa punkti ATM/ANS.OR.B.005 kohase juhtimissüsteemi kirjelduse ning punkti ATM/ANS.OR.B.035 kohaste tegevusjuhendite esitamise kohustus. Seetõttu on vajalik täpsustada seaduse teksti. 3.2. muuta eelnõu § 1 punktis 79 esitatud LennS § 372 lõike 5 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: „(5) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi omanik esitab Transpordiametile viivitamata sertifikaadi muutmise taotluse, kui sertifikaadi väljaandmise aluseks olnud andmed on muutunud. Transpordiamet otsustab sertifikaadi muutmise käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.“; Selgitus: Muudatus on seotud eelnõu 477SE tekstis esitatud LennS § 372 lõike 3 muudatusega. Algselt oli § 37 lõikes 5 toodud volitusnorm lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi menetlusega seotud ministri määruse kehtestamiseks. Tänaseks reguleerib EL eelviidatud organisatsioonide sertifitseerimist põhjalikult sarnaselt paljude muudele lennundusvaldkondadele ning eelnõu tekstis ettenähtud ulatuses ministri määruse kehtestamiseks puudub vajadus. Seetõttu on otstarbekas volitusnorm seadusest välja jätta ning täpsustada LennS § 372 lõike 3 sõnastust, nagu on selgitatud eespool. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimine toimub vastavalt EL-i määrusele 2017/373 ning sertifitseerimisnõuded on sarnased teistele lennundusorganisatsioonide sertifikaatide menetlusnõuetele. Sellest lähtuvalt tuleb näha ette seaduses nõuded ka sertifikaadi muudatustega seotud menetlustele. Eelnõu 477SE kohaselt oli antud sertifikaatide muutmise taotluse menetluslikud sätted ette nähtud ministri määrusega. Sertifikaadi aluseks olevate andmete muutumisel tuleb esitada Transpordiametile sertifikaadi muutmise taotlus sarnaselt teiste sertifikaatide muudatuste menetlustele. Seetõttu sätestatakse regulatsioon seaduses. 3.3. muuta eelnõu § 1 punktis 79 esitatud LennS § 373 lõike 4 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: (4) Kui lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse__. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist 2 komisjoni 1. märtsi 2017. a rakendusmäärus (EL) 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 5 (13) sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.“; Selgitus: Muudatusega ühtlustatakse teksti sama paragrahvi teiste lõigete sõnastusega, tuues välja sertifikaatide omanike täpsed nimetused (lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja). Lisaks ühtlustatakse muudatusega seaduses sätestatud sertifikaadi järelevalve nõudeid, mille kohaselt jäetakse sõnastusest välja sõnad „algses ulatuses“ sarnaselt punktis 1.1 selgitatud sertifikaatide taastamise menetlust reguleerivate sätete sõnastusele. 4. Teha eelnõus järgmised muudatused: 4.1. täiendada eelnõu § 1 punktis 109 esitatud LennS § 4621 lõike 3 teist lauset pärast sõnu „korraldab nõutava teooriaeksami“ sõnadega „Transpordiamet või“; Selgitus: Eelnõu 477SE § 1 punktis 109 esitatud LennS paragrahvis 4621 sätestatakse nõuded kaugpiloodi pädevusele. Arvestades komisjoni rakendusmäärust (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta, on 1. juulist 2021 kaugpilootidel võimalus lennuohutuse järelevalve infosüsteemis LOIS taotleda kaugpiloodi avatud kategooria mehitamata õhusõidukite A1- ja A3-alamkategooria käitamise pädevust. Selleks tuleb taotlejal kõigepealt tutvuda õppematerjalidega ning need iseseisvalt läbi töötada. Seejärel saab taotleja sooritada eksami iseseisvalt samas infosüsteemis. LennS § 4621 lõikes 3 sätestatud A2-alamkategooria eksami läbimine on oma olemuselt sarnane ülalkirjeldatud A1- ja A3-alamkategooria eksamile, kuid eksam tuleb sooritada järelevalve all. Võrreldes eelnõu 477 § 1 punktis 109 esitatud LennS paragrahvi 4621 lõikes 3 tooduga võib kaugpiloodi pädevuse tõendamiseks korraldada teooriaeksami lisaks koolitusorganisatsioonile ka Transpordiamet. Transpordiamet korraldab lennunduspersonali erinevate pädevuste omandamiseks vajalikke eksameid juba aastaid. Kuna Transpordiametil on olemas toimiv eksamite sooritamise süsteem, on seda võimalik kasutada ka A2-alamkategooria eksamite sooritamisel. Transpordiamet omab tänaseks ka A2-alamkategooria eksami sooritamiseks vajalikke õppematerjale ning eksamipanka küsimustega. Eksami sooritamiseks on võimalik kasutada Transpordiameti klienditeeninduse osakondi üle Eesti, kus toimuvad näiteks ka sõidukijuhtimise eksamid. Nimetatu annab eksamisooritajale ka laiema valikuvabaduse eksamikoha valikul. Eelviidatud A2-alamkategooria teooriaeksami sooritamise eest ei tule isikul tasuda riigilõivu, kuid eksami sooritamise järgselt tasutakse riigilõivu kaugpiloodi tunnistuse taotluse läbivaatamise eest riigilõivuseaduses sätestatud korras sarnaselt teiste kaugpiloodi tunnistuste taotluste läbivaatamise menetlustega vastavalt eelnõu 477SE punktis 1 esitatud LennS § 4621 lõikele 5. 4.2 muuta eelnõu § 1 punktis 109 esitatud LennS § 4622 lõiget 1 ja asendada sõnad „peatab kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse või tunnistab selle“ sõnadega „võib peatada kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse või tunnistada see; Selgitus: Muudatusega ühtlustatakse seaduses sätestatud lennunduspersonali lubade järelevalve nõudeid. Eelnõu kohaselt peatab Transpordiamet kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks, kui kaugpiloot on rikkunud lennundust reguleerivate õigusaktide nõudeid; kolmandate isikute turvalisust, isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatust reguleerivate õigusaktide sätteid; või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punktis UAS.OPEN.060 või B osa punktis UAS.SPEC.060 sätestatud nõudeid (mõlemad sätted 6 (13) reguleerivad kaugpiloodi kohustusi). Oluline on jätta järelevalveasutusele (Transpordiamet) kaalutlusruum, millest lähtuvalt on võimalik otsustada lennundusloa kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine lähtuvalt rikkumise tõsidusest. Seetõttu tuleb muuta eelnõu sõnastust ning ühtlustada mehitamata lennunduse kaugpilootide lubade kehtivusega seotud menetluspraktika mehitatud lennunduse menetluspraktikaga. 5. Teha eelnõus järgmised muudatused: 5.1. muuta eelnõu § 1 punkti 113 teksti ja sõnastada see järgmiselt: „paragrahvi 503 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lennujaama haldaja on lennujaama haldav isik, kelle ülesanne on õigusaktide ja lepingute alusel hallata ja juhtida lennujaama taristut ning koordineerida ja kontrollida lennujaamas tegutsevate käitajate tegevust. (2) Kui lennujaama haldab mitu isikut, on lennujaama haldaja iga selline isik.“;“ Selgitus: muudatus tehakse teksti selguse tagamiseks. LennS § 503 muudatuse eesmärgiks on, et lennujaama haldaja definitsioon vastaks nii direktiivi 2009/12/EÜ3 artikli 2 punktile 2 kui ka nõukogu direktiivi 96/67/EÜ4 artikli 2 punktile c. Muudatuse kohaselt jäetakse eelnõu tekstist välja mõiste „organ“. Käesoleval ajal ei halda Eestis lennujaamu eelnõus sätestatud organid ning selle sätestamine on segadust tekitav, kuna eelviidatud direktiivides ei ole peetud silmas äriühingu juhtimisorganeid. 5.2. muuta eelnõu § 1 punkti 114 teksti ja sõnastada see järgmiselt: „paragrahv 504 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 504. Lennujaama kasutaja ja lennujaama kasutajate komitee (1) Lennujaama kasutaja on isik, kes õhu kaudu veab reisijaid, posti või kaupa lennujaama või lennujaamast teise sihtkohta. (2) Lennujaama haldaja moodustab lennujaama kasutajatest lennujaama kasutajate komitee. (3) Kõigil lennujaama kasutajatel on õigus osaleda lennujaama kasutajate komitees isiklikult või esindaja kaudu. Igal lennujaama kasutajate komitee liikmel on üks hääl. Ühel esindajal ei tohi olla rohkem kui 49% häältest. (4) Lennujaama kasutajate komiteel on esimees ja aseesimees, kelle kasutajate komitee valib oma koosolekul. (5) Lennujaama kasutajate komitee koguneb vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas. Lennujaama kasutajate komitee koosolek protokollitakse. (6) Lennujaama kasutajate komitee teeb otsustusi koosolekul osalevate liikmete häälteenamusega. Lennujaama komitee töökorra vastuvõtmise või muutmise küsimustes on vajalik lennujaama 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/12/EÜ lennujaamatasude kohta 4 Nõukogu direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades 7 (13) kasutajate komitee koosseisu häälteenamus. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav esimehe või teda asendava aseesimehe hääl. (7) Lennujaama kasutajate komitee võtab vastu enda töökorra.“;“ Selgitus: muudatuse eesmärgiks on suurendada õigusselgust. Lennujaama kasutajate komitee on rahvusvaheliste normide ning direktiivi 96/67/EÜ kohaselt nõutav töövorm. Direktiivi artikkel 5 näeb ette lennujaama kasutajate ja kasutajaid esindavate organisatsioonide komitee moodustamise ning kõigil lennujaama kasutajatel on õigus osaleda selles komitees või soovi korral olla selles esindatud. Algselt nähti eelnõu LennS § 504 lõike 5 kohaselt kasutajate komitee töökorralduse nõuete kehtestamine ministri määrusega. Selguse huvides sätestatakse lennujaama kasutajate komitee tegevuse üldpõhimõtted lennundusseaduses, määratledes komitee esimehe ja aseesimehe valimise, kogunemise ning otsuste tegemise korra. Muudatuse eesmärgiks on kehtestada direktiivi kohaldamisalasse kuuluva suurusega lennujaamades tegutsevate lennujaama kasutajate komitee efektiivset toimimist tagavad minimaalsed nõuded komitee töökorraldusele. Töökorralduse regulatsiooni sõnastuses on lähtutud eelnõu 477SE lisas esitatud määruse kavandist. Täpsema töökorra võtab vastu lennujaama kasutajate komitee ning töökorralduslike nõuete täpsustamiseks ministri määrusega puudub vajadus. 5.3. muuta eelnõu § 1 punktis 115 sisalduv LennS § 5014 ja sõnastada see järgmiselt: „§ 5014. Kohaldamisala (1) Käesolevat peatükki kohaldatakse nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas loetletud maapealse teeninduse teenuste osutamisel. (2) Kui mitmel lennujaamal on üks haldaja, kohaldatakse käesolevat peatükki igale lennujaamale eraldi.“ ___; Selgitus: muudatusega täpsustatakse maapealse teeninduse direktiivi 96/67/EÜ ülevõtmisega seonduvat LennS peatüki 83 kohaldamisala. Sellega seonduvalt esitatakse senine lõike 1 tekst lõikes 2. Eelnõu algteksti lõige 2 tuleb välja jätta, kuna maapealse teeninduse teenuste avatud turul osutamise järelevalvega tegeleb Konkurentsiamet ning algse lõike 2 teksti näol on tegemist kehtiva regulatsiooni dubleerimisega. 5.4. muuta eelnõu § 1 punktis 115 sisalduv LennS § 5020 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud usaldusväärsuse nõude täidetuse hindamisel eeldatakse, et usaldusväärsus ei ole tagatud järgmistel juhtudel: 1) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 loetletud tunnusele; 2) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõike 4 punktides 1-5 loetletud tunnusele; 3) ettevõtja või temaga otsese või kaudse valitseva mõju kaudu seotud isik on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt lennujaama haldajaga või kolmanda isikuga sõlmitud maapealse teenindusega seotud lepingut nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi; 4) ettevõtja või tema esindaja on esitanud valeandmeid maapealsete teenindajate ja omakäitlejate suhtes kehtestatud nõuetele vastavuse kohta või jätnud need andmed ilma mõjuva põhjuseta esitamata; 5) ettevõtjat või tema esindajat on karistatud maksualaste süütegude või esimese astme kuritegude 8 (13) eest ja karistatusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud; 6) ettevõtja või tema esindaja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on alust kahelda ettevõtja usaldusväärsuses ja ettevõtja ei esita kahtlust ümberlükkavaid tõendeid.“; Selgitus: Direktiivi 96/67/EÜ artikli 14 kohaselt võivad liikmesriigid maapealse teeninduse osutamise tingimusena ette näha loa saamise lennujaama haldajast sõltumatult ametiasutuselt, kusjuures sellise loa andmise kriteeriumid peavad olema seotud usaldusväärse finantsseisundi ja piisava kindlustuskaitsega, sisseseade, õhusõiduki, seadmete ja personali turvalisuse ja ohutusega, samuti keskkonnakaitsega ja vastavusega asjakohastele sotsiaalõigusnormidele. Kuigi eelnõu koostamisel ei ole peetud otstarbekaks sätestada loakohustus, on maapealse teeninduse usaldusväärsuse nõue hädavajalik, et tagada lennujaama nõuetekohane toimimine ja avaliku korra kaitse lennujaamades. Eelnõu 477SE tekstis olid algselt usaldusväärsuse tagamisega seotud asjaolud reguleeritud ministri määruse kehtestamisega. Arvestades asjaolu, et usaldusväärsuse hindamise asjaolud piiravad ettevõtlusvabadust, on kohane sätestada need seaduses endas. Sellest lähtuvalt puudub vajadus volitusnormi kehtestamiseks. Ettepaneku sõnastuses on lähtutud eelnõu 477SE lisas esitatud määruse kavandist. Maapealsete teenindajate ja omakäitlejate usaldusvääruse hindamise aluste kehtestamine tagab teenuseosutamisel vajaliku paindlikkuse, vältides samas huvide konflikte, mis võivad tekkida juhul, kui jätta usaldusväärsuse mõiste sisustamine üksnes lennujaama haldajale. 5.5. muuta eelnõu § 1 punktis 115 sisalduv LennS § 5021 ja sõnastada see järgmiselt: „§ 5021. Piisavate rahaliste vahendite tagamise kohustus (1) Maapealsel teenindajal ja omakäitlejal peavad olema jätkusuutlikuks ja kõikide kohalduvate nõuetega kooskõlas olevaks tegutsemiseks piisavad rahalised vahendid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piisavate rahaliste vahendite olemasolu hindamisel eeldatakse, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud järgmistel juhtudel: 1) ettevõtjal on ajatamata maksuvõlg maksukorralduse seaduse või ettevõtja asukohariigi õigusaktide tähenduses, mis ületab lennujaama haldaja poolt määratud proportsiooni ettevõtja eelmise kalendriaasta käibest; 2) ettevõtja on enam kui 30 päeva viivituses tasu maksmisega lennujaama haldajale või kolmandatele isikutele, kui tasu on seotud maapealseks teeninduseks vajalike ruumide, rajatiste või seadmete kasutamise või toodete või teenuste ostmisega ja võlgnetav summa ületab lennujaama haldaja poolt määratud taset. (3) Lennujaama haldaja konsulteerib enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksuvõla proportsiooni ja võlgnevuse suuruse määramist või nende muutmist lennujaama kasutajate komiteega.“; Selgitus: Eelnõu 477SE LennS § 5021 sätestab maapealse teenindaja ja omakäitleja piisavate rahaliste vahendite tagamise kohustuse. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt peavad maapealsel teenindajal ja omakäitlejal olema jätkusuutlikuks ja kõikide kohalduvate nõuetega kooskõlas olevaks tegutsemiseks piisavad rahalised vahendid. Piisavad rahalised vahendid on vajalikud lennujaama tõrgeteta toimimise tagamiseks. Rahaliste vahendite olemasolu näitab ettevõtja toimetulekut ning suhtumist oma kohustuste täitmisse, võlgnevuste olemasolu võib olla ohumärgiks ettevõtja toimetulekul, mõjutades otseselt lennujaama toimimist ning omades mõjusid ka lennuohutusele. Lõiget 1 ei muudeta. Eelnõu tekstis olid algselt piisavate rahaliste vahendite olemasoluga seotud asjaolud reguleeritud 9 (13) ministri määruse kehtestamisega (lg 2). Arvestades asjaolu, et piisavate rahaliste vahendite olemasolu hindamise asjaolud piiravad ettevõtlusvabadust, on kohane sätestada need seaduses endas. Sellest lähtuvalt puudub vajadus volitusnormi kehtestamiseks. Ettepaneku sõnastuses on lähtutud eelnõu 477SE lisas esitatud määruse kavandist. Asjaolude, mille esinemisel eeldatakse, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud, kehtestamine seaduses tagab vajaliku paindlikkuse, vältides samas huvide konflikte, mis võivad tekkida juhul, kui jätta piisavate rahaliste vahendite olemasolu mõiste sisustamine üksnes lennujaama haldajale. Lõike 3 kohaselt konsulteerib lennujaama haldaja läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise tagamise eesmärgil enne lõike 2 punktis 1 nimetatud maksuvõla proportsiooni ja punktis 2 nimetatud summa määramist lennujaama kasutajate komiteega, nagu teistel sarnastel juhtudel, kus lennujaama haldaja konsulteerib lennujaama kasutajatega (nt eelnõu 477SE LennS § 5038 kohaselt konsulteerib lennujaama haldaja enne keskse taristu määramist lennujaama kasutajate komiteega). Konsulteerimisel on lennujaama kasutajatel võimalik avaldada arvamust ning saada põhjendatud vastuseid, eesmärgiga jõuda kokkuleppele. Eelnõu tekstis esitatud sõnale „konsulteerima“ ei anta tavakeelest erinevat tähendust, mistõttu puudub ka selle sisustamise vajadus. 6. Teha eelnõus järgmine muudatus: 6.1. muuta eelnõu § 1 punktis 137 esitatud LennS § 602 lõiget 6 ja asendada tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõikes 2“ tekstiosaga „§ 601 lõikes 2“; Selgitus: Sättes tehakse tehniline parandus, kuna ekslikult on viidatud LennS § 602 lõikele 2. Korrektne viide on § 601 lõikele 2. Eelnõu menetluses on muudetud sätete asukohta ning eksituse tõttu on jäänud muudatus § 602 lõike 6 osas korrigeerimata. LennS § 602 lõikes 2 on sätestatud korrakaitseorgani õigused. LennS § 602 lõikes 6 on peetud silmas § 601 lõiget 2, mis sätestab Transpordiameti järelevalvevaldkonnad. 7. Teha eelnõus järgmised keelelised ning tehnilised muudatused: 7.1. muuta eelnõu § 1 punkti 5 teksti ja sõnastada see järgmiselt „paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride väljatöötaja, lennuvälja käitaja, lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja ning lennutreeningseadme riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks teeb Transpordiamet.“;“; Selgitus: Muudatusega tehakse sättes tehniline täpsustus. Muudatusega ühtlustatakse loetelu järjekorda, esitades loetelus esimesena organisatsioonid ning seejärel lennutreeningseade, mille nõuetelevastavuse kontrolli teeb Transpordiamet. Sisulisi muudatusi ei tehta. 7.2. muuta eelnõu § 1 punktis 32 sisalduva LennS § 231 lõike 3 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: „(3) Lennunduse raadioside loa taotlemise ja väljaandmise korra ning raadioside koolituse 10 (13) korraldamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; Selgitus: muudatusega tehakse sõnastuses korrektuur. Eelnõu 477SE tekstis on sätestatud, et lennunduse raadioside loa taotlemise ja väljaandmise korra ning raadioside koolituse nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuna kavandatavas määruses sätestatakse koolituse korralduslikud nõuded, on vajalik sätte sõnastust täpsustada. 7.3. muuta eelnõu § 1 punkti 57 teksti ja sõnastada see järgmiselt: „ paragrahvi 25 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 25. Lennundusloa ja kehtivustunnistusega antud õiguste kehtetuks tunnistamine, kehtivuse peatamine ja taastamine“;“; Selgitus: eelnõu 477SE § 1 punktis 57 oli esitatud LennS 25 pealkirja muudatus, mille kohaselt käsitleb pealkiri lennundusloaga antud õiguste kehtetuks tunnistamist, kehtivuse peatamist ja taastamist. Sõnastusest oli välja jäänud sõna „kehtivustunnistus“. Kehtivustõendeid antakse tänapäeval välja pilootidele ning kehtivustõend on lennundusloa vaheleht, mis näitab välisriigi lennundusloa tunnustamist Eestis. Kuna paragrahv käsitleb ka kehtivustunnistusega antud õiguste kehtetuks tunnistamist, kehtivuse peatamist ja taastamist, tuleb see sätestada ka pealkirjas. Eeltoodust lähtuvalt on vajalik korrigeerida pealkirja, täiendades algset sõnastust ka kehtivustunnistusega. 7.4. muuta eelnõu § 1 punktis 60 esitatud LennS § 25 lõiget 2 ja asendada sõna „järelevalve“ tekstiosaga „järelevalve-“; Selgitus: Tegemist on keelelise täpsustusega. Säte käsitleb lennundusloa või kehtivustõendiga antud õiguste peatamist lennuohutusega seotud riikliku järelevalvemenetluse või väärteomenetluse ajaks ning seetõttu on vaja teksti korrigeerida. 7.5. muuta eelnõu § 1 punktis 79 esitatud LennS § 371 lõike 4 punkti 1 ja asendada sõna „ega“ sõnadega „ja aeronavigatsiooniseade ei“; Selgitus: Tegemist on keelelise korrektuuriga. Sõnastust täpsustatakse, kuna esialgse sõnastuse kohaselt ei olnud üheselt mõistetav, et aeronavigatsiooniseadme sertifikaat tunnistatakse kehtetuks, kui seade ei vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele. 7.6. jätta eelnõu § 1 punktis 80 esitatud LennS § 40 lõikest 1 välja sõna „lennuettevõtja“; Selgitus: Tegemist on tehnilise täpsustusega. Muudatusega ühtlustatakse LennS § 40 lõike 1 sõnastus paragrahvi teiste sätete sõnastustega. Loa nimetus on lennutegevusluba, mis on toodud ka paragrahvi pealkirjas. See antakse välja ainult lennuettevõtjale ning kordamiseks puudub vajadus. 7.7. muuta eelnõu § 1 punktis 81 esitatud LennS 40 lõike 11 teksti ja sõnastada see järgmiselt: „(11) Lennutegevusloa saamiseks esitab lennuettevõtja Transpordiametile taotluse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 toodud andmed ja dokumendid.“; Selgitus: Tegemist on tehnilise täpsustusega, mis on seotud eelmise punkti muudatusega. 7.8. täiendada eelnõu § 1 punktis 115 esitatud LennS § 5018 lõike 3 punkti 2 pärast sõna „tagada“ sõnadega „teenuse osutamiseks“; 11 (13) Selgitus: Sättes tehakse tehniline muudatus. Sätte sõnastust täpsustatakse õigusselguse huvides. Esialgse sõnastuse kohaselt on maapealse teenindaja ja omakäitlejal kohustus tagada muuhulgas kasutatavate sõidukite ja varustuse töökord ja ohutus. Muudatusettepaneku kohaselt täpsustatakse sõnastust, mille kohaselt on oluline sõidukite ja varustuste töökorra ja ohutuse tagamine seoses maapealse teenuse osutamisega, arvestades regulatsiooni kohaldamisala. 7.9. muuta eelnõu § 1 punkti 140 teksti ja sõnastada see järgmiselt: „ paragrahvi 6018 pealkirja ja lõiget 1 ning § 6020 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõna „joobeseisundis“ sõnadega „või alkoholi piirmäära ületavas seisundis“;“; Selgitus: Sättes tehakse keeleline korrektuur. LennS § 6018 ja 6020 kehtiva redaktsiooni kohaselt on väärtegudeks joobeseisundis isiku õhusõidukit juhtima lubamine ning õhusõiduki juhtimine või lennuliikluse teenindamine joobeseisundis isiku poolt. Eelnõu 477SE muudatustega täiendatakse väärteokoosseise, mille kohaselt on väärtegudeks samad tegevused ka juhul, kui isik on alkoholi piirmäära ületanud seisundis. Teksti ühtlustatakse ülejäänud seaduse tekstiga. 8. Lisaks esitame Riigikogu majanduskomisjonile kaalumiseks taustakontrolli puudutava muudatusettepaneku, mille tegemise aluseks on eelnõu 477SE menetluse käigus lennundussektori väljendatud seisukohad seoses asjaoluga, et teatud juhtudel võib üksikisikul olla keeruline tõendada välisriigis seotud elamisega seotud hariduse, töötamise ning karistustega seotud andmeid: 8.1. lugeda eelnõu § 1 punktis 96 esitatud LennS paragrahvi 469 lõike 4 punkt 31 punktiks 4 ning täiendada paragrahvi 469 lõiget 4 punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) kontrollitava kohta ei ole võimalik tuvastada andmeid karistatuse, töötamise või hariduse lünkade osas eelneva viie aasta ulatuses.“; 8.2. muuta eelnõu § 1 punkti 99 ja sõnastada see järgmiselt: „99) paragrahvi 469 lõiget 5 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) kontrollitav ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 91 alusel nõutud täpsustavaid või lisaandmeid või dokumente.“; 8.3. jätta eelnõu § 1 punkt 105 (LennS § 469 lõike 9 teise lause muutmine) eelnõu tekstist välja, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt; Väljajäetav sõnastus: „105) paragrahvi 469 lõike 9 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Koos isikuandmete ankeediga esitab kontrollitav isikut tõendava dokumendi koopia, karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta, elu- ja töökohaandmed ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid kõigist taotluses märgitud elukohariikidest, välja arvatud Eesti.“; Selgitus punktide 8.1 – 8.3 kohta: Eelnõu 477SE punktis 105 esitatud muudatusega (LennS § 469 lõike 9 teine lause) oli algselt nähtud ette välisriigis elanud või sealt pärit taustakontrolli läbivale isikule kohustus esitada oma elu- ja töökohaandmeid ja hariduskäiku kinnitavad dokumendid ning karistusandmed või ametlik kinnitus nende puudumise kohta. LennS kehtiva redaktsiooni kohaselt esitab kontrollitav need dokumendid võimaluse korral. Eelnõus sätestatud muudatusega oleks Kaitsepolitseiametil võimalik kiiremini ja lihtsamalt kontrollida isiku tausta, kuna 12 (13) Kaitsepolitseiametil puuduvad võimalused teatud riikidest andmete saamiseks, kuid kontrollitaval endal oleks seda võimalik teha. Eelnõu 477SE menetluse käigus on lennundussektori esindajad selgitanud Riigikogule ja MKM- ile, et kontrollitaval isikul ei ole võimalik alati neid andmeid esitada. Seetõttu oleme konsulteerinud Siseministeeriumi ja Kaitsepolitseiametiga, kes nõustuvad nimetatud muudatuse väljajätmisega juhul, kui eelnõu täiendatakse normidega, mille kohaselt jääb kontrollitaval isikul taustakontroll läbimata, kui isik ei ole esitanud oma karistusandmeid ning nende andmete kontrollimine ei ole võimalik ka Kaitsepolitseiametil. Oluline on märkida, et Euroopa Komisjoni rakendusmääruse 2015/19985 punkti 11.1.6 kohaselt tuleb lugeda taustakontroll mitteläbituks, kui kontrolli raames ei ole täidetud kõik elemendid või ei ole võimalik veenduda isiku usaldusväärsuses. Andmete esitamise nõude lisamine seaduse teksti tuleneb vajadusest hinnata isiku esitatud andmete ja väidete usaldusväärsust, seda eriti kolmandate riikide kodanike puhul või Eesti kodanike osas, kes on viibinud taustakontrollile eelneval mitmel aastal kolmandas riigis. Kui isik ei esita neid andmeid, on taustakontrolli käigus nõutud elementide kontrollimine märkimisväärselt raskendatud või teatud juhtudel võimatu. Isik, kes soovib töötada vastutusrikkas valdkonnas, nagu seda on lennundus, peaks tegema kõik endast oleneva, et vastavatel asutustel oleks olemas kõik teave, mis on vajalik, et tema usaldusväärsuses veenduda. Selleks, et jätta eelnõu tekstist välja § 1 punkt 105 (isiku kohustus esitada dokumendid), on vaja jätta välja algselt eelnõu punktis 99 esitatud LennS § 469 lõike 5 punkti 8 kohane diskretsioonivõimalus taustakontrolli läbimise üle otsustamisel ning sätestada see taustakontrolli läbimist välistava asjaoluna punktis 96 (LennS § 469 lõike 4 punkt 5) juhul, kui kontrollitava kohta ei ole võimalik tuvastada andmeid karistatuse, töötamise või hariduse ning nendega seotud lünkade kohta eelneva viie aasta ulatuses. Sellega seonduvalt tõstetakse eelnõu punktis 99 esitatud LennS § 469 lõike 5 punkt 9 sama lõike punktiks 8. Lisaks tehakse punktis 96 normitehniline muudatus, mille kohaselt algselt LennS § 469 lõike 4 punktina 31 nähtud norm loetakse punktiks 4. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Silja Vöörmann 625 6315 [email protected] 5 Komisjoni 5. novembri 2015 rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed 13 (13)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel