Timo Tatar Teie 03.02.2022 nr 1.10-17/2021/7242-2
energeetika ja maavarade asekantsler
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 04.03.2022 nr 7-9/21/25571-44
[email protected]
Tagasiside Jägala jõel Linnamäe paisul jõe
paisutamise ja energia tootmise tagantjärele
Natura hindamisele ja Natura erandi
hindamisele esitatud seisukohtadele
Austatud Timo Tatar
Täname, et esitasite seisukohad Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamise ja elektritootmise
osas seoses Keskkonnaameti koostatud tagantjärele Natura hindamise ja Natura erandi
hindamise aruannetega1. Alljärgnevalt anname oma vastused Teie seisukohtadele ja
ettepanekutele.
1. Ütlete, et hüdroelektrijaamal on oluline panus Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmisse
ning ka piirkonna elektriga varustamisse. Jääte oma 31.07.2019 kirjaga nr 1.1-
16/2019/5831 esitatud seisukohale, et iga tootmisseade, mis toodab taastuvelektrit, on
riigi jaoks oluline.
Teie 31.07.2019 kirjas nr 1.1-16/2019/5831 toodud seisukohti on Keskkonnaamet Natura erandi
hindamise aruande koostamisel arvestanud. Keskkonnaameti hinnangul esineb alal mitmeid
erinevaid avalikke huve: elektritootmine, muinsuskaitsealune pais, Natura 2000 ala kaitse-
eesmärgid ja terviklikkus, veekaitselised eesmärgid jt, mida on pikemalt käsitletud Natura
erandi aruande ptk-s 2. Loodusdirektiivi tähenduses on üks erandi rakendamise kriteeriumidest,
et esineks muu ülekaalukas avalik huvi, mis kaaluks üle Natura 2000 ala kaitse. Mõistet
„ülekaalukad avalike huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused” ei ole direktiivis määratletud.
Artikli 6 lõike 4 teises lõigus nimetatakse selliste põhjuste näidetena siiski inimeste tervist,
avalikku julgeolekut ja esmatähtsaid soodsaid tagajärgi keskkonnale. Keskkonnaamet jõudis
järeldusele, et elektritootmine Linnamäe hüdroelektrijaamas ei ole ülekaaluka avaliku huviga
tegevus, kuna ei ole oluline energiajulgeoleku seisukohast.
Natura 2000 võrgustik (sh Jägala loodusala) on kogu Euroopa ühine rikkus ja iga liikmesriigil
on vastutus just seal leiduvate loodusväärtuste säilimise eest kogu Euroopa jaoks. Elurikkust,
mis on ohus kogu maailmas, ei kaitsta üksnes praeguste põlvkondade huvist lähtudes, vaid ka
tulevaste põlvkondade huvisid arvestades. Kord juba kadunud elurikkust taastada ei saa. Seega
on elurikkuse kaitse inimkonna eksistentsi seisukohast väga ülekaalukas avalik huvi, mis
rahuldab kõigi huvigruppide vajadusi.
1
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.02.2022 nr 7-9/21/25571-12
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Üks suurematest ohtudest elurikkusele on elupaikade kadu. On kehtestatud ranged seadused
looduse kaitseks, aga neid tuleb ka praktikas rakendada. Mida olulisemad või haavatavamad on
mõjutatud ala kaitseväärtused, seda väiksem on võimalus, et muu avaliku huviga seotud põhjust
saaks pidada vastuvõetavaks ja et alale tekitatav kahju, mis on kindlaks määratud asjakohase
hindamisega, oleks põhjendatud.
Vastavalt loodusdirektiivi art-le 17 Eesti poolt 2019. aastal esitatud aruandes loodusdirektiivi
rakendamise kohta (periood 2013‒2018)2 on lõhe, jõesilmu, paksukojalise jõekarbi ja
elupaigatüübi jõed ja ojad seisund ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Nende soodsa seisundi
saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud elupaikade taastamine.
Ka säästva arengu eesmärkidest on pinnaveekogumite seisund hea vaid 52% veekogudest ning
Eestis leiduvatest Euroopa Liidu tähtsusega elupaigatüüpidest on soodsas looduskaitselises
seisundis vaid 57%, Eestis leiduvatest Euroopa Liidu tähtsusega liikidest on soodsas seisundis
vaid 56%3.
Seetõttu on oluline leida erinevaid huve tasakaalustav lahendus, mida Keskkonnaamet ka
edaspidises menetluses leida püüab.
2. Ütlete, et uued taastuvenergia arendused põrkuvad sageli nii riigikaitse- kui ka
keskkonnaalaste piirangutega ja sellest tulenevalt on olemasolevate
taastuvenergiarajatiste töö jätkumine oluline. Loodame, et leiate võimalused Linnamäe
hüdroelektrijaama töös hoidmiseks.
Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 istungil on heaks kiidetud muuhulgas järgmine Eesti seisukoht
Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse
oma ellu tagasi“ kohta: „Toetame taastuvenergialahendusi, mis on seotud avamere tuuleparkide,
päikeseparkide ja kestliku bioenergia kasutuselevõtuga. Toetame kestlikke, elurikkust
hoidvaid ja toidujulgeolekut arvestavaid energiatootmislahendusi, võttes arvesse
liikmesriikide eripärasid.“4. Seega on rõhutatud, et taastuvenergialahendused peavad olema
elurikkust hoidvad. Toetatavad lahendused on eelkõige tuule- ja päikesepargid ning bioenergia.
Hüdroenergia kasutamine jõgede paisutamisel hävitab elupaikasid (olulisemad kahjud
seisnevad koelmualade uputamises ja kalade vaba liikumise takistamises paisust üles- ja
allavoolu) ja on vastuolus elurikkuse hoidmise ja ka kestlikkuse põhimõttega, kuna
hüdroelektrienergia tootmine vajab perioodiliselt väga suuri investeeringuid nii taristu
korrashoidu kui ka paisjärvede puhastamisse, omades samas suurt negatiivset keskkonnamõju,
mille leevendamise võimalused on kas piiratud või väga kulukad.
2
Kättesaadav aadressilt: https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/
lõhe: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Salmo+salar®ion=BOR
võldas: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Cottus+gobio+all+others&re
gion=BOR
jõesilm: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Lampetra+fluviatilis®ion
=BOR
paksukojaline jõekarp: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Molluscs&subject=Unio+crassus®ion=
BOR
3
Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee)
4
Riigikantselei 24.09.2020 kiri nr 2-5/20-01347-3 „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Liidu
elurikkuse strateegia aastani 2030“ kohta“. Arvutivõrgus: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa
Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ kohta
2 (3)
Ühtlasi juhime tähelepanu, et hüdroenergiat ei loeta nn roheliseks energiaks5 just selle suure
negatiivse keskkonnamõju pärast, kuigi tegemist on taastuvenergia liigiga.
Anname teada, et veeloa andmise või sellest keeldumise otsuse eelnõu paneb Keskkonnaamet
avalikule väljapanekule eeldatavalt aprillis 2022. Juhul, kui Teil on täiendavaid ettepanekuid
Natura tagantjärele hindamise ja Natura erandi hindamise aruannetele, palume need esitada
veeloa andmise või sellest keeldumise otsuse eelnõu avaliku väljapaneku jooksul. Täpsema aja
anname Teile kirjalikult teada asjaolude selgumisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Vildak
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Lauri Saapar 5273872
[email protected]
5
Eesti Loodus
3 (3)