eie 16.02.2022 * r 15-4/1756-1 *
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 04.03.2022 nr 1.10-17/2022/1255-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Vastuskiri pöördumisele
Austatud Katri-Liis Ennok
Täname teid kirja eest!
Pöördusite Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole arvamuse
saamiseks, mis saadeti Teile Eesti Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi ELVL) poolt. ELVL esitatud
arvamuses tehakse ettepanek kaaluda täna mereala planeeringus tuuleenergeetika alade
määramisel arvesse võetud 11 kilomeetri laiuse nö visuaalse puhverala laiendamist vähemalt 15
kilomeetrini.
Lühidalt kokku võttes ei saa me kuidagi sellise ettepanekuga nõustuda. Eesti merealaplaneeringu
koostamise protsessi raames on erinevaid merekasutuse võimalusi ning piiranguid põhjalikult
analüüsitud. Selle tulemusena on meretuuleparkide arendamiseks hinnatud sobilikuks vaid 4,5%1
Eesti merealast. ELVL ettepanekuga väheneks see ala veelgi (18% võrra). Arvestades, et puudub
kindlus, et kõigile meretuuleparkide planeeringualadele saab reaalselt meretuuleparke rajada
(näiteks võib keskkonnamõjude hindamise käigus selguda, et tuulepargi rajamine ei ole võimalik),
tekib alade veelgi suurema vähendamise korral risk, et Eesti ei täida tulevikus oma
kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku, taastuvenergia ning varustuskindluse eesmärke.
Pikemalt
MKM, kaaludes ELVL ettepanekut laiendada meretuuleparkide puhverala 15 kilomeetrini, leiab,
et see ei ole põhjendatud. Praeguses merealaplaneeringu eelnõus on meretuuleparkide alad 11,1
km kaugusel rannikust. See tähendab, et ELVL ettepaneku kohaselt väheneks meretuuleparkide
rajamiseks soblikud alad ning tekib risk, et Eestil jäävad l tulevikus täitmata kliimaneutraalsele
energiatootmisele ülemineku2, taastuvenergia3 ja varustuskindluse eesmärgid. Näiteks . Riiklikus
energia- ja kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks jõuda 42%-lise taastuvenergia osakaaluni
1
Meretuuleparkide rajamiseks merealaplaneeringus ette nähtud sobilikud alad moodustavad vaid 4,5 % (1783 km2)
Eesti merealast
(http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/1_MSP_Seletuskiri.pdf).
2
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
3
2030. aastal on Eesti eesmärgiks saavutada taastuvenergia osatähtsuseks 42% energia summaarsest lõpptarbimisest
(https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030) ning 2035.
aastaks 55% (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia), sealjuures suurim osa
sellest kasvust peab tulema taastuvelektri tootmisest.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
energia summaarsest lõpptarbimisest, 2050. aasta eesmärgiks on jõuda kliimaneutraalsuseni.
Seega peab Eesti tulevikus taastuvelektri osakaalu oluliselt suurendama. Eesti mereala planeeringu
(edaspidi MSP) koostamise käigus on tuuleenergeetika alade määramisel lähtutud nö
välistusmeetodist, võttes samm-sammult arvesse erinevates uuringutes välja toodud ja parimast
praktikast tulenevaid piiravaid asjaolusid. Planeeringus on majanduslikke ja tehnoloogilisi aspekte
arvestavaid tuuleenergeetika alasid oluliselt kärbitud tagamaks kaitseväe radarite töövõime,
looduskaitselised eesmärgid (olemasolevatele kaitsealadele tuuleenergeetikat alasid ei planeerita),
visuaalne puhver (11,1 km) jne, mille tulemusel on leitud tuuleenergeetikaks sobilikud alad. MKM
hinnangul on MSP koostatud piisava põhjalikkusega ja on arvestatud erinevate sektorite ja avaliku
huviga potentsiaalsete tuuleenergeetika alade leidmisel. Kriteeriumite muutmine planeeringus ei
ole põhjendatud.
MKM näeb suurimat kasvupotentsiaali eesmärkide saavutamisel meretuuleparkides toodetud
elektrienergia näol. Juhul kui puhvertsoon laieneks tulenevalt ELVL ettepanekule väheneksid
potentsiaalsed tuulepargi alad kokkuvõtlikult 18%. Seega puhverala suurendamine paneb
ebavõrdsesse olukorda uute hoonestusluba taotlejad võrreldes hoonestusloa menetlust alustanud
arendajatega. Ala number 1, mis asub Liivi Lahes väheneks 13% ja ala nr 2, mis asub Saaremaast
läänes 20% (vt joonis 1).
Juhul kui meretuuleparkide arendamiseks sobivaid alasid vähendada, tuleks mereala planeeringu
protsess uuesti avada. MKM huvi merealade planeeringus on seotud sooviga leida Eesti meres
piisavalt alasid, kuhu oleks võimalik rajade meretuuleparke millel oleks võimalikult kõrge
sotsiaalmajanduslik kasu ning mille saavutame juhul kui on tagatud piisav konkurents. Täiendavalt
ei ole võimalik ka alade nihutamine kaugemale, sest alade liigutamise järgselt suureneks kattumine
looduskaitse aladega ning kattuvus veeliiklus- ja lennukoridoridega. Alade nihutamisest tulenevalt
väheneksid tuuleenergeetika potentsiaalsed alad veeliiklusaladest (nt. ala nr 2. liigutamine läände
ei ole võimalik tulenevalt rahvusvahelisest laevateest) sõltuvalt 21% (119 km2) ning
looduskaitsealade kattuvuse tõttu täiendavalt 57 km2. Lisaks suurenevad sügavused
meretuuleparkide rajamisel, mille tulemusel muutuks pargi rajamine kulukamaks ja
majanduslikult vähem otstarbekaks. Meretuulepargi ehitamine kaugemale maismaa põhivõrgust
muudab meretuulepargi ehitamise kulukamaks mille tulemusel väheneks arendajate huvi
investeerida Eesti merealadele. Seega väheneks potentsiaalsete meretuuleparkide alade maht
märgatavalt kuhu oleks võimalik meretuuleparke rajada. Eelnevatele põhjustele tuginedes pole
võimalik arvestada ettepanekuga alade nihutamise osas kuna väheneksid oluliselt alad, kuhu oleks
võimalik meretuuleparke rajada.
2 (4)
Joonis 1. Tuuleenergeetika potentsiaalsed alad Eesti mereala planeeringus märgitud sinise
triibutusega.
Rahandusministeerium koostöös MKMiga tellis MSP raames 2020. aastal uuringu:
„Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste
juhendmaterjal“, kus on leitud, et 300 m kõrguste tuulikute kohaliku suurima mõjuga alaks saab
lugeda orienteeruvalt tsooni 20 km ulatuses tuulikupargist (tuulepargid on nähtavad
orienteeruvalt 50 km ulatuses).
Seega tuuleelektrijaama nihutamisel rannikust 15 km kaugusele ei kaasneks visuaalsest
seisukohast oodatud tulemust kuna suurima mõjuga ala ulatuks ikkagi rannikule. Töö visuaalsete
mõjude täpsema hindamisega algab järgmises planeerimisetapis, hoonestusloa menetluses, kus
väljatöötatud juhendmaterjali või samaväärset üldtunnustatud metoodikat, mis on Eesti oludele
vastav, tuleb kasutada sisendina ja hindamisel tuleb lähtuda ka Eesti mereala planeeringus
sätestatud suuniseid ja tingimusi.
Eelnevatele põhjendustele tuginedes jääb MKM seisukohale, et tuuleenergeetika potentsiaalseid
alasid ei tohi vähendada ning puhverala kriteeriumit ei tuleks laiendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanus Uiga
juhataja
3 (4)
Kristo Kaasik
6256465
[email protected]
4 (4)