EELNÕU
28.02.2021
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks
Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel
Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 55 lõike 4 alusel.
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1. Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, edaspidi loa taotleja) esitas 21. mail
2019. a Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Sohlu kruusakarjääri
maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse. Loa taotleja muutis taotlust ja
esitas Keskkonnaametile lõpliku kaevandamisloa taotluse 2. juulil 2021. a.
Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Põhja-
Pärnumaa vallas Kõnnu külas paiknevas Sohlu kruusamaardlas riigile kuuluval kinnistul
Vändra metskond 48 (kinnistu nr 7377450, katastritunnusega 63801:001:0933). Riigivara
valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus
(edaspidi RMK).
Kaevandamisluba taotletakse järgmistel tingimustel: mäeeraldise pindala on 19 ha ja selle
teenindusmaa pindala on 24,07 ha. Taotletava mäeeraldise piirides paiknev ehituskruusa
aktiivse tarbevaru kogus on 385 000 m³, millest kaevandatav on 370 000 m³ ja ehitusliiva
aktiivse tarbevaru kogus on 63 000 m³, millest kaevandatav on 56 000 m³. Kaevandamise
keskmine aastamäär on 65 000 m³ ja loa kehtivusaeg kuni 31. detsember 2028. a.
Kaevandamisloa taotluse kohaselt kasutatakse maavara Rail Baltica raudtee ehituses ning teede
ehituses ja rekonstrueerimises.
1.2. Keskkonnaamet teavitas 13. juuni 2019. a kirjaga nr 12-2/19/353-3 loa taotlejat, Põhja-
Pärnumaa Vallavalitsust, RMK-d ja taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikke Sohlu
kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmisest.
1.3. Keskkonnaamet avaldas 14. juunil 2019. a keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lõike
2 alusel teate kaevandamisloa taotluse esitamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud.
1.4. Keskkonnaamet pöördus 1. augusti 2019 a. kirjaga nr 12-2/19/353-6 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks Sohlu
kruusakarjääri kaevandamisloa menetluses.
1
1.5. MKM asus 3. septembri 2019. a kirjas nr 1.10-15/19-0076/6521 seisukohale, et Sohlu
kruusakarjääri kaevandamisloa andmine on riiklikes huvides arvestades maavara kvaliteeti ja
taotletava alaga piirnevat Rail Balticu trassikoridori.
1.6. Keskkonnaamet pöördus 5. septembri 2019. a kirjaga nr 12-2/19/353-9 loa taotleja poole
eksperthinnangu koostamiseks, mis hindaks Sohlu kruusakarjääris kaevandamisega kaasnevate
keskkonnahäiringute ulatust ja olulisust.
1.7. Loa taotleja esitas 17. detsembril 2019. a Keskkonnaametile OÜ Inseneribüroo STEIGER
(registrikood 11206437) poolt koostatud eksperthinnangu „Sohlu kruusakarjääri
eksperthinnang“ (töö nr 19/2824) (edaspidi eksperthinnang).
1.8. Keskkonnaamet küsis 27. jaanuari 2020. a kirjas nr 12-2/19/353-14 loa taotleja seisukohta
OÜ Rewild (registrikood 12496911) poolt koostatud töös „Rail Baltica
ulukiekspertiis“ (edaspidi ulukiekspertiis) välja toodud lahenduse kohta, mis on seotud
taotletava Sohlu karjääriala piiri vähendamisega. Planeeritav Rail Baltica ökodukt asuks
kavandatavast Sohlu kruusakarjäärist ca 400 m kaugusel. Ulukiekspertiisis välja pakutud
lahenduse eesmärk on tagada loomadele liikumisteed ökoduktist põhja ja lääne suunas.
1.9. Loa taotleja saatis 26. veebruaril 2020. a Keskkonnaametile ulukiekspertiisis välja pakutud
lahenduse kohta seisukoha, mille kohaselt on loa taotlejale kõige eelistatum lahendus ökodukti
nihutamine ja karjääri piiride säilimine vastavalt maavara geoloogilisele levikule. Samas tegi
loa taotleja ettepanekud, mida loa andmisel kaaluda, kui Sohlu karjääriala piiri muutmine on
möödapääsmatu.
1.10. Keskkonnaamet saatis 12. märtsil 2020. a kirjaga nr 12-2/20/131 maapõueseaduse
(edaspidi MaaPS) § 49 lõike 6 alusel Sohlu kaevandamisloa taotluse Põhja-Pärnumaa
Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
1.11. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu andis Keskkonnaametile arvamuse 20. mai 2020. a
otsusega nr 15, mille kohaselt Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ei ole nõus kaevandamisloa
andmisega.
1.12. Keskkonnaamet küsis 25. mai 2020. a kirjaga nr DM-109229-3 loa taotleja seisukohta
menetluse jätkamise kohta.
1.13. Loa taotleja teavitas 11. novembril 2020. a Keskkonnaametit, et 22. oktoobril 2020. a.
toimunud kohtumisel loa taotleja ning Põhja-Pärnumaa valla ja kohaliku kogukonna esindajate
vahel arutati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu mittenõustuvat otsust ning jõuti järeldusele, et
vastuseisu põhjustavad asjaolud on võimalik kogukonnaga saavutatava kokkuleppe abil
ületada. Sellest tulenevalt avaldas loa taotleja soovi jätkata Sohlu kaevandamisloa taotluse
menetlemist ja läbirääkimisi kohaliku kogukonnaga ning palus Keskkonnaametil anda
tagasisidet, kas ja milliste leevendusmeetmete rakendamisel on Keskkonnaameti hinnangul
kaevandamine võimalik.
1.14. Keskkonnaamet jõudis 9. detsembri 2020. a kirjas nr DM-109229-11 seisukohale, et
Sohlu kruusakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa piiride nihutamisel tuleb lähtuda
ulukiekspertiisist, kus joonisele 4 on kantud viirutusega alad, mis tuleb jätta looduslikult
puutumatuks ja metsaga kaetuks, st nendele aladele ei saa rajada ka pinnasevalli.
Keskkonnaamet palus loa taotlejal saata korrigeeritud mäeeraldise plaani.
2
1.15. Loa taotleja saatis 18. detsembril 2020. a Keskkonnaametile korrigeeritud mäeeraldise
plaani, mis lähtub ulukiekspertiisist ja palus Keskkonnaameti kooskõlastust.
1.16. Keskkonnaamet jõudis 15. jaanuari 2021. a kirjas nr DM-109229-14 seisukohale, et
korrigeeritud mäeeraldise plaan vastab ulukiekspertiisis toodule. Samas juhtis Keskkonnaamet
tähelepanu, et vastavalt ulukiekspertiisile Sohlu ökodukti ja sellega seotud läänesuunalise
rohekoridori toimimiseks on oluline kaevandustegevus lõpetada hiljemalt siis, kui Rail Baltica
ehitustöö piirkonnas on lõppenud. Keskkonnaamet saab selliselt keskkonnaloa lisatingimusega
kaevandamistegevuse ajalist kestvust piirata.
1.17. Loa taotleja esitas 2. juulil 2021. a Keskkonnaametile muudetud Sohlu kruusakarjääri
kaevandamisloa taotluse.
1.18. Keskkonnaamet saatis 2. juulil 2020. a kirjaga nr DM-114792-14 MaaPS § 49 lõike 6
alusel muudetud Sohlu kaevandamisloa taotluse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele arvamuse
avaldamiseks.
1.19. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu andis Keskkonnaametile arvamuse 11. augusti 2021. a
otsusega nr 40, mille kohaselt Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ei ole endiselt nõus
kaevandamisloa andmisega.
1.20. Keskkonnaamet saatis 25. augusti 2021. a kirjaga nr DM-114792-16 loa taotlejale
arvamuse saamiseks Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 11. augusti 2021. a otsuse nr 40.
1.21. Loa taotleja saatis 3. septembril 2021. a Keskkonnaametile põhjendused, miks loa taotleja
ei nõustu Põhja-Pärnumaa valla mittenõustuvate argumentidega ja tegi Keskkonnaametile
ettepaneku taotleda MaaPS § 55 lõike 4 alusel kaevandamisloa andmiseks nõusolekut Vabariigi
Valitsuselt (edaspidi VV).
1.22. Keskkonnaamet pöördus 21. septembri 2021. a kirjaga nr DM-114792-18 MaaPS § 55
lõike 5 alusel keskkonnaministri poole riigi huvi väljaselgitamiseks Sohlu kruusakarjääri
kaevandamisloa taotluse menetluses.
1.23. Keskkonnaminister asus 22. oktoobri 2021. a kirjas nr 13-1/21/4613-2 seisukohale, et
kaevandamisloa andmine Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele on kooskõlas ülekaaluka riigi
huviga.
1.24. Keskkonnaamet saatis 16. novembril 2021. a kirjaga nr DM-114792-20 MKM-le VV
poole pöördumiseks Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse materjalid.
2. PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVOLIKOGU, MAJANDUS- JA
KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI NING KESKKONNAMINISTEERIUMI
SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES
2.1. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 20. mai 2020. a ja 11. augusti 2021. a seisukohad
2.1.1. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu andis Keskkonnaametile 20. mai 2020. a otsusega nr 15
ja 11. augusti 2021. a otsusega nr 40 seisukohad, mille kohaselt Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu
ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ei nõustu
kaevandamisloa andmisega kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel:
3
2.1.2. OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud eksperthinnangus on muuhulgas tuginetud
Pärnu maakonnaplaneeringus1 (kehtestatud 29. märtsil 2018. a) K8 taseme koridorile esitatud
tingimustele ning tunnistatud, et kaevandustegevusest tingituna ei vasta mõju Pärnu
maakonnaplaneeringus kehtestatud nõuetele, mille kohaselt peab looduslike alade osakaal
rohelise võrgustiku koridorides olema vähemalt 70%. Vastukaaluks tuuakse esile
Rohevõrgustiku planeerimisjuhend2, millest on esile tõstetud üksnes see osa, mis kajastab, et
karjääride kaevandamise näol on tegemist ajutise tegevusega. Mainimata on jäetud kõne all
olev planeerimisjuhendist ilmnev järeldus, et siiski kaevandustest tingitud häiringud taastuvad
üksnes mingil määral ja seda ka pikemas ajaskaalas.
2.1.3. Lisaks ei ole seisukohta kujundatud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu
tingimuste kohaselt. Kuna Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering3 ei ole veel kehtestatud,
kehtivad siiani ühinemiseelsete omavalitsuste üldplaneeringud. Hetkel kehtiva Kaisma valla
üldplaneeringu4 (kehtestatud 3. veebruaril 2009. a) punkti 2.3.12 kohaselt toimub uute
kaevanduste avamine ja olemasolevate kaevanduste lisandumine ainult detailplaneeringute
alusel ning on läbi viidud keskkonnamõju hindamine.
2.1.4. Planeeritava karjääri ala hõlmab hetkel ka Kaisma valla üldplaneeringu punkt 2.8 järgi
määratud ja üldplaneeringu lisas olevale keskkonnakaardile kantud kohaliku tähtsusega
väärtuslikku maastikku – Kaisma männikut s.h üksikobjekti Sohlu mändi. Kohaliku tähtsusega
väärtuslikul maastikul tuleb üldjuhul säilitada looduslik pinnas. Väärtuslike maastikena on
määratletud kuhjunud väärtustega maastike piirkonnad, eriti silmapaistvalt kauni vaatega
kohad. Kaisma männik ja seda ümbritsev metsaala on kohalikule kogukonnale äärmiselt oluline
roheala, mida tuleb kaitsta ja säilitada praegusel looduslikul kujul.
2.2. MKM-i vastuväited Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 20. mail 2020. a ja 1. augustil
2021. a esitatud seisukohtadele ja riigi huvi väljaselgitamine
2.2.1. Eksperthinnang toob tõepoolest välja, et planeeritav Sohlu kruusakarjäär vähendab
rohekoridoris looduslike alade osakaalu kohati alla 70% rohekoridori läbimõõdust ning seetõttu
ei vasta kavandatu Pärnu maakonnaplaneeringus kehtestatud nõudele, et looduslike alade
osakaal rohelise võrgustiku koridorides peab olema vähemalt 70%. Samas on eksperthinnangus
jõutud ka järeldusele, et planeeritav Sohlu kruusakarjäär ei lõika täielikult läbi olemasolevat
rohekoridori ja säilitatakse läbitavus mõnevõrra vähenenud pindalal. Samuti on planeeritud
rajada läbi antud rohekoridori Rail Baltic raudtee trass, mille trassikoridor jääb taotletava
mäeeraldise ning selle teenindusmaa idaservast vastavalt 40,5 m ning 19,8 m kaugusele ning
lõikab rohekoridori läbi ja mille leevendusmeetmeks on planeeritud ökodukti rajamine
kavandatavast Sohlu kruusakarjäärist kagus. Eksperthinnangus välja toodud
leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik maavara kaevandamine Sohlu kruusakarjääris
selliselt, et on tagatud rohekoridori ja ökodukti maksimaalne toimimine ning karjääri ja Rail
Baltic raudteetrassi võimalike negatiivsete koosmõjude vältimine. Selleks tuleb karjäär avada
osaliselt edelast kirde suunas liikudes, säilitades maksimaalselt alal metsa, esimesel võimalusel
tuleb alustada ala korrastamisega ning korrastamisel tuleb tagada loomadele ohutud lauged
nõlvakalded, karjääri ümber ei tohi rajada piirdeaedu ning lindude pesitsusajal tuleb vältida
mürarikaste tööde tegemist karjääri idaosas.
1
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/
2
https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf
3
https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering
4
https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering/uhinenud-omavalitsuste-uldplaneeringud
4
2.2.2. Rahandusministri 29. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74 „Maakonnaplaneeringu
kehtestamine Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas,
Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas“ kehtestati Pärnu
maakonnaplaneering. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb rohelise võrgustiku
toimimise tagamiseks ja säilitamiseks vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate
laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb
enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise
võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes rekultiveerida kaevandatud ala ja taastada
rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada
vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida
alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel
põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult
otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid leevendatud ja
minimaalsed. Seega Pärnu maakonnaplaneering ei välista kaevandamist rohelise võrgustiku
aladel.
2.2.3. Põhja-Pärnumaa vald on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24. oktoobri 2018 otsuse nr 53
„Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“
alusel asunud koostama Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringut. Üldplaneeringu koostamisel
tuleb arvestada mh Pärnu maakonnaplaneeringu tingimustega. Ka kehtiv Kaisma valla
üldplaneering ei välista kaevandamist rohelise võrgustiku aladel. Mis puudutab seda, et Kaisma
valla üldplaneeringu mäetööstusmaa üldiste kasutamis- ja arendamistingimuste kohaselt
toimub uute kaevanduste avamine ja olemasolevate kaevanduste lisandumine ainult
detailplaneeringute alusel ja tingimusel, et on läbi viidud keskkonnamõju hindamine, siis need
tingimused ei välista kaevandamisloa andmist. Seega ei ole kaevandamisloa andmine vastuolus
Kaisma valla üldplaneeringuga ega ka Pärnu maakonnaplaneeringuga.
2.2.4. Isegi võimalik vastuolu kehtivate planeeringutega ei ole põhjuseks kaevandamisloa
andmisest keeldumisele. Kuivõrd planeeringute muutmine ei ole välistatud, puudub objektiivne
takistus kaevandamisloa andmiseks ka juhul, kui see on vastuolus planeeringuga. Riigikohtu
halduskolleegium on 15. oktoobri 2013. a otsuse 3-3-1-35-13 punktis 19 märkinud, et „MaaPS
§ 34 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga.
Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kaevandamist välistav planeering ei muuda
kaevandamisluba õigusvastaseks […] Kaevandamisluba ei anna reservatsioonideta õigust
kaevandamiseks. Kaevandamisluba ei asenda muid kaevandamiseks vajalikke haldusakte.
Juhul kui kaevandamine on vastuolus õigusaktidega, tuleb vastuolu enne
kaevandamistegevusega alustamist kõrvaldada“. Ka praegu kehtiva MaaPS § 55 ei näe
kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Üldplaneering on
pikaajaline tulevikku vaatav strateegiline dokument. Pikaajalisel planeerimisel ei ole võimalik
ette näha kõiki tekkivaid vajadusi.
2.2.5. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu toob veel välja, et planeeritav Sohlu kruusakarjäär
hõlmab Kaisma valla üldplaneeringus määratud kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku –
Kaisma männikut s.h üksikobjekti Sohlu mändi. Keskkonnaamet on 22. veebruari 2017. a
kirjaga nr 6-2/17/2166-25 andnud nõusoleku Sohlu männi likvideerimiseks, kuna puu on
kuivanud ja selle likvideerimata jätmine võib liikluses tekitada ohtlike olukordi. MKM-le
teadaolevalt on tänaseks Sohlu mänd ka likvideeritud. Tulenevalt eeltoodust arvati Sohlu mänd
5
https://adr.envir.ee/et/document.html?id=b6cdea39-c795-4b7f-aec4-c097ff0a1369
5
keskkonnaministri 24. aprilli 2020. a määruse nr 23 „Pärnu maakonna kaitstavate looduse
üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine“6 alusel kaitse alt välja.
2.2.6. Mis puudutab kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku Kaisma männikut, siis hetkel
veel kehtiva Kaisma valla üldplaneeringu kohaselt on Pärnu maavanema 20. mai 2003. a
korraldusega nr 80 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ väärtuslike maastikena määratletud kuhjunud
väärtustega maastike piirkonnad, eriti silmapaistvalt kauni vaatega kohad. Rahandusministri
29. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestati Pärnu maakonnaplaneering ja tunnistati
nimetatud teemaplaneering kehtetuks. Pärnumaa maakonnaplaneeringus (Lisa 3, Pärnumaa
väärtuslikud maastikud) ei ole Kaisma männikut enam loetud väärtuslikuks maastikuks ega ka
silmapaistvalt kauni vaatega kohaks. Nagu eespool märgitud, siis Põhja-Pärnumaa vald koostab
hetkel Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringut, mille koostamisel tuleb arvestada ka Pärnu
maakonnaplaneeringu tingimustega.
2.3. MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohad senises menetluses
Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi
olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid.
Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise
algatamisel lähtutakse muu hulgas MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamusest.
2.3.1. MKM-i 2019. a arvamus
2.3.1.1. MKM on 3. septembri 2019. a kirjas asunud seisukohale, et Sohlu kruusakarjääri
kaevandamisloa andmine on riiklikes huvides arvestades maavara kvaliteeti ja taotletava alaga
piirnevat Rail Balticu trassikoridori:
2.3.1.2. Pärnumaal on liiva ja kruusa varud nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse
arvestuses kriitilised. Liiva ja kruusa varustuskindlus on sõltuvalt kvaliteedist erinev, madalama
peenosise sisaldusega ehk kvaliteetsemat maavara on vähem. Seega on juurde vaja maavara,
mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad,
mille peenosise sisaldus ei ületa 8%. Seda nõuet Sohlu kruusakarjääri materjal ka täidab.
2.3.1.3. Kavandatava Sohlu kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb idas Rail Balticu
trassikoridoriga. Riigi huvides on kasutada Sohlu kruusakarjääri materjal kõrvaloleva Rail
Baltic raudtee ehituseks, et mitte kahjustada massvedudega riigiteid karjääridest 30-50 km
kauguselt.
2.3.2. Keskkonnaministeeriumi 2018. a arvamus
2.3.2.1. Keskkonnaminister on 22. oktoobri 2021. a kirjas asunud seisukohale, et
kaevandamisloa andmine Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele on kooskõlas ülekaaluka riigi
huviga järgmistel põhjustel:
2.3.2.2. Teede Tehnokeskus AS 2017. a uuringus “Rail Balticu ehitamiseks vajalike
ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“7 jõuti järeldusele, et Rail Balticu raudtee ja taristu
6
https://www.riigiteataja.ee/akt/128042020011
7
Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017.
http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf
6
rajamise jaoks on liiva ning kruusa varustuskindlus Pärnumaal kriitiline, eelkõige madala savi-
ja tolmuosakeste sisaldusega liiva ja kruusa suhtes.
2.3.2.3. Eesti Geoloogiateenistuse 2020. a uurimistöös „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine
ja kasutamine Pärnu maakonnas“8 on välja toodud, et Pärnumaa olulised liiva- ja
kruusamaardlad on seotud eelkõige liustikujõesetetega, mille levik Pärnumaal on küllaltki
piiratud ja seetõttu on suur osa arvele võetud varudest praeguseks ka ära kaevandatud. Samuti
on liiva ja kruusamaardlatega seotud positiivsed pinnavormid sageli võetud looduskaitse alla.
See tekitab konfliktse olukorra looduskaitsest tulenevate piirangute ja majandustegevuse
arendamiseks vajalike ehitusmaavarade kaevandamise vahel.
3. RIIGI HUVI EHITUSKRUUSA JA EHITUSLIIVA KASUTUSELE VÕTMISEKS
SOHLU KRUUSAKARJÄÄRIS
3.1. Õigusnormid
3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja
majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute
vähendamine võimalikult suures ulatuses.
3.1.2. MaaPS § 14 lõike 1 punkti 3 järgi tuleb haldusorganil maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutava tegevuse korraldamisel tagada maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik
kasutamine.
3.1.3. MaaPS § 16 lõike 4 järgi tuleb maavara kaevandada ning muul alusel looduslikust
seisundist eemaldada ja kasutada majanduslikult võimalikult otstarbekalt ja säästlikult.
3.1.4. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui
kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. MaaPS § 55 lõike 4
kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib loa
andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks
nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.
3.2. Riigi huvi määratlemise alused
3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik
rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-
09 tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa
põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma
riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul
omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende
uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega
nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et
maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“.
Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuste
8
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. <
https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/rapla-
parnu/parnumaa_ehitusmaavarade_aruanne_2020_.pdf
7
enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub
nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või
majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse
omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33).
3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi
huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi
huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk
tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate
keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna
tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas
maavara olulisusest, maavara omandist, MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamusest.
Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori
toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus.
3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või
riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides.
Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika
põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada
maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud
keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus.
3.2.5. Maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik
maapõueressursside kasutamise asukoha valikut olukordades, kus see aitab kaasa ressursside
ratsionaalsele ning säästlikule kasutamisele, vähendab olulisi negatiivseid keskkonna-,
sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab maapõue kasutuse korraldamist. Riigi
huvi on seega lubada kaevandada maavarasid asukohtades, mis paiknevad nende riiklikult
tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade
distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselisel kui ka
liiklusohutusega seotud põhjustel.
3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik, et maapõueressursside kasutamine tugevdaks
majandust ja looks juurde uusi töökohti, mis toovad riigile tulu ja inimestele sissetuleku. Samuti
on oluline, et maapõueressursside kasutamise eest makstakse riigile tasusid, millest osa
suunatakse kohalikele omavalitsustele ja osa keskkonnainvesteeringutesse. Käesolevas
korralduses väljendatakse riigi huvi maavara kaevandamise ja kasutamise kohta. Maavarade
kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades. Kasvav
toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel toob paratamatult kaasa selle, et
vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre
avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu viia kohaliku kogukonnaga
arvestades. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka
loodusressursse, sh maavarasid.
3.2.7. Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri
ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete
ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks
arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning
maavara ja keskkonna kaitsmiseks.
8
3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus ehituskruusa ja ehitusliiva kasutusele võtmiseks
Sohlu kruusakarjääris
3.3.1. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena
on tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maardlate nimistus maardlana arvele võetud
ning kus mäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on
majanduslikult otstarbekas. Planeeritavad teedeehituse objektid (Riigiteede teehoiukava 2021–
20309) ja Rail Baltic raudteetrassi rajamine on suurendanud ja suurendavad tulevikus
märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi huvi tagada ehitusmaavarade
ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus seda looduskaitselised ja muud
piirangud ei piira.
3.3.2. Eesti Geoloogiateenistus koostas 2020. aastal MKM tellimusel uurimistöö
ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Pärnu maakonnas10 (edaspidi EGT
Pärnumaa uurimistöö). Töö eesmärk oli anda ülevaade Pärnu maakonna ehitusmaavarade
ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes
ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning
perspektiiviga kuni 2050. EGT Pärnumaa uurimistöö toob välja, et arvestades raudtee taristu,
riigiteede ehituse ja remondi ning kohalike omavalitsuste vajadusi on maavara nõudlus
hüppeliselt suurenev ja Pärnumaal liiva ja kruusa varustuskindluse tagamiseks on vaja arvele
võtta täiendavat varu ja avada uusi karjääre.
3.3.3. EGT Pärnumaa uurimistöö kohaselt võiks kaevandatav liiva-kruusa jääkvaru Pärnumaa
maardlate mäeeraldistes tagada varustuskindluse liiva ja kruusaga Pärnumaal kuni aastani 2030
juhul, kui kogu kaevandatav jääkvaru vastaks ehituseks vajaliku toorme nõuetele. Kuna
Pärnumaa liivad on väga peeneteralised ning suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (liiva ja
kruusa kaevandatavast jääkvarust moodustab täiteliiv 40% ja aktiivsest tarbevarust 45%), siis
ei pruugi olemasolev varu tagada Pärnumaa varustuskindlust liiva ja kruusaga isegi kuni aastani
2030. Kuigi maakonnas leiduva liiva ja kruusa kvaliteet ei vasta täielikult ehituseks vajaliku
toorme nõuetele, siis uute mäeeraldiste lisandumine siiski leevendab praegust olukorda.
3.3.4. Kuna planeeritav Sohlu kruusakarjäär asub Põhja-Pärnumaal Raplamaale väga lähedal
(ca 4 km Rapla maakonna piirist), siis on oluline siinkohal käsitleda ka Raplamaa liiva-kruusa
varude olukorda. EGT 2020. aastal koostatud uurimistöös ehitusmaavarade leviku,
kaevandamise ja kasutamise kohta Rapla maakonnas11 (edaspidi EGT Raplamaa uurimistöö)
on kirjeldatud, et liiva- ja kruusavarud tervikuna on Eestis suured, kuid ehitustegevuseks
sobivad varud on mitmes Eesti maakonnas pigem rahuldavas seisus. Esiteks, kuna looduses
sageli ei leidu otseselt ehitusmaavara kvaliteedinõuetele vastavat liiva ja kruusa, siis
kasutatakse nõutava kvaliteedi saavutamiseks erinevaid rikastamisviise (sõelumine, pesemine,
purustamine). Need rikastamisvõtted annavad aga vajaliku tulemuse vaid siis, kui algmaterjal
on piisavalt jämedateraline ja taolise jämedateralise ning vähese savi- ja tolmusisaldusega liiva-
ja kruusavarud on Eestis pigem väikesed. Teiseks paiknevad liiva- ja kruusamaardlad
ebaühtlaselt: Tartu ja Saare maakonnas on neid palju, kuid Rapla ja Järva maakonnas vähe.
9
Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-
ehitus/teehoiukava
10
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020.
https://fond.egt.ee/fond/egf/9333
11
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020.
https://fond.egt.ee/fond/egf/9334
9
3.3.5. EGT Raplamaa uurimistöö kohaselt on praeguse varustuskindluse arvutuse järgi
Raplamaal varustuskindlus liiva ja kruusaga tagatud kuni 20-ks aastaks, kuid selles arvutuses
ei ole arvesse võetud plaanitavaid suuremahulisi taristuobjekte ega ehitusmaavarale kehtivaid
kvaliteedinõudeid teetööde jaoks ning seetõttu on rahuldav varustuskindlus liiva ja kruusaga
osas vaid näiline. Teede Tehnokeskus AS poolt 2017. a valminud “Rail Balticu ehitamiseks
vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringus“12 (edaspidi Teede Tehnokeskuse uuring)
esitatud seisukoha järgi on raudteetaristu rajamise jaoks liiva ja kruusaga varustuskindlus
Raplamaal kriitiline ning seda nii madala kui ka kõrge savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva
ning kruusa suhtes. Kui lisada juurde veel riigiteede ehituseks ja remondiks vajalik liiv ja kruus
ning kohalike omavalitsuste vajadused, siis Raplamaa liiva ja kruusaga varustuskindlus on
kriitiline.
3.3.6. 2018. a tehtud geoloogilise uuringu13 tulemuste kohaselt on Sohlu kruusakarjääris
maavara keskmine savi- ja tolmuosakeste sisaldus 4,4% ning filtratsioonimoodul jääb
vahemikku 0,1-0,3 m/ööp (keskmiselt 0,2 m/ööp). Maavara vastab kvaliteedilt nii
ehituskruusale kui ka ehitusliivale esitavatele nõuetele. Kruusa ja kruusast valmistatud
killustikku võib kasutada ehitussegude valmistamiseks ja teede ehituses. Materjal on sobilik ka
purukruusa tootmiseks, mida saab kasutada tee aluste- ja katendikihtides kui ka kruusateede
hooldamiseks. Liiva võib kasutada valikuliselt ehitussegude valmistamiseks ja teedeehituses
kui ka täitematerjalina. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri 26. mail 2005. a
kinnitatud määrusest nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu
tegemise kord“14. 17. detsembril 2018. a võeti vastu uus kaasajastatud määrus15, millega
ühtlustati ehitusmaavara omaduste nõuded ehitusvaldkonna nõuetega.
3.3.7. Teede Tehnokeskuse uuring jõuab järeldusele, et arvestades Pärnumaa liiva ja kruusa
varusid, on liiva ja kruusa varustuskindlus nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse
arvestuses Pärnu maakonna teeninduspiirkonna osas kriitiline. Seega on juurde vaja maavara,
mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad,
mille savi- ja tolmuosakeste sisaldus ei ületa 8%. 2018. a tehtud geoloogilise uuringu järgi on
savi- ja tolmuosakeste sisaldus kruusakarjääri maavaras alla 8%. Seega on Sohlu kruusakarjääri
maavara sobilik kasutamiseks Rail Balticu taristu ehituses.
3.3.8. Teede Tehnokeskuse uuringu kohaselt on Rail Balticu raudtee ja selle teenindusteede
muldkehade materjali (liiv ja kruus) vajadus Pärnu maakonnas 5,7 miljonit m³ ja Rapla
maakonnas 3,2 miljonit m³. Transpordiameti hinnangul on Pärnumaal aastateks 2022–2030
liiva ja kruusa vajadus riigiteedel ca 5 miljonit m3 ja RMK hinnangul vajadus RMK objektidel
ca 0,372 miljonit m3. Seega on Pärnu maakonnas liiva ja kruusa vajadus aastateks 2022–2030
kokku ca 11 miljonit m3 ehk aastas keskmiselt 1,23 miljonit m3. Transpordiameti hinnangul on
Raplamaal aastateks 2022–2030 liiva ja kruusa vajadus riigiteedel ca 2,8 miljonit m3. Seega on
Rapla maakonnas liiva ja kruusa vajadus aastateks 2022–2030 kokku ca 6 miljonit m3 ehk aastas
keskmiselt 0,667 miljonit m3.
12
Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017.
http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf
13
Eesti Geoloogiafondi aruanne nr 8987. https://fond.egt.ee/fond/egf/8987
14
Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu
tegemise kord“. https://www.riigiteataja.ee/akt/905848
15
Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise
uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,
järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks". https://www.riigiteataja.ee/akt/102032021016
10
3.3.9. Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses
muudavad nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvatega, seejuures
võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust
ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti hinnangul
teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks,
lisandub ka keskkonnamõju. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletava Sohlu
kruusakarjääri mäeeraldisest ca 40 m kaugusele. See tähendab, et Sohlu kruusakarjääri avamine
võimaldab ehitada Rail Balticu raudteed ja selle teenindusteid minimaalsete transpordikuludega
ja väikese transpordist põhjustatud keskkonnamõjuga.
3.3.10. Taotletav Sohlu kruusakarjäär paikneb ka teiste riiklikult tähtsate ehitusobjektide
läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Kaevandamisloa andmisel on
Transpordiameti hinnangul võimalik seda kasutada Riigiteede teehoiukava 2021–2030
teedeehitusobjekti riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla 2+2 teelõikude Konuvere-Jädivere, Jädivere
õgvenduse ja Libatse möödasõidu ehituseks. Kaevandamisloa andmisel tekib võimalus
kasutada Sohlu kruusakarjääris leiduvat materjali ka Rail Balticu kohalike jaamade Järvakandi,
Kaisma ja Tootsi juurdepääsuteede ja parklate ehituseks ning Pärnu-Jaagupi-Kergu ning Pärnu-
Jaagupi-Kalli teede rekonstrueerimiseks. Ülekaalukas riigi huvi on kasutada ehitusmaavara
asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset
maavara vajatakse. Ühtlasi on oluline, et kaevandusala paikneks piirkonnas, kuhu oleks hea
juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud maavarade ratsionaalseks
kasutamiseks. Kokkuvõtvalt tagatakse Sohlu kruusakarjääri kasutusele võtmisega avalikes
huvides infrastruktuuri ehitus.
3.3.11. Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Põhja-
Pärnumaa vallas Kõnnu külas Vändra metskond 48 kinnistul. Taotletavat ala katab enamasti
metsamaa, ca 5,2 hektaril on mets raiutud. Ala edelaosas ca 0,2 ha pindalal on varasemalt kruusa
kaevandatud. Taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa läänenurka läbib 15 m pikkuse
lõigu ulatuses metsatee nr 2760144 Männiku-Reinu tee. RMK on andnud kaevandamiseks
tingimusliku nõusoleku, mille kohaselt on nimetatud teelõik võimalik tulevikus vajadusel
ümber suunata või jääb tee alune liivavaru väljamata, ent seda saab otsustada ja planeerida
kaevandamisloa andmise ning kaevandamise projekti koostamise käigus. Riigitee nr 27 Rapla-
Järvakandi-Kergu äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise ning selle
teenindusmaast 30 m kaugusele. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletava
mäeeraldise ning selle teenindusmaa idaservast vastavalt 40,5 m ning 19,8 m kaugusele. Sohlu
kruusakarjäär ei asu tiheasustusalal. Lähim suurem asula on Järvakandi alevik, mis asub
karjäärist linnulennult ca 7,5 km kaugusel põhja suunas. Lähim küla on Kaisma küla, mis jääb
ca 400 m kaugusele edela suunda. Lähim majapidamine asub karjäärist ca 25 m kaugusel läänes
Reinu kinnistul (katastritunnus 27601:003:0171) ja ca 175 m kaugusel põhja suunas Sepa
kinnistul (katastritunnus 27601:001:0105). Kaevandamisloa taotlusele on lisatud Reinu ja Sepa
kinnistu omanike nõusolekud Sohlu kruusakarjääris kaevandamiseks. Alast ca 40 m põhjas
asub maaparandussüsteem, mille kood maaparandussüsteemide registris on
5111340020040001. Taotletavast karjäärist ca 300 m kaugusel kagus asub kaitstav looduse
üksikobjekt Sohlu rändrahn (keskkonnaregistri kood KLO4001263) 50 m raadiuse
piiranguvööndiga ja ca 500 m kaugusel idas asub Taarikõnnu looduskaitseala
(keskkonnaregistri kood KLO1000058). Taotletavast karjäärist ca 120 m kaugusel kagus asub
vääriselupaik VEP206219 ja ca 350 m kaugusel kagus vääriselupaik VEP204995. Sohlu
kruusakarjäär ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel,
muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Samuti ei asu taotletav ala Natura 2000 võrgustiku
alal ega looduskaitsealal.
11
3.3.12. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu on otsuse tegemisel jätnud kaalutlemata kohaliku
omavalitsuse huve positiivselt mõjutavad asjaolud. Riigile kuuluva maavaravaru
kaevandamisõiguse eest maksab loa omaja maavara kaevandamisõiguse tasu. Summad
laekuvad riigi (eeldatavalt 279 804 eurot) ja mõjupiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuse
eelarvesse (eeldatavalt 821 456 eurot) vastavalt keskkonnatasude seadusele16. Riigieelarvesse
laekuvat raha tuleb keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutada sihtotstarbeliselt. Kohaliku
omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva raha kasutamise sihtotstarvet ei ole määratud. Karjääri
avamisega tekib uusi töökohti karjääri teenindamiseks ja maavara transpordiks. Sellega
avaldatakse positiivset mõju tööhõivele ja maksude laekumisele füüsilise isiku tulumaksu ja
ettevõtte tulumaksu ning maamaksu laekumise kaudu.
3.3.13. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse
üksuse huvidega, on VV seisukohal, et kaevandamisloa andmine Sohlu kruusamaardla Sohlu
kruusakarjääri mäeeraldisele on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi
kasutada ehitusmaavara asukohas, mis paikneb riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses,
mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. MKM on menetluse käigus vastanud Põhja-
Pärnumaa Vallavolikogu vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse
seletuskirjas.
4. OTSUS
Tuginedes MaaPS § 55 lõikele 4 ja asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad
riigi majandushuvid maavara kasutusele võtuks, nõustub Vabariigi Valitsus Sohlu
kruusamaardla Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamisloa andmisega. Kaevandamisloa
andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet.
5. VAIDLUSTAMISVIIDE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30
päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile,
osaühingule Eesti Killustik, Põhja-Pärnumaa vallale, Riigimetsa Majandamise Keskusele,
Rahandusministeeriumile, Transpordiametile ning samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute
omanikele.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
16
Kaevandamisõiguse tasu arvutus on välja toodud käesoleva korralduse seletuskirjas.
12
28.02.2022
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu
kruusakarjääri mäeeraldisel“ annab Vabariigi Valitsus nõusoleku maavara kaevandamise loa
(edaspidi kaevandamisluba) andmiseks osaühingule Eesti Killustik (edaspidi loa taotleja)
Sohlu kruusamaardla Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel. Osaühing Eesti Killustik taotleb
kaevandamisluba eesmärgiga kasutada maavara Rail Baltica raudtee ehituses ning teede
ehituses ja rekonstrueerimises.
Korraldus võetakse vastu, sest Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 20.05.2020 ja 11.08.2020
esitatud seisukohtade kohaselt ei ole Põhja-Pärnumaa vald nõus kaevandamisloa andmisega
Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele, kuid Vabariigi Valitsus leiab, et kaevandamisloa
andmiseks on ülekaalukas riigi huvi. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseisu puhul on
võimalik kaevandamisluba anda vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi
olemasolu korral.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade
osakonna nõunik Kaur Kõue (tel. 625 6338;
[email protected]) ja õigusekspertiisi on teinud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg.
Kaevandamisloa menetlust puudutavad dokumendid on kättesaadavad digitaalselt
Keskkonnaameti dokumendiregistris aadressil https://adr.envir.ee/ ja keskkonnaotsuste
infosüsteemist KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee/.
2. Eelnõu koostamise eesmärk
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 55 lg 2 p 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa
andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kaevandamisloa andmisega nõus. Sama
paragrahvi lg 4 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa
andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks nõusolekut
Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on
ülekaalukas riigi huvi.
Seega tulenevalt maapõueseaduse regulatsioonist ei ole võimalik kaevandamisluba anda
Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega
nõustunud.
Maapõueseaduse nimetatud sätted võivad riivata kohaliku omavalitsuse üksuse
enesekorraldusõigust ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärgiks on
tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui
rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Maapõueseaduse
regulatsiooni abil välditakse maavarade osas lõpliku otsustusõiguse kandumist riigiorganilt
kohaliku omavalitsuse üksusele, kes ei arvesta riigi kui terviku, vaid üksnes konkreetse
omavalitsuse huvidega.
1
Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas
on omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis
võib vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras
aitab konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta
lõplik otsus.
Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks
osaühingule Eesti Killustik Sohlu kruusakarjääris kaevandamiseks. Korralduse eelnõus on
pikemalt käsitletud Põhja-Pärnumaa valla seisukohti ja riigi vastuväiteid neile. Korralduses on
käsitletud põhjalikult ka riigi huvi lähtuvalt maavara kvaliteedist ja varustuskindluse aspektist.
Riigi huvi on lubada kaevandada maavarasid asukohtades, mis paiknevad nende riiklikult
tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade
distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselisel kui ka
liiklusohutusega seotud põhjustel.
3. Eelnõu sisu
Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade kaevandamisloa haldusmenetluse käigust.
Haldusmenetluse tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused
kaevandamisloa andmisest keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) valmistas ette Vabariigi
Valitsuselt kaevandamisloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse, kuna osaühing Eesti
Killustik tegi 03.09.02021 ettepaneku taotleda kaevandamisloa andmise nõusolekut Vabariigi
Valitsuselt.
Seejärel selgitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikke aluseid ja tuuakse välja kaalutlused
otsuse tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtadest,
millega põhjendatakse kaevandamisloa andmisega mittenõustumist. Seisukohtadest nähtuvalt
on Põhja-Pärnumaa vald vastu kaevandamisloa andmisele peamiselt põhjustel, et
kaevandamistegevus ei vasta Pärnu maakonnaplaneeringus ja Kaisma valla üldplaneeringus
kehtestatud tingimustele. Seejärel on välja toodud MKM-i vastuväited Põhja-Pärnumaa valla
seisukohtadele. MKM-i hinnangul ei ole kaevandamisloa andmine vastuolus Kaisma valla
üldplaneeringu ega ka Pärnu maakonnaplaneeringu tingimustega. Isegi võimalik vastuolu
kehtivate planeeringutega ei ole põhjuseks kaevandamisloa andmisest keeldumisele. Sellist
kaevandamisloa andmisest keeldumise alust MaaPS ette ei näe. Kuivõrd planeeringute
muutmine ei ole välistatud, puudub objektiivne takistus kaevandamisloa andmiseks ka juhul,
kui see on vastuolus planeeringuga.
Järgnevalt käsitletakse riigi huvi mõistet. Ülekaaluka riigi huvi olemasolu hindamiseks on
vajalik sisustada riigi huvi mõiste. MaaPS ei defineeri ega ava ka muul moel mõiste riigi huvi
sisu. MaaPS § 1 lg 1 kohaselt on käesoleva seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja
majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute
vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb sisustada ka riigi
huvi mõiste.
Edasi käsitletakse esmalt riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka
sisustada riigi huvi konkreetses maardlas kaevandamisloa andmiseks.
Maapõue valdkond on jagatud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ja MKM-i vahel.
MKM-i valitsemisalasse kuulub Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lg 1 kohaselt
2
riigi majanduspoliitika väljatöötamine ning elluviimine maapõueressursside, ehituse ja
transpordi valdkonnas. Sinna hulka kuulub ka riiklikult tähtsate taristuobjektide ehitus ja
korrashoid ning sellel eesmärgil ehitusmaavarade tulevikuvajaduste prognoosimine. KeM
valitsemisalasse kuulub VVS § 61 lg 1 kohaselt muuhulgas riigi keskkonna- ja looduskaitse
korraldamine, loodusvarade kasutamise kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine.
Nende ülesannete hulka kuulub ka maapõue säästliku ja otstarbeka kasutamise planeerimine ja
elluviimine.
VVS muutmise seaduse eelnõu võeti vastu Riigikogus 17.06.2020. Maapõuevaldkonna
koordineerimise struktuuri korrastamine ja vastutusvaldkondade täpsem paikapanek andis
MKM-ile mandaadi sotsiaalmajanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii
maapõue uurimistegevuse suunamisel kui olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade
kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsesse silmas pidades.
Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi põhiselt lähtutakse muuhulgas KeM-i ja MKM-i
arvamusest. MaaPS § 55 lg 5 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku
taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi
ilmselgelt puudub. MKM ja KeM on asunud seisukohale, et kaevandamisloa andmine Sohlu
kruusakarjääri mäeeraldisele on riigi huvi arvestades põhjendatud, sest kuivõrd Sohlu
kruusakarjääri mäeeraldis asub kavandatavaid ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas, siis
on võimalik tagada avalikes huvides riikliku infrastruktuuri ehitus minimaalsete
transpordikuludega ja väikese transpordist põhjustatud keskkonnamõjuga.
Korralduses on käsitletud põhjalikumalt MKM-i ja KeM-i seisukohti, kaalutakse omavahel riigi
huvi ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi ülekaalukust.
Kaalumise tulemusel selgub, et kaevandamisloa andmiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi.
Kaevandamisloa andmine Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele on riigi huvi aspektist
põhjendatud, sest taotletav mäeeraldis paikneb kavandatavaid raudtee ja tee-ehituslikke
projekte ning maavara veokauguseid arvestades soodsas asukohas ning Eesti
Geoloogiateenistuse uurimistööde12 ja Teede Tehnokeskus AS-i uuringu3 kohaselt on
Pärnumaal ja Raplamaal liiva ja kruusa varustuskindluse tagamiseks vaja arvele võtta
täiendavat varu ja avada uusi karjääre. Ülekaalukas riigi huvi on kasutada ehitusmaavara
asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset
maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel,
keskkonnakaitselistel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel.
Oluline on samuti see, et taotletav Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis ei asu kinnismälestisel,
muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Taotletav ala ei asu tiheasustusalal. Samuti ei asu
taotletav ala Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal.
Maavara kaevandamise majandusliku ja sotsiaalse mõjuna mõistetakse maavara kaevandamise
ja töötlemisega otseselt või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju
sihtrühmadeks on ennekõike mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohalik omavalitsuse üksus.
1
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020.
https://fond.egt.ee/fond/egf/9333
2
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020.
https://fond.egt.ee/fond/egf/9334
3
Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017.
http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf
3
Tööstusest võidavad ennekõike ettevõtted, karjääri lähipiirkonna elanikud on aga
kaevandamisest kaevandamistegevuse perioodi jooksul häiritud. Kavandatava tegevusega
kaasnev otsene keskkonnasurve (müra, vibratsioon, õhusaaste) avaldub kaudse mõjuna
elukeskkonnale ning elanike tervisele. Nimetatud mõjusid on võimalik leevendada
kaevandamisloa lisatingimuste täitmisega. Mõju piirkonna demograafilisele arengule ette näha
ei ole. Samuti ei avaldu eeldatavalt negatiivset mõju tööhõivele ja sissetulekutele ega kohalikule
arengule. Positiivset mõju avaldatakse tööhõivele uute töökohtade tekkimisega karjääri ja
maavara transpordiks. Otseste maksudena laekuvad füüsilise isiku tulumaks ja ettevõtte
tulumaks.
MaaPS § 11 lg 1 p 1 kohaselt kuulub mäeeraldise piires olev maavara aluspõhja maavarana
riigile. Ehituskruus ja ehitusliiv ei ole aluspõhja maavara, kuid antud juhul asub taotletav
mäeeraldus riigimaal ja maavara kuulub seega riigile. Riigile kuuluva maavaravaru
kaevandamisõiguse eest maksab loa omaja maavara kaevandamisõiguse tasu vastavalt
keskkonnatasude seaduses ja Vabariigi Valitsuse 07.07.2016 määruses nr 75 „Riigile kuuluva
maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“ sätestatud tasumääradele. Arvestades, et mäeeraldise
piires on 370 000 m3 ehituskruusa ja 56 000 m3 ehitusliiva kaevandatavat aktiivset tarbevaru,
on maavara kaevandamisõiguse tasu sellise koguse maavaravaru kaevandamise eest selle aasta
tasumäära (perioodiks 01.01.2022 – 31.12.2022 kehtestatud tasumäär ehituskruusale on 2,71
eurot/m3 ja ehitusliivale 1,76 eurot/m3) järgi (370 000 x 2,71) + (56 000 x 1,76) = 1 101 260
eurot. Summad laekuvad riigi (eeldatavalt 279 804 eurot) ja mõjupiirkonna kohaliku
omavalitsuse üksuse eelarvesse (eeldatavalt 821 456 eurot) vastavalt keskkonnatasude seaduse
§ 551 lg 1 p-le 8 ja 10. Riigieelarvesse laekuvat raha tuleb keskkonnatasude seaduse kohaselt
kasutada sihtotstarbeliselt. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva raha kasutamise
sihtotstarvet ei ole määratud.
Kaevandamisõiguse tasude osakaal kohalike omavalitsuste eelarves varieerub
märkimisväärselt. Peamiselt võidavad nendest kaevandustega maapiirkondade vallad, eriti
aktiivsel kaevandamise ajal. Seega saab kaevandamisest kohalikule omavalitsusele laekuvat
maksutulu kasutada kogu omavalitsuses elavatele inimeste hüvanguks ja riigieelarvesse
laekuvat maksutulu vastavalt määratud sihtotstarbele.
Järgnevalt on korralduse resolutiivosa, millega otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek
kaevandamisloa andmiseks osaühingule Eesti Killustik Sohlu kruusamaardla Sohlu
kruusakarjääri mäeeraldisel.
Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks
tehakse.
4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused
Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada kaevandamisloa andmise üle Sohlu
kruusamaardla Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel.
Korralduse andmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi.
5. Korralduse kooskõlastamine
Täiendatakse pärast arvamuste saamist.
4
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
Minister
5
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
[email protected] 01.03.2022 nr 17-1/2022/1634-1
Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse
korralduse eelnõu kohta
Osaühing Eesti Killustik (edaspidi taotleja) esitas 21.05.2019 Keskkonnaametile (edaspidi loa
andja) Sohlu kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse. Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis
ja selle teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas paiknevas
Sohlu kruusamaardlas riigile kuuluval kinnistul Vändra metskond 48 (kinnistu nr 7377450,
katastritunnusega 63801:001:0933). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud
asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Maapõueseaduse § 55 lõike 2 punkti 11 järgi keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Sama paragrahvi lõige 4 ütleb, et
sellisel juhul võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi
Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Põhja-
Pärnumaa Vallavolikogu ei olnud 20.05.2020 ja 11.08.2020 nõus kaevandamisloa andmisega
taotlejale Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel. Taotleja tegi 03.09.2021 Keskkonnaametile
ettepaneku taotleda kaevandamisloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt.
Riigikogu võttis 17.06.2020 vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse,
millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VVS § 63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside
valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi
tagamine. See muudatus andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile mandaadi
sotsiaal-majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse
suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade
taotluste menetlusprotsessides.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud Vabariigi Valitsuse korralduse
eelnõu, millega Vabariigi Valitsus nõustub andma taotlejale kaevandamisloa Sohlu kruusakarjääri
mäeeraldisel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Käesolevaga esitame Teile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja
seletuskirja nõusoleku kohta kaevandamisloa andmiseks osaühingule Eesti Killustik Sohlu
kruusakarjääri mäeeraldisel. Arvamuse olemasolu korral palume see esitada kolme nädala jooksul
alates kirja kättesaamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: korralduse eelnõu;
korralduse eelnõu seletuskiri.
Lisaadressaadid: OÜ Eesti Killustik
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Riigimetsa Majandamise Keskus
Transpordiamet
Kaur Kõue
625 6338
[email protected]
2 (2)