Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. märts 2022
Sisu (failidest)
Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni poolt 202 1 . aastal menetletud juhtumites toodud ettepanekud meetmete rakendamiseks liiklusohutuse tagamisel Komisjoni poolt uuritud iga liiklusõnnetuse kohta koostatud kokkuvõttes on ekspertide poolt toodud välja riskifaktorid ja asjaolud, mis võisid omada mõju antud liiklusõnnetuse toimumisele ja tagajärgede raskus astme le. Samuti on tehtud ettepanekud analoogsete õnnetuste vältimiseks tulevikus. Ettepanekud on tehtud lähtuvalt õnnetuse toimumist või selle raskusastet mõjutanud riskifaktoritest ning seejuures ei ole hinnatud meetmete rakendamisega kaasnevaid muid aspekte, näiteks ettepaneku majanduslikku mõju või tasuvust, sotsiaalset mõju jms. Sageli on liiklusõnnetuste puhul tegemist riskifaktoritega, mis korduvad aasta-aastalt. Sellisteks faktoriteks on: juhtide puhul sõiduki juhtimine joobeseisundis, lubatud sõidukiiruse ületamine või kiiruse valikul tee- ja ilmaoludega mittearvestamine, turvavarustuse mittekasutamine juhi või sõitjate poolt ning sõiduki juhtimine, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust; jalakäijate puhul sõidutee ületamine selleks mitte ettenähtud kohas, sõidutee ületamine veendumata teeületamise ohutuses ning pimeda ajal teel liikudes helkuri või valgusallika mittekasutamine. Tulenevalt samasugustest ja korduvastest riskifaktoritest, korduvad ka ettepanekud, mis puudutavad juhtidele ja jalakäijatele suunatud ennetustööd ning jätkuvat suurendatud tähelepanu pööramise vajadust liiklusjärelevalve käigus korduvate riskifaktoritena märgitud liiklusnõuete eirajate väljaselgitamiseks. Järgnevalt on toodud need ettepanekud, mis on 202 1 . aastal koostatud ekspertarvamustes esitatud lisaks aasta-aastalt korduvatele. Ettepanekud on teemade ja liiklejarühmade järgi grupeeritud ning üldistatud. Selgitustöö Mootorsõidukij uhid Juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et: tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida; väsinuna sõiduki juhtimine on ohtlik ja sellest tuleks hoiduda. Juhul, kui juht tunneb sõidu ajal väsimust, siis tuleb teha puhkepaus e ; tema poolt tarvitatavad ravimid ei mõjuta juhtimisvõimekust. T arvitades ravimeid, mille kasutamise puhul ei ole autojuhtimine ja masinate käsitsemine lubatud, ei tohi sõidukit juhtida . E nne halbades ilma- ja teeoludes sõitma minekut tuleks arvestada enda võimeid ja juhtimiskogemust ning kaaluda võimalusel sõidust loobumist või selle edasilükkamist . Sõiduki juhtimise ajal: on juhil keelatud tegeleda kõrvaliste tegevustega , mis mõjutavad liiklusolude tajumist ; tuleks hoiduda telefonikõnedest "käed vabad" süsteemi abil, kuna vestlus võib häirida sõiduki juhtimisele keskendumist; tuleb olla ettevaatlik ja tähelepanelik ka siis, kui aega napib ; peab alati olema tähelepanelik kaasliiklejate suhtes. Eriti tähelepanelik tuleks olla teeservas või ka teel seisva või liikuva lapse ja eaka jalakäija suhtes . J uhtides sõidukit , eriti halbades tee ja ilmaoludes , peab juht : olema äärmiselt ettevaatlik ja vajadusel vähenda ma kiirust; hoidma eessõitjaga suuremat pikivahet; hoiduma järskudes t manöövritest . Ülekäigurajale lähenedes peab juht: ol ema tähelepanelik ja vähenda ma kiirust, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale ning vajadusel peatu m a, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada ; olukorras, kus ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäänud või jäämas sõiduk, ülekäiguraja ees seisma jääma ja ei tohi kõrvalrajal olevast sõiduki s t mööduda vahetult enne ülekäigurada või ülekäigurajal . Möödasõit: on liikluses üks ohtlikemaid manöövreid ning möödasõitu sooritades peab juht olema äärmisel ettevaatlik; enne möödasõitu tuleb veenduda manöövri ohutuses; enne möödasõitu tule b veenduda, et ees liikuva sõiduki juht ei ole andnud märku vasakpöördeks ja manöövri sooritamine on ohutu ; vasakule pööravast sõidukist tuleb mööda sõita paremal t; möödasõidetava sõiduki juht peab kohe asuma kiirust vähendama ja võimalikult paremale hoidma kui ta märkab olukorda, kus möödasõitja asub möödasõidule vastutulijale ohtlikult lähedal . V asakpöörde sooritamisel tuleb olla eriti tähelepanelik, et and a teed jalakäijatele, kes ületavad sõiduteed, millele juht pöörab. Tagurdamisel peab juht : olema eriti tähelepanelik, eriti rahvarohketes kohtades ja seal, kus läheduses on lapsi või vanureid; kitsaste s olude s , piiratud nähtavusega piirkonnas võimalusel kasutama teiste inimeste abi; rakendama kõiki võimalikke kontrollmeetmeid ja sõiduki juhiabisüsteeme. Sõiduki parkimisel tuleks see parkida nii, et sõidu alustamisel ei oleks vaja tagurdada. Hoovist välja sõites tuleb olla äärmiselt tähelepanelik . S õiduki peatamisel maanteel tuleb püüda sõiduk peatada võimalusel väljaspool sõidutee d, eelistatavalt parklas või tankla s, äärmisel juhul ühissõiduki peatuse teelaiendil. Sõitjaid tohib sõidukis vedada ainult valmistaja poolt selleks ettenähtud kohtadel ja viisil. Sõidukis salongis ei tohiks vedada lahtiseid esemeid. Rehvid: talverehve tuleks lisaks kohustuslikule kasutusajajale kasutada ka sellele perioodile eelneval ja järgneval ajal, sõltuvalt reaalsetest ilmaoludest; juhul, kui sõidukil on all suverehvid, kuid teeolud on talvised, siis tuleks sõita vaid hädavajadusel , sõita väiksema kiirusega ning vältida järske manöövreid; tootjate poolt on rehvimustrisse paigaldatud mustri kulumise indikaator (TWI) ning k ui rehvi kulumine on jõudnud indikaatorini, tuleb rehv välja vahetada ; kulu mise piirmäärani või üle selle kulunud rehvid ei taga piisavat haarduvust ja nende kasutamine on ohtlik; nõuetele mittevastavaid rehve ei tohi kasutada . M opeedi- ja ATV juhid M opeedijuht peab kandma kinnirihmatud, kehtestatud nõuetele vastavat motokiivrit . M opeediga sõites tuleb pidada kinni sõidukite teel paiknemise nõuetest . L iikluses osalev mopeed peab olema kehtestatud korras registreeritud ja tehniliselt korras . ATV juht peab omama mis tahes kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus t . ATV-ga liigeldes on soovitatav lisaks kiivrile kasutada ka muud kaitse varustust, sest nii juht kui ka sõitjad on liiklusõnnetuse korral kaitsmata . K iiruse valikul tuleb arvestada nii teeolude, tee geomeetria kui ka sõidu trajektooriga; E riti ettevaatlik peaks olema juht siis, kui kaassõitjaks on alaealine laps . ATV on valmistatud liiklemiseks maastikul , väiksema kiirusega ja kõvakattega teel on nende juhitavuse kaotus suurel kiirusel väga tõenäoline . ATV-ga ebatasasel maastikul liikudes on selle juhil oluline olla valmis ja tajuda tasakaalu hoidmise vajadust ja vastavalt sellele enda keha kallutada, et kontroll väikese kaalu ja -mõõtmetega ning kõrge raskuskeskmega sõiduki üle säiliks. Rasketes maastikuoludes olla valmis sõiduk i üle kontrolli kadumisel ka sellest eemaldumis eks . Jalgratturid Joobeseisundis ei tohi jalgrattaga liikluses osaleda. Jalgrattaga sõites on soovitatav kasutada kinnirihmatud kaitsekiivrit. Liikluses tohib osaleda vaid tehniliselt korras jalgrattaga. J uhul, kui on olemas kergliiklustee (jalgratta- ja jalgtee) , siis tuleks jalgrattaga sõites kasutada kergliiklusteed . E nne manöövri sooritamist tuleks veenduda, et manöövri sooritamine on ohutu. Ü lekäigurajal teed ületades tuleb arvestada, et jalgratturil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust va juhul, kui ta ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Enne üle tee sõitma asumist tuleb veenduda, et see on ohutu . Ra udteeülekäigukohal ei tohi raudteed sõites ületada . E nne raudtee ületamist tuleb veenduda, et rongi ei ole lähenemas . J algrattaga sõites ei tohi kasutada kõrvaklappe ei muusika kuulamiseks ega ka telefonikõnedeks . Ü ldkasutataval sõiduteel liigeldes ja treenides tuleb olla eriti tähelepanelik ja jälgida pidevalt liiklust ja teeolusid ning valida sobilik kiirus, et olla valmis vajadusel pidurdamiseks ja seisma jäämiseks , vältimaks kokkupõrkeid teel olevate takistustega. Organiseeritud jalgratturite treeningute korral peaks kasutama ohutuse t agamiseks julgestussõidukeid . Jalakäijad V õimalusel tuleks vältida joobeseisundis või alkoholi tarvitatuna liikluses osalemist . O ma marsruut tuleks eelnevalt läbi mõelda ja valida selline, mis võimaldaks liikuda rohkem kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel ning eelistama peaks turvalis t , mitte lüh e mat teekonda . S õiduteel, väljaspool asulat, peaks jalakäija liikuma vasakpoolsel teepeenral, selle puudumisel või liiklemiseks sobimatuse korral sõidutee vasaku ääre lähedal . Sõiduteel liikudes tuleb tähelepanelikult jälgida sõidukite liikumist. P imeda ajal peab kasutama helkurit või valgustusseadet , helkur tuleb kinnitada riietele nii, et see oleks sõidukijuhtidele nähtav võimalikult mitmest suunast. Liiklemisel s õidukitega ühisel alal tuleks olla eriti tähelepanelik . E nne sõidutee ületamist ja ka selle ajal tuleb veenduda, et teeületamine on ohutu . K ui asulavälisel teel on läheduses ülekäigukoht, tuleks tee ületamiseks võimalusel kasutada ülekäigukohta . Ü lekäigukohal sõiduteed ületades ei ole jalakäijal sõidukijuhi suhtes eesõigust ning teele astudes peab olema täielikult veendunud, et teeületamine on ohutu. R eguleerimata ülekäigurajal peab enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust ning enne sõiduteele astumist veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu . A lkoholismi põdeva inimese puhul on tähtis tema lähedaste teadlikkus võimalusest õnnetusi ennetada helkurite kinnitamisega tema riiete külge . Laiem ü ldsus J oobes isiku sõidukirooli asumist tuleks võimalusel takistada või teavitada sellest kohe häirekeskust . M ingil juhul ei tohiks olla kaassõitjaks joobe s juhi autos . S õidukit kasutavat, alkoholismile kalduvat pereliiget tuleks julgustada abi saamiseks pöörduma vastava eriala spetsialisti poole . Inimesed peavad pöörama tähelepanu oma lähedaste käitumisele, märkamaks õigeaegselt muutusi, mis viitavad suitsiidimõttele ning suunaksid abivajajaid spetsialistide poole abi saamiseks. Ka bussis sõites tuleb kinnitada turvavöö. K uumalaine ajal tuleks liikluses osaledes olla äärmiselt ettevaatlik, võimalusel vältida liiklemist keskpäevase kõrge temperatuuri ajal. S õiduki kaubaruumis ( furgoonis, pagasiruumis jms kohas) sõitmine on keelatud . N arkootiliste ainete t a rvitamine on keelatud . Järelevalve J uhtide liikluskäitumise mõjutamiseks suunata ennetavalt liiklusjärelevalvet ka väiksema liiklussagedusega kõrvalteedel e ja maapiirkondadesse . R askes joobes jalakäijate liikluses tuvastamisel saata lisaks karistusmenetlusele ka teave koos ettepanekutega ohu vähendamiseks jalakäija lähedastele . P öörata senisest suuremat tähelepanu : juhtide poolt jalakäijatele teeandmise kohustuse täitmisele reguleerimata ülekäiguradadel ; kõrvaliste tegevuste ga tegelevate juhtide väljaselgitamisele ; tehnoülevaatuseta sõidukite väljaselgitamisele. Teede hooldus Riigi Ilmateenistuse poolt teeolude halvenemise (jäide, kiilasjää) kohta antud hoiatuste, samuti teeilmajaamade analoogsete prognooside olemasolul, tuleb suure liiklussagedusega põhiteedel, millele on kehtestatud kõrgendatud seisundinõuded, teha ennetavat libeduse tõrjet ning operatiivsemalt reageerida teeolude muutustele. Teede hooldusel pidava lumesaju ajal jälgida lumekihi paksust ning teha lumetõrjet õigeaegselt, vältides lumekihi kriitilise paksuse ületamist, vajadusel teha lumetõrjet koos libedusetõrjega. Teede hooldamisel tuleb võimalusel eemalda või piirata ja tähistada teeäärsed (teepeenral või selle vahetus läheduses olevad) ohtlikud objektid ja kohad. Koolitus Sõidukijuhtide koolitamisel tuleks rohkem r õhku panna pimeda ajal sõiduki juhtimisele: vastutuleva sõiduki tuledele keskendumine ja teeääre tähelepanuta jätmine on ohtlik; tuleb jälgida kiirust, et ei sõidaks „tuledest ette“ ; kuidas pimeda ajal suhelda vastu liikuva sõiduki juhiga , andmaks talle märku eesolevast ohust. Jätkata eakatele mõeldud liiklusalaste koolituste korraldamist. O hutuspäev ade korraldamine, et tutvusta da turvavarustus t ja selle efektiivsust ning muud l iiklusohusalast materjali. Seadus andlus Juhtide tervis Meditsiiniliste vastunäidustuste esinemisel lühendada tervisetõendi kehtivusaega, et kontroll juhi tervise üle oleks sagedam. T öötada välja toimiv süsteem, et vältida isikute, kelle tervislik seisund ei vasta kehtestatud nõuetele , osal emine liikluses mootorsõiduki juhina. A nda võimalikult lihtsad suunised perearstidele tegutsemiseks olukorras, kus nende patsiendil tekib terviseseisund, millises ta ei tohiks enam sõidukit juhtida . Nõuded keskkonnale Kaaluda madalama klassiga ja klassita ning väikese liiklussagedusega kohalikel teedel ja kõrvalmaanteedel suurima lubatud sõidukiiruse üldist alandamist, kuna sellised teed enamasti ei vasta tehnilistelt parameetritelt ega ka teehoiu tasemelt tingimustele, mille puhul oleks üldine piirkiirus 90 km/h liiklemiseks ohutu. Mahasõitude kavandamisel tuleb vältida nähtavuse piiramist, st olukordi, kus põrkepiire jääks nähtavuskolmnurka, eriti kui mahasõidutee on tõusuga tee poole või piire on sisekurvis või tõusu harjal. Vaadata üle raudteeülekäigukohtadel e esitatavad nõuded ja hinnata ohutusväravate kaugusele esitatud nõuete sobivust. Sõidukite tehnoseisund Kehtestada nõue, et p rügi veokite tagaosas pimedasse nurka jäävates piirkondadesse tuleb paigaldada lisaks tagurdusandurid või kaamera d. Muu Kaubandusettevõtete teavitamine - joobeseisundis kliendile alkoholi müük on keelatud. Komisjon pidas vajalikuks ennetus- ja järelevalvetegevuste käigus, taristu ehitamisel ja hooldamisel, liiklusreeglite kujundamisel ning sõidukijuhtide koolituse korraldamisel silmas pidada eespool toodud ettepanekuid ja põhimõtteid. Ekspertide hinnangul võib esitatud ettepanekute ja põhimõtetega arvestamine mõjutada liiklusõnnetuste toimumist või nende tagajärgi. Villu Vane liiklusekspert, liiklus e kavandamise osakond Transpordiamet liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni esimees 28 .02.2021
Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon Taavi Aas 28 . 02.2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni tööst 202 1 . aastal 1. Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni töö korraldus Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon (edasiselt komisjon) on tegutsenud alates 2001. aastast. Komisjoni tegevuse eesmärgiks on liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamine, üldistamine ja liiklusohutuse tagamise ettepanekute väljatöötamine. Kuni 2016. aasta detsembrini uuriti vaid Harjumaal ja Tallinnas juhtunud õnnetusi. Majandus- ja taristuministri 23. septembri 2016. a käskkirjaga nr 16-0283 nimetati komisjon ümber, uuendati komisjoni töö korraldust ning volitati Maanteeameti peadirektorit kinnitama ekspertkomisjoni koosseis, töökord ning komisjoni liikmetele makstav tasu. Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni tegevuspiirkond laienes üle-eestiliseks. Harju maakonnas ja Tallinnas juhtunud komisjoni uurimispädevusse kuuluvaid liiklusõnnetusi menetlevad komisjoni liikmed tegutsevad nn „pideva väljasõidukohustusega“, st et valves olev ekspertide grupp on valmis operatiivselt sõitma liiklusõnnetuse sündmuskohale 24/7. Ülejäänud komisjoni liikmed, kes tegutsevad mujal Eestis, sõidavad operatiivselt liiklusõnnetuse sündmuskohale vaid tööpäevadel ja tööajal ning juhul, kui see ei takista edasilükkamatute tööülesannete täitmist. Juhul, kui operatiivselt liiklusõnnetuse sündmuskohal ei käidud, alustakse juhtunu menetlust esimesel võimalusel järgmisel tööpäeval. Seisuga 01.01.202 2 . a kuulus komisjoni koosseisu 7 3 eksperti, sh 2 7 politseiametnikku, 17 teedeala spetsialisti (neist 1 3 Transpordiameti töötajat), 2 1 autoala spetsialisti (1 5 Transpordi - ameti töötajat), kaks psühholoogi, k aks Transpordiameti liikuvuse kavandamise osakonna, kaks teenuste juhtimise osakonna ja üks analüütika ja andmete osakonna töötajat. COVID-19 koroonaviirus e tõttu ei õnnestunud analoogselt 2020. aastaga läbi viia planeeritud praktilisi õppuseid , nende asemel kasutati individuaalset nõustamist kas Teams´i või telefoni vahendusel . 2. juunil 2021. aastal toimus Maanteemuuseumis uurimiskomisjoni 20 . aastapäeva tänuüritus, kus komisjoni liikmetel oli võimalus ka vahetult näost näkku suhelda ning mõtteid vahetada. 2. Komisjoni tegevus 202 1 . aastal 202 1 . aastal võttis komisjon menetlusse 6 0 (2019. a astal 63) liiklusõnnetust. Surmaga lõppenud liiklusõnnetusi võeti menetlusse 5 2 (5 6 ), neis hukkus kokku 55 (5 9 ) inimest, sh oli kolmes õnnetuses hukkunuid k aks . Lisaks hukkunutele oli 1 1 (1 4 ) liiklusõnnetuses ka vigastatuid, kokku sai neis vigastada 2 0 ( 23 ) inimest. Ainult vigastatutega liiklusõnnetusi võeti menetlusse 5 ( 6 ), vigastatuid oli kokku 25 ( 36 ), kõik õnnetused oli viie vigastatuga. Kolme menetlusse võetud liiklusõnnetuse puhul selgus uurimise käigus, et surma põhjuseks oli terviserike ning neid õnnetusi ei ole hukkunutega liiklusõnnetuste statistikas arvestatud. Menetlusse võetud juhtumid maakondade lõikes: Maakond 2021 2020 2019 2018 2017 Harju 16 19 22 29 8 sh Tallinn 6 8 12 15 5 Hiiu - - 1 2 1 Ida-Viru 6 2 6 5 11 Jõgeva - 2 5 6 1 Järva 3 1 4 1 2 Lääne 1 4 1 - 2 Lääne-Viru 4 7 1 6 4 Põlva 1 1 - 1 1 Pärnu 3 11 4 5 4 Rapla 4 2 5 7 3 Saare 1 3 - 7 2 Tartu 13 4 9 10 6 Valga 2 2 - - 2 Viljandi 4 3 5 4 1 Võru 2 2 - 2 2 Kokku 60 63 63 85 50 Eelmise aasta jooksul lõpetati 5 7 (6 7 ) liiklusõnnetuse menetlus, neist 10 (1 4 ) juhtus 20 20 . aastal. Ühe juhtumi keskmine menetlemise aeg oli 7 2 ( 7 1) päeva. Seisuga 1. jaanuar 202 2 oli menetluses 1 4 (1 3 ) juhtumit. Lühiülevaade 202 1 . aastal menetlusse võetud hukkunutega liiklusõnnetustest on toodud lisas 1 ning avaldatud Transpordiameti veebilehel .Tuginedes isikuandmete kaitse reeglitele suurema detailsusega infot ei avaldata, kuid seda kasutatakse igapäevaselt liiklusohutusalaste tegevuste planeerimisel. Liiklusõnnetuste ekspertkomisjoni tegevuskulu 202 1 . aastal oli kokku 29 048 ( 39 383 ) eurot, sh trükis LÕUK 20 tegevusaastaks 958 eurot. Kulu juhtumite menetlemisele ehk komisjoni liikmete töötasu oli 28 909 ( 36 730 ) eurot. Töötasu märgatav vähenemine on seotud sellega, et 2021. aastal menetleti 10 liiklusõnnetust vähem ning menetletud juhtumitest toimus Harjumaal, sh Tallinnas, kuus õnnetust vähem. Harjumaa õnnetuste menetluskulu on seoses operatiivse väljasõiduga ca 2 korda suurem kui mujal Eestis. Ühe liiklusõnnetuse menetlemise keskmine maksumus oli 511 ( 548,2 ) eurot. 3. Ettepanekute esitamine Lõpetatud juhtumite arvamustes toodud ettepanekud liikluskeskkonna ohutumaks muutmise kohta on edastatud seisukoha võtmiseks tee valdajatele – Maanteeametile, Tallinna, Tartu ja Viljandi linnavalitsusele , Anija vallale ning Riigimetsa Majandamise Keskusele . Liiklusohutuse tagamisele suunatud ettepanekutes on peetud vajalikuks jätkata liiklusreeglite ja nende järgimise vajalikkuse selgitamist ja sellealast ennetustööd ning rõhutatud liiklusjärelevalve olulist rolli liiklejate liikluskäitumise kujundamisel, parandamisel ning liiklusohutuse tagamisel. Ennetustöö ja liiklusjärelevalve teatud teemad, nagu näiteks joobes juhtimine, lubatud sõidukiirusest kinnipidamine või teeoludele vastava kiiruse valik ning turvavarustuse kasutamine, korduvad küll aastast aastasse, kuid nende jätkuv käsitlemine on liiklusohutuse tagamiseks vajalik ja oluline. Ekspertkomisjoni liikmete poolt tehtud ettepanekud liiklusohutuse parandamiseks on toodud lisas 2. Lugupidamisega, Villu Vane komisjoni esimees, liikluse kavandamise osakond Transpordiamet /allkirjastatud digitaalselt/ Lisad: Surmaga lõppenud liiklusõnnetused 202 1 . aastal, 5 lehel. 202 1. aaasta ettepanekud liiklusohutuse parandamiseks, 6 lehel. Teadmiseks: Transpordiamet Politsei- ja Piirivalveamet
Ülevaade 2021. aasta surmaga lõppenud liiklusõnnetustest 202 1 . aastal juhtus 5 2 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, milles hukkus 55 inimest. Õnnetusi, kus lisaks hukkunutele oli ka vigastatuid, oli 1 1 ning neis sai vigastada 2 0 inimest. Kolmes liiklusõnnetuses hukkus korraga k aks liiklejat . 40 (7 7 %) surmaga lõppenud liiklusõnnetustest juhtus maanteel , sh teel, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h või suurem , juhtus 34 liiklusõnnetust ja 6 liiklusõnnetust juhtus maanteedel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli alla 90 km/h. A sulas juhtus 1 2 liiklusõnnetust, sh suurlinnades 7 , neist Tallinnas neli , Tartus kaks ja Narvas üks. Kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest oli 22 (42%) õnnetuse puhul üks osalejatest joobes, sh ühel juhul oli juht tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtidest oli joobes 18 juhti, neist vaid ühel oli alkoholisisaldus veres alla 1,5 mg/g. Joonis 1 Surmaga lõppenud liiklusõnnetuste toimumist ja /või tagajärgede raskusastet mõjutanud riskitegurite jaotus . Sõidukite kokkupõrked Hukkunutega liiklusõnnetustest oli eelmisel aastal enim kokkupõrkeid, neid oli kokku 20 (38% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest), kahes kokkupõrkes hukkus korraga kaks inimest. Maanteel juhtus 17 ja asulas kolm kokkupõrget. Joobes , sh narkojoobes juhi osalusel toimus seitse (35%) kokkupõrget. Üksteist kokkupõrget juhtus valge, üheksa pimeda ajal. Viies kokkupõrkes oli üheks osalejaks jalgratas, kahel juhul mootorratas. Kokkupõrgetes hukkus kokku 22 inimest. Joonis 2. K okkupõrgete olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet . Mootorsõidukite kokkupõrked maanteel Valdav enamus mootorsõidukite kokkupõrked juhtus maanteedel, neid oli kokku 14. Enamik maanteel juhtunud kokkupõrkeid oli põhjustatud ühe sõiduki kaldumisest vastassuunavööndisse. Selliseid kokkupõrkeid oli üksteist, sh nelja kokkupõrke puhul oli juht joobes ja ühel juhul tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nelja õnnetuse puhul oli tegemist talviste teeoludega – teel sõiduradade- ja jälgede vahel lund, teekate lumine, esineb jäidet. Kahel juhul võis tegemist olla suitsiidiga. Kahe maanteel juhtunud kokkupõrke puhul oli tegemist tagant otsasõiduga, mõlemad õnnetused juhtusid pimedas. Ühel juhul sõitis sõiduauto otsa teeservas seisnud veoki haagisele, teisel juhul sõitis veok otsa esimesel sõidurajal aeglaselt liikunud teise veoki haagisele. Üks kokkupõrge juhtus ristmikul, kus põrkasid kokku vasakpööret teinud sõiduauto ja talle vastu liikunud mootorrattur. Mootorsõidukite kokkupõrked asulas Asulas juhtus üks mootorsõidukite kokkupõrge – sõiduauto sõitis tagant otsa ees parempööret sooritanud teisele sõiduautole. Ühesõidukiõnnetused Eelmisel aastal toimus 18 ühesõidukiõnnetust (35% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest), milles hukkus 19 inimest. Neist 17 juhtus mootorsõidukitega, ühel juhul oli tegemist jalgrattaga. Enamik ühesõidukiõnnetusi juhtus maanteel, vaid üks juhtus asulas. Mootorsõidukijuhtidest oli joobes 11 (65%) juhti, neist üks oli tarvitanud ka narkootilist ainet. Üheksa õnnetuse puhul oli üheks riskifaktoriks kiirus. Joonis 3 . Ühesõidukiõnnetuste olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet . Ühesõidukiõnnetused mootorsõidukitega maanteedel Maanteedel toimunud 16 ühesõidukiõnnetusest oli sõiduki juht kümnel juhul joobes. Üheksa õnnetuse puhul ei kasutatud turvavarustust ja üheksas õnnetuses oli üheks riskifaktoriks kiirus. Kolm õnnetust juhtus ATV- ga , üks mopeediga, üks veoautoga ja ülejäänud sõiduautodega. Nelja maanteel juhtunud õnnetuse puhul oli üheks riskifaktoriks teeolud (ebatasane kinnisõidetud lumi teel, märg tee, lahtine kruus teel), kolme soodustas liiklusõnnetuse toimumist sõiduki rehvide seisund. Kolme ühesõidukiõnnetuse puhul oli tõenäoliselt tegemist suitsiidiga. Ühesõidukiõnnetused mootorsõidukitega asulas Asulas juhtus üks ühesõidukiõnnetuse – joobes juht sõitis mopeediga teelt välja vastu puud, juhil oli kiiver kinnirihmamata. Liiklusõnnetused jalakäijatega Jalakäijatega juhtus 13 (25% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest) liiklusõnnetust, hukkus 13 jalakäijat. Kolm hukkunud jalakäijat olid joobes, ühel juhul oli joobes jalakäijale otsasõitnud sõidukijuht. Seitse jalakäijat sattus õnnetusse asulas ja kuus maanteel. Pimeda ajal juhtunud õnnetustes hukkus viis jalakäijat, kusjuures ükski neist ei kasutanud helkurit või valgusallikat . Joonis 4. Jalakäijaõnnetuste olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet . Jalakäijatega juhtunud õnnetuste puhul oli peamiseks riskiteguriks „ m uu olukorra hindamisega seotud risk“, st tähelepanematus sõidutee ületamisel. Liiklusõnnetused jalakäijatega asulas Asulas juhtunud liiklusõnnetus t es hukkus mullu seitse jalakäijat, neli neist ületasid teed reguleerimata ülekäigurajal, neist kolm olid eakad . Üks jalakäija ületas teed ülekäigukohas. Kaks jalakäijat hukkus sõiduki tagurdamisel juhtunud õnnetuses. Ühel juhul tagurdas sõiduauto hoovis otsa 2-aastasele lapsele, teisel prügiveok otsa veokiga samas suunas liikunud eakale jalakäijale. Liiklusõnnetused jalakäijatega maanteel Maanteedel juhtunud liiklusõnnetustes hukkus eelmisel aastal kuus jalakäijat. Kuuest õnnetustest kolm juhtus põhimaanteel, sh üks 2+1 rajalisel teel, kaks õnnetust tugimaanteel ja üks kõrvalmaanteel, millel liiklussagedus on üle 800 sõiduki ööpäevas. Kolm õnnetust juhtus pimeda ajal. Kaks pimeda ajal hukkunud jalakäijat olid raskes joobes, ei kasutanud helkurit või valgusallikat ja liikusid sõiduteel. Üks jalakäija sattus õnnetusse teed ületades, valgustamata mitmerajalisel teel vihmasajus. Kõik kolm valge ajal maanteel hukkunud jalakäijat olid eakad, kaks neist vanuses üle 90. Ühel juhul sattus jalakäija õnnetusse ülekäigukohal teed ületades, üks sõiduteed ületama asudes ning ühel juhul astus teeservas liikunud joobes jalakäija ette lähenenud sõidukile. Liiklusõnnetused kaherattaliste sõidukitega Kaherattaliste sõidukitega juhtus eelmisel aastal kokku kümme liiklusõnnetust (arvuliselt eespool kajastatud), seitse õnnetust juhtus jalgrattaga, k aks mootorrattaga ja üks mopeediga. Seitsmest jalgrattaga juhtunud liiklusõnnetusest kuuel juhul jalgrattur kiivrit ei kasutanud. Kuus liiklusõnnetust juhtus valge s ja üks pimeda ajal. Seitsmest jalgratturist kaks olid joobes. Viis jalgratturit hukkus kokkupõrkes. Ühel juhul sõitis kiivrit kandnud treeningsõidul olnud jalgrattur tagant otsa tee ääres seisnud sõidukile, üks jalgrattur sai autolt löögi ülekäigurajal üle tee sõites ning kaks õnnetust juhtus samas suunas liikunud jalgra t t a ning mootor sõiduki kokkupõrkel , ühel juhul oli jalgrattur kaine, teisel joobes. Ühe õnnetuse puhul oli tegemist joobes jalgratturi ja talle vastu liikunud sõidukiga. Üks õnnetus jalgratturiga juhtus raudteeülekäigukohas, kus jalgrattur sõitis ette reisrongile ning üks jalgrattur kukkus kruuskattega teel järsul langul. Mopeediga juhtunud liiklusõnnetus toimus asulas . J oobes, kinnirihmamata kiivriga mopeedijuht, kes liikus tee vasakul serval, sõitis vastuliikunud autoga kokkupõrke vältimiseks teelt välja vastu puud. Kaks mootorratturit hukkus kokkupõrkes sõiduautoga , mõlemad õnnetused juhtus id maanteel. Ü ks õnnetus juhtus valge ajal ristmikul, kus põrkasid kokku vasakpööret teinud sõiduauto ja vastassuunast otseliikunud mootorratas. T eine õnnetus juhtus pimeda ajal, kus möödasõi dul olnud esmase juhtimisõigusega juhi sõiduauto põrkas kokku vastuliikunud mootorrattaga, õnnetuses hukkus mootorrattur ja sõi tja. Lisaks uuriti veel kolme liiklusõnnetust, mis on jäetud välja l iiklusõnnetuste statistikast , kuna liikleja surma põhjuseks ei olnud liiklus õnnetuses saadud vigastused, vaid terviserike. Ülevaate koostas Villu Vane liiklusekspert liikuvuse kavandamise osakond Transpordiamet liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni esimees Andmed seisuga: 1 4 .01.202 2