dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. märts 2022
Viit
1.8-7/S/22-128
Registreeritud
4. märts 2022
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine
Sari
1.8-7/S Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingud ja aruanded
Toimik
1.8-7/S
Vastutaja
Riina Aasa

Failid

  • 📎1.8-722-128 04.03.2022 Leping (1).asice1017 KB

Sisu (failidest)

LEPING nr 1.8-7/22-128 Tallinnas, 04.03.2022 AS A.L.A.R.A. 2022 sihtotstarbelise toetuse kasutamise leping Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122 (edaspidi Ministeerium), mida põhimääruse alusel esindab majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja AS A.L.A.R.A., registrikood 10462309, asukoht Leetse tee 21, Paldiski 76806 (edaspidi Toetuse Saaja), mida põhikirja alusel esindab juhataja Joel Valge, keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevatel tingimustel: I Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust lepingu objektiks oleva teenuse osutamisel Toetuse Saaja poolt ja teenuse osutamiseks ettenähtud sihtotstarbelise toetuse kasutamise tingimusi. 1.2. Käesoleva teenuse osutamine loetakse sisetehinguks riigihangete seaduse § 12 tähenduses, kuna: 1.2.1. tulenevalt Toetuse Saaja põhikirja punktidest 1.6., 5.1. ja 5.10. on Ministeeriumil kui kontrollival hankijal otsustav mõju Toetuse saaja kui kontrollitava juriidilise isiku strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste1 üle; 1.2.2. üle 80 protsendi2 Toetuse Saaja tegevusest on nende ülesannete täitmine, mille temale on usaldanud Ministeerium; 1.2.3. Toetuse Saajal puudub otsene erakapitali osalus. 1.3. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ning lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.4. Tellitava teenuse rahastamiseks eraldab Ministeerium Toetuse Saajale majandus- ja taristuministri ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 02.02.2022. a käskkirja (dokumendihaldussüsteemis registreeritud 31.01.2022) nr 15 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2022. a eelarvete kinnitamine“ 1 Mõju oluliste otsuste üle: Ministeerium (kontrolliv hankija) on allkirjastanud Toetuse Saaja poolt osutatava omanikuta kiirgusallikate ohutustamise teenuse hinnastamise alused 2 kolme viimase aasta keskmine on 93.3% 2 Lisa 6 alusel sihtotstarbelist toetust tegevuskuludeks kuussada viiskümmend kolm tuhat (653 000) eurot (edaspidi toetus). 1.5. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.6. Mõisted Ministeerium ja Toetuse Saaja hõlmavad kõiki Ministeeriumiga või Toetuse Saajaga töösuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Ministeerium või Toetuse Saaja on kaasanud teise poole nõusolekul lepingu täitmisse. 1.7. Toetuse Saaja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. 1.8. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist. Lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud: Lisa 1 - Teenuse kirjeldus ja rahaline jaotus; Lisa 2 - Toetuse jaotuskava ja väljamaksete ajagraafik 2022. aastal; Lisa 3 - Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamise, omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks valmisoleku ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise teenuse osutamisel täidetavad tegevused koos nende ajalise toimumise ja eeldatava tulemusega. II Lepingu objekt ja väljamakseperiood 2.1. Lepingu objektiks on Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamise, omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks valmisoleku ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise teenus (edaspidi Teenus). Teenuse kirjeldus ja rahaline jaotus on toodud lepingu Lisas 1. Lisas 1 nimetatud summade jaotus on ligikaudne ja nende täpne kasutamine kajastatakse punktis 3.2.2. nimetatud aruannetes. 2.2. Punktis 2.1. nimetatud Teenuse rahastamiseks kannab Ministeerium Toetuse Saaja arvelduskontole EE302200221001199498 Swedbankis üle toetuse summas 653 000 (kuussada viiskümmend kolm tuhat) eurot neljas osas vastavalt Lisale 2 „Toetuse jaotuskava ja väljamaksete ajagraafik 2022. aastal“. III Toetuse Saaja õigused ja kohustused 3.1. Toetuse Saajal on õigus: 3.1.1. vajadusel teha ettepanekuid lepingu Lisas 1 esitatud Teenuse rahalise jaotuse muutmiseks, edastades vastavasisulise taotluse Ministeeriumile vastavalt lepingu punktile 8; 3.1.2. lähtudes objektiivsetest asjaoludest (näiteks ettenägematute kiirgusohutusega seotud asjaolude ilmnemine, kiirgusohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist reguleerivate õigusaktide muutumine määral, mis otseselt mõjutavad Teenuse täitmist) taotleda Ministeeriumilt muudatuste tegemist Teenuse sisus ja ajakavas, võimalusel teatades sellest Ministeeriumile kirjalikult 10 (kümme) kalendripäeva ette. 3.2. Toetuse Saaja kohustub: 3.2.1. omama Teenuse täitmiseks kiirgustegevusluba; 3.2.2. esitama Ministeeriumile Teenuse osutamise ja lepingu punktis 2.1. nimetatud toetuse kasutamise kohta finants- ja tegevusaruande 2022. aasta mõlema poolaasta ja 2022. aasta 3 kohta. Aruannete esitamise tähtpäev on hiljemalt 31. juuli 2022 ja 31. jaanuar 2023, kusjuures Toetuse Saaja koostab poolaasta aruande 30. juuni seisuga ja aastaaruande 31. detsembri seisuga; 3.2.3. kasutama lepingu punktis 2.1. nimetatud toetust sihtotstarbeliselt lepingu Lisas 1 toodud Teenuse kirjelduse kohaselt; 3.2.4. esitama Ministeeriumi nõudel kogu lepinguga ja selle täitmisega seotud informatsiooni ja dokumentatsiooni (sh raamatupidamis- ja finantsdokumendid); 3.2.5. esitama nõuetekohaselt auditeeritud Toetuse Saaja majandusaasta aruande Ministeeriumile 31. märtsiks; 3.2.6. pidama toetuse kohta eraldi arvestust vastavalt raamatupidamise seadusele. IV Ministeeriumi õigused ja kohustused 4.1. Ministeeriumil on õigus kontrollida igal ajal Toetuse Saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust, toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust ning lepingu täitmist. 4.2. Ministeeriumil on õigus pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks teenuse lepingutingimustele vastavuse kohta. 4.3. Teenuse osutamise tulemuslikkuse hindamise alused on sätestatud lepingu Lisas 3. 4.4. Ministeerium kohustub: 4.4.1. teostama toetuse ülekande vastavalt lepingu punktile 2.2. V Poolte vastutus 5.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele poolele hüvitama. 5.2. Juhul, kui punktis 3.2.2 nimetatud finants- ja tegevusaruande kohta on Ministeeriumil pretensioone, määrab Ministeerium Toetuse Saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaja esitamine puuduste kõrvaldamiseks vormistatakse kirjalikult, kusjuures Ministeerium kohustub Toetuse Saajale selgitama ja põhjendama leitud puudusi. 5.3. Juhul kui Toetuse Saaja ei kõrvalda puudusi nimetatud tähtajaks, või rikub muul viisil lepingust tulenevaid kohustusi, sealhulgas jätab esitamata punktis 3.2.2. nimetatud aruande või Ministeeriumi nõutud dokumendid või esitab neis eksitavat informatsiooni, võib Ministeerium nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest või lepingu ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest Toetuse Saajale kirjalikult vähemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva ette ja nõuda toetuse tagastamist Ministeeriumi määratud tähtpäevaks. Kui toetust tähtpäevaks ei tagastata, maksab Toetuse Saaja tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt intressi määraga kuue kuu Euribor + 8 protsenti aastas. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. 5.4. Juhul, kui Toetuse Saaja ei kasuta toetust lepingus määratud otstarbel, on Toetuse Saaja kohustatud lepingu tingimustele mittevastaval otstarbel kasutatud toetuse summa Ministeeriumile hüvitama kolmekümne (30) tööpäeva jooksul lepingu rikkumise tuvastamisest ja Ministeeriumi vastava nõude esitamisest arvates. Kui toetust tähtajaks ei tagastata, maksab Toetuse Saaja tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt intressi määraga kuue kuu Euribor + 8 protsenti aastas. 5.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista Ministeeriumi õigust kasutada Toetuse Saaja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Ministeeriumil 4 õigus nõuda Toetuse Saajalt lepingu täitmist ja/või kahjude hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 5.6. Leppetrahvi rakendamisel on Ministeeriumil õigus teha tasaarveldus graafikujärgsete väljamaksete arvel. VI Vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmine on vabandatav, kui lepingu pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 6.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad. 6.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. VII Lepingu jõustumine, kehtivusaeg, muutmise tingimused ja kord 7.1. Käesolev leping jõustub pärast lepingu ja lepingu lisade mõlemapoolset allakirjutamist. Lepingu punktis 2.1. nimetatud Teenuse osutamist on Toetuse Saaja alustanud alates 1. jaanuarist 2022. a. 7.2. Leping on sõlmitud tähtajaliselt ning lõpeb 31. detsembril 2022. a, kuid mitte enne lepingust tulenevate kohustuste täitmist. 7.3. Lepingu muutmine toimub poolte kokkuleppel. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisadena, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Vorminõuete mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. VIII Teabe vahetamine 8.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 8.2. Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui: 8.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 8.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 8.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 8.3. Punktis 8.2. nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest. 8.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 5 8.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. IX Vaidluste lahendamine 9.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 9.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Ministeeriumi asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 9.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 9.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. X Muud sätted 10.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise poole nõusolekuta. 10.2. Pooltel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda lepingus või seaduses ettenähtud alustel. 10.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 10.4. Leping avalikustatakse dokumendiregistri kaudu. XI Poolte allkirjad (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas Joel Valge Majandus- ja taristuminister Juhataja Lepingu Lisa 1 Teenuse kirjeldus ja rahaline jaotus 2022. aastal on toetus 653 000 eurot Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamise, omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks valmisoleku ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise teenuse osutamiseks. Lepinguliste kohustuste täitmiseks eraldatud 653 000 euro jaotus on ligikaudne ja toetuse täpne kasutamine kajastatakse lepingu punktis 3.2.2. nimetatud aruannetes. Summa 653 000 eurot eraldatakse järgnevate lepinguliste kohustuste täitmiseks: 1. Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine, sh omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks valmisolek (534 000 eurot). Omanikuta kiirgusallikate ohutustamise tagamiseks on alates 02.08.2010. a AS-s A.L.A.R.A. loodud 13/7 (13 tundi päevas, 7 päeva nädalas) valmisolek siseriiklikuks kiirgushädaolukorrale reageerimiseks, mille on põhjustanud omanikuta kiirgusallikas. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks loodud 13/7 valmisolek tähendab kiirgustöötajate operatiivset valmisolekut allikate transpordiks, käitlemiseks ja ladustamiseks Paldiski radioaktiivsete jäätmete vahehoidlas. Valmisolek hõlmab igapäevaselt ajavahemikku 8.00 – 21.00, millal vähemalt üks äriühingut esindav kiirgustöötaja on kättesaadav mobiiltelefoni teel päästeasutusele vms organisatsioonile (Päästeamet, Keskkonnaamet, Politsei- ja Piirivalveamet jne), kes on omanikuta kiirgusallika avastanud. 2. Projektid (75 000 eurot). 2.1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine keskendub 2022. aastal varasemate Paldiski objekti radioaktiivsete jäätmete käitlemise projektide täitmisel kogutud jäätmete täiendavatele kiirgusuuringutele (sh. kiirgusohutushinnangute koostamisele), saastusest puhastamisele ja seeläbi jäätmete mahu täiendavale vähendamisele. Lisaks jätkatakse ladustatavate jäätmepakendite gammaspektromeetrilise iseloomustamisega vastavalt Keskkonnaametiga kooskõlastatud metoodikale ning kontrolliga vastavalt keskkonnaministri 04.10.2016. a. määruse nr 34 “Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad” paragrahv 8 lõikele 7. Iseloomustamisega selgitatakse välja igas pakendis ladustatud jäätmete täpsem isotoobiline koostis ja aktiivsus, mis on aluseks näiteks nende jäätmete hilisema lõppladustamise viisi valikul. Kontroll hõlmab jäätmepakendi vastavust määruse paragrahvis 8 lõigetes 1-6 esitatud nõuetele (näiteks pakendi iga komponendi keemilised omadused peavad välistama komponentide vahel igasuguse keemilise reaktsiooni, mis võiks halvendada ohutust). 2.2. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine. Hoidla likvideerimine tähendab seal asunud radioaktiivsete jäätmete sorteerimist, pakendamist, ladustamist transpordikonteineritesse, transporti Paldiski käitluskeskusesse, käitlemist ja ladustamist ladustuskonteinerites vahehoidlas ning hoidla pindade saastusest puhastamist ja hoidla lammutamist. Hoidlas asunud radioaktiivsete jäätmete väljavõtmine hoidlast ja jäätmete vedu Paldiskisse algas 2008. aasta neljandas kvartalis ja lõppes 2011. aasta kolmandas kvartalis, millele järgneb nende jäätmete käitlemine ja ladustamine orienteeruvalt kuni aastani 2023 (kulud hõlmavad samuti jäätmete hoiustamiseks kasutatavate terasest standardsete jäätmepakendite ostmist). Hoidla pindade saastusest puhastamine, hoidla lammutamine (dekomissioneerimine) ja vabastamine kiirgusohutuse nõuete kohaldamisest 1 toimuvad perioodil 2012-2023, mille käigus tekkivad radioaktiivsed jäätmed transporditakse samuti Paldiskisse, kus toimub nende käitlemine ja ladustamine. 2.3. Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise mõju hindamine. PHARE projekti 632.03.01 “Paldiski tuumasarkofaagi projekteerimis- ja ehitustööd” täitmise raames tagati reaktorisektsioonide ohutu hoiustamine aastani 2040 pärast mida tuleb aga alustada reaktorisektsioonide demonteerimisega. Käesoleva projekti esimese osa „Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimisele eelnevad uuringud“ eesmärgiks oli kahe reaktorisektsiooni lammutamisega seotud keskkonnakaitseliste, tehniliste jms analüüside ning uuringutega alustamine. Projekti esimese osa täitmise tulemusel on võimalik edasi minna juba täpsemate uuringutega ja alustada sektsioonide likvideerimise mõju hindamisega (projekti teine osa) ning seejärel ka sektsioonide likvideerimisega. 2.4. Radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõju hindamine. PHARE projekti 632.03.01 “Paldiski tuumasarkofaagi projekteerimis- ja ehitustööd” täitmise raames tagati reaktorisektsioonide ohutu hoiustamine aastani 2040 pärast mida tuleb aga alustada reaktorisektsioonide demonteerimisega, mille käigus tekkivad radioaktiivsed jäätmed ladustatakse hiljemalt selleks ajaks rajatud radioaktiivsete jäätmete lõpphoidlasse. Käesoleva projekti esimese osa „Radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamisele eelnevad uuringud“ eesmärgiks oli radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamisega seotud keskkonnakaitseliste, tehniliste jms analüüside ning uuringutega alustamine. Projekti esimese osa täitmise tulemusel on võimalik edasi minna juba täpsemate uuringutega (näiteks peab olema välja valitud sobivaimad lõpphoidla asukohad, kus alustada juba põhjalikumate uuringutega) ja alustada lõpphoidla rajamise mõju hindamisega (projekti teine osa) ning seejärel ka lõpphoidla enda rajamisega. 2.5. Saastunud metallijäätmete sulatamine. Valdavalt on Paldiski objektil ladustatud saastunud metallijäätmete näol tegemist maa-aluse torustikuga, mis ühendas Paldiski objektil asunud erinevad rajatisi peahoones asuvate reaktorisektsioonidega ja mille kaudu liikusid radioaktiivsed vedeljäätmed või radioaktiivselt saastunud õhk. Tegevuse käigus transporditakse metallijäätmed sulatustehasesse, kus toimub nende puhastamine ja sulatamine jäätmete mahu vähendamise eesmärgil. Saadud puhas metall suunatakse taaskasutusse. Kontsentreeritud tagastatavad radioaktiivsed jäätmed transporditakse edasiseks käitlemiseks Paldiski objektil asuvasse käitluskeskusesse, kus toimub nende lõppladustamiseks vajalik betoneerimine ja pakendamine. 3. AS-i üldhaldus (44 000 eurot). Teenuse osutamise tulemuslikkuse hindamise alused on sätestatud lisas 3. 2 Lepingu Lisa 2 Toetuse jaotuskava ja väljamaksete ajagraafik 2022. aastal Ministeerium kannab sihtotstarbelise toetuse summas 653 000 eurot Toetuse Saajale üle hiljemalt järgmisteks tähtaegadeks: 31. märts 163 250 eurot 30. aprill 163 250 eurot 31. juuli 163 250 eurot 31. oktoober 163 250 eurot KOKKU 653 000 eurot 1 Lepingu Lisa 3 Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamise, omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks valmisoleku ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise teenuse osutamisel täidetavad tegevused koos nende ajalise toimumise ja eeldatava tulemusega Tegevus Kvartal Märkused Tulemus, teenuse osutamise tulemuslikkuse hindamise I II III IV alused 1. PALDISKI ENDINE TUUMAOBJEKT 1.1. Paldiski endise tuumaobjekti Objekt on hooldatud ja soovimatu ründe, mille tulemusel võib haldamine. toimuda ümbritseva keskkonna saastumine, vastu kaitstud. 1.2. Paldiski endise tuumaobjekti Vastavalt keskkonna seirekavale Kiirgustegevusloa ja vee erikasutusloa kohustuste täitmine. Seire kiirgusseire. (www.alara.ee/seire). on täidetud vastavalt seirekavale. 1.3. Omanikuta kiirgusallikate Pidev tegevus. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks loodud 13/7 (13 tundi ohutustamiseks valmisolek. päevas, 7 päeva nädalas) valmisolek seisneb kiirgustöötajate operatiivses valmisolekus allikate transpordiks, käitlemiseks ja ladustamiseks Paldiski radioaktiivsete jäätmete vahehoidlas. Valmisolek hõlmab igapäevaselt ajavahemikku 8.00 – 21.00, millal vähemalt üks AS-i esindav kiirgustöötaja on kättesaadav mobiiltelefoni teel päästeasutusele vms. organisatsioonile (Päästeamet, Keskkonnaamet, Politsei- ja Piirivalveamet jne.), kes on omanikuta kiirgusallika avastanud. 1.4. Radioaktiivsete jäätmete Pidev tegevus. Eesmärgiga radioaktiivsete jäätmete mahtu vähendada on 2022. käitlemine. aastal Paldiski objekti varasemate radioaktiivsete jäätmete käitlemise projektide täitmisel kogutud jäätmete täiendavad kiirgusuuringud läbiviidud ja tehtud on nende jäätmete saastusest puhastamine mahus ca 1 tonn. Samuti on käideldud 2022. a teistelt asutustelt vastu võetud radioaktiivsed jäätmed ning jätkub Paldiski vahehoidlas asuvate jäätmepakendite kontroll ja iseloomustamine. 1.5. Paldiski endise tuumaobjekti Mõju hindamise aluseks olevate Mõju hindamise aluseks olevate uuringutega jätkamine. kahe reaktorisektsiooni uuringutega alustati 2021. aastal ning likvideerimise mõju hindamine. need lõpevad eeldatavalt 2025. aastal. 1 1.6. Radioaktiivsete jäätmete Planeeringu koostamise ja mõju Planeeringu koostamise ja mõju hindamisega ning nende aluseks lõpphoidla rajamise mõju hindamine. hindamisega ning nende aluseks olevate olevate uuringutega jätkamine. Uuringutega, mis toimuvad uuringutega alustati 2021. aastal ning perioodil 2021-2023 selgitatakse välja lõpphoidla rajamiseks need lõppevad eeldatavalt 2025. aastal. sobivaim asukoht. Sellele järgnevad perioodil 2024-2025 detailsed uuringud väljavalitud asukohas, mis on aluseks hoidla rajamiseks vajalike tegevuslubade taotlemiseks ja hoidla projekteerimiseks. 2022. aastal valitakse lõpphoidla kolm optimaalseimat asukohta ning alustatakse neis uuringute läbiviimisega selgitamaks välja sobivaim asukoht lõpphoidla rajamiseks. 1.7. Saastunud metallijäätmete Projekti täitmine toimub perioodil 2020- Projekti ettevalmistavad tegevused – riigihanke alusdokumentide sulatamine. 2023. koostamine ja riigihangete korraldamine. 2. TAMMIKU RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HOIDLA 2.1. Tammiku radioaktiivsete Objekt on hooldatud ja soovimatu ründe, mille tulemusel võib jäätmete hoidla haldamine. toimuda ümbritseva keskkonna saastumine, vastu kaitstud. 2.2. Tammiku radioaktiivsete Vastavalt keskkonna seirekavale Kiirgustegevusloa kohustuste täitmine. Seire on täidetud vastavalt jäätmete hoidla kiirgusseire. (www.alara.ee/seire). seirekavale. 2.3. Tammiku radioaktiivsete Hoidla likvideerimine tähendab seal Hoidlas asunud radioaktiivsete jäätmete väljavõtmine hoidlast ja jäätmete hoidla likvideerimine. asunud radioaktiivsete jäätmete jäätmete vedu Paldiskisse algas 2008. aasta neljandas kvartalis ja sorteerimist, pakendamist, ladustamist lõppes 2011. aasta kolmandas kvartalis, millele järgneb nende transpordikonteineritesse, transporti jäätmete käitlemine ja ladustamine orienteeruvalt kuni aastani Paldiski käitluskeskusesse, käitlemist ja 2023. Hoidla pindade saastusest puhastamine, hoidla lammutamine ladustamist ladustuskonteinerites (dekomissioneerimine) ja vabastamine kiirgusohutuse nõuete vahehoidlas ning hoidla pindade kohaldamisest toimuvad perioodil 2012-2023, mille käigus saastusest puhastamist ja hoidla tekkivad radioaktiivsed jäätmed transporditakse samuti Paldiskisse, lammutamist. kus toimub nende käitlemine ja ladustamine. 2022. aasta tegevused: 1. kiirgusohutushinnangu koostamise jätkamine hoidla (selle põranda, seinte ja katteplokkide) ning hoidla territooriumi vabastamiseks; 2. hoidla lammutamisel tekkinud ehitusjäätmete transport Paldiski objektile; 3. hoidla lammutamisel tekkinud radioaktiivsete jäätmete transport Paldiski objektile. 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel