dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Eesti Post põhikirja, nõukogu töökorra, kontserni juhtimispõhimõtete kinnitamine ja tasustamiskomitee tasustamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. märts 2022
Viit
1.1-5/22-006
Registreeritud
2. märts 2022
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2022
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎1.1-522-006 02.03.2022 Käskkiri.asice1738 KB

Sisu (failidest)

AS Eesti Post AINUAKTSIONÄRI OTSUS 02.03.2022 nr 1.1-5/22-006 Registrikood: 10328799 Aadress: Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Häälte arv: 1 571 412 häält AS Eesti Post põhikirja, nõukogu töökorra, kontserni juhtimispõhimõtete kinnitamine ja tasustamiskomitee tasustamine AKTSIASELTSI ERAKORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. AS Eesti Post põhikirja kinnitamine uues redaktsioonis Vastavalt äriseadustiku § 298 lõike 1 punktile 1 ning § 305 lõikele 1: 1.1 kinnitan AS Eesti Post põhikirja uues redaktsioonis (Lisa 1); 1.2 tunnistan kehtetuks AS Eesti Post ainuaktsionäri 08.10.2020. a otsusega nr 1.1-5/20-053 kinnitatud AS Eesti Post põhikirja. 2. AS Eesti Post nõukogu töökorra kinnitamine Vastavalt riigivaraseadus § 88 lõike 1 punktile 7, äriseadustiku § 298 lõike 1 punktile 10 ning § 305 lõikele 1: 2.1 kinnitan AS Eesti Post nõukogu töökorra uues redaktsioonis (Lisa 2). 3. AS Eesti Post kontserni juhtimispõhimõtete kinnitamine Vastavalt riigivaraseadus § 88 lõike 1 punktile 5, äriseadustiku § 298 lõike 1 punktile 10 ning § 305 lõikele 1: 3.1 kinnitan AS Eesti Post kontserni juhtimispõhimõtted (Lisa 3). 4. Täiendava tasu määramine AS Eesti Post nõukogu liikmetele seoses osalemisega tasustamiskomitee (ALT: nõukogu organi) tegevuses Vastavalt äriseadustiku § 298 lõike 1 punktile 10 ja § 305 lõikele 1 ning Rahandusministri 16.11.2017. a määruse nr 87 „Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad“ § 4 lõikele 2: 4.1 määran AS Eesti Post nõukogu liikmetele täiendava tasu seoses osalemisega tasustamiskomitee tegevuses järgnevalt: 4.1.1 tasustamiskomitee liikmele 25% nõukogu liikme tasust; 4.1.2 tasustamiskomitee esimehele eelnevas punktis sätestatud tasust 50% suurem tasu; 4.2 Täiendavat tasu makstakse tasustamiskomitee koosoleku toimumise kuu eest, kui nõukogu liige osales koosolekul. 4.3 Nõukogu organite tegevuses osalemise eest määratud summaarne tasu kuus ei või ületada 50% nõukogu liikmele määratud nõukogu liikme tasust, organi esimehele 75% nõukogu liikmele määratud nõukogu liikme tasust. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: Lisa 1 AS Eesti Post põhikiri Lisa 2 AS Eesti Post nõukogu töökord Lisa 3 AS Eesti Post kontserni juhtimispõhimõtted AKTSIASELTS EESTI POST PÕHIKIRI 1. ÄRINIMI, ASUKOHT JA ÕIGUSLIK SEISUND 1.1 Aktsiaseltsi (edaspidi: Selts) ärinimi on: Aktsiaselts Eesti Post. 1.2 Seltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. 1.3 Oma kohustuste täitmise eest vastutab Selts kogu oma varaga. Aktsionär ei vastuta isiklikult Seltsi kohustuste eest. Selts ei vastuta aktsionäri kohustuste eest. 1.4 Seltsil on õigus teostada kõiki Seltsi tegevuseks vajalikke õigustoiminguid, mis ei ole vastuolus seaduse või põhikirjaga. 2. TEGEVUSVALDKOND JA EESMÄRK 2.1 Seltsi tegevuse eesmärgiks on luua klientidele väärtust posti-, paki- ja infologistika teenuste pakkumisel arendades, ühendades ja hallates selleks vajalikke võrgustikke ning süsteeme oma majandustegevuse tulemusena saadud kasumi kaudu. Selts osutab ka finants-, lao- ja tollimaakleri teenuseid ning tegeleb hulgi- ja jaekaubandusega. 3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD 3.1 Aktsiakapitali miinimumsuurus on 10 000 000 (kümme miljonit) eurot ja maksimumsuurus on 40 000 000 (nelikümmend miljonit) eurot. 3.2 Aktsiakapital moodustub rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise korraldab ja selle tulemused kinnitab Seltsi juhatus. 3.3 Aktsionär, kes ei tasu oma aktsia eest õigeaegselt, on kohustatud maksma viivist 0,1% päevas õigeaegselt mittetasutud summalt. 3.4 Seltsi aktsiate nimiväärtus on 10 (kümme) eurot. 3.5 Seltsil on nimelised aktsiad, mis annavad aktsionärile igaüks 1 (ühe) hääle. 4. AKTSIONÄRI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1 Aktsionär teostab oma õigusi Seltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4.2 Üldkoosoleku pädevuses on: 1) põhikirja muutmine; 2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; 3) nõukogu liikmete täpse arvu ning nõukogu esimehe ja liikmete valimise, tagasikutsumise ja tasustamise otsustamine; 4) nõukogu töökorra, nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra ning omaniku ootuste kehtestamine ja omaniku ootuste uuendamine vähemalt igal kolmandal aastal; 5) välisaudiitorite arvu ja tasustamise korra määramine ning välisaudiitorite valimine; 6) erikontrolli nõudmine; 7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 8) Seltsi poolt oma aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise tingimuste otsustamine; 9) Seltsi ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsustamine; 10) teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine. Üldkoosoleku otsus on vajalik ka Seltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks; 11) Seltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine; 12) Seltsi lõpetamise otsustamine, lõpetamise käigus tehtud tegevuse jätkamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsustamine; 13) juhatuse või nõukogu liikme või aktsionäri vastu nõude esitamise ning nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, samuti Seltsi esindaja määramine selle nõude esitamiseks või tehingu tegemiseks; 14) võlgniku pankrotiavalduse esitamine seaduses ettenähtud juhtudel; 15) teiste seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine; 16) juhatuse või nõukogu nõudel eeltoodud punktides nimetamata Seltsi tegevusega seonduvates küsimustes otsustamine. 4.3 Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra, nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra, omaniku ootused, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal, ning Seltsi tütarettevõtete juhtimise ja aruandluse põhimõtted, milles muuhulgas nähakse ette, milliste otsuste tegemiseks peab tütarettevõttel olema emaettevõtte üldkoosoleku või nõukogu nõusolek. 4.4 Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Kui Seltsil on üks aktsionär, on aktsionäril kõik üldkoosoleku õigused. 4.5 Korraline üldkoosolek toimub kord aastas juhatuse poolt näidatud ajal. Korralise üldkoosoleku toimumisest teatab juhatus aktsionärile vähemalt 21 päeva ette. 4.6 Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku seaduses ettenähtud juhtudel, teatades sellest aktsionärile vähemalt seitse (7) päeva ette. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise taotlus esitatakse juhatusele kirjalikult. 4.7 Aktsionäril on õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata seaduses sätestatud korras. 4.8 Aktsionär on kohustatud hoidma saladuses Seltsi või selle tegevusega seonduvat konfidentsiaalset teavet. Sellise teabe edastamine kolmandatele isikutele on lubatud ainult Seltsi juhtorgani otsusel. 5. SELTSI JUHTIMINE 5.1 Seltsi juhtorganid on: 1) nõukogu; 2) juhatus. 5.2 Seltsi juhtorganitel tuleb arvestada riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud alamaastme aktides sätestatud nõuetega. 5.3 Juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 3) kellel on ärikeeld; 4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud; 6) kellel on Seltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises Seltsis väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 7) Punktides 1-4 nimetatud piirangud kehtivad viis (5) aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. 8) Punktis 5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 5.4 Nõukogu 5.4.1 Nõukogu on Seltsi aktsionäri huve kaitsev juhtorgan, mis teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. 5.4.2 Nõukogu pädevuses on: 1) Seltsi tegevuse planeerimine, kinnitades omaniku ootustest lähtudes Seltsi strateegia, pikaajalise finantsplaani ja aastaeelarve; 2) korralduste tegemine juhatusele Seltsi juhtimise korraldamiseks ning juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamine; 3) juhatuse liikmete arvu määramine, nende valimine ja tagasikutsumine, juhatuse liikmete tööülesannete sisu ja tasustamise korra kindlaksmääramine, samuti juhatuse esimehe valimine; 4) prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine; 5) Seltsi auditikomitee töökorra ja koosseisu kinnitamine; 6) Seltsi tasustamiskomitee moodustamine ning töökorra ja koosseisu kinnitamine; 7) nõusoleku andmine juhatusele Seltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest ning mille üle otsustamine ei ole seaduse või põhikirja kohaselt üldkoosoleku ainupädevuses, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 1. olulise osaluse omandamine või võõrandamine teistes äriühingutes, 2. tütarettevõtja asutamine või lõpetamine, 3. ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine, 4. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine, 5. välisfiliaalide asutamine ja sulgemine, 6. investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa, 7. laenude ja muude võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa, 8. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. 9. Ettenähtud nõusolek ei ole vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamisel kaasneks Seltsile oluline kahju, kaasaarvatud siis, kui jääks saamata oluline tulu; 8) juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande läbivaatamine ja selle kohta üldkoosolekule aruande esitamine ning muudatuste tegemine juhatuse poolt esitatud kasumi jaotamise ettepanekus enne selle esitamist üldkoosolekule; 9) erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõudmine; 10) üldkoosoleku päevakorra kindlaksmääramine; 11) teiste seaduse või põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine. 5.4.3 Nõukogu koosneb kuni kuuest (6) liikmest. Nõukogu liikmete täpse arvu määramisel lähtutakse Seltsi suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. 5.4.4 Nõukogu liikmete volitused kestavad kolm (3) aastat. Üldkoosoleku otsusega võib nõukogu liikmeid tagasi kutsuda enne nende volituste lõppu. 5.4.5 Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Seltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muuhulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ega ole Seltsi aktsionär; 2) on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole Seltsi aktsionär; 3) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole Seltsi aktsionär; 4) on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle äriühingu osanik või aktsionär; 5) omab Seltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Seltsile oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 6) Seotud isikuks on abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob ühine majapidamine. 5.4.6 Üldkoosolek valib nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust ja juhib nõukogu koosolekuid. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu aseesimehe. 5.4.7 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme (3) kuu jooksul. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtavad osa üle poole nõukogu liikmetest. 5.4.8 Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. 5.4.9 Nõukogu annab oma tegevusest aru üldkoosolekule. 5.4.10 Nõukogu liige on kohustatud teavitama osaluse valitsejat järgmistest asjaoludest: 1) Seltsi kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või Seltsi suhtes olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid; 2) oma tegevusest nõukogu liikmena, sealhulgas esitama osaluse valitseja soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu tegevuse kohta; 3) muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest Seltsi nõukogu liikmele sätestatud nõuetele. 5.4.11 Nõukogu liikmele tasu maksmisel lähtutakse järgnevast: 1) nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab osaluse valitseja ainuaktsionäri otsusega, arvestades Seltsi spetsiifikat; 2) nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivaraseadusest või Vabariigi Valitsuse seadusest ei tulene teisiti; 3) nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditikomitee või nõukogu muu organi tegevuses; 4) nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses; 5) nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist; 5.5 Juhatus 5.5.1 Juhatus on Seltsi esindav ja juhtiv organ. Juhatus on kohustatud tegutsema Seltsile majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. 5.5.2 Juhatus on ühe (1) kuni viie (5) liikmeline. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt ette juhatuse liikmete õigused ja kohustused Seltsi suhtes ning tasustamise kord. 5.5.3 Juhatuse liikmed valitakse nõukogu poolt kuni viieks (5) aastaks, kui nõukogu ei otsusta teisiti. 5.5.4 Ainuisikulise juhatuse liikme ametinimetus on juhataja. Kui juhatuses on vähemalt kaks liiget, määrab nõukogu juhatuse liikmete seast juhatuse esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd, Seltsi igapäevast juhtimist ja majandustegevust ning juhatab juhatuse koosolekuid. 5.5.5 Juhatus esitab nõukogule vähemalt kord kolme (3) kuu jooksul ülevaate Seltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast. Juhatus teatab nõukogule viivitamatult Seltsi majandusliku olukorra olulisest halvenemisest ja muudest Seltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 5.5.6 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Seltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Seltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 5.5.7 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Seltsile seatud eesmärkide täitmist ning Seltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu. 5.5.8 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses. 5.5.9 Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 6. ESINDUSÕIGUS Seltsi esindavad kõigis õigustoimingutes kaks juhatuse liiget ühiselt. 7. AUDITIKOMITEE 7.1 Auditikomitee on Seltsi nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. 7.2 Nõukogu määrab oma otsusega auditikomitee koosseisu suuruse ning nimetab ja kutsub tagasi selle liikmed. Auditikomitee liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. 7.3 Auditikomitee liikmed valitakse tähtajaliselt kolmeks (3) aastaks. 7.4 Auditikomitees on vähemalt kaks liiget, kellest vähemalt üks peab olema raamatupidamise või auditeerimise asjatundja. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb. 7.5 Auditikomitee liikmed valivad endi seast esimehe, kes korraldab auditikomitee tegevust. Auditikomitee esimeheks ei või olla nõukogu esimees. 7.6 Nõukogu kinnitab auditikomitee töökorra rahandusministri poolt kehtestatud auditikomitee moodustamise, tasustamise ja töökorra põhimõtteid reguleeriva määruse alusel. 7.7 Auditikomitee kohustuseks on anda nõukogule ülevaade kohustusliku auditi tulemustest ja oma tööst ning teha ettepanekuid vähemalt järgmistes küsimustes: 1) audiitorettevõtja nimetamine või tagasikutsumine; 2) siseaudiitori nimetamine või tagasikutsumine; 3) probleemide ja ebatõhususe vältimine või kõrvaldamine organisatsioonis; 4) vastavus õigusaktidele ja kutsetegevuse heale tavale. 8. TASUSTAMISKOMITEE 8.1 Tasustamiskomitee on Seltsi nõukogu nõuandev organ kontsernis kehtestatud tasustamispõhimõtetega seotud küsimustes. 8.2 Nõukogu määrab oma otsusega tasustamiskomitee koosseisu suuruse ning nimetab ja kutsub tagasi selle liikmed. Tasustamiskomitee liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. 8.3 Tasustamiskomitee liikmed valitakse tähtajaliselt kolmeks (3) aastaks. 8.4 Tasustamiskomitee liikmed peavad vastama Hea Ühingujuhtimise Tava sõltumatuse kriteeriumitele ning omama oma ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi. 8.5 Tasustamiskomitee liikmed valivad endi seast esimehe, kes korraldab tasustamiskomitee tegevust. Tasustamiskomitee esimeheks ei või olla nõukogu esimees. 8.6 Tasustamiskomitee kohustuseks on nõukogu nõustamine vähemalt järgmistes küsimustes: 1) tasustamispõhimõtete ülevaatamine kord aastas ja muudatuste heaks kiitmine, tasufondi suurendamise ettepanekute läbivaatamine ja soovituste andmine; 2) personalivaldkonnas vastutustundliku ettevõtlusega seotud aspektide jälgimine ja ettepanekute tegemine; 3) juhtkonna tasustamispõhimõtete ülevaatus ja ettepanekute tegemine; 4) ettevõtte tulemuskaardi alusel tulemustasude maksmise ettepanekute tegemine. 9. SISEKONTROLL JA SISEAUDIT 9.1 Selts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. 9.2 Selts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult. 9.3 Seltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib Seltsi nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Seltsi aktsionäride üldkoosolekuga. 10. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE 10.1 Seltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 10.2 Selts koostab ja esitab igal aastal 30. juuniks riigi osaluse valitsejale finantsplaani oma jooksva eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta, mis on aluseks Seltsi eelarvete koostamisel ning osaleja valitseja poolt rahandusministrile dividendi maksmise ettepaneku tegemisel. 10.3 Juhatus koostab Seltsi majandusaasta aruande ja esitab selle koos audiitori aruandega nõukogule ja üldkoosolekule. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. 10.4 Seltsi juhatus kohustub esitama nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande Äriregistrile. Koos aruandega esitatakse Äriregistrile ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Seltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. 10.5 Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel. 10.6 Dividende makstakse aktsionärile üldkoosoleku otsuse alusel ja sellega ettenähtud ulatuses. Dividendi maksmise kord nähakse ette üldkoosoleku otsusega. 10.7 Seltsi reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. 10.8 Juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionärile ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada. 11. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA NING JÄTKUSUUTLIKU JA VASTUTUSTUNDLIKU TEGEVUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE Selts lähtub Seltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise tavast ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtetest ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruande koosseisus. 12. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD 12.1 Selts võib teistele isikutele maksta toetusi ning teha annetusi üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa Seltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele ning Seltsil on vabu vahendeid toetuse maksmiseks. 12.2 Otsuse toetuste maksmiseks või annetuste tegemiseks teeb Seltsi nõukogu Seltsi juhatuse ettepanekul. Toetuse maksmise otsustamisel ei või osaleda nõukogu liige, kes on seotud toetuse saajaga või omab muud märkimisväärset huvi toetuse maksmise otsustamisel. Kui Seltsi juht- või kontrollorgani liige (sh juhatuse või nõukogu liige või aktsionäri esindaja) on seotud toetuse taotlejaga või annetuse saajaga, siis peab see seos olema otsuses märgitud. Seotuseks käesoleva punkti tähenduses loetakse osaluse omamist, osalemist toetuse saaja juht- või kontrollorganite töös või muud seost, mis tekitab või võib tekitada huvi toetuse taotluse rahuldamiseks. 12.3 Kalendriaasta jooksul võib Selts koos Seltsi konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtetega maksta toetusi ja teha annetusi kokku brutosummas kuni 0,5 protsendi ulatuses Seltsi kolme (3) eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist. 12.4 Toetuste maksmise vormistamise, otsustega kaasneva informatsiooni edastamise ning kontrolli toetuse kasutamise üle tagab juhatus. Juhatus teavitab toetuse taotlejaid taotluse kohta tehtud otsustest, sõlmib vajadusel lepingu toetuse saajaga toetuse sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks ning kontrollib toetuste otstarbekohast kasutamist. 12.5 Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta, sealhulgas toetuse või annetuse saaja nimi või nimetus, toetuse või annetuse summa ja toetamise põhjendus, avaldatakse Seltsi kodulehel kolme (3) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates ja see peab olema veebilehel avalik vähemalt viie (5) aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates. 13. SELTSI LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE 13.1 Selts lõpetatakse üldkoosoleku otsuse, kohtuotsuse või muul seaduses ettenähtud alusel. 13.2 Seltsi likvideerijad nimetab likvideerimisotsuse vastu võtnud üldkoosolek, kui seadus ei näe ette teisiti. Likvideerijaid võib olla üks või enam. 13.3 Likvideerimise käigus allesjäänud Seltsi varast tehakse aktsionärile väljamakseid seadusega ettenähtud korras. Väljamaksed võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. 13.4 Seltsi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses ettenähtud korras. Seltsi põhikirja käesolev redaktsioon on kinnitatud AS Eesti Post üldkoosoleku otsusega 31.01.2022.a. Kinnitatud AS-i Eesti Post erakorralise üldkoosoleku xx.xx.2022 otsusega nr xx Kehtib alates: xx.xx.2022 Kinnitatud AS-i Eesti Post korralise nõukogu 15.09.2017 otsusega nr 1.1-2/0009 Kehtib alates: 15.09.2017 Kinnitatud: AS-i Eesti Post korralise üldkoosoleku 11.06.2012 otsusega nr 4 Kehtib alates: 11.06.2012 AS EESTI POST NÕUKOGU TÖÖKORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1 AS-i Eesti Post nõukogu töökord (edaspidi Töökord) on aluseks AS-i Eesti Post (edaspidi ettevõte) nõukogu (edaspidi nõukogu) töö korraldamisel. 1.2 Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust, korraldab tema juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning otsustab ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja aktsionäri huvides. 1.3 Nõukogu liikmete eesmärk nõukogu ülesannete täitmisel on tagada riigi kui ettevõtte ainuaktsionäri huvide kaitsmine ja ettevõtte jätkusuutlik äritegevus. 1.4 Nõukogu tööd korraldatakse äriseadustikus, riigivaraseaduses ja teistes õigusaktides, ettevõtte põhikirjas ning Töökorras toodud alustel. 1.5 Ainuaktsionäri esindaja otsustab nõukogu esimehe ja liikmete valimise, tagasikutsumise ja tasustamise ning määrab nõukogu koosseisu suuruse ja liikmete volituste kestuse. 1.6 Nõukogu liige on kohustatud teavitama ainuaktsionäri esindajat järgmistest asjaoludest: 1.6.1 ettevõtte kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või ettevõtte suhtes olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid; 1.6.2 oma tegevusest nõukogu liikmena, sh esitama ainuaktsionäri esindaja soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu või selle komitee tegevuse kohta; 1.6.3 muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastavusest eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani liikmele sätestatud nõuetele. 1.7 Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust ja juhib nõukogu koosolekuid. 1.8 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu aseesimehe. 1.9 Nõukogu esimees on kohustatud esitama ainuaktsionäri esindajale: 1.9.1 nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist; 1.9.2 nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 1.10 Nõukogu töö vormiks on nõukogu koosolek (edaspidi Koosolek) või kirjalik menetlus. 2. NÕUKOGU KOOSOLEK 2.1 Koosolekute toimumisaeg ja kokkukutsumine 2.1.1 Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 1/4 2.1.2 Koosolekute toimumise ajakava kinnitatakse nõukogu otsusega reeglina kaks korda aastas järgneva poolaasta kohta. Kui Koosolekute ajakava ei ole nõukogu otsusega kinnitatud määratakse järgmise Koosoleku toimumisaeg hiljemalt sellele eelneval Koosolekul. Koosoleku aja ja koha võimalikest muutustest teatatakse nõukogu liikmetele vähemalt üks nädal ette. 2.1.3 Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees või nõukogu esimehe volitusel juhatuse liige. 2.1.4 Koosoleku kokkukutsumise teade ehk Koosoleku kutse saadetakse nõukogu liikmetele elektrooniliselt üks nädal enne Koosoleku toimumist. Kutses tuuakse ära Koosoleku päevakord ja päevakorras olevate sisuliste põhiküsimuste kohta otsuste eelnõud ning muud vajalikud materjalid. Kutse edastatakse teadmiseks ka ettevõtte auditikomitee esimehele. 2.1.5 Koosolekutel käsitletakse küsimusi, milliste osas on vajalik nõukogu otsus ning milliste osas on nõukogu otsustuspädevus või mis on ettevõtte juhatuse liikmete või nõukogu liikmete ettepanekul võetud Koosolekul arutlusele. Nõukogule võib arutamiseks esitada ka teisi küsimusi, milles nõukogu võtab seisukoha, kuid ei tee otsust. 2.1.6 Koosolekutele võib vastava päevakorrapunkti otsustamise juurde kutsuda selgituste andmiseks ja arutelus osalemiseks päevakorrapunktiga seotud ettevõtte töötajaid, väliseksperte ja muid huvitatud osapooli. 2.2 Koosolekute ettevalmistamine 2.2.1 Koosolekute ettevalmistamist ja tehnilist teenindamist korraldab juhatus ja Koosoleku protokollija. 2.2.2 Materjalid Koosoleku päevakorda esitab vastava päevakorrapunkti ettekandja elektroonselt protokollijale hiljemalt kaks päeva enne Koosoleku kutse väljasaatmist. Materjalide hilisema esitamise korral lülitatakse materjal järgmise Koosoleku päevakorda, kui nõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees ei otsusta teisiti. 2.2.3 Protokollija koostab esitatud materjalide alusel Koosoleku päevakorra projekti ja edastab selle nõukogu esimehele kooskõlastamiseks hiljemalt üks tööpäev enne järgmise Koosoleku kutse väljasaatmise tähtaega. Vastavalt nõukogu esimehelt saadud tagasisidele vormistab protokollija Koosoleku kutse ja edastab selle nõukogu liikmetele vastavalt Töökorra punktile 2.1.4. 2.3 Koosolekute korraldus 2.3.1 Koosolekut juhib nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees. 2.3.2 Igal nõukogu liikmel on õigus Koosoleku alguses esitada muudatusi ja täiendusi Koosoleku päevakorda. 2.3.3 Koosolekule kutsutud ettevõtte töötajad või muud külalised osalevad ainult nende päevakorrapunktide aruteludel, millega seoses neid kutsuti. 2.3.4 Kõik Koosolekud ja vastuvõetud otsused protokollitakse. Koosoleku protokolli kantakse toimumise aeg ja koht, osalejate nimed, arutamisel olnud päevakorrapunktid ja vastuvõetud otsused ning eriarvamused. Koosolekute ja kirjalike menetluste protokollija määrab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees. 2.3.5 Koosoleku protokoll vormistatakse ja edastatakse elektrooniliselt nõukogu liikmetele kooskõlastamiseks hiljemalt (kahe?) nädala jooksul pärast Koosoleku toimumist. Koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija allkirjastavad Koosoleku protokolli hiljemalt järgmisel Koosolekul. Koosoleku protokoll allkirjastatakse paberkandjal või elektrooniliselt. 2.3.6 Koosolekute allkirjastatud protokollid koos materjalidega säilitatakse vastavalt ettevõttes kehtivale korrale paberkandjal juriidilises osakonnas ning ettevõtte dokumendihalduse süsteemis. 2.3.7 Nõukogu koosoleku protokolle säilitatakse alaliselt. 2/4 2.4 Nõukogu otsuste vastuvõtmine ja teatamine 2.4.1 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa üle poole nõukogu liikmetest. 2.4.2 Nõukogu otsused võetakse vastu hääletamise teel, lihthäälteenamuse printsiibil. 2.4.3 Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl. 2.4.4 Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 2.4.5 Küsimustes, mille üle otsustamist ei saa põhjendatult edasi lükata lähima korralise Koosolekuni, on nõukogul õigus otsuseid vastu võtta Koosolekut kokku kutsumata kirjaliku menetlusena. Selleks saadab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees või nende korraldusel protokollija nõukogu otsus(t)e eelnõu koos materjalidega e-posti teel kõigile nõukogu liikmetele otsustamiseks. Nõukogu otsuse eelnõus on määratud tähtaeg, mille jooksul nõukogu liige peab elektrooniliselt edastama oma kirjaliku seisukoha poolt või vastu. Kui otsuse eelnõus nimetatud tähtaja jooksul nõukogu liikme vastust ei saabu, loetakse, et nõukogu liige hääletas otsuse vastu. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu liikmetest. Hääletustulemuste kohta koostatakse Koosoleku protokolli asendav hääletusprotokoll, mis saadetakse viivitamata nõukogu liikmetele ja ettevõtte juhatusele. Hääletusprotokolli kantakse vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega (sh otsuse poolt hääletanud liikmed nimeliselt) ning muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. 2.4.6 Nõukogu otsus jõustub vastuvõtmisel, kui nõukogu ei ole sätestanud teisiti. 2.4.7 Nõukogu otsuste täitmise üle teostab järelevalvet juhatus. 3. NÕUKOGU TÄIENDAV TEGEVUS 3.1 Nõukogu moodustab auditikomitee, mis korraldab ettevõtte siseauditi tööd ning mille ülesandeks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sh raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. 3.2 Nõukogu moodustab tasustamiskomitee, mille ülesandeks on nõukogu nõustamine ettevõttes kehtestatud tasustamispõhimõtetega seotud küsimustes, sh tasustamispõhimõtete ülevaatamine kord aastas ja muudatuste heaks kiitmine, tasufondi suurendamise ettepanekute läbivaatamine ja soovituste andmine; personalivaldkonnas vastutustundliku ettevõtlusega seotud aspektide jälgimine ja ettepanekute tegemine; juhtkonna tasustamispõhimõtete ülevaatus ja ettepanekute tegemine; ettevõtte tulemuskaardi alusel tulemustasude maksmise ettepanekute tegemine. 3.3 Oma töö efektiivsema korraldamise eesmärgil võib nõukogu moodustada erinevate tegevusvaldkondade komiteesid. Komitee koosseisu ja töökorralduse määrab nõukogu. Komitee töötab koosolekute vormis, koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele ning koosolekud kutsub kokku komitee esimees. Komitee koosolekud protokollitakse, komitee koosolekute tehnilise teenindamise ning protokollimise tagab juhatus. 4. NÕUKOGU LIIKMETELE MAKSTAV TASU 4.1 Nõukogu liikmetele makstava tasu suurus ja selle maksmise kord kinnitatakse ainuaktsionäri otsusega. Nõukogu liikmetele, kes ei osale nõukogu koosolekul ja ei esita ka enne koosoleku toimumist nõukogu esimehele koosoleku päevakorras olevate teemade kohta kirjalikult oma seisukohti, koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. 3/4 5. NÕUKOGU LIIKMETELE NÕUKOGU TÖÖS OSALEMISEGA KAASNEVATE KULUDE KATMINE 5.1 Ettevõte hüvitab nõukogu liikmetele nõukogu töös osalemisega kaasnevad vajalikud ja põhjendatud kulud ettevõttes kehtestatud aruandevormi esitamisel, millele on lisatud asjakohased kuludokumendid. 5.2 Hüvitamisele kuuluvad nõukogu koosolekul osalemisega seotud kulud juhul, kui nõukogu koosolek toimub nõukogu liikme ametlikust elukohast erinevas riigis. Nõukogu liikmele hüvitatakse ka mõistlikud nõukogu liikme tööga otseselt seotud koolituskulud. Koolituskulude hulka loetakse ka koolitusel osalemiseks vajalikud reisikulud (seal hulgas majutuskulud ja päevaraha), kui koolitus toimub nõukogu liikme ametlikust elukohast erinevas riigis. 5.3 Nõukogu liikmete kuludokumendid kinnitab nõukogu esimees, nõukogu esimehe kuludokumendid kinnitab ainuaktsionäri esindaja. Lisa 1 – Koosoleku protokolli vorm 4/4 AS -I EESTI PO ST K O NTSER NI J UH TIM ISPÕ H IMÕ TTE D Kinnitatud: üldkoosoleku xx.xx.2022 erakorralise koosoleku otsusega nr xx Kehtib alates: xx.xx.2022 Kinnitatud: nõukogu 17.06.2021 koosoleku protokolli nr 1.1-2/0011 otsusega 6.1 Kehtib alates: 17.06.2021 Kinnitatud: nõukogu 20.06.2014 koosoleku protokolli nr 1.1-2/0007 otsusega 5.1 Kehtib alates: 20.06.2014 AS-I EESTI POST KONTSERNI JUHTIMISPÕHIMÕTTED SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED .......................................................................................................................... 2 2. JUHTORGANID JA KONTSERNI STRUKTUUR ............................................................... 2 3. RISKIJUHTIMINE JA AUDIITORKONTROLL (ALTERNATIIV: SISEKONTROLLISÜSTEEM) ...................................................................................................... 4 LISA 1. KONTSERNI JUHTIMISAHEL ...................................................................................... 5 LISA 2. ALALISED TÖÖGRUPID ............................................................................................... 5 1 AS -I EESTI PO ST K O NTSER NI J UH TIM ISPÕ H IMÕ TTE D 1. ÜLDSÄTTED AS-i Eesti Post kontsern koosneb AS-ist Eesti Post (Post) kui emaettevõttest ja tütarühingutest. Käesolevate juhtimispõhimõtete (edaspidi Juhtimispõhimõtted) eesmärk on tagada Posti kontsernis ühtsed kokkulepitud alused juhtimise korraldamiseks toetamaks strateegia elluviimist ning seatud ärieesmärkide kvaliteetset saavutamist. Juhtimispõhimõtted on üks osa Posti kontserni üldisest tegutsemispoliitikast ning moodustab koos teiste juhtimist korraldavate regulatsioonidega ühtse terviku. Lisa 1. Kontserni juhtimisahel. Kontserni juhtimisel lähtutakse Posti põhikirjast, kinnitatud strateegiast, kohalduvatest õigusaktidest, tütarühingute põhikirjadest, kontserni sisemistest regulatsioonidest, „Hea Ühingujuhtimise Tava“ põhimõtetest ning käesolevatest Juhtimispõhimõtetest. Juhtimispõhimõtted kinnitab ja muudab Posti nõukogu. Posti juhatus vastutab Juhtimispõhimõtete ajakohasuse ja rakendamise eest. Juhtimispõhimõtete lisade 1 ja 2 muutmise õigus on ja ajakohasuse tagamise eest vastutab Posti juhatus. 2. JUHTORGANID JA KONTSERNI STRUKTUUR Kontserni juhtorganid on Posti üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Juhtorganite valimine, töökorraldus, pädevus ja aruandlus on sätestatud äriseadustikus, riigivaraseaduses, Posti põhikirjas, siseregulatsioonides ja käesolevates Juhtimispõhimõtetes. Aktsionäride üldkoosolek on Posti kõrgem juhtimisorgan, kes otsustab muuhulgas uute ettevõtete asutamise/omandamise, olemasolevate ettevõtete likvideerimise, nõukogu liikmete ametisse määramise ja tagasikutsumise, audiitori määramise, majandusaasta tulemuste kinnitamise vastavalt Posti põhikirjale. Nõukogu planeerib kontserni tegevust (kinnitab strateegia ja aastaeelarve), korraldab juhtimist, teostab järelevalvet Juhatuse üle vastavalt Posti põhikirjale ning otsustab investeeringud alates summast 100 000 eurot. Nõukogu juurde loodud auditikomitee eesmärk on nõukogu nõustamine järelevalvega seotud küsimustes. Oma tegevuses juhindub auditikomitee nõukogu poolt kinnitatud töökorrast ja audiitortegevuse seadusest. Komitee koosseisu määrab kontserni nõukogu. Nõukogu juurde loodud tasustamiskomitee eesmärk on nõukogu nõustamine organisatsiooni- ja organisatsiooni juhtkonna tasustamisega seotud küsimustes. Oma tegevuses juhindub tasustamiskomitee nõukogu poolt kinnitatud töökorrast. Komitee koosseisu määrab kontserni nõukogu. Juhatus esindab ja juhib kontserni ning on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil arvestades äriseadustikus sätestatud hoolsuskohustust ning pidama juhtimisel kinni nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul vastavalt Juhtimispõhimõtetele ja Posti põhikirjale. Juhatuse töökorra otsuste vastuvõtmiseks ja töö korraldamiseks kehtestab Juhatus. Juhatus võtab vastu kollegiaalseid otsuseid juhatuse koosolekul või kirjalikus menetluses. Juhatuse liikmetel on õigus volitada ettevõtte töötajaid tegema ettevõtte nimel tehinguid kolmandate osapooltega summas kuni 60 000 eurot. Kulude kinnitamisel lähtutakse volituse summast ja kohaldatakse nelja silma printsiipi (nt valdkonnajuht ja juhatuse liige). Juhatuse esimehe poolt tehtud kulutused ja komandeeringud kinnitab Nõukogu esimees. Juhatuse liikmed koos Läti ja Leedu tütarühingute juhatuse esimeeste ning juhatuse poolt määratud isikutega moodustavad laiendatud juhatuse ehk Kontserni juhtkonna. 2 AS -I EESTI PO ST K O NTSER NI J UH TIM ISPÕ H IMÕ TTE D Juhtkonna liikmed vastutavad kontserni igapäevase majandustegevuse, juhtimissüsteemi toimimise ja teenuste kvaliteedi eest (sh eesmärkide püstitamise ja täitmise, investeeringute tegemise, eelarvestamise, arendamise, kasumlikkuse, riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise eest). Juhtkonnas võetakse vastu otsuseid, mille juhatus sinna otsustamiseks suunab. Igapäevase majandustegevuse korraldamiseks on juhatuse otsusega loodud erinevad komisjonid ja komiteed valdkonnapõhiste vajaduste analüüsimiseks, lahenduste väljatöötamiseks ja ettepanekute tegemiseks juhatusele otsustamiseks. Komisjonid ja komiteed on selge pädevusega ning lähtuvad oma töö korraldamisel juhatuse poolt kinnitatud reglementidest ja valdkonda reguleerivatest sisekordadest. Lisa 2. Komisjonid ja komiteed. Tütarühingu juhtorganid on üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Juhtorganite valimine, töökorraldus, pädevus ja aruandlus on sätestatud asukohamaa õigusaktides, tütarühingu põhikirjas, kontserni reeglites ja käesolevates Juhtimispõhimõtetes. 100%-lise tütarühingu puhul:  üldkoosoleku ülesannetes on kontserni juhatuse liikmed;  kuuluvad nõukogusse kontserni juhatuse liikmed ja nõukogu esimees on kontserni juhatuse esimees. Tütarühingu nõukogu muuhulgas: o kinnitab juhatuse poolt kõik tehtud tehingud ja äriühingule võetud kohustused, mis ületavad tütarühingu põhikirjas sätestatud piirmäära; o jõustab kontserniülesed otsused tütarühingus.  Juhatus on vastavalt asukohamaa seadustele kas üheliikmeline, st tegevjuht, või mitmeliikmeline, kelle nimetab ametisse tütarühingu nõukogu oma otsusega. Väiksema osalusega tütarühingu puhul:  üldkoosoleku ülesannetes on kontserni juhatuse liikmed;  määrab aktsionäri esindaja nõukogusse vajaliku arvu kontserni juhatuse liikmeid ja üldjuhul on nõukogu esimees kontserni juhatuse liige. Tütarühingute nõukogu töökord lähtub Posti põhikirjas toodud nõukogu töökorrast arvestades järgmist:  koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul;  koosoleku protokollija määrab tütarühingu nõukogu esimees;  koosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtavad osa üle poole nõukogu liikmetest;  nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega;  koosoleku protokoll vormistatakse vajadusel inglise keeles ja säilitatakse Posti dokumendihaldussüsteemis;  nõukogu liikmetele tasu ei maksta. Reeglina ühildatakse Kontserni juhtkonna ja tütarühingute nõukogu toimumise aeg ja koht, kuid lähtuvalt tütarettevõtte asukohamaa regulatsioonidest vormistatakse otsused vastavalt. Kontsernis kasutatakse vajadusel maatriksjuhtimist, kus töötaja sisulist tööd juhib lisaks otsesele juhile ka funktsionaalne juht. Täpsed tööülesanded ja aruandluskohustus on sätestatud ametijuhendites. Kontsernis osutatakse tsentraalselt järgmiseid tugitegevusi: riskijuhtimine, siseaudit, IT tugi ja arendus, toodete/teenuste arendus, turundus ja kommunikatsioon, finantsjuhtimine ja raamatupidamine. Selline korraldus aitab tagada protsesside ühtsuse ja vältida tegevuste dubleerimist. Samuti hoida kokku kulusid ning kindlustada teadlikkus toimuvast, mis on oluline kontserni riskide maandamiseks. Kontserni juhtimisel lähtutakse Post põhikirjast, vastavatest õigusaktidest, „Hea Ühingujuhtimise Tava“ põhimõtetest ning sisemistest dokumentidest, milleks on:  kontserni strateegiadokument, mille koostab juhatus vähemalt kolmeks aastaks ja kinnitab kontserni nõukogu. Strateegias kajastatakse kontserni missioon, visioon ja eesmärgid. Dokument on seotud kontserni tulemusjuhtimise süsteemiga ja seda uuendatakse vajadusel kord aastas; 3 AS -I EESTI PO ST K O NTSER NI J UH TIM ISPÕ H IMÕ TTE D  tasakaalus tulemuskaart ja tegevuskava, millega mõõdetakse kontserni eesmärkide täitmist strateegiaperioodil. Kontserni tulemuskaardi eesmärgid ja peamised tegevused on kajastatud struktuuriüksuste tulemuskaartides ja tegevuskavades ning nende täitmist jälgitakse igakuisel tulemuste ülevaatamise koosolekul vastavalt kontsernis kehtestatud korrale;  kontserni aastaeelarve, mille koostab juhatus järgnevaks majandusaastaks ja kinnitab kontserni nõukogu. Dokumendis kajastatakse järgmise aasta peamised majandusnäitajad, eesmärgid ja tegevused;  riskijuhtimise põhimõtted ja siseauditi põhimäärus;  üldjuhtimise ja töökorralduse põhimõtted, mis koostatakse ning kinnitatakse kontserni juhatuse otsusega. Dokumendis sätestatakse struktuuriüksuse põhieesmärgid, juhtimispõhimõtted, õigused ja kohustused ning aruandlus;  kontserni finantseerimise põhimõtted, sh dividendipoliitika millega sätestatakse emaettevõtte ja tütarühingute investeeringute katteks ja jooksvaks majandustegevuseks võimalikud kontserni sisesed ja välised rahastamisallikad ja nende tingimused. 3. SISEKONTROLLISÜSTEEM Kontserni eesmärgipärase tegevuse tagamiseks ja kaitsmiseks rakendab Kontsern sisekontrollisüsteemi. Süsteemi eesmärkideks on tagada Kontserni varade säilimine, Kontserni tegevuste toimivus, kontrollitus ja otstarbekus ning vastavus õigusaktides esitatud nõuetele. Kontserni sisekontrollisüsteem on Kontserni organisatsiooni sisemine süsteem ja Kontserni riskijuhtimise lahutamatu osa. Kontsernis on korraldatud riskijuhtimine ja auditeerimine, et järgida õigusaktides kehtestatud kohustusi ja tagada kontserni majandustegevuse läbipaistvus, usaldusväärsus, tõhus riskijuhtimine ja üldjuhtimine. Sisekontrollisüsteem hõlmab kontserni kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid ning taandub eeskätt kontserni juhatuse pädevusele ja kohustustele seoses korraliku ettevõtja hoolsuskohustusega. Sisekontrollisüsteemi järelevalveprotsess on mitmetasandiline, et tagada mõjus ning tõhus järelevalve Kontserni sisekontrollisüsteemi toimimise üle. Selles järelevalveprotsessis osalevad Kontserni nõukogu ja auditikomitee, Kontserni juhatus, tütarühingute nõukogud ja juhatused, riskijuhtimise ja siseauditi üksus ning vajadusel kaasatakse teisi Kontserni struktuuriüksusi. Järelevalve on korraldatud järgmiselt:  auditikomitee, kes teeb järelevalvet raamatupidamise põhimõtetest juhindumise, finantseelarve ja -aruannete koostamise ja kinnitamise, välisauditi teostamise piisavuse ja tõhususe, sisekontrollisüsteemi arendamise ja toimimise (sh riskide juhtimise) ja tegevuse seaduslikkuse üle. Komitee osaleb välisauditi sõltumatuse tagamisel ning riskijuhtimise ja siseauditi planeerimisel ja hindamisel;  finantsaudit, mida teostab sõltumatu välisaudiitor;  riskijuhtimine, kes töötab välja, rakendab ja arendab Kontserni riskide juhtimise, kontrolli ja koordinatsiooni meetmeid ning riskijuhtimise põhimõtteid ja meetodeid ning annab Kontserni nõukogule, auditikomiteele ja juhatusele ülevaateid riskijuhtimise ja -kontrolli meetmete kohta ning koostab vastavad raportid. Kontserni riskide juhtimise protsess on kirjeldatud riskide juhtimise põhimõtetes ning erinevate riskivaldkondade juhtimise põhimõtetes ning sisereeglites;  siseaudit, mille toimimise eest vastutab riskijuhtimise ja siseauditi üksuse siseauditi osakond. Osakond on aruandluskohustuslik nõukogu ja auditikomitee ning juhatuse ees ning tema tegevusplaane ja tegevusaruandeid hindab ja kiidab heaks auditikomitee. Siseauditi osakonnal on ülesanne kaasa aidata riskide juhtimise ja ärijuhtimise kultuuri parandamisele. Siseauditi osakonna töötajatele on tagatud sõltumatus ja juurdepääs kõikidele vajalikele andmetele. Töö tulemusena tehtud järeldustest ja ettepanekutest informeeritakse jooksvalt auditikomiteed ning juhatust. Kontsernis toimib kontroll seotud isikutega tehtud tehingute osas. Huvide konflikti tõhusaks vältimiseks on kirjeldatud võimalikud ohuolukorrad ning antud käitumisjuhiseid sellises olukorras toimimiseks. 4 AS -I EESTI PO ST K O NTSER NI J UH TIM ISPÕ H IMÕ TTE D LISA 1. KONTSERNI JUHTIMISAHEL Juhtorgan Liikmed ja osalejad Pädevus Töövorm ja sagedus Dokumendid 6 nõukogu liiget Igapäevasest majandustegevusest väljuvad tehingud: Korralised koosolekud Nõukogu  olulise osaluse omandamine või võõrandamine teistes toimuvad mitte harvem kui protokoll, Osalejad: juhatuse äriühingutes, üks kord kolme kuu jooksul. otsused liikmed ja vajadusel  tütarettevõtja asutamine või lõpetamine, Erakorralisi koosolekuid (sh muud kutsutud isikud.  ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse kirjalikud menetlused) viiakse lõpetamine, läbi vastavalt vajadusele.  kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade Annab soovitusi, teeb Nõukogu võõrandamine ja koormamine, juhatusele ja Posti  välisfiliaalide asutamine ja sulgemine, ainuaktsionärile ettepanekuid  investeeringute tegemine, mis ületavad selleks ja võtab vastu otsuseid. majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa,  laenude ja muude võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa,  laenude andmine ja võlakohustuste tagamine,  investeeringud alates summast 100 000 eurot Posti nõukogu poolt Jälgib ja analüüsib: Korralised koosolekud Auditikomitee nimetatud liikmed (kuni 6  vastavusriskide kaardistamist, jälgimist ja maandamist; toimuvad vähemalt neli korda protokoll liiget)  rahandusinformatsiooni töötlemist; aastas, erakorralisi koosolekuid viiakse läbi Osalejad: Posti siseauditi  riskijuhtimise ja siseauditi tõhusust; Auditikomitee  konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande vastavalt vajadusele. osakonna juhataja, riskijuhtimise ja siseauditi audiitorkontrolli protsessi; Annab Posti nõukogule ja üksuse juht ja vajadusel  vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust juhatusele soovitusi, teeb muud kutsutud isikud. seaduse nõuetele. ettepanekuid ja võtab vastu otsuseid. LISA 2. ALALISED TÖÖGRUPID Töögrupp Liikmed Pädevus Töövorm ja sagedus Dokumendid 5 AS -I EESTI PO ST K O NTSER NI J UH TIM ISPÕ H IMÕ TTE D Komitee Vastavalt 3 liigetkooseisu määrab ja Posti reglemendile: esindamine ja igapäevane juhtimine Postile Koosolekud Korralised vastavalt koosolekud Koosoleku Juhatuse selle muutmise kinnitab (sh esimees ja 2 liiget)  klientidele kõige majanduslikult krediidilimiidi kehtestamine otstarbekamal ja muutmine; viisil pidades kinni vajadusele, kuid mitte kui toimuvad mitte harvem protokoll protokoll, Krediidi- juhatus oma otsusega. harvem kui kaks korda kuus. nõukogu seaduslikest  võlgnevuste korraldustest. menetlemine ja sissenõudmiste kaks korda kuus. Erakorralisi otsused komitee Osalejad: Osalejad Kontserni : vajadusel muud korraldamine; koosolekuid (sh kirjalikud kutsutud juhtkondisikud. ja vajadusel Arutab juhatuse päevakorda esitatud teemasid:  monitooring. menetlused) viiakse läbi muud kutsutud isikud. Vastavalt majandustulemused ja finantsprognoosid; vastavalt vajadusele. riskijuhtimise ja siseauditi töökorraldusele: Kirjalik menetlus, Soovitus, üksuse töötaja, jurist,  tegevuskavad, tulemuskaardid ja aruanded; koosolekud vastavalt Käskkiri või otsus personalitöötaja  teenustega Soovituste seonduv; andmine töötajatele käitumiseks eetiliste vajadusele töölepingu Juhatus  sisekorrad japuhul; dilemmade juhendid (normdokumendid); ülesütlemise  kinnisvara Hinnangute ja andmine transpordivahendite võõrandamine; peale tõendite kaalumist töötajate Eetikakomitee kohta  laenude eetiliseleandmine ja võtmine; väärkäitumisele või rikkumistele;  tütarühingutega seonduv; kollegiaalse seisukoha kujundamine hoiatuse  muud määramiseks võiotsustamiseks juhatusele suunatud töösuhte ettepaneku tegemiseks küsimused. lõpetamiseks. 3 liiget Initsiatiivkorras või kõrgemalseisvate organite otsuste või Igapäevane tegevus. Käskkiri (sh esimees ja 2 liiget) korralduste täitmiseks ühekordse või pidevalt toimuva igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine. Koosoleku Juhatuse liikmed, Läti ja Posti igapäevane majandustegevusega seotud infovahetus. Koosolek toimuvad reeglina protokoll, Leedu tütarühingute üks kord nädalas, erakorralisi otsus juhatuse liikmed ning koosolekuid viiakse läbi juhatuse poolt määratud vastavalt vajadusele. isikud Kontserni juhtkonna Postis väljastatavad volikirjad, sh üksusejuhtide volikirjad, Igapäevane tegevus. Tehingutega liikmed antakse tähtajalistena ning maksimaalne volikirja kehtivuse seotud Kontserni tähtaeg on üks kalendriaasta.* dokumendid juhtkond Postis on töölepingute sõlmimiseks, muutmiseks ja (nt volikirjad, lõpetamiseks volituste andmise õigus üksusejuhi poolt kokkulepped, piiritletud osakonnajuhi tasandiga ja alla selle tasandi lepingud jne) volitamine ei ole lubatud.* ja käskkirjad * Väljavõte AS-i Eesti Post juhatuse 8.01.2013 koosoleku protokolli nr 1.1-3/0001 otsusest nr 2.1. Posti juhtkonda on volitatud:  esindama AS-i Eesti Post ettevõtte nimel tehingute tegemisel (sh, kuid mitte ainult, müügi-, üüri-, teenuste- 6 AS -I EESTI PO ST K O NTSER NI J UH TIM ISPÕ H IMÕ TTE D , hanke-, käsundus-, töövõtu-, töölepingute sõlmimisel, muutmisel, lõpetamisel), seejuures tehingu ühekordne väärtuse maksimaalmäär on 60 000 €  õigus edasi volitada enda poolt määratud vastava divisjoni töötajat esindama Post ettevõtte nimel tehingute tegemisel (sh, kuid mitte ainult, müügi-, üüri-, teenuste-, hanke-, käsundus-, töövõtu-, töölepingute sõlmimisel, muutmisel, lõpetamisel), seejuures tehingu ühekordne väärtuse maksimaalmäär on 60 000 €  volikiri ei anna volitatavale (v.a finantsdivisjoni juht) õigust sõlmida, muuta, lõpetada finantseerimistehinguid (sh, kuid mitte ainult, laenulepinguid, liisinglepinguid), krediidi- ja finantseerimisasutustega; sooritada arveldusoperatsioone krediidi- ja finantseerimisasutustega; teha raamatupidamiskandeid AS-i Eesti Post majandusarvestuse süsteemides. Posti kontserni juhtkonna Initsiatiivkorras või kõrgemalseisvate organite otsuste või Igapäevane tegevus. Käskkiri liikmed korralduste täitmiseks ühekordse või pidevalt toimuva igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine. Posti juhatuse liige  Otsustab Tütarühingu juhtimisahela. Koosolek toimuvad mitte Koosoleku  Nimetab Tütarühingu nõukogu liikmed ja määrab nende harvem kui üks kord aastas, protokoll, Tütarühingu tasustamise määra. erakorralisi koosolekuid ainuaktsionäri üldkoosolek  Nõukogu puudumisel nimetab juhatuse liikmed ning viiakse läbi vastavalt otsus määrab nende tasustamise. vajadusele. Posti juhatuse liikmed ja Tütarühingu igapäevasest majandustegevusest väljuvad Koosolekud toimuvad mitte Koosoleku vajadusel muud kutsutud tehingud: harvem kui üks kord kolme protokoll, isikud  tehingud üle 60 000 euro; kuu jooksul, erakorralisi otsused  määrab juhatuse või tegevjuhi (direktori) ning nende koosolekuid viiakse läbi Tütarühingu töötingimused ja soodustused; vastavalt vajadusele. nõukogu  järelevalve juhatuse ja tegevjuhi üle; Annab soovitusi, teeb  ettepanekute tegemine aktsionärile seoses strateegia, tütarühingu juhatusele, aastaaruande, kasumi (kahjumi) katmise, tütarühingu tegevjuhile (direktorile) ja tegevusaruande ja tegevjuhi (direktori) tööga, dividendide jagamisega; 7 AS -I EESTI PO ST K O NTSER NI J UH TIM ISPÕ H IMÕ TTE D  ettepanekute tegemine tegevjuhile (direktorile) aktsionäri(de)le ettepanekuid seaduste, põhikirja või nõukogu otsustega vastuolus ja võtab vastu otsuseid. olevate otsuste tühistamiseks;  muud nõukogu pädevuses olevad teemad. Koosoleku Tütarühingu juhatuse  Juhtimisalane pädevus tuleneb asukohamaa seadusest Korralised koosolekud protokoll, liige (nt tegevjuht) või põhikirjas toodud erisustega; toimuvad mitte harvem kui 2 otsused liikmed  Iseseisvalt tehingud kuni 60 000 eurot, v.a. korda kuus (v.a üheliikmeline investeeringud; juhatus). Erakorralisi Osalejad: vajadusel  Igapäevane tütarühingu juhtimine ja aruandlus vastavalt koosolekuid (sh kirjalikud Tütarühingu muud kutsutud isikud töö- või juhatuse liikme lepingule, ametijuhendile ja menetlused) viiakse läbi juhatus vastavalt vajadusele. kontserni sisereeglitele. Tütarühingu juhatuse Initsiatiivkorras või kõrgemalseisvate organite otsuste või Igapäevane tegevus. Käskkiri liige (nt tegevjuht) või korralduste täitmiseks ühekordse või pidevalt toimuva liikmed igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine. 8
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel