dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri pöördumisele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. märts 2022
Viit
1.10-17/2022/1255-2
Registreeritud
4. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2022
Vastutaja
Kristo Kaasik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎1.10-1720221255-2 04.03.2022 Väljaminev kiri.asice482 KB

Sisu (failidest)

eie 16.02.2022 * r 15-4/1756-1 * Rahandusministeerium [email protected] Meie 04.03.2022 nr 1.10-17/2022/1255-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Vastuskiri pöördumisele Austatud Katri-Liis Ennok Täname teid kirja eest! Pöördusite Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole arvamuse saamiseks, mis saadeti Teile Eesti Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi ELVL) poolt. ELVL esitatud arvamuses tehakse ettepanek kaaluda täna mereala planeeringus tuuleenergeetika alade määramisel arvesse võetud 11 kilomeetri laiuse nö visuaalse puhverala laiendamist vähemalt 15 kilomeetrini. Lühidalt kokku võttes ei saa me kuidagi sellise ettepanekuga nõustuda. Eesti merealaplaneeringu koostamise protsessi raames on erinevaid merekasutuse võimalusi ning piiranguid põhjalikult analüüsitud. Selle tulemusena on meretuuleparkide arendamiseks hinnatud sobilikuks vaid 4,5%1 Eesti merealast. ELVL ettepanekuga väheneks see ala veelgi (18% võrra). Arvestades, et puudub kindlus, et kõigile meretuuleparkide planeeringualadele saab reaalselt meretuuleparke rajada (näiteks võib keskkonnamõjude hindamise käigus selguda, et tuulepargi rajamine ei ole võimalik), tekib alade veelgi suurema vähendamise korral risk, et Eesti ei täida tulevikus oma kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku, taastuvenergia ning varustuskindluse eesmärke. Pikemalt MKM, kaaludes ELVL ettepanekut laiendada meretuuleparkide puhverala 15 kilomeetrini, leiab, et see ei ole põhjendatud. Praeguses merealaplaneeringu eelnõus on meretuuleparkide alad 11,1 km kaugusel rannikust. See tähendab, et ELVL ettepaneku kohaselt väheneks meretuuleparkide rajamiseks soblikud alad ning tekib risk, et Eestil jäävad l tulevikus täitmata kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku2, taastuvenergia3 ja varustuskindluse eesmärgid. Näiteks . Riiklikus energia- ja kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks jõuda 42%-lise taastuvenergia osakaaluni 1 Meretuuleparkide rajamiseks merealaplaneeringus ette nähtud sobilikud alad moodustavad vaid 4,5 % (1783 km2) Eesti merealast (http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/1_MSP_Seletuskiri.pdf). 2 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 3 2030. aastal on Eesti eesmärgiks saavutada taastuvenergia osatähtsuseks 42% energia summaarsest lõpptarbimisest (https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030) ning 2035. aastaks 55% (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia), sealjuures suurim osa sellest kasvust peab tulema taastuvelektri tootmisest. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 energia summaarsest lõpptarbimisest, 2050. aasta eesmärgiks on jõuda kliimaneutraalsuseni. Seega peab Eesti tulevikus taastuvelektri osakaalu oluliselt suurendama. Eesti mereala planeeringu (edaspidi MSP) koostamise käigus on tuuleenergeetika alade määramisel lähtutud nö välistusmeetodist, võttes samm-sammult arvesse erinevates uuringutes välja toodud ja parimast praktikast tulenevaid piiravaid asjaolusid. Planeeringus on majanduslikke ja tehnoloogilisi aspekte arvestavaid tuuleenergeetika alasid oluliselt kärbitud tagamaks kaitseväe radarite töövõime, looduskaitselised eesmärgid (olemasolevatele kaitsealadele tuuleenergeetikat alasid ei planeerita), visuaalne puhver (11,1 km) jne, mille tulemusel on leitud tuuleenergeetikaks sobilikud alad. MKM hinnangul on MSP koostatud piisava põhjalikkusega ja on arvestatud erinevate sektorite ja avaliku huviga potentsiaalsete tuuleenergeetika alade leidmisel. Kriteeriumite muutmine planeeringus ei ole põhjendatud. MKM näeb suurimat kasvupotentsiaali eesmärkide saavutamisel meretuuleparkides toodetud elektrienergia näol. Juhul kui puhvertsoon laieneks tulenevalt ELVL ettepanekule väheneksid potentsiaalsed tuulepargi alad kokkuvõtlikult 18%. Seega puhverala suurendamine paneb ebavõrdsesse olukorda uute hoonestusluba taotlejad võrreldes hoonestusloa menetlust alustanud arendajatega. Ala number 1, mis asub Liivi Lahes väheneks 13% ja ala nr 2, mis asub Saaremaast läänes 20% (vt joonis 1). Juhul kui meretuuleparkide arendamiseks sobivaid alasid vähendada, tuleks mereala planeeringu protsess uuesti avada. MKM huvi merealade planeeringus on seotud sooviga leida Eesti meres piisavalt alasid, kuhu oleks võimalik rajade meretuuleparke millel oleks võimalikult kõrge sotsiaalmajanduslik kasu ning mille saavutame juhul kui on tagatud piisav konkurents. Täiendavalt ei ole võimalik ka alade nihutamine kaugemale, sest alade liigutamise järgselt suureneks kattumine looduskaitse aladega ning kattuvus veeliiklus- ja lennukoridoridega. Alade nihutamisest tulenevalt väheneksid tuuleenergeetika potentsiaalsed alad veeliiklusaladest (nt. ala nr 2. liigutamine läände ei ole võimalik tulenevalt rahvusvahelisest laevateest) sõltuvalt 21% (119 km2) ning looduskaitsealade kattuvuse tõttu täiendavalt 57 km2. Lisaks suurenevad sügavused meretuuleparkide rajamisel, mille tulemusel muutuks pargi rajamine kulukamaks ja majanduslikult vähem otstarbekaks. Meretuulepargi ehitamine kaugemale maismaa põhivõrgust muudab meretuulepargi ehitamise kulukamaks mille tulemusel väheneks arendajate huvi investeerida Eesti merealadele. Seega väheneks potentsiaalsete meretuuleparkide alade maht märgatavalt kuhu oleks võimalik meretuuleparke rajada. Eelnevatele põhjustele tuginedes pole võimalik arvestada ettepanekuga alade nihutamise osas kuna väheneksid oluliselt alad, kuhu oleks võimalik meretuuleparke rajada. 2 (4) Joonis 1. Tuuleenergeetika potentsiaalsed alad Eesti mereala planeeringus märgitud sinise triibutusega. Rahandusministeerium koostöös MKMiga tellis MSP raames 2020. aastal uuringu: „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“, kus on leitud, et 300 m kõrguste tuulikute kohaliku suurima mõjuga alaks saab lugeda orienteeruvalt tsooni 20 km ulatuses tuulikupargist (tuulepargid on nähtavad orienteeruvalt 50 km ulatuses). Seega tuuleelektrijaama nihutamisel rannikust 15 km kaugusele ei kaasneks visuaalsest seisukohast oodatud tulemust kuna suurima mõjuga ala ulatuks ikkagi rannikule. Töö visuaalsete mõjude täpsema hindamisega algab järgmises planeerimisetapis, hoonestusloa menetluses, kus väljatöötatud juhendmaterjali või samaväärset üldtunnustatud metoodikat, mis on Eesti oludele vastav, tuleb kasutada sisendina ja hindamisel tuleb lähtuda ka Eesti mereala planeeringus sätestatud suuniseid ja tingimusi. Eelnevatele põhjendustele tuginedes jääb MKM seisukohale, et tuuleenergeetika potentsiaalseid alasid ei tohi vähendada ning puhverala kriteeriumit ei tuleks laiendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Uiga juhataja 3 (4) Kristo Kaasik 6256465 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel