EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja märts 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Kapitaliturgude Liidu edasiarendamise ettepanekute kohta
1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni algatuste
osas, mis puudutavad Kapitaliturgude Liidu edasiarendamist:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2011/61/EL
ja 2009/65/EÜ seoses ülesannete delegeerimise kokkulepete, likviidsusriski juhtimise,
järelevalvelise aruandluse, depositooriumi- ja hoidmisteenuste osutamise ning
alternatiivsete investeerimisfondide poolt laenude väljastamisega (edaspidi
muudatused seoses riskikapitali-, kinnisvara- ja muude alternatiivfondide valitsejate
direktiiviga)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2015/760
seoses kõlblike varade ja investeeringute ulatuse, portfelli koosseisu ja hajutamise
nõuete, raha laenamise ja muude fonditingimustega ning seoses Euroopa pikaajaliste
investeerimisfondide tegevuslubade, investeerimispoliitika ja tegevustingimustega
(edaspidi muudatused seoses Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide määrusega);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr
600/2014 seoses turuandmete läbipaistvuse suurendamise, kauplemiskoondteabe
süsteemi loomisega seotud takistuste kõrvaldamise, kohustusliku kauplemiskoha
nõuete optimeerimise ja kliendi korralduste edastamise eest tasu võtmise
keelustamisega (edaspidi muudatused seoses väärtpaberite kauplemisteabe
avaldamisega ja investeerimisteenuste osutamisega);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühtne
juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja
kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele (edaspidi muudatused seoses
finants- ja kestlikkusega seotud teabe avaldamisega).
Muudatused seoses riskikapitali-, kinnisvara- ja muude alternatiivfondide valitsejate direktiiviga
1.1. Eesti toetab eelnõus sätestatud eesmärke ühtlustada laene väljastavate fondide
regulatsiooni, laiendada depooteenuse pakkujate ringi, täpsustada fondivalitsejate
ülesannete delegeerimise režiimi ja kehtesta fondide likviidsusjuhtimise vahendite
loetelu.
1.2. Oleme arvamusel, et finantsjärelevalve asutusele nii suure diskretsiooni andmine
otsustada likviidsusjuhtimise vahendi kasutamise üle ei pruugi olla põhjendatud.
1.3. Toetame üldiselt uute teavitamiskohustuste kehtestamist. Samas tuleb tagada, et need
oleks väiksemate fondivalitsejate suhtes proportsionaalsed.
Muudatused seoses Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide määrusega
1.4. Eesti toetab eelnõus sätestatud Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide määruse
muutmist eesmärgiga teha atraktiivsemaks selliste fondide asutamine ja pakkumine.
1.5. Toetame piirangute eemaldamist, et tagada jaeinvestoritele suurem juurdepääs
pikaajalistele investeerimisfondidele. Samas on oluline, et reeglite leevendamise ja
jaeinvestorite kaitse oleks omavahel tasakaalus.
Muudatused seoses väärtpaberite kauplemisteabe avaldamisega ja investeerimisteenuste
osutamisega
1.6. Toetame eesmärki luua toimiv väärtpaberite kauplemisteabe avaldamise süsteem, mis
võimaldaks nii jaeinvestoritel kui professionaalsetel investoritel senisest paremat
ligipääsu tehingujärgsele kauplemisteabele kogu EL-is. Kauplemisteabe avaldamise
süsteemi puhul tuleb tagada, et andmete edastajatele ettenähtud
kompensatsiooniskeemide mudelid oleksid piisavad ja samas mittediskrimineerivad.
1.7. Toetame investeerimisteenuste osutamise regulatsiooni muutmisel Komisjoni poolt
kavandatavaid eesmärke. Eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed peavad olema
vajalikud ja turuosalistele mitte liialt koormavad.
Muudatused seoses finants- ja kestlikkusega seotud teabe avaldamisega
1.8. Eesti toetab eelnõus sätestatud eesmärki luua Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis
võimaldab ühest kohast ligipääsu avalikule finants- ja kestlikkusega seotud teabele
ELi ettevõtete ja investeerimistoodete kohta. Esitatud teave peaks olema võrreldav,
usaldusväärne ning kasutajatele digitehnoloogia abil lihtne leida ja kasutada.
1.9. Eesti jaoks on oluline vältida põhjendamata täiendava halduskoormuse ja lisakulude
tekitamist ettevõtjatele ning ametiasutustele. Meie hinnangul tuleks ühtse
juurdepääsupunkti teabe esitamisel võimalikult suures ulatuses toetuda juba
olemasolevatele ja seni kasutatavatele andmetele, teabekanalitele ning teabe
kogumiskohtadele.
1.10. Oleme arvamusel, et ühtse juurdepääsupunkti rakendamise tähtajad on liiga lühikesed.
Tähtajad peaksid arvestama reaalsete võimalustega kvaliteetselt toimiva ja praktilist
kasu omava juurdepääsupunkti järk-järguliseks käivitamiseks.
2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud algatused ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud
Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni kapitaliturgude liidu meetmepaketi ettepanekute
kohta“
1. Sissejuhatus 2
1.1. Üldine sissejuhatus 2
1.2. Eelnõu ettevalmistajad 2
1.3. Kapitaliturgude algatuse paketi sisu 3
2. Muudatused seoses alternatiivfondi valitsejate direktiiviga (AIFMD muutmine) 5
2.1. Ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs 5
2.2. Mõjud 9
2.3. Ettepanekute vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele 10
3. Muudatused seoses ELTIF määrusega 10
3.1. Ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs 10
3.2. Mõjud 15
3.3. Ettepanekute vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele 15
4. Muudatused seoses väärtpaberite kauplemisteabe koondamisega ja investeerimisteenuste
osutamisega (MiFIR/MiFID muutmine) 16
4.1. Ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs 16
4.2. Mõjud 22
4.3. Ettepanekute vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele 23
5. ESAP ettepanekute sisu ja seisukohad 24
5.1. Ettepanekute sisu ja võrdlev analüüs 24
5.2. Mõjud 28
5.3. Ettepanekute vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele 31
6. Seisukohad 31
7. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine 34
1
1. SISSEJUHATUS
1.1.Üldine sissejuhatus
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avalikustas 25. novembril 2021. a uued ettepanekud
kapitaliturgude liidu edasiarendamise kohta):
alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivi (AIFMD) läbivaatamine (edaspidi
AIFMD direktiiv)1,
Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide (ELTIF) määruse läbivaatamine (edaspidi ELTIF
määrus)2,
finantsinstrumentide turgude määruse (MiFIR) läbivaatamine (edaspidi MiFIR määrus)3,
ühtse andmetele juurdepääsu punkti määrus (edaspidi ESAP määrus)4.
Kapitaliturgude liidu tegevuskava käivitati esimest korda 2015. a.5 Eesmärgiks seati toimiva ja
tõeliselt ühtse kapitalituru liidu loomine ning liikmesriikide kapitaliturgude areng ja integratsioon,
mis aitaks ettevõtjatel kergemini leida alternatiivseid, pangaväliseid rahastamisallikaid ja toetaks
majanduskasvu Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides.
Vaatamata edusammudele ei suudetud siiski kõiki 2015. a eesmärke täita ja tegevuskava jäi lõpule
viimata. EL-i kapitaliturud püsivad killustatud, mis raskendab ettevõtetel kapitali kaasamist.
Sarnaselt varasemaga on jätkuvalt probleemiks ettevõtjate piiratud finantseerimisvõimalused EL-s,
eelkõige sõltuvus pankadest kui peamistest rahastusallikatest.
2020. a avaldas komisjon uue EL kapitaliturgude liidu tegevuskava, mille eesmärk oli soodustada
kapitali vaba liikumist, anda tarbijatele rohkem valikuvõimalusi investeerimiseks, toetada rohe- ja
digipööret ning luua kaasavam ja vastupidavam majandus.6 Samuti kinnitati varasemate eesmärkide
(tõeliselt ühtne kapitaliturg, rahastuse mitmekesisus) olulisust.
Käesolev algatuste pakett viibki ellu uut, 2020. a vastu võetud kapitaliturgude liidu tegevuskava.
Muudatuste fookuses on tõeliselt ühtse kapitalituru loomine EL-is, kus VKE-del on parem (ja vähem
kulukam) juurdepääs pangandusvälisele rahastamisele. Lahendusena näeb komisjon kapitaliturgude
laienemist ja integreerimist ning rohkem (jae)investorite säästude kaasamist, mis suunatakse
kapitaliturgudele ja seeläbi EL reaalmajandusse. Selle saavutamiseks täpsustab komisjoni
tegevuskava kolm peamist eesmärki, mis saavutatakse läbi 16 meetme. Komisjoni poolt esitatud
ettepanekud moodustavad olulise osa nimetatud meetmest.
1.2.Eelnõu ettevalmistajad
1 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv millega muudetakse direktiive 2011/61/EL ja 2009/65/EÜ seoses ülesannete
delegeerimise kokkulepete, likviidsusriski juhtimise, järelevalvelise aruandluse, depositooriumi- ja hoidmisteenuste osutamise ning
alternatiivsete investeerimisfondide poolt laenude väljastamisega: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021PC0721
2 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus millega muudetakse määrust (EL) 2015/760 seoses kõlblike varade ja
investeeringute ulatuse, portfelli koosseisu ja hajutamise nõuete, raha laenamise ja muude fonditingimustega ning seoses Euroopa
pikaajaliste investeerimisfondide tegevuslubade, investeerimispoliitika ja tegevustingimustega: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021PC0722
3 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus millega muudetakse määrust (EL) nr 600/2014 seoses turuandmete
läbipaistvuse suurendamise, kauplemiskoondteabe süsteemi loomisega seotud takistuste kõrvaldamise, kohustusliku kauplemiskoha
nõuete optimeerimise ja kliendi korralduste edastamise eest tasu võtmise keelustamisega: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021PC0727
4 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse
juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021PC0723
5 Euroopa Komisjon, What is the capital martkets unioon?: https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/growth-and-
investment/capital-markets-union/what-capital-markets-union_et
6 Euroopa Komisjoni teatis: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0590
2
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna
nõunikud Valner Lille (
[email protected]), Kätlin Meekler, Kristen Leppik
(
[email protected]), Marit Maidla (
[email protected]) ja rahandusteabe poliitika osakonna
nõunik Mirjam Suurekivi (
[email protected]). Eelnõu on kooskõlastanud finantsteenuste
poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja asejuhataja Thomas Auväärt.
1.3.Kapitaliturgude algatuse paketi sisu
1.3.1. Muudatuste sisu
Komisjoni algatuste paketi meetmed aitavad peamiselt kaasa kapitaliturgude liidu tegevuskava
kahele eesmärgile:
i) toetada keskkonnasäästlikku, digitaalset, kaasavat ja vastupidavat majanduse taastamist,
muutes rahastuse Euroopa ettevõtjate jaoks kättesaadavamaks (ELTIF ja ESAP määrus)
ii) integreerida riiklikud kapitaliturud tõeliseks ühtseks turuks (MiFIR määrus).
Komisjoni algatuste paketist esimene ettepanek puudutab AIFMD-d, mis reguleerib
alternatiivfondide (nt riskikapitalifondid) valitsejaid. Komisjoni AIFMD muudatuste üks põhirõhk
on laenu andvate fondide regulatsiooni ühtlustamine tagamaks õiguskindlus, et alternatiivfondid
saavad laene anda ja seda ka piiriüleselt. Seeläbi suureneb rahastuspakkumine turul ning paraneb
VKE-de rahastusallikate valikuvõimalus. Eelkõige on taoline rahastus oluline VKE-de keskmise
kapitalisatsiooni arengufaasis (vt joonis 1).
Komisjoni teine ettepanek puudutab ELTIF määrust, mis reguleerib Euroopa pikaajalisi
investeerimisfonde. ELTIF-id investeerivad nii noteeritud kui ka noteerimata VKE-desse ja
pikaajalistesse projektidesse. Muudatustega laiendatakse ELTIF-i kõlblike varade ja investeeringute
nimekirja. Suurendamaks ELTIF varade mahtu, lihtsustatakse ka jaeinvestorite võimalusi ELTIF-i
investeerida. Sarnaselt AIFMD muudatustega peaks ka ELTIF tulevikus suutma pakkuda
rahastusvõimalusi VKE-de arengu 3. etapis (vt joonis 1).
3
Joonis 1. Ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamine. Allikas: ECA7
Komisjoni ESAP määruse ettepanek aitab kaasa kapitaliturgude liidu esimese eesmärgi
saavutamisele. Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (ESAP) võimaldab ühest kohast ligipääsu
avalikule finants- ja kestlikkusega seotud teabele ELi ettevõtete ja investeerimistoodete kohta,
seeläbi suurendades ettevõtete nähtavust investorite jaoks, mis on eriti oluline väikestel
kapitaliturgudel tegutsevate väiksemate ettevõtete jaoks, sest neil on nüüd lihtsam jõuda ELi ja ka
rahvusvaheliste investorite vaatevälja.
Komisjon esitas ettepaneku luua nn väärtpaberite kauplemisteabe konsolideeritud süsteem/andmebaas
(consolidated tape), mis koondab EL-i finantsturgudel kauplemiseks pakutavate aktsiate/võlakirjade
kauplemisinfot. Sellelks muudetakse kehtivat investeerimisteenuste osutamise regulatsiooni
(MiFID2/MiFIR). Väärtpaberite kauplemisteabe konsolideeritud süsteemi eesmärk on võimaldada
investoritel (eelkõige jaeinvestoril) saada ühest, kesksest kohast täielik ülevaade EL-i finantsturgudel
kauplemiseks pakutavatest aktsiatest/võlakirjadest ja nende hindadest. Komisjoni pakutav lahendus
lihtsustaks ja seeläbi soodustaks jaeinvestorite võimalust investeerida väärtpaberitesse. Ühtlasi aitaks see
meede integreerida riiklikud kapitaliturud tõeliseks ühtseks turuks, aga ka kapitaliturgudele efektiivsemalt
kaasata jaeinvestorite investeeringuid.
1.3.2. Komisjoni täiendavad ettepanekud 2022. aastaks
Koos algatuste paketiga andis komisjon ülevaate ka kapitaliturgude liidu tegevusplaani meetmetest,
millega jätkub töö 2022. a:
Meede Tegevus/ tähtaeg
Börsi noteerimiseeskirjade lihtsustamine – kuna börsil Seadusandlik ettepanek 2022. a
noteerimine on tihti VKE-de jaoks liiga koormav ja kulukas, II pooles
siis komisjoni hinnangul aitaks börside noteerimiseeskirjade
lihtsustamine VKE-del kulusid vähendada ja neil turgudele
minna, seega kapitali kaasata
Avatud panganduse täiendav reguleerimine – avatud Seadusandlik ettepanek 2022
panganduse raamistiku väljatöötamine, mille alusel saaksid ka
väiksemad krediidiasutused juurepääsu finantsteabele, mis
võimaldaks neil luua uusi tooteid, teenuseid jne
Äriühingute maksejõuetusõiguse harmoneerimiseerimine 2022. a III kvartal
– komisjon teeb ettepaneku äriühingute maksejõuetusõiguse
harmoniseerimise algatuseks, millega püütakse
harmoniseerida mõningaid menetluse aspekte. Olenevalt
mõjuhinnangust teeb komisjon direktiivi ettepaneku
Finantskirjaoskuse arendamine – koostöös OECD ja Töö 2022. a jooksul
liikmesriikidega töötatakse välja finantskirjaoskuse
raamistiku noorte (valmis 2021 lõpp) ja täiskasvanute jaoks
7 ECA, Special Report 25/2020: Capital Markets Union – Slow start towards an ambitious go:
https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR20_25/SR_CMU_EN.pdf
4
2. MUUDATUSED SEOSES ALTERNATIIVFONDI VALITSEJATE DIREKTIIVIGA
(AIFMD MUUTMINE)
2.1.Ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs
Alternatiivfondid on reeglina kutselistele investoritele suunatud riskikapitalifondid, börsivälistesse
ettevõtetesse investeerivad fondid, toorainefondid ja kinnisvarafondid, ehk fondid, mis ei ole
jaeinvestoritele suunatud eurofond või pensionifond. Alternatiivfonde on EL tasemel reguleeritud
alates 2011. aastast, kui kehtima hakkas alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta käiv
direktiiv ehk AIFMD8. AIFMD on kahtlemata parandanud turu toimimist. Seda tõendab näiteks
fakt, et võrreldes 2008. aastaga on investeerimisfondide turu varade maht suurenenud 5,5 triljonilt
eurolt 15 triljonile, moodustades täna umbes 20% finantssektori kõigist varadest. 9 Samuti on
fonditurul kasvanud märkimisväärselt laene väljastavate/andvate alternatiivfondide10 osakaal.
Paralleelselt varade kasvuga on kasvanud ka alternatiivfondide olulisus VKE-de rahastuse allikana.
Viimaste aastate muudatused pankade kapitalinõuetes on vähendanud panganduse osatähtsust
laenude andmisel VKE-dele. Erinevalt suurettevõtetest ei ole VKE-del võrreldavat võimekust
finantseerida oma tegevust läbi võlakirjade või muude võlainstrumentide. Seega mängivad
alternatiivfondid just VKE-de rahastamises olulist rolli pakkudes sobivaid pangandusväliseid
rahastamisvahendeid. Teisalt võimaldab VKE-desse investeerimine investoritele saavutada tootlust
madala intressimääraga keskkonnas. Eelneva põhjal võib öelda, et alternatiivfondide osatähtsus EL-
i majanduskasvu toetamises püsib kasvuteel, seda nii VKE-de kui ka investorite perspektiivist, kuid
ühtlasi tähendab see ka alternatiivfondide süsteemse tähtsuse suurenemist.
Täna võivad alternatiivfondid enamikes liikmesriikides (sh Eestis) laene väljastada11, kuid neile
rakenduvad nõuded (nt likviidsus- ja riskijuhtimisnõuded) erinevad liikmesriigiti oluliselt. Sellest
tulenevalt püsib laene väljastavate alternatiivfondide turg killustunud ja ebaühtlane regulatsioon
halvendab mõne liikmesriigi fondide konkurentsivõimalusi.12 Samuti tähendab killustatus
järelevalve ebaühtlust, mis omakorda raskendab fondide turul tekkivate riskide ennetamist ning
kriiside vältimist.
Avaliku konsultatsiooni13 ja direktiivi läbivaatuse tulemusena esitles komisjon kuuest meetmest
koosnevat AIFMD muudatuste paketi, mille mõned osad puudutavad ka eurofondide (UCITS)
direktiivi. Meetmete pakett püüabki ühtlustada laenu andvate alternatiivfondide turgu ja ennetada
nende tegevusest tulenevaid võimalikke riske üldisele finantssüsteemile. Komisjoni
muudatusettepanekute teine suurem eesmärk on tagada investorite parema kaitse – fondivalitsejad
peavad tõhusamalt haldama fondide riske ning andma investoritele rohkem teavet fondi laenude
andmisega seotud tegevuse kohta.
8 Konsolideeritud tekst: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide
valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr
1095/2010: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02011L0061-20210802
9 Euroopa Keskpank, Macroprudential Bulletin April 2021: https://www.ecb.europa.eu/pub/financial-stability/macroprudential-
bulletin/html/ecb.mpbu202104_1~70b30f25c9.en.html
10 Inglise keeles loan-originating alternative investment funds või loan-originating AIFs
11 Alternatiivfondid ei saa laene väljastada nt Bulgaarias, Ungaris, Portugalis, Rumeenias. Allikas: ESMA, Opinion: Key principles
for a European framework on loan origination by funds: https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/2016-
596_opinion_on_loan_origination.pdf
12 Siinkohal võib välja tuua eelkõige Iirimaa ja Luksemburgi, kus on laenu andvate fondide jaoks välja töötatud põhjalik reeglistik,
mis tagab fondidele õiguskindluse.
13 Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon alteratiivfondide valitsejate, turustajate ja turuosalistega toimus 22. oktoober 2020 –
29. jaanuar 2021.
5
Ülevaade peamistest meetmetest
Meede 1: Laenu väljastavate fondide14 regulatsiooni ühtlustamine
Ühtlustatakse laenu andvatele alternatiivfondidele kehtivaid reegleid ja luuakse võrdsed tingimused
kõigi liikmesriikide fondidele laenuturul tegutsemiseks.
1) AIFMD-i lisatakse selge võimalus alternatiivfondidel laene väljastada, seda ka piiriüleselt (lisa
I täiendatakse punktiga 3). Seeläbi tagatakse, et taoline võimalus on fondidel kõigis
liikmesriikides. Laenude väljastamiseks peavad fondid kehtestama sise-reeglid, et tagada
laenuandmise jätkusuutlikkus ning fondi suutlikkus hallata laenuportfelli (AIFMD artikkel
15(3)). Fondid peavad kasutama fondisiseselt kindlaksmääratud mudeleid hindamaks krediidi
riskipositsioone. Samuti kohustub fondivalitseja regulaarselt ajakohastama oma laenuandmise
ja riskide jälgimise poliitikaid. Laenude väljastamise õiguse annaks sellekohane
järelevalveasutuse (Eestis Finantsinspektsioon) luba.
2) Kehtestatakse kontsentratsioonipiirid, sh piiratakse fondide seoseid finantssektori ja
pangandussektoriga, vältimaks riski, et mõne suure laene andva fondi kriis võib kanduda üle
finantssüsteemi laiemalt. Komisjoni ettepaneku kohaselt ei tohiks alternatiivfondid laenata
fondivalitsejatele, depositooriumile, pankadele ega kontsernisiseselt (AIFMD artikkel
15(4a)jj).15Lisatakse nõue, et juhul kui väljastatud laenude nimiväärtus on rohkem kui 60% fondi
netovara väärtusest, peab fond olema kinnine (AIFMD artikkel 16(2)).16
3) Lisatakse nõue, et kui alternatiivfondi antud laen müüakse järelturul, peab laenu andnud fond
säilitama laenus teatud majandusliku huvi (economic interest) (AIFMD artikkel 15(4)(e)). See
reegel ei kehti järelturult omandatud teise fondi väljastatud laenude korral.
4) Fondivalitsejad kohustuvad investoritele andma regulaarselt teavet fondi laenuportfelli
olukorrast, sh laenude võlaklassidest ja laenude amortiseerimisest. Fondivalitsejad peavad
avaldama infot ka mittetöötavate ja raskustes laenude kohta. Samuti peab fondivalitseja
investoritele andma teada, mis tingimustel kasutatakse likviidsusjuhtimise vahendeid ja millised
kulud neist tulenevad ning millised kulud kannab fondivalitseja (AIFMD artikkel 23(1) ja (4)).
Meede 2: Depooteenuse pakkujate ringi laiendamine
Kõigil fondidel on depositoorium, mis hoiab fondi vara ja peab selle kohta arvestust. Kehtiva
regulatsiooni kohaselt peab depositoorium asuma fondi päritoluriigis. Mõnedes liikmesriikides
pidurdab aga fondituru arengut depooteenuse pakkujate vähesus. Sellest tulenevad teenuse kõrge
hind ja madal kvaliteet tähendavad fondile lisakulusid ning vähendab tulusust. Lahendusena teeb
komisjon ettepaneku, et väikeste turgude pädevad järelevalve asutused võivad alternatiivfondi
valitsejatel lubada kasutada teises liikmesriigis asutatud depositooriumi (AIFMD artikkel 61(5)).
Seejuures kohustuvad depositooriumid tegema koostööd mitte ainult nende asukohariigi pädevate
järelevalve asutusega, vaid ka nende liikmesriikide järelevalve asutustega, kelle alternatiivfondi
depositooriumina ta tegutseb ja kus asub fondivalitseja (AIFMD artikkel 21(6)). Depooteenuse
piiriülese pakkumise võimalust ei laiendata UCITSitele.
Meede 3: Kolmandale isikutele fondivalitseja ülesannete delegeerimine
14 Laenu väljastav/andev fond – alternatiivfond, mis annab krediiti olles kas ainus või peamine laenuandja, ostab laene järelturul
ja/või osaleb laenude restruktureerimisel.
15 EKP ja komisjoni andmetel umbes 43,7% fondivalitsejaga fondidest on valitsejaks panga- või kindlustuskontserni kuuluv
ettevõte.
16 Kinnine fond on alternatiivfond, mille osakuid, aktsiaid või osasid ei võeta tagasi enne fondi lõpetamist.
6
Nii AIFMD kui UCITS reeglid lubavad fondivalitsejatel oma ülesandeid edasi anda.
Probleemkohaks on osutunud aga EL tasemel kehtestatud delegeerimisreeglite erinev tõlgendamine
liikmesriigiti, kuna see võib oluliselt mõjutada investorite kaitset. Komisjoni ettepaneku peamine
eesmärk on vähendada turul tegutsevate fiktiivsete ettevõtete (nn letterbox entity) arvu, kus üks
inimene vastutab näiteks 100 fondivalitseja tegevuse eest.
Eelpool kirjeldatud probleemi lahendamiseks ühtlustatakse UCITS ja AIFMD-d reegleid ning
sätestatakse fondivalitseja kohustused, mida ei tohi delegeerida. Samuti kohustub fondivalitseja
nimetama konkreetsed isikud, kes täidavad fondivalitseja juhtimisfunktsioone. Fondivalitsejal peab
olema vähemalt kaks täistööajaga töötajat, kes on EL residendid (AIFMD artikkel 8(1) ja UCITSD
artikkel 7(1)).
Praegu puudub järelevalve asutustel ülevaade delegeerimiste üle, st kellele, millisesse riiki ning mis
ülesanded on edasi antud. Ettepaneku kohaselt peab tulevikus juhul, kui riski või investeerimise
funktsioonid on suuremas osas edasi antud kolmandas riigis asutatud isikutele, sellest teada andma
ESMA-le, kes omakorda esitab regulaarselt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile
ülevaate delegeerimispraktikatest fonditurul (AIFMD artikkel 7(9) ja UCITSD artikkel 13(3) ja (5)).
Meede 4: Avatud fondide likviidsusjuhtimise vahendid
ERSB ja ESMA soovitustele tuginedes teeb komisjon ettepaneku avatud fondide (nii AIFMD kui
ka UCITSD) regulatsiooni täpsustamiseks likviidsusjuhtumise vahenditega (AIFMD artikkel
16(2)(b)jj, ning UCITSD artikkel 18(2)). Ettepaneku eesmärgiks on võimaldada avatud fondidel,
mis oma olemuselt on haavatavamad likviidsusriskidele, paremini valmistuda ette võimalikeks
finantsturu šokkideks ehk luua vahendid likviidsuskriisi ärahoidmiseks. Halvenenud turutingimuste
korral saab avatud fondi valitseja investeeringute kaitsmiseks fondi osakute märkimise ja
tagasivõtmise peatada. Kui suureneb surve osakute tagasivõtmiseks turutingimuste halvenemise
korral, võivad fondivalitsejad olla sunnitud kiirkorras fondi varasid müüma, mis omakorda võib viia
varade väärtuse vähenemiseni ning tekitada fondisektori ja üldise finantsturu vahelise negatiivse
ahela.
Seetõttu oleks tõhusam lahendus kehtestada kogu liidus fondidele sarnased likviidsusjuhtimise
vahendid, mis sätestatakse AIFMD uues lisas V ja UCITSD lisa IIa. Reputatsiooniriski mõju
välistamiseks tuleks kohustada kõiki fonde oma alusdokumentides nimetama lisaks osakute
tagasivõtmise peatamisele veel üks lisas V/ IIa nimekirjas nimetatud lisavõimalustest likviidsuse
juhtimiseks. Samuti tuleks riiklikele pädevatele asutustele anda õigus avaliku huvi korral omal
algatusel peatada osakute tagasivõtmine ning rakendada nö tagasivõtmisväravaid17 ja fondi
alusdokumentides nimetatud muud likviidsuse juhtimise vahendit/vahendeid (AIFMD artiklid
36(2)(j), 47(4)(d) ja 50(5)(a), UCITSD arikkel 84). Kuna investeerimisfondid investeerivad tihti
piiriüleselt, võivad fondi likviidsusraskused mõjutada ka teisi riike. Seetõttu näeb komisjon
ettepanek ESMA-le ette koordineerivat rolli – likviidsuse juhtimise vahendi kasutamisel peab
fondivalitseja teavitama ka ESMA-t ja sihtriigi pädevaid asutusi. Kui pädev riiklik järelevalveasutus
rakendab nimetatud vahendeid, kohustub ta sellest teavitama ka ESMA-t ja ESRB-d. ESMA töötab
välja asjakohased regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud täpsustamaks, millises olukorras ja
kuidas lisas V/IIa nimetatud likviidsusjuhtimise vahendeid kasutada ning millises olukorras peaksid
pädevad järelevalve asutused sekkuma (AIFMD artikkel 16(2b)jj).
Meede 5: Järelevalvega seotud aruandluse tõhustamine
17 Inglise keeles redemption gates – võrreldes osakute tagasivõtmisega on likviidsusväratavate kasutamine pehmem likviidsuse
juhtimise vahend. Selleks määratakse osakute ja aktsiate tagasivõtmise periood.
7
Komisjoni ettepanek valmistab ette järelevalve aruandluse põhjalikumat läbivaatamist ja reformi.
Esimese muudatusena eemaldatakse taseme 1 piirangud teabe kogumisele: täna peab
alternatiivfondi valitseja andma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele ülevaate peamistest
turgudest ja instrumentidest kuhu fondi nimel investeeritakse ning nendega soetud riskidest.
Komisjoni ettepanek on kustutada termin „peamine“ ja seeläbi tagada, et järelevalve asutused
saavad rohkem teavet fondide kohta (AIFMD artikkel 24(1) ja (2)(d)). Teiseks vaadatakse läbi
Euroopa järelevalveasutuste ja riiklike pädevate asutuste teabevajadused, et hoida ära
fondivalitsejate järelevalvelise teabe esitamise kohustuse dubleerimist. Samuti antakse ESMAle
mandaat analüüsimaks võimalust luua ühtne aruandevorm. ESMA töötab välja regulatiivsete
tehniliste standardite eelnõu ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, mis asendab AIFMD lisa
IV aruandevormi.
2.1.1. Muud muudetavad AIFMD sätted
Artikkel 6(4) – alternatiivfondi valitsejate osutavate kõrvalteenuste nimekirja lisatakse
võrdlusaluste haldamine ja krediidihaldus.
Artiklid 21(6)(c), 35(2)(b), 36(1)(c), 37(7)(e), 40(2)(b) ja 42(1)(c) – sätetesse lisatakse täpsustus,
et EL turgudel võivad tegutseda kolmanda riigi alternatiivfondid ja alternatiivfondi valitsejad, kes
ei ole pärit maksualast koostööd mittetegevatest riikidest18. Näiteks ei tohi kolmanda riigi fondi
depositoorium asuda riigis, mis rahapesu tõkestamise direktiivi 2015/849 artikkel 9(2) kohaselt
klassifitseerub suure riskiga kolmandaks riigiks. Sarnased muudatused tehakse ka artiklites
21(6)(d), 35(2)(c), 37(7)(f) ja 40(2)(c).
Artikkel 38a – lisatakse uus artikkel, millega pannakse ESMA-le kohustus regulaarselt analüüsida
pädevate asutuste järelevalvetegevusi seoses fondivalitseja ülesannete delegeerimisega, et ära hoida
nn fiktiivsete fondivalitsejate/letter-box entities turul toimimist. Ka UCITS direktiivi lisatakse sama
põhimõte (artikkel 101a).
Artikkel 50(5a-5g) – kui fondivalitseja vastuvõturiigi pädeval järelevalve asutusel on alust
kahtlustada, et teise liikmesriigi fondivalitseja rikub AIFMD-st tulenevaid reegleid, võib see
järelevalve asutus teavitada fondivalitseja päritoluriigi järelevalve asutust ja paluda kontrollida
reeglite võimalikku rikkumist. Sellest tuleb teavitada ESMA-t ja ESRB-d. Muudatustega
vähendatakse vastuvõturiigi pädevate asutuste tõendamiskohustust (piisab põhjendatud kahtlusest).
Sarnane põhimõte lisatakse ka UCITS direktiivi artiklisse 98.
Artikkel 69(b) – komisjonile pannakse kohustus analüüsida delegeerimisega seotud AIFMD sätteid
ennetamaks riiulifirmade osalemist turul, vajadusel teha ettepanekud direktiivi parandamiseks.
Samuti peab komisjon analüüsima depooteenuse pakkujatele passirežiimi loomise mõttekust.
I lisa punkt 4 – alternatiivfondi valitsejate lubatud tegevuste hulka lisatakse eriotstarbeliste
väärtpaberistamisüksuste teenindamine.
2.1.2. UCITS-i muudatused
Artikkel 13(6) – komisjoni volitatakse võtma vastu delegeeritud akti, milles täpsustatakse
delegeerimise tingimusi ja tingimusi, mille alusel otsustakse, kas UCITSi fondivalitseja on fiktiivne
äriühing ja seega ei ole enam fondivalitseja. Põhimõte peegeldab ka AIFMD artiklisse 20 lisatud
sätteid, va AIFMD-sse ei lisata volitusnormi.
18 Euroopa Liidu Teataja C 64, 27.2.2020: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2020:064:FULL&from=EN
8
Artikkel 20a – uuendusena lisatakse UCITS valitsejatele kohustus anda järelevalvele ülevaade
peamistest kaubeldavatest instrumentidest ja turgudest, millel UCITS kaupleb.
Artikkel 20b – ESMAle (koostöös teiste Euroopa järelevalveasutuste ja EKPga) antakse mandaat
viia läbi uuring tegemaks kindlaks, kuidas oles võimalik tõhustada UCITSite järelevalvega soetud
aruandluskohustusi. Eesmärgiks saada kvaliteetseid andmeid, kuid leevendada fondide
aruandluskohustusi, nt ära hoida teabe mitmesse eri kohta esitamine. Uuringu pinnalt töötab ESMA
välja regulatiivsed tehnilise standardid ja rakenduslikud tehnilised standardid.
2.2.Mõjud
2.2.1. Mõju majandusele ja investeeringutele
Mõju investoritele
Muudatuste tulemusena suureneb üldine õiguskindlus fonditurul. Komisjoni ettepanekud
võimaldavad laene andvatest fondidest potentsiaalselt tulenevaid riske ennetada ja vajadusel
isoleerida muust finantssektorist (laenulimiidid finantsinstitutsioonidele). Samuti parendatakse
investorkaitset, kuna fondivalitsejad kohustuvad andma regulaarselt teavet laenuportfelli kohta ja
seega saavad investorid parema ülevaate fondi laenutegevustest, sh probleemsetest laenudest. Seega
aitavad muudatused investoril teha informeeritud investeerimisotsuseid. Investorite kaitset tõhustab
ka uus nõue, et fondvalitsejal oleks piisavalt kompetentseid töötajaid ja tehnilist võimekust fondi
valitseda, samuti parandab investorkaitset delegeerimisreeglite täpsustamine.
Mõju fondivalitsejatele
2022. a alguse seisuga on Finantsinspektsiooni juures registreeritud 11 tegevusloaga fondivalitsejat
(neist kolmel on alternatiivfondi valitseja tegevusluba), 5 tegevusloaga väikefondi valitsejat ja 52
piiriülest fondivalitsejat.19 Muudatuste tulemusena ei teki fondivalitsejatele uusi olulisi kulusid ega
halduskoormust. Erandiks on laenu andvad fondid. Uued reeglid, mis neile kehtestatakse, võivad
ühekordselt suurendada kulusid, mis on seotud eelkõige järelevalveliste reeglite täitmisega: välja
tuleb töötada (või ajakohastada) laenude andmisega seotud protsessid ja sise-reegleid. Samuti toob
mõningaid kulusid kaasa suurema teabe andmise kohustus (nt investoritele ülevaade
mittetöötavatest laenudest).
Komisjoni ettepanek täpsustada delegeerimisreegleid ei too täna juba AIFMD ja UCITS reegleid
järgivate fondivalitsejate jaoks kaasa uusi kohustusi ega kulutusi. Kohustus lisada fondi
alusdokumenti üks direktiivi lisas nimetatud likviidsusjuhtimise vahenditest rakendub nii
alternatiivfondidele kui ka UCITSitele ja toob kaasa piiratud ühekordseid kulusid: nt põhikirja
muutmine on lubatud vaid üldkoosoleku otsusega, ning muudatused tuleb kooskõlastada
Finantsinspektsiooniga. Samas võib eeldada, et mõned fondivalitsejad kasutavad võimalust sõlmida
depoolepingud väljaspool Eestit asuvat depositooriumiga, seega võimaldavad direktiivi muudatused
hoida fondidel kokku depooteenuse kuludelt.
Mõju majandusele
Majandusele üldisemalt on mõju positiivne, kuna ühtlustatud reeglid ja seeläbi suurenenud
õiguskindlus lihtsustavad fondidel laenude andmist. Sellest saavad enim tulu VKE-d, kelle jaoks on
fondid lisarahastusallikaks. Ühtlustatud reeglid julgustavad ka piiriülest laenamist, mis omakorda
soodustab konkurentsi ja võib vähendada VKE-de laenukulusid. Lisaks võimaldab fondivalitsejate
kohustus anda investoritele rohkem ja täpsemat teavet fondi laenuportfelli kohta, võimaluse teha
teadlikumaid otsuseid ning vajadusel leida suurema tootlusega investeerimisvõimalusi.
2.2.2. Mõju riigisektorile
19 Finantsinspektsioon. Turuosaliste register: https://fi.ee/et/investeerimine-
0/investeerimine/fondivalitsejad/fondivalitsejad?closed=1&page=0
9
Eelnõuga suureneb vähesel määral Finantsinspektsiooni töökoormus seoses alternatiivfondide ja
UCITSite kohustusega alusdokumenti lisada valikuliselt üks likviidsuse juhtimise vahend.
Alusdokumendi muutmine tuleb kooskõlastada Finantsinspektsiooniga ja seetõttu suureneb
Finantsinspektsiooni töökoormus ajutiselt. Muus osas puudub ettepanekul otsene mõju
riigieelarvele.
2.3.Ettepanekute vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele
AIFMD ja UCITS direktiivi muudatuste vastuvõtmise õiguslik alus tuleneb Euroopa Liidu
toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikkel 53 lõikest 1. Artikkel 53 annab Euroopa Parlamendile
ja nõukogule pädevuse anda seadusandliku tavamenetluse kohaselt direktiive, et
koordineerida füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamist ja jätkamist käsitlevate
liikmesriikide õigus- ja haldusnormide, sh finantsvahendajate ja nende pakutavate
investeerimisteenuseid puudutavaid norme.
Komisjoni ettepanekud AIFMD muutmiseks püüavad tagada, et kõigi liikmesriikide laene andvad
fondid saaksid parema juurdepääsu ühisele turule. Samaaegselt kindlustatakse, et laene andvatest
fondidest tulenevad võimalikud riskid oleksid piisava järelevalve all ning seega ennetatavad,
vajadusel ka hallatavad (likviidsusjuhtimise vahendid). Ettepanekutega lihtsustatakse fondide
ligipääsu kvaliteetsele depooteenusele, mis aitab kaasa alternatiivfondide turu integreerumisele.
Samuti ühtlustatakse fondivalitseja ülesannete delegeerimise reegleid, millega tagatakse investorite
parem kaitse. Riikide ühepoolsed meetmed ei suuda ületada liikmesriikide erinevate regulatsioonide
tõttu väljakujunenud puudujääke. Sellest tulenevalt on AIFMD ja UCITS direktiivi ettepanekute
pakett kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, mille
kohaselt võib EL meetmeid võtta vaid siis, kui liikmesriigid üksinda soovitud eesmärke saavutada
ei suuda.
Finantsteenuste ja kapitali turg, sh fonditurg, on olemuselt rahvusvaheline ja teenuseid pakutakse
tihti piiriüleselt. Seetõttu on ka fonditurust tulenevad riskid piiriülesed. Eelpool nimetatud
probleemide lahendamiseks valiti lahendusena olemasolevate direktiivide muutmine – taoline
vahend annab sobiva tasakaalu meetmete ühtlustamise ja liikmesriikidele sätete riiklikusse
õigusesse ülevõtmisel võimaldatava paindlikkuse vahel. Seega võeti täielikult
arvesse subsidiaarsuspõhimõtet.
Komisjoni ettepanek laenu andvate fondide reguleerimiseks on sõnastatud üldpõhimõtete vormis ja
seega jätab piisavalt kaalutlusruumi ja võimalusi liikmesriikidele töötamaks välja siseriiklikke
regulatsioone. Sätted, mis käsitlevad investorkaitset (fondide kohustus anda investoritele teavet
laenuportfellide kohta), on kooskõlas liikmesriikide parimate tavadega.
Ettepanek lubada fondidel kasutada muus kui fondi päritoluriigis asuvat depositooriumi, on
sobivaks lahenduseks, mis võtab arvesse nii fondi kui ka investori huve. Kokkuvõttes ei lähe
komisjoni ettepanek kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.
3. MUUDATUSED SEOSES ELTIF MÄÄRUSEGA
3.1.Ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs
10
Komisjoni ettepanek täiendab juba olemasolevat, 2015. aasta määrust, millega kehtestati Euroopa
pikaajaliste investeerimisfondide (ELTIF) regulatsioon.20 Eesmärgiks oli luua EL tasemel
õigusraamistik pikaajaliste investeeringute tegemiseks ning tagada, et ELTIF-i kui
investeerimistoote profiil oleks järjepidev ja stabiilne kogu liidus. ELTIF-id on kinnised fondid ja
seega vähem likviidsed kui vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse tehtavad investeeringud,
seetõttu sobivad nad pikaaegseteks investeeringuteks nt pensionihalduritele, kindlustusandjatele ja
sihtasutustele. Samas pakuvad ELTIF-id püsivat rahastamist eri taristuprojektidele ja VKE-dele, kes
emiteerivad omakapitali- või võlainstrumente, millele ei leia hõlpsasti ostjat. Selliseid projekte
rahastades toetavad ELTIF-id reaalmajanduse ja poliitiliste strateegiate elluviimise rahastamist.
Samuti aitavad ELTIF-id mitmekesistada VKE-de ja taristuprojektide rahastust, laiendades nende
kapitali kaasamise võimalusi.
Vaatamata ootustele ei ole ELTIF-id tänaseks loodetud populaarsust saavutanud: 2021. aasta lõpu
seisuga on EL fonditurul vaid 57 ELTIF-i, mis asuvad neljas liikmesriigis21 ja mida pakutakse 16
liikmesriigis.22 Kõigest kolmandikku ELTIF-idest pakutakse jaeinvestoritele. ELTIF-ide kogu
valitsetav vara on umbes 2,4 miljardit eurot (vrd alternatiivfondide varad 6,8 triljonit eurot).
2020. aasta kapitaliturgude liidu tegevuskavas23 nimetati ELTIF-ide regulatsiooni üheks meetmeks
saavutamaks keskkonnasäästlikku, digitaalset, kaasavat ja vastupidavat majanduse taastamist,
muutes rahastuse Euroopa ettevõtjate jaoks kättesaadavamaks. Tegevuskavas ettenähtult vaadati
läbi ELTIF regulatsiooni ning konsulteeriti turuosaliste ja ESMA-ga. Selle põhjal valmis käesolev
komisjoni ettepanek ELTIF määruse ajakohastamiseks. Sihiks on lahendada nii ELTIF-ide
pakkumise kui ka nõudlusega seotud probleemid. Ettepanek ei muuda regulatsiooni
aluspõhimõtteid, vaid sisaldab tehnilisi muudatusi. Seejuures luuakse kaks ELTIF-ide
reeglistikku/režiimi: ELTIF-id, mis on mõeldud ainult kutselistele investoritele ja ELTIF-id, mida
võib pakkuda ka jaeinvestoritele.
ELTIF muudatused
Varad ja investeeringud Investorid
Kõlblikud investeeringud ja varad (artiklid 9 ELTIF-spetsiifilise sobivustesti asendamine
ja 10) MiFID II sobivustestiga (artikkel 28)
Osakute ja aktsiate tagasivõtmispoliitika Sihtriigis kohaloleku/esindaja nõude
(artikkel 18) kaotamine (artikkel 26)
Portfelli hajutamine ja kontsentratsioon Osakute/aktsiate märkimise tühistamise
(artiklid 13 ja 15) võimalus (artikkel 30(6))
Raha laenuks võtmine (artikkel 16)
ELTIF-ide loamenetlus (artikkel 5)
Huvide konflikti reeglid (artikkel 12)
Ühisfondi struktuur (master-feeder structure)
Väärtpaberistamine
ELTIFi vara võõrandamine (artikkel 21)
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/760, 29. aprill 2015, Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (EMPs
kohaldatav tekst): https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32015R0760
21 Luskemburg, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania.
22 Hispaania, Prantsusmaa, Luksemburg, Itaalia, Belgia, Holland, Saksamaa, Taani, Kreeka, Iirimaa, Soome, Malta, Portugal,
Rootsi, Poola ja Tšehhi.
23 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee
and the Committee of the Regions, A capital markets union for people and businesses-new action plan, 24.9.2020, COM/2020/590
final.
11
Meede 1: investeerimispoliitika muutmine – kõlblikud varad ja investeeringud
Ettepanekuga püütakse leida kesktee kahe eesmärgi vahel: esiteks, muuta ELTIF-ide
investeerimispoliitika paindlikumaks ning teisalt investeeringute läbi aidata rahastada liidu
majanduse jätkusuutlikku kasvu. Ettepaneku kohaselt laiendatakse ELTIF regulatsiooni
„reaalvarade“ definitsiooni ja kustutatakse nõue, et reaalvara peab andma majanduslikku ja
sotsiaalset kasu (artikkel 2(6)). Reaalvara all peetakse silmas vara, mis omab oma olemusest ja
omadustest tulenevalt väärtust. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib selline vara hõlmata äri- või
elamukinnisvara üksnes juhul, kui see on niisuguse pikaajalise investeerimisprojekti lahutamatu osa
või kõrvalelement, mis aitab kaasa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgi
saavutamisele. Komisjoni hinnangul taoline nõue piirab liigselt ELTIF-ide investeerimisvõimalusi
ja ei ole põhjendatud. Muudatuse tulemusel saavad ELTIF-id investeerida reaalvaradesse nagu
masinad, laevad, lennukid, kinnisvara, aga ka varadesse, mida on keeruline kvantifitseerida, nt
intellektuaalõigused, ja muud õigused, mis on seotud reaalvaraga nt metsamajandamise õigused.
Varasema 70% asemel peab ELTIF tulevikus investeerima vähemalt 60% oma kapitalist kõlblikusse
investeerimisvarasse (artikkel 13). Muudetakse nõuet, et kõlblik investeerimisvara peab hõlmama
üle 10 miljoni euro väärtuses reaalvara, uus miinimumkünnis on 1 miljon eurot – seeläbi saab ELTIF
investeerida ka väiksematesse projektidesse (nt tuuleparkidesse), mis peaks ühtlasi soodustama
ELTIF-ide investeeringuid väiksemate riikide turgudel (artikkel 10(1)(e)). Miinimumnõude
muutmine lubab portfelle mitmekesistada või ka luua temaatilisi portfelle. Samuti laiendatakse
fondifondi strateegiat – lisaks juba täna lubatud investeeringutele ELTIFi, Euroopa
riskikapitalifondi ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi, võib tulevikus investeerida ka UCITS-itesse ja
alternatiivfondidesse. Tulevikus võivad ELTIF-id investeerida ka ettevõtjatesse, mille
turukapitalisatsioon investeeringu tegemise hetkel on kuni 1 miljard eurot (varasemalt 500 miljardit
eurot) (artikkel 11(1)). Õiguskindluse suurendamiseks täpsustatakse määruse sõnastust ning
selgitatakse, et ELTIF-i investeeringud võivad asuda kolmandates riikides (artikkel 1(2)).
Meede 2: lihtsustatakse jaeinvestorite ligipääse ELTIFidele
Täna kehtivad artiklist 30(3) tulenevalt jaeinvestoritele piirangud: jaeinvestor peab ELTIF-i esialgu
investeerima vähemalt 10 000 eurot, mida nimetatakse sissepääsupileti hinnaks24. Jaeinvestorid,
kelle investeerimisportfell on väiksem kui 500 000 eurot, võivad ELTIF-i paigutada kuni 10% oma
varadest. Komisjon ettepaneku kohaselt kustutatakse artikkel 30(3) ja kaotatakse nimetatud
jaeinvestoreid heidutavad barjäärid. Piirangute tühistamise poolt räägib ka fakt, et tegelikult ei ole
võimalik kuidagi kontrollida investori portfelli tegelikku suurust, seega taoline nõue on reaalsuses
sisutühi ja jõustamatu.
Meede 3: erinevad fondireeglid erinevat tüüpi investoritele
Kehtiva regulatsiooni kohaselt kehtivad jaeinvestoritele ja kutselistele investoritele pakutavatele
ELTIF-idele ühesugused portfelli hajutamise nõuded ja kontsentratsioonipiirangud. Kuid ESMA25
hinnangul ei võta see lähenemine arvesse, et kutselised investorid suudavad paremini hinnata
investeerimisega kaasnevaid riske ja võivad olla ka riskialtimad. Kehtivate portfelli koosseisu ja
hajutamise reeglite tulemusena peab ELTIF tegema investeeringud vähemalt kümnesse erinevasse
investeerimisvarasse. Kuid kümne või rohkema kõlbuliku investeerimisvõimaluse leidmine,
analüüsimine ja valimine on nii aja- kui ressursikulukas ning toob fondi jaoks kaasa lisakulusid.
24 Inglise keeles entry ticket.
25
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve
12
ESMA soovitusi järgides teeb komisjon ettepaneku luua kaks paralleelselt ELTIF-i reeglistikku, mis
erinevad portfelli koosseisu, hajutamise ja kontsentratsioonireeglite osas.
Kehtivad reeglid Kutseliste Jaeinvestorite
investorite ELTIF ELTIF
Artikkel 13 Piirang eemaldatakse Künnis tõstetakse
Portfelli koosseis ja hajutamine – keeld investeerida 20%-ni
rohkem kui 10% kapitalist:
- ühe ettevõtja emiteeritud instrumentidesse,
- ühte reaalvarasse,
- ühe ja sama ELTIFi Euroopa riskikapitalifondi või
Portfelli koosseis ja hajutamine
Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi osakutesse või
aktsiatesse;
Nõue, et ELTIFite, Euroopa riskikapitalifondide ja Piirang eemaldatakse Künnis tõstetakse
Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate 40%-ni, kõlblike
koguväärtus ELTIFi portfellis ei tohi ületada 20 % investeeringute
ELTIFi kapitali väärtusest ringi laiendatakse
(lisanduvad
UCITSid ja AIF-id)
Keeld investeerida rohkem kui Piirang eemaldatakse Künnis tõstetakse
5 % oma kapitalist kõlblikesse varadesse kui need on 10%-ni
emiteerinud üks ja sama isik
Piirang, et ELTIFi kogu riskipositsioon seoses ELTIFi Piirang eemaldatakse Künnis tõstetakse
vastaspoolega, mis tuleneb börsivälistest 10%-ni
tuletistehingutest, repotehingutest või
pöördrepotehingutest, ei tohi ületada 5 % ELTIFi
kapitali väärtusest
Artikkel 15(1) Piirang eemaldatakse Künnis tõstetakse
Kontsentrat
sioonipiiran
ELTIF ei või omandada rohkem kui 25% ühe ELTIFi, 40%-ni, (lisanduvad
Euroopa riskikapitalifondi või Euroopa UCITSid ja AIF-id)
gud
sotsiaalettevõtlusfondi.
Meede 4: Jaeinvestorite sobivustesti harmoniseerimine MiFID II26 sobivustestiga
Kehtiva artikkel 28(1) kohaselt peab ELTIF valitseja viima läbi määruses kehtestatud sobivustesti,
sh nt selgitama välja jaeinvestori teadmised ja kogemused ELTIF-ile omases
investeerimisvaldkonnas ning suutlikkuse kanda kahjusid. Määruse sõnastus ei käsitle aga fondi
turustajaid ning nende kohustusi, samas määruses sätestatud kujul on nõude järgimine fondivalitseja
jaoks koormav. Sellest tulenevalt soovitab komisjon asendada ELTIF-spetsiifiline test MiFID II
artiklis 25 sätestatud sobivustestiga, mis on tänaseks ennast tõestanud.
Meede 5: Osakute ja aktsiate tagasivõtmispoliitika
ELTIF on kinnine fond ja seega ei võeta osakuid või aktsiaid tagasi enne ELTIF-i tähtaja
möödumist. Turuosaliste tagasisidest tulenevalt teeb komisjon ettepaneku, et fondivalitseja võib
fondi alusdokumendis sätestada nö likviidsusakna27 (artikkel 19(2)(a)) – fondivalitseja viib
omavahel järelturul nö kokku ELTIF-ist lahkuda soovivad investorid ja ELTIF-i investeerida
soovijad. Kogu protsessi peaks korraldama fondivalitseja ja kokkuvõttes jääks likviidsusakna
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014 , finantsinstrumentide turgude kohta ning millega
muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02014L0065-
20220101
27 Inglise keeles liquidity window.
13
võimaldamine fondivalitseja diskretsiooniotsuseks (kas, mis ulatuses ja millise sagedusega
investoritele likviidsusakna lahendust pakkuda). Sellist võimalust saab kasutada vaid juhul kui see
fondi alusdokumentides on sätestatud ja kui selleks koostatakse täpsed sise-reeglid (nt kuidas on
jaotatud vastutus ja rollid fondivalitseja ja fondihalduri vahel, kaasnevad kulud ning nende jaotus).
Eelkõige oleks taoline likviidsusaken oluline jaeinvestoritele, kes võivad soovida enne ELTIF-i
ametlikku lõppu loobuda investeeringust. Samas kaitseks taoline lahendus ka ELTIF-i endast, kuna
investorite osakuid või aktsiaid ei pea sellisel juhul võtma tagasi ELTIF-i kapitali arvel.28
3.1.1. Muud muudetavad ELTIF määruse sätted
Artikkel 1(2) – ELTIF määruse eesmärgikirjeldusest kustutatakse viide, et eesmärgiks on kaasata
ja suunata kapitali Euroopa pikaajalistesse investeeringutesse. Kuigi ka edaspidi jääb eesmärgiks
investeerida pikaajalistesse suurprojektidesse, siis võivad nimetatud investeerimisvõimalused asuda
ka väljaspool Euroopat. Tegemist ei ole olulise muutusega, kuna ka kehtiva regulatsiooni kohaselt
võivad ELTIF-id investeerida kolmandatesse riikidesse. Muudatus viiakse sisse eelkõige
õiguskindluse ja selguse parandamiseks, samuti võimaldab muudatus laiendada investeeringuteks
kõlblike varade ringi.
Artikkel 3(3) – liikmesriikide pädevad asutused peavad teavitama ESMA-t riigis välja antud või
tühistatud tegevuslubadest kord kuus (täna teavitatakse kord kvartalis). Samuti täpsustatakse teavet,
mida ELTIF-ide kohta ESMA elektroonilises keskregistris avaldatakse. Seeläbi loodetakse
lihtsustada teabe leidmist ELTIF-ide kohta, mis aitaks eelkõige jaeinvestoritel erinevaid ELTIF-e
võrrelda ja teha paremaid investeerimisotsuseid.
Artikkel 5(1) ja (3) – täpsustatakse ELTIF tegevusloa menetlust, esitatavaid dokumente ja
menetluse tähtaegu. Samuti sätestatakse selgelt keeld nõuda ELTIF-ilt, et teda valitseks
alternatiivfondi valitseja, mis oleks asutatud ELTIF-i päritoluriigis.
Artikkel 10(1)(a) ja (d) – muudetakse kõlblike investeerimisvarade tingimusi, muuhulgas võivad
ELTIF-id:
- olla vähemusosalusega kaasinvestorid (hetkel kehtib enamusosaluse nõue),
- võivad kasutada fondifondi investeerimisstrateegiaid ja investeerida alternatiivfondidesse
(hetkel võivad investeerida vaid ELTIF-idesse, EuVECA-desse29 ja EuSEF-sse30).
Artikkel (10)(f) – täpsustakse, millistesse väärtpaberistamise tehingutesse võib fondi vara
investeerida ehk fond võib investeerida, kui alusvaraks on:
- hüpoteegiga tagatud elamukinnisvaralaenud,
- hüpoteegiga tagatud ärilaenud,
- laenud äriühingutele, sh VKE-dele.
Artikkel 12 – huvide konflikti sätteid täiendatakse. Õiguskindluse huvides sätestatakse, et ELTIF-
i valitseja ja selle töötajad võivad investeerida ELTIF-i ja samadesse varadesse. Teatud juhtudel
võib selline ühisinvesteerimine olla standardpraktika.
Artikkel 16(1) – muudetakse ELTIF-i sätteid, mis reguleerivad raha laenuks võtmist, mis kehtiva
sõnastuse kohaselt ei tohi olla rohkem kui 30% ELTIF-i kapitali väärtusest. Siinkohal lisatakse
28 Määruse artikkel 18(2) sätestab juba täna erandi üldisest tagasivõtmispoliitikast. Nimetatud erand näeb ette osakute või aktsiate
tagasivõtmise fondi aktiva
29 Euroopa riskikapitalifondi kaubamärk
30 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi
14
erinevad sätted ELTIF-idele, mida turustatakse ainult kutselistele investoritele (kuni 100% kapitali
väärtusest) ja ELTIF-idele, mida pakutakse ka jaeinvestoritele (kuni 50% kapitali väärtusest).
Artikkel 18(4) – artikkel kustutatakse. Kehtiv määrus sätestab, et investorid võivad taotleda ELTIF-
i likvideerimist, kui nende osakute või aktsiate tagasivõtmise nõudeid ei ole rahuldatud ühe aasta
jooksul. Taoline õigus on komisjoni hinnangul ebaproportsionaalne ja kahjustab liigselt teiste
investorite huve.
Artikkel 30(4) ja (6) – täpsustatakse investorite võrdse kohtlemise põhimõtet ja jaeinvestori õigust
kahe nädala jooksul pärast ELTIF osakute või aktsiate märkimist või kohustuse võtmist märkimine
tühistada ja saada raha tagasi ilma trahvita.
Artikkel 37(1) – komisjon alustab ELTIF määruse kohaldamise läbivaatamist hiljemalt viie aasta
jooksul määruse jõustumisest.
3.2.Mõjud
3.2.1. Mõju majandusele ja investeeringutele
Huvirühmad, keda muudatused võivad mõjutada, on eelkõige fondivalitsejad, jae- ja kutselised
investorid ning kvalifitseeruvad portfelliettevõtjad (börsil noteerimata aga ka noteeritud VKE-d),
millesse ELTIF-id võivad investeerida. Mõjude hindamisel tuleb arvestada, et muudatuste tulemid
avalduvad olulise viitega, kuna uute fondide ning investeeringute tegemine võib võtta kuid.
Nagu eelpool mainituid, siis täna ei ole Eestis ühtegi ELTIF-i asutatud. Praeguse seisuga ei ole
teada, kas Eesti kutselised investorid (eelkõige näiteks pensionifondid) on ELTIF-idesse
investeerinud, kuid võttes arvesse asutatud ELTIF-ide piiratud arvu (57 fondi) ja nende pakkumise
geograafilist jaotust (eelkõige Kesk- ja Lõuna-Euroopas), siis on vähetõenäoline, et taolised
investeeringud oleks suuremahulised. Kehtivad ELTIF reeglid, mis nõuavad esialgse
miinimuminvesteeringuna 10 000 eurot, kahtlemata heidutasid potentsiaalseid jaeinvestoreid nii
Eestis kui ka mujal EL-is. Sellest nõudest loobumine võib Eesti jaeinvestoreid, kes otsivad
pikaajalise investeerimise võimalusi, ELTIF-itesse investeerima mõjutada. Arvatavasti jääb Eesit
jaeinvestorite huvi siiski tagasihoidlikuks, kuna üldjuhul eelistavad jaeinvestorid likviidsemaid
fonde (näiteks UCITS).
ELTIF muudatuste mõju Eesti majandusele võib tuleneda Eesti VKE-de paranenud kapitali
kaasamise võimalustest. Investeeringuid Eestisse lihtsustab eelkõige kõlblike investeerimisvarade
laiendamine (artikkel 10(3)), sh võimalus investeerida 1 miljoni väärtusega reaalvarasse, tänu
millele saab investeerimiskõlbulikuks lugeda ka näiteks Eesti tuuleparkide või päikesefarmide
projekte.
3.2.2. Mõju riigisektorile
Ettepanekul puudub mõju riigieelarvele, kuna määrusega ei panda kohustusi liikmesriikidele.
Samuti ei suurene näiteks ELTIF-i valitseja loamenetlusest tulenev halduskoormus
Finantsinspektsioonile, kuna ELTIF-i võib valitseda vaid alternatiivfondi valitseja ja sellekohased
sätted on juba investeerimisfondide seaduses ette nähtud.
3.3.Ettepanekute vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele
ELTIF määruse, millega kehtestatakse ühtsed nõuded ja mille eesmärgiks on siseturu toimimine,
õiguslikuks aluseks on ELTL artiklil 114 lõige 1. Investorkaitse ja finantsstabiilsuse tagamiseks
15
sätestatakse määruses reeglid, mis vähendavad pikaajalistesse vahenditesse suunatud
investeeringutega seotud riske. Seeläbi aitab määrus tagada siseturu tõrgeteta toimimist.
Käesolev õigusraamistik tagab, et ELTIF-idele rakenduvad kõigis riikides ühetaolised reeglid ja
investoritel on ühtsel siseturul sarnased võimalused investeerida usaldusväärsetesse pikaajalistesse
fondidesse. Ettepanekuga lihtsustatakse seega fondivalitsejatele kohalduvaid sätteid ja tagatakse
kõigile turuosalistele võrdsed tegevustingimused.
ELTIF määrus kehtestab kogu siseturu ulatuses ühtsed reeglid ELTIF-i investeerimis- ja
tegutsemistingimustele ning tagab, et kõigile fondivalitsejatele ja investoritele tagatakse ühesugused
õigused. Liikmesriikide tasandil ei ole võimalik sarnast reeglite harmoniseerimist saavutada.
Seetõttu on ELTIF määruse eesmärke parem saavutada EL tasandil. Käesolev ettepanek ei lähe
kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks, ja on seega kooskõlas
asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega.
Proportsionaalsuse puhul püütakse ettepanekuga saavutada asjakohane tasakaal avaliku
huvi ja kavandatud meetmete kulutõhususe vahel. Komisjoni ettepanekus toodud muudatused
püüavad luua EL investeerimisfondi kaubamärki, mida tuntakse ja usaldatakse tulevikus ka
väljaspool EL-i. Muudatusettepanekud on kalibreeritud hoolikalt, et võimalikult vähe häirida juba
täna turul aktiivseid ELTIF-e. Seega on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega
lähe seega kaugemale sellest, mida on vaja ühtse ELTIF õigusraamistiku kehtestamiseks.
4. MUUDATUSED SEOSES VÄÄRTPABERITE KAUPLEMISTEABE
KOONDAMISEGA JA INVESTEERIMISTEENUSTE OSUTAMISEGA
(MIFIR/MIFID MUUTMINE)
4.1.Ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs
4.1.1. Väärtpaberite kauplemisteabe avalikustamise regulatsiooni muutmine (ühtse
kauplemiskoondteabe süsteemi loomine)
Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud uuringu kohaselt ei ole enamikul investoritel täielikku
ülevaadet EL-i finantsturgudel kauplemiseks pakutavatest aktsiatest/võlakirjadest (edaspidi
väärtpaberitest) ja nende hindadest. Kohad, kus saab aktsiate ja võlakirjadega kaubelda võib EL
õiguse kohaselt jagada üldjuhul kolmeks erinevaks kauplemiskohaks (trading venues):
a) reguleeritud väärtpaberiturg ehk sisuliselt väärtpaberibörs;
b) mitmepoolsed või organiseeritud kauplemissüsteemid ehk sisuliselt alternatiivbörsid;
c) nn anonüümsed kauplemisplatvormid (dark pools), mida korraldavad üldjuhul pangad ja
suuremad investeerimisühingud EL-s ja mille suhtes ei kohaldata kõiki kauplemisteabe
avalikustamise reegleid.
Lisaks kauplemiskohtadele saab väärtpaberitehinguid teha ka läbi süsteemsete täitjate (pangad,
investeerimisühingud, kes täidavad klientide korraldusi kauplemiskohtade väliselt).
Erinevate kauplemiskohtade ja süsteemsete täitjate arv EL-s on kokku 476. Eestis on kaks
kauplemiskohta: Tallinna börs ja selle korraldatav alternatiivbörs.
Täna ei ole aga EL-s süsteemi või andmebaasi, kus oleks vastav kauplemisinfo väärtpaberi kohta
keskselt kättesaadav. Selle asemel avaldab iga kauplemiskoht ise eraldi turuandmete aruandeid.
Komisjoni hinnangul on erinevate kauplemiskohtade koondvaate puudumine probleem. Mh
võidakse ühe ja sama väärtpaberiga kaubelda mitmes erinevas kauplemiskohas, mis omakorda võib
viia erinevate täitmistingimusteni (sh ka hinnateabeni) kauplemiskohtade võrdluses. Just
jaeinvestoritel on ebapiisav juurdepääs konsolideeritud ja võrreldavatele kauplemisandmetele ning
16
nad ei saa hinnata, kas nad oleksid saanud alternatiivsel platvormil paremad väärtpaberite
korraldamise täitmistingimused.
Lisaks ka väärtpaberimaaklerid (pangad, investeerimisühingud) vastutavad investori korralduse
parimatel tingimustel täitmise eest, mis tähendab hinna ja investorite jaoks madalaima otsese ja
kaudse kogukulu poolest soodsaima tehingu saavutamist. Maaklerid peavad näitama oma klientidele
hindu, millega nad ostsid ja müüsid, võrreldes tehingu sooritamise ajal erinevatel börsidel ja
alternatiivsetel kauplemiskohtadel saadaolevate hindade ja mahtudega. Väiksematel turutegijatel
(pankadel, investeerimisühingutel) võib samuti olla probleeme asjakohase info saamisega, kuivõrd
asjakohast infot avaldavad erinevad kauplemiskohad üksteisest sõltumatult.
Seetõttu on teinud komisjon ettepaneku luua nn väärtpaberite kauplemisteabe konsolideeritud
süsteem/andmebaas (consolidated tape). Õiguslikult tähendab see juba kehtiva
investeerimisteenuste osutamise regulatsiooni (MiFID2/MiFIR) muutmist, mis kehtib aastast 2007.
a. ja mille peamine eesmärk on olnud tagada piisav investorikaitse. Aja jooksul on seda regulatsiooni
üksjagu muudetud/täiendatud. MiFID2/MiFIR reguleerib iseenesest juba täna kauplemiskoondteabe
pakkujate (consolidated tape provider) tegevust. Praegune kauplemiskoondteabe pakkujat puudutav
regulatsioon põhineb aga vabal konkurentsil (st olenevalt turust võib tekkida mitmeid
kauplemiskoondteabe pakkujaid). Siiani pole aga turule tekkinud mitte ühtki vastavat ettevõtet, kes
kauplemisteabe koondamise ja investoritele kättesaadavaks tegemisega tegeleks. Komisjoni
ettepanek seisneb selles, et börsid ja muud kauplemiskohad peaksid saatma reaalajas andmevooge
akrediteeritud kauplemiskoondteabe pakkujale, kes peaks omakorda tegema avalikkusele
kättesaadavaks täpselt samasuguse teabe mõistliku hinnaga. Kasutada tuleb sealjuures identseid
andmesilte ja -vorminguid. Kehtiv õigusraamistik ei kohusta kauplemiskohti ja vastavaid
arveldussüsteeme esitama turuandmeid kauplemiskoondteabe süsteemile.
Komisjon on MiFIR/MiFID2 muudatuspaketiga välja pakkunud lahenduse, mis näeks ette keskse
andmebaasiteenuse pakkuja, kelle eesmärk on pakkuda väärtpaberite kohta terviklikku ülevaadet
turuandmetest, s.o. EL-i erinevates kauplemiskohtades kaubeldavate väärtpaberite hindadest ja
mahust. Euroopa Komisjon kaalus lisaks kesksele süsteemile ka nelja muud varianti:
Komisjoni poolt kaalutud Lühikirjeldus
variandid
1. Turuandmete Nn turuandmete isekoondajad on turuosalised (nt
„isekoondajad“ suuremad IT firmad või suuremad
pangad/investeerimisühingud), kes koondavad
turuandmeid enda sisemiseks kasutamiseks, st sellist
koondteabesüsteemi laiemale avalikkusele ei avaldata.
Need turuosalised peaks end Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (ESMA) juures
vastavalt „isekoondajateks“ registreerima. Selleks, et
vältida keerulisi individuaalseid turuandmete
litsentsimiskokkuleppeid sadade täitmisplatvormidega
(turuandmete esitajatega), oleks turuandmete esitamine
kohustuslik.
2. Konkureerivad Kauplemiskoondteabe süsteemi pakkujate arvu ei piirata,
kauplemiskoondteabe kuid kõik oleksid kohustatud registreerima ennast ESMA
pakkujad ehk juures, kes nende üle järelevalvet peaks. Andmed
detsentraliseeritud koondataks andmekeskustesse, kus asuvad
lähenemine kauplemiskoondteabe süsteemi tellijad. Seega näidataks
siiski pigem kohalikku tegelikkust vastavalt
geograafilisele asukohale, mitte kogu EL-i üleseid
17
andmeid (lähtudes põhimõttest, et „parim täitmine“ on
kohalik reaalsus).
3. Börside poolt juhitav Selle lähenemisviisi kohaselt saaks börsidest
koondteabe süsteem kauplemiskoondteabe konsolideerijad kõikide
väärtpaberite osas, mis on vastaval börsil noteeritud.
Kokkuvõttes tähendaks see seda, et igal Euroopa börsil
tekiks nn oma kauplemiskoondteabe süsteem (nt
NASDAQ OMX, Euronext, Deutsche Börse jne).
4. Üks kauplemiskoondteabe Üks kauplemiskoondteabe süsteemi pakkuja iga
pakkuja iga varaklassi kohta varaklassi kohta (aktsiad, ETF-id, võlakirjad,
ehk tsentraliseeritud tuletisinstrumendid) koondaks teavet kõikidelt EL-i
lähenemine börsidelt. Sellised kauplemiskoondteabe pakkujad
kuuluks ESMA otsese järelevalve alla. Selle variandi
juurde on Komisjon eelnõus ka jäänud.
5. Kontsentratsioonireegli Kogu börsiaktsiatega kauplemine koondatakse
variant konkreetselt vastavale börsile, mistõttu puuduks vajadus
turu põhiandmete konsolideerimiseks eraldiseisvas
kauplemiskoondteabe süsteemis. Seega siin mingit
kauplemiskoondteavet ei tekikski. Selle võimaluse
eesmärk oleks pigem konsolideerida turuandmete voogu
(kaudselt), koondades teatud varaklassidega kauplemise
määratud täitmisplatvormidele.
Kauplemiskoondteabe üldist süsteemi ja nn arhitektuuri puudutavad muudatused kajastuvad MiFRi
artiklite 2 ja 52 muutmises ja uute artiklite 22a, 22b, 22c, 27da, 27ha, 38g ja 38h lisamises ning
MiFIDi artiklite 31(1), 50 ja 70(3) muutmises, kus mh:
- MiFIRi artiklisse 2 lisatakse uued mõisted, mis on olulised turuandmete konsolideerimiseks
(nt turu põhiandmete määratlus, turuandmete panustaja (market data contributor),
regulatiivsed andmed);
- uute MiFIRi artikliga 22a, 22b ja 22c kehtestatakse kauplemiskohtadele kohustus edastada
kindlaksmääratud turuandmed otse ja eranditult üksustele, kelle ESMA on iga varaklassi
puhul määranud kauplemiskoondteabe süsteemi pakkujaks (kohustuslikult edastatavad
andmed). Iga väärtpaberi kohta luuakse eraldi andmebaas (nt aktsiate, võlakirjade, ETF-ide
või tuletisinstrumentide kauplemiskoondteabe süsteem). Samuti viiakse süsteemsete täitjate
tehingute aruandluse vormid ja aruandluskohustused vastavusse börside ja muude
kauplemiskohtade suhtes kohalduvate vormide ja kohustustega. Seda tehakse delegeeritud
õigusaktiga, millega muudetakse praegune börside poolt kasutatav aruandlusvorm
(mudelturu tüpoloogia) kõigi süsteemsete täitjate turuandmete aruannete jaoks
kohustuslikuks. Lisaks laiendatakse ärikellade sünkroniseerimise (sync of business clocks)
kohustust lisaks kauplemiskohtadele ja nende liikmetele ka süsteemsetele täitjatele, APA-
dele (st tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatele) ja kauplemiskoondteabe
pakkujatele;
- Uue MiFIRi artikliga 27da kehtestatakse iga varaklassi (aktsiad, ETFid, võlakirjad ja
tuletisväärtpaberid) jaoks kauplemiskoondteabe pakkuja määramise kord. Selle kohaselt
peab ESMA määrama eraldi kauplemisteabe pakkuja iga varaklassi lõikes viieks
aastaks. Uue artikliga 27h lisatakse säte organisatsiooniliste nõuete ja teenusekvaliteedi
standardite kohta, mida kohaldatakse kõikide ESMA valitud ja määratud
kauplemiskoondteabe pakkujate suhtes. Kauplemiskoondteabe pakkujale esitatakse
18
järgmised nõuded: a) konsolideeritud põhituruandmete kogumine; b) osalistelt
litsentsitasude kogumine; ja c) aktsiate puhul reguleeritud turgude tulude osalemise kava
(revenue participation scheme) nende turuandmete esitamise eest. Uue artikliga 27ha
määratakse täpsemad kauplemiskoondteabe pakkujale esitatavad aruandluskohustused.
Need aruandluskohustused puudutavad eelkõige teenusetaseme nõuete kvaliteediomadusi,
nt tarnekiirust, ja aruandeid töökindluse kohta;
- uute MiFIRi artiklite 38g ja 38h muudatustega tagatakse, et ESMA-l oleks
kauplemiskoondteabe pakkujate suhtes piisavad volitused järelevalve teostamiseks;
- MiFIDi artikli 31 lõike 1 muudatusega nõutakse, et liikmesriigid kohustaks MTF-e ja OTF-
e haldavaid investeerimisühinguid, pankasid ja turukorraldajaid kehtestama korra, tagamaks,
et need vastaks MiFIR-iga kehtestatud andmekvaliteedi standardile.
Lisaks eeltoodule on vajalik ka turuandmete esitamine õiglaselt kompenseerida, kuna kohustuslikus
korras andmete edastamine kauplemiskoondteabe süsteemi pakkujale jätaks börsid ja muud
kohustatud teabe esitajad ilma võimalusest seda infot ise müüa. Euroopa Komisjon on koostanud
mõjuanalüüsi erinevate hinnastamise võimaluste kohta (lühikokkuvõte erinevate kaalutud
variantide kohta on esitatud allpool tabelis). Vastavad muudatused nn tulu teenimise kohta
soovitakse sätestada MiFIR-sse uue artikli 27h lisamisega.
Nn tasustamise variant Lühikirjeldus
1. Kindlaksmääratud Kehtestatakse õigusaktiga kohustus teha standardsed
turuandmete kohustuslikus turuandmed kauplemiskoondteabe süsteemi
korras edastamine pakkujale kättesaadavaks. Turuandmete esitajatele
Minimaalsete lisatulu loomiseks kehtestatakse nn „miinimumtulu
tulueesmärkide eesmärgid“. Need kehtestab ja vaatab üle vastav
kehtestamine sõltumatu komitee.
2. Kindlaksmääratud Õigusaktiga kehtestatakse kohustus teha standardsed
turuandmete kohustuslikus turuandmed kauplemiskoondteabe süsteemi
korras edastamine pakkujale kättesaadavaks ja samas kehtestatakse ka
Kohustuslikud kohustuslik liitumistasu. Liitumistasude suurus oleks
liitumistasud sõltuvuses kauplemiskoondteabe süsteemi pakkuja
tuludest. See tekitaks süsteemi pakkujate ja andmete
edastajatel ühised ärihuvid. Liitumistasud kehtestab
ja vaatab üle vastav sõltumatu komitee.
3. Kindlaksmääratud Õigusaktiga kehtestatakse kohustus teha standardsed
turuandmete kohustuslikus turuandmed kauplemiskoondteabe süsteemi
korras edastamine pakkujale kättesaadavaks ja turuandmete esitajatele
Võrdlushinna kasutustasu (v.a. nn dark pools, mis ei esita tehingueelset teavet
ja mille puhul tehinguid tehakse esmase turu
täitmisplatvormidel kehtestatud võrdlushinnaga)
tagatakse hüvitis turuandmete esitamise eest.
Võrdlushinnast loobumiseks nähakse ette teatud
tasu, mis tuleb maksta kauplemiskoondteabe
süsteemi pakkujale.
Euroopa Komisjon on eelistanud varianti 1, st tagada börsidele ja muudele turuandmete esitajatele
teatud miinimumtulu (kui nad esitavad andmed kauplemiskoondteabe süsteemi pakkujale). Eeldatav
tulu võib oluliselt varieeruda olenevalt vastava süsteemi täpsetest omadustest. Komisjoni hinnangul
19
tagab see variant selle, et kauplemiskoondteabe süsteemi pakkuja ja turuandmete esitajad jagaksid
ühiseid ärihuve.
4.1.2. Muud muudatused
Peale kauplemiskoondteabe süsteemi loomist tehakse ka muid ettepanekud MiFID2/MiFIR
muutmiseks:
a) võrdlushindade loobumise miinimumläve (reference price waiver – RPW) ettenägemine
(MiFIR artiklite 4 ja 14 muutmine, uue artikli 17a lisamine) – nähakse ette võrdlushinnast
loobumise miinimumlävendi, mis takistab alternatiivsetel kauplemiskohtadel
(alternatiivbörsidel) teostada võrdlushinnast madalamaid tehingumahtusid. Võrdlushind
määratakse vastavalt väärtpaberite hinnale kauplemiskohtades, kus nad esmakordselt
kauplemisele lubatakse; vastavalt väärtpaberite hinnale, mida kaubeldakse likviiduse
seisukohalt kõige asjakohasemal turul, kui see hind on laialdaselt avaldatud ja turuosalised
peavad seda usaldusväärseks võrdlushinnaks; või vastavalt kauplemiskoondteabe süsteemis
avaldatud hinnale. Eesmärk on suurendada läbipaistvust hinnateabe osas ning
vähendada/piirata anonüümsetel platvormidel kauplemist (vt ka allpool punkt (b)).
Lisaks tugevdatakse süsteemsete täitjate (SI-de) nn avaliku noteerimise kohustust. Samuti
kohaldatakse võrdlushinna erandi (RPW) alammäära tehingutele, mille SI teeb ilma
tehingueelseid läbipaistvusnõudeid järgimata ehk kui ta ei avalda vastavaid tehingueelseid
andmeid. SI-d ei tohi enam n-ö keskpunktis sobitada väiksemaid tehinguid, mis on kaks korda
tavalisest turu suurusest väiksemad. Kui SI-d kauplevad üle kahekordse standardse turu
suuruse, kuid alla laiaulatusliku künnise (large in-scale threshold), lubatakse neil keskpunktis
viia kokku tehinguid tingimusel, et nad vastavad hinnasammu alamäära (tick size) reeglitele.
Kui SI-d kauplevad üle laiaulatusliku künnise, lubatakse neil jätkuvalt viia tehinguid kokku
keskpunktis, järgimata hinnasammu alammäära režiimi;
b) topeltmahu piirangu (individuaalne 4%-se ja EL ülese 8%-se piirangu) asendamine
(MiFIR artikli 5 muutmine) – praegune regulatsioon näeb ette teatud erandid
läbipaistvusreeglitest (waivers). Nende erandite liiga laialdase kasutuse tõttu ei ole suur osa
aktsiatehingutest nö läbipaistvad (nendega kaubeldakse anonüümsetel platvormidel ehk dark
pools). Kehtib küll reegel, mis peaks piirama vastavate erandite kasutamist (nt topeltmahu
piirang, mis kehtestab ülempiiri aktsiate arvule, millega turuosalised võivad erandi alusel
kaubelda), siis on selle rakendamine praktikas üsna keeruline. Seetõttu tehakse muudatused,
mille kohaselt kaotatakse senine 4% mahupiirang teatud anonüümsetele
kauplemisplatvormidele ja 8% EL-i ülene üldine piirmäär langetatakse 7%-le;
c) aktsiatega kauplemise kohustus (STO) ja tuletisinstrumentidega kauplemise kohustus
(DTO) (MiFRi artiklite 23, 28, 32 muutmine ja uue artikli 32a lisamine) – üldjuhul kehtib
reegel, et tehingud aktsiatega tuleb teha kauplemiskohtades või süsteemse täitja poolt. Siiski ei
kehti see reegel mitte-süsteemse tähtsusega või vähekaubeldavatele aktsiatele. Praktikas ei ole
aga selle erandi rakendamine olnud üheselt selge, mistõttu tehakse ettepanek, et see erand
kehtib üksnes nendele aktsiatele, millele ei ole omistatud ISIN koodi. ESMA avaldab nimekirja
kõigist aktsiatest, mille suhtes kohaldatakse STO-d.
Lisaks tehakse muudatused DTO-s, et viia see rohkem kooskõlla tuletisinstrumentide
kliirimiskohustusi reguleeriva määrusega (EMIR).
Ka luuakse eraldiseisev nn peatamismehhanism, mille kohaselt Euroopa Komisjon saab peatada
teatavate pankade/investeerimisühingute kauplemiskohustuse, kui nimetatud teenusepakkujad
tegutsevad tehingupartneritega (vastaspooltega) kolmandatest riikidest. Mehhanismi saab
aktiveerida liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusel ja see toimub Euroopa Komisjoni poolt
vastuvõetud rakendusaktina;
d) võlakirjatehingute kohta info avaldamise edasilükkamise piiramine (MiFIR artikli 11
muutmine) – tehakse ettepanek ühtlustada mittekapitaliväärtpaberite (non-equity)
20
kauplemisjärgsete andmete avaldamise kohustusi. Ehk mittekapitaliväärtpaberitega seotud
tehingute hindade avaldamine tahetakse tuua võimalikult lähedale reaalajale. See tähendab, et
kaotatakse riiklike järelevalveasutuste kaalutlusõigus, mis annab hetkel neile õiguse edasi
lükata kauplemisjärgse aruandluse avaldamist kuni 4 nädalat (kaalutlusõigus säilib ainult
riigivõlakirjade üle). Kaalutlusõiguse vähendamisega seotud riskide vältimiseks jääb endiselt
võimalus tehingumahtusid lühikeseks ajaks nö varjata, kuid see aeg ei tohiks olla pikem kui 2
nädalat. ESMA-le antakse õigused määrata kindlaks edasilükkamise kalibreerimine erinevate
instrumentide jaoks.
e) börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide (ETD-de) kliirimise kohustuslikkuse kaotamine
(MiFIRi artiklite 35, 36 ja 38 muutmine) – on leitud, et kohustus, mis sunnib kliirimiskodadel
(CCP-de) igasuguseid ETD-sid kliirima, on vähendanud stiimuleid uute ETD-de loomiseks.
Seega kaotatakse vastav "avatud juurdepääsu" kohustus, et aidata kaasa uute ETD-toodete
väljatöötamisele/pakkumisele;
f) kauplemiseelse ja -järgse info avaldamine mõistliku tasu alusel (reasonable commercial
basis - RCB) (MiFRi artikli 13 muutmine) – kehtiv regulatsioon nõuab
kauplemiskohtadelt/pankadelt/ investeerimisühingutelt, et nad teeksid turuandmed RCB
põhimõtte kohaselt kättesaadavaks ja tagaksid sellele teabele mittediskrimineeriva juurdepääsu.
Praktikas see väidetavalt ei ole siiski hästi õnnestunud. Nüüd antakse ESMA-le volitus näha
ette selles osas detailsemad reeglid, mis oleksid ka õiguslikult siduvad;
g) täiendavate tasude võtmise keelustamine (payment for order flow; PFOF keelustamine)
(MiFIR uue artikli 39a lisamine) - tehakse ettepanek keelustada eelkõige süsteemsetel täitjatel
pakkuda makset nn jaemüügi tellimuste voo eest (Komisjoni hinnangul moodustab
jaetellimuste voog 7–10% päevasest tehingute kogumahust EL-s). Ehk maaklerfirmad
(investeerimisühingud ja pangad) ei tohi enam võtta tasu selle eest, kui nad saadavad kliendi
korraldused edasi täitmiseks kolmandale osapoolele (üldjuhul nn välkkauplejatele). Sel juhul
võivad maaklerid saada nii oma kliendilt tehingu täitmise tasu kui ka tasu kolmandalt
osapoolelt, kes lõppkokkuvõttes täidab kliendi korralduse. Lisaks võib tekkida maakleritel
sellises olukorras huvide konflikt, sest neil võib olla pigem stiimul edastada korraldused
täitjatele, kes maksavad maksekorralduste voo eest suurimat tasu, mitte neile, kes teevad kliendi
korralduse parima hinna alusel (ehk parima täitmise reeglit ei järgita). USA-s ja UK-s on see
juba varem keelustatud;
h) täiendavad sanktsioneerimisnormid (MiFID artikli 70 lõike 3(b) muutmine) – muutmisega
nõutakse, et liikmesriigid näeksid ette sanktsioonid ka teatud uute MiFIR-i sätete rikkumise
eest (nt mahu ülempiiri mehhanismiga seoses, kohustuslike andmete kauplemiskoondteabe
pakkujale esitamata jätmise eest või mittepiisava kvaliteediga esitamise eest, PFOF nõuete
rikkumise eest);
i) muud muudatused:
- MiFIR artiklis 1 muudetakse määruse teema ja reguleerimisala teatud aspekte. Eelkõige
täpsustatakse, kes peab omama alternatiivbörsi (MTF-i) tegevusluba;
- MiFIRi artikli 26 ja artikli 27 lõike 3 muudatustega tehakse mõned tehnilised muudatused
seoses tehingute aruandluse ja võrdlusandmetega;
- MiFIDi artikli 2 lõike 1 muudatusega kaotatakse tegevusloa nõue isikutele, kes tegelevad
kauplemiskohas omal kulul otsese elektroonilise juurdepääsu (DEA) kaudu, kuivõrd nad ei
osuta muid investeerimisteenuseid.
- MiFIDi artikli 47 lõike 1 muudatusega nõutakse, et liikmesriigid kohustaks reguleeritud
turge kehtestama korra, et tagada MiFIRis ettenähtud andmekvaliteedi standard.
- MiFIRi Artikli 50 muutmisega antakse Euroopa Komisjonile õigus võtta vastu täiendavaid
delegeeritud akte ja artikli 52 muudatusega pannakse ESMA-le kohustus esitada
järelevalvearuanne. Artikli 52 lõige 14 ja artikli 54 lõige 2 kustutatakse, jättes välja
21
üleminekumeetme ja Euroopa Komisjonile antud volitused võtta vastu delegeeritud
õigusakte, mis sätestavad uue kauplemiskoondteabe süsteemi pakkuja regulatsiooni.
- MiFID-st jäetakse välja või asendatakse sätted, mis muutuvad üleliigseks seoses MiFIR-i
kavandatavate muudatustega (nt artikli 1 lõige 7, artikli 4 lõike 1 punkt 19, artikkel 27,
artikkel 50, artikli 70 lõike 3 punkti a punkt xxx).
4.2.Mõjud
4.2.1. Mõju majandusele ja investeeringutele
Üldine mõju ja mõju teenuse kasutajale (investoritele)
Kauplemiskoondteabe süsteemi kasutuselevõtt võiks potentsiaalselt soodustada suurema osa
elanikkonna võimalust investeerida erinevatesse väärtpaberitesse üle EL-i. Täpsemalt:
väärtpaberite turuandmete konsolideerimisest võiksid peamist kasu saada (jae)investorid,
kuna kauplemiskoondteabe süsteemi pakkuja tagab investoritele ja nende investeeringute
halduritele täieliku ülevaate mis tahes väärtpaberiga tehtud tehingute kohta (sh
likviidsusest);
lisaks võiks kauplemiskoondteabe süsteem motiveerida investeerimisteenuste pakkujaid (sh
varahaldureid) lisama oma hallatavatesse portfellidesse kõiki EL-is saadaolevaid
väärtpabereid, mitte ainult neid instrumente, mis on saadaval vähestes kohtades või vastavalt
sellele, milliseid turuandmeid nad praegu tellivad;
ühtse kauplemiskoondteabe süsteemi loomine n-ö demokratiseeriks ülevaate selle kohta, kus
on mistahes väärtpaberi parim hind ja suurim likviidsus. See võrdsustaks
konkurentsitingimusi, luues olukorra, kus nii jaeinvestoril, selle maakleril, väikese
varahalduri või suurpanga heaks töötaval kauplejal oleks kõigil samad turuteadmised, mis
praegu on ainult suurematel turutegijatel;
kauplemiskoondteabe süsteem aitaks tagada ka tegeliku parima täitmise jaeklientidele.
Hetkel on keeruline investoritel panna oma maaklereid vastutama selle eest, kas nad
saavutasid oma tehingute parima tulemuse, kuna parima hinna kontrollimiseks on praegu
vaja tellida andmemüüja patenteeritud turuandmetoode või iga börsi pakutav patenteeritud
andmevoog. Nö halva kvaliteediga andmete tootmise ja normaliseerimise kulud toovad
kaasa lisakulutusi ning viib ka andmevoogude eest võetavad tasud kõrgeks. Seetõttu puudub
maakleritel täielik ülevaade, milline on turul parim hind.
Kauplemiskoondteabe süsteemi kasutamiseks nähakse investoritele ette ka teatud tasud. Siiski
eristatakse jaeinvestoritele (mille tasu on kas pigem sümboolne või puudub) ning
professionaalsetele investoritele mõeldud pakette.
Mõju emitentidele
Turuandmete aruandlusvormide standardiseerimine hõlbustab turuandmete koondamist. Eelkõige
väikese ja keskmise suurusega emitentide (edaspidi VKE) de aktsiad, mis on noteeritud ainult ühel
või mõnel reguleeritud turul või VKE-de kasvuturgudel, muutuvad nähtavaks igale
(mittekohalikule) investorile ja maaklerile. See suurendaks investeeringute atraktiivsust ja nende
aktsiate kaasamise võimalusi investeerimisfondidesse või investeerimisportfellidesse, sh
välisinvestorite huvi. EL-ülesel platvormil andmete avaldamine võib seega suurendada ka
mõningate emitentide nähtavust kogu EL-is ja seega suurendada nende kapitali kaasamise
efektiivsust.
Andmearuannete ühtlustamine võib turuandmete esitajatele samas kaasa tuua mõningad kulutused.
Siiski on suurem osa neist ühekordsed investeeringud.
Mõju börsidele (ja muudele andmete edastajatele)
22
Kauplemiskoondteabe süsteemi loomine vähendab börside ja muude kauplemiskohtade tulusid.
Samas nähakse ette selle tarvis vastav kompenseerimismehhanism.
Lisaks hõlbustaks kauplemiskoondteabe süsteemi esitatavate turuandmete vormingute
standardiseerimine ilmselt andmete sisestamist. Enamus kulusid, mis sellise standardsete vormide
kasutuselevõtuga kaasnevad on ühekordsed kulud. Alternatiivbörsid (nt need, mis pakuvad
võimalust kaubelda börsil noteeritud aktsiatega) saaksid kauplemiskoondteabe süsteemist kasu,
kuna see suurendaks investorite teadlikkust nende pakutavatest täiendavatest väärtpaberite
korralduste täitmisvõimalustest.
4.2.2. Mõju riigisektorile
Ettepanekul puudub otsene mõju riigieelarvele.
Kauplemiskoondteabe süsteemi pakkujaks on erasektori ettevõte, mis hakkab kuuluma ESMA
otsese järelevalve alla. Ka teised ettepanekus käsitletavad elemendid ei mõjuta eelarvet.
Kuna kauplemiskoondteabe pakkuja üle teostab järelevalvet ESMA, siis ei mõjuta kavandatavad
muudatused otseselt ka Finantsinspektsiooni järelevalvelist tegevust. Siiski võib kaasneda väga
väike töökoormuse suurenemine seoses sellega, et börsidele ja muudele teabe esitajatele kaasnevad
uued kohustused ja Finantsinspektsioon peab tavapärase järelevalve raames jälgima, et neid
täidetaks.
4.3.Ettepanekute vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele
Õigusliku aluse olemasolu
MiFID/MiFIRi vastuvõtmise õiguslik alus on ELTL artikkel 114. Käesoleva muudatusettepaneku
eesmärk on parandada väärtpaberituru andmete (kauplemise kohta) avalikustamist/kättesaadavust
(läbi konsolideeritud süsteemi) ja samuti nende kvaliteeti. Seetõttu peaksid kavandatavad
muudatused kuuluma sama õigusliku aluse alla. Artikkel 114 annab Euroopa Parlamendile ja
nõukogule pädevuse võtta meetmeid õigusnormide ühtlustamiseks, mis on suunatud ühtse siseturu
loomisele ja toimimisele. ELTL artikkel 114 võimaldab EL-il võtta meetmeid mitte ainult
põhivabaduste teostamise olemasolevate takistuste kõrvaldamiseks, vaid ka selliste takistuste
tekkimise vältimiseks, mis on piisavalt konkreetselt etteaimatavad. Sinna alla kuuluvad ka sellised
takistused, mis raskendavad ettevõtjate (mh investorite) jaoks siseturu eeliste täielikku
ärakasutamist. Seega on ELTLartikkel 114 sobiv õiguslik alus, et kõrvaldada takistused sellise
konsolideeritud süsteemi loomiseks. Nn killustunud turuandmete allikad, ebaselged turuandmete
aruandlusstandardid ja keerulistest turuandmete tegevusloastamise skeemid on väidetavalt need
peamised tegurid, mis takistavad kogu EL-is kauplemisteabe konsolideerimist ja investoritele ühest
kesksest andmebaasist kättesaadavaks tegemist. Taolise tsentraliseeritud andmebaasi jätkuv
puudumine takistab väidetavalt eelkõige jaeinvestoritel üle ELi saamast koondvaadet selle kohta,
kust leida parimaid investeerimisvõimalusi. Seega mitte midagi muutes praegune nn teabe
ebasümmeetria jätkuks.
Vastavus subsidiaarsuse põhimõttele
Erinevate väärtpaberite kauplemiskohtade avaldatud kauplemisteabe konsolideerimiseks on vaja
kogu EL-is kehtivat reeglistikku. Üksikute liikmesriikide võetavad meetmed ei lahendaks tõhusalt
vajadust turuandmete konsolideerimiseks kogu EL-is. Erinevad liikmesriigid võivad vastu võtta
erinevad standardid või valida turuandmete koondaja suhtes kohaldatavad erinevad
tegevusloastamise skeemid (võimalik, et mõni liikmesriik ei astuks üldse samme). Kuna nende
andmete avalikustamine peaks toimima kogu EL-is ühtselt, siis on nii tõhusam kui ka tulemuslikum
käsitleda aruandlusstandardeid ja andmete litsentsimise tingimusi, mis on vajalikud koondvaate
loomiseks kõigist kauplemisturgudest EL-i tasandil. Andmearuannete ja litsentside tingimuste
23
standardiseerimine kehtiks ainult kauplemiskoondteabe pakkujale esitatava aruandluse suhtes (ehk
teisi aruandlusnõudeid käesolevate muudatustega ei standardiseerita).
Vastavus proportsionaalsuse põhimõttele
Kavandatav turuandmete standardite ja litsentseerimise tingimuste ühtlustamine turuandmete
edastamiseks ja kauplemiskoondteabe pakkujale ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik seatud
eesmärkide saavutamiseks. Siseriiklikud meetmed ei saavutaks turuandmete konsolideerimiseks
seatud eesmärke, eelkõige ei suudaks need muuta teavet kättesaadavaks laiemale ringile
investoritele. Sel eesmärgil on vaja sätestada, et vastav kauplemisteave tuleb kohustuslikus korras
edastada kauplemiskoondteabe pakkujale.
5. ESAP ETTEPANEKUTE SISU JA SEISUKOHAD
5.1.Ettepanekute sisu ja võrdlev analüüs
Ettepanek on luua Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (ESAP), mis võimaldab ühest kohast ligipääsu
avalikule finants- ja kestlikkusega seotud teabele ELi ettevõtete ja investeerimistoodete kohta, nagu
näiteks majandusaasata aruanded, poolaasta vahearuanded, aruanded valitsustele tehtavate maksete
kohta, väärtpaberiprospektid, jmt. Hetkel analoogset ühtset piiriülest koondatud andmetele
ligipääsupunkti ei ole, vaid erinevaid andmeid avaldatakse erinevates kohtades – ettevõtete endi
veebilehtedel, väärtpaberibörside kaudu, finantsjärelevalvaja või direktiivi 2004/109/EÜ alusel
reguleeritud teabe avaldamiseks igas EL liikmesriigis ametlikult kindlaks määratud süsteemi
(OAM) kaudu, jm. ESAP loomine suurendab ettevõtete nähtavust investorite jaoks ja avab rohkem
rahastamisallikaid. See on eriti oluline väikestel kapitaliturgudel tegutsevate väiksemate ettevõtete
jaoks, sest neil on nüüd lihtsam jõuda ELi ja ka rahvusvaheliste investorite radariekraanile. ESAP
sisaldab ka ettevõtete avaldatud kestlikkusega seotud teavet. See toetab Euroopa rohelise
kokkuleppe eesmärke.
ESAP loomine 2024. aastaks on üks 2020. aasta septembris vastu võetud kapitaliturgude liidu
tegevuskava31 juhtalgatusi. ESAP eesmärgiks on tagada kogu ELis tõhusal ja mittediskrimineerival
viisil juurdepääs juriidiliste ja füüsiliste isikute, ehk nn üksuste avaldatavale teabele ning toodetele,
mis on seotud kapitaliturgude, finantsteenuste ja kestliku rahandusega. ESAP loomise algatus
koosneb kolmest õigusakti eelnõust:
• määrus, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (COM(2021) 723 final);
• direktiiv, millega muudetakse teatavaid direktiive (COM(2021) 724 final);
• määrus, millega muudetakse teatavaid määrusi (COM(2021) 725 final).
Teave üksuste tegevuse ja toodete kohta on kapitali pakkujate jaoks oluline otsuste tegemisel. ESAP
aitab kaasa finantsteenuste ja kapitaliturgude edasisele integreerimisele ühtsele turule, kapitali
tõhusamale jaotamisele kogu ELis ning väiksemate riiklike kapitaliturgude ja majanduste arengu
edendamisele, muutes need nähtavamaks. ESAP võimaldab ka börsil noteerimata üksustel,
sealhulgas väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd), teha teave vabatahtlikult
kättesaadavaks. See hõlbustab nende juurdepääsu kapitalile.
31 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee
and the Committee of the Regions, A capital markets union for people and businesses-new action plan, 24.9.2020, COM/2020/590
final.
24
ESAP on ühtlasi osa Euroopa finantsandmete ruumist, mida tutvustati 2020. aasta septembris
avaldatud digirahanduse strateegias32. Digirahanduse strateegias on seatud eesmärk, et 2024. aastaks
tuleks finantsteenuseid käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt üldsusele avaldatav teave avalikustada
standarditud ja masinloetavas vormingus.
ESAP on suunatud peamiselt sellistele kasutajatele nagu investorid, finantsanalüütikud ja
turuvahendajad, nt varahaldurid, nõustajad või andmete kogujad. Kuid muud liiki kasutajad, nagu
kodanikuühiskond, reguleerivad asutused ja muud avaliku sektori asutused (näiteks statistikametid),
saavad samuti ESAP kaudu neile huvipakkuvale teabele ühest kohast ligi. Allpool esitatud joonisel
on kujutatud teabe liikumist teavet esitavatest üksustest kuni lõpptarbijateni.
5.1.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühtne
juurdepääsupunkt, mis võimaldab tsentraliseeritud juurdepääsu finantsteenuste,
kapitaliturgude ja jätkusuutlikkuse seisukohast olulisele avalikult kättesaadavale teabele
Artiklis 1 kohustatakse ESMAt looma 31. detsembriks 2024 ESAP, et võimaldada avalikkusele
juurdepääs teabele, mille peavad antud määruse lisas loetletud õigusaktide kohaselt üksused, ehk
juriidilised ja füüsilised isikud avalikkusele avaldama ja täiendavatele teabekategooriatele,
sealhulgas finants- või jätkusuutlikkusega seotud teabele, mille määruse kohaldamisalasse jäävad
üksused otsustavad ESAP-i vabatahtlikult lisada. ESAP algatusega samas ei lisata üksustele ühtegi
täiendavat teabe avaldamise kohustust, vaid koondatakse lihtsalt erinevate õigusaktide alusel
avaldamisele kuuluv teave ühte kohta.
32 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee
and the Committee of the Regions, A digital finance strategy for the EU, 24.09.2020, COM/2020/591 final.
25
Artiklis 2 sätestatud määruses kasutatavad mõisted: üksus, kogumisasutus, andmete väljavõttu
võimaldav vorming, masinloetav vorming, kvalifitseeritud e-tempel, rakendusliides, metaandmed.
Artiklis 3 sätestatakse tingimused ja nõuded, mida üksused peavad järgima vabatahtliku teabe
avaldamisel ESAP kaudu. Detailsemad nõuded esitatakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee
välja töötatavates tehnilistes standardites.
Artiklis 4 nähakse ette, et ESMA peab avaldama ning hoidma ajakohasena nimekirja
kogumisasutustest, kes vastutavad üksuste avaldatud teabe vastuvõtmise eest.
Artiklis 5 sätestatakse teabe kogumisasutuste ülesanded ja kohustused ning põhimõte, et üksused
esitavad teavet einult ühe korra vastava ühe kogumisasutuse kaudu. Esitatavad teabe õigsuse eest
vastutavad teavet esitavad üksused. Täpsemad nõuded seoses esitatava teabega kehtestatakse
Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee välja töötatavates tehnilistes standardites, mida
kogumisasutused kohaldavad kontrollimaks, kas üksuste esitatud teave vastab ESAP määruse ja
sellega kaasnevate valdkondlike õigusaktide muudatuste nõuetele. ESAP-i kaudu avaldatav teave
peab olema kättesaadavav 10 aastat, kui määruse lisas esitatud nimekirjas loetletud EL-i
õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Artikkel sisaldab ka erisätet isikuandmete kaitset käsitlevate
õigusaktide järgimise tagamiseks.
Artiklis 6 nõutakse, et ESMA töötaks ESAPi tarvis välja tõhusa IT-turbepoliitika.
Artiklis 7 sätestatakse ESAP-i funktsioonid, mille kaudu kasutajad saavad teabele juurde pääseda
ja teavet otsida.
Artiklis 8 sätestatakse tingimused, mille alusel saavad kasutajad juurdepääsu ESAP-is saadaolevale
teabele, mis on tavaliselt tasuta. ESMA võib samas nõuda tasu kasutajatelt, kes soovivad väga suuri
andmemahtusid või sageli ajakohastatud teavet. EL institutsioonid, agentuurid jm asutused ning
erinevad riiklikud asutused ja pädevad asutused peavad alati ESAP teabele ligi pääsema otse,
koheselt ning tasuta, et võimaldada neil täita oma vastavaid ülesandeid, volitusi ja kohustusi.
Artiklis 9 kohaselt peab ESMA tagama, et ESAP-i kaudu juurdepääsetava teabe kasutamine ja
taaskasutamine ei rikuks Direktiivi 96/9/EC artikli 7(1) kohaseid sui generis andmebaasi õigusi ning
selle kasutamise ja taaskasutamise suhtes ei kohaldata mingeid tingimusi, välja arvatud juhul, kui
on täidetud artiklis 9 loetletud konkreetsed tingimused (objektiivsus, mittediskrimineerimine,
avaliku huvi eesmärk, jm).
Artiklis 10 nähakse ette, et ESMA teostaks teabe kvaliteedi tagamiseks automatiseeritud
valideerimisi, et kontrollida kogumisasutustelt saadud teabe vastavust ESAP määruse ja selle lisas
osutatud kohaldatavate valdkondlike õigusaktide nõuetele.
Artiklis 11 täpsustatakse ESMA ülesandeid ESAPi haldamisel koostöös Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutuse ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve
Asutusega ning nähakse ette konsulteerimine Väärtpaberite ja Turgude Sidusrühmade Grupiga
(Securities and Markets Stakeholder Group). Samuti nähakse ette üldine keeld eraisikuliste andmete
säilitamiseksm va teatud tingimustel.
Artiklis 12 sätestatakse nõuded, mida ESMA koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa
Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega rakendab ESAPi toimimise jälgimiseks teatud
kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate alusel. Jälgimise tulemuste kohta avaldab ta ühtlasi
aastaaruande. Enne aruande avaldamist peab ESMA ühtlasi konsulteerima Väärtpaberite ja Turgude
Sidusrühmade Grupiga (Securities and Markets Stakeholder Group).
Artiklis 13 esitatakse nn ülevaatamisklausel, mille kohaselt komisjon vaatab ESAPi toimimise ja
tõhususe läbi viis aastat pärast määruse jõustumist.
26
Artiklis 14 sätestatakse määruse jõustumine kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa
Liidu Teatajas.
Määruse lisas esitatakse nimekirjad EL õigusaktidest, mis jäävad ESAP kohaldumisalasse ja mille
alusel esitatavat teavet hakatakse seega ESAP kaudu edaspidi kättesaadavaks tegema:
Osas A 21 EL määrust:
Osas B 16 EL direktiivi.
5.1.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse teatavaid määrusi
seoses Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomise ja toimimisega
Nn omnibuss-määruse igas artiklis muudetakse ühte ESAP määruse lisa osas A loetletud määrust,
millega täpsustatakse täiendavaid aspekte seoses teabe avaldamisega ESAP kaudu:
1) Teabe avalikustamine ja vorm. Täpsustatakse, et mis tahes teave, dokumendid ja aruanded,
mille üksused (sealhulgas reitinguagentuurid, fondid, kesksed vastaspooled, väärtpaberite
depositooriumid, väärtpaberite emitendid, audiitorid või krediidiasutused) on ELi õiguse alusel
avalikustanud, tuleb esitada kogumisasutusele andmete väljavõtteid võimaldaval või masinloetaval
kujul, kui see on EL õigusega nõutav, samaaegselt nende avaldamisega. Samuti täpsustatakse, et iga
avalikustatava teabe, dokumendi ja aruandega peab olema kaasas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punktis 27 määratletud kvalifitseeritud elektrooniline pitser ning
see peab sisaldama vähemalt järgmisi metaandmeid:
– teavet esitava üksuse nimi;
– juriidilise isiku tunnus (LEI);
– üksuse suurus;
– teabe tüüp;
– konkreetne ajavahemik, mille jooksul teave tuleb vajaduse korral avalikult kättesaadavaks teha,
kui see on kohane.
Asjaomane Euroopa järelevalveasutus (st ESMA, EBA või EIOPA) töötab tasuvusanalüüsi põhjal
välja rakenduslike tehniliste standardite kavandid, kus täpsustatakse:
– teabega kaasas olevad konkreetsed metaandmed;
– teabe andmete struktureerimine;
– masinloetav formaat.
Komisjonil on õigus võtta need rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidega.
2) Kogumisasutuste määramine Täpsustatakse, milline on asjaomane kogumisasutus, kellele
teavet esitav asutus peab teabe esitama. Kui kogumisasutus on määrusega juba kindlaks määratud,
määratakse see ühtlasi spetsiaalselt ESAPi eesmärgil teabe kogumiseks. Kui ühtki kogumisasutust
ei ole võimalik määruse alusel ESAPi tarvis määrata, antakse ESAP kogumisasutuse ülesanne
direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvusdirektiiv) alusel loodud ametlikult määratud mehhanismidele
(OAM).
3) Rakendamise kuupäev. Igas artiklis täpsustatakse kohaldamise kuupäev, millal hakkab
konkreetne määrus ja sellega seotud avalikustamiskohustused ESAPi kohaldumissalasse kuuluma.
Kokku muudetakse artiklitega 1 – 21 antud määruses 21 erinevat EL määrust, sh 20 finantsteenuste
sektori määrust praktiliselt kõikides finantsteenuste valdkondades (väärtpaberiturg, fondid,
pangandus, pensionid, reitinguagentuurid, väärtpaberituru kesksed vastaspooled, jm) ning avaliku
huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid reguleerivat määrust (EL) No 537/2014.
27
Artikli 22 kohaselt jõustub määrus kahekümnendal päeval peale selle Euroopa Liidu Teatajas
avaldamist ning on tervikuna siduv ja otsekohalduv kõigis EL liikmesriikides.
5.1.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse teatavaid direktiive
seoses Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomise ja toimimisega
Nn omnibuss-direktiivi igas artiklis muudetakse analoogselt omnibuss-määrusega ühte ESAP
määruse lisa osas B loetletud direktiivi, millega täpsustatakse täiendavaid aspekte seoses teabe
avaldamisega ESAP kaudu. Täpsustatakse, et mis tahes teave, dokumendid ja aruanded, mille
üksused (sealhulgas väärtpaberite emitendid, audiitorid, fondid ja fondivalitsejad, kindlustusseltsid,
äriühingud, institutsioonid, investeerimisühingud või krediidiasutused) on ELi õiguse alusel
avalikustanud, tuleb esitada kogumisasutusele andmete väljavõtteid võimaldaval või masinloetaval
kujul, kui see on EL õigusega nõutav, samaaegselt nende avaldamisega.
Nõuded seoses avalikustatava teabega, kogumisasutuste määramisega ja kohaldamise tähtaegadega
kattuvad juba eelmises peatükis omnibuss-määruse kohta kirjeldatuga.
Kokku muudetakse artiklitega 1 – 16 antud direktiivis 16 erinevat EL direktiivi, sh 14
finantsteenuste sektori direktiivi praktiliselt kõikides finantsteenuste valdkondades (väärtpaberiturg,
fondid, pangandus, kindlustus, jm) ning raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud
aruannete kohustuslikku auditit käsitlevat direktiivi 2006/43/EÜ ning teatavat liiki ettevõtjate
aruandeaasta finantsaruandeid, konsolideeritud finantsaruandeid ja nendega seotud aruandeid
käsitlevat direktiivi 2013/34/EU.
Artikli 17 kohaselt peavad liikmesriigid direktiivis ette nähtud sätted üle võtma hiljemalt 12 kuu
jooksul nende jõustumisest ning saatama üle võtvad sätted ühtlasi Euroopa Komisjonile.
Artiklite 18 ja 19 kohaselt jõustub direktiivi kahekümnendal päeval peale selle Euroopa Liidu
Teatajas avaldamist ning on suunatud Liikmesriikidele.
5.2.Mõjud
5.2.1. Üldine ülevaade
Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (ESAP) võimaldab ühest kohast ligipääsu finantsteabele, mida
erinevate EL õigusaktide alusel finantssektori ettevõtted juba praegu avaldavad, kuid millele ei ole
võimalik erinevate liikmesriikide ettevõtete kohta seni koondatult ligi pääseda. Lisaks tehakse
ESAP kaudu kättesaadavaks kestlikkusega seotud teave, mida ELi ettevõtted erinevate õigusaktide
alusel hakkavad avaldama. Ühtse juurdepääsupunkti loomine muudab ettevõtted ning ettevõtete
avaldatava teabe nähtavaks ja piiriüleselt kergemini kättesaadavaks.
ESMAt kohustatakse looma ESAP-it 31. detsembriks 2024. Kogu ESAPi arendus läheb Euroopa
Komisjoni hinnangul maksma 2022-2027 aastate jooksul hinnanguliselt 16,5 miljonit eurot. Sellest
9,6 miljonit finantseeritakse läbi EL fondide ning 6,9 miljonit läbi liikmesriikide järelvalve asutuste.
ESAPi edastavad finantsturuosalised infot, mida nad hetkel esitavad Finantsinspektsioonile või
avalikustavad oma kodulehel. Lisaks tuleb tulevikus esitada ESAPisse ka kestlikkusteabe info.
Kestlikkusteabe esitamise ESAPi on seotud äriühingute kestlikuusaruandluse direktiivi (edaspidi
CSRD) eelnõuga. Eelnõu kohaselt hakkab kestlikkusaruandluse esitamise kohustus tulevikus
kehtima vähemalt 220 Eestis tegutsevale suurettevõttele ja avaliku huvi ettevõttele, kellest 33 on
börsiettevõtted. Kestlikkusaruandlus tähendab, et ettevõte peab kirjeldama tegevusaruandes oma
tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste
28
järgimist ja korruptsioonivastast võitlust ning neid valdkondi käsitlevat riskijuhtimist, selleks
rakendatavat poliitikat ja selle tulemusi, tuues välja olulised vastavasisulised mitterahalised
tulemusnäitajad. Kestlikkusaruandlus on osa majandusaasta aruande tegevusaruandest. Hetkel
kehtiva regulatsiooni kohaselt peab sellist teavet oma majandusaasta aruandes esitama vaid 8 Eesti
suurimat ettevõtet. Eelnõu sätestab, et tulevikus peavad kõik ettevõtjad kes on kohustatud
kestlikkusteavet esitama, esitama selle kasutades ühtset digitaalset vormingut, masinloetavalt läbi
korraldatud teabe salvestamise süsteemi ESAPisse.
5.2.2. Mõju majandusele ja investeeringutele
Mõju äriühingutele ja investoritele
Aruandluse ESAP-i esitamise kohustus toob kaasa kulutusi äriühingutele, kuna neil tekib vajadus
registreerida end loodavasse portaali ja aruandluse esitamiseks taotleda juriidilise isiku tuvastamise
kood (legal entity identifier, mis enamikel finantsturuosalistel on erinevatest EL õigusaktidest
lähtuvalt küll juba olemas), omandada allkirjastamise vahend ja digitaalne sertifikaat, ning võibolla
tasuda ka teavet koguvale asutusele tasusid. Need kulud kokku oleksid konservatiivse hinnanguna
Euroopa Komisjoni ESAP mõjuanalüüsi33 kohaselt ca 800 € ettevõtte kohta aastas.
Eelnõuga luuakse nõue, mille järgi tuleb aruandlus esitada masinloetavas formaadis läbi EL
direktiivi 2004/109/EÜ (nn läbipaistvusdirektiiv) alusel määratud korraldatud teabe salvestamise
süsteemi (edaspidi OAM) ESAPi. Äriregistri kaudu eraldi teabe esitamist ESAPisse ei ole ette
nähtud, va juhul kui see on määratud OAMiks. Kõik börsil noteeritud ettevõtted pidid alates 2021
aastast esitama oma majandusaasta aruanded vastavalt ESEFi nõuetele. Tegemist on Euroopa ühtse
elektroonilise aruandluse vorminguga, mille kohaselt kõik ELi reguleeritud turgudel noteeritud
ettevõtted peavad oma aruanded esitama uues tehnilises formaadis (XHTML). See tähendab, et oma
raamatupidamise aruande põhiaruannetes (finantsseisundi aruanne, koondkasumiaruanne,
rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne) tuli hakata kasutama masinloetavaid
märgendeid, mis põhinevad rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) taksonoomial.
2022. aasta raamatupidamise aastaaruannetes on kohustuslik masinloetavalt märgistada juba kogu
informatsioon. Toetudes Eesti börsiettevõtete kogemusele ja EL mõjuhinnangutele esitada
ettevõttes esmakordselt masinloetavas formaadis (nn ESEF formaadis) aastaaruanne, võib hinnata
ettevõtja sellise info edastamise esmakordseks kuluks majasiseselt aruandlust luues umbes 8 200€
ning edaspidiseks kuluks 2 400€. Juhul kui selline teenus ostetakse sisse on kulud suurusjärgus
13 000 € esmane ESEF formaadis esitamine ning 4 600€ järgnevatel aastatel. Sinna lisandub
audiitorkontrolli tasu, mis on suurusjärgus 100 audiitori töötundi esimesel aastal.
ESAPisse tuleb hakata esitama ka kestlikkusaruannet masinloetavas formaadis. Seda hakkavad
esitama suured äriühingud ning avaliku huvi üksused, sh börsil noteeritud äriühingud,kelle vastu on
huvi laialdasem – nende käekäigust on huvitatud nii kliendid, pangad kui ka investorid. Investorid
on aina rohkem huvitatud investeerimisest sellistesse äriühingutesse, kes arvestavad oma tegevuses
keskkonna, sotsiaalsete ning juhtimisteguritega.
Samas nähakse erinevate õigusaktide muudatustega ette ka mõningaid kõrvalekaldeid senisest
praktikast, mis kaasnevad seoses ESAPisse teabe esitama hakkamise kohustusega. Näiteks:
- peavad direktiivi 2013/34/EL, mis käsitleb teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruandeid,
konsolideeritud finantsaruandeid ja nendega seotud aruandeid, muudatuste kohaselt nn avaliku
huvi üksused oma aruandeid (majandusaasata aruanded, poolaasta vahearuanded, muud kui
finantsteavet kajastavad aruanded) hakkama alates 01.01.2025.a nende aruannete avaldamisel
33 ESAP Euroopa Komisjoni mõjude hindamine
29
ühtlasi esitama OAM kaudu ESAPile. Samas puudus seni nendel avaliku huvi üksustel, kelle
väärtpaberitega ei kaubelda börsil (näiteks pangad, kindlustusseltsid), seni vajadus OAMile teavet
esitada;
- avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid reguleeriva määruse (EL) No 537/2014
muudatuste kohaselt peavad avaliku huvi üksuste audiitorid hakkama alates 01.01.2026 esitama
oma läbipaistvusaruandeid OAM kaudu ESAPile;
- prospektimääruse (EL) 2017/1129 muudatuste kohaselt peavad väärtpaberiprospektide koostajad
hakkama alates 01.01.2024 oma prospektid nende avaldamisel saatma ühtlasi otse ESMA-le, samas
kui seni on avaldatavad prospektid liikunud ESMA-le kohaliku finantsjärelevalveasutuse kaudu;
- analoogselt peavad eurofondide (UCITS) direktiivi 2009/65/EÜ muudatuste kohaselt eurofondid
alates 01.01.2026 esitama oma prospekti, perioodilised aruanded, jm teabe nende avaldamisel
ühtlasi otse ESMA-le.
Kuigi äriühingutele võib esialgu tekkida mitmeid kulutusi, siis pikemas perspektiivis ühtsele ja
ühetaolisele aruandlusele üleminekuga seoses kulud vähenevad. Ühtsed loodavad reeglid info
avalikustamiseks aitavad kulusid kokku hoida ka info kasutajatel. Info muutub võrreldavaks, kiiresti
kätte saadavaks ning kiiresti analüüsitavaks. Sellised avaandmed annavad võimaluse erinevatel
reitinguagentuuridel ning muid analüüse teostavatel ettevõtetel ehitada andmete analüüsimudeleid,
mis on täna kasutusel olevatest palju informatiivsemad ning millele teadlik investor saab oma
finantsotsuseid tehes tugineda.
5.2.3. Mõju riigisektorile
Mõju kogumisasutustele
Aruandlust hakatakse ESAPi esitatama masinloetavas formaadis läbi kogumisatuste, kelleks saab
enamikel juhtudel OAM. Selleks tuleb riigil arendada oma infosüsteeme. Euroopa komisjoni
mõjuanalüüsi kohaselt läheb liidestumine ESAPiga liikmesriigile maksma suurusjärgus 50 800 €
ning iga aastane halduskulu jääb ca 6 500 € juurde. Kulud on toodud vaid tehnilise liidestuse kohta,
mis tähendab, et lisaks tuleb arvestada arenduskuludega, et OAM suudaks masinloetaval kujul
aruandeid vastu võtta, valideerida ning edastada. Lisaks vajame aruannete säilitamiseks ja
arhiveerimiseks serverimahtu ning aruannete esitajatele on vaja luua ka kasutajatoe funktsioon.
Konsulteerisime võimaliku IT-arhitektuurilise lahenduse osas nii Finantsinspektsiooni (edaspidi FI)
kui ka Registrite ja Infosüsteemide keskusega (edaspidi RIK). Finantsinspektsiooniga seetõttu, et
nemad võtavad juba täna börsiettevõtetelt vastu läbi korraldatud teabe salvestamise süsteemi OAM
ühtse elektroonilise aruandlusvormiga masinloetavaid aruandeid vastavalt delegeeritud määrusele
EL 2019/815. Sama süsteemi alusel on sätestatud ka kestlikkusteabe esitamise.
Konsultatsiooni käigus selgus, et võimalus on luua RIKi Ettevõtjaportaali juurde teine OAM või
need kaks asutust ühtlustada. Kuigi pädevat kogumisasutust praegu veel määratud ei ole, tuleb
rakendamisega seotud kulud täiendavalt katta riigieelarvest. Täpsem ja kuluefektiivseim IT
arhitektuur peaks selguma ärianalüüsi käigus 2022 aasta jooksul. Analüüsi järgselt täpsustatud
rakendamisega seotud kulude taotlused esitatakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia protsessi
käigus. Riigi infosüsteemide vajalike arenduste lõplik maksumus sõltub kestlikkusaruandluse
detailsusest ja tehnilistest näitajatest ning läbirääkimistest ELiga, mille eesmärk on kulusid
minimeerida. Küll aga hindas RIK ESAPiga liidestumise maksumust samasse suurusjärku nagu EL
Komisjon.
30
5.3.Ettepanekute vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele
ESAP algatuste pakett on kooskõlas nii Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse
põhimõttega, mille kohaselt võib EL meetmeid võtta vaid siis, kui liikmesriigid üksinda soovitud
eesmärke saavutada ei suuda, kui ka proportsionaalsuse põhimõttega.
Finantsteenuste ja kapitali turg on oma olemuselt rahvusvaheline, kuna neid teenuseid osutatakse
suuresti üle riigipiiride. Seega ka investorid vajavad teavet piiriüleselt ning võimalikult lihtsalt ja
soodsalt ühest kohast kättesaadavalt. Ilma EL tasandil lahendust välja töötamata on piiriüleselt teabe
kättesaamine keerulisem ja investoritele (aja)kulukam, arvestades senist praktikat, kus teave võib
olla avaldatud killustatult erinevatel veebilehtedel, andmebaasides, jne. Samas oleneb teabe kätte
saamine loomulikult ka investorite teadlikkusest, mille suurendamine on tõenäoliselt samuti vajalik,
et teabe jõudmist investoriteni lihtsustada. Erinevate riigisiseste lahenduste loomine teabe
koondamiseks EL õigusaktides praegu jäetud tegevusruumi raames muudaks piiriülesel turul
tegutsevatele finantsturu osalistele ning muudele investoritele vajaliku teabe leidmise veelgi
keerulisemaks ja suurendaks omakorda nendega seonduvaid halduskulusid ning killustaks turgu,
välja arvatud juhul, kui välja töötatavad lahendused liiguvad samas suunas, et ehitada ühtne
juurdepääsupunkt ja kõrvaldada mitmed takistused, mis on Euroopa Komisjoni sõnul ebatõenäoline
ilma kooskõlastatud lähenemisviisita. Infole parema juurdepääsu võimaldamine EL tasandil,
arvestades sellise projekti ulatust ja mõjusid, on Euroopa Komisjoni hinnangul EL tasandil paremini
saavutatav eesmärk, arvestades ühtlasi, et sobivate aruandlusvormingute, kasutustingimuste, keele
spetsifikatsioonide jms väljatöötamine koostalitlusvõime ning piiriülese juurdepääsu ja kasutamise
võimaldamiseks vajab teataval määral ühtlustamist ELi tasandil.
Oluline on mainida, et ESAP loomisega ei lisata ega muudeta aruandluskohustuste sisu, vaid üksnes
koondatakse erinevate aruandluskohustuste alusel avaldatav teave ühte kohta. Aru andvate üksuste
ja riiklike ametiasutuste koormuse minimeerimiseks tugineb ESAP loomine Euroopa Komisjoni
hinnangul võimalikult palju olemasolevatele andmeedastuskanalitele ja infrastruktuurile ning
kokkuvõttes ei lähe vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele
kaugemale sellest, mis on vajalik ESAP eesmärkide saavutamiseks.
6. SEISUKOHAD
Muudatused seoses alternatiivfondi valitsejate direktiiviga
6.1. Eesti toetab eelnõus sätestatud eesmärke ühtlustada laene väljastavate fondide
regulatsiooni, laiendada depooteenuse pakkujate ringi, täpsustada fondivalitsejate
ülesannete delegeerimise režiimi ja kehtesta fondide likviidsusjuhtimise vahendite
loetelu.
Toetame üldiselt direktiivi eesmärki kehtestada selged nõuded laene väljastavatele fondidele, sh
riskijuhtimisreeglid, kontsentratsioonipiirangud ja teabe andmise kohustus – seeläbi parandatakse
õigusselgust ja investorite kaitset. Samuti on tervitatav depooteenuse pakkujate ringi laiendamine,
sarnane lahendus on varasemalt oma efektiivsust tõestanud. Samas leiame, et kuigi delegeerimise
režiimi täpsustamine on õigusselguse mõttes tervitatav, siis tuleb ettepaneku sõnastust
läbirääkimiste käigus täpsustada, et loodav režiim oleks turuosalistele arusaadav ning seeläbi
korrektselt jõustatav. Samuti tuleb analüüsida, kas delegeerimise režiimis ettenähtud
teavitusprotsess on proportsionaalne, eriti väiksemate fondivalitsejate vaatest.
6.2. Oleme arvamusel, et finantsjärelevalve asutusele nii suure diskretsiooni andmine
otsustada likviidsusjuhtimise vahendi kasutamise üle ei pruugi olla põhjendatud.
31
Komisjoni ettepaneku kohaselt antakse pädevatele järelevalve asutustele võimalus avaliku huvi
korral, st kriisiolukorras, kasutada lisaks osakute tagasivõtmise peatamise võimalusele ka teisi,
AIFMD uues lisas V ja UCITSD lisas IIa nimetatud likviidsusjuhtimise vahendeid. Ettepanek
laiendaks pädevate järelevalve asutuste võimalusi kriisis fondi tegevusse sekkuda, kuid samas on
küsitav, kas järelevalve asutusel on piisavalt asjakohast teavet otsustamaks, milline
likviidsusjuhtimise vahenditest on kõige sobivam võttes arvesse fondi likviidsuspositsiooni ja üldist
olukorda. Seega vajab täpsemat analüüsi, kas komisjoni ettepanek on asjakohane ning ei pane
pädevatele järelevalve asutustele liigset koormust luues samas fondivalitsejatele stiimuli kriisi
olukorras ise mitte sekkuda.
6.3. Toetame üldiselt uute teavitamiskohustuste kehtestamist. Samas tuleb tagada, et need
oleks väiksemate fondivalitsejate suhtes proportsionaalsed.
Eelkõige tuleb veel analüüsida, kas direktiivi muudatustest tulenevalt ei suurene fondivalitsejate ja
ka järelevalve asutuste koormus ebaproportsionaalselt. Näiteks komisjoni ettepaneku kohaselt
peaksid fondivalitsejad teavitama iga kord kui kasutavad või lõpetavad likviidsusjuhtimise vahendi
kasutamise, kuid kuna likviidsusjuhtimise vahendeid kasutatakse ka muul ajal, kui stressiolukorras,
võib taoline tihti tekkiv teavitamiskohustus olla mõne likviidsusjuhtimise vahendi puhul ebakohane.
Muudatused seoses Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide määrusega
6.4. Eesti toetab eelnõus sätestatud Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide määruse
muutmist eesmärgiga teha atraktiivsemaks selliste fondide asutamine ja pakkumine.
Toetame komisjoni ettepanekut liberaliseerida ELTIF investeerimis- ja hajutamispoliitkaid, tagada
jainevstoeritele lihtsam ligipääs pikaajalistele investeeringutele ja luua eraldi režiim kutselistele
investoritele mõeldud ELTIF-idele. Leiame, et ELTIF-id võiksid olla olulsieks vahendiks
pikaajaliste investeeringute rahastamisel. Komisjoni muudatuste paketi tulemusel peaks muutuma
lihtsamaks investeerimine väiksematesse projektidesse, mis võiks tähendada, et ka väiksemate
turgude, nagu Eesti, projektid võiksid ELTIF-ide portfelli jõuda.
6.5. Toetame piirangute eemaldamist, et tagada jaeinvestoritele suurem juurdepääs
pikaajalistele investeerimisfondidele. Samas on oluline, et reeglite leevendamise ja
jaeinvestorite kaitse oleks omavahel tasakaalus.
Oluline on leida õige tasakaal fondi reeglite liberaalsemaks muutmise ja jaeinvestorite kaitse vahel.
Kehtivas ELTIF määruses ettenähtud jaeinvestoritele kehtivad reeglid (10 000 euro
esmainvesteeringu nõue ja 10% investeerimispiirang) on pigem tõkkeks jaeinvestoritele ja ei ole
end tõestanud investorkaitse perspektiivist. Investorkaitse peaks tagatama läbi õigeaegse ja kohase
nõustamise – seetõttu toetame ELTIF-i sobivustesti harmoniseerimist MiFID sobivustestiga.
Teadlikule jaeinvestorile ei tohiks tekitada põhjendamatuid barjääre (eelkõige tänane
esmainvesteeringu nõue), mis pigem diskrimineerib väikeinvestoreid, kelle ligipääsu pikaajalise
investeerimishorisondiga fondidele taoline nõue põhjendamatult piirab. Eesti investorite vaatest on
oluline, et nimetatud nõuded komisjoni ettepaneku kohaselt ELTIF määrusest kustutataks.
Muudatused seoses väärtpaberite kauplemisteabe avaldamisega ja investeerimisteenuste
osutamisega
6.6. Toetame eesmärki luua toimiv väärtpaberite kauplemisteabe avaldamise süsteem, mis
võimaldaks nii jaeinvestoritel kui professionaalsetel investoritel senisest paremat
ligipääsu tehingujärgsele kauplemisteabele kogu EL-is. Kauplemisteabe avaldamise
süsteemi puhul tuleb tagada, et andmete edastajatele ettenähtud
kompensatsiooniskeemide mudelid oleksid piisavad ja samas mittediskrimineerivad.
32
6.7. Toetame investeerimisteenuste osutamise regulatsiooni muutmisel Komisjoni poolt
kavandatavaid eesmärke. Eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed peavad olema
vajalikud ja turuosalistele mitte liialt koormavad.
Üldiselt tundub eesmärk üsna üllas – anda investoritele vajaliku tehinguinfot investeerimisotsuste
tegemisega seoses. Ideaalis võiks see parandada ka meie investorite juurdepääsu teiste riikide
kauplemiskohtades kaubeldavatele väärtpaberitele ja vastupidi. Seepärast ka üldiselt toetame.
Siiski tasub veel eraldi analüüsida, kas komisjoni poolt väljapakutud mudel (nö konsolideeritud
vormis) siiski on kõige mõistlikum. Eelkõige tuleks tagada, et kättesaadav tehinguinfo oleks
võrreldav, usaldusväärne ning kasutajatel peaks olema seda digitehnoloogia abil lihtne leida ja
kasutada.
Lisaks tuleks samuti saada komisjonilt selgitusi Euroopa Nõukogu töögrupis tõstatatud määruse
eelnõu tehniliste aspektide kohta – sh ESMA poolt koostatavate standardite aluste kohta.
Muudatused seoses finants- ja kestlikkusega seotud teabe avaldamisega
6.8. Eesti toetab eelnõus sätestatud eesmärki luua Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis
võimaldab ühest kohast ligipääsu avalikule finants- ja kestlikkusega seotud teabele ELi
ettevõtete ja investeerimistoodete kohta. Esitatud teave peaks olema võrreldav,
usaldusväärne ning kasutajatele digitehnoloogia abil lihtne leida ja kasutada.
Toetame üldiselt ESAP loomise eesmärke, kuna see võimaldab ka piiriüleselt edaspidi andmeid
erinevate ettevõtete kohta lihtsamalt ja kasutajatele väiksema kuluga ühest kohast kätte saada. See
kahandab tõenäoliselt vajadust eraldi tasuliste teenuste kasutamiseks andmete hankimisel ning
suurendab ühtlasi andmeid avaldavate ettevõtjate nähtavust investoritele. Et avaldatavatest
andmetest oleks tänapäeva digitaalset innovatsiooni arvestades ka praktikas reaalset kasu, peaksid
need olema lisaks usaldusväärsusele ja võrreldavusele ka digitaalselt töödeldavad ning
kasutajasõbralikult leitavad.
6.9. Eesti jaoks on oluline vältida põhjendamata täiendava halduskoormuse ja lisakulude
tekitamist ettevõtjatele ning ametiasutustele. Meie hinnangul tuleks ühtse
juurdepääsupunkti teabe esitamisel võimalikult suures ulatuses toetuda juba
olemasolevatele ja seni kasutatavatele andmetele, teabekanalitele ning teabe
kogumiskohtadele.
Selleks, et vältida ettevõtetele ning ametiasutustele põhjendamata täiendava halduskoormuse ning
lisakulude tekitamist, tuleks meie hinnangul võimalikult suures ulatuses ära kasutada juba
olemasolevaid ning seni kasutatavaid andmeid, teabekanaleid ja teabe kogumiskohti. Peatükis 5.2.2
on äriühingute mõjude all toodud välja erinevad kohad, kus seoses ESAPisse teabe esitama
hakkamise kohustusega kaasnevad mõningad kõrvalekalded senisest praktikast, näiteks avaliku
huvi üksuste aruandluse, emitentide väärtpaberiprospektide esitamise, audiitorite
läbipaistvusaruannete või eurofondide prospektide puhul. Eelnõude läbirääkimiste käigus on oluline
töötada ka nendes kohtades välja lahendused, millega kaasneks teabe avaldajatele ning nende
ESAPisse edastajatele täiendavat halduskoormust ning kulusid minimaalselt, arvestades ühtlasi
ESAP loomisega kaasnevat kasu avaldatava teabe võrreldavuse ning kättesaadavuse piiriülesest
parenemisest.
Ühtlasi toetame, et ESAPisse saavad vabatahtlikult teavet esitada ka need ettevõtted, kellel otseselt
teabe avaldamise kohustust seni ei ole (näiteks VKE-d). See suurendaks ka VKE-de nähtavust
33
investoritele. Samas leiame, et selliselt avaldatav teave peaks olema võimalikult selgelt piiritletud,
et tagada selle kvaliteeti ja võrreldavust.
6.10. Oleme arvamusel, et ühtse juurdepääsupunkti rakendamise tähtajad on liiga lühikesed.
Tähtajad peaksid arvestama reaalsete võimalustega kvaliteetselt toimiva ja praktilist
kasu omava juurdepääsupunkti järk-järguliseks käivitamiseks.
ESAP edu sõltub suuresti sellest, kui kvaliteetselt ja kasutajasõbralikult selles avaldatavaid andmeid
hakatatakse reaalselt tasuta kätte saama. Seetõttu on oluline, et see kohe algusest peale tehtaks
võimalikult kvaliteetse ning reaalselt toimivana, mis aga vajab omajagu aega. ESAP eelnõude
kohaselt luuakse ESAP 31. detsembriks 2024 ning selle kaudu võimaldatakse juurdepääsu alates 1.
jaanuarist 2024 esitatavale teabele. ESAPisse esitatava teabe ja seda esitatavate ettevõtete hulka
laiendatakse järk-järgult aastaste vahedega (01.01.2025 ning 01.01.2026). Samas, arvestades ESAP
eelnõude läbirääkimiseks, vajalike tehnilistes standardite väljatöötamiseks ning loodavate
süsteemide ülesehitamiseks, testimiseks jmt kuluvat aega, tundub 2024. a lõpuks ESAP praktikas ja
kvaliteetselt tööle rakendamise ajakava väga pingeline, mistõttu võiks meie hinnangul jätta ESAP
käivitamiseks enam aega. Alustada võiks eelkõige börsiemitentide juba praegu OAM kaudu
avaldatava teabe koondamisest ESAPisse, millele järel järk-järgult rakendataks mõistliku ajavaruga
ESAP eelnõudes käsitletava muu teabe avaldamise kohustused lähtuvalt sellest, kui on veendutud,
et ESAPis senise teabe avaldamine praktikas toimib.
7. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE
Eesti seisukohtade, seletuskirja sisu ja seal olevad mõjud on kaardistatud koostöös järelevalve,
keskpanga ja turuosalistega. Seletuskiri ja seisukohad esitati mitteametlikult kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile,
Keskkonnaministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Pangaliidule, FinanceEstoniale,
Nasdaq Tallinnale, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule ja Eesti
Kaubandus-Töötstuskojale, kelle ettepanekuid on seisukohtade ja seletuskirja viimistlemisel
arvestatud (täpsemalt Lisas).
34
Lisa 1. Arvamused Euroopa Komisjoni kapitaliturgude liidu meetmepaketi ettepanekute kohta, ning
Eesti seisukohti selgitava seletuskirja kohta
Nr Sisu Arvestatud/ mittearvestatud/
selgitatud
1 Eesti Pank
15.12.2021: ESAP muudatused Arvestatud
Lähtuvalt ülaltoodust peaks kindlaks jääma „mudelile“, mis
tagaks tasuta ligipääsu kõigile huvilistele – nii
institutsionaalsele kui ka jaeinvestorile. On mõistetav, et
„isikutele“, kes teevad mahukaid andmepäringuid, võidakse
kehtestada mingi tariif, ent siinkohal oleks oluline leida
optimaalne tasakaalupunkt vältimaks olukorda, et „suured“
tegijad loobuvad ESAPi kasutamisest ja on sellega teenäitajaks
ka „väiksematele“ tegijatele. Tulemuseks oleks ESAPi leige
vastuvõtt.
15.12.2021: ELTIF muudatused Arvestatud
Huvi ELTIFi vastu seni on olnud leige – praeguseni 57 tk
neljas riigis (ES, IT, LU, FR). Loodetavasti suudetakse
piirangute leevendamisega muuta ELTIFid atraktiivsemaks
nii institutsionaalsele kui ka jaeinvestorile, samuti soodustada
fondide investeeringuid laiematesse varaklassidesse,
suuremat võimendust teatud juhtudel jms.
Eesti kontekstis võiksid ELTIFi muudatused muu hulgas
soodustada pensioni-investeeringute tegemist ja lisada turule
võimalusi pensionisäästude pikaajaliseks paigutamiseks. N-ö
tehnilisest vaatenurgast tooks positiivsena välja minimaalse
entry ticket’i 10 000 EUR ja 10%-lise (mahu)piirangu
muutmist, mis võimaldaks ka väiksema investeerimisportfelli
paigutamist, ning „lunasturežiimi“ loomist, mis võimaldaks
investoril ka fondist väljuda.
15.12.2021: AIFMD muudatused Arvestatud
Keskpanga vaatest oluline muudatus, st kavatsetakse
võimaldada alternatiiv-fondidele likviidsusriski juhtimiseks
instrumente (LMT), mis omakorda aitavad maandada
finantsstabiilsust ohustavaid riske. Ent siin tõstatub oluline
küsimus – kes vastutab nende aktiveerimise/deaktiveerimise
eest, kas fond või järelevalve? Sellega kaasneks moraalirisk
ning tuleks selgeks vaielda, millal sekkub järelevalve jms.
15.12.2021: MiFIR läbivaatamine Arvestatud
Oluline on, et viimaks consolidated tape ka tekiks (loodeti
juba ammu) ning seejuures oleks see mõistliku hinna eest
ligipääsetav nii institutsionaalsele kui ka jaeinvestorile.
2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
07.01.2022: Arvestatud
Hetkefaasis saame välja tuua, et kui pakett soodustab EL
investeerimist ja tekkib ELis ühine finantsteabepunkt, siis
saame seda meie ministeeriumi vaates üldjoontes toetada. Kui
Euroopa Komisjoni kapitaliturgude liidu meetmepaketi
eesmärk on suurendada ELi ettevõtete võimalusi kapitali
kaasata ning tagada, et investorid saaksid oma säästude ja
investeeringute jaoks parimaid pakkumisi ning parema
juurdepääsu ettevõtete ja kauplemisandmetele, siis oleksime
huvitatud tutvuma ka teie hinnanguga võimalikest mõjudest
ka Eesti ettevõtjatele.
3 Registrite ja Infosüsteemide Keskus
18.02.2022 Arvestatud
Kokkuvõtvalt tuleks meie hinnangul RIK-st OAM pidamise
arvestada järgnevat asjaoludega: kahe OAM-i olemasolule
aruannete ja andmete omavahel vahetamine;
Finantsinspektsiooni poolt OAM pidamisel, kuidas lahendada
aruandluse esitamine Äriregistrile kooskõlas artikliga 5;
Äriregistri kavas on luua valideerimise võimalus; võimalikud
laiendused arendusplaanile, mis näeb ette Eesti taksonoomia
kasutamise; regulatsioon puudutab tulevikus ca 300+
äriühingut (praegu 10 korda väiksem, kuid perspektiivi
vaadates), kas seega on mõistlik teha ümberkorraldusi kui
Finantsinspektsioon OAM-i täna haldab. Kui
Finantsinspektsioon on OAM juba EU süsteemidega
integreerumas/integreeritud võiks olla see üheks otsustamise
kriteeriumiks, kas RIK-st on mõttekas teist OAM-i luua.
18.02.2022 Arvestatud
Kui RIK-st OAM-i ei looda tuleb lahendada küsimused
dubleeriva aruandluse vältimiseks ning otsustada, kuidas
äriühingud esitavad teavet (kasusaajate andmete kinnitamine,
majandustegevuse teadete/litsentside kinnitamine, kasumi
jaotamise ettepaneku esitamine), mis praegu esitatakse koos
majandusaasta aruandega ainult Äriregistrile. Võimalusena
võiks Äriregistril tuleneda õigus pärida OAMst ESEF või
muul kujul aruandeid ning need oma süsteemis avaldada,
kuid see nõuab Äriregistri arendust. Mõelda tuleb äriühingute
aruandluse esitamisele, keda vastav regulatsioon ei
puudutaks, kuidas nendele aruannete kohustus jääb, kas koos
xhtml toega või mitte, kui arvestada, et Äriregistrisse
koondatakse muudest allikatest aruandeid
4 FinanceEstonia
06.01.2022 Arvestatud
ESAP-i vahendusel vabatahtlikult avaldatava info reeglid
vajaksid täpsustamist.
a. Vabatahtlikult avaldatava info koosseis:
i. ESAP määruse eesmärk on luua ühtne andmebaas
finantssektori õigusaktide alusel avaldamisele kuuluvast
infost, mis peaks info kasutajatele olema võimalikult lihtsasti
töödeldav ja võrreldavuse huvides ka standardne. Samas loob
ESAP-i määrus võimaluse selle vahendusel avaldada „other
information of relevance to financial services provided in the
Union or to capital markets of the Union or concerning
sustainability that entities wish to make accessible on
ESAP on a voluntary basis about their economic activities in
accordance with Article 3(1)“, mis on vastavalt ESAP
määruse artiklile 3(1) kasutatav „iga füüsilise ja juriidilise
isiku poolt“ (sealjuures ei pea olema tegemist Euroopa Liidu
füüsilise või juriidilise isikuga).
ii. Iseenesest on tervitatav, et ESAP-i kaudu saab olema
võimalik jätkusuutlikkuse infot raporteerida ka nt SME-del,
kes ei ole selleks otseselt kohustatud finantssektori
regulatsioonide alusel, mille kaudu tekib loodetavasti ühtne
andmebaas sustainability küsimustes. Samas selleks, et
ESAP-i kaudu kättesaadav info oleks võrreldav, peaks
määrus panema paika täpsemad reeglid, milline info, mis
keeles jne kuulub avaldamisele.
b. Järelevalve vabatahtlikult avaldatava info õigsuse üle ning selle
kvaliteet.
Finantssektori regulatsiooni ja väärtpaberituru
regulatsioonide alusel avaldamisele kuuluva info nõuetele
vastavuse üle teostavad järelevalvet pädevad asutused
vastavalt sektori regulatsioonile. ESAP määrus ei näe ette
meetmeid tagamaks vabatahtlikult avaldatava info kvaliteet
ega täpsusta kes teostab järelevalvet vabatahtlikult avaldatud
andmete õigsuse üle. ESMA-l on küll üldpädevus andmebaasi
haldamisel, kuid ilmselt mitte võimekust teostada
sisulist järelevalvet kõigi esitatud andmete üle. Samas on
järelevalve mehhanism oluline, et ESAP täidaks oma
eesmärke ning sisaldaks kvaliteetset infot.
06.01.2022 Arvestatud
Prospektide avalikustamine ESAP andmebaasis.
ESAP määruse paketi osaks on „Proposal for a Regulation of
the European Parliament and of the Council amending
certain Regulations as regards the establishment and
functioning of the European single access point“
(2021/0380(COD)), mille artikliga 15 muudetakse määrust
(EL) 2017/1129. Kavandatud muudatused näevad mh ette, et
emitendid peavad samal hetkel prospekti või selle lisa
avalikustamisega esitama selle avaldamiseks ka „collection
authority’tele“, kes avaldavad need ESAP-i andmebaasis.
ESAP andmebaas on kavandatud olema tasuta kättesaadav
kõigile huvitatud isikutele. Arvestades, et väärtpaberite
turustamine on üle maailma rangelt reguleeritud, sealhulgas
on mitmete riikide reeglid (eelkõige USA) ekstraterritoriaalse
kehtivusega, peaks määrus selgelt adresseerima seda, et
emitendi poolt prospekti ESAP andmebaasi avalikustamiseks
esitamine ei ole käsitletav väärtpaberite avalikult
pakkumisena.
5. Justiitsministeerium
21.02.2022: Arvestatud. Menetluse käigus
Kindlasti tuleb ülevõtmise käigus analüüsida, kas Eestisse analüüsime täpsemalt ja
jääb üks või mitu kogumisasutust ning vastavalt sellele lahendame küsimuskohad.
lahendada ära küsimus, kes esitab andmed ESAPisse. Kui
luuakse 2 OAM-i, on oluline selgeks teha, kuidas nende vahel
toimuks aruannete jagamine, et aruandekohustuslasel ei oleks
topelt esitamise kohustust. Selle küsimuse lahendamise
käigus tuleb ühtlasi üle vaadata õigusloome – praegu ei esita
börsiettevõtted Finantsinspektsioonile kõiki neid aruande
elemente, mida esitatakse äriregistrisse. Teisalt tuleb arvesse
võtta, et enamik juriidilisi isikuid esitavad oma aruanded just
äriregistrisse ning sellega koos täidavad ka muid kohustusi
(nt tegelike kasusaajate andmete esitamine, litsentside
kinnitamine jms). Äriregistri kaudu on oluline tagada
aruannete kättesaadavus ka edaspidiselt, sest see peab jääma
keskseks kohaks juriidilise isiku kohta info saamisel. Koos
kogumisasutuse küsimuse analüüsimisega tuleb laiemalt
analüüsida ka seda, mil viisil lahendada allkirjastamise
küsimus – kas nõuda digiallkirju või selle asemel kinnitust
aruande õigsuse kohta või on mingeid muid alternatiive.
Ükskõik, millise variandi kasuks analüüsi tulemusena
otsustatakse, tuleb üle vaadata ja vastavalt korrigeerida ka
õigusaktid ning infosüsteemid, sest muudatusi on vaja teha
mõlemas.
Rõhutame, et otsus selle kohta, millise lahenduse kasuks
valitakse ja millised on edasised käigud, tuleb teha
võimalikult kiirelt, kuna rakendamisaeg ei ole enam kaugel
ning enne infosüsteemide muudatuste analüüsimist ja
arendamist tuleb ära oodata ka riigisisesed õigusloomelised
muudatused.
Riigikantselei Meie 02.03.2022 nr 1.1-11/2150-1
[email protected]
Eesti seisukohad Kapitaliturgude
Liidu edasiarendamise
ettepanekute kohta
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile ettepaneku Eesti seisukohad Kapitaliturgude Liidu
edasiarendamise ettepanekute kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. Protokollilise otsuse eelnõu Eesti seisukohad Kapitaliturgude Liidu edasiarendamise
ettepanekute kohta
2. Seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde
3. Seletuskirja lisa: Arvamused Euroopa Komisjoni ettepanekute ja Eesti seisukohti
selgitava seletuskirja kohta
Lisaadressaadid:
Justiitsministeerium
Eesti Pank
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Finantsinspektsioon
Marit Maidla (
[email protected])
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272