dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti seisukohad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. märts 2022
Viit
2-7/2022/1652
Registreeritud
2. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎1.1-112150-1 02.03.2022 Väljaminev kiri.asice2104 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja märts 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Kapitaliturgude Liidu edasiarendamise ettepanekute kohta 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni algatuste osas, mis puudutavad Kapitaliturgude Liidu edasiarendamist:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2011/61/EL ja 2009/65/EÜ seoses ülesannete delegeerimise kokkulepete, likviidsusriski juhtimise, järelevalvelise aruandluse, depositooriumi- ja hoidmisteenuste osutamise ning alternatiivsete investeerimisfondide poolt laenude väljastamisega (edaspidi muudatused seoses riskikapitali-, kinnisvara- ja muude alternatiivfondide valitsejate direktiiviga)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2015/760 seoses kõlblike varade ja investeeringute ulatuse, portfelli koosseisu ja hajutamise nõuete, raha laenamise ja muude fonditingimustega ning seoses Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide tegevuslubade, investeerimispoliitika ja tegevustingimustega (edaspidi muudatused seoses Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide määrusega);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 600/2014 seoses turuandmete läbipaistvuse suurendamise, kauplemiskoondteabe süsteemi loomisega seotud takistuste kõrvaldamise, kohustusliku kauplemiskoha nõuete optimeerimise ja kliendi korralduste edastamise eest tasu võtmise keelustamisega (edaspidi muudatused seoses väärtpaberite kauplemisteabe avaldamisega ja investeerimisteenuste osutamisega);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele (edaspidi muudatused seoses finants- ja kestlikkusega seotud teabe avaldamisega). Muudatused seoses riskikapitali-, kinnisvara- ja muude alternatiivfondide valitsejate direktiiviga 1.1. Eesti toetab eelnõus sätestatud eesmärke ühtlustada laene väljastavate fondide regulatsiooni, laiendada depooteenuse pakkujate ringi, täpsustada fondivalitsejate ülesannete delegeerimise režiimi ja kehtesta fondide likviidsusjuhtimise vahendite loetelu. 1.2. Oleme arvamusel, et finantsjärelevalve asutusele nii suure diskretsiooni andmine otsustada likviidsusjuhtimise vahendi kasutamise üle ei pruugi olla põhjendatud. 1.3. Toetame üldiselt uute teavitamiskohustuste kehtestamist. Samas tuleb tagada, et need oleks väiksemate fondivalitsejate suhtes proportsionaalsed. Muudatused seoses Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide määrusega 1.4. Eesti toetab eelnõus sätestatud Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide määruse muutmist eesmärgiga teha atraktiivsemaks selliste fondide asutamine ja pakkumine. 1.5. Toetame piirangute eemaldamist, et tagada jaeinvestoritele suurem juurdepääs pikaajalistele investeerimisfondidele. Samas on oluline, et reeglite leevendamise ja jaeinvestorite kaitse oleks omavahel tasakaalus. Muudatused seoses väärtpaberite kauplemisteabe avaldamisega ja investeerimisteenuste osutamisega 1.6. Toetame eesmärki luua toimiv väärtpaberite kauplemisteabe avaldamise süsteem, mis võimaldaks nii jaeinvestoritel kui professionaalsetel investoritel senisest paremat ligipääsu tehingujärgsele kauplemisteabele kogu EL-is. Kauplemisteabe avaldamise süsteemi puhul tuleb tagada, et andmete edastajatele ettenähtud kompensatsiooniskeemide mudelid oleksid piisavad ja samas mittediskrimineerivad. 1.7. Toetame investeerimisteenuste osutamise regulatsiooni muutmisel Komisjoni poolt kavandatavaid eesmärke. Eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed peavad olema vajalikud ja turuosalistele mitte liialt koormavad. Muudatused seoses finants- ja kestlikkusega seotud teabe avaldamisega 1.8. Eesti toetab eelnõus sätestatud eesmärki luua Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis võimaldab ühest kohast ligipääsu avalikule finants- ja kestlikkusega seotud teabele ELi ettevõtete ja investeerimistoodete kohta. Esitatud teave peaks olema võrreldav, usaldusväärne ning kasutajatele digitehnoloogia abil lihtne leida ja kasutada. 1.9. Eesti jaoks on oluline vältida põhjendamata täiendava halduskoormuse ja lisakulude tekitamist ettevõtjatele ning ametiasutustele. Meie hinnangul tuleks ühtse juurdepääsupunkti teabe esitamisel võimalikult suures ulatuses toetuda juba olemasolevatele ja seni kasutatavatele andmetele, teabekanalitele ning teabe kogumiskohtadele. 1.10. Oleme arvamusel, et ühtse juurdepääsupunkti rakendamise tähtajad on liiga lühikesed. Tähtajad peaksid arvestama reaalsete võimalustega kvaliteetselt toimiva ja praktilist kasu omava juurdepääsupunkti järk-järguliseks käivitamiseks. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud algatused ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni kapitaliturgude liidu meetmepaketi ettepanekute kohta“ 1. Sissejuhatus 2 1.1. Üldine sissejuhatus 2 1.2. Eelnõu ettevalmistajad 2 1.3. Kapitaliturgude algatuse paketi sisu 3 2. Muudatused seoses alternatiivfondi valitsejate direktiiviga (AIFMD muutmine) 5 2.1. Ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs 5 2.2. Mõjud 9 2.3. Ettepanekute vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 10 3. Muudatused seoses ELTIF määrusega 10 3.1. Ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs 10 3.2. Mõjud 15 3.3. Ettepanekute vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 15 4. Muudatused seoses väärtpaberite kauplemisteabe koondamisega ja investeerimisteenuste osutamisega (MiFIR/MiFID muutmine) 16 4.1. Ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs 16 4.2. Mõjud 22 4.3. Ettepanekute vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 23 5. ESAP ettepanekute sisu ja seisukohad 24 5.1. Ettepanekute sisu ja võrdlev analüüs 24 5.2. Mõjud 28 5.3. Ettepanekute vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 31 6. Seisukohad 31 7. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine 34 1 1. SISSEJUHATUS 1.1.Üldine sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avalikustas 25. novembril 2021. a uued ettepanekud kapitaliturgude liidu edasiarendamise kohta):  alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivi (AIFMD) läbivaatamine (edaspidi AIFMD direktiiv)1,  Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide (ELTIF) määruse läbivaatamine (edaspidi ELTIF määrus)2,  finantsinstrumentide turgude määruse (MiFIR) läbivaatamine (edaspidi MiFIR määrus)3,  ühtse andmetele juurdepääsu punkti määrus (edaspidi ESAP määrus)4. Kapitaliturgude liidu tegevuskava käivitati esimest korda 2015. a.5 Eesmärgiks seati toimiva ja tõeliselt ühtse kapitalituru liidu loomine ning liikmesriikide kapitaliturgude areng ja integratsioon, mis aitaks ettevõtjatel kergemini leida alternatiivseid, pangaväliseid rahastamisallikaid ja toetaks majanduskasvu Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides. Vaatamata edusammudele ei suudetud siiski kõiki 2015. a eesmärke täita ja tegevuskava jäi lõpule viimata. EL-i kapitaliturud püsivad killustatud, mis raskendab ettevõtetel kapitali kaasamist. Sarnaselt varasemaga on jätkuvalt probleemiks ettevõtjate piiratud finantseerimisvõimalused EL-s, eelkõige sõltuvus pankadest kui peamistest rahastusallikatest. 2020. a avaldas komisjon uue EL kapitaliturgude liidu tegevuskava, mille eesmärk oli soodustada kapitali vaba liikumist, anda tarbijatele rohkem valikuvõimalusi investeerimiseks, toetada rohe- ja digipööret ning luua kaasavam ja vastupidavam majandus.6 Samuti kinnitati varasemate eesmärkide (tõeliselt ühtne kapitaliturg, rahastuse mitmekesisus) olulisust. Käesolev algatuste pakett viibki ellu uut, 2020. a vastu võetud kapitaliturgude liidu tegevuskava. Muudatuste fookuses on tõeliselt ühtse kapitalituru loomine EL-is, kus VKE-del on parem (ja vähem kulukam) juurdepääs pangandusvälisele rahastamisele. Lahendusena näeb komisjon kapitaliturgude laienemist ja integreerimist ning rohkem (jae)investorite säästude kaasamist, mis suunatakse kapitaliturgudele ja seeläbi EL reaalmajandusse. Selle saavutamiseks täpsustab komisjoni tegevuskava kolm peamist eesmärki, mis saavutatakse läbi 16 meetme. Komisjoni poolt esitatud ettepanekud moodustavad olulise osa nimetatud meetmest. 1.2.Eelnõu ettevalmistajad 1 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv millega muudetakse direktiive 2011/61/EL ja 2009/65/EÜ seoses ülesannete delegeerimise kokkulepete, likviidsusriski juhtimise, järelevalvelise aruandluse, depositooriumi- ja hoidmisteenuste osutamise ning alternatiivsete investeerimisfondide poolt laenude väljastamisega: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021PC0721 2 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus millega muudetakse määrust (EL) 2015/760 seoses kõlblike varade ja investeeringute ulatuse, portfelli koosseisu ja hajutamise nõuete, raha laenamise ja muude fonditingimustega ning seoses Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide tegevuslubade, investeerimispoliitika ja tegevustingimustega: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021PC0722 3 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus millega muudetakse määrust (EL) nr 600/2014 seoses turuandmete läbipaistvuse suurendamise, kauplemiskoondteabe süsteemi loomisega seotud takistuste kõrvaldamise, kohustusliku kauplemiskoha nõuete optimeerimise ja kliendi korralduste edastamise eest tasu võtmise keelustamisega: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021PC0727 4 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021PC0723 5 Euroopa Komisjon, What is the capital martkets unioon?: https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/growth-and- investment/capital-markets-union/what-capital-markets-union_et 6 Euroopa Komisjoni teatis: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0590 2 Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunikud Valner Lille ([email protected]), Kätlin Meekler, Kristen Leppik ([email protected]), Marit Maidla ([email protected]) ja rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Mirjam Suurekivi ([email protected]). Eelnõu on kooskõlastanud finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja asejuhataja Thomas Auväärt. 1.3.Kapitaliturgude algatuse paketi sisu 1.3.1. Muudatuste sisu Komisjoni algatuste paketi meetmed aitavad peamiselt kaasa kapitaliturgude liidu tegevuskava kahele eesmärgile: i) toetada keskkonnasäästlikku, digitaalset, kaasavat ja vastupidavat majanduse taastamist, muutes rahastuse Euroopa ettevõtjate jaoks kättesaadavamaks (ELTIF ja ESAP määrus) ii) integreerida riiklikud kapitaliturud tõeliseks ühtseks turuks (MiFIR määrus). Komisjoni algatuste paketist esimene ettepanek puudutab AIFMD-d, mis reguleerib alternatiivfondide (nt riskikapitalifondid) valitsejaid. Komisjoni AIFMD muudatuste üks põhirõhk on laenu andvate fondide regulatsiooni ühtlustamine tagamaks õiguskindlus, et alternatiivfondid saavad laene anda ja seda ka piiriüleselt. Seeläbi suureneb rahastuspakkumine turul ning paraneb VKE-de rahastusallikate valikuvõimalus. Eelkõige on taoline rahastus oluline VKE-de keskmise kapitalisatsiooni arengufaasis (vt joonis 1). Komisjoni teine ettepanek puudutab ELTIF määrust, mis reguleerib Euroopa pikaajalisi investeerimisfonde. ELTIF-id investeerivad nii noteeritud kui ka noteerimata VKE-desse ja pikaajalistesse projektidesse. Muudatustega laiendatakse ELTIF-i kõlblike varade ja investeeringute nimekirja. Suurendamaks ELTIF varade mahtu, lihtsustatakse ka jaeinvestorite võimalusi ELTIF-i investeerida. Sarnaselt AIFMD muudatustega peaks ka ELTIF tulevikus suutma pakkuda rahastusvõimalusi VKE-de arengu 3. etapis (vt joonis 1). 3 Joonis 1. Ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamine. Allikas: ECA7 Komisjoni ESAP määruse ettepanek aitab kaasa kapitaliturgude liidu esimese eesmärgi saavutamisele. Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (ESAP) võimaldab ühest kohast ligipääsu avalikule finants- ja kestlikkusega seotud teabele ELi ettevõtete ja investeerimistoodete kohta, seeläbi suurendades ettevõtete nähtavust investorite jaoks, mis on eriti oluline väikestel kapitaliturgudel tegutsevate väiksemate ettevõtete jaoks, sest neil on nüüd lihtsam jõuda ELi ja ka rahvusvaheliste investorite vaatevälja. Komisjon esitas ettepaneku luua nn väärtpaberite kauplemisteabe konsolideeritud süsteem/andmebaas (consolidated tape), mis koondab EL-i finantsturgudel kauplemiseks pakutavate aktsiate/võlakirjade kauplemisinfot. Sellelks muudetakse kehtivat investeerimisteenuste osutamise regulatsiooni (MiFID2/MiFIR). Väärtpaberite kauplemisteabe konsolideeritud süsteemi eesmärk on võimaldada investoritel (eelkõige jaeinvestoril) saada ühest, kesksest kohast täielik ülevaade EL-i finantsturgudel kauplemiseks pakutavatest aktsiatest/võlakirjadest ja nende hindadest. Komisjoni pakutav lahendus lihtsustaks ja seeläbi soodustaks jaeinvestorite võimalust investeerida väärtpaberitesse. Ühtlasi aitaks see meede integreerida riiklikud kapitaliturud tõeliseks ühtseks turuks, aga ka kapitaliturgudele efektiivsemalt kaasata jaeinvestorite investeeringuid. 1.3.2. Komisjoni täiendavad ettepanekud 2022. aastaks Koos algatuste paketiga andis komisjon ülevaate ka kapitaliturgude liidu tegevusplaani meetmetest, millega jätkub töö 2022. a: Meede Tegevus/ tähtaeg Börsi noteerimiseeskirjade lihtsustamine – kuna börsil Seadusandlik ettepanek 2022. a noteerimine on tihti VKE-de jaoks liiga koormav ja kulukas, II pooles siis komisjoni hinnangul aitaks börside noteerimiseeskirjade lihtsustamine VKE-del kulusid vähendada ja neil turgudele minna, seega kapitali kaasata Avatud panganduse täiendav reguleerimine – avatud Seadusandlik ettepanek 2022 panganduse raamistiku väljatöötamine, mille alusel saaksid ka väiksemad krediidiasutused juurepääsu finantsteabele, mis võimaldaks neil luua uusi tooteid, teenuseid jne Äriühingute maksejõuetusõiguse harmoneerimiseerimine 2022. a III kvartal – komisjon teeb ettepaneku äriühingute maksejõuetusõiguse harmoniseerimise algatuseks, millega püütakse harmoniseerida mõningaid menetluse aspekte. Olenevalt mõjuhinnangust teeb komisjon direktiivi ettepaneku Finantskirjaoskuse arendamine – koostöös OECD ja Töö 2022. a jooksul liikmesriikidega töötatakse välja finantskirjaoskuse raamistiku noorte (valmis 2021 lõpp) ja täiskasvanute jaoks 7 ECA, Special Report 25/2020: Capital Markets Union – Slow start towards an ambitious go: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR20_25/SR_CMU_EN.pdf 4 2. MUUDATUSED SEOSES ALTERNATIIVFONDI VALITSEJATE DIREKTIIVIGA (AIFMD MUUTMINE) 2.1.Ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs Alternatiivfondid on reeglina kutselistele investoritele suunatud riskikapitalifondid, börsivälistesse ettevõtetesse investeerivad fondid, toorainefondid ja kinnisvarafondid, ehk fondid, mis ei ole jaeinvestoritele suunatud eurofond või pensionifond. Alternatiivfonde on EL tasemel reguleeritud alates 2011. aastast, kui kehtima hakkas alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta käiv direktiiv ehk AIFMD8. AIFMD on kahtlemata parandanud turu toimimist. Seda tõendab näiteks fakt, et võrreldes 2008. aastaga on investeerimisfondide turu varade maht suurenenud 5,5 triljonilt eurolt 15 triljonile, moodustades täna umbes 20% finantssektori kõigist varadest. 9 Samuti on fonditurul kasvanud märkimisväärselt laene väljastavate/andvate alternatiivfondide10 osakaal. Paralleelselt varade kasvuga on kasvanud ka alternatiivfondide olulisus VKE-de rahastuse allikana. Viimaste aastate muudatused pankade kapitalinõuetes on vähendanud panganduse osatähtsust laenude andmisel VKE-dele. Erinevalt suurettevõtetest ei ole VKE-del võrreldavat võimekust finantseerida oma tegevust läbi võlakirjade või muude võlainstrumentide. Seega mängivad alternatiivfondid just VKE-de rahastamises olulist rolli pakkudes sobivaid pangandusväliseid rahastamisvahendeid. Teisalt võimaldab VKE-desse investeerimine investoritele saavutada tootlust madala intressimääraga keskkonnas. Eelneva põhjal võib öelda, et alternatiivfondide osatähtsus EL- i majanduskasvu toetamises püsib kasvuteel, seda nii VKE-de kui ka investorite perspektiivist, kuid ühtlasi tähendab see ka alternatiivfondide süsteemse tähtsuse suurenemist. Täna võivad alternatiivfondid enamikes liikmesriikides (sh Eestis) laene väljastada11, kuid neile rakenduvad nõuded (nt likviidsus- ja riskijuhtimisnõuded) erinevad liikmesriigiti oluliselt. Sellest tulenevalt püsib laene väljastavate alternatiivfondide turg killustunud ja ebaühtlane regulatsioon halvendab mõne liikmesriigi fondide konkurentsivõimalusi.12 Samuti tähendab killustatus järelevalve ebaühtlust, mis omakorda raskendab fondide turul tekkivate riskide ennetamist ning kriiside vältimist. Avaliku konsultatsiooni13 ja direktiivi läbivaatuse tulemusena esitles komisjon kuuest meetmest koosnevat AIFMD muudatuste paketi, mille mõned osad puudutavad ka eurofondide (UCITS) direktiivi. Meetmete pakett püüabki ühtlustada laenu andvate alternatiivfondide turgu ja ennetada nende tegevusest tulenevaid võimalikke riske üldisele finantssüsteemile. Komisjoni muudatusettepanekute teine suurem eesmärk on tagada investorite parema kaitse – fondivalitsejad peavad tõhusamalt haldama fondide riske ning andma investoritele rohkem teavet fondi laenude andmisega seotud tegevuse kohta. 8 Konsolideeritud tekst: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02011L0061-20210802 9 Euroopa Keskpank, Macroprudential Bulletin April 2021: https://www.ecb.europa.eu/pub/financial-stability/macroprudential- bulletin/html/ecb.mpbu202104_1~70b30f25c9.en.html 10 Inglise keeles loan-originating alternative investment funds või loan-originating AIFs 11 Alternatiivfondid ei saa laene väljastada nt Bulgaarias, Ungaris, Portugalis, Rumeenias. Allikas: ESMA, Opinion: Key principles for a European framework on loan origination by funds: https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/2016- 596_opinion_on_loan_origination.pdf 12 Siinkohal võib välja tuua eelkõige Iirimaa ja Luksemburgi, kus on laenu andvate fondide jaoks välja töötatud põhjalik reeglistik, mis tagab fondidele õiguskindluse. 13 Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon alteratiivfondide valitsejate, turustajate ja turuosalistega toimus 22. oktoober 2020 – 29. jaanuar 2021. 5 Ülevaade peamistest meetmetest Meede 1: Laenu väljastavate fondide14 regulatsiooni ühtlustamine Ühtlustatakse laenu andvatele alternatiivfondidele kehtivaid reegleid ja luuakse võrdsed tingimused kõigi liikmesriikide fondidele laenuturul tegutsemiseks. 1) AIFMD-i lisatakse selge võimalus alternatiivfondidel laene väljastada, seda ka piiriüleselt (lisa I täiendatakse punktiga 3). Seeläbi tagatakse, et taoline võimalus on fondidel kõigis liikmesriikides. Laenude väljastamiseks peavad fondid kehtestama sise-reeglid, et tagada laenuandmise jätkusuutlikkus ning fondi suutlikkus hallata laenuportfelli (AIFMD artikkel 15(3)). Fondid peavad kasutama fondisiseselt kindlaksmääratud mudeleid hindamaks krediidi riskipositsioone. Samuti kohustub fondivalitseja regulaarselt ajakohastama oma laenuandmise ja riskide jälgimise poliitikaid. Laenude väljastamise õiguse annaks sellekohane järelevalveasutuse (Eestis Finantsinspektsioon) luba. 2) Kehtestatakse kontsentratsioonipiirid, sh piiratakse fondide seoseid finantssektori ja pangandussektoriga, vältimaks riski, et mõne suure laene andva fondi kriis võib kanduda üle finantssüsteemi laiemalt. Komisjoni ettepaneku kohaselt ei tohiks alternatiivfondid laenata fondivalitsejatele, depositooriumile, pankadele ega kontsernisiseselt (AIFMD artikkel 15(4a)jj).15Lisatakse nõue, et juhul kui väljastatud laenude nimiväärtus on rohkem kui 60% fondi netovara väärtusest, peab fond olema kinnine (AIFMD artikkel 16(2)).16 3) Lisatakse nõue, et kui alternatiivfondi antud laen müüakse järelturul, peab laenu andnud fond säilitama laenus teatud majandusliku huvi (economic interest) (AIFMD artikkel 15(4)(e)). See reegel ei kehti järelturult omandatud teise fondi väljastatud laenude korral. 4) Fondivalitsejad kohustuvad investoritele andma regulaarselt teavet fondi laenuportfelli olukorrast, sh laenude võlaklassidest ja laenude amortiseerimisest. Fondivalitsejad peavad avaldama infot ka mittetöötavate ja raskustes laenude kohta. Samuti peab fondivalitseja investoritele andma teada, mis tingimustel kasutatakse likviidsusjuhtimise vahendeid ja millised kulud neist tulenevad ning millised kulud kannab fondivalitseja (AIFMD artikkel 23(1) ja (4)). Meede 2: Depooteenuse pakkujate ringi laiendamine Kõigil fondidel on depositoorium, mis hoiab fondi vara ja peab selle kohta arvestust. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab depositoorium asuma fondi päritoluriigis. Mõnedes liikmesriikides pidurdab aga fondituru arengut depooteenuse pakkujate vähesus. Sellest tulenevad teenuse kõrge hind ja madal kvaliteet tähendavad fondile lisakulusid ning vähendab tulusust. Lahendusena teeb komisjon ettepaneku, et väikeste turgude pädevad järelevalve asutused võivad alternatiivfondi valitsejatel lubada kasutada teises liikmesriigis asutatud depositooriumi (AIFMD artikkel 61(5)). Seejuures kohustuvad depositooriumid tegema koostööd mitte ainult nende asukohariigi pädevate järelevalve asutusega, vaid ka nende liikmesriikide järelevalve asutustega, kelle alternatiivfondi depositooriumina ta tegutseb ja kus asub fondivalitseja (AIFMD artikkel 21(6)). Depooteenuse piiriülese pakkumise võimalust ei laiendata UCITSitele. Meede 3: Kolmandale isikutele fondivalitseja ülesannete delegeerimine 14 Laenu väljastav/andev fond – alternatiivfond, mis annab krediiti olles kas ainus või peamine laenuandja, ostab laene järelturul ja/või osaleb laenude restruktureerimisel. 15 EKP ja komisjoni andmetel umbes 43,7% fondivalitsejaga fondidest on valitsejaks panga- või kindlustuskontserni kuuluv ettevõte. 16 Kinnine fond on alternatiivfond, mille osakuid, aktsiaid või osasid ei võeta tagasi enne fondi lõpetamist. 6 Nii AIFMD kui UCITS reeglid lubavad fondivalitsejatel oma ülesandeid edasi anda. Probleemkohaks on osutunud aga EL tasemel kehtestatud delegeerimisreeglite erinev tõlgendamine liikmesriigiti, kuna see võib oluliselt mõjutada investorite kaitset. Komisjoni ettepaneku peamine eesmärk on vähendada turul tegutsevate fiktiivsete ettevõtete (nn letterbox entity) arvu, kus üks inimene vastutab näiteks 100 fondivalitseja tegevuse eest. Eelpool kirjeldatud probleemi lahendamiseks ühtlustatakse UCITS ja AIFMD-d reegleid ning sätestatakse fondivalitseja kohustused, mida ei tohi delegeerida. Samuti kohustub fondivalitseja nimetama konkreetsed isikud, kes täidavad fondivalitseja juhtimisfunktsioone. Fondivalitsejal peab olema vähemalt kaks täistööajaga töötajat, kes on EL residendid (AIFMD artikkel 8(1) ja UCITSD artikkel 7(1)). Praegu puudub järelevalve asutustel ülevaade delegeerimiste üle, st kellele, millisesse riiki ning mis ülesanded on edasi antud. Ettepaneku kohaselt peab tulevikus juhul, kui riski või investeerimise funktsioonid on suuremas osas edasi antud kolmandas riigis asutatud isikutele, sellest teada andma ESMA-le, kes omakorda esitab regulaarselt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ülevaate delegeerimispraktikatest fonditurul (AIFMD artikkel 7(9) ja UCITSD artikkel 13(3) ja (5)). Meede 4: Avatud fondide likviidsusjuhtimise vahendid ERSB ja ESMA soovitustele tuginedes teeb komisjon ettepaneku avatud fondide (nii AIFMD kui ka UCITSD) regulatsiooni täpsustamiseks likviidsusjuhtumise vahenditega (AIFMD artikkel 16(2)(b)jj, ning UCITSD artikkel 18(2)). Ettepaneku eesmärgiks on võimaldada avatud fondidel, mis oma olemuselt on haavatavamad likviidsusriskidele, paremini valmistuda ette võimalikeks finantsturu šokkideks ehk luua vahendid likviidsuskriisi ärahoidmiseks. Halvenenud turutingimuste korral saab avatud fondi valitseja investeeringute kaitsmiseks fondi osakute märkimise ja tagasivõtmise peatada. Kui suureneb surve osakute tagasivõtmiseks turutingimuste halvenemise korral, võivad fondivalitsejad olla sunnitud kiirkorras fondi varasid müüma, mis omakorda võib viia varade väärtuse vähenemiseni ning tekitada fondisektori ja üldise finantsturu vahelise negatiivse ahela. Seetõttu oleks tõhusam lahendus kehtestada kogu liidus fondidele sarnased likviidsusjuhtimise vahendid, mis sätestatakse AIFMD uues lisas V ja UCITSD lisa IIa. Reputatsiooniriski mõju välistamiseks tuleks kohustada kõiki fonde oma alusdokumentides nimetama lisaks osakute tagasivõtmise peatamisele veel üks lisas V/ IIa nimekirjas nimetatud lisavõimalustest likviidsuse juhtimiseks. Samuti tuleks riiklikele pädevatele asutustele anda õigus avaliku huvi korral omal algatusel peatada osakute tagasivõtmine ning rakendada nö tagasivõtmisväravaid17 ja fondi alusdokumentides nimetatud muud likviidsuse juhtimise vahendit/vahendeid (AIFMD artiklid 36(2)(j), 47(4)(d) ja 50(5)(a), UCITSD arikkel 84). Kuna investeerimisfondid investeerivad tihti piiriüleselt, võivad fondi likviidsusraskused mõjutada ka teisi riike. Seetõttu näeb komisjon ettepanek ESMA-le ette koordineerivat rolli – likviidsuse juhtimise vahendi kasutamisel peab fondivalitseja teavitama ka ESMA-t ja sihtriigi pädevaid asutusi. Kui pädev riiklik järelevalveasutus rakendab nimetatud vahendeid, kohustub ta sellest teavitama ka ESMA-t ja ESRB-d. ESMA töötab välja asjakohased regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud täpsustamaks, millises olukorras ja kuidas lisas V/IIa nimetatud likviidsusjuhtimise vahendeid kasutada ning millises olukorras peaksid pädevad järelevalve asutused sekkuma (AIFMD artikkel 16(2b)jj). Meede 5: Järelevalvega seotud aruandluse tõhustamine 17 Inglise keeles redemption gates – võrreldes osakute tagasivõtmisega on likviidsusväratavate kasutamine pehmem likviidsuse juhtimise vahend. Selleks määratakse osakute ja aktsiate tagasivõtmise periood. 7 Komisjoni ettepanek valmistab ette järelevalve aruandluse põhjalikumat läbivaatamist ja reformi. Esimese muudatusena eemaldatakse taseme 1 piirangud teabe kogumisele: täna peab alternatiivfondi valitseja andma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele ülevaate peamistest turgudest ja instrumentidest kuhu fondi nimel investeeritakse ning nendega soetud riskidest. Komisjoni ettepanek on kustutada termin „peamine“ ja seeläbi tagada, et järelevalve asutused saavad rohkem teavet fondide kohta (AIFMD artikkel 24(1) ja (2)(d)). Teiseks vaadatakse läbi Euroopa järelevalveasutuste ja riiklike pädevate asutuste teabevajadused, et hoida ära fondivalitsejate järelevalvelise teabe esitamise kohustuse dubleerimist. Samuti antakse ESMAle mandaat analüüsimaks võimalust luua ühtne aruandevorm. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, mis asendab AIFMD lisa IV aruandevormi. 2.1.1. Muud muudetavad AIFMD sätted Artikkel 6(4) – alternatiivfondi valitsejate osutavate kõrvalteenuste nimekirja lisatakse võrdlusaluste haldamine ja krediidihaldus. Artiklid 21(6)(c), 35(2)(b), 36(1)(c), 37(7)(e), 40(2)(b) ja 42(1)(c) – sätetesse lisatakse täpsustus, et EL turgudel võivad tegutseda kolmanda riigi alternatiivfondid ja alternatiivfondi valitsejad, kes ei ole pärit maksualast koostööd mittetegevatest riikidest18. Näiteks ei tohi kolmanda riigi fondi depositoorium asuda riigis, mis rahapesu tõkestamise direktiivi 2015/849 artikkel 9(2) kohaselt klassifitseerub suure riskiga kolmandaks riigiks. Sarnased muudatused tehakse ka artiklites 21(6)(d), 35(2)(c), 37(7)(f) ja 40(2)(c). Artikkel 38a – lisatakse uus artikkel, millega pannakse ESMA-le kohustus regulaarselt analüüsida pädevate asutuste järelevalvetegevusi seoses fondivalitseja ülesannete delegeerimisega, et ära hoida nn fiktiivsete fondivalitsejate/letter-box entities turul toimimist. Ka UCITS direktiivi lisatakse sama põhimõte (artikkel 101a). Artikkel 50(5a-5g) – kui fondivalitseja vastuvõturiigi pädeval järelevalve asutusel on alust kahtlustada, et teise liikmesriigi fondivalitseja rikub AIFMD-st tulenevaid reegleid, võib see järelevalve asutus teavitada fondivalitseja päritoluriigi järelevalve asutust ja paluda kontrollida reeglite võimalikku rikkumist. Sellest tuleb teavitada ESMA-t ja ESRB-d. Muudatustega vähendatakse vastuvõturiigi pädevate asutuste tõendamiskohustust (piisab põhjendatud kahtlusest). Sarnane põhimõte lisatakse ka UCITS direktiivi artiklisse 98. Artikkel 69(b) – komisjonile pannakse kohustus analüüsida delegeerimisega seotud AIFMD sätteid ennetamaks riiulifirmade osalemist turul, vajadusel teha ettepanekud direktiivi parandamiseks. Samuti peab komisjon analüüsima depooteenuse pakkujatele passirežiimi loomise mõttekust. I lisa punkt 4 – alternatiivfondi valitsejate lubatud tegevuste hulka lisatakse eriotstarbeliste väärtpaberistamisüksuste teenindamine. 2.1.2. UCITS-i muudatused Artikkel 13(6) – komisjoni volitatakse võtma vastu delegeeritud akti, milles täpsustatakse delegeerimise tingimusi ja tingimusi, mille alusel otsustakse, kas UCITSi fondivalitseja on fiktiivne äriühing ja seega ei ole enam fondivalitseja. Põhimõte peegeldab ka AIFMD artiklisse 20 lisatud sätteid, va AIFMD-sse ei lisata volitusnormi. 18 Euroopa Liidu Teataja C 64, 27.2.2020: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2020:064:FULL&from=EN 8 Artikkel 20a – uuendusena lisatakse UCITS valitsejatele kohustus anda järelevalvele ülevaade peamistest kaubeldavatest instrumentidest ja turgudest, millel UCITS kaupleb. Artikkel 20b – ESMAle (koostöös teiste Euroopa järelevalveasutuste ja EKPga) antakse mandaat viia läbi uuring tegemaks kindlaks, kuidas oles võimalik tõhustada UCITSite järelevalvega soetud aruandluskohustusi. Eesmärgiks saada kvaliteetseid andmeid, kuid leevendada fondide aruandluskohustusi, nt ära hoida teabe mitmesse eri kohta esitamine. Uuringu pinnalt töötab ESMA välja regulatiivsed tehnilise standardid ja rakenduslikud tehnilised standardid. 2.2.Mõjud 2.2.1. Mõju majandusele ja investeeringutele Mõju investoritele Muudatuste tulemusena suureneb üldine õiguskindlus fonditurul. Komisjoni ettepanekud võimaldavad laene andvatest fondidest potentsiaalselt tulenevaid riske ennetada ja vajadusel isoleerida muust finantssektorist (laenulimiidid finantsinstitutsioonidele). Samuti parendatakse investorkaitset, kuna fondivalitsejad kohustuvad andma regulaarselt teavet laenuportfelli kohta ja seega saavad investorid parema ülevaate fondi laenutegevustest, sh probleemsetest laenudest. Seega aitavad muudatused investoril teha informeeritud investeerimisotsuseid. Investorite kaitset tõhustab ka uus nõue, et fondvalitsejal oleks piisavalt kompetentseid töötajaid ja tehnilist võimekust fondi valitseda, samuti parandab investorkaitset delegeerimisreeglite täpsustamine. Mõju fondivalitsejatele 2022. a alguse seisuga on Finantsinspektsiooni juures registreeritud 11 tegevusloaga fondivalitsejat (neist kolmel on alternatiivfondi valitseja tegevusluba), 5 tegevusloaga väikefondi valitsejat ja 52 piiriülest fondivalitsejat.19 Muudatuste tulemusena ei teki fondivalitsejatele uusi olulisi kulusid ega halduskoormust. Erandiks on laenu andvad fondid. Uued reeglid, mis neile kehtestatakse, võivad ühekordselt suurendada kulusid, mis on seotud eelkõige järelevalveliste reeglite täitmisega: välja tuleb töötada (või ajakohastada) laenude andmisega seotud protsessid ja sise-reegleid. Samuti toob mõningaid kulusid kaasa suurema teabe andmise kohustus (nt investoritele ülevaade mittetöötavatest laenudest). Komisjoni ettepanek täpsustada delegeerimisreegleid ei too täna juba AIFMD ja UCITS reegleid järgivate fondivalitsejate jaoks kaasa uusi kohustusi ega kulutusi. Kohustus lisada fondi alusdokumenti üks direktiivi lisas nimetatud likviidsusjuhtimise vahenditest rakendub nii alternatiivfondidele kui ka UCITSitele ja toob kaasa piiratud ühekordseid kulusid: nt põhikirja muutmine on lubatud vaid üldkoosoleku otsusega, ning muudatused tuleb kooskõlastada Finantsinspektsiooniga. Samas võib eeldada, et mõned fondivalitsejad kasutavad võimalust sõlmida depoolepingud väljaspool Eestit asuvat depositooriumiga, seega võimaldavad direktiivi muudatused hoida fondidel kokku depooteenuse kuludelt. Mõju majandusele Majandusele üldisemalt on mõju positiivne, kuna ühtlustatud reeglid ja seeläbi suurenenud õiguskindlus lihtsustavad fondidel laenude andmist. Sellest saavad enim tulu VKE-d, kelle jaoks on fondid lisarahastusallikaks. Ühtlustatud reeglid julgustavad ka piiriülest laenamist, mis omakorda soodustab konkurentsi ja võib vähendada VKE-de laenukulusid. Lisaks võimaldab fondivalitsejate kohustus anda investoritele rohkem ja täpsemat teavet fondi laenuportfelli kohta, võimaluse teha teadlikumaid otsuseid ning vajadusel leida suurema tootlusega investeerimisvõimalusi. 2.2.2. Mõju riigisektorile 19 Finantsinspektsioon. Turuosaliste register: https://fi.ee/et/investeerimine- 0/investeerimine/fondivalitsejad/fondivalitsejad?closed=1&page=0 9 Eelnõuga suureneb vähesel määral Finantsinspektsiooni töökoormus seoses alternatiivfondide ja UCITSite kohustusega alusdokumenti lisada valikuliselt üks likviidsuse juhtimise vahend. Alusdokumendi muutmine tuleb kooskõlastada Finantsinspektsiooniga ja seetõttu suureneb Finantsinspektsiooni töökoormus ajutiselt. Muus osas puudub ettepanekul otsene mõju riigieelarvele. 2.3.Ettepanekute vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele AIFMD ja UCITS direktiivi muudatuste vastuvõtmise õiguslik alus tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikkel 53 lõikest 1. Artikkel 53 annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule pädevuse anda seadusandliku tavamenetluse kohaselt direktiive, et koordineerida füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamist ja jätkamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide, sh finantsvahendajate ja nende pakutavate investeerimisteenuseid puudutavaid norme. Komisjoni ettepanekud AIFMD muutmiseks püüavad tagada, et kõigi liikmesriikide laene andvad fondid saaksid parema juurdepääsu ühisele turule. Samaaegselt kindlustatakse, et laene andvatest fondidest tulenevad võimalikud riskid oleksid piisava järelevalve all ning seega ennetatavad, vajadusel ka hallatavad (likviidsusjuhtimise vahendid). Ettepanekutega lihtsustatakse fondide ligipääsu kvaliteetsele depooteenusele, mis aitab kaasa alternatiivfondide turu integreerumisele. Samuti ühtlustatakse fondivalitseja ülesannete delegeerimise reegleid, millega tagatakse investorite parem kaitse. Riikide ühepoolsed meetmed ei suuda ületada liikmesriikide erinevate regulatsioonide tõttu väljakujunenud puudujääke. Sellest tulenevalt on AIFMD ja UCITS direktiivi ettepanekute pakett kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, mille kohaselt võib EL meetmeid võtta vaid siis, kui liikmesriigid üksinda soovitud eesmärke saavutada ei suuda. Finantsteenuste ja kapitali turg, sh fonditurg, on olemuselt rahvusvaheline ja teenuseid pakutakse tihti piiriüleselt. Seetõttu on ka fonditurust tulenevad riskid piiriülesed. Eelpool nimetatud probleemide lahendamiseks valiti lahendusena olemasolevate direktiivide muutmine – taoline vahend annab sobiva tasakaalu meetmete ühtlustamise ja liikmesriikidele sätete riiklikusse õigusesse ülevõtmisel võimaldatava paindlikkuse vahel. Seega võeti täielikult arvesse subsidiaarsuspõhimõtet. Komisjoni ettepanek laenu andvate fondide reguleerimiseks on sõnastatud üldpõhimõtete vormis ja seega jätab piisavalt kaalutlusruumi ja võimalusi liikmesriikidele töötamaks välja siseriiklikke regulatsioone. Sätted, mis käsitlevad investorkaitset (fondide kohustus anda investoritele teavet laenuportfellide kohta), on kooskõlas liikmesriikide parimate tavadega. Ettepanek lubada fondidel kasutada muus kui fondi päritoluriigis asuvat depositooriumi, on sobivaks lahenduseks, mis võtab arvesse nii fondi kui ka investori huve. Kokkuvõttes ei lähe komisjoni ettepanek kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. 3. MUUDATUSED SEOSES ELTIF MÄÄRUSEGA 3.1.Ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs 10 Komisjoni ettepanek täiendab juba olemasolevat, 2015. aasta määrust, millega kehtestati Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide (ELTIF) regulatsioon.20 Eesmärgiks oli luua EL tasemel õigusraamistik pikaajaliste investeeringute tegemiseks ning tagada, et ELTIF-i kui investeerimistoote profiil oleks järjepidev ja stabiilne kogu liidus. ELTIF-id on kinnised fondid ja seega vähem likviidsed kui vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse tehtavad investeeringud, seetõttu sobivad nad pikaaegseteks investeeringuteks nt pensionihalduritele, kindlustusandjatele ja sihtasutustele. Samas pakuvad ELTIF-id püsivat rahastamist eri taristuprojektidele ja VKE-dele, kes emiteerivad omakapitali- või võlainstrumente, millele ei leia hõlpsasti ostjat. Selliseid projekte rahastades toetavad ELTIF-id reaalmajanduse ja poliitiliste strateegiate elluviimise rahastamist. Samuti aitavad ELTIF-id mitmekesistada VKE-de ja taristuprojektide rahastust, laiendades nende kapitali kaasamise võimalusi. Vaatamata ootustele ei ole ELTIF-id tänaseks loodetud populaarsust saavutanud: 2021. aasta lõpu seisuga on EL fonditurul vaid 57 ELTIF-i, mis asuvad neljas liikmesriigis21 ja mida pakutakse 16 liikmesriigis.22 Kõigest kolmandikku ELTIF-idest pakutakse jaeinvestoritele. ELTIF-ide kogu valitsetav vara on umbes 2,4 miljardit eurot (vrd alternatiivfondide varad 6,8 triljonit eurot). 2020. aasta kapitaliturgude liidu tegevuskavas23 nimetati ELTIF-ide regulatsiooni üheks meetmeks saavutamaks keskkonnasäästlikku, digitaalset, kaasavat ja vastupidavat majanduse taastamist, muutes rahastuse Euroopa ettevõtjate jaoks kättesaadavamaks. Tegevuskavas ettenähtult vaadati läbi ELTIF regulatsiooni ning konsulteeriti turuosaliste ja ESMA-ga. Selle põhjal valmis käesolev komisjoni ettepanek ELTIF määruse ajakohastamiseks. Sihiks on lahendada nii ELTIF-ide pakkumise kui ka nõudlusega seotud probleemid. Ettepanek ei muuda regulatsiooni aluspõhimõtteid, vaid sisaldab tehnilisi muudatusi. Seejuures luuakse kaks ELTIF-ide reeglistikku/režiimi: ELTIF-id, mis on mõeldud ainult kutselistele investoritele ja ELTIF-id, mida võib pakkuda ka jaeinvestoritele. ELTIF muudatused Varad ja investeeringud Investorid Kõlblikud investeeringud ja varad (artiklid 9 ELTIF-spetsiifilise sobivustesti asendamine ja 10) MiFID II sobivustestiga (artikkel 28) Osakute ja aktsiate tagasivõtmispoliitika Sihtriigis kohaloleku/esindaja nõude (artikkel 18) kaotamine (artikkel 26) Portfelli hajutamine ja kontsentratsioon Osakute/aktsiate märkimise tühistamise (artiklid 13 ja 15) võimalus (artikkel 30(6)) Raha laenuks võtmine (artikkel 16) ELTIF-ide loamenetlus (artikkel 5) Huvide konflikti reeglid (artikkel 12) Ühisfondi struktuur (master-feeder structure) Väärtpaberistamine ELTIFi vara võõrandamine (artikkel 21) 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/760, 29. aprill 2015, Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (EMPs kohaldatav tekst): https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32015R0760 21 Luskemburg, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania. 22 Hispaania, Prantsusmaa, Luksemburg, Itaalia, Belgia, Holland, Saksamaa, Taani, Kreeka, Iirimaa, Soome, Malta, Portugal, Rootsi, Poola ja Tšehhi. 23 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, A capital markets union for people and businesses-new action plan, 24.9.2020, COM/2020/590 final. 11 Meede 1: investeerimispoliitika muutmine – kõlblikud varad ja investeeringud Ettepanekuga püütakse leida kesktee kahe eesmärgi vahel: esiteks, muuta ELTIF-ide investeerimispoliitika paindlikumaks ning teisalt investeeringute läbi aidata rahastada liidu majanduse jätkusuutlikku kasvu. Ettepaneku kohaselt laiendatakse ELTIF regulatsiooni „reaalvarade“ definitsiooni ja kustutatakse nõue, et reaalvara peab andma majanduslikku ja sotsiaalset kasu (artikkel 2(6)). Reaalvara all peetakse silmas vara, mis omab oma olemusest ja omadustest tulenevalt väärtust. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib selline vara hõlmata äri- või elamukinnisvara üksnes juhul, kui see on niisuguse pikaajalise investeerimisprojekti lahutamatu osa või kõrvalelement, mis aitab kaasa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgi saavutamisele. Komisjoni hinnangul taoline nõue piirab liigselt ELTIF-ide investeerimisvõimalusi ja ei ole põhjendatud. Muudatuse tulemusel saavad ELTIF-id investeerida reaalvaradesse nagu masinad, laevad, lennukid, kinnisvara, aga ka varadesse, mida on keeruline kvantifitseerida, nt intellektuaalõigused, ja muud õigused, mis on seotud reaalvaraga nt metsamajandamise õigused. Varasema 70% asemel peab ELTIF tulevikus investeerima vähemalt 60% oma kapitalist kõlblikusse investeerimisvarasse (artikkel 13). Muudetakse nõuet, et kõlblik investeerimisvara peab hõlmama üle 10 miljoni euro väärtuses reaalvara, uus miinimumkünnis on 1 miljon eurot – seeläbi saab ELTIF investeerida ka väiksematesse projektidesse (nt tuuleparkidesse), mis peaks ühtlasi soodustama ELTIF-ide investeeringuid väiksemate riikide turgudel (artikkel 10(1)(e)). Miinimumnõude muutmine lubab portfelle mitmekesistada või ka luua temaatilisi portfelle. Samuti laiendatakse fondifondi strateegiat – lisaks juba täna lubatud investeeringutele ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi, võib tulevikus investeerida ka UCITS-itesse ja alternatiivfondidesse. Tulevikus võivad ELTIF-id investeerida ka ettevõtjatesse, mille turukapitalisatsioon investeeringu tegemise hetkel on kuni 1 miljard eurot (varasemalt 500 miljardit eurot) (artikkel 11(1)). Õiguskindluse suurendamiseks täpsustatakse määruse sõnastust ning selgitatakse, et ELTIF-i investeeringud võivad asuda kolmandates riikides (artikkel 1(2)). Meede 2: lihtsustatakse jaeinvestorite ligipääse ELTIFidele Täna kehtivad artiklist 30(3) tulenevalt jaeinvestoritele piirangud: jaeinvestor peab ELTIF-i esialgu investeerima vähemalt 10 000 eurot, mida nimetatakse sissepääsupileti hinnaks24. Jaeinvestorid, kelle investeerimisportfell on väiksem kui 500 000 eurot, võivad ELTIF-i paigutada kuni 10% oma varadest. Komisjon ettepaneku kohaselt kustutatakse artikkel 30(3) ja kaotatakse nimetatud jaeinvestoreid heidutavad barjäärid. Piirangute tühistamise poolt räägib ka fakt, et tegelikult ei ole võimalik kuidagi kontrollida investori portfelli tegelikku suurust, seega taoline nõue on reaalsuses sisutühi ja jõustamatu. Meede 3: erinevad fondireeglid erinevat tüüpi investoritele Kehtiva regulatsiooni kohaselt kehtivad jaeinvestoritele ja kutselistele investoritele pakutavatele ELTIF-idele ühesugused portfelli hajutamise nõuded ja kontsentratsioonipiirangud. Kuid ESMA25 hinnangul ei võta see lähenemine arvesse, et kutselised investorid suudavad paremini hinnata investeerimisega kaasnevaid riske ja võivad olla ka riskialtimad. Kehtivate portfelli koosseisu ja hajutamise reeglite tulemusena peab ELTIF tegema investeeringud vähemalt kümnesse erinevasse investeerimisvarasse. Kuid kümne või rohkema kõlbuliku investeerimisvõimaluse leidmine, analüüsimine ja valimine on nii aja- kui ressursikulukas ning toob fondi jaoks kaasa lisakulusid. 24 Inglise keeles entry ticket. 25 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 12 ESMA soovitusi järgides teeb komisjon ettepaneku luua kaks paralleelselt ELTIF-i reeglistikku, mis erinevad portfelli koosseisu, hajutamise ja kontsentratsioonireeglite osas. Kehtivad reeglid Kutseliste Jaeinvestorite investorite ELTIF ELTIF Artikkel 13 Piirang eemaldatakse Künnis tõstetakse Portfelli koosseis ja hajutamine – keeld investeerida 20%-ni rohkem kui 10% kapitalist: - ühe ettevõtja emiteeritud instrumentidesse, - ühte reaalvarasse, - ühe ja sama ELTIFi Euroopa riskikapitalifondi või Portfelli koosseis ja hajutamine Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi osakutesse või aktsiatesse; Nõue, et ELTIFite, Euroopa riskikapitalifondide ja Piirang eemaldatakse Künnis tõstetakse Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate 40%-ni, kõlblike koguväärtus ELTIFi portfellis ei tohi ületada 20 % investeeringute ELTIFi kapitali väärtusest ringi laiendatakse (lisanduvad UCITSid ja AIF-id) Keeld investeerida rohkem kui Piirang eemaldatakse Künnis tõstetakse 5 % oma kapitalist kõlblikesse varadesse kui need on 10%-ni emiteerinud üks ja sama isik Piirang, et ELTIFi kogu riskipositsioon seoses ELTIFi Piirang eemaldatakse Künnis tõstetakse vastaspoolega, mis tuleneb börsivälistest 10%-ni tuletistehingutest, repotehingutest või pöördrepotehingutest, ei tohi ületada 5 % ELTIFi kapitali väärtusest Artikkel 15(1) Piirang eemaldatakse Künnis tõstetakse Kontsentrat sioonipiiran ELTIF ei või omandada rohkem kui 25% ühe ELTIFi, 40%-ni, (lisanduvad Euroopa riskikapitalifondi või Euroopa UCITSid ja AIF-id) gud sotsiaalettevõtlusfondi. Meede 4: Jaeinvestorite sobivustesti harmoniseerimine MiFID II26 sobivustestiga Kehtiva artikkel 28(1) kohaselt peab ELTIF valitseja viima läbi määruses kehtestatud sobivustesti, sh nt selgitama välja jaeinvestori teadmised ja kogemused ELTIF-ile omases investeerimisvaldkonnas ning suutlikkuse kanda kahjusid. Määruse sõnastus ei käsitle aga fondi turustajaid ning nende kohustusi, samas määruses sätestatud kujul on nõude järgimine fondivalitseja jaoks koormav. Sellest tulenevalt soovitab komisjon asendada ELTIF-spetsiifiline test MiFID II artiklis 25 sätestatud sobivustestiga, mis on tänaseks ennast tõestanud. Meede 5: Osakute ja aktsiate tagasivõtmispoliitika ELTIF on kinnine fond ja seega ei võeta osakuid või aktsiaid tagasi enne ELTIF-i tähtaja möödumist. Turuosaliste tagasisidest tulenevalt teeb komisjon ettepaneku, et fondivalitseja võib fondi alusdokumendis sätestada nö likviidsusakna27 (artikkel 19(2)(a)) – fondivalitseja viib omavahel järelturul nö kokku ELTIF-ist lahkuda soovivad investorid ja ELTIF-i investeerida soovijad. Kogu protsessi peaks korraldama fondivalitseja ja kokkuvõttes jääks likviidsusakna 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014 , finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02014L0065- 20220101 27 Inglise keeles liquidity window. 13 võimaldamine fondivalitseja diskretsiooniotsuseks (kas, mis ulatuses ja millise sagedusega investoritele likviidsusakna lahendust pakkuda). Sellist võimalust saab kasutada vaid juhul kui see fondi alusdokumentides on sätestatud ja kui selleks koostatakse täpsed sise-reeglid (nt kuidas on jaotatud vastutus ja rollid fondivalitseja ja fondihalduri vahel, kaasnevad kulud ning nende jaotus). Eelkõige oleks taoline likviidsusaken oluline jaeinvestoritele, kes võivad soovida enne ELTIF-i ametlikku lõppu loobuda investeeringust. Samas kaitseks taoline lahendus ka ELTIF-i endast, kuna investorite osakuid või aktsiaid ei pea sellisel juhul võtma tagasi ELTIF-i kapitali arvel.28 3.1.1. Muud muudetavad ELTIF määruse sätted Artikkel 1(2) – ELTIF määruse eesmärgikirjeldusest kustutatakse viide, et eesmärgiks on kaasata ja suunata kapitali Euroopa pikaajalistesse investeeringutesse. Kuigi ka edaspidi jääb eesmärgiks investeerida pikaajalistesse suurprojektidesse, siis võivad nimetatud investeerimisvõimalused asuda ka väljaspool Euroopat. Tegemist ei ole olulise muutusega, kuna ka kehtiva regulatsiooni kohaselt võivad ELTIF-id investeerida kolmandatesse riikidesse. Muudatus viiakse sisse eelkõige õiguskindluse ja selguse parandamiseks, samuti võimaldab muudatus laiendada investeeringuteks kõlblike varade ringi. Artikkel 3(3) – liikmesriikide pädevad asutused peavad teavitama ESMA-t riigis välja antud või tühistatud tegevuslubadest kord kuus (täna teavitatakse kord kvartalis). Samuti täpsustatakse teavet, mida ELTIF-ide kohta ESMA elektroonilises keskregistris avaldatakse. Seeläbi loodetakse lihtsustada teabe leidmist ELTIF-ide kohta, mis aitaks eelkõige jaeinvestoritel erinevaid ELTIF-e võrrelda ja teha paremaid investeerimisotsuseid. Artikkel 5(1) ja (3) – täpsustatakse ELTIF tegevusloa menetlust, esitatavaid dokumente ja menetluse tähtaegu. Samuti sätestatakse selgelt keeld nõuda ELTIF-ilt, et teda valitseks alternatiivfondi valitseja, mis oleks asutatud ELTIF-i päritoluriigis. Artikkel 10(1)(a) ja (d) – muudetakse kõlblike investeerimisvarade tingimusi, muuhulgas võivad ELTIF-id: - olla vähemusosalusega kaasinvestorid (hetkel kehtib enamusosaluse nõue), - võivad kasutada fondifondi investeerimisstrateegiaid ja investeerida alternatiivfondidesse (hetkel võivad investeerida vaid ELTIF-idesse, EuVECA-desse29 ja EuSEF-sse30). Artikkel (10)(f) – täpsustakse, millistesse väärtpaberistamise tehingutesse võib fondi vara investeerida ehk fond võib investeerida, kui alusvaraks on: - hüpoteegiga tagatud elamukinnisvaralaenud, - hüpoteegiga tagatud ärilaenud, - laenud äriühingutele, sh VKE-dele. Artikkel 12 – huvide konflikti sätteid täiendatakse. Õiguskindluse huvides sätestatakse, et ELTIF- i valitseja ja selle töötajad võivad investeerida ELTIF-i ja samadesse varadesse. Teatud juhtudel võib selline ühisinvesteerimine olla standardpraktika. Artikkel 16(1) – muudetakse ELTIF-i sätteid, mis reguleerivad raha laenuks võtmist, mis kehtiva sõnastuse kohaselt ei tohi olla rohkem kui 30% ELTIF-i kapitali väärtusest. Siinkohal lisatakse 28 Määruse artikkel 18(2) sätestab juba täna erandi üldisest tagasivõtmispoliitikast. Nimetatud erand näeb ette osakute või aktsiate tagasivõtmise fondi aktiva 29 Euroopa riskikapitalifondi kaubamärk 30 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi 14 erinevad sätted ELTIF-idele, mida turustatakse ainult kutselistele investoritele (kuni 100% kapitali väärtusest) ja ELTIF-idele, mida pakutakse ka jaeinvestoritele (kuni 50% kapitali väärtusest). Artikkel 18(4) – artikkel kustutatakse. Kehtiv määrus sätestab, et investorid võivad taotleda ELTIF- i likvideerimist, kui nende osakute või aktsiate tagasivõtmise nõudeid ei ole rahuldatud ühe aasta jooksul. Taoline õigus on komisjoni hinnangul ebaproportsionaalne ja kahjustab liigselt teiste investorite huve. Artikkel 30(4) ja (6) – täpsustatakse investorite võrdse kohtlemise põhimõtet ja jaeinvestori õigust kahe nädala jooksul pärast ELTIF osakute või aktsiate märkimist või kohustuse võtmist märkimine tühistada ja saada raha tagasi ilma trahvita. Artikkel 37(1) – komisjon alustab ELTIF määruse kohaldamise läbivaatamist hiljemalt viie aasta jooksul määruse jõustumisest. 3.2.Mõjud 3.2.1. Mõju majandusele ja investeeringutele Huvirühmad, keda muudatused võivad mõjutada, on eelkõige fondivalitsejad, jae- ja kutselised investorid ning kvalifitseeruvad portfelliettevõtjad (börsil noteerimata aga ka noteeritud VKE-d), millesse ELTIF-id võivad investeerida. Mõjude hindamisel tuleb arvestada, et muudatuste tulemid avalduvad olulise viitega, kuna uute fondide ning investeeringute tegemine võib võtta kuid. Nagu eelpool mainituid, siis täna ei ole Eestis ühtegi ELTIF-i asutatud. Praeguse seisuga ei ole teada, kas Eesti kutselised investorid (eelkõige näiteks pensionifondid) on ELTIF-idesse investeerinud, kuid võttes arvesse asutatud ELTIF-ide piiratud arvu (57 fondi) ja nende pakkumise geograafilist jaotust (eelkõige Kesk- ja Lõuna-Euroopas), siis on vähetõenäoline, et taolised investeeringud oleks suuremahulised. Kehtivad ELTIF reeglid, mis nõuavad esialgse miinimuminvesteeringuna 10 000 eurot, kahtlemata heidutasid potentsiaalseid jaeinvestoreid nii Eestis kui ka mujal EL-is. Sellest nõudest loobumine võib Eesti jaeinvestoreid, kes otsivad pikaajalise investeerimise võimalusi, ELTIF-itesse investeerima mõjutada. Arvatavasti jääb Eesit jaeinvestorite huvi siiski tagasihoidlikuks, kuna üldjuhul eelistavad jaeinvestorid likviidsemaid fonde (näiteks UCITS). ELTIF muudatuste mõju Eesti majandusele võib tuleneda Eesti VKE-de paranenud kapitali kaasamise võimalustest. Investeeringuid Eestisse lihtsustab eelkõige kõlblike investeerimisvarade laiendamine (artikkel 10(3)), sh võimalus investeerida 1 miljoni väärtusega reaalvarasse, tänu millele saab investeerimiskõlbulikuks lugeda ka näiteks Eesti tuuleparkide või päikesefarmide projekte. 3.2.2. Mõju riigisektorile Ettepanekul puudub mõju riigieelarvele, kuna määrusega ei panda kohustusi liikmesriikidele. Samuti ei suurene näiteks ELTIF-i valitseja loamenetlusest tulenev halduskoormus Finantsinspektsioonile, kuna ELTIF-i võib valitseda vaid alternatiivfondi valitseja ja sellekohased sätted on juba investeerimisfondide seaduses ette nähtud. 3.3.Ettepanekute vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele ELTIF määruse, millega kehtestatakse ühtsed nõuded ja mille eesmärgiks on siseturu toimimine, õiguslikuks aluseks on ELTL artiklil 114 lõige 1. Investorkaitse ja finantsstabiilsuse tagamiseks 15 sätestatakse määruses reeglid, mis vähendavad pikaajalistesse vahenditesse suunatud investeeringutega seotud riske. Seeläbi aitab määrus tagada siseturu tõrgeteta toimimist. Käesolev õigusraamistik tagab, et ELTIF-idele rakenduvad kõigis riikides ühetaolised reeglid ja investoritel on ühtsel siseturul sarnased võimalused investeerida usaldusväärsetesse pikaajalistesse fondidesse. Ettepanekuga lihtsustatakse seega fondivalitsejatele kohalduvaid sätteid ja tagatakse kõigile turuosalistele võrdsed tegevustingimused. ELTIF määrus kehtestab kogu siseturu ulatuses ühtsed reeglid ELTIF-i investeerimis- ja tegutsemistingimustele ning tagab, et kõigile fondivalitsejatele ja investoritele tagatakse ühesugused õigused. Liikmesriikide tasandil ei ole võimalik sarnast reeglite harmoniseerimist saavutada. Seetõttu on ELTIF määruse eesmärke parem saavutada EL tasandil. Käesolev ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks, ja on seega kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse puhul püütakse ettepanekuga saavutada asjakohane tasakaal avaliku huvi ja kavandatud meetmete kulutõhususe vahel. Komisjoni ettepanekus toodud muudatused püüavad luua EL investeerimisfondi kaubamärki, mida tuntakse ja usaldatakse tulevikus ka väljaspool EL-i. Muudatusettepanekud on kalibreeritud hoolikalt, et võimalikult vähe häirida juba täna turul aktiivseid ELTIF-e. Seega on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega lähe seega kaugemale sellest, mida on vaja ühtse ELTIF õigusraamistiku kehtestamiseks. 4. MUUDATUSED SEOSES VÄÄRTPABERITE KAUPLEMISTEABE KOONDAMISEGA JA INVESTEERIMISTEENUSTE OSUTAMISEGA (MIFIR/MIFID MUUTMINE) 4.1.Ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs 4.1.1. Väärtpaberite kauplemisteabe avalikustamise regulatsiooni muutmine (ühtse kauplemiskoondteabe süsteemi loomine) Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud uuringu kohaselt ei ole enamikul investoritel täielikku ülevaadet EL-i finantsturgudel kauplemiseks pakutavatest aktsiatest/võlakirjadest (edaspidi väärtpaberitest) ja nende hindadest. Kohad, kus saab aktsiate ja võlakirjadega kaubelda võib EL õiguse kohaselt jagada üldjuhul kolmeks erinevaks kauplemiskohaks (trading venues): a) reguleeritud väärtpaberiturg ehk sisuliselt väärtpaberibörs; b) mitmepoolsed või organiseeritud kauplemissüsteemid ehk sisuliselt alternatiivbörsid; c) nn anonüümsed kauplemisplatvormid (dark pools), mida korraldavad üldjuhul pangad ja suuremad investeerimisühingud EL-s ja mille suhtes ei kohaldata kõiki kauplemisteabe avalikustamise reegleid. Lisaks kauplemiskohtadele saab väärtpaberitehinguid teha ka läbi süsteemsete täitjate (pangad, investeerimisühingud, kes täidavad klientide korraldusi kauplemiskohtade väliselt). Erinevate kauplemiskohtade ja süsteemsete täitjate arv EL-s on kokku 476. Eestis on kaks kauplemiskohta: Tallinna börs ja selle korraldatav alternatiivbörs. Täna ei ole aga EL-s süsteemi või andmebaasi, kus oleks vastav kauplemisinfo väärtpaberi kohta keskselt kättesaadav. Selle asemel avaldab iga kauplemiskoht ise eraldi turuandmete aruandeid. Komisjoni hinnangul on erinevate kauplemiskohtade koondvaate puudumine probleem. Mh võidakse ühe ja sama väärtpaberiga kaubelda mitmes erinevas kauplemiskohas, mis omakorda võib viia erinevate täitmistingimusteni (sh ka hinnateabeni) kauplemiskohtade võrdluses. Just jaeinvestoritel on ebapiisav juurdepääs konsolideeritud ja võrreldavatele kauplemisandmetele ning 16 nad ei saa hinnata, kas nad oleksid saanud alternatiivsel platvormil paremad väärtpaberite korraldamise täitmistingimused. Lisaks ka väärtpaberimaaklerid (pangad, investeerimisühingud) vastutavad investori korralduse parimatel tingimustel täitmise eest, mis tähendab hinna ja investorite jaoks madalaima otsese ja kaudse kogukulu poolest soodsaima tehingu saavutamist. Maaklerid peavad näitama oma klientidele hindu, millega nad ostsid ja müüsid, võrreldes tehingu sooritamise ajal erinevatel börsidel ja alternatiivsetel kauplemiskohtadel saadaolevate hindade ja mahtudega. Väiksematel turutegijatel (pankadel, investeerimisühingutel) võib samuti olla probleeme asjakohase info saamisega, kuivõrd asjakohast infot avaldavad erinevad kauplemiskohad üksteisest sõltumatult. Seetõttu on teinud komisjon ettepaneku luua nn väärtpaberite kauplemisteabe konsolideeritud süsteem/andmebaas (consolidated tape). Õiguslikult tähendab see juba kehtiva investeerimisteenuste osutamise regulatsiooni (MiFID2/MiFIR) muutmist, mis kehtib aastast 2007. a. ja mille peamine eesmärk on olnud tagada piisav investorikaitse. Aja jooksul on seda regulatsiooni üksjagu muudetud/täiendatud. MiFID2/MiFIR reguleerib iseenesest juba täna kauplemiskoondteabe pakkujate (consolidated tape provider) tegevust. Praegune kauplemiskoondteabe pakkujat puudutav regulatsioon põhineb aga vabal konkurentsil (st olenevalt turust võib tekkida mitmeid kauplemiskoondteabe pakkujaid). Siiani pole aga turule tekkinud mitte ühtki vastavat ettevõtet, kes kauplemisteabe koondamise ja investoritele kättesaadavaks tegemisega tegeleks. Komisjoni ettepanek seisneb selles, et börsid ja muud kauplemiskohad peaksid saatma reaalajas andmevooge akrediteeritud kauplemiskoondteabe pakkujale, kes peaks omakorda tegema avalikkusele kättesaadavaks täpselt samasuguse teabe mõistliku hinnaga. Kasutada tuleb sealjuures identseid andmesilte ja -vorminguid. Kehtiv õigusraamistik ei kohusta kauplemiskohti ja vastavaid arveldussüsteeme esitama turuandmeid kauplemiskoondteabe süsteemile. Komisjon on MiFIR/MiFID2 muudatuspaketiga välja pakkunud lahenduse, mis näeks ette keskse andmebaasiteenuse pakkuja, kelle eesmärk on pakkuda väärtpaberite kohta terviklikku ülevaadet turuandmetest, s.o. EL-i erinevates kauplemiskohtades kaubeldavate väärtpaberite hindadest ja mahust. Euroopa Komisjon kaalus lisaks kesksele süsteemile ka nelja muud varianti: Komisjoni poolt kaalutud Lühikirjeldus variandid 1. Turuandmete Nn turuandmete isekoondajad on turuosalised (nt „isekoondajad“ suuremad IT firmad või suuremad pangad/investeerimisühingud), kes koondavad turuandmeid enda sisemiseks kasutamiseks, st sellist koondteabesüsteemi laiemale avalikkusele ei avaldata. Need turuosalised peaks end Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (ESMA) juures vastavalt „isekoondajateks“ registreerima. Selleks, et vältida keerulisi individuaalseid turuandmete litsentsimiskokkuleppeid sadade täitmisplatvormidega (turuandmete esitajatega), oleks turuandmete esitamine kohustuslik. 2. Konkureerivad Kauplemiskoondteabe süsteemi pakkujate arvu ei piirata, kauplemiskoondteabe kuid kõik oleksid kohustatud registreerima ennast ESMA pakkujad ehk juures, kes nende üle järelevalvet peaks. Andmed detsentraliseeritud koondataks andmekeskustesse, kus asuvad lähenemine kauplemiskoondteabe süsteemi tellijad. Seega näidataks siiski pigem kohalikku tegelikkust vastavalt geograafilisele asukohale, mitte kogu EL-i üleseid 17 andmeid (lähtudes põhimõttest, et „parim täitmine“ on kohalik reaalsus). 3. Börside poolt juhitav Selle lähenemisviisi kohaselt saaks börsidest koondteabe süsteem kauplemiskoondteabe konsolideerijad kõikide väärtpaberite osas, mis on vastaval börsil noteeritud. Kokkuvõttes tähendaks see seda, et igal Euroopa börsil tekiks nn oma kauplemiskoondteabe süsteem (nt NASDAQ OMX, Euronext, Deutsche Börse jne). 4. Üks kauplemiskoondteabe Üks kauplemiskoondteabe süsteemi pakkuja iga pakkuja iga varaklassi kohta varaklassi kohta (aktsiad, ETF-id, võlakirjad, ehk tsentraliseeritud tuletisinstrumendid) koondaks teavet kõikidelt EL-i lähenemine börsidelt. Sellised kauplemiskoondteabe pakkujad kuuluks ESMA otsese järelevalve alla. Selle variandi juurde on Komisjon eelnõus ka jäänud. 5. Kontsentratsioonireegli Kogu börsiaktsiatega kauplemine koondatakse variant konkreetselt vastavale börsile, mistõttu puuduks vajadus turu põhiandmete konsolideerimiseks eraldiseisvas kauplemiskoondteabe süsteemis. Seega siin mingit kauplemiskoondteavet ei tekikski. Selle võimaluse eesmärk oleks pigem konsolideerida turuandmete voogu (kaudselt), koondades teatud varaklassidega kauplemise määratud täitmisplatvormidele. Kauplemiskoondteabe üldist süsteemi ja nn arhitektuuri puudutavad muudatused kajastuvad MiFRi artiklite 2 ja 52 muutmises ja uute artiklite 22a, 22b, 22c, 27da, 27ha, 38g ja 38h lisamises ning MiFIDi artiklite 31(1), 50 ja 70(3) muutmises, kus mh: - MiFIRi artiklisse 2 lisatakse uued mõisted, mis on olulised turuandmete konsolideerimiseks (nt turu põhiandmete määratlus, turuandmete panustaja (market data contributor), regulatiivsed andmed); - uute MiFIRi artikliga 22a, 22b ja 22c kehtestatakse kauplemiskohtadele kohustus edastada kindlaksmääratud turuandmed otse ja eranditult üksustele, kelle ESMA on iga varaklassi puhul määranud kauplemiskoondteabe süsteemi pakkujaks (kohustuslikult edastatavad andmed). Iga väärtpaberi kohta luuakse eraldi andmebaas (nt aktsiate, võlakirjade, ETF-ide või tuletisinstrumentide kauplemiskoondteabe süsteem). Samuti viiakse süsteemsete täitjate tehingute aruandluse vormid ja aruandluskohustused vastavusse börside ja muude kauplemiskohtade suhtes kohalduvate vormide ja kohustustega. Seda tehakse delegeeritud õigusaktiga, millega muudetakse praegune börside poolt kasutatav aruandlusvorm (mudelturu tüpoloogia) kõigi süsteemsete täitjate turuandmete aruannete jaoks kohustuslikuks. Lisaks laiendatakse ärikellade sünkroniseerimise (sync of business clocks) kohustust lisaks kauplemiskohtadele ja nende liikmetele ka süsteemsetele täitjatele, APA- dele (st tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatele) ja kauplemiskoondteabe pakkujatele; - Uue MiFIRi artikliga 27da kehtestatakse iga varaklassi (aktsiad, ETFid, võlakirjad ja tuletisväärtpaberid) jaoks kauplemiskoondteabe pakkuja määramise kord. Selle kohaselt peab ESMA määrama eraldi kauplemisteabe pakkuja iga varaklassi lõikes viieks aastaks. Uue artikliga 27h lisatakse säte organisatsiooniliste nõuete ja teenusekvaliteedi standardite kohta, mida kohaldatakse kõikide ESMA valitud ja määratud kauplemiskoondteabe pakkujate suhtes. Kauplemiskoondteabe pakkujale esitatakse 18 järgmised nõuded: a) konsolideeritud põhituruandmete kogumine; b) osalistelt litsentsitasude kogumine; ja c) aktsiate puhul reguleeritud turgude tulude osalemise kava (revenue participation scheme) nende turuandmete esitamise eest. Uue artikliga 27ha määratakse täpsemad kauplemiskoondteabe pakkujale esitatavad aruandluskohustused. Need aruandluskohustused puudutavad eelkõige teenusetaseme nõuete kvaliteediomadusi, nt tarnekiirust, ja aruandeid töökindluse kohta; - uute MiFIRi artiklite 38g ja 38h muudatustega tagatakse, et ESMA-l oleks kauplemiskoondteabe pakkujate suhtes piisavad volitused järelevalve teostamiseks; - MiFIDi artikli 31 lõike 1 muudatusega nõutakse, et liikmesriigid kohustaks MTF-e ja OTF- e haldavaid investeerimisühinguid, pankasid ja turukorraldajaid kehtestama korra, tagamaks, et need vastaks MiFIR-iga kehtestatud andmekvaliteedi standardile. Lisaks eeltoodule on vajalik ka turuandmete esitamine õiglaselt kompenseerida, kuna kohustuslikus korras andmete edastamine kauplemiskoondteabe süsteemi pakkujale jätaks börsid ja muud kohustatud teabe esitajad ilma võimalusest seda infot ise müüa. Euroopa Komisjon on koostanud mõjuanalüüsi erinevate hinnastamise võimaluste kohta (lühikokkuvõte erinevate kaalutud variantide kohta on esitatud allpool tabelis). Vastavad muudatused nn tulu teenimise kohta soovitakse sätestada MiFIR-sse uue artikli 27h lisamisega. Nn tasustamise variant Lühikirjeldus 1.  Kindlaksmääratud Kehtestatakse õigusaktiga kohustus teha standardsed turuandmete kohustuslikus turuandmed kauplemiskoondteabe süsteemi korras edastamine pakkujale kättesaadavaks. Turuandmete esitajatele  Minimaalsete lisatulu loomiseks kehtestatakse nn „miinimumtulu tulueesmärkide eesmärgid“. Need kehtestab ja vaatab üle vastav kehtestamine sõltumatu komitee. 2.  Kindlaksmääratud Õigusaktiga kehtestatakse kohustus teha standardsed turuandmete kohustuslikus turuandmed kauplemiskoondteabe süsteemi korras edastamine pakkujale kättesaadavaks ja samas kehtestatakse ka  Kohustuslikud kohustuslik liitumistasu. Liitumistasude suurus oleks liitumistasud sõltuvuses kauplemiskoondteabe süsteemi pakkuja tuludest. See tekitaks süsteemi pakkujate ja andmete edastajatel ühised ärihuvid. Liitumistasud kehtestab ja vaatab üle vastav sõltumatu komitee. 3.  Kindlaksmääratud Õigusaktiga kehtestatakse kohustus teha standardsed turuandmete kohustuslikus turuandmed kauplemiskoondteabe süsteemi korras edastamine pakkujale kättesaadavaks ja turuandmete esitajatele  Võrdlushinna kasutustasu (v.a. nn dark pools, mis ei esita tehingueelset teavet ja mille puhul tehinguid tehakse esmase turu täitmisplatvormidel kehtestatud võrdlushinnaga) tagatakse hüvitis turuandmete esitamise eest. Võrdlushinnast loobumiseks nähakse ette teatud tasu, mis tuleb maksta kauplemiskoondteabe süsteemi pakkujale. Euroopa Komisjon on eelistanud varianti 1, st tagada börsidele ja muudele turuandmete esitajatele teatud miinimumtulu (kui nad esitavad andmed kauplemiskoondteabe süsteemi pakkujale). Eeldatav tulu võib oluliselt varieeruda olenevalt vastava süsteemi täpsetest omadustest. Komisjoni hinnangul 19 tagab see variant selle, et kauplemiskoondteabe süsteemi pakkuja ja turuandmete esitajad jagaksid ühiseid ärihuve. 4.1.2. Muud muudatused Peale kauplemiskoondteabe süsteemi loomist tehakse ka muid ettepanekud MiFID2/MiFIR muutmiseks: a) võrdlushindade loobumise miinimumläve (reference price waiver – RPW) ettenägemine (MiFIR artiklite 4 ja 14 muutmine, uue artikli 17a lisamine) – nähakse ette võrdlushinnast loobumise miinimumlävendi, mis takistab alternatiivsetel kauplemiskohtadel (alternatiivbörsidel) teostada võrdlushinnast madalamaid tehingumahtusid. Võrdlushind määratakse vastavalt väärtpaberite hinnale kauplemiskohtades, kus nad esmakordselt kauplemisele lubatakse; vastavalt väärtpaberite hinnale, mida kaubeldakse likviiduse seisukohalt kõige asjakohasemal turul, kui see hind on laialdaselt avaldatud ja turuosalised peavad seda usaldusväärseks võrdlushinnaks; või vastavalt kauplemiskoondteabe süsteemis avaldatud hinnale. Eesmärk on suurendada läbipaistvust hinnateabe osas ning vähendada/piirata anonüümsetel platvormidel kauplemist (vt ka allpool punkt (b)). Lisaks tugevdatakse süsteemsete täitjate (SI-de) nn avaliku noteerimise kohustust. Samuti kohaldatakse võrdlushinna erandi (RPW) alammäära tehingutele, mille SI teeb ilma tehingueelseid läbipaistvusnõudeid järgimata ehk kui ta ei avalda vastavaid tehingueelseid andmeid. SI-d ei tohi enam n-ö keskpunktis sobitada väiksemaid tehinguid, mis on kaks korda tavalisest turu suurusest väiksemad. Kui SI-d kauplevad üle kahekordse standardse turu suuruse, kuid alla laiaulatusliku künnise (large in-scale threshold), lubatakse neil keskpunktis viia kokku tehinguid tingimusel, et nad vastavad hinnasammu alamäära (tick size) reeglitele. Kui SI-d kauplevad üle laiaulatusliku künnise, lubatakse neil jätkuvalt viia tehinguid kokku keskpunktis, järgimata hinnasammu alammäära režiimi; b) topeltmahu piirangu (individuaalne 4%-se ja EL ülese 8%-se piirangu) asendamine (MiFIR artikli 5 muutmine) – praegune regulatsioon näeb ette teatud erandid läbipaistvusreeglitest (waivers). Nende erandite liiga laialdase kasutuse tõttu ei ole suur osa aktsiatehingutest nö läbipaistvad (nendega kaubeldakse anonüümsetel platvormidel ehk dark pools). Kehtib küll reegel, mis peaks piirama vastavate erandite kasutamist (nt topeltmahu piirang, mis kehtestab ülempiiri aktsiate arvule, millega turuosalised võivad erandi alusel kaubelda), siis on selle rakendamine praktikas üsna keeruline. Seetõttu tehakse muudatused, mille kohaselt kaotatakse senine 4% mahupiirang teatud anonüümsetele kauplemisplatvormidele ja 8% EL-i ülene üldine piirmäär langetatakse 7%-le; c) aktsiatega kauplemise kohustus (STO) ja tuletisinstrumentidega kauplemise kohustus (DTO) (MiFRi artiklite 23, 28, 32 muutmine ja uue artikli 32a lisamine) – üldjuhul kehtib reegel, et tehingud aktsiatega tuleb teha kauplemiskohtades või süsteemse täitja poolt. Siiski ei kehti see reegel mitte-süsteemse tähtsusega või vähekaubeldavatele aktsiatele. Praktikas ei ole aga selle erandi rakendamine olnud üheselt selge, mistõttu tehakse ettepanek, et see erand kehtib üksnes nendele aktsiatele, millele ei ole omistatud ISIN koodi. ESMA avaldab nimekirja kõigist aktsiatest, mille suhtes kohaldatakse STO-d. Lisaks tehakse muudatused DTO-s, et viia see rohkem kooskõlla tuletisinstrumentide kliirimiskohustusi reguleeriva määrusega (EMIR). Ka luuakse eraldiseisev nn peatamismehhanism, mille kohaselt Euroopa Komisjon saab peatada teatavate pankade/investeerimisühingute kauplemiskohustuse, kui nimetatud teenusepakkujad tegutsevad tehingupartneritega (vastaspooltega) kolmandatest riikidest. Mehhanismi saab aktiveerida liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusel ja see toimub Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud rakendusaktina; d) võlakirjatehingute kohta info avaldamise edasilükkamise piiramine (MiFIR artikli 11 muutmine) – tehakse ettepanek ühtlustada mittekapitaliväärtpaberite (non-equity) 20 kauplemisjärgsete andmete avaldamise kohustusi. Ehk mittekapitaliväärtpaberitega seotud tehingute hindade avaldamine tahetakse tuua võimalikult lähedale reaalajale. See tähendab, et kaotatakse riiklike järelevalveasutuste kaalutlusõigus, mis annab hetkel neile õiguse edasi lükata kauplemisjärgse aruandluse avaldamist kuni 4 nädalat (kaalutlusõigus säilib ainult riigivõlakirjade üle). Kaalutlusõiguse vähendamisega seotud riskide vältimiseks jääb endiselt võimalus tehingumahtusid lühikeseks ajaks nö varjata, kuid see aeg ei tohiks olla pikem kui 2 nädalat. ESMA-le antakse õigused määrata kindlaks edasilükkamise kalibreerimine erinevate instrumentide jaoks. e) börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide (ETD-de) kliirimise kohustuslikkuse kaotamine (MiFIRi artiklite 35, 36 ja 38 muutmine) – on leitud, et kohustus, mis sunnib kliirimiskodadel (CCP-de) igasuguseid ETD-sid kliirima, on vähendanud stiimuleid uute ETD-de loomiseks. Seega kaotatakse vastav "avatud juurdepääsu" kohustus, et aidata kaasa uute ETD-toodete väljatöötamisele/pakkumisele; f) kauplemiseelse ja -järgse info avaldamine mõistliku tasu alusel (reasonable commercial basis - RCB) (MiFRi artikli 13 muutmine) – kehtiv regulatsioon nõuab kauplemiskohtadelt/pankadelt/ investeerimisühingutelt, et nad teeksid turuandmed RCB põhimõtte kohaselt kättesaadavaks ja tagaksid sellele teabele mittediskrimineeriva juurdepääsu. Praktikas see väidetavalt ei ole siiski hästi õnnestunud. Nüüd antakse ESMA-le volitus näha ette selles osas detailsemad reeglid, mis oleksid ka õiguslikult siduvad; g) täiendavate tasude võtmise keelustamine (payment for order flow; PFOF keelustamine) (MiFIR uue artikli 39a lisamine) - tehakse ettepanek keelustada eelkõige süsteemsetel täitjatel pakkuda makset nn jaemüügi tellimuste voo eest (Komisjoni hinnangul moodustab jaetellimuste voog 7–10% päevasest tehingute kogumahust EL-s). Ehk maaklerfirmad (investeerimisühingud ja pangad) ei tohi enam võtta tasu selle eest, kui nad saadavad kliendi korraldused edasi täitmiseks kolmandale osapoolele (üldjuhul nn välkkauplejatele). Sel juhul võivad maaklerid saada nii oma kliendilt tehingu täitmise tasu kui ka tasu kolmandalt osapoolelt, kes lõppkokkuvõttes täidab kliendi korralduse. Lisaks võib tekkida maakleritel sellises olukorras huvide konflikt, sest neil võib olla pigem stiimul edastada korraldused täitjatele, kes maksavad maksekorralduste voo eest suurimat tasu, mitte neile, kes teevad kliendi korralduse parima hinna alusel (ehk parima täitmise reeglit ei järgita). USA-s ja UK-s on see juba varem keelustatud; h) täiendavad sanktsioneerimisnormid (MiFID artikli 70 lõike 3(b) muutmine) – muutmisega nõutakse, et liikmesriigid näeksid ette sanktsioonid ka teatud uute MiFIR-i sätete rikkumise eest (nt mahu ülempiiri mehhanismiga seoses, kohustuslike andmete kauplemiskoondteabe pakkujale esitamata jätmise eest või mittepiisava kvaliteediga esitamise eest, PFOF nõuete rikkumise eest); i) muud muudatused: - MiFIR artiklis 1 muudetakse määruse teema ja reguleerimisala teatud aspekte. Eelkõige täpsustatakse, kes peab omama alternatiivbörsi (MTF-i) tegevusluba; - MiFIRi artikli 26 ja artikli 27 lõike 3 muudatustega tehakse mõned tehnilised muudatused seoses tehingute aruandluse ja võrdlusandmetega; - MiFIDi artikli 2 lõike 1 muudatusega kaotatakse tegevusloa nõue isikutele, kes tegelevad kauplemiskohas omal kulul otsese elektroonilise juurdepääsu (DEA) kaudu, kuivõrd nad ei osuta muid investeerimisteenuseid. - MiFIDi artikli 47 lõike 1 muudatusega nõutakse, et liikmesriigid kohustaks reguleeritud turge kehtestama korra, et tagada MiFIRis ettenähtud andmekvaliteedi standard. - MiFIRi Artikli 50 muutmisega antakse Euroopa Komisjonile õigus võtta vastu täiendavaid delegeeritud akte ja artikli 52 muudatusega pannakse ESMA-le kohustus esitada järelevalvearuanne. Artikli 52 lõige 14 ja artikli 54 lõige 2 kustutatakse, jättes välja 21 üleminekumeetme ja Euroopa Komisjonile antud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis sätestavad uue kauplemiskoondteabe süsteemi pakkuja regulatsiooni. - MiFID-st jäetakse välja või asendatakse sätted, mis muutuvad üleliigseks seoses MiFIR-i kavandatavate muudatustega (nt artikli 1 lõige 7, artikli 4 lõike 1 punkt 19, artikkel 27, artikkel 50, artikli 70 lõike 3 punkti a punkt xxx). 4.2.Mõjud 4.2.1. Mõju majandusele ja investeeringutele Üldine mõju ja mõju teenuse kasutajale (investoritele) Kauplemiskoondteabe süsteemi kasutuselevõtt võiks potentsiaalselt soodustada suurema osa elanikkonna võimalust investeerida erinevatesse väärtpaberitesse üle EL-i. Täpsemalt:  väärtpaberite turuandmete konsolideerimisest võiksid peamist kasu saada (jae)investorid, kuna kauplemiskoondteabe süsteemi pakkuja tagab investoritele ja nende investeeringute halduritele täieliku ülevaate mis tahes väärtpaberiga tehtud tehingute kohta (sh likviidsusest);  lisaks võiks kauplemiskoondteabe süsteem motiveerida investeerimisteenuste pakkujaid (sh varahaldureid) lisama oma hallatavatesse portfellidesse kõiki EL-is saadaolevaid väärtpabereid, mitte ainult neid instrumente, mis on saadaval vähestes kohtades või vastavalt sellele, milliseid turuandmeid nad praegu tellivad;  ühtse kauplemiskoondteabe süsteemi loomine n-ö demokratiseeriks ülevaate selle kohta, kus on mistahes väärtpaberi parim hind ja suurim likviidsus. See võrdsustaks konkurentsitingimusi, luues olukorra, kus nii jaeinvestoril, selle maakleril, väikese varahalduri või suurpanga heaks töötaval kauplejal oleks kõigil samad turuteadmised, mis praegu on ainult suurematel turutegijatel;  kauplemiskoondteabe süsteem aitaks tagada ka tegeliku parima täitmise jaeklientidele. Hetkel on keeruline investoritel panna oma maaklereid vastutama selle eest, kas nad saavutasid oma tehingute parima tulemuse, kuna parima hinna kontrollimiseks on praegu vaja tellida andmemüüja patenteeritud turuandmetoode või iga börsi pakutav patenteeritud andmevoog. Nö halva kvaliteediga andmete tootmise ja normaliseerimise kulud toovad kaasa lisakulutusi ning viib ka andmevoogude eest võetavad tasud kõrgeks. Seetõttu puudub maakleritel täielik ülevaade, milline on turul parim hind. Kauplemiskoondteabe süsteemi kasutamiseks nähakse investoritele ette ka teatud tasud. Siiski eristatakse jaeinvestoritele (mille tasu on kas pigem sümboolne või puudub) ning professionaalsetele investoritele mõeldud pakette. Mõju emitentidele Turuandmete aruandlusvormide standardiseerimine hõlbustab turuandmete koondamist. Eelkõige väikese ja keskmise suurusega emitentide (edaspidi VKE) de aktsiad, mis on noteeritud ainult ühel või mõnel reguleeritud turul või VKE-de kasvuturgudel, muutuvad nähtavaks igale (mittekohalikule) investorile ja maaklerile. See suurendaks investeeringute atraktiivsust ja nende aktsiate kaasamise võimalusi investeerimisfondidesse või investeerimisportfellidesse, sh välisinvestorite huvi. EL-ülesel platvormil andmete avaldamine võib seega suurendada ka mõningate emitentide nähtavust kogu EL-is ja seega suurendada nende kapitali kaasamise efektiivsust. Andmearuannete ühtlustamine võib turuandmete esitajatele samas kaasa tuua mõningad kulutused. Siiski on suurem osa neist ühekordsed investeeringud. Mõju börsidele (ja muudele andmete edastajatele) 22 Kauplemiskoondteabe süsteemi loomine vähendab börside ja muude kauplemiskohtade tulusid. Samas nähakse ette selle tarvis vastav kompenseerimismehhanism. Lisaks hõlbustaks kauplemiskoondteabe süsteemi esitatavate turuandmete vormingute standardiseerimine ilmselt andmete sisestamist. Enamus kulusid, mis sellise standardsete vormide kasutuselevõtuga kaasnevad on ühekordsed kulud. Alternatiivbörsid (nt need, mis pakuvad võimalust kaubelda börsil noteeritud aktsiatega) saaksid kauplemiskoondteabe süsteemist kasu, kuna see suurendaks investorite teadlikkust nende pakutavatest täiendavatest väärtpaberite korralduste täitmisvõimalustest. 4.2.2. Mõju riigisektorile Ettepanekul puudub otsene mõju riigieelarvele. Kauplemiskoondteabe süsteemi pakkujaks on erasektori ettevõte, mis hakkab kuuluma ESMA otsese järelevalve alla. Ka teised ettepanekus käsitletavad elemendid ei mõjuta eelarvet. Kuna kauplemiskoondteabe pakkuja üle teostab järelevalvet ESMA, siis ei mõjuta kavandatavad muudatused otseselt ka Finantsinspektsiooni järelevalvelist tegevust. Siiski võib kaasneda väga väike töökoormuse suurenemine seoses sellega, et börsidele ja muudele teabe esitajatele kaasnevad uued kohustused ja Finantsinspektsioon peab tavapärase järelevalve raames jälgima, et neid täidetaks. 4.3.Ettepanekute vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Õigusliku aluse olemasolu MiFID/MiFIRi vastuvõtmise õiguslik alus on ELTL artikkel 114. Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on parandada väärtpaberituru andmete (kauplemise kohta) avalikustamist/kättesaadavust (läbi konsolideeritud süsteemi) ja samuti nende kvaliteeti. Seetõttu peaksid kavandatavad muudatused kuuluma sama õigusliku aluse alla. Artikkel 114 annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule pädevuse võtta meetmeid õigusnormide ühtlustamiseks, mis on suunatud ühtse siseturu loomisele ja toimimisele. ELTL artikkel 114 võimaldab EL-il võtta meetmeid mitte ainult põhivabaduste teostamise olemasolevate takistuste kõrvaldamiseks, vaid ka selliste takistuste tekkimise vältimiseks, mis on piisavalt konkreetselt etteaimatavad. Sinna alla kuuluvad ka sellised takistused, mis raskendavad ettevõtjate (mh investorite) jaoks siseturu eeliste täielikku ärakasutamist. Seega on ELTLartikkel 114 sobiv õiguslik alus, et kõrvaldada takistused sellise konsolideeritud süsteemi loomiseks. Nn killustunud turuandmete allikad, ebaselged turuandmete aruandlusstandardid ja keerulistest turuandmete tegevusloastamise skeemid on väidetavalt need peamised tegurid, mis takistavad kogu EL-is kauplemisteabe konsolideerimist ja investoritele ühest kesksest andmebaasist kättesaadavaks tegemist. Taolise tsentraliseeritud andmebaasi jätkuv puudumine takistab väidetavalt eelkõige jaeinvestoritel üle ELi saamast koondvaadet selle kohta, kust leida parimaid investeerimisvõimalusi. Seega mitte midagi muutes praegune nn teabe ebasümmeetria jätkuks. Vastavus subsidiaarsuse põhimõttele Erinevate väärtpaberite kauplemiskohtade avaldatud kauplemisteabe konsolideerimiseks on vaja kogu EL-is kehtivat reeglistikku. Üksikute liikmesriikide võetavad meetmed ei lahendaks tõhusalt vajadust turuandmete konsolideerimiseks kogu EL-is. Erinevad liikmesriigid võivad vastu võtta erinevad standardid või valida turuandmete koondaja suhtes kohaldatavad erinevad tegevusloastamise skeemid (võimalik, et mõni liikmesriik ei astuks üldse samme). Kuna nende andmete avalikustamine peaks toimima kogu EL-is ühtselt, siis on nii tõhusam kui ka tulemuslikum käsitleda aruandlusstandardeid ja andmete litsentsimise tingimusi, mis on vajalikud koondvaate loomiseks kõigist kauplemisturgudest EL-i tasandil. Andmearuannete ja litsentside tingimuste 23 standardiseerimine kehtiks ainult kauplemiskoondteabe pakkujale esitatava aruandluse suhtes (ehk teisi aruandlusnõudeid käesolevate muudatustega ei standardiseerita). Vastavus proportsionaalsuse põhimõttele Kavandatav turuandmete standardite ja litsentseerimise tingimuste ühtlustamine turuandmete edastamiseks ja kauplemiskoondteabe pakkujale ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Siseriiklikud meetmed ei saavutaks turuandmete konsolideerimiseks seatud eesmärke, eelkõige ei suudaks need muuta teavet kättesaadavaks laiemale ringile investoritele. Sel eesmärgil on vaja sätestada, et vastav kauplemisteave tuleb kohustuslikus korras edastada kauplemiskoondteabe pakkujale. 5. ESAP ETTEPANEKUTE SISU JA SEISUKOHAD 5.1.Ettepanekute sisu ja võrdlev analüüs Ettepanek on luua Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (ESAP), mis võimaldab ühest kohast ligipääsu avalikule finants- ja kestlikkusega seotud teabele ELi ettevõtete ja investeerimistoodete kohta, nagu näiteks majandusaasata aruanded, poolaasta vahearuanded, aruanded valitsustele tehtavate maksete kohta, väärtpaberiprospektid, jmt. Hetkel analoogset ühtset piiriülest koondatud andmetele ligipääsupunkti ei ole, vaid erinevaid andmeid avaldatakse erinevates kohtades – ettevõtete endi veebilehtedel, väärtpaberibörside kaudu, finantsjärelevalvaja või direktiivi 2004/109/EÜ alusel reguleeritud teabe avaldamiseks igas EL liikmesriigis ametlikult kindlaks määratud süsteemi (OAM) kaudu, jm. ESAP loomine suurendab ettevõtete nähtavust investorite jaoks ja avab rohkem rahastamisallikaid. See on eriti oluline väikestel kapitaliturgudel tegutsevate väiksemate ettevõtete jaoks, sest neil on nüüd lihtsam jõuda ELi ja ka rahvusvaheliste investorite radariekraanile. ESAP sisaldab ka ettevõtete avaldatud kestlikkusega seotud teavet. See toetab Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. ESAP loomine 2024. aastaks on üks 2020. aasta septembris vastu võetud kapitaliturgude liidu tegevuskava31 juhtalgatusi. ESAP eesmärgiks on tagada kogu ELis tõhusal ja mittediskrimineerival viisil juurdepääs juriidiliste ja füüsiliste isikute, ehk nn üksuste avaldatavale teabele ning toodetele, mis on seotud kapitaliturgude, finantsteenuste ja kestliku rahandusega. ESAP loomise algatus koosneb kolmest õigusakti eelnõust: • määrus, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (COM(2021) 723 final); • direktiiv, millega muudetakse teatavaid direktiive (COM(2021) 724 final); • määrus, millega muudetakse teatavaid määrusi (COM(2021) 725 final). Teave üksuste tegevuse ja toodete kohta on kapitali pakkujate jaoks oluline otsuste tegemisel. ESAP aitab kaasa finantsteenuste ja kapitaliturgude edasisele integreerimisele ühtsele turule, kapitali tõhusamale jaotamisele kogu ELis ning väiksemate riiklike kapitaliturgude ja majanduste arengu edendamisele, muutes need nähtavamaks. ESAP võimaldab ka börsil noteerimata üksustel, sealhulgas väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd), teha teave vabatahtlikult kättesaadavaks. See hõlbustab nende juurdepääsu kapitalile. 31 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, A capital markets union for people and businesses-new action plan, 24.9.2020, COM/2020/590 final. 24 ESAP on ühtlasi osa Euroopa finantsandmete ruumist, mida tutvustati 2020. aasta septembris avaldatud digirahanduse strateegias32. Digirahanduse strateegias on seatud eesmärk, et 2024. aastaks tuleks finantsteenuseid käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt üldsusele avaldatav teave avalikustada standarditud ja masinloetavas vormingus. ESAP on suunatud peamiselt sellistele kasutajatele nagu investorid, finantsanalüütikud ja turuvahendajad, nt varahaldurid, nõustajad või andmete kogujad. Kuid muud liiki kasutajad, nagu kodanikuühiskond, reguleerivad asutused ja muud avaliku sektori asutused (näiteks statistikametid), saavad samuti ESAP kaudu neile huvipakkuvale teabele ühest kohast ligi. Allpool esitatud joonisel on kujutatud teabe liikumist teavet esitavatest üksustest kuni lõpptarbijateni. 5.1.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis võimaldab tsentraliseeritud juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja jätkusuutlikkuse seisukohast olulisele avalikult kättesaadavale teabele Artiklis 1 kohustatakse ESMAt looma 31. detsembriks 2024 ESAP, et võimaldada avalikkusele juurdepääs teabele, mille peavad antud määruse lisas loetletud õigusaktide kohaselt üksused, ehk juriidilised ja füüsilised isikud avalikkusele avaldama ja täiendavatele teabekategooriatele, sealhulgas finants- või jätkusuutlikkusega seotud teabele, mille määruse kohaldamisalasse jäävad üksused otsustavad ESAP-i vabatahtlikult lisada. ESAP algatusega samas ei lisata üksustele ühtegi täiendavat teabe avaldamise kohustust, vaid koondatakse lihtsalt erinevate õigusaktide alusel avaldamisele kuuluv teave ühte kohta. 32 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, A digital finance strategy for the EU, 24.09.2020, COM/2020/591 final. 25 Artiklis 2 sätestatud määruses kasutatavad mõisted: üksus, kogumisasutus, andmete väljavõttu võimaldav vorming, masinloetav vorming, kvalifitseeritud e-tempel, rakendusliides, metaandmed. Artiklis 3 sätestatakse tingimused ja nõuded, mida üksused peavad järgima vabatahtliku teabe avaldamisel ESAP kaudu. Detailsemad nõuded esitatakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee välja töötatavates tehnilistes standardites. Artiklis 4 nähakse ette, et ESMA peab avaldama ning hoidma ajakohasena nimekirja kogumisasutustest, kes vastutavad üksuste avaldatud teabe vastuvõtmise eest. Artiklis 5 sätestatakse teabe kogumisasutuste ülesanded ja kohustused ning põhimõte, et üksused esitavad teavet einult ühe korra vastava ühe kogumisasutuse kaudu. Esitatavad teabe õigsuse eest vastutavad teavet esitavad üksused. Täpsemad nõuded seoses esitatava teabega kehtestatakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee välja töötatavates tehnilistes standardites, mida kogumisasutused kohaldavad kontrollimaks, kas üksuste esitatud teave vastab ESAP määruse ja sellega kaasnevate valdkondlike õigusaktide muudatuste nõuetele. ESAP-i kaudu avaldatav teave peab olema kättesaadavav 10 aastat, kui määruse lisas esitatud nimekirjas loetletud EL-i õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Artikkel sisaldab ka erisätet isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide järgimise tagamiseks. Artiklis 6 nõutakse, et ESMA töötaks ESAPi tarvis välja tõhusa IT-turbepoliitika. Artiklis 7 sätestatakse ESAP-i funktsioonid, mille kaudu kasutajad saavad teabele juurde pääseda ja teavet otsida. Artiklis 8 sätestatakse tingimused, mille alusel saavad kasutajad juurdepääsu ESAP-is saadaolevale teabele, mis on tavaliselt tasuta. ESMA võib samas nõuda tasu kasutajatelt, kes soovivad väga suuri andmemahtusid või sageli ajakohastatud teavet. EL institutsioonid, agentuurid jm asutused ning erinevad riiklikud asutused ja pädevad asutused peavad alati ESAP teabele ligi pääsema otse, koheselt ning tasuta, et võimaldada neil täita oma vastavaid ülesandeid, volitusi ja kohustusi. Artiklis 9 kohaselt peab ESMA tagama, et ESAP-i kaudu juurdepääsetava teabe kasutamine ja taaskasutamine ei rikuks Direktiivi 96/9/EC artikli 7(1) kohaseid sui generis andmebaasi õigusi ning selle kasutamise ja taaskasutamise suhtes ei kohaldata mingeid tingimusi, välja arvatud juhul, kui on täidetud artiklis 9 loetletud konkreetsed tingimused (objektiivsus, mittediskrimineerimine, avaliku huvi eesmärk, jm). Artiklis 10 nähakse ette, et ESMA teostaks teabe kvaliteedi tagamiseks automatiseeritud valideerimisi, et kontrollida kogumisasutustelt saadud teabe vastavust ESAP määruse ja selle lisas osutatud kohaldatavate valdkondlike õigusaktide nõuetele. Artiklis 11 täpsustatakse ESMA ülesandeid ESAPi haldamisel koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusega ning nähakse ette konsulteerimine Väärtpaberite ja Turgude Sidusrühmade Grupiga (Securities and Markets Stakeholder Group). Samuti nähakse ette üldine keeld eraisikuliste andmete säilitamiseksm va teatud tingimustel. Artiklis 12 sätestatakse nõuded, mida ESMA koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega rakendab ESAPi toimimise jälgimiseks teatud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate alusel. Jälgimise tulemuste kohta avaldab ta ühtlasi aastaaruande. Enne aruande avaldamist peab ESMA ühtlasi konsulteerima Väärtpaberite ja Turgude Sidusrühmade Grupiga (Securities and Markets Stakeholder Group). Artiklis 13 esitatakse nn ülevaatamisklausel, mille kohaselt komisjon vaatab ESAPi toimimise ja tõhususe läbi viis aastat pärast määruse jõustumist. 26 Artiklis 14 sätestatakse määruse jõustumine kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määruse lisas esitatakse nimekirjad EL õigusaktidest, mis jäävad ESAP kohaldumisalasse ja mille alusel esitatavat teavet hakatakse seega ESAP kaudu edaspidi kättesaadavaks tegema: Osas A 21 EL määrust: Osas B 16 EL direktiivi. 5.1.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse teatavaid määrusi seoses Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomise ja toimimisega Nn omnibuss-määruse igas artiklis muudetakse ühte ESAP määruse lisa osas A loetletud määrust, millega täpsustatakse täiendavaid aspekte seoses teabe avaldamisega ESAP kaudu: 1) Teabe avalikustamine ja vorm. Täpsustatakse, et mis tahes teave, dokumendid ja aruanded, mille üksused (sealhulgas reitinguagentuurid, fondid, kesksed vastaspooled, väärtpaberite depositooriumid, väärtpaberite emitendid, audiitorid või krediidiasutused) on ELi õiguse alusel avalikustanud, tuleb esitada kogumisasutusele andmete väljavõtteid võimaldaval või masinloetaval kujul, kui see on EL õigusega nõutav, samaaegselt nende avaldamisega. Samuti täpsustatakse, et iga avalikustatava teabe, dokumendi ja aruandega peab olema kaasas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punktis 27 määratletud kvalifitseeritud elektrooniline pitser ning see peab sisaldama vähemalt järgmisi metaandmeid: – teavet esitava üksuse nimi; – juriidilise isiku tunnus (LEI); – üksuse suurus; – teabe tüüp; – konkreetne ajavahemik, mille jooksul teave tuleb vajaduse korral avalikult kättesaadavaks teha, kui see on kohane. Asjaomane Euroopa järelevalveasutus (st ESMA, EBA või EIOPA) töötab tasuvusanalüüsi põhjal välja rakenduslike tehniliste standardite kavandid, kus täpsustatakse: – teabega kaasas olevad konkreetsed metaandmed; – teabe andmete struktureerimine; – masinloetav formaat. Komisjonil on õigus võtta need rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidega. 2) Kogumisasutuste määramine Täpsustatakse, milline on asjaomane kogumisasutus, kellele teavet esitav asutus peab teabe esitama. Kui kogumisasutus on määrusega juba kindlaks määratud, määratakse see ühtlasi spetsiaalselt ESAPi eesmärgil teabe kogumiseks. Kui ühtki kogumisasutust ei ole võimalik määruse alusel ESAPi tarvis määrata, antakse ESAP kogumisasutuse ülesanne direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvusdirektiiv) alusel loodud ametlikult määratud mehhanismidele (OAM). 3) Rakendamise kuupäev. Igas artiklis täpsustatakse kohaldamise kuupäev, millal hakkab konkreetne määrus ja sellega seotud avalikustamiskohustused ESAPi kohaldumissalasse kuuluma. Kokku muudetakse artiklitega 1 – 21 antud määruses 21 erinevat EL määrust, sh 20 finantsteenuste sektori määrust praktiliselt kõikides finantsteenuste valdkondades (väärtpaberiturg, fondid, pangandus, pensionid, reitinguagentuurid, väärtpaberituru kesksed vastaspooled, jm) ning avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid reguleerivat määrust (EL) No 537/2014. 27 Artikli 22 kohaselt jõustub määrus kahekümnendal päeval peale selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamist ning on tervikuna siduv ja otsekohalduv kõigis EL liikmesriikides. 5.1.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse teatavaid direktiive seoses Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomise ja toimimisega Nn omnibuss-direktiivi igas artiklis muudetakse analoogselt omnibuss-määrusega ühte ESAP määruse lisa osas B loetletud direktiivi, millega täpsustatakse täiendavaid aspekte seoses teabe avaldamisega ESAP kaudu. Täpsustatakse, et mis tahes teave, dokumendid ja aruanded, mille üksused (sealhulgas väärtpaberite emitendid, audiitorid, fondid ja fondivalitsejad, kindlustusseltsid, äriühingud, institutsioonid, investeerimisühingud või krediidiasutused) on ELi õiguse alusel avalikustanud, tuleb esitada kogumisasutusele andmete väljavõtteid võimaldaval või masinloetaval kujul, kui see on EL õigusega nõutav, samaaegselt nende avaldamisega. Nõuded seoses avalikustatava teabega, kogumisasutuste määramisega ja kohaldamise tähtaegadega kattuvad juba eelmises peatükis omnibuss-määruse kohta kirjeldatuga. Kokku muudetakse artiklitega 1 – 16 antud direktiivis 16 erinevat EL direktiivi, sh 14 finantsteenuste sektori direktiivi praktiliselt kõikides finantsteenuste valdkondades (väärtpaberiturg, fondid, pangandus, kindlustus, jm) ning raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit käsitlevat direktiivi 2006/43/EÜ ning teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruandeid, konsolideeritud finantsaruandeid ja nendega seotud aruandeid käsitlevat direktiivi 2013/34/EU. Artikli 17 kohaselt peavad liikmesriigid direktiivis ette nähtud sätted üle võtma hiljemalt 12 kuu jooksul nende jõustumisest ning saatama üle võtvad sätted ühtlasi Euroopa Komisjonile. Artiklite 18 ja 19 kohaselt jõustub direktiivi kahekümnendal päeval peale selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamist ning on suunatud Liikmesriikidele. 5.2.Mõjud 5.2.1. Üldine ülevaade Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (ESAP) võimaldab ühest kohast ligipääsu finantsteabele, mida erinevate EL õigusaktide alusel finantssektori ettevõtted juba praegu avaldavad, kuid millele ei ole võimalik erinevate liikmesriikide ettevõtete kohta seni koondatult ligi pääseda. Lisaks tehakse ESAP kaudu kättesaadavaks kestlikkusega seotud teave, mida ELi ettevõtted erinevate õigusaktide alusel hakkavad avaldama. Ühtse juurdepääsupunkti loomine muudab ettevõtted ning ettevõtete avaldatava teabe nähtavaks ja piiriüleselt kergemini kättesaadavaks. ESMAt kohustatakse looma ESAP-it 31. detsembriks 2024. Kogu ESAPi arendus läheb Euroopa Komisjoni hinnangul maksma 2022-2027 aastate jooksul hinnanguliselt 16,5 miljonit eurot. Sellest 9,6 miljonit finantseeritakse läbi EL fondide ning 6,9 miljonit läbi liikmesriikide järelvalve asutuste. ESAPi edastavad finantsturuosalised infot, mida nad hetkel esitavad Finantsinspektsioonile või avalikustavad oma kodulehel. Lisaks tuleb tulevikus esitada ESAPisse ka kestlikkusteabe info. Kestlikkusteabe esitamise ESAPi on seotud äriühingute kestlikuusaruandluse direktiivi (edaspidi CSRD) eelnõuga. Eelnõu kohaselt hakkab kestlikkusaruandluse esitamise kohustus tulevikus kehtima vähemalt 220 Eestis tegutsevale suurettevõttele ja avaliku huvi ettevõttele, kellest 33 on börsiettevõtted. Kestlikkusaruandlus tähendab, et ettevõte peab kirjeldama tegevusaruandes oma tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste 28 järgimist ja korruptsioonivastast võitlust ning neid valdkondi käsitlevat riskijuhtimist, selleks rakendatavat poliitikat ja selle tulemusi, tuues välja olulised vastavasisulised mitterahalised tulemusnäitajad. Kestlikkusaruandlus on osa majandusaasta aruande tegevusaruandest. Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt peab sellist teavet oma majandusaasta aruandes esitama vaid 8 Eesti suurimat ettevõtet. Eelnõu sätestab, et tulevikus peavad kõik ettevõtjad kes on kohustatud kestlikkusteavet esitama, esitama selle kasutades ühtset digitaalset vormingut, masinloetavalt läbi korraldatud teabe salvestamise süsteemi ESAPisse. 5.2.2. Mõju majandusele ja investeeringutele Mõju äriühingutele ja investoritele Aruandluse ESAP-i esitamise kohustus toob kaasa kulutusi äriühingutele, kuna neil tekib vajadus registreerida end loodavasse portaali ja aruandluse esitamiseks taotleda juriidilise isiku tuvastamise kood (legal entity identifier, mis enamikel finantsturuosalistel on erinevatest EL õigusaktidest lähtuvalt küll juba olemas), omandada allkirjastamise vahend ja digitaalne sertifikaat, ning võibolla tasuda ka teavet koguvale asutusele tasusid. Need kulud kokku oleksid konservatiivse hinnanguna Euroopa Komisjoni ESAP mõjuanalüüsi33 kohaselt ca 800 € ettevõtte kohta aastas. Eelnõuga luuakse nõue, mille järgi tuleb aruandlus esitada masinloetavas formaadis läbi EL direktiivi 2004/109/EÜ (nn läbipaistvusdirektiiv) alusel määratud korraldatud teabe salvestamise süsteemi (edaspidi OAM) ESAPi. Äriregistri kaudu eraldi teabe esitamist ESAPisse ei ole ette nähtud, va juhul kui see on määratud OAMiks. Kõik börsil noteeritud ettevõtted pidid alates 2021 aastast esitama oma majandusaasta aruanded vastavalt ESEFi nõuetele. Tegemist on Euroopa ühtse elektroonilise aruandluse vorminguga, mille kohaselt kõik ELi reguleeritud turgudel noteeritud ettevõtted peavad oma aruanded esitama uues tehnilises formaadis (XHTML). See tähendab, et oma raamatupidamise aruande põhiaruannetes (finantsseisundi aruanne, koondkasumiaruanne, rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne) tuli hakata kasutama masinloetavaid märgendeid, mis põhinevad rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) taksonoomial. 2022. aasta raamatupidamise aastaaruannetes on kohustuslik masinloetavalt märgistada juba kogu informatsioon. Toetudes Eesti börsiettevõtete kogemusele ja EL mõjuhinnangutele esitada ettevõttes esmakordselt masinloetavas formaadis (nn ESEF formaadis) aastaaruanne, võib hinnata ettevõtja sellise info edastamise esmakordseks kuluks majasiseselt aruandlust luues umbes 8 200€ ning edaspidiseks kuluks 2 400€. Juhul kui selline teenus ostetakse sisse on kulud suurusjärgus 13 000 € esmane ESEF formaadis esitamine ning 4 600€ järgnevatel aastatel. Sinna lisandub audiitorkontrolli tasu, mis on suurusjärgus 100 audiitori töötundi esimesel aastal. ESAPisse tuleb hakata esitama ka kestlikkusaruannet masinloetavas formaadis. Seda hakkavad esitama suured äriühingud ning avaliku huvi üksused, sh börsil noteeritud äriühingud,kelle vastu on huvi laialdasem – nende käekäigust on huvitatud nii kliendid, pangad kui ka investorid. Investorid on aina rohkem huvitatud investeerimisest sellistesse äriühingutesse, kes arvestavad oma tegevuses keskkonna, sotsiaalsete ning juhtimisteguritega. Samas nähakse erinevate õigusaktide muudatustega ette ka mõningaid kõrvalekaldeid senisest praktikast, mis kaasnevad seoses ESAPisse teabe esitama hakkamise kohustusega. Näiteks: - peavad direktiivi 2013/34/EL, mis käsitleb teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruandeid, konsolideeritud finantsaruandeid ja nendega seotud aruandeid, muudatuste kohaselt nn avaliku huvi üksused oma aruandeid (majandusaasata aruanded, poolaasta vahearuanded, muud kui finantsteavet kajastavad aruanded) hakkama alates 01.01.2025.a nende aruannete avaldamisel 33 ESAP Euroopa Komisjoni mõjude hindamine 29 ühtlasi esitama OAM kaudu ESAPile. Samas puudus seni nendel avaliku huvi üksustel, kelle väärtpaberitega ei kaubelda börsil (näiteks pangad, kindlustusseltsid), seni vajadus OAMile teavet esitada; - avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid reguleeriva määruse (EL) No 537/2014 muudatuste kohaselt peavad avaliku huvi üksuste audiitorid hakkama alates 01.01.2026 esitama oma läbipaistvusaruandeid OAM kaudu ESAPile; - prospektimääruse (EL) 2017/1129 muudatuste kohaselt peavad väärtpaberiprospektide koostajad hakkama alates 01.01.2024 oma prospektid nende avaldamisel saatma ühtlasi otse ESMA-le, samas kui seni on avaldatavad prospektid liikunud ESMA-le kohaliku finantsjärelevalveasutuse kaudu; - analoogselt peavad eurofondide (UCITS) direktiivi 2009/65/EÜ muudatuste kohaselt eurofondid alates 01.01.2026 esitama oma prospekti, perioodilised aruanded, jm teabe nende avaldamisel ühtlasi otse ESMA-le. Kuigi äriühingutele võib esialgu tekkida mitmeid kulutusi, siis pikemas perspektiivis ühtsele ja ühetaolisele aruandlusele üleminekuga seoses kulud vähenevad. Ühtsed loodavad reeglid info avalikustamiseks aitavad kulusid kokku hoida ka info kasutajatel. Info muutub võrreldavaks, kiiresti kätte saadavaks ning kiiresti analüüsitavaks. Sellised avaandmed annavad võimaluse erinevatel reitinguagentuuridel ning muid analüüse teostavatel ettevõtetel ehitada andmete analüüsimudeleid, mis on täna kasutusel olevatest palju informatiivsemad ning millele teadlik investor saab oma finantsotsuseid tehes tugineda. 5.2.3. Mõju riigisektorile Mõju kogumisasutustele Aruandlust hakatakse ESAPi esitatama masinloetavas formaadis läbi kogumisatuste, kelleks saab enamikel juhtudel OAM. Selleks tuleb riigil arendada oma infosüsteeme. Euroopa komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt läheb liidestumine ESAPiga liikmesriigile maksma suurusjärgus 50 800 € ning iga aastane halduskulu jääb ca 6 500 € juurde. Kulud on toodud vaid tehnilise liidestuse kohta, mis tähendab, et lisaks tuleb arvestada arenduskuludega, et OAM suudaks masinloetaval kujul aruandeid vastu võtta, valideerida ning edastada. Lisaks vajame aruannete säilitamiseks ja arhiveerimiseks serverimahtu ning aruannete esitajatele on vaja luua ka kasutajatoe funktsioon. Konsulteerisime võimaliku IT-arhitektuurilise lahenduse osas nii Finantsinspektsiooni (edaspidi FI) kui ka Registrite ja Infosüsteemide keskusega (edaspidi RIK). Finantsinspektsiooniga seetõttu, et nemad võtavad juba täna börsiettevõtetelt vastu läbi korraldatud teabe salvestamise süsteemi OAM ühtse elektroonilise aruandlusvormiga masinloetavaid aruandeid vastavalt delegeeritud määrusele EL 2019/815. Sama süsteemi alusel on sätestatud ka kestlikkusteabe esitamise. Konsultatsiooni käigus selgus, et võimalus on luua RIKi Ettevõtjaportaali juurde teine OAM või need kaks asutust ühtlustada. Kuigi pädevat kogumisasutust praegu veel määratud ei ole, tuleb rakendamisega seotud kulud täiendavalt katta riigieelarvest. Täpsem ja kuluefektiivseim IT arhitektuur peaks selguma ärianalüüsi käigus 2022 aasta jooksul. Analüüsi järgselt täpsustatud rakendamisega seotud kulude taotlused esitatakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia protsessi käigus. Riigi infosüsteemide vajalike arenduste lõplik maksumus sõltub kestlikkusaruandluse detailsusest ja tehnilistest näitajatest ning läbirääkimistest ELiga, mille eesmärk on kulusid minimeerida. Küll aga hindas RIK ESAPiga liidestumise maksumust samasse suurusjärku nagu EL Komisjon. 30 5.3.Ettepanekute vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele ESAP algatuste pakett on kooskõlas nii Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, mille kohaselt võib EL meetmeid võtta vaid siis, kui liikmesriigid üksinda soovitud eesmärke saavutada ei suuda, kui ka proportsionaalsuse põhimõttega. Finantsteenuste ja kapitali turg on oma olemuselt rahvusvaheline, kuna neid teenuseid osutatakse suuresti üle riigipiiride. Seega ka investorid vajavad teavet piiriüleselt ning võimalikult lihtsalt ja soodsalt ühest kohast kättesaadavalt. Ilma EL tasandil lahendust välja töötamata on piiriüleselt teabe kättesaamine keerulisem ja investoritele (aja)kulukam, arvestades senist praktikat, kus teave võib olla avaldatud killustatult erinevatel veebilehtedel, andmebaasides, jne. Samas oleneb teabe kätte saamine loomulikult ka investorite teadlikkusest, mille suurendamine on tõenäoliselt samuti vajalik, et teabe jõudmist investoriteni lihtsustada. Erinevate riigisiseste lahenduste loomine teabe koondamiseks EL õigusaktides praegu jäetud tegevusruumi raames muudaks piiriülesel turul tegutsevatele finantsturu osalistele ning muudele investoritele vajaliku teabe leidmise veelgi keerulisemaks ja suurendaks omakorda nendega seonduvaid halduskulusid ning killustaks turgu, välja arvatud juhul, kui välja töötatavad lahendused liiguvad samas suunas, et ehitada ühtne juurdepääsupunkt ja kõrvaldada mitmed takistused, mis on Euroopa Komisjoni sõnul ebatõenäoline ilma kooskõlastatud lähenemisviisita. Infole parema juurdepääsu võimaldamine EL tasandil, arvestades sellise projekti ulatust ja mõjusid, on Euroopa Komisjoni hinnangul EL tasandil paremini saavutatav eesmärk, arvestades ühtlasi, et sobivate aruandlusvormingute, kasutustingimuste, keele spetsifikatsioonide jms väljatöötamine koostalitlusvõime ning piiriülese juurdepääsu ja kasutamise võimaldamiseks vajab teataval määral ühtlustamist ELi tasandil. Oluline on mainida, et ESAP loomisega ei lisata ega muudeta aruandluskohustuste sisu, vaid üksnes koondatakse erinevate aruandluskohustuste alusel avaldatav teave ühte kohta. Aru andvate üksuste ja riiklike ametiasutuste koormuse minimeerimiseks tugineb ESAP loomine Euroopa Komisjoni hinnangul võimalikult palju olemasolevatele andmeedastuskanalitele ja infrastruktuurile ning kokkuvõttes ei lähe vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele kaugemale sellest, mis on vajalik ESAP eesmärkide saavutamiseks. 6. SEISUKOHAD Muudatused seoses alternatiivfondi valitsejate direktiiviga 6.1. Eesti toetab eelnõus sätestatud eesmärke ühtlustada laene väljastavate fondide regulatsiooni, laiendada depooteenuse pakkujate ringi, täpsustada fondivalitsejate ülesannete delegeerimise režiimi ja kehtesta fondide likviidsusjuhtimise vahendite loetelu. Toetame üldiselt direktiivi eesmärki kehtestada selged nõuded laene väljastavatele fondidele, sh riskijuhtimisreeglid, kontsentratsioonipiirangud ja teabe andmise kohustus – seeläbi parandatakse õigusselgust ja investorite kaitset. Samuti on tervitatav depooteenuse pakkujate ringi laiendamine, sarnane lahendus on varasemalt oma efektiivsust tõestanud. Samas leiame, et kuigi delegeerimise režiimi täpsustamine on õigusselguse mõttes tervitatav, siis tuleb ettepaneku sõnastust läbirääkimiste käigus täpsustada, et loodav režiim oleks turuosalistele arusaadav ning seeläbi korrektselt jõustatav. Samuti tuleb analüüsida, kas delegeerimise režiimis ettenähtud teavitusprotsess on proportsionaalne, eriti väiksemate fondivalitsejate vaatest. 6.2. Oleme arvamusel, et finantsjärelevalve asutusele nii suure diskretsiooni andmine otsustada likviidsusjuhtimise vahendi kasutamise üle ei pruugi olla põhjendatud. 31 Komisjoni ettepaneku kohaselt antakse pädevatele järelevalve asutustele võimalus avaliku huvi korral, st kriisiolukorras, kasutada lisaks osakute tagasivõtmise peatamise võimalusele ka teisi, AIFMD uues lisas V ja UCITSD lisas IIa nimetatud likviidsusjuhtimise vahendeid. Ettepanek laiendaks pädevate järelevalve asutuste võimalusi kriisis fondi tegevusse sekkuda, kuid samas on küsitav, kas järelevalve asutusel on piisavalt asjakohast teavet otsustamaks, milline likviidsusjuhtimise vahenditest on kõige sobivam võttes arvesse fondi likviidsuspositsiooni ja üldist olukorda. Seega vajab täpsemat analüüsi, kas komisjoni ettepanek on asjakohane ning ei pane pädevatele järelevalve asutustele liigset koormust luues samas fondivalitsejatele stiimuli kriisi olukorras ise mitte sekkuda. 6.3. Toetame üldiselt uute teavitamiskohustuste kehtestamist. Samas tuleb tagada, et need oleks väiksemate fondivalitsejate suhtes proportsionaalsed. Eelkõige tuleb veel analüüsida, kas direktiivi muudatustest tulenevalt ei suurene fondivalitsejate ja ka järelevalve asutuste koormus ebaproportsionaalselt. Näiteks komisjoni ettepaneku kohaselt peaksid fondivalitsejad teavitama iga kord kui kasutavad või lõpetavad likviidsusjuhtimise vahendi kasutamise, kuid kuna likviidsusjuhtimise vahendeid kasutatakse ka muul ajal, kui stressiolukorras, võib taoline tihti tekkiv teavitamiskohustus olla mõne likviidsusjuhtimise vahendi puhul ebakohane. Muudatused seoses Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide määrusega 6.4. Eesti toetab eelnõus sätestatud Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide määruse muutmist eesmärgiga teha atraktiivsemaks selliste fondide asutamine ja pakkumine. Toetame komisjoni ettepanekut liberaliseerida ELTIF investeerimis- ja hajutamispoliitkaid, tagada jainevstoeritele lihtsam ligipääs pikaajalistele investeeringutele ja luua eraldi režiim kutselistele investoritele mõeldud ELTIF-idele. Leiame, et ELTIF-id võiksid olla olulsieks vahendiks pikaajaliste investeeringute rahastamisel. Komisjoni muudatuste paketi tulemusel peaks muutuma lihtsamaks investeerimine väiksematesse projektidesse, mis võiks tähendada, et ka väiksemate turgude, nagu Eesti, projektid võiksid ELTIF-ide portfelli jõuda. 6.5. Toetame piirangute eemaldamist, et tagada jaeinvestoritele suurem juurdepääs pikaajalistele investeerimisfondidele. Samas on oluline, et reeglite leevendamise ja jaeinvestorite kaitse oleks omavahel tasakaalus. Oluline on leida õige tasakaal fondi reeglite liberaalsemaks muutmise ja jaeinvestorite kaitse vahel. Kehtivas ELTIF määruses ettenähtud jaeinvestoritele kehtivad reeglid (10 000 euro esmainvesteeringu nõue ja 10% investeerimispiirang) on pigem tõkkeks jaeinvestoritele ja ei ole end tõestanud investorkaitse perspektiivist. Investorkaitse peaks tagatama läbi õigeaegse ja kohase nõustamise – seetõttu toetame ELTIF-i sobivustesti harmoniseerimist MiFID sobivustestiga. Teadlikule jaeinvestorile ei tohiks tekitada põhjendamatuid barjääre (eelkõige tänane esmainvesteeringu nõue), mis pigem diskrimineerib väikeinvestoreid, kelle ligipääsu pikaajalise investeerimishorisondiga fondidele taoline nõue põhjendamatult piirab. Eesti investorite vaatest on oluline, et nimetatud nõuded komisjoni ettepaneku kohaselt ELTIF määrusest kustutataks. Muudatused seoses väärtpaberite kauplemisteabe avaldamisega ja investeerimisteenuste osutamisega 6.6. Toetame eesmärki luua toimiv väärtpaberite kauplemisteabe avaldamise süsteem, mis võimaldaks nii jaeinvestoritel kui professionaalsetel investoritel senisest paremat ligipääsu tehingujärgsele kauplemisteabele kogu EL-is. Kauplemisteabe avaldamise süsteemi puhul tuleb tagada, et andmete edastajatele ettenähtud kompensatsiooniskeemide mudelid oleksid piisavad ja samas mittediskrimineerivad. 32 6.7. Toetame investeerimisteenuste osutamise regulatsiooni muutmisel Komisjoni poolt kavandatavaid eesmärke. Eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed peavad olema vajalikud ja turuosalistele mitte liialt koormavad. Üldiselt tundub eesmärk üsna üllas – anda investoritele vajaliku tehinguinfot investeerimisotsuste tegemisega seoses. Ideaalis võiks see parandada ka meie investorite juurdepääsu teiste riikide kauplemiskohtades kaubeldavatele väärtpaberitele ja vastupidi. Seepärast ka üldiselt toetame. Siiski tasub veel eraldi analüüsida, kas komisjoni poolt väljapakutud mudel (nö konsolideeritud vormis) siiski on kõige mõistlikum. Eelkõige tuleks tagada, et kättesaadav tehinguinfo oleks võrreldav, usaldusväärne ning kasutajatel peaks olema seda digitehnoloogia abil lihtne leida ja kasutada. Lisaks tuleks samuti saada komisjonilt selgitusi Euroopa Nõukogu töögrupis tõstatatud määruse eelnõu tehniliste aspektide kohta – sh ESMA poolt koostatavate standardite aluste kohta. Muudatused seoses finants- ja kestlikkusega seotud teabe avaldamisega 6.8. Eesti toetab eelnõus sätestatud eesmärki luua Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis võimaldab ühest kohast ligipääsu avalikule finants- ja kestlikkusega seotud teabele ELi ettevõtete ja investeerimistoodete kohta. Esitatud teave peaks olema võrreldav, usaldusväärne ning kasutajatele digitehnoloogia abil lihtne leida ja kasutada. Toetame üldiselt ESAP loomise eesmärke, kuna see võimaldab ka piiriüleselt edaspidi andmeid erinevate ettevõtete kohta lihtsamalt ja kasutajatele väiksema kuluga ühest kohast kätte saada. See kahandab tõenäoliselt vajadust eraldi tasuliste teenuste kasutamiseks andmete hankimisel ning suurendab ühtlasi andmeid avaldavate ettevõtjate nähtavust investoritele. Et avaldatavatest andmetest oleks tänapäeva digitaalset innovatsiooni arvestades ka praktikas reaalset kasu, peaksid need olema lisaks usaldusväärsusele ja võrreldavusele ka digitaalselt töödeldavad ning kasutajasõbralikult leitavad. 6.9. Eesti jaoks on oluline vältida põhjendamata täiendava halduskoormuse ja lisakulude tekitamist ettevõtjatele ning ametiasutustele. Meie hinnangul tuleks ühtse juurdepääsupunkti teabe esitamisel võimalikult suures ulatuses toetuda juba olemasolevatele ja seni kasutatavatele andmetele, teabekanalitele ning teabe kogumiskohtadele. Selleks, et vältida ettevõtetele ning ametiasutustele põhjendamata täiendava halduskoormuse ning lisakulude tekitamist, tuleks meie hinnangul võimalikult suures ulatuses ära kasutada juba olemasolevaid ning seni kasutatavaid andmeid, teabekanaleid ja teabe kogumiskohti. Peatükis 5.2.2 on äriühingute mõjude all toodud välja erinevad kohad, kus seoses ESAPisse teabe esitama hakkamise kohustusega kaasnevad mõningad kõrvalekalded senisest praktikast, näiteks avaliku huvi üksuste aruandluse, emitentide väärtpaberiprospektide esitamise, audiitorite läbipaistvusaruannete või eurofondide prospektide puhul. Eelnõude läbirääkimiste käigus on oluline töötada ka nendes kohtades välja lahendused, millega kaasneks teabe avaldajatele ning nende ESAPisse edastajatele täiendavat halduskoormust ning kulusid minimaalselt, arvestades ühtlasi ESAP loomisega kaasnevat kasu avaldatava teabe võrreldavuse ning kättesaadavuse piiriülesest parenemisest. Ühtlasi toetame, et ESAPisse saavad vabatahtlikult teavet esitada ka need ettevõtted, kellel otseselt teabe avaldamise kohustust seni ei ole (näiteks VKE-d). See suurendaks ka VKE-de nähtavust 33 investoritele. Samas leiame, et selliselt avaldatav teave peaks olema võimalikult selgelt piiritletud, et tagada selle kvaliteeti ja võrreldavust. 6.10. Oleme arvamusel, et ühtse juurdepääsupunkti rakendamise tähtajad on liiga lühikesed. Tähtajad peaksid arvestama reaalsete võimalustega kvaliteetselt toimiva ja praktilist kasu omava juurdepääsupunkti järk-järguliseks käivitamiseks. ESAP edu sõltub suuresti sellest, kui kvaliteetselt ja kasutajasõbralikult selles avaldatavaid andmeid hakatatakse reaalselt tasuta kätte saama. Seetõttu on oluline, et see kohe algusest peale tehtaks võimalikult kvaliteetse ning reaalselt toimivana, mis aga vajab omajagu aega. ESAP eelnõude kohaselt luuakse ESAP 31. detsembriks 2024 ning selle kaudu võimaldatakse juurdepääsu alates 1. jaanuarist 2024 esitatavale teabele. ESAPisse esitatava teabe ja seda esitatavate ettevõtete hulka laiendatakse järk-järgult aastaste vahedega (01.01.2025 ning 01.01.2026). Samas, arvestades ESAP eelnõude läbirääkimiseks, vajalike tehnilistes standardite väljatöötamiseks ning loodavate süsteemide ülesehitamiseks, testimiseks jmt kuluvat aega, tundub 2024. a lõpuks ESAP praktikas ja kvaliteetselt tööle rakendamise ajakava väga pingeline, mistõttu võiks meie hinnangul jätta ESAP käivitamiseks enam aega. Alustada võiks eelkõige börsiemitentide juba praegu OAM kaudu avaldatava teabe koondamisest ESAPisse, millele järel järk-järgult rakendataks mõistliku ajavaruga ESAP eelnõudes käsitletava muu teabe avaldamise kohustused lähtuvalt sellest, kui on veendutud, et ESAPis senise teabe avaldamine praktikas toimib. 7. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Eesti seisukohtade, seletuskirja sisu ja seal olevad mõjud on kaardistatud koostöös järelevalve, keskpanga ja turuosalistega. Seletuskiri ja seisukohad esitati mitteametlikult kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Pangaliidule, FinanceEstoniale, Nasdaq Tallinnale, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule ja Eesti Kaubandus-Töötstuskojale, kelle ettepanekuid on seisukohtade ja seletuskirja viimistlemisel arvestatud (täpsemalt Lisas). 34 Lisa 1. Arvamused Euroopa Komisjoni kapitaliturgude liidu meetmepaketi ettepanekute kohta, ning Eesti seisukohti selgitava seletuskirja kohta Nr Sisu Arvestatud/ mittearvestatud/ selgitatud 1 Eesti Pank 15.12.2021: ESAP muudatused Arvestatud Lähtuvalt ülaltoodust peaks kindlaks jääma „mudelile“, mis tagaks tasuta ligipääsu kõigile huvilistele – nii institutsionaalsele kui ka jaeinvestorile. On mõistetav, et „isikutele“, kes teevad mahukaid andmepäringuid, võidakse kehtestada mingi tariif, ent siinkohal oleks oluline leida optimaalne tasakaalupunkt vältimaks olukorda, et „suured“ tegijad loobuvad ESAPi kasutamisest ja on sellega teenäitajaks ka „väiksematele“ tegijatele. Tulemuseks oleks ESAPi leige vastuvõtt. 15.12.2021: ELTIF muudatused Arvestatud Huvi ELTIFi vastu seni on olnud leige – praeguseni 57 tk neljas riigis (ES, IT, LU, FR). Loodetavasti suudetakse piirangute leevendamisega muuta ELTIFid atraktiivsemaks nii institutsionaalsele kui ka jaeinvestorile, samuti soodustada fondide investeeringuid laiematesse varaklassidesse, suuremat võimendust teatud juhtudel jms. Eesti kontekstis võiksid ELTIFi muudatused muu hulgas soodustada pensioni-investeeringute tegemist ja lisada turule võimalusi pensionisäästude pikaajaliseks paigutamiseks. N-ö tehnilisest vaatenurgast tooks positiivsena välja minimaalse entry ticket’i 10 000 EUR ja 10%-lise (mahu)piirangu muutmist, mis võimaldaks ka väiksema investeerimisportfelli paigutamist, ning „lunasturežiimi“ loomist, mis võimaldaks investoril ka fondist väljuda. 15.12.2021: AIFMD muudatused Arvestatud Keskpanga vaatest oluline muudatus, st kavatsetakse võimaldada alternatiiv-fondidele likviidsusriski juhtimiseks instrumente (LMT), mis omakorda aitavad maandada finantsstabiilsust ohustavaid riske. Ent siin tõstatub oluline küsimus – kes vastutab nende aktiveerimise/deaktiveerimise eest, kas fond või järelevalve? Sellega kaasneks moraalirisk ning tuleks selgeks vaielda, millal sekkub järelevalve jms. 15.12.2021: MiFIR läbivaatamine Arvestatud Oluline on, et viimaks consolidated tape ka tekiks (loodeti juba ammu) ning seejuures oleks see mõistliku hinna eest ligipääsetav nii institutsionaalsele kui ka jaeinvestorile. 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 07.01.2022: Arvestatud Hetkefaasis saame välja tuua, et kui pakett soodustab EL investeerimist ja tekkib ELis ühine finantsteabepunkt, siis saame seda meie ministeeriumi vaates üldjoontes toetada. Kui Euroopa Komisjoni kapitaliturgude liidu meetmepaketi eesmärk on suurendada ELi ettevõtete võimalusi kapitali kaasata ning tagada, et investorid saaksid oma säästude ja investeeringute jaoks parimaid pakkumisi ning parema juurdepääsu ettevõtete ja kauplemisandmetele, siis oleksime huvitatud tutvuma ka teie hinnanguga võimalikest mõjudest ka Eesti ettevõtjatele. 3 Registrite ja Infosüsteemide Keskus 18.02.2022 Arvestatud Kokkuvõtvalt tuleks meie hinnangul RIK-st OAM pidamise arvestada järgnevat asjaoludega: kahe OAM-i olemasolule aruannete ja andmete omavahel vahetamine; Finantsinspektsiooni poolt OAM pidamisel, kuidas lahendada aruandluse esitamine Äriregistrile kooskõlas artikliga 5; Äriregistri kavas on luua valideerimise võimalus; võimalikud laiendused arendusplaanile, mis näeb ette Eesti taksonoomia kasutamise; regulatsioon puudutab tulevikus ca 300+ äriühingut (praegu 10 korda väiksem, kuid perspektiivi vaadates), kas seega on mõistlik teha ümberkorraldusi kui Finantsinspektsioon OAM-i täna haldab. Kui Finantsinspektsioon on OAM juba EU süsteemidega integreerumas/integreeritud võiks olla see üheks otsustamise kriteeriumiks, kas RIK-st on mõttekas teist OAM-i luua. 18.02.2022 Arvestatud Kui RIK-st OAM-i ei looda tuleb lahendada küsimused dubleeriva aruandluse vältimiseks ning otsustada, kuidas äriühingud esitavad teavet (kasusaajate andmete kinnitamine, majandustegevuse teadete/litsentside kinnitamine, kasumi jaotamise ettepaneku esitamine), mis praegu esitatakse koos majandusaasta aruandega ainult Äriregistrile. Võimalusena võiks Äriregistril tuleneda õigus pärida OAMst ESEF või muul kujul aruandeid ning need oma süsteemis avaldada, kuid see nõuab Äriregistri arendust. Mõelda tuleb äriühingute aruandluse esitamisele, keda vastav regulatsioon ei puudutaks, kuidas nendele aruannete kohustus jääb, kas koos xhtml toega või mitte, kui arvestada, et Äriregistrisse koondatakse muudest allikatest aruandeid 4 FinanceEstonia 06.01.2022 Arvestatud ESAP-i vahendusel vabatahtlikult avaldatava info reeglid vajaksid täpsustamist. a. Vabatahtlikult avaldatava info koosseis: i. ESAP määruse eesmärk on luua ühtne andmebaas finantssektori õigusaktide alusel avaldamisele kuuluvast infost, mis peaks info kasutajatele olema võimalikult lihtsasti töödeldav ja võrreldavuse huvides ka standardne. Samas loob ESAP-i määrus võimaluse selle vahendusel avaldada „other information of relevance to financial services provided in the Union or to capital markets of the Union or concerning sustainability that entities wish to make accessible on ESAP on a voluntary basis about their economic activities in accordance with Article 3(1)“, mis on vastavalt ESAP määruse artiklile 3(1) kasutatav „iga füüsilise ja juriidilise isiku poolt“ (sealjuures ei pea olema tegemist Euroopa Liidu füüsilise või juriidilise isikuga). ii. Iseenesest on tervitatav, et ESAP-i kaudu saab olema võimalik jätkusuutlikkuse infot raporteerida ka nt SME-del, kes ei ole selleks otseselt kohustatud finantssektori regulatsioonide alusel, mille kaudu tekib loodetavasti ühtne andmebaas sustainability küsimustes. Samas selleks, et ESAP-i kaudu kättesaadav info oleks võrreldav, peaks määrus panema paika täpsemad reeglid, milline info, mis keeles jne kuulub avaldamisele. b. Järelevalve vabatahtlikult avaldatava info õigsuse üle ning selle kvaliteet. Finantssektori regulatsiooni ja väärtpaberituru regulatsioonide alusel avaldamisele kuuluva info nõuetele vastavuse üle teostavad järelevalvet pädevad asutused vastavalt sektori regulatsioonile. ESAP määrus ei näe ette meetmeid tagamaks vabatahtlikult avaldatava info kvaliteet ega täpsusta kes teostab järelevalvet vabatahtlikult avaldatud andmete õigsuse üle. ESMA-l on küll üldpädevus andmebaasi haldamisel, kuid ilmselt mitte võimekust teostada sisulist järelevalvet kõigi esitatud andmete üle. Samas on järelevalve mehhanism oluline, et ESAP täidaks oma eesmärke ning sisaldaks kvaliteetset infot. 06.01.2022 Arvestatud Prospektide avalikustamine ESAP andmebaasis. ESAP määruse paketi osaks on „Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council amending certain Regulations as regards the establishment and functioning of the European single access point“ (2021/0380(COD)), mille artikliga 15 muudetakse määrust (EL) 2017/1129. Kavandatud muudatused näevad mh ette, et emitendid peavad samal hetkel prospekti või selle lisa avalikustamisega esitama selle avaldamiseks ka „collection authority’tele“, kes avaldavad need ESAP-i andmebaasis. ESAP andmebaas on kavandatud olema tasuta kättesaadav kõigile huvitatud isikutele. Arvestades, et väärtpaberite turustamine on üle maailma rangelt reguleeritud, sealhulgas on mitmete riikide reeglid (eelkõige USA) ekstraterritoriaalse kehtivusega, peaks määrus selgelt adresseerima seda, et emitendi poolt prospekti ESAP andmebaasi avalikustamiseks esitamine ei ole käsitletav väärtpaberite avalikult pakkumisena. 5. Justiitsministeerium 21.02.2022: Arvestatud. Menetluse käigus Kindlasti tuleb ülevõtmise käigus analüüsida, kas Eestisse analüüsime täpsemalt ja jääb üks või mitu kogumisasutust ning vastavalt sellele lahendame küsimuskohad. lahendada ära küsimus, kes esitab andmed ESAPisse. Kui luuakse 2 OAM-i, on oluline selgeks teha, kuidas nende vahel toimuks aruannete jagamine, et aruandekohustuslasel ei oleks topelt esitamise kohustust. Selle küsimuse lahendamise käigus tuleb ühtlasi üle vaadata õigusloome – praegu ei esita börsiettevõtted Finantsinspektsioonile kõiki neid aruande elemente, mida esitatakse äriregistrisse. Teisalt tuleb arvesse võtta, et enamik juriidilisi isikuid esitavad oma aruanded just äriregistrisse ning sellega koos täidavad ka muid kohustusi (nt tegelike kasusaajate andmete esitamine, litsentside kinnitamine jms). Äriregistri kaudu on oluline tagada aruannete kättesaadavus ka edaspidiselt, sest see peab jääma keskseks kohaks juriidilise isiku kohta info saamisel. Koos kogumisasutuse küsimuse analüüsimisega tuleb laiemalt analüüsida ka seda, mil viisil lahendada allkirjastamise küsimus – kas nõuda digiallkirju või selle asemel kinnitust aruande õigsuse kohta või on mingeid muid alternatiive. Ükskõik, millise variandi kasuks analüüsi tulemusena otsustatakse, tuleb üle vaadata ja vastavalt korrigeerida ka õigusaktid ning infosüsteemid, sest muudatusi on vaja teha mõlemas. Rõhutame, et otsus selle kohta, millise lahenduse kasuks valitakse ja millised on edasised käigud, tuleb teha võimalikult kiirelt, kuna rakendamisaeg ei ole enam kaugel ning enne infosüsteemide muudatuste analüüsimist ja arendamist tuleb ära oodata ka riigisisesed õigusloomelised muudatused. Riigikantselei Meie 02.03.2022 nr 1.1-11/2150-1 [email protected] Eesti seisukohad Kapitaliturgude Liidu edasiarendamise ettepanekute kohta Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile ettepaneku Eesti seisukohad Kapitaliturgude Liidu edasiarendamise ettepanekute kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu Eesti seisukohad Kapitaliturgude Liidu edasiarendamise ettepanekute kohta 2. Seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde 3. Seletuskirja lisa: Arvamused Euroopa Komisjoni ettepanekute ja Eesti seisukohti selgitava seletuskirja kohta Lisaadressaadid: Justiitsministeerium Eesti Pank Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Finantsinspektsioon Marit Maidla ([email protected]) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel