Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. märts 2022
Sisu (failidest)
AS Eesti Post
AINUAKTSIONÄRI OTSUS
02.03.2022 nr 1.1-5/22-006
Registrikood: 10328799
Aadress: Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik
Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik
Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister –
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Häälte arv: 1 571 412 häält
AS Eesti Post põhikirja, nõukogu töökorra, kontserni
juhtimispõhimõtete kinnitamine ja
tasustamiskomitee tasustamine
AKTSIASELTSI ERAKORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. AS Eesti Post põhikirja kinnitamine uues redaktsioonis
Vastavalt äriseadustiku § 298 lõike 1 punktile 1 ning § 305 lõikele 1:
1.1 kinnitan AS Eesti Post põhikirja uues redaktsioonis (Lisa 1);
1.2 tunnistan kehtetuks AS Eesti Post ainuaktsionäri 08.10.2020. a otsusega nr 1.1-5/20-053
kinnitatud AS Eesti Post põhikirja.
2. AS Eesti Post nõukogu töökorra kinnitamine
Vastavalt riigivaraseadus § 88 lõike 1 punktile 7, äriseadustiku § 298 lõike 1 punktile 10 ning
§ 305 lõikele 1:
2.1 kinnitan AS Eesti Post nõukogu töökorra uues redaktsioonis (Lisa 2).
3. AS Eesti Post kontserni juhtimispõhimõtete kinnitamine
Vastavalt riigivaraseadus § 88 lõike 1 punktile 5, äriseadustiku § 298 lõike 1 punktile 10 ning
§ 305 lõikele 1:
3.1 kinnitan AS Eesti Post kontserni juhtimispõhimõtted (Lisa 3).
4. Täiendava tasu määramine AS Eesti Post nõukogu liikmetele seoses osalemisega
tasustamiskomitee (ALT: nõukogu organi) tegevuses
Vastavalt äriseadustiku § 298 lõike 1 punktile 10 ja § 305 lõikele 1 ning Rahandusministri
16.11.2017. a määruse nr 87 „Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega
äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad“
§ 4 lõikele 2:
4.1 määran AS Eesti Post nõukogu liikmetele täiendava tasu seoses osalemisega
tasustamiskomitee tegevuses järgnevalt:
4.1.1 tasustamiskomitee liikmele 25% nõukogu liikme tasust;
4.1.2 tasustamiskomitee esimehele eelnevas punktis sätestatud tasust 50% suurem tasu;
4.2 Täiendavat tasu makstakse tasustamiskomitee koosoleku toimumise kuu eest, kui nõukogu
liige osales koosolekul.
4.3 Nõukogu organite tegevuses osalemise eest määratud summaarne tasu kuus ei või ületada
50% nõukogu liikmele määratud nõukogu liikme tasust, organi esimehele 75% nõukogu
liikmele määratud nõukogu liikme tasust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: Lisa 1 AS Eesti Post põhikiri
Lisa 2 AS Eesti Post nõukogu töökord
Lisa 3 AS Eesti Post kontserni juhtimispõhimõtted
AKTSIASELTS EESTI POST
PÕHIKIRI
1. ÄRINIMI, ASUKOHT JA ÕIGUSLIK SEISUND
1.1 Aktsiaseltsi (edaspidi: Selts) ärinimi on: Aktsiaselts Eesti Post.
1.2 Seltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3 Oma kohustuste täitmise eest vastutab Selts kogu oma varaga. Aktsionär ei vastuta isiklikult Seltsi
kohustuste eest. Selts ei vastuta aktsionäri kohustuste eest.
1.4 Seltsil on õigus teostada kõiki Seltsi tegevuseks vajalikke õigustoiminguid, mis ei ole vastuolus
seaduse või põhikirjaga.
2. TEGEVUSVALDKOND JA EESMÄRK
2.1 Seltsi tegevuse eesmärgiks on luua klientidele väärtust posti-, paki- ja infologistika teenuste
pakkumisel arendades, ühendades ja hallates selleks vajalikke võrgustikke ning süsteeme oma
majandustegevuse tulemusena saadud kasumi kaudu. Selts osutab ka finants-, lao- ja tollimaakleri
teenuseid ning tegeleb hulgi- ja jaekaubandusega.
3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD
3.1 Aktsiakapitali miinimumsuurus on 10 000 000 (kümme miljonit) eurot ja maksimumsuurus on 40
000 000 (nelikümmend miljonit) eurot.
3.2 Aktsiakapital moodustub rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest. Mitterahalise sissemakse
väärtuse hindamise korraldab ja selle tulemused kinnitab Seltsi juhatus.
3.3 Aktsionär, kes ei tasu oma aktsia eest õigeaegselt, on kohustatud maksma viivist 0,1% päevas
õigeaegselt mittetasutud summalt.
3.4 Seltsi aktsiate nimiväärtus on 10 (kümme) eurot.
3.5 Seltsil on nimelised aktsiad, mis annavad aktsionärile igaüks 1 (ühe) hääle.
4. AKTSIONÄRI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1 Aktsionär teostab oma õigusi Seltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti.
4.2 Üldkoosoleku pädevuses on:
1) põhikirja muutmine;
2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
3) nõukogu liikmete täpse arvu ning nõukogu esimehe ja liikmete valimise, tagasikutsumise ja
tasustamise otsustamine;
4) nõukogu töökorra, nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra
ning omaniku ootuste kehtestamine ja omaniku ootuste uuendamine vähemalt igal kolmandal
aastal;
5) välisaudiitorite arvu ja tasustamise korra määramine ning välisaudiitorite valimine;
6) erikontrolli nõudmine;
7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
8) Seltsi poolt oma aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise tingimuste otsustamine;
9) Seltsi ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsustamine;
10) teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine. Üldkoosoleku otsus on vajalik
ka Seltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või
võõrandamiseks;
11) Seltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine;
12) Seltsi lõpetamise otsustamine, lõpetamise käigus tehtud tegevuse jätkamise, ühinemise,
jagunemise või ümberkujundamise otsustamine;
13) juhatuse või nõukogu liikme või aktsionäri vastu nõude esitamise ning nõukogu liikmega
tehingu tegemise otsustamine, samuti Seltsi esindaja määramine selle nõude esitamiseks või
tehingu tegemiseks;
14) võlgniku pankrotiavalduse esitamine seaduses ettenähtud juhtudel;
15) teiste seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine;
16) juhatuse või nõukogu nõudel eeltoodud punktides nimetamata Seltsi tegevusega seonduvates
küsimustes otsustamine.
4.3 Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra, nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate
kulude katmise korra, omaniku ootused, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid
ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal, ning Seltsi tütarettevõtete juhtimise ja
aruandluse põhimõtted, milles muuhulgas nähakse ette, milliste otsuste tegemiseks peab
tütarettevõttel olema emaettevõtte üldkoosoleku või nõukogu nõusolek.
4.4 Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Kui Seltsil on üks aktsionär, on aktsionäril kõik
üldkoosoleku õigused.
4.5 Korraline üldkoosolek toimub kord aastas juhatuse poolt näidatud ajal. Korralise üldkoosoleku
toimumisest teatab juhatus aktsionärile vähemalt 21 päeva ette.
4.6 Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku seaduses ettenähtud juhtudel, teatades sellest
aktsionärile vähemalt seitse (7) päeva ette. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise taotlus
esitatakse juhatusele kirjalikult.
4.7 Aktsionäril on õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata seaduses sätestatud
korras.
4.8 Aktsionär on kohustatud hoidma saladuses Seltsi või selle tegevusega seonduvat konfidentsiaalset
teavet. Sellise teabe edastamine kolmandatele isikutele on lubatud ainult Seltsi juhtorgani otsusel.
5. SELTSI JUHTIMINE
5.1 Seltsi juhtorganid on:
1) nõukogu;
2) juhatus.
5.2 Seltsi juhtorganitel tuleb arvestada riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud alamaastme
aktides sätestatud nõuetega.
5.3 Juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa
kehtetuks tunnistamise;
3) kellel on ärikeeld;
4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
6) kellel on Seltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises
Seltsis väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes
on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
7) Punktides 1-4 nimetatud piirangud kehtivad viis (5) aastat pärast pankroti väljakuulutamist,
tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.
8) Punktis 5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist
kustutatud.
5.4 Nõukogu
5.4.1 Nõukogu on Seltsi aktsionäri huve kaitsev juhtorgan, mis teostab järelevalvet juhatuse tegevuse
üle.
5.4.2 Nõukogu pädevuses on:
1) Seltsi tegevuse planeerimine, kinnitades omaniku ootustest lähtudes Seltsi strateegia,
pikaajalise finantsplaani ja aastaeelarve;
2) korralduste tegemine juhatusele Seltsi juhtimise korraldamiseks ning juhatuse tegevuse üle
järelevalve teostamine;
3) juhatuse liikmete arvu määramine, nende valimine ja tagasikutsumine, juhatuse liikmete
tööülesannete sisu ja tasustamise korra kindlaksmääramine, samuti juhatuse esimehe valimine;
4) prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine;
5) Seltsi auditikomitee töökorra ja koosseisu kinnitamine;
6) Seltsi tasustamiskomitee moodustamine ning töökorra ja koosseisu kinnitamine;
7) nõusoleku andmine juhatusele Seltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase
majandustegevuse raamest ning mille üle otsustamine ei ole seaduse või põhikirja kohaselt
üldkoosoleku ainupädevuses, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
1. olulise osaluse omandamine või võõrandamine teistes äriühingutes,
2. tütarettevõtja asutamine või lõpetamine,
3. ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine,
4. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine,
5. välisfiliaalide asutamine ja sulgemine,
6. investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste
summa,
7. laenude ja muude võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks
ettenähtud summa,
8. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase
majandustegevuse raamest.
9. Ettenähtud nõusolek ei ole vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamisel kaasneks Seltsile
oluline kahju, kaasaarvatud siis, kui jääks saamata oluline tulu;
8) juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande läbivaatamine ja selle kohta üldkoosolekule
aruande esitamine ning muudatuste tegemine juhatuse poolt esitatud kasumi jaotamise
ettepanekus enne selle esitamist üldkoosolekule;
9) erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõudmine;
10) üldkoosoleku päevakorra kindlaksmääramine;
11) teiste seaduse või põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine.
5.4.3 Nõukogu koosneb kuni kuuest (6) liikmest. Nõukogu liikmete täpse arvu määramisel lähtutakse
Seltsi suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete
efektiivne täitmine.
5.4.4 Nõukogu liikmete volitused kestavad kolm (3) aastat. Üldkoosoleku otsusega võib nõukogu liikmeid
tagasi kutsuda enne nende volituste lõppu.
5.4.5 Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Seltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib
muuhulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ega ole Seltsi aktsionär;
2) on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta
ei ole Seltsi aktsionär;
3) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb Seltsiga
samal tegevusalal ja mis ei ole Seltsi aktsionär;
4) on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on
riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või
äriühinguga, mis on selle äriühingu osanik või aktsionär;
5) omab Seltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises
sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Seltsile oluline
kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
6) Seotud isikuks on abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob ühine majapidamine.
5.4.6 Üldkoosolek valib nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust ja juhib nõukogu koosolekuid.
Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu aseesimehe.
5.4.7 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme (3) kuu
jooksul. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtavad osa üle poole nõukogu
liikmetest.
5.4.8 Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
5.4.9 Nõukogu annab oma tegevusest aru üldkoosolekule.
5.4.10 Nõukogu liige on kohustatud teavitama osaluse valitsejat järgmistest asjaoludest:
1) Seltsi kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või Seltsi suhtes olulist tähtsust
ja tagajärgi omada võivaid tehinguid;
2) oma tegevusest nõukogu liikmena, sealhulgas esitama osaluse valitseja soovitud vormis ja
tähtajaks informatsiooni nõukogu tegevuse kohta;
3) muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest Seltsi nõukogu liikmele
sätestatud nõuetele.
5.4.11 Nõukogu liikmele tasu maksmisel lähtutakse järgnevast:
1) nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab osaluse valitseja
ainuaktsionäri otsusega, arvestades Seltsi spetsiifikat;
2) nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivaraseadusest või Vabariigi Valitsuse
seadusest ei tulene teisiti;
3) nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav
tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditikomitee või nõukogu
muu organi tegevuses;
4) nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu
organi tegevuses;
5) nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist;
5.5 Juhatus
5.5.1 Juhatus on Seltsi esindav ja juhtiv organ. Juhatus on kohustatud tegutsema Seltsile majanduslikult
kõige otstarbekamal viisil.
5.5.2 Juhatus on ühe (1) kuni viie (5) liikmeline. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu.
Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt ette
juhatuse liikmete õigused ja kohustused Seltsi suhtes ning tasustamise kord.
5.5.3 Juhatuse liikmed valitakse nõukogu poolt kuni viieks (5) aastaks, kui nõukogu ei otsusta teisiti.
5.5.4 Ainuisikulise juhatuse liikme ametinimetus on juhataja. Kui juhatuses on vähemalt kaks liiget,
määrab nõukogu juhatuse liikmete seast juhatuse esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse
tööd, Seltsi igapäevast juhtimist ja majandustegevust ning juhatab juhatuse koosolekuid.
5.5.5 Juhatus esitab nõukogule vähemalt kord kolme (3) kuu jooksul ülevaate Seltsi majandustegevusest
ja majanduslikust olukorrast. Juhatus teatab nõukogule viivitamatult Seltsi majandusliku olukorra
olulisest halvenemisest ja muudest Seltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
5.5.6 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui
juhatuse liige täidab lisaks Seltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Seltsile vajalikke ülesandeid,
siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme
lepingus.
5.5.7 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu
suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Seltsile seatud eesmärkide täitmist
ning Seltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava
tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset
keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva
punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu.
5.5.8 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne
tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise
ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses.
5.5.9 Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi
lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest
makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
6. ESINDUSÕIGUS
Seltsi esindavad kõigis õigustoimingutes kaks juhatuse liiget ühiselt.
7. AUDITIKOMITEE
7.1 Auditikomitee on Seltsi nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli,
riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise
valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.
7.2 Nõukogu määrab oma otsusega auditikomitee koosseisu suuruse ning nimetab ja kutsub tagasi
selle liikmed. Auditikomitee liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.
7.3 Auditikomitee liikmed valitakse tähtajaliselt kolmeks (3) aastaks.
7.4 Auditikomitees on vähemalt kaks liiget, kellest vähemalt üks peab olema raamatupidamise või
auditeerimise asjatundja. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles
auditeeritav üksus tegutseb.
7.5 Auditikomitee liikmed valivad endi seast esimehe, kes korraldab auditikomitee tegevust.
Auditikomitee esimeheks ei või olla nõukogu esimees.
7.6 Nõukogu kinnitab auditikomitee töökorra rahandusministri poolt kehtestatud auditikomitee
moodustamise, tasustamise ja töökorra põhimõtteid reguleeriva määruse alusel.
7.7 Auditikomitee kohustuseks on anda nõukogule ülevaade kohustusliku auditi tulemustest ja oma
tööst ning teha ettepanekuid vähemalt järgmistes küsimustes:
1) audiitorettevõtja nimetamine või tagasikutsumine;
2) siseaudiitori nimetamine või tagasikutsumine;
3) probleemide ja ebatõhususe vältimine või kõrvaldamine organisatsioonis;
4) vastavus õigusaktidele ja kutsetegevuse heale tavale.
8. TASUSTAMISKOMITEE
8.1 Tasustamiskomitee on Seltsi nõukogu nõuandev organ kontsernis kehtestatud
tasustamispõhimõtetega seotud küsimustes.
8.2 Nõukogu määrab oma otsusega tasustamiskomitee koosseisu suuruse ning nimetab ja kutsub
tagasi selle liikmed. Tasustamiskomitee liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.
8.3 Tasustamiskomitee liikmed valitakse tähtajaliselt kolmeks (3) aastaks.
8.4 Tasustamiskomitee liikmed peavad vastama Hea Ühingujuhtimise Tava sõltumatuse kriteeriumitele
ning omama oma ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi.
8.5 Tasustamiskomitee liikmed valivad endi seast esimehe, kes korraldab tasustamiskomitee tegevust.
Tasustamiskomitee esimeheks ei või olla nõukogu esimees.
8.6 Tasustamiskomitee kohustuseks on nõukogu nõustamine vähemalt järgmistes küsimustes:
1) tasustamispõhimõtete ülevaatamine kord aastas ja muudatuste heaks kiitmine, tasufondi
suurendamise ettepanekute läbivaatamine ja soovituste andmine;
2) personalivaldkonnas vastutustundliku ettevõtlusega seotud aspektide jälgimine ja ettepanekute
tegemine;
3) juhtkonna tasustamispõhimõtete ülevaatus ja ettepanekute tegemine;
4) ettevõtte tulemuskaardi alusel tulemustasude maksmise ettepanekute tegemine.
9. SISEKONTROLL JA SISEAUDIT
9.1 Selts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
9.2 Selts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust
audiitorühingult.
9.3 Seltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest
audiitorühingult, kui see võib Seltsi nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks.
Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Seltsi aktsionäride üldkoosolekuga.
10. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE
10.1 Seltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
10.2 Selts koostab ja esitab igal aastal 30. juuniks riigi osaluse valitsejale finantsplaani oma jooksva
eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta, mis on aluseks
Seltsi eelarvete koostamisel ning osaleja valitseja poolt rahandusministrile dividendi maksmise
ettepaneku tegemisel.
10.3 Juhatus koostab Seltsi majandusaasta aruande ja esitab selle koos audiitori aruandega nõukogule
ja üldkoosolekule. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek nelja (4) kuu jooksul
majandusaasta lõppemisest arvates.
10.4 Seltsi juhatus kohustub esitama nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates
auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande Äriregistrile. Koos aruandega esitatakse
Äriregistrile ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Seltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud,
juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele
majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse juhatuse liikmele makstud
täiendav tasu.
10.5 Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande
alusel.
10.6 Dividende makstakse aktsionärile üldkoosoleku otsuse alusel ja sellega ettenähtud ulatuses.
Dividendi maksmise kord nähakse ette üldkoosoleku otsusega.
10.7 Seltsi reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist.
10.8 Juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne
majandusaasta aruande kinnitamist aktsionärile ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole
ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.
11. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA NING JÄTKUSUUTLIKU JA VASTUTUSTUNDLIKU TEGEVUSE
PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE
Selts lähtub Seltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise tavast ning jätkusuutliku ja vastutustundliku
tegevuse põhimõtetest ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruande koosseisus.
12. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD
12.1 Selts võib teistele isikutele maksta toetusi ning teha annetusi üksnes teadus- ja arendustegevuse
eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa Seltsi tegevus- ja finantseesmärkide
saavutamisele ning Seltsil on vabu vahendeid toetuse maksmiseks.
12.2 Otsuse toetuste maksmiseks või annetuste tegemiseks teeb Seltsi nõukogu Seltsi juhatuse
ettepanekul. Toetuse maksmise otsustamisel ei või osaleda nõukogu liige, kes on seotud toetuse
saajaga või omab muud märkimisväärset huvi toetuse maksmise otsustamisel. Kui Seltsi juht- või
kontrollorgani liige (sh juhatuse või nõukogu liige või aktsionäri esindaja) on seotud toetuse
taotlejaga või annetuse saajaga, siis peab see seos olema otsuses märgitud. Seotuseks käesoleva
punkti tähenduses loetakse osaluse omamist, osalemist toetuse saaja juht- või kontrollorganite
töös või muud seost, mis tekitab või võib tekitada huvi toetuse taotluse rahuldamiseks.
12.3 Kalendriaasta jooksul võib Selts koos Seltsi konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtetega
maksta toetusi ja teha annetusi kokku brutosummas kuni 0,5 protsendi ulatuses Seltsi kolme (3)
eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist.
12.4 Toetuste maksmise vormistamise, otsustega kaasneva informatsiooni edastamise ning kontrolli
toetuse kasutamise üle tagab juhatus. Juhatus teavitab toetuse taotlejaid taotluse kohta tehtud
otsustest, sõlmib vajadusel lepingu toetuse saajaga toetuse sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks
ning kontrollib toetuste otstarbekohast kasutamist.
12.5 Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta, sealhulgas toetuse või annetuse saaja nimi või
nimetus, toetuse või annetuse summa ja toetamise põhjendus, avaldatakse Seltsi kodulehel kolme
(3) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates ja see peab olema veebilehel avalik
vähemalt viie (5) aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates.
13. SELTSI LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE
13.1 Selts lõpetatakse üldkoosoleku otsuse, kohtuotsuse või muul seaduses ettenähtud alusel.
13.2 Seltsi likvideerijad nimetab likvideerimisotsuse vastu võtnud üldkoosolek, kui seadus ei näe ette
teisiti. Likvideerijaid võib olla üks või enam.
13.3 Likvideerimise käigus allesjäänud Seltsi varast tehakse aktsionärile väljamakseid seadusega
ettenähtud korras. Väljamaksed võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised.
13.4 Seltsi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses ettenähtud korras.
Seltsi põhikirja käesolev redaktsioon on kinnitatud AS Eesti Post üldkoosoleku otsusega 31.01.2022.a.
Kinnitatud
AS-i Eesti Post erakorralise üldkoosoleku xx.xx.2022 otsusega nr xx
Kehtib alates: xx.xx.2022
Kinnitatud
AS-i Eesti Post korralise nõukogu 15.09.2017 otsusega nr 1.1-2/0009
Kehtib alates: 15.09.2017
Kinnitatud:
AS-i Eesti Post korralise üldkoosoleku 11.06.2012 otsusega nr 4
Kehtib alates: 11.06.2012
AS EESTI POST NÕUKOGU TÖÖKORD
1. ÜLDSÄTTED
1.1 AS-i Eesti Post nõukogu töökord (edaspidi Töökord) on aluseks AS-i Eesti Post
(edaspidi ettevõte) nõukogu (edaspidi nõukogu) töö korraldamisel.
1.2 Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust, korraldab tema juhtimist ja teostab
järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning otsustab ettevõtte igapäevase
majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb
iseseisvalt ning ettevõtte ja aktsionäri huvides.
1.3 Nõukogu liikmete eesmärk nõukogu ülesannete täitmisel on tagada riigi kui ettevõtte
ainuaktsionäri huvide kaitsmine ja ettevõtte jätkusuutlik äritegevus.
1.4 Nõukogu tööd korraldatakse äriseadustikus, riigivaraseaduses ja teistes õigusaktides,
ettevõtte põhikirjas ning Töökorras toodud alustel.
1.5 Ainuaktsionäri esindaja otsustab nõukogu esimehe ja liikmete valimise,
tagasikutsumise ja tasustamise ning määrab nõukogu koosseisu suuruse ja liikmete
volituste kestuse.
1.6 Nõukogu liige on kohustatud teavitama ainuaktsionäri esindajat järgmistest
asjaoludest:
1.6.1 ettevõtte kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või ettevõtte
suhtes olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid;
1.6.2 oma tegevusest nõukogu liikmena, sh esitama ainuaktsionäri esindaja soovitud
vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu või selle komitee tegevuse kohta;
1.6.3 muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastavusest eraõigusliku
juriidilise isiku juhtorgani liikmele sätestatud nõuetele.
1.7 Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust ja juhib nõukogu koosolekuid.
1.8 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu aseesimehe.
1.9 Nõukogu esimees on kohustatud esitama ainuaktsionäri esindajale:
1.9.1 nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja
protokolli ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;
1.9.2 nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse
eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või
hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
1.10 Nõukogu töö vormiks on nõukogu koosolek (edaspidi Koosolek) või kirjalik menetlus.
2. NÕUKOGU KOOSOLEK
2.1 Koosolekute toimumisaeg ja kokkukutsumine
2.1.1 Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme
kuu jooksul.
1/4
2.1.2 Koosolekute toimumise ajakava kinnitatakse nõukogu otsusega reeglina kaks korda
aastas järgneva poolaasta kohta. Kui Koosolekute ajakava ei ole nõukogu otsusega
kinnitatud määratakse järgmise Koosoleku toimumisaeg hiljemalt sellele eelneval
Koosolekul. Koosoleku aja ja koha võimalikest muutustest teatatakse nõukogu
liikmetele vähemalt üks nädal ette.
2.1.3 Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees või nõukogu
esimehe volitusel juhatuse liige.
2.1.4 Koosoleku kokkukutsumise teade ehk Koosoleku kutse saadetakse nõukogu liikmetele
elektrooniliselt üks nädal enne Koosoleku toimumist. Kutses tuuakse ära Koosoleku
päevakord ja päevakorras olevate sisuliste põhiküsimuste kohta otsuste eelnõud ning
muud vajalikud materjalid. Kutse edastatakse teadmiseks ka ettevõtte auditikomitee
esimehele.
2.1.5 Koosolekutel käsitletakse küsimusi, milliste osas on vajalik nõukogu otsus ning
milliste osas on nõukogu otsustuspädevus või mis on ettevõtte juhatuse liikmete või
nõukogu liikmete ettepanekul võetud Koosolekul arutlusele. Nõukogule võib
arutamiseks esitada ka teisi küsimusi, milles nõukogu võtab seisukoha, kuid ei tee
otsust.
2.1.6 Koosolekutele võib vastava päevakorrapunkti otsustamise juurde kutsuda selgituste
andmiseks ja arutelus osalemiseks päevakorrapunktiga seotud ettevõtte töötajaid,
väliseksperte ja muid huvitatud osapooli.
2.2 Koosolekute ettevalmistamine
2.2.1 Koosolekute ettevalmistamist ja tehnilist teenindamist korraldab juhatus ja Koosoleku
protokollija.
2.2.2 Materjalid Koosoleku päevakorda esitab vastava päevakorrapunkti ettekandja
elektroonselt protokollijale hiljemalt kaks päeva enne Koosoleku kutse väljasaatmist.
Materjalide hilisema esitamise korral lülitatakse materjal järgmise Koosoleku
päevakorda, kui nõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees ei otsusta teisiti.
2.2.3 Protokollija koostab esitatud materjalide alusel Koosoleku päevakorra projekti ja
edastab selle nõukogu esimehele kooskõlastamiseks hiljemalt üks tööpäev enne
järgmise Koosoleku kutse väljasaatmise tähtaega. Vastavalt nõukogu esimehelt
saadud tagasisidele vormistab protokollija Koosoleku kutse ja edastab selle nõukogu
liikmetele vastavalt Töökorra punktile 2.1.4.
2.3 Koosolekute korraldus
2.3.1 Koosolekut juhib nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees.
2.3.2 Igal nõukogu liikmel on õigus Koosoleku alguses esitada muudatusi ja täiendusi
Koosoleku päevakorda.
2.3.3 Koosolekule kutsutud ettevõtte töötajad või muud külalised osalevad ainult nende
päevakorrapunktide aruteludel, millega seoses neid kutsuti.
2.3.4 Kõik Koosolekud ja vastuvõetud otsused protokollitakse. Koosoleku protokolli
kantakse toimumise aeg ja koht, osalejate nimed, arutamisel olnud
päevakorrapunktid ja vastuvõetud otsused ning eriarvamused. Koosolekute ja
kirjalike menetluste protokollija määrab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu
aseesimees.
2.3.5 Koosoleku protokoll vormistatakse ja edastatakse elektrooniliselt nõukogu liikmetele
kooskõlastamiseks hiljemalt (kahe?) nädala jooksul pärast Koosoleku toimumist.
Koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija allkirjastavad Koosoleku
protokolli hiljemalt järgmisel Koosolekul. Koosoleku protokoll allkirjastatakse
paberkandjal või elektrooniliselt.
2.3.6 Koosolekute allkirjastatud protokollid koos materjalidega säilitatakse vastavalt
ettevõttes kehtivale korrale paberkandjal juriidilises osakonnas ning ettevõtte
dokumendihalduse süsteemis.
2.3.7 Nõukogu koosoleku protokolle säilitatakse alaliselt.
2/4
2.4 Nõukogu otsuste vastuvõtmine ja teatamine
2.4.1 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa üle poole nõukogu
liikmetest.
2.4.2 Nõukogu otsused võetakse vastu hääletamise teel, lihthäälteenamuse printsiibil.
2.4.3 Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest
keelduda või erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu
esimehe hääl.
2.4.4 Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma
hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
2.4.5 Küsimustes, mille üle otsustamist ei saa põhjendatult edasi lükata lähima korralise
Koosolekuni, on nõukogul õigus otsuseid vastu võtta Koosolekut kokku kutsumata
kirjaliku menetlusena. Selleks saadab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu
aseesimees või nende korraldusel protokollija nõukogu otsus(t)e eelnõu koos
materjalidega e-posti teel kõigile nõukogu liikmetele otsustamiseks. Nõukogu otsuse
eelnõus on määratud tähtaeg, mille jooksul nõukogu liige peab elektrooniliselt
edastama oma kirjaliku seisukoha poolt või vastu. Kui otsuse eelnõus nimetatud
tähtaja jooksul nõukogu liikme vastust ei saabu, loetakse, et nõukogu liige hääletas
otsuse vastu. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole
nõukogu liikmetest. Hääletustulemuste kohta koostatakse Koosoleku protokolli
asendav hääletusprotokoll, mis saadetakse viivitamata nõukogu liikmetele ja
ettevõtte juhatusele. Hääletusprotokolli kantakse vastuvõetud otsused koos
hääletustulemustega (sh otsuse poolt hääletanud liikmed nimeliselt) ning muud
hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.
2.4.6 Nõukogu otsus jõustub vastuvõtmisel, kui nõukogu ei ole sätestanud teisiti.
2.4.7 Nõukogu otsuste täitmise üle teostab järelevalvet juhatus.
3. NÕUKOGU TÄIENDAV TEGEVUS
3.1 Nõukogu moodustab auditikomitee, mis korraldab ettevõtte siseauditi tööd ning mille
ülesandeks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sh
raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi
toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas,
samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas.
3.2 Nõukogu moodustab tasustamiskomitee, mille ülesandeks on nõukogu nõustamine
ettevõttes kehtestatud tasustamispõhimõtetega seotud küsimustes, sh
tasustamispõhimõtete ülevaatamine kord aastas ja muudatuste heaks kiitmine,
tasufondi suurendamise ettepanekute läbivaatamine ja soovituste andmine;
personalivaldkonnas vastutustundliku ettevõtlusega seotud aspektide jälgimine ja
ettepanekute tegemine; juhtkonna tasustamispõhimõtete ülevaatus ja ettepanekute
tegemine; ettevõtte tulemuskaardi alusel tulemustasude maksmise ettepanekute
tegemine.
3.3 Oma töö efektiivsema korraldamise eesmärgil võib nõukogu moodustada erinevate
tegevusvaldkondade komiteesid. Komitee koosseisu ja töökorralduse määrab
nõukogu. Komitee töötab koosolekute vormis, koosolekud toimuvad vastavalt
vajadusele ning koosolekud kutsub kokku komitee esimees. Komitee koosolekud
protokollitakse, komitee koosolekute tehnilise teenindamise ning protokollimise tagab
juhatus.
4. NÕUKOGU LIIKMETELE MAKSTAV TASU
4.1 Nõukogu liikmetele makstava tasu suurus ja selle maksmise kord kinnitatakse
ainuaktsionäri otsusega. Nõukogu liikmetele, kes ei osale nõukogu koosolekul ja ei
esita ka enne koosoleku toimumist nõukogu esimehele koosoleku päevakorras
olevate teemade kohta kirjalikult oma seisukohti, koosoleku toimumise kuu eest tasu
ei maksta.
3/4
5. NÕUKOGU LIIKMETELE NÕUKOGU TÖÖS OSALEMISEGA KAASNEVATE
KULUDE KATMINE
5.1 Ettevõte hüvitab nõukogu liikmetele nõukogu töös osalemisega kaasnevad vajalikud
ja põhjendatud kulud ettevõttes kehtestatud aruandevormi esitamisel, millele on
lisatud asjakohased kuludokumendid.
5.2 Hüvitamisele kuuluvad nõukogu koosolekul osalemisega seotud kulud juhul, kui
nõukogu koosolek toimub nõukogu liikme ametlikust elukohast erinevas riigis.
Nõukogu liikmele hüvitatakse ka mõistlikud nõukogu liikme tööga otseselt seotud
koolituskulud. Koolituskulude hulka loetakse ka koolitusel osalemiseks vajalikud
reisikulud (seal hulgas majutuskulud ja päevaraha), kui koolitus toimub nõukogu
liikme ametlikust elukohast erinevas riigis.
5.3 Nõukogu liikmete kuludokumendid kinnitab nõukogu esimees, nõukogu esimehe
kuludokumendid kinnitab ainuaktsionäri esindaja.
Lisa 1 – Koosoleku protokolli vorm
4/4
AS -I EESTI PO ST K O NTSER NI J UH TIM ISPÕ H IMÕ TTE D
Kinnitatud:
üldkoosoleku xx.xx.2022 erakorralise koosoleku otsusega nr xx
Kehtib alates: xx.xx.2022
Kinnitatud:
nõukogu 17.06.2021 koosoleku protokolli nr 1.1-2/0011 otsusega 6.1
Kehtib alates: 17.06.2021
Kinnitatud:
nõukogu 20.06.2014 koosoleku protokolli nr 1.1-2/0007 otsusega 5.1
Kehtib alates: 20.06.2014
AS-I EESTI POST KONTSERNI
JUHTIMISPÕHIMÕTTED
SISUKORD
1. ÜLDSÄTTED .......................................................................................................................... 2
2. JUHTORGANID JA KONTSERNI STRUKTUUR ............................................................... 2
3. RISKIJUHTIMINE JA AUDIITORKONTROLL (ALTERNATIIV:
SISEKONTROLLISÜSTEEM) ...................................................................................................... 4
LISA 1. KONTSERNI JUHTIMISAHEL ...................................................................................... 5
LISA 2. ALALISED TÖÖGRUPID ............................................................................................... 5
1
AS -I EESTI PO ST K O NTSER NI J UH TIM ISPÕ H IMÕ TTE D
1. ÜLDSÄTTED
AS-i Eesti Post kontsern koosneb AS-ist Eesti Post (Post) kui emaettevõttest ja tütarühingutest.
Käesolevate juhtimispõhimõtete (edaspidi Juhtimispõhimõtted) eesmärk on tagada Posti kontsernis ühtsed
kokkulepitud alused juhtimise korraldamiseks toetamaks strateegia elluviimist ning seatud ärieesmärkide
kvaliteetset saavutamist. Juhtimispõhimõtted on üks osa Posti kontserni üldisest tegutsemispoliitikast ning
moodustab koos teiste juhtimist korraldavate regulatsioonidega ühtse terviku. Lisa 1. Kontserni
juhtimisahel.
Kontserni juhtimisel lähtutakse Posti põhikirjast, kinnitatud strateegiast, kohalduvatest õigusaktidest,
tütarühingute põhikirjadest, kontserni sisemistest regulatsioonidest, „Hea Ühingujuhtimise Tava“
põhimõtetest ning käesolevatest Juhtimispõhimõtetest.
Juhtimispõhimõtted kinnitab ja muudab Posti nõukogu. Posti juhatus vastutab Juhtimispõhimõtete
ajakohasuse ja rakendamise eest. Juhtimispõhimõtete lisade 1 ja 2 muutmise õigus on ja ajakohasuse
tagamise eest vastutab Posti juhatus.
2. JUHTORGANID JA KONTSERNI STRUKTUUR
Kontserni juhtorganid on Posti üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Juhtorganite valimine, töökorraldus,
pädevus ja aruandlus on sätestatud äriseadustikus, riigivaraseaduses, Posti põhikirjas, siseregulatsioonides
ja käesolevates Juhtimispõhimõtetes.
Aktsionäride üldkoosolek on Posti kõrgem juhtimisorgan, kes otsustab muuhulgas uute ettevõtete
asutamise/omandamise, olemasolevate ettevõtete likvideerimise, nõukogu liikmete ametisse määramise ja
tagasikutsumise, audiitori määramise, majandusaasta tulemuste kinnitamise vastavalt Posti põhikirjale.
Nõukogu planeerib kontserni tegevust (kinnitab strateegia ja aastaeelarve), korraldab juhtimist, teostab
järelevalvet Juhatuse üle vastavalt Posti põhikirjale ning otsustab investeeringud alates summast 100 000
eurot.
Nõukogu juurde loodud auditikomitee eesmärk on nõukogu nõustamine järelevalvega seotud küsimustes.
Oma tegevuses juhindub auditikomitee nõukogu poolt kinnitatud töökorrast ja audiitortegevuse seadusest.
Komitee koosseisu määrab kontserni nõukogu.
Nõukogu juurde loodud tasustamiskomitee eesmärk on nõukogu nõustamine organisatsiooni- ja
organisatsiooni juhtkonna tasustamisega seotud küsimustes. Oma tegevuses juhindub tasustamiskomitee
nõukogu poolt kinnitatud töökorrast. Komitee koosseisu määrab kontserni nõukogu.
Juhatus esindab ja juhib kontserni ning on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil
arvestades äriseadustikus sätestatud hoolsuskohustust ning pidama juhtimisel kinni nõukogu seaduslikest
korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult
nõukogu nõusolekul vastavalt Juhtimispõhimõtetele ja Posti põhikirjale.
Juhatuse töökorra otsuste vastuvõtmiseks ja töö korraldamiseks kehtestab Juhatus.
Juhatus võtab vastu kollegiaalseid otsuseid juhatuse koosolekul või kirjalikus menetluses.
Juhatuse liikmetel on õigus volitada ettevõtte töötajaid tegema ettevõtte nimel tehinguid kolmandate
osapooltega summas kuni 60 000 eurot. Kulude kinnitamisel lähtutakse volituse summast ja kohaldatakse
nelja silma printsiipi (nt valdkonnajuht ja juhatuse liige).
Juhatuse esimehe poolt tehtud kulutused ja komandeeringud kinnitab Nõukogu esimees.
Juhatuse liikmed koos Läti ja Leedu tütarühingute juhatuse esimeeste ning juhatuse poolt määratud
isikutega moodustavad laiendatud juhatuse ehk Kontserni juhtkonna.
2
AS -I EESTI PO ST K O NTSER NI J UH TIM ISPÕ H IMÕ TTE D
Juhtkonna liikmed vastutavad kontserni igapäevase majandustegevuse, juhtimissüsteemi toimimise ja
teenuste kvaliteedi eest (sh eesmärkide püstitamise ja täitmise, investeeringute tegemise, eelarvestamise,
arendamise, kasumlikkuse, riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise eest). Juhtkonnas võetakse vastu
otsuseid, mille juhatus sinna otsustamiseks suunab.
Igapäevase majandustegevuse korraldamiseks on juhatuse otsusega loodud erinevad komisjonid ja
komiteed valdkonnapõhiste vajaduste analüüsimiseks, lahenduste väljatöötamiseks ja ettepanekute
tegemiseks juhatusele otsustamiseks. Komisjonid ja komiteed on selge pädevusega ning lähtuvad oma töö
korraldamisel juhatuse poolt kinnitatud reglementidest ja valdkonda reguleerivatest sisekordadest. Lisa 2.
Komisjonid ja komiteed.
Tütarühingu juhtorganid on üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Juhtorganite valimine, töökorraldus,
pädevus ja aruandlus on sätestatud asukohamaa õigusaktides, tütarühingu põhikirjas, kontserni reeglites
ja käesolevates Juhtimispõhimõtetes.
100%-lise tütarühingu puhul:
üldkoosoleku ülesannetes on kontserni juhatuse liikmed;
kuuluvad nõukogusse kontserni juhatuse liikmed ja nõukogu esimees on kontserni juhatuse
esimees. Tütarühingu nõukogu muuhulgas:
o kinnitab juhatuse poolt kõik tehtud tehingud ja äriühingule võetud kohustused, mis
ületavad tütarühingu põhikirjas sätestatud piirmäära;
o jõustab kontserniülesed otsused tütarühingus.
Juhatus on vastavalt asukohamaa seadustele kas üheliikmeline, st tegevjuht, või mitmeliikmeline,
kelle nimetab ametisse tütarühingu nõukogu oma otsusega.
Väiksema osalusega tütarühingu puhul:
üldkoosoleku ülesannetes on kontserni juhatuse liikmed;
määrab aktsionäri esindaja nõukogusse vajaliku arvu kontserni juhatuse liikmeid ja üldjuhul on
nõukogu esimees kontserni juhatuse liige.
Tütarühingute nõukogu töökord lähtub Posti põhikirjas toodud nõukogu töökorrast arvestades järgmist:
koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul;
koosoleku protokollija määrab tütarühingu nõukogu esimees;
koosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtavad osa üle poole nõukogu liikmetest;
nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega;
koosoleku protokoll vormistatakse vajadusel inglise keeles ja säilitatakse Posti
dokumendihaldussüsteemis;
nõukogu liikmetele tasu ei maksta.
Reeglina ühildatakse Kontserni juhtkonna ja tütarühingute nõukogu toimumise aeg ja koht, kuid lähtuvalt
tütarettevõtte asukohamaa regulatsioonidest vormistatakse otsused vastavalt.
Kontsernis kasutatakse vajadusel maatriksjuhtimist, kus töötaja sisulist tööd juhib lisaks otsesele juhile ka
funktsionaalne juht. Täpsed tööülesanded ja aruandluskohustus on sätestatud ametijuhendites.
Kontsernis osutatakse tsentraalselt järgmiseid tugitegevusi: riskijuhtimine, siseaudit, IT tugi ja arendus,
toodete/teenuste arendus, turundus ja kommunikatsioon, finantsjuhtimine ja raamatupidamine. Selline
korraldus aitab tagada protsesside ühtsuse ja vältida tegevuste dubleerimist. Samuti hoida kokku kulusid
ning kindlustada teadlikkus toimuvast, mis on oluline kontserni riskide maandamiseks.
Kontserni juhtimisel lähtutakse Post põhikirjast, vastavatest õigusaktidest, „Hea Ühingujuhtimise Tava“
põhimõtetest ning sisemistest dokumentidest, milleks on:
kontserni strateegiadokument, mille koostab juhatus vähemalt kolmeks aastaks ja kinnitab
kontserni nõukogu. Strateegias kajastatakse kontserni missioon, visioon ja eesmärgid. Dokument
on seotud kontserni tulemusjuhtimise süsteemiga ja seda uuendatakse vajadusel kord aastas;
3
AS -I EESTI PO ST K O NTSER NI J UH TIM ISPÕ H IMÕ TTE D
tasakaalus tulemuskaart ja tegevuskava, millega mõõdetakse kontserni eesmärkide täitmist
strateegiaperioodil. Kontserni tulemuskaardi eesmärgid ja peamised tegevused on kajastatud
struktuuriüksuste tulemuskaartides ja tegevuskavades ning nende täitmist jälgitakse igakuisel
tulemuste ülevaatamise koosolekul vastavalt kontsernis kehtestatud korrale;
kontserni aastaeelarve, mille koostab juhatus järgnevaks majandusaastaks ja kinnitab kontserni
nõukogu. Dokumendis kajastatakse järgmise aasta peamised majandusnäitajad, eesmärgid ja
tegevused;
riskijuhtimise põhimõtted ja siseauditi põhimäärus;
üldjuhtimise ja töökorralduse põhimõtted, mis koostatakse ning kinnitatakse kontserni
juhatuse otsusega. Dokumendis sätestatakse struktuuriüksuse põhieesmärgid, juhtimispõhimõtted,
õigused ja kohustused ning aruandlus;
kontserni finantseerimise põhimõtted, sh dividendipoliitika millega sätestatakse
emaettevõtte ja tütarühingute investeeringute katteks ja jooksvaks majandustegevuseks
võimalikud kontserni sisesed ja välised rahastamisallikad ja nende tingimused.
3. SISEKONTROLLISÜSTEEM
Kontserni eesmärgipärase tegevuse tagamiseks ja kaitsmiseks rakendab Kontsern sisekontrollisüsteemi.
Süsteemi eesmärkideks on tagada Kontserni varade säilimine, Kontserni tegevuste toimivus, kontrollitus ja
otstarbekus ning vastavus õigusaktides esitatud nõuetele. Kontserni sisekontrollisüsteem on Kontserni
organisatsiooni sisemine süsteem ja Kontserni riskijuhtimise lahutamatu osa.
Kontsernis on korraldatud riskijuhtimine ja auditeerimine, et järgida õigusaktides kehtestatud kohustusi ja
tagada kontserni majandustegevuse läbipaistvus, usaldusväärsus, tõhus riskijuhtimine ja üldjuhtimine.
Sisekontrollisüsteem hõlmab kontserni kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid ning taandub eeskätt kontserni
juhatuse pädevusele ja kohustustele seoses korraliku ettevõtja hoolsuskohustusega.
Sisekontrollisüsteemi järelevalveprotsess on mitmetasandiline, et tagada mõjus ning tõhus järelevalve
Kontserni sisekontrollisüsteemi toimimise üle. Selles järelevalveprotsessis osalevad Kontserni nõukogu ja
auditikomitee, Kontserni juhatus, tütarühingute nõukogud ja juhatused, riskijuhtimise ja siseauditi üksus
ning vajadusel kaasatakse teisi Kontserni struktuuriüksusi.
Järelevalve on korraldatud järgmiselt:
auditikomitee, kes teeb järelevalvet raamatupidamise põhimõtetest juhindumise, finantseelarve
ja -aruannete koostamise ja kinnitamise, välisauditi teostamise piisavuse ja tõhususe,
sisekontrollisüsteemi arendamise ja toimimise (sh riskide juhtimise) ja tegevuse seaduslikkuse üle.
Komitee osaleb välisauditi sõltumatuse tagamisel ning riskijuhtimise ja siseauditi planeerimisel ja
hindamisel;
finantsaudit, mida teostab sõltumatu välisaudiitor;
riskijuhtimine, kes töötab välja, rakendab ja arendab Kontserni riskide juhtimise, kontrolli ja
koordinatsiooni meetmeid ning riskijuhtimise põhimõtteid ja meetodeid ning annab Kontserni
nõukogule, auditikomiteele ja juhatusele ülevaateid riskijuhtimise ja -kontrolli meetmete kohta ning
koostab vastavad raportid. Kontserni riskide juhtimise protsess on kirjeldatud riskide juhtimise
põhimõtetes ning erinevate riskivaldkondade juhtimise põhimõtetes ning sisereeglites;
siseaudit, mille toimimise eest vastutab riskijuhtimise ja siseauditi üksuse siseauditi osakond.
Osakond on aruandluskohustuslik nõukogu ja auditikomitee ning juhatuse ees ning tema
tegevusplaane ja tegevusaruandeid hindab ja kiidab heaks auditikomitee. Siseauditi osakonnal on
ülesanne kaasa aidata riskide juhtimise ja ärijuhtimise kultuuri parandamisele. Siseauditi osakonna
töötajatele on tagatud sõltumatus ja juurdepääs kõikidele vajalikele andmetele. Töö tulemusena
tehtud järeldustest ja ettepanekutest informeeritakse jooksvalt auditikomiteed ning juhatust.
Kontsernis toimib kontroll seotud isikutega tehtud tehingute osas. Huvide konflikti tõhusaks
vältimiseks on kirjeldatud võimalikud ohuolukorrad ning antud käitumisjuhiseid sellises olukorras
toimimiseks.
4
AS -I EESTI PO ST K O NTSER NI J UH TIM ISPÕ H IMÕ TTE D
LISA 1. KONTSERNI JUHTIMISAHEL
Juhtorgan Liikmed ja osalejad Pädevus Töövorm ja sagedus Dokumendid
6 nõukogu liiget Igapäevasest majandustegevusest väljuvad tehingud: Korralised koosolekud Nõukogu
olulise osaluse omandamine või võõrandamine teistes toimuvad mitte harvem kui protokoll,
Osalejad: juhatuse
äriühingutes, üks kord kolme kuu jooksul. otsused
liikmed ja vajadusel
tütarettevõtja asutamine või lõpetamine, Erakorralisi koosolekuid (sh
muud kutsutud isikud.
ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse kirjalikud menetlused) viiakse
lõpetamine, läbi vastavalt vajadusele.
kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade Annab soovitusi, teeb
Nõukogu võõrandamine ja koormamine, juhatusele ja Posti
välisfiliaalide asutamine ja sulgemine, ainuaktsionärile ettepanekuid
investeeringute tegemine, mis ületavad selleks ja võtab vastu otsuseid.
majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa,
laenude ja muude võlakohustuste võtmine, mis ületavad
selleks majandusaastaks ettenähtud summa,
laenude andmine ja võlakohustuste tagamine,
investeeringud alates summast 100 000 eurot
Posti nõukogu poolt Jälgib ja analüüsib: Korralised koosolekud Auditikomitee
nimetatud liikmed (kuni 6 vastavusriskide kaardistamist, jälgimist ja maandamist; toimuvad vähemalt neli korda protokoll
liiget) rahandusinformatsiooni töötlemist; aastas, erakorralisi
koosolekuid viiakse läbi
Osalejad: Posti siseauditi riskijuhtimise ja siseauditi tõhusust;
Auditikomitee konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande vastavalt vajadusele.
osakonna juhataja,
riskijuhtimise ja siseauditi audiitorkontrolli protsessi; Annab Posti nõukogule ja
üksuse juht ja vajadusel vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust juhatusele soovitusi, teeb
muud kutsutud isikud. seaduse nõuetele. ettepanekuid ja võtab vastu
otsuseid.
LISA 2. ALALISED TÖÖGRUPID
Töögrupp Liikmed Pädevus Töövorm ja sagedus Dokumendid
5
AS -I EESTI PO ST K O NTSER NI J UH TIM ISPÕ H IMÕ TTE D
Komitee Vastavalt
3 liigetkooseisu määrab ja Posti reglemendile:
esindamine ja igapäevane juhtimine Postile Koosolekud
Korralised vastavalt
koosolekud Koosoleku
Juhatuse
selle muutmise kinnitab
(sh esimees ja 2 liiget) klientidele kõige
majanduslikult krediidilimiidi kehtestamine
otstarbekamal ja muutmine;
viisil pidades kinni vajadusele, kuid mitte kui
toimuvad mitte harvem protokoll
protokoll,
Krediidi- juhatus oma otsusega. harvem kui kaks korda kuus.
nõukogu seaduslikest
võlgnevuste korraldustest.
menetlemine ja sissenõudmiste kaks korda kuus. Erakorralisi otsused
komitee
Osalejad:
Osalejad Kontserni
: vajadusel muud korraldamine; koosolekuid (sh kirjalikud
kutsutud
juhtkondisikud.
ja vajadusel Arutab juhatuse päevakorda esitatud teemasid:
monitooring. menetlused) viiakse läbi
muud kutsutud isikud. Vastavalt
majandustulemused ja finantsprognoosid; vastavalt vajadusele.
riskijuhtimise ja siseauditi töökorraldusele: Kirjalik menetlus, Soovitus,
üksuse töötaja, jurist, tegevuskavad, tulemuskaardid ja aruanded; koosolekud vastavalt Käskkiri või otsus
personalitöötaja teenustega
Soovituste seonduv;
andmine töötajatele käitumiseks eetiliste
vajadusele töölepingu
Juhatus sisekorrad japuhul;
dilemmade juhendid (normdokumendid);
ülesütlemise
kinnisvara
Hinnangute ja andmine
transpordivahendite võõrandamine;
peale tõendite kaalumist töötajate
Eetikakomitee kohta
laenude
eetiliseleandmine ja võtmine;
väärkäitumisele või rikkumistele;
tütarühingutega seonduv;
kollegiaalse seisukoha kujundamine hoiatuse
muud
määramiseks võiotsustamiseks
juhatusele suunatud töösuhte
ettepaneku tegemiseks küsimused.
lõpetamiseks.
3 liiget Initsiatiivkorras või kõrgemalseisvate organite otsuste või Igapäevane tegevus. Käskkiri
(sh esimees ja 2 liiget) korralduste täitmiseks ühekordse või pidevalt toimuva
igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine.
Koosoleku
Juhatuse liikmed, Läti ja Posti igapäevane majandustegevusega seotud infovahetus. Koosolek toimuvad reeglina
protokoll,
Leedu tütarühingute üks kord nädalas, erakorralisi
otsus
juhatuse liikmed ning koosolekuid viiakse läbi
juhatuse poolt määratud vastavalt vajadusele.
isikud
Kontserni juhtkonna Postis väljastatavad volikirjad, sh üksusejuhtide volikirjad, Igapäevane tegevus. Tehingutega
liikmed antakse tähtajalistena ning maksimaalne volikirja kehtivuse seotud
Kontserni tähtaeg on üks kalendriaasta.* dokumendid
juhtkond Postis on töölepingute sõlmimiseks, muutmiseks ja (nt volikirjad,
lõpetamiseks volituste andmise õigus üksusejuhi poolt kokkulepped,
piiritletud osakonnajuhi tasandiga ja alla selle tasandi lepingud jne)
volitamine ei ole lubatud.* ja käskkirjad
* Väljavõte AS-i Eesti Post juhatuse 8.01.2013 koosoleku
protokolli nr 1.1-3/0001 otsusest nr 2.1.
Posti juhtkonda on volitatud:
esindama AS-i Eesti Post ettevõtte nimel tehingute
tegemisel (sh, kuid mitte ainult, müügi-, üüri-, teenuste-
6
AS -I EESTI PO ST K O NTSER NI J UH TIM ISPÕ H IMÕ TTE D
, hanke-, käsundus-, töövõtu-, töölepingute sõlmimisel,
muutmisel, lõpetamisel), seejuures tehingu ühekordne
väärtuse maksimaalmäär on 60 000 €
õigus edasi volitada enda poolt määratud vastava
divisjoni töötajat esindama Post ettevõtte nimel
tehingute tegemisel (sh, kuid mitte ainult, müügi-, üüri-,
teenuste-, hanke-, käsundus-, töövõtu-, töölepingute
sõlmimisel, muutmisel, lõpetamisel), seejuures tehingu
ühekordne väärtuse maksimaalmäär on 60 000 €
volikiri ei anna volitatavale (v.a finantsdivisjoni juht)
õigust sõlmida, muuta, lõpetada finantseerimistehinguid
(sh, kuid mitte ainult, laenulepinguid, liisinglepinguid),
krediidi- ja finantseerimisasutustega; sooritada
arveldusoperatsioone krediidi- ja
finantseerimisasutustega; teha raamatupidamiskandeid
AS-i Eesti Post majandusarvestuse süsteemides.
Posti kontserni juhtkonna Initsiatiivkorras või kõrgemalseisvate organite otsuste või Igapäevane tegevus. Käskkiri
liikmed korralduste täitmiseks ühekordse või pidevalt toimuva
igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine.
Posti juhatuse liige Otsustab Tütarühingu juhtimisahela. Koosolek toimuvad mitte Koosoleku
Nimetab Tütarühingu nõukogu liikmed ja määrab nende harvem kui üks kord aastas, protokoll,
Tütarühingu
tasustamise määra. erakorralisi koosolekuid ainuaktsionäri
üldkoosolek
Nõukogu puudumisel nimetab juhatuse liikmed ning viiakse läbi vastavalt otsus
määrab nende tasustamise. vajadusele.
Posti juhatuse liikmed ja Tütarühingu igapäevasest majandustegevusest väljuvad Koosolekud toimuvad mitte Koosoleku
vajadusel muud kutsutud tehingud: harvem kui üks kord kolme protokoll,
isikud tehingud üle 60 000 euro; kuu jooksul, erakorralisi otsused
määrab juhatuse või tegevjuhi (direktori) ning nende koosolekuid viiakse läbi
Tütarühingu töötingimused ja soodustused; vastavalt vajadusele.
nõukogu järelevalve juhatuse ja tegevjuhi üle; Annab soovitusi, teeb
ettepanekute tegemine aktsionärile seoses strateegia, tütarühingu juhatusele,
aastaaruande, kasumi (kahjumi) katmise, tütarühingu tegevjuhile (direktorile) ja
tegevusaruande ja tegevjuhi (direktori) tööga,
dividendide jagamisega;
7
AS -I EESTI PO ST K O NTSER NI J UH TIM ISPÕ H IMÕ TTE D
ettepanekute tegemine tegevjuhile (direktorile) aktsionäri(de)le ettepanekuid
seaduste, põhikirja või nõukogu otsustega vastuolus ja võtab vastu otsuseid.
olevate otsuste tühistamiseks;
muud nõukogu pädevuses olevad teemad.
Koosoleku
Tütarühingu juhatuse Juhtimisalane pädevus tuleneb asukohamaa seadusest Korralised koosolekud
protokoll,
liige (nt tegevjuht) või põhikirjas toodud erisustega; toimuvad mitte harvem kui 2
otsused
liikmed Iseseisvalt tehingud kuni 60 000 eurot, v.a. korda kuus (v.a üheliikmeline
investeeringud; juhatus). Erakorralisi
Osalejad: vajadusel
Igapäevane tütarühingu juhtimine ja aruandlus vastavalt koosolekuid (sh kirjalikud
Tütarühingu muud kutsutud isikud
töö- või juhatuse liikme lepingule, ametijuhendile ja menetlused) viiakse läbi
juhatus vastavalt vajadusele.
kontserni sisereeglitele.
Tütarühingu juhatuse Initsiatiivkorras või kõrgemalseisvate organite otsuste või Igapäevane tegevus. Käskkiri
liige (nt tegevjuht) või korralduste täitmiseks ühekordse või pidevalt toimuva
liikmed igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine.
8