dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. märts 2022
Viit
17-1/2022/1634-1
Registreeritud
1. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, OÜ Eesti Killustik, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Transpordiamet, A. T. O., M. T. O., O. M., A. A. M., O. J., O. E. j. K., o. L. I., V. S., H. V., T. T., M. K., K. T., S. L., E. M., A. T., R. K., H. N., Ü. R., A. E., T. T., J. S., R. K., K. K., K. K., S. P., T. K., M. K., H. K.
Saabumis/saatmisviis
e-post, e-post (bcc), DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/2022
Vastutaja
Kaur Kõue (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-120221634-1 01.03.2022 Väljaminev kiri.asice1347 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 28.02.2021 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 55 lõike 4 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, edaspidi loa taotleja) esitas 21. mail 2019. a Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Sohlu kruusakarjääri maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse. Loa taotleja muutis taotlust ja esitas Keskkonnaametile lõpliku kaevandamisloa taotluse 2. juulil 2021. a. Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Põhja- Pärnumaa vallas Kõnnu külas paiknevas Sohlu kruusamaardlas riigile kuuluval kinnistul Vändra metskond 48 (kinnistu nr 7377450, katastritunnusega 63801:001:0933). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Kaevandamisluba taotletakse järgmistel tingimustel: mäeeraldise pindala on 19 ha ja selle teenindusmaa pindala on 24,07 ha. Taotletava mäeeraldise piirides paiknev ehituskruusa aktiivse tarbevaru kogus on 385 000 m³, millest kaevandatav on 370 000 m³ ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus on 63 000 m³, millest kaevandatav on 56 000 m³. Kaevandamise keskmine aastamäär on 65 000 m³ ja loa kehtivusaeg kuni 31. detsember 2028. a. Kaevandamisloa taotluse kohaselt kasutatakse maavara Rail Baltica raudtee ehituses ning teede ehituses ja rekonstrueerimises. 1.2. Keskkonnaamet teavitas 13. juuni 2019. a kirjaga nr 12-2/19/353-3 loa taotlejat, Põhja- Pärnumaa Vallavalitsust, RMK-d ja taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikke Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmisest. 1.3. Keskkonnaamet avaldas 14. juunil 2019. a keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lõike 2 alusel teate kaevandamisloa taotluse esitamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. 1.4. Keskkonnaamet pöördus 1. augusti 2019 a. kirjaga nr 12-2/19/353-6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa menetluses. 1 1.5. MKM asus 3. septembri 2019. a kirjas nr 1.10-15/19-0076/6521 seisukohale, et Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa andmine on riiklikes huvides arvestades maavara kvaliteeti ja taotletava alaga piirnevat Rail Balticu trassikoridori. 1.6. Keskkonnaamet pöördus 5. septembri 2019. a kirjaga nr 12-2/19/353-9 loa taotleja poole eksperthinnangu koostamiseks, mis hindaks Sohlu kruusakarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnahäiringute ulatust ja olulisust. 1.7. Loa taotleja esitas 17. detsembril 2019. a Keskkonnaametile OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) poolt koostatud eksperthinnangu „Sohlu kruusakarjääri eksperthinnang“ (töö nr 19/2824) (edaspidi eksperthinnang). 1.8. Keskkonnaamet küsis 27. jaanuari 2020. a kirjas nr 12-2/19/353-14 loa taotleja seisukohta OÜ Rewild (registrikood 12496911) poolt koostatud töös „Rail Baltica ulukiekspertiis“ (edaspidi ulukiekspertiis) välja toodud lahenduse kohta, mis on seotud taotletava Sohlu karjääriala piiri vähendamisega. Planeeritav Rail Baltica ökodukt asuks kavandatavast Sohlu kruusakarjäärist ca 400 m kaugusel. Ulukiekspertiisis välja pakutud lahenduse eesmärk on tagada loomadele liikumisteed ökoduktist põhja ja lääne suunas. 1.9. Loa taotleja saatis 26. veebruaril 2020. a Keskkonnaametile ulukiekspertiisis välja pakutud lahenduse kohta seisukoha, mille kohaselt on loa taotlejale kõige eelistatum lahendus ökodukti nihutamine ja karjääri piiride säilimine vastavalt maavara geoloogilisele levikule. Samas tegi loa taotleja ettepanekud, mida loa andmisel kaaluda, kui Sohlu karjääriala piiri muutmine on möödapääsmatu. 1.10. Keskkonnaamet saatis 12. märtsil 2020. a kirjaga nr 12-2/20/131 maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõike 6 alusel Sohlu kaevandamisloa taotluse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. 1.11. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu andis Keskkonnaametile arvamuse 20. mai 2020. a otsusega nr 15, mille kohaselt Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. 1.12. Keskkonnaamet küsis 25. mai 2020. a kirjaga nr DM-109229-3 loa taotleja seisukohta menetluse jätkamise kohta. 1.13. Loa taotleja teavitas 11. novembril 2020. a Keskkonnaametit, et 22. oktoobril 2020. a. toimunud kohtumisel loa taotleja ning Põhja-Pärnumaa valla ja kohaliku kogukonna esindajate vahel arutati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu mittenõustuvat otsust ning jõuti järeldusele, et vastuseisu põhjustavad asjaolud on võimalik kogukonnaga saavutatava kokkuleppe abil ületada. Sellest tulenevalt avaldas loa taotleja soovi jätkata Sohlu kaevandamisloa taotluse menetlemist ja läbirääkimisi kohaliku kogukonnaga ning palus Keskkonnaametil anda tagasisidet, kas ja milliste leevendusmeetmete rakendamisel on Keskkonnaameti hinnangul kaevandamine võimalik. 1.14. Keskkonnaamet jõudis 9. detsembri 2020. a kirjas nr DM-109229-11 seisukohale, et Sohlu kruusakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa piiride nihutamisel tuleb lähtuda ulukiekspertiisist, kus joonisele 4 on kantud viirutusega alad, mis tuleb jätta looduslikult puutumatuks ja metsaga kaetuks, st nendele aladele ei saa rajada ka pinnasevalli. Keskkonnaamet palus loa taotlejal saata korrigeeritud mäeeraldise plaani. 2 1.15. Loa taotleja saatis 18. detsembril 2020. a Keskkonnaametile korrigeeritud mäeeraldise plaani, mis lähtub ulukiekspertiisist ja palus Keskkonnaameti kooskõlastust. 1.16. Keskkonnaamet jõudis 15. jaanuari 2021. a kirjas nr DM-109229-14 seisukohale, et korrigeeritud mäeeraldise plaan vastab ulukiekspertiisis toodule. Samas juhtis Keskkonnaamet tähelepanu, et vastavalt ulukiekspertiisile Sohlu ökodukti ja sellega seotud läänesuunalise rohekoridori toimimiseks on oluline kaevandustegevus lõpetada hiljemalt siis, kui Rail Baltica ehitustöö piirkonnas on lõppenud. Keskkonnaamet saab selliselt keskkonnaloa lisatingimusega kaevandamistegevuse ajalist kestvust piirata. 1.17. Loa taotleja esitas 2. juulil 2021. a Keskkonnaametile muudetud Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse. 1.18. Keskkonnaamet saatis 2. juulil 2020. a kirjaga nr DM-114792-14 MaaPS § 49 lõike 6 alusel muudetud Sohlu kaevandamisloa taotluse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. 1.19. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu andis Keskkonnaametile arvamuse 11. augusti 2021. a otsusega nr 40, mille kohaselt Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ei ole endiselt nõus kaevandamisloa andmisega. 1.20. Keskkonnaamet saatis 25. augusti 2021. a kirjaga nr DM-114792-16 loa taotlejale arvamuse saamiseks Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 11. augusti 2021. a otsuse nr 40. 1.21. Loa taotleja saatis 3. septembril 2021. a Keskkonnaametile põhjendused, miks loa taotleja ei nõustu Põhja-Pärnumaa valla mittenõustuvate argumentidega ja tegi Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS § 55 lõike 4 alusel kaevandamisloa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV). 1.22. Keskkonnaamet pöördus 21. septembri 2021. a kirjaga nr DM-114792-18 MaaPS § 55 lõike 5 alusel keskkonnaministri poole riigi huvi väljaselgitamiseks Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse menetluses. 1.23. Keskkonnaminister asus 22. oktoobri 2021. a kirjas nr 13-1/21/4613-2 seisukohale, et kaevandamisloa andmine Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele on kooskõlas ülekaaluka riigi huviga. 1.24. Keskkonnaamet saatis 16. novembril 2021. a kirjaga nr DM-114792-20 MKM-le VV poole pöördumiseks Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse materjalid. 2. PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVOLIKOGU, MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI NING KESKKONNAMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES 2.1. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 20. mai 2020. a ja 11. augusti 2021. a seisukohad 2.1.1. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu andis Keskkonnaametile 20. mai 2020. a otsusega nr 15 ja 11. augusti 2021. a otsusega nr 40 seisukohad, mille kohaselt Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ei nõustu kaevandamisloa andmisega kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 3 2.1.2. OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud eksperthinnangus on muuhulgas tuginetud Pärnu maakonnaplaneeringus1 (kehtestatud 29. märtsil 2018. a) K8 taseme koridorile esitatud tingimustele ning tunnistatud, et kaevandustegevusest tingituna ei vasta mõju Pärnu maakonnaplaneeringus kehtestatud nõuetele, mille kohaselt peab looduslike alade osakaal rohelise võrgustiku koridorides olema vähemalt 70%. Vastukaaluks tuuakse esile Rohevõrgustiku planeerimisjuhend2, millest on esile tõstetud üksnes see osa, mis kajastab, et karjääride kaevandamise näol on tegemist ajutise tegevusega. Mainimata on jäetud kõne all olev planeerimisjuhendist ilmnev järeldus, et siiski kaevandustest tingitud häiringud taastuvad üksnes mingil määral ja seda ka pikemas ajaskaalas. 2.1.3. Lisaks ei ole seisukohta kujundatud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu tingimuste kohaselt. Kuna Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering3 ei ole veel kehtestatud, kehtivad siiani ühinemiseelsete omavalitsuste üldplaneeringud. Hetkel kehtiva Kaisma valla üldplaneeringu4 (kehtestatud 3. veebruaril 2009. a) punkti 2.3.12 kohaselt toimub uute kaevanduste avamine ja olemasolevate kaevanduste lisandumine ainult detailplaneeringute alusel ning on läbi viidud keskkonnamõju hindamine. 2.1.4. Planeeritava karjääri ala hõlmab hetkel ka Kaisma valla üldplaneeringu punkt 2.8 järgi määratud ja üldplaneeringu lisas olevale keskkonnakaardile kantud kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku – Kaisma männikut s.h üksikobjekti Sohlu mändi. Kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul tuleb üldjuhul säilitada looduslik pinnas. Väärtuslike maastikena on määratletud kuhjunud väärtustega maastike piirkonnad, eriti silmapaistvalt kauni vaatega kohad. Kaisma männik ja seda ümbritsev metsaala on kohalikule kogukonnale äärmiselt oluline roheala, mida tuleb kaitsta ja säilitada praegusel looduslikul kujul. 2.2. MKM-i vastuväited Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 20. mail 2020. a ja 1. augustil 2021. a esitatud seisukohtadele ja riigi huvi väljaselgitamine 2.2.1. Eksperthinnang toob tõepoolest välja, et planeeritav Sohlu kruusakarjäär vähendab rohekoridoris looduslike alade osakaalu kohati alla 70% rohekoridori läbimõõdust ning seetõttu ei vasta kavandatu Pärnu maakonnaplaneeringus kehtestatud nõudele, et looduslike alade osakaal rohelise võrgustiku koridorides peab olema vähemalt 70%. Samas on eksperthinnangus jõutud ka järeldusele, et planeeritav Sohlu kruusakarjäär ei lõika täielikult läbi olemasolevat rohekoridori ja säilitatakse läbitavus mõnevõrra vähenenud pindalal. Samuti on planeeritud rajada läbi antud rohekoridori Rail Baltic raudtee trass, mille trassikoridor jääb taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa idaservast vastavalt 40,5 m ning 19,8 m kaugusele ning lõikab rohekoridori läbi ja mille leevendusmeetmeks on planeeritud ökodukti rajamine kavandatavast Sohlu kruusakarjäärist kagus. Eksperthinnangus välja toodud leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik maavara kaevandamine Sohlu kruusakarjääris selliselt, et on tagatud rohekoridori ja ökodukti maksimaalne toimimine ning karjääri ja Rail Baltic raudteetrassi võimalike negatiivsete koosmõjude vältimine. Selleks tuleb karjäär avada osaliselt edelast kirde suunas liikudes, säilitades maksimaalselt alal metsa, esimesel võimalusel tuleb alustada ala korrastamisega ning korrastamisel tuleb tagada loomadele ohutud lauged nõlvakalded, karjääri ümber ei tohi rajada piirdeaedu ning lindude pesitsusajal tuleb vältida mürarikaste tööde tegemist karjääri idaosas. 1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/ 2 https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf 3 https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering 4 https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering/uhinenud-omavalitsuste-uldplaneeringud 4 2.2.2. Rahandusministri 29. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas“ kehtestati Pärnu maakonnaplaneering. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes rekultiveerida kaevandatud ala ja taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed. Seega Pärnu maakonnaplaneering ei välista kaevandamist rohelise võrgustiku aladel. 2.2.3. Põhja-Pärnumaa vald on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24. oktoobri 2018 otsuse nr 53 „Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ alusel asunud koostama Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringut. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada mh Pärnu maakonnaplaneeringu tingimustega. Ka kehtiv Kaisma valla üldplaneering ei välista kaevandamist rohelise võrgustiku aladel. Mis puudutab seda, et Kaisma valla üldplaneeringu mäetööstusmaa üldiste kasutamis- ja arendamistingimuste kohaselt toimub uute kaevanduste avamine ja olemasolevate kaevanduste lisandumine ainult detailplaneeringute alusel ja tingimusel, et on läbi viidud keskkonnamõju hindamine, siis need tingimused ei välista kaevandamisloa andmist. Seega ei ole kaevandamisloa andmine vastuolus Kaisma valla üldplaneeringuga ega ka Pärnu maakonnaplaneeringuga. 2.2.4. Isegi võimalik vastuolu kehtivate planeeringutega ei ole põhjuseks kaevandamisloa andmisest keeldumisele. Kuivõrd planeeringute muutmine ei ole välistatud, puudub objektiivne takistus kaevandamisloa andmiseks ka juhul, kui see on vastuolus planeeringuga. Riigikohtu halduskolleegium on 15. oktoobri 2013. a otsuse 3-3-1-35-13 punktis 19 märkinud, et „MaaPS § 34 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kaevandamist välistav planeering ei muuda kaevandamisluba õigusvastaseks […] Kaevandamisluba ei anna reservatsioonideta õigust kaevandamiseks. Kaevandamisluba ei asenda muid kaevandamiseks vajalikke haldusakte. Juhul kui kaevandamine on vastuolus õigusaktidega, tuleb vastuolu enne kaevandamistegevusega alustamist kõrvaldada“. Ka praegu kehtiva MaaPS § 55 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Üldplaneering on pikaajaline tulevikku vaatav strateegiline dokument. Pikaajalisel planeerimisel ei ole võimalik ette näha kõiki tekkivaid vajadusi. 2.2.5. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu toob veel välja, et planeeritav Sohlu kruusakarjäär hõlmab Kaisma valla üldplaneeringus määratud kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku – Kaisma männikut s.h üksikobjekti Sohlu mändi. Keskkonnaamet on 22. veebruari 2017. a kirjaga nr 6-2/17/2166-25 andnud nõusoleku Sohlu männi likvideerimiseks, kuna puu on kuivanud ja selle likvideerimata jätmine võib liikluses tekitada ohtlike olukordi. MKM-le teadaolevalt on tänaseks Sohlu mänd ka likvideeritud. Tulenevalt eeltoodust arvati Sohlu mänd 5 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=b6cdea39-c795-4b7f-aec4-c097ff0a1369 5 keskkonnaministri 24. aprilli 2020. a määruse nr 23 „Pärnu maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine“6 alusel kaitse alt välja. 2.2.6. Mis puudutab kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku Kaisma männikut, siis hetkel veel kehtiva Kaisma valla üldplaneeringu kohaselt on Pärnu maavanema 20. mai 2003. a korraldusega nr 80 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ väärtuslike maastikena määratletud kuhjunud väärtustega maastike piirkonnad, eriti silmapaistvalt kauni vaatega kohad. Rahandusministri 29. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestati Pärnu maakonnaplaneering ja tunnistati nimetatud teemaplaneering kehtetuks. Pärnumaa maakonnaplaneeringus (Lisa 3, Pärnumaa väärtuslikud maastikud) ei ole Kaisma männikut enam loetud väärtuslikuks maastikuks ega ka silmapaistvalt kauni vaatega kohaks. Nagu eespool märgitud, siis Põhja-Pärnumaa vald koostab hetkel Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringut, mille koostamisel tuleb arvestada ka Pärnu maakonnaplaneeringu tingimustega. 2.3. MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohad senises menetluses Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu hulgas MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamusest. 2.3.1. MKM-i 2019. a arvamus 2.3.1.1. MKM on 3. septembri 2019. a kirjas asunud seisukohale, et Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa andmine on riiklikes huvides arvestades maavara kvaliteeti ja taotletava alaga piirnevat Rail Balticu trassikoridori: 2.3.1.2. Pärnumaal on liiva ja kruusa varud nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse arvestuses kriitilised. Liiva ja kruusa varustuskindlus on sõltuvalt kvaliteedist erinev, madalama peenosise sisaldusega ehk kvaliteetsemat maavara on vähem. Seega on juurde vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille peenosise sisaldus ei ületa 8%. Seda nõuet Sohlu kruusakarjääri materjal ka täidab. 2.3.1.3. Kavandatava Sohlu kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb idas Rail Balticu trassikoridoriga. Riigi huvides on kasutada Sohlu kruusakarjääri materjal kõrvaloleva Rail Baltic raudtee ehituseks, et mitte kahjustada massvedudega riigiteid karjääridest 30-50 km kauguselt. 2.3.2. Keskkonnaministeeriumi 2018. a arvamus 2.3.2.1. Keskkonnaminister on 22. oktoobri 2021. a kirjas asunud seisukohale, et kaevandamisloa andmine Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele on kooskõlas ülekaaluka riigi huviga järgmistel põhjustel: 2.3.2.2. Teede Tehnokeskus AS 2017. a uuringus “Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“7 jõuti järeldusele, et Rail Balticu raudtee ja taristu 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/128042020011 7 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017. http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf 6 rajamise jaoks on liiva ning kruusa varustuskindlus Pärnumaal kriitiline, eelkõige madala savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva ja kruusa suhtes. 2.3.2.3. Eesti Geoloogiateenistuse 2020. a uurimistöös „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas“8 on välja toodud, et Pärnumaa olulised liiva- ja kruusamaardlad on seotud eelkõige liustikujõesetetega, mille levik Pärnumaal on küllaltki piiratud ja seetõttu on suur osa arvele võetud varudest praeguseks ka ära kaevandatud. Samuti on liiva ja kruusamaardlatega seotud positiivsed pinnavormid sageli võetud looduskaitse alla. See tekitab konfliktse olukorra looduskaitsest tulenevate piirangute ja majandustegevuse arendamiseks vajalike ehitusmaavarade kaevandamise vahel. 3. RIIGI HUVI EHITUSKRUUSA JA EHITUSLIIVA KASUTUSELE VÕTMISEKS SOHLU KRUUSAKARJÄÄRIS 3.1. Õigusnormid 3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. 3.1.2. MaaPS § 14 lõike 1 punkti 3 järgi tuleb haldusorganil maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine. 3.1.3. MaaPS § 16 lõike 4 järgi tuleb maavara kaevandada ning muul alusel looduslikust seisundist eemaldada ja kasutada majanduslikult võimalikult otstarbekalt ja säästlikult. 3.1.4. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. MaaPS § 55 lõike 4 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 3.2. Riigi huvi määratlemise alused 3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. 3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9- 09 tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuste 8 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. < https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/rapla- parnu/parnumaa_ehitusmaavarade_aruanne_2020_.pdf 7 enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33). 3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. 3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. 3.2.5. Maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik maapõueressursside kasutamise asukoha valikut olukordades, kus see aitab kaasa ressursside ratsionaalsele ning säästlikule kasutamisele, vähendab olulisi negatiivseid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab maapõue kasutuse korraldamist. Riigi huvi on seega lubada kaevandada maavarasid asukohtades, mis paiknevad nende riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselisel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. 3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik, et maapõueressursside kasutamine tugevdaks majandust ja looks juurde uusi töökohti, mis toovad riigile tulu ja inimestele sissetuleku. Samuti on oluline, et maapõueressursside kasutamise eest makstakse riigile tasusid, millest osa suunatakse kohalikele omavalitsustele ja osa keskkonnainvesteeringutesse. Käesolevas korralduses väljendatakse riigi huvi maavara kaevandamise ja kasutamise kohta. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu viia kohaliku kogukonnaga arvestades. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid. 3.2.7. Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks. 8 3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus ehituskruusa ja ehitusliiva kasutusele võtmiseks Sohlu kruusakarjääris 3.3.1. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena on tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maardlate nimistus maardlana arvele võetud ning kus mäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Planeeritavad teedeehituse objektid (Riigiteede teehoiukava 2021– 20309) ja Rail Baltic raudteetrassi rajamine on suurendanud ja suurendavad tulevikus märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi huvi tagada ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus seda looduskaitselised ja muud piirangud ei piira. 3.3.2. Eesti Geoloogiateenistus koostas 2020. aastal MKM tellimusel uurimistöö ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Pärnu maakonnas10 (edaspidi EGT Pärnumaa uurimistöö). Töö eesmärk oli anda ülevaade Pärnu maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. EGT Pärnumaa uurimistöö toob välja, et arvestades raudtee taristu, riigiteede ehituse ja remondi ning kohalike omavalitsuste vajadusi on maavara nõudlus hüppeliselt suurenev ja Pärnumaal liiva ja kruusa varustuskindluse tagamiseks on vaja arvele võtta täiendavat varu ja avada uusi karjääre. 3.3.3. EGT Pärnumaa uurimistöö kohaselt võiks kaevandatav liiva-kruusa jääkvaru Pärnumaa maardlate mäeeraldistes tagada varustuskindluse liiva ja kruusaga Pärnumaal kuni aastani 2030 juhul, kui kogu kaevandatav jääkvaru vastaks ehituseks vajaliku toorme nõuetele. Kuna Pärnumaa liivad on väga peeneteralised ning suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (liiva ja kruusa kaevandatavast jääkvarust moodustab täiteliiv 40% ja aktiivsest tarbevarust 45%), siis ei pruugi olemasolev varu tagada Pärnumaa varustuskindlust liiva ja kruusaga isegi kuni aastani 2030. Kuigi maakonnas leiduva liiva ja kruusa kvaliteet ei vasta täielikult ehituseks vajaliku toorme nõuetele, siis uute mäeeraldiste lisandumine siiski leevendab praegust olukorda. 3.3.4. Kuna planeeritav Sohlu kruusakarjäär asub Põhja-Pärnumaal Raplamaale väga lähedal (ca 4 km Rapla maakonna piirist), siis on oluline siinkohal käsitleda ka Raplamaa liiva-kruusa varude olukorda. EGT 2020. aastal koostatud uurimistöös ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Rapla maakonnas11 (edaspidi EGT Raplamaa uurimistöö) on kirjeldatud, et liiva- ja kruusavarud tervikuna on Eestis suured, kuid ehitustegevuseks sobivad varud on mitmes Eesti maakonnas pigem rahuldavas seisus. Esiteks, kuna looduses sageli ei leidu otseselt ehitusmaavara kvaliteedinõuetele vastavat liiva ja kruusa, siis kasutatakse nõutava kvaliteedi saavutamiseks erinevaid rikastamisviise (sõelumine, pesemine, purustamine). Need rikastamisvõtted annavad aga vajaliku tulemuse vaid siis, kui algmaterjal on piisavalt jämedateraline ja taolise jämedateralise ning vähese savi- ja tolmusisaldusega liiva- ja kruusavarud on Eestis pigem väikesed. Teiseks paiknevad liiva- ja kruusamaardlad ebaühtlaselt: Tartu ja Saare maakonnas on neid palju, kuid Rapla ja Järva maakonnas vähe. 9 Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee- ehitus/teehoiukava 10 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9333 11 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9334 9 3.3.5. EGT Raplamaa uurimistöö kohaselt on praeguse varustuskindluse arvutuse järgi Raplamaal varustuskindlus liiva ja kruusaga tagatud kuni 20-ks aastaks, kuid selles arvutuses ei ole arvesse võetud plaanitavaid suuremahulisi taristuobjekte ega ehitusmaavarale kehtivaid kvaliteedinõudeid teetööde jaoks ning seetõttu on rahuldav varustuskindlus liiva ja kruusaga osas vaid näiline. Teede Tehnokeskus AS poolt 2017. a valminud “Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringus“12 (edaspidi Teede Tehnokeskuse uuring) esitatud seisukoha järgi on raudteetaristu rajamise jaoks liiva ja kruusaga varustuskindlus Raplamaal kriitiline ning seda nii madala kui ka kõrge savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva ning kruusa suhtes. Kui lisada juurde veel riigiteede ehituseks ja remondiks vajalik liiv ja kruus ning kohalike omavalitsuste vajadused, siis Raplamaa liiva ja kruusaga varustuskindlus on kriitiline. 3.3.6. 2018. a tehtud geoloogilise uuringu13 tulemuste kohaselt on Sohlu kruusakarjääris maavara keskmine savi- ja tolmuosakeste sisaldus 4,4% ning filtratsioonimoodul jääb vahemikku 0,1-0,3 m/ööp (keskmiselt 0,2 m/ööp). Maavara vastab kvaliteedilt nii ehituskruusale kui ka ehitusliivale esitavatele nõuetele. Kruusa ja kruusast valmistatud killustikku võib kasutada ehitussegude valmistamiseks ja teede ehituses. Materjal on sobilik ka purukruusa tootmiseks, mida saab kasutada tee aluste- ja katendikihtides kui ka kruusateede hooldamiseks. Liiva võib kasutada valikuliselt ehitussegude valmistamiseks ja teedeehituses kui ka täitematerjalina. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri 26. mail 2005. a kinnitatud määrusest nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“14. 17. detsembril 2018. a võeti vastu uus kaasajastatud määrus15, millega ühtlustati ehitusmaavara omaduste nõuded ehitusvaldkonna nõuetega. 3.3.7. Teede Tehnokeskuse uuring jõuab järeldusele, et arvestades Pärnumaa liiva ja kruusa varusid, on liiva ja kruusa varustuskindlus nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse arvestuses Pärnu maakonna teeninduspiirkonna osas kriitiline. Seega on juurde vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille savi- ja tolmuosakeste sisaldus ei ületa 8%. 2018. a tehtud geoloogilise uuringu järgi on savi- ja tolmuosakeste sisaldus kruusakarjääri maavaras alla 8%. Seega on Sohlu kruusakarjääri maavara sobilik kasutamiseks Rail Balticu taristu ehituses. 3.3.8. Teede Tehnokeskuse uuringu kohaselt on Rail Balticu raudtee ja selle teenindusteede muldkehade materjali (liiv ja kruus) vajadus Pärnu maakonnas 5,7 miljonit m³ ja Rapla maakonnas 3,2 miljonit m³. Transpordiameti hinnangul on Pärnumaal aastateks 2022–2030 liiva ja kruusa vajadus riigiteedel ca 5 miljonit m3 ja RMK hinnangul vajadus RMK objektidel ca 0,372 miljonit m3. Seega on Pärnu maakonnas liiva ja kruusa vajadus aastateks 2022–2030 kokku ca 11 miljonit m3 ehk aastas keskmiselt 1,23 miljonit m3. Transpordiameti hinnangul on Raplamaal aastateks 2022–2030 liiva ja kruusa vajadus riigiteedel ca 2,8 miljonit m3. Seega on Rapla maakonnas liiva ja kruusa vajadus aastateks 2022–2030 kokku ca 6 miljonit m3 ehk aastas keskmiselt 0,667 miljonit m3. 12 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017. http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf 13 Eesti Geoloogiafondi aruanne nr 8987. https://fond.egt.ee/fond/egf/8987 14 Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“. https://www.riigiteataja.ee/akt/905848 15 Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks". https://www.riigiteataja.ee/akt/102032021016 10 3.3.9. Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses muudavad nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvatega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletava Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisest ca 40 m kaugusele. See tähendab, et Sohlu kruusakarjääri avamine võimaldab ehitada Rail Balticu raudteed ja selle teenindusteid minimaalsete transpordikuludega ja väikese transpordist põhjustatud keskkonnamõjuga. 3.3.10. Taotletav Sohlu kruusakarjäär paikneb ka teiste riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Kaevandamisloa andmisel on Transpordiameti hinnangul võimalik seda kasutada Riigiteede teehoiukava 2021–2030 teedeehitusobjekti riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla 2+2 teelõikude Konuvere-Jädivere, Jädivere õgvenduse ja Libatse möödasõidu ehituseks. Kaevandamisloa andmisel tekib võimalus kasutada Sohlu kruusakarjääris leiduvat materjali ka Rail Balticu kohalike jaamade Järvakandi, Kaisma ja Tootsi juurdepääsuteede ja parklate ehituseks ning Pärnu-Jaagupi-Kergu ning Pärnu- Jaagupi-Kalli teede rekonstrueerimiseks. Ülekaalukas riigi huvi on kasutada ehitusmaavara asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Ühtlasi on oluline, et kaevandusala paikneks piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud maavarade ratsionaalseks kasutamiseks. Kokkuvõtvalt tagatakse Sohlu kruusakarjääri kasutusele võtmisega avalikes huvides infrastruktuuri ehitus. 3.3.11. Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Põhja- Pärnumaa vallas Kõnnu külas Vändra metskond 48 kinnistul. Taotletavat ala katab enamasti metsamaa, ca 5,2 hektaril on mets raiutud. Ala edelaosas ca 0,2 ha pindalal on varasemalt kruusa kaevandatud. Taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa läänenurka läbib 15 m pikkuse lõigu ulatuses metsatee nr 2760144 Männiku-Reinu tee. RMK on andnud kaevandamiseks tingimusliku nõusoleku, mille kohaselt on nimetatud teelõik võimalik tulevikus vajadusel ümber suunata või jääb tee alune liivavaru väljamata, ent seda saab otsustada ja planeerida kaevandamisloa andmise ning kaevandamise projekti koostamise käigus. Riigitee nr 27 Rapla- Järvakandi-Kergu äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaast 30 m kaugusele. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa idaservast vastavalt 40,5 m ning 19,8 m kaugusele. Sohlu kruusakarjäär ei asu tiheasustusalal. Lähim suurem asula on Järvakandi alevik, mis asub karjäärist linnulennult ca 7,5 km kaugusel põhja suunas. Lähim küla on Kaisma küla, mis jääb ca 400 m kaugusele edela suunda. Lähim majapidamine asub karjäärist ca 25 m kaugusel läänes Reinu kinnistul (katastritunnus 27601:003:0171) ja ca 175 m kaugusel põhja suunas Sepa kinnistul (katastritunnus 27601:001:0105). Kaevandamisloa taotlusele on lisatud Reinu ja Sepa kinnistu omanike nõusolekud Sohlu kruusakarjääris kaevandamiseks. Alast ca 40 m põhjas asub maaparandussüsteem, mille kood maaparandussüsteemide registris on 5111340020040001. Taotletavast karjäärist ca 300 m kaugusel kagus asub kaitstav looduse üksikobjekt Sohlu rändrahn (keskkonnaregistri kood KLO4001263) 50 m raadiuse piiranguvööndiga ja ca 500 m kaugusel idas asub Taarikõnnu looduskaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000058). Taotletavast karjäärist ca 120 m kaugusel kagus asub vääriselupaik VEP206219 ja ca 350 m kaugusel kagus vääriselupaik VEP204995. Sohlu kruusakarjäär ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Samuti ei asu taotletav ala Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal. 11 3.3.12. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu on otsuse tegemisel jätnud kaalutlemata kohaliku omavalitsuse huve positiivselt mõjutavad asjaolud. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse eest maksab loa omaja maavara kaevandamisõiguse tasu. Summad laekuvad riigi (eeldatavalt 279 804 eurot) ja mõjupiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse (eeldatavalt 821 456 eurot) vastavalt keskkonnatasude seadusele16. Riigieelarvesse laekuvat raha tuleb keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutada sihtotstarbeliselt. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva raha kasutamise sihtotstarvet ei ole määratud. Karjääri avamisega tekib uusi töökohti karjääri teenindamiseks ja maavara transpordiks. Sellega avaldatakse positiivset mõju tööhõivele ja maksude laekumisele füüsilise isiku tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu ning maamaksu laekumise kaudu. 3.3.13. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse huvidega, on VV seisukohal, et kaevandamisloa andmine Sohlu kruusamaardla Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi kasutada ehitusmaavara asukohas, mis paikneb riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. MKM on menetluse käigus vastanud Põhja- Pärnumaa Vallavolikogu vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas. 4. OTSUS Tuginedes MaaPS § 55 lõikele 4 ja asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandushuvid maavara kasutusele võtuks, nõustub Vabariigi Valitsus Sohlu kruusamaardla Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamisloa andmisega. Kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. 5. VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, osaühingule Eesti Killustik, Põhja-Pärnumaa vallale, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Rahandusministeeriumile, Transpordiametile ning samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 16 Kaevandamisõiguse tasu arvutus on välja toodud käesoleva korralduse seletuskirjas. 12 28.02.2022 Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel“ annab Vabariigi Valitsus nõusoleku maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisluba) andmiseks osaühingule Eesti Killustik (edaspidi loa taotleja) Sohlu kruusamaardla Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel. Osaühing Eesti Killustik taotleb kaevandamisluba eesmärgiga kasutada maavara Rail Baltica raudtee ehituses ning teede ehituses ja rekonstrueerimises. Korraldus võetakse vastu, sest Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 20.05.2020 ja 11.08.2020 esitatud seisukohtade kohaselt ei ole Põhja-Pärnumaa vald nõus kaevandamisloa andmisega Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele, kuid Vabariigi Valitsus leiab, et kaevandamisloa andmiseks on ülekaalukas riigi huvi. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseisu puhul on võimalik kaevandamisluba anda vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi olemasolu korral. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna nõunik Kaur Kõue (tel. 625 6338; [email protected]) ja õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg. Kaevandamisloa menetlust puudutavad dokumendid on kättesaadavad digitaalselt Keskkonnaameti dokumendiregistris aadressil https://adr.envir.ee/ ja keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee/. 2. Eelnõu koostamise eesmärk Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 55 lg 2 p 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kaevandamisloa andmisega nõus. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Seega tulenevalt maapõueseaduse regulatsioonist ei ole võimalik kaevandamisluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega nõustunud. Maapõueseaduse nimetatud sätted võivad riivata kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärgiks on tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Maapõueseaduse regulatsiooni abil välditakse maavarade osas lõpliku otsustusõiguse kandumist riigiorganilt kohaliku omavalitsuse üksusele, kes ei arvesta riigi kui terviku, vaid üksnes konkreetse omavalitsuse huvidega. 1 Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas on omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis võib vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras aitab konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta lõplik otsus. Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks osaühingule Eesti Killustik Sohlu kruusakarjääris kaevandamiseks. Korralduse eelnõus on pikemalt käsitletud Põhja-Pärnumaa valla seisukohti ja riigi vastuväiteid neile. Korralduses on käsitletud põhjalikult ka riigi huvi lähtuvalt maavara kvaliteedist ja varustuskindluse aspektist. Riigi huvi on lubada kaevandada maavarasid asukohtades, mis paiknevad nende riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselisel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. 3. Eelnõu sisu Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade kaevandamisloa haldusmenetluse käigust. Haldusmenetluse tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused kaevandamisloa andmisest keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) valmistas ette Vabariigi Valitsuselt kaevandamisloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse, kuna osaühing Eesti Killustik tegi 03.09.02021 ettepaneku taotleda kaevandamisloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Seejärel selgitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikke aluseid ja tuuakse välja kaalutlused otsuse tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtadest, millega põhjendatakse kaevandamisloa andmisega mittenõustumist. Seisukohtadest nähtuvalt on Põhja-Pärnumaa vald vastu kaevandamisloa andmisele peamiselt põhjustel, et kaevandamistegevus ei vasta Pärnu maakonnaplaneeringus ja Kaisma valla üldplaneeringus kehtestatud tingimustele. Seejärel on välja toodud MKM-i vastuväited Põhja-Pärnumaa valla seisukohtadele. MKM-i hinnangul ei ole kaevandamisloa andmine vastuolus Kaisma valla üldplaneeringu ega ka Pärnu maakonnaplaneeringu tingimustega. Isegi võimalik vastuolu kehtivate planeeringutega ei ole põhjuseks kaevandamisloa andmisest keeldumisele. Sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust MaaPS ette ei näe. Kuivõrd planeeringute muutmine ei ole välistatud, puudub objektiivne takistus kaevandamisloa andmiseks ka juhul, kui see on vastuolus planeeringuga. Järgnevalt käsitletakse riigi huvi mõistet. Ülekaaluka riigi huvi olemasolu hindamiseks on vajalik sisustada riigi huvi mõiste. MaaPS ei defineeri ega ava ka muul moel mõiste riigi huvi sisu. MaaPS § 1 lg 1 kohaselt on käesoleva seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb sisustada ka riigi huvi mõiste. Edasi käsitletakse esmalt riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka sisustada riigi huvi konkreetses maardlas kaevandamisloa andmiseks. Maapõue valdkond on jagatud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ja MKM-i vahel. MKM-i valitsemisalasse kuulub Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lg 1 kohaselt 2 riigi majanduspoliitika väljatöötamine ning elluviimine maapõueressursside, ehituse ja transpordi valdkonnas. Sinna hulka kuulub ka riiklikult tähtsate taristuobjektide ehitus ja korrashoid ning sellel eesmärgil ehitusmaavarade tulevikuvajaduste prognoosimine. KeM valitsemisalasse kuulub VVS § 61 lg 1 kohaselt muuhulgas riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine. Nende ülesannete hulka kuulub ka maapõue säästliku ja otstarbeka kasutamise planeerimine ja elluviimine. VVS muutmise seaduse eelnõu võeti vastu Riigikogus 17.06.2020. Maapõuevaldkonna koordineerimise struktuuri korrastamine ja vastutusvaldkondade täpsem paikapanek andis MKM-ile mandaadi sotsiaalmajanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsesse silmas pidades. Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi põhiselt lähtutakse muuhulgas KeM-i ja MKM-i arvamusest. MaaPS § 55 lg 5 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. MKM ja KeM on asunud seisukohale, et kaevandamisloa andmine Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele on riigi huvi arvestades põhjendatud, sest kuivõrd Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis asub kavandatavaid ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas, siis on võimalik tagada avalikes huvides riikliku infrastruktuuri ehitus minimaalsete transpordikuludega ja väikese transpordist põhjustatud keskkonnamõjuga. Korralduses on käsitletud põhjalikumalt MKM-i ja KeM-i seisukohti, kaalutakse omavahel riigi huvi ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi ülekaalukust. Kaalumise tulemusel selgub, et kaevandamisloa andmiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. Kaevandamisloa andmine Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele on riigi huvi aspektist põhjendatud, sest taotletav mäeeraldis paikneb kavandatavaid raudtee ja tee-ehituslikke projekte ning maavara veokauguseid arvestades soodsas asukohas ning Eesti Geoloogiateenistuse uurimistööde12 ja Teede Tehnokeskus AS-i uuringu3 kohaselt on Pärnumaal ja Raplamaal liiva ja kruusa varustuskindluse tagamiseks vaja arvele võtta täiendavat varu ja avada uusi karjääre. Ülekaalukas riigi huvi on kasutada ehitusmaavara asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. Oluline on samuti see, et taotletav Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis ei asu kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Taotletav ala ei asu tiheasustusalal. Samuti ei asu taotletav ala Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal. Maavara kaevandamise majandusliku ja sotsiaalse mõjuna mõistetakse maavara kaevandamise ja töötlemisega otseselt või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju sihtrühmadeks on ennekõike mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohalik omavalitsuse üksus. 1 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9333 2 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9334 3 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017. http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf 3 Tööstusest võidavad ennekõike ettevõtted, karjääri lähipiirkonna elanikud on aga kaevandamisest kaevandamistegevuse perioodi jooksul häiritud. Kavandatava tegevusega kaasnev otsene keskkonnasurve (müra, vibratsioon, õhusaaste) avaldub kaudse mõjuna elukeskkonnale ning elanike tervisele. Nimetatud mõjusid on võimalik leevendada kaevandamisloa lisatingimuste täitmisega. Mõju piirkonna demograafilisele arengule ette näha ei ole. Samuti ei avaldu eeldatavalt negatiivset mõju tööhõivele ja sissetulekutele ega kohalikule arengule. Positiivset mõju avaldatakse tööhõivele uute töökohtade tekkimisega karjääri ja maavara transpordiks. Otseste maksudena laekuvad füüsilise isiku tulumaks ja ettevõtte tulumaks. MaaPS § 11 lg 1 p 1 kohaselt kuulub mäeeraldise piires olev maavara aluspõhja maavarana riigile. Ehituskruus ja ehitusliiv ei ole aluspõhja maavara, kuid antud juhul asub taotletav mäeeraldus riigimaal ja maavara kuulub seega riigile. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse eest maksab loa omaja maavara kaevandamisõiguse tasu vastavalt keskkonnatasude seaduses ja Vabariigi Valitsuse 07.07.2016 määruses nr 75 „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“ sätestatud tasumääradele. Arvestades, et mäeeraldise piires on 370 000 m3 ehituskruusa ja 56 000 m3 ehitusliiva kaevandatavat aktiivset tarbevaru, on maavara kaevandamisõiguse tasu sellise koguse maavaravaru kaevandamise eest selle aasta tasumäära (perioodiks 01.01.2022 – 31.12.2022 kehtestatud tasumäär ehituskruusale on 2,71 eurot/m3 ja ehitusliivale 1,76 eurot/m3) järgi (370 000 x 2,71) + (56 000 x 1,76) = 1 101 260 eurot. Summad laekuvad riigi (eeldatavalt 279 804 eurot) ja mõjupiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse (eeldatavalt 821 456 eurot) vastavalt keskkonnatasude seaduse § 551 lg 1 p-le 8 ja 10. Riigieelarvesse laekuvat raha tuleb keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutada sihtotstarbeliselt. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva raha kasutamise sihtotstarvet ei ole määratud. Kaevandamisõiguse tasude osakaal kohalike omavalitsuste eelarves varieerub märkimisväärselt. Peamiselt võidavad nendest kaevandustega maapiirkondade vallad, eriti aktiivsel kaevandamise ajal. Seega saab kaevandamisest kohalikule omavalitsusele laekuvat maksutulu kasutada kogu omavalitsuses elavatele inimeste hüvanguks ja riigieelarvesse laekuvat maksutulu vastavalt määratud sihtotstarbele. Järgnevalt on korralduse resolutiivosa, millega otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek kaevandamisloa andmiseks osaühingule Eesti Killustik Sohlu kruusamaardla Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel. Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks tehakse. 4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada kaevandamisloa andmise üle Sohlu kruusamaardla Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel. Korralduse andmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi. 5. Korralduse kooskõlastamine Täiendatakse pärast arvamuste saamist. 4 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas Minister 5 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus [email protected] 01.03.2022 nr 17-1/2022/1634-1 Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohta Osaühing Eesti Killustik (edaspidi taotleja) esitas 21.05.2019 Keskkonnaametile (edaspidi loa andja) Sohlu kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse. Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas paiknevas Sohlu kruusamaardlas riigile kuuluval kinnistul Vändra metskond 48 (kinnistu nr 7377450, katastritunnusega 63801:001:0933). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Maapõueseaduse § 55 lõike 2 punkti 11 järgi keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Sama paragrahvi lõige 4 ütleb, et sellisel juhul võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Põhja- Pärnumaa Vallavolikogu ei olnud 20.05.2020 ja 11.08.2020 nõus kaevandamisloa andmisega taotlejale Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel. Taotleja tegi 03.09.2021 Keskkonnaametile ettepaneku taotleda kaevandamisloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Riigikogu võttis 17.06.2020 vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VVS § 63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile mandaadi sotsiaal-majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, millega Vabariigi Valitsus nõustub andma taotlejale kaevandamisloa Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Käesolevaga esitame Teile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja nõusoleku kohta kaevandamisloa andmiseks osaühingule Eesti Killustik Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel. Arvamuse olemasolu korral palume see esitada kolme nädala jooksul alates kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: korralduse eelnõu; korralduse eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: OÜ Eesti Killustik Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Riigimetsa Majandamise Keskus Transpordiamet Kaur Kõue 625 6338 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel