Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. märts 2022
Sisu (failidest)
Vabariigi Valitsus
KORRALDUS
3. märts 2022 nr 58
Nõusolek maavara geoloogilise uuringu lubade andmiseks
Sõmeru III, Sõmeru IV ja Sõmeru V uuringuruumides
Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel, arvestades maapõueseaduse 16.09–
25.10.2016 kehtinud redaktsiooni § 20 lõiget 3.
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1. AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, edaspidi ka loa taotleja) esitas Keskkonnaametile
alljärgnevad õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavad maavara geoloogilise uuringu lubade
(edaspidi uuringuload) taotlused:
1.1.1. 16. septembri 2016. a kirjaga nr T800-1/2231 Sõmeru IV uuringuruumi uuringuloa taotluse
(edaspidi Sõmeru IV uuringuloa taotlus);
1.1.2. 17. oktoobri 2016. a kirjaga nr T800-1/2349 Sõmeru V uuringuruumi uuringuloa taotluse
(edaspidi Sõmeru V uuringuloa taotlus);
1.1.3. 25. oktoobri 2016. a kirjaga nr T800-1/2392 Sõmeru III uuringuruumi uuringuloa taotluse
(edaspidi Sõmeru III uuringuloa taotlus).
1.2. Sõmeru III uuringuruum asub Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas eraomandisse
kuuluval kinnistul Vana-Neitsimäe (kinnistu nr 5361402, katastritunnustega 33801:001:1533 ja
33702:002:0754). Kinnistu omanik Metsatervenduse osaühing (registrikood 10224657) on 25.
oktoobri 2016. a kirjaga andnud loa taotlejale nõusoleku uuringuloa taotlemiseks ja geoloogilise
uuringu tegemiseks. Sõmeru III uuringuruum koosneb kahest lahustükist, uuringuruumi teenindusala
kogupindala on 12,93 ha.
1.3. Sõmeru IV uuringuruum asub Harju maakonnas Kose vallas Marguse külas eraomandisse
kuuluval kinnistul Lõhe (kinnistu nr 2117002, katastritunnusega 36301:001:0852). Kinnistu omanik
osaühing Grundar Puit (registrikood 10602390) on 4. juuli 2016. a kirjaga andnud loa taotlejale
nõusoleku uuringuloa taotlemiseks ning geoloogilise uuringu tegemiseks. Sõmeru IV uuringuruumi
teenindusala pindala on 31,92 ha.
1.4. Sõmeru V uuringuruum asub Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas eraomandisse
kuuluvatel kinnistutel Arotaga (kinnistu nr 8645202, katastritunnusega 33801:001:1587),
Arotagametsa (kinnistu nr 20016650, katastritunnusega 33801:001:1588) ja Keidamäe mets
(kinnistu nr 7978902, katastritunnusega 33702:002:0206). Arotaga kinnistu omanik eraisik H.L. ja
Keidamäe metsa kinnistu omanik eraisik M.S. on 7. oktoobri 2016. a kirjadega andnud loa taotlejale
nõusoleku uuringuloa taotlemiseks ning geoloogilise uuringu tegemiseks. Arotaga kinnistu hõlmas
eraisiku H.L. nõusoleku andmise ajal ka Arotagametsa kinnistut. Maa-amet informeeris 26. oktoobri
2021. a kirjas, et Arotaga kinnistu osas on 2021. a septembris maakatastri kandeid muudetud. Maa-
2
ameti kaardirakendusest selgub, et 21. aprillil 2021. a on tehtud mõõdistamine ja Arotaga kinnistu
asemel on moodustatud kaks eraldi kinnistut Arotaga (kinnistu nr 8645202, katastritunnusega
33801:001:1587) ja Arotagametsa (kinnistu nr 20016650, katastritunnusega 33801:001:1588).
Arotagametsa kinnistu omanik on osaühing Landeker (registrikood 10647932). Sõmeru V
uuringuruumi teenindusala pindala on 37,11 ha.
1.5. Sõmeru III, Sõmeru IV ning Sõmeru V uuringuruumis (edaspidi koos nimetatud ka kui Sõmeru
uuringuruumid) kavandatavate geoloogiliste uuringute eesmärk on liiva ja kruusa tarbevaru uuring.
Sõmeru III uuringuruumis rajatakse kuni 30 puurauku ja kuni 30 kaevandit sügavusega kuni 10 m,
Sõmeru IV uuringuruumis kuni 35 puurauku ja kuni 35 kaevandit sügavusega kuni 10 m ja Sõmeru
V uuringuruumis kuni 45 uuringukaeveõõnt sügavusega kuni 7 m. Uuringulubasid taotletakse kaheks
aastaks ning uuringute tegija oleks AS TREV-2 Grupp.
1.6. Keskkonnaamet avaldas maapõueseaduse 16.09–25.10.2016 kehtinud redaktsiooni (edaspidi
MaaPS v.r.) § 15 lõike 2 alusel Sõmeru uuringuruumide uuringulubade taotluste esitamise kohta
teated ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Teated
avalikustati järgmistel kuupäevadel:
1.6.1. 29. septembril 2016. a Sõmeru IV uuringuloa taotlus;
1.6.2. 28. oktoobril 2016. a Sõmeru V uuringuloa taotlus;
1.6.3. 10. novembril 2016. a Sõmeru III uuringuloa taotlus.
1.7. Keskkonnaamet teavitas 30. septembri 2016. a kirjaga nr 12-2/16/11475-4 loa taotlejat ja Kose
Vallavalitsust ning 5. oktoobri 2016. a kirjaga nr 12-2/16/11475-5 uuringuruumi teenindusalaga
piirnevate kinnistute omanikke Sõmeru IV uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest.
1.8. Keskkonnaamet teavitas 28. oktoobri 2016. a kirjaga nr 12-2/16/12450-3 loa taotlejat, Kose
Vallavalitsust ning uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke Sõmeru V
uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest.
1.9. Keskkonnaamet teavitas 11. novembri 2016. a kirjaga nr 12-2/16/12757-3 loa taotlejat, Kose
Vallavalitsust ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke Sõmeru III uuringuloa
taotluse menetlusse võtmisest.
1.10. Avalikustamise käigus saabus üks ettepanek Sõmeru V uuringuloa taotluse kohta, millega
Keskkonnaamet arvestas. Samuti esitati üks vastuväide Sõmeru IV uuringuloa taotluse kohta, mille
kohaselt ollakse vastu karjääri rajamisele. Vastuväite esitajale selgitas Keskkonnaamet, et
uuringuloaga ei lubata alal maavara kaevandamist, vaid uuringuloa eesmärk on anda infot taotletavas
uuringuruumis leiduva maavara koguse, kvaliteedi ja lasumistingimuste, samuti ümbruskonna
veerežiimi kohta.
1.11. Keskkonnaamet saatis 11. novembri 2016. a kirjaga nr 12-2/16/12450-6 MaaPS v.r. § 14 lõike
2 alusel Sõmeru V uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu Kose Vallavalitsusele
arvamuse avaldamiseks.
1.12. Keskkonnaamet saatis 14. novembri 2016. a kirjaga nr 12-2/16/11475-6 MaaPS v.r. § 14 lõike
2 alusel Sõmeru IV uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu Kose Vallavalitsusele
arvamuse avaldamiseks.
1.13. Keskkonnaamet saatis 22. novembri 2016. a kirjaga nr 12-2/16/12757-6 MaaPS v.r. § 14 lõike
2 alusel Sõmeru III uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu Kose Vallavalitsusele
arvamuse avaldamiseks.
3
1.14. Keskkonnaamet saatis 9. jaanuari 2017. a kirjaga nr 12-2/17/619 Kose Vallavalitsusele
meeldetuletuse arvamuse andmiseks Sõmeru uuringulubade taotluste ja nende kohta antavate
haldusaktide eelnõude kohta hiljemalt 17. jaanuaril 2017. a.
1.15. Kose Vallavalitsus saatis 3. veebruaril 2017. a Keskkonnaametile:
1.15.1. kirjaga nr 8-7.2/2656-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa
andmisega Sõmeru III uuringuruumis;
1.15.2. kirjaga nr 8-7.2/2594-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa
andmisega Sõmeru IV uuringuruumis;
1.15.3. kirjaga nr 8-7.2/2579-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa
andmisega Sõmeru V uuringuruumis.
1.16. Keskkonnaamet teavitas 6. veebruari 2017. a kirjaga nr 12-2/17/2118-2 loa taotlejat Kose
Vallavolikogu seisukohtadest ning küsis loa taotleja arvamust kohaliku omavalitsuse üksuse
seisukohtade ning menetluse edasise käigu kohta.
1.17. Loa taotleja palus 21. veebruari 2017. a e-kirjas (registreerimisnumber 12-2/17/2118-4)
Keskkonnaametil arvestada asjaoluga, et Kose Vallavolikogu arutab Sõmeru uuringulubade taotlusi
uuesti järgmisel volikogu istungil.
1.18. Keskkonnaamet teavitas 23. veebruari 2017. a e-kirjas (registreerimisnumber 12-2/17/2118-4)
loa taotlejat, et Keskkonnaamet menetleb Sõmeru uuringulubade taotlusi edasi pärast seda, kui Kose
Vallavolikogu on uuringulubade taotluste kohta teinud uue otsuse.
1.19. Loa taotleja palus 9. mail 2017. a kirjaga nr T800-1/3194 Keskkonnaametil saata Sõmeru
uuringulubade taotlused ja nende kohta antavate haldusaktide eelnõud täiendavalt Kose
Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
1.20. Keskkonnaamet saatis 25. mail 2017. a Kose Vallavalitsusele teist korda arvamuse
avaldamiseks:
1.20.1. kirjaga nr 12-2/17/2119-4 Sõmeru III uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti
eelnõu;
1.20.2. kirjaga nr 12-2/17/2118-9 Sõmeru IV uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti
eelnõu;
1.20.3. kirjaga nr 12-2/17/2108-2 Sõmeru V uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti
eelnõu.
1.21. Kose Vallavolikogu saatis 18. augustil 2017. a Keskkonnaametile:
1.21.1. kirjaga nr 8.7-2/1176-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa
andmisega Sõmeru III uuringuruumis;
1.21.2. kirjaga nr 8.7-2/1174-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa
andmisega Sõmeru IV uuringuruumis;
1.21.3. kirjaga nr 8.7-2/1175-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa
andmisega Sõmeru V uuringuruumis.
1.22. Keskkonnaamet teavitas 21. augusti 2017. a kirjaga nr 12-2/17/2118-13 loa taotlejat Kose
Vallavolikogu seisukohtadest ning küsis loa taotleja arvamust kohaliku omavalitsuse üksuse
seisukohtade ning menetluse edasise käigu kohta.
4
1.23. Loa taotleja esitas 10. novembri 2017. a kirjaga nr T800-1/3194-2 Keskkonnaametile arvamuse
Kose Vallavolikogu 18. augusti 2017. a seisukohtade kohta. Loa taotleja leiab kokkuvõtlikult, et
Kose Vallavolikogu põhjendused uuringulubade andmisest keeldumiseks ei ole asjakohased.
1.24. Loa taotleja tegi 20. detsembri 2017. a kirjaga nr T800-1/4411 Keskkonnaametile ettepaneku
taotleda maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 35 lõike 3 alusel uuringulubade andmise nõusolekut
Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV).
1.25. Keskkonnaamet pöördus 21. detsembri 2017. a kirjaga 12-2/17/2118-18 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole, et selgitada välja riigi huvi Sõmeru
uuringulubade menetluses.
1.26. Keskkonnaamet pikendas 27. detsembri 2017. a kirjaga nr 12-2/17/2118-19 Sõmeru
uuringulubade taotluste menetluste tähtaega kuni 30. juunini 2018. a.
1.27. MKM asus 12. jaanuari 2018. a kirjas nr 17-1/17-0116/350 seisukohale, et uuringulubade
andmine Sõmeru uuringuruumides on riigi huvist lähtuvalt põhjendatud.
1.28. Keskkonnaamet pöördus 22. jaanuari 2018. a kirjaga nr 12-2/18/1070 MaaPS § 35 lõike 4 alusel
keskkonnaministri poole riigi huvi väljaselgitamiseks Sõmeru uuringulubade taotluse menetluses.
1.29. Keskkonnaminister asus 15. veebruari 2018. a kirjaga nr 14-7/18/467-2 seisukohale, et
geoloogiliste uuringute tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist
informatsiooni, mistõttu on geoloogilise uuringu lubade andmine Sõmeru uuringuruumides
kooskõlas riigi huviga.
1.30. Keskkonnaamet pikendas 27. juuni 2018. a kirjaga nr 12-2/18/1070-3 Sõmeru uuringulubade
taotluste menetluste tähtaega kuni 30. juunini 2019. a.
1.31. Loa taotleja palus 23. augusti 2018. a kirjas nr T800-1/5954 Keskkonnaametilt ülevaadet
Sõmeru uuringulubade menetluste hetkeseisu kohta.
1.32. Keskkonnaamet selgitas 6. septembri 2018. a kirjas nr 12-2/18/1070-5 loa taotlejale, et
Keskkonnaamet on koostanud VV korralduse eelnõu geoloogilise uuringu lubade andmiseks Sõmeru
uuringuruumides, mis saadetakse pärast majasiseste menetlustoimingute tegemist
Keskkonnaministeeriumile.
1.33. Keskkonnaamet pikendas 25. juuni 2019. a kirjaga nr 12-2/19/405 Sõmeru uuringulubade
taotluste menetluste tähtaega kuni 30. juunini 2020. a.
1.34. Keskkonnaamet saatis 12. märtsi 2020. a kirjaga nr 12-2/20/130 Keskkonnaministeeriumile
VV poole pöördumiseks Sõmeru uuringulubade taotluste materjalid ja VV korralduse eelnõu,
millega antakse nõusolek uuringulubade andmiseks Sõmeru uuringuruumides.
1.35. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise
seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VVS § 63 lõikesse 1 lisati
maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise
kompetentsi tagamine. See muudatus andis MKM-ile mandaadi sotsiaal-majanduslikult põhjendatud
riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate
geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides.
5
1.36. Keskkonnaamet pikendas 29. juuni 2020. a kirjaga nr 12-2/20/239 Sõmeru uuringulubade
taotluste menetluste tähtaega kuni menetlustoimingute lõpuni, mis kulub pärast VV-lt arvamuse
saamist uuringuloa andmiseks või andmisest keeldumiseks.
1.37. MKM-i valitsemisala ülesannete muudatuste tõttu saatis Keskkonnaministeerium 29. juuli
2020. a kirjaga nr 14-6/20/3364 MKM-ile VV poole pöördumiseks VV korralduse eelnõu
geoloogilise uuringu lubade andmiseks Sõmeru uuringuruumides.
1.38. Keskkonnaamet ja MKM täiendasid VV-lt maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks
nõusoleku küsimise korraldust ning MKM saatis korralduse eelnõu ja seletuskirja 20. oktoobri 2021.
a kirjaga nr 17-1/21-0083/6141-1 arvamuse avaldamiseks Kose vallale, loa taotlejale,
Transpordiametile, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maa-ametile,
Metsatervenduse osaühingule, osaühingule Grundar Puit, eraisikule M.S., eraisikule H.L. ning
samuti uuringuruumide teenindusaladega piirnevate kinnistute omanikele.
1.39. Transpordiamet nõustus 20. oktoobri 2021. a kirjaga nr 7.1-7/21/25204-2 korralduse eelnõu ja
seletuskirjaga ning juhtis tähelepanu mõnele ebatäpsusele. MKM on ebatäpsused korrigeerinud.
Lisaks märkis Transpordiamet, et Sõmeru III ja Sõmeru IV uuringuruumidel on puutumus riigiteede
2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa, 14 Kose–Purila ja 11720 Kose–Ardu teekaitsevöönditega.
1.40. Maa-amet täpsustas 26. oktoobri 2021. a kirjas nr 9-2/21/16607-2, et 2021. a septembris on
maakatastri kandeid muudetud ja nüüdseks asub Sõmeru V uuringuruum katastriüksustel Arotaga
(kinnistu nr 8645202, katastritunnusega 33801:001:1587), Arotagametsa (kinnistu nr 20016650,
katastritunnusega 33801:001:1588) ja Keidamäe mets (kinnistu nr 7978902, katastritunnusega
33702:002:0206). MKM on nimetatud asjaolu korraldusse lisanud.
1.41. Keskkonnaministeeriumil puudusid 1. novembri 2021. a kirjas nr 14-6/21/5196-2 täiendavad
ettepanekud ja märkused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta.
1.42. Rahandusministeerium nõustus 15. novembri 2021. a kirjaga nr 14-13/7323-2 korralduse
eelnõu ja seletuskirjaga ning palus edasisi tegevusi kavandades arvestada Harju maakonna
planeeringu 2030+ peatükis 3.3.1 „Roheline võrgustik“ toodud tingimustega, mis tagaksid rohelise
võrgustiku toimimise.
1.43. Eraisik O.M. esitas 22. novembri 2021. a kirjaga arvamuse korralduse eelnõu ja seletuskirja
kohta. Eraisik O.M. mõistab riigi plaane maavarade uurimise ja kaevandamise vallas, kuid tunneb
muret geoloogiliste uuringute tegemise pärast Sõmeru uuringuruumides.
1.44. Teised menetlusosalised (sh Kose vald) oma arvamust korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta
ei esitanud.
1.45. MKM tutvustas 2. veebruaril 2022. a toimunud veebikohtumisel Kose vallale VV korralduse
eelnõu ja kuulas veel kord ära Kose valla mittenõustumise põhjendused. Kose valla seisukohad ei
ole varasemaga võrreldes muutunud.
2. KOSE VALLAVOLIKOGU, KESKKONNAAMETI, KESKKONNAMINISTEERIUMI,
RAHANDUSMINISTEERIUMI, ERAISIKU NING MAJANDUS- JA
KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES
2.1. Kose Vallavolikogu 3. veebruari 2017. a seisukoht
6
2.1.1. Kose Vallavolikogu esitas 3. veebruaril 2017. a Keskkonnaametile seisukoha, mille kohaselt
Kose Vallavolikogu ei ole nõus uuringulubade andmisega Sõmeru uuringuruumides. Kose
Vallavolikogu ei nõustu uuringulubade andmisega kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel:
2.1.2. Kose vallas on juba mitu riigi- ja eramaadel asuvat tegutsevat ja alustavat karjääri ning uute
karjääride rajamine ei ole otstarbekas seni, kuni pole kõiki karjääre avatud ning enamik ammendanud
karjääre pole suletud. Alates 2013. aastast ei väljasta Kose vald nõusolekuid eraomandis olevatele
kinnistutele karjääride rajamiseks.
2.1.3. Kose valla üldplaneeringu (kehtestatud 17. novembril 2011. a) ja Kõue valla üldplaneeringu
(kehtestatud 15. augustil 2013. a) kohaselt asub Sõmeru IV uuringuruum rohevõrgustiku nn Mahtra-
Paunküla koridoris. Liiva- ja kruusakarjääri rajamine, liiva ja kruusa kaevandamise ning transpordiga
kaasnevad keskkonnamõjud (nt müra) seavad ohtu rohekoridori toimimise ja võivad põhjustada selle
rohekoridori läbilõikamise.
2.2. Kose Vallavolikogu 18. augusti 2017. a seisukoht
2.2.1. Kose Vallavolikogu esitas 18. augustil 2017. a Keskkonnaametile seisukoha, mille kohaselt
Kose Vallavolikogu ei ole endiselt nõus uuringulubade andmisega Sõmeru uuringuruumides. Kose
Vallavolikogu tõi esile täiendavad põhjused, miks vald ei nõustu uuringulubade andmisega:
2.2.2. Uute karjääride rajamine ei ole otstarbekas seni, kuni Keskkonnaameti varustuskindluse
analüüs pole näidanud, et piirkonna ehitusmaavarade varustuskindlus on alla 10 aasta. Maa-ameti
maardlate nimistu kaardirakenduse abil tehtud analüüs näitab, et piirkondlik varustuskindlus 2017. a
seisuga on ehituskruusal 26,62 aastat, ehitusliival 22,75 aastat, täitekruusal 32,58 aastat ja täiteliival
43,78 aastat.
2.2.3. Sarnase tulemuseni on jõutud ka Maanteeameti (alates 1. jaanuarist 2021. a Transpordiamet
(edaspidi Transpordiamet)) tellitud ja ERC Konsultatsiooni OÜ koostatud uuringus „Uuendatud
Teehoiukava aastateks 2014-2020 ehitusmaavarade varustuskindluse mahud“1 (edaspidi ERC
Konsultatsiooni OÜ 2017. a uuring), kus lk 12 on näha, et Transpordiameti põhja regioonis jagub
2017. aasta seisuga ehituskruusa varusid 23 aastaks, ehitusliiva varusid 28 aastaks ning täiteliiva ja
-kruusa varusid 48 aastaks, arvestades Transpordiameti ehitus- ja remondimahtusid.
2.2.4. Kose Vallavolikogu ei nõustunud juba 1. veebruaril 2016. a geoloogilise uuringu loa
andmisega Metsatervenduse osaühingule Sõmeru III uuringuruumis. Selles uuringuloa menetluses
leidsid nii Keskkonnaamet kui ka MKM, et taotletava Sõmeru III uuringuruumi teeninduspiirkonnas
on ehituskruusa ja ehitusliiva varustuskindlus tagatud enam kui 10 aastaks, seda ka arvestades Kose–
Mäo 2+2 maantee ehitust, mistõttu puudub ülekaalukas avalik huvi, et mitte arvestada Kose
Vallavolikogu 1. veebruari 2016. a seisukohaga.
2.3. Keskkonnaameti vastuväited Kose Vallavolikogu 3. veebruaril ja 18. augustil 2017. a
esitatud seisukohtadele
2.3.1. Sõmeru uuringuruumide uuringulubade taotlemise eesmärk on välja selgitada maavarade levik
ja kvaliteet ning keskkonnatingimused nende maavarade keskkonnahoidlikuks väljamiseks.
Tegemist ei ole kaevandamislubade taotlustega. Kose Vallavolikogu on oma keeldumise argumendid
1
https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/ehitusmaavarade_varustuskindluse_tapsustus_ma_objektidele_iii_erc_20
17.pdf
7
sidunud kaevandamisloa andmata jätmise argumentidega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on
aga erinevad tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara
kaevandamise loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku omavalitsuse üksuse
nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus
annab geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus seotud kohustusega anda
nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15
tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa
andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust hiljem kaevandamisloa
kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa andmine loa saajal õiguspärast ootust
kaevandamisloa saamiseks. Kose Vallavolikogu 3. veebruari ja 18. augusti 2017. a keeldumise
põhjendused pole enamasti seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid kaevandamisloa
andmisega ning on seetõttu asjakohatud.
2.3.2. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis
kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata, kas üldse
on võimalik ja otstarbekas Sõmeru uuringualadel hiljem kaevandada ning milline oleks sellega
kaasnev keskkonnamõju. Kaevandamisloa menetluse alustamisel peab loa andja keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses andma hinnangu
olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui
see esitatakse, antakse vastused ka 3. veebruari ja 18. augusti 2017. a seisukohtades esile toodud
keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad
ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda.
2.3.3. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond
endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga
kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise
uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel
planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist keskkonnamõju.
Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Töö
käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita
põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste
uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme
alanemist.
2.3.4. Puurtööde tegemisel puudub otsene vajadus raieteks, sest puuraugud ja kaevandid rajatakse
võimaluse korral olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Kõik puurtööd toimuvad lühikest
aega. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringueelse
olukorra. Kaevandi rajamisel tõstetakse pinnas kaevandi kõrvale, eristades kasvupinnase maavarast.
Kaevandi seinast tehakse vajaduse korral foto, kirjeldatakse materjali ning võetakse ligikaudu 20 kg
kaaluv materjali proov. Seejärel aetakse kaevand kinni selliselt, et oleks taastatud võimalikult
lähedaselt endine olukord, kasvupinnas lükatakse laiali pealmise kihina, luues soodsad
kasvutingimused taimestiku uueks kasvuks. MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel
uuringuala korrastada. MaaPS § 86 lõike 3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui
Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti heaks kiitnud.
2.3.5. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad mõned päevad ja ümbrus
korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna
huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega.
Praegusel juhul taotletakse uuringulubasid kaheks aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid
vaid piiratud aja jooksul. Geoloogilise uuringu välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki
8
keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis
on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse.
2.3.6. Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne.
Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, mille infot saab
edaspidi kasutada selles piirkonnas maapõue kasutamisega seotud otsuste tegemisel. Muu hulgas on
võimalik Kose vallal kasutada uuringuloa alusel kogutud andmeid näiteks uute planeeringute ja
arengukavade koostamisel. Geoloogilise uuringuga saadud teave võimaldab kohaliku omavalitsuse
üksusel hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud
teabele.
2.3.7. Kuna geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad vaid mõned päevad,
ei kahjusta geoloogiline uuring piirkonna rohelist võrgustikku. Kose Vallavolikogu seisukohas
puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et geoloogilise uuringu tegemine
ohustaks rohevõrgustiku toimimist (Mahtra-Paunküla rohekoridori läbilõikamine). Kose
Vallavolikogu kehtestas 22. juuni 2021. a otsusega nr 284 Kose valla uue üldplaneeringu2 ja tunnistas
kehtetuks 17. novembril 2011. a kehtestatud Kose valla üldplaneeringu ja 15. augustil 2013. a
kehtestatud Kõue valla üldplaneeringu. Üldplaneeringu peatüki 4.13 kohaselt tuleb
kaevandamistegevusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus.
Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda
kaasneda võivaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning kasutusele võtta leevendavad
meetmed. Seega ei välista Kose valla uus üldplaneering täielikult ei uuringute tegemist ega ka
kaevandamist.
2.3.8. Geoloogilise uuringu loa taotluse menetlust ega ka hilisemat kaevandamisloa andmist ei saa
vastandada kohaliku omavalitsuse üksuse strateegiliste dokumentidega. Samasugusele järeldusele on
jõudnud Riigikohtu halduskolleegium 28. veebruari 2007. a lahendi nr 3-3-1-86-06 punktis 27:
„Planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 9 kohaselt on maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud
alade kasutustingimuste määratlemine üks maakonnaplaneeringu eesmärke.“. Samasuguse
regulatsiooni näeb ette ka kehtiva planeerimisseaduse § 56 lõike 1 punkt 5. Kolleegium jõuab
nimetatud lahendi samas punktis järeldusele, et kaevandamisloa andmist ei muuda võimatuks ka
asjaolu, et uue maardla avamine oleks vastuolus valla arengukavaga, ning et sellist kaevandamisloa
andmisest keeldumise alust maapõueseadus ette ei näe. Kokkuvõtlikult märgib kolleegium, et
kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis kaevandamisloa väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse
võimalik välja anda ja et kohaliku omavalitsuse üksuse poolse vaidlustamise korral võib
kaevandamisloa välja anda, kui selleks on VV nõusolek. Samasugustele järeldustele saab jõuda ka
geoloogilise uuringu loa andmisel.
2.3.9. Kose Vallavolikogu viitab 18. augusti 2017. a seisukohas veel ka asjaolule, et vallavolikogu
ei nõustunud Sõmeru III uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmisega juba 1. veebruaril 2016.
a, kui uuringuluba taotles Metsatervenduse osaühing, ning et selles haldusmenetluses asusid ka
Keskkonnaamet ja MKM seisukohale, et uuringuloa andmiseks ülekaalukas riigi huvi puudub.
Siinkohal on oluline esmalt rõhutada, et tookordne uuringuloa taotluse menetlus on eraldiseisev AS
TREV-2 Grupp taotluse alusel läbiviidavast haldusmenetlusest. Lisaks lõpetas Keskkonnaamet 17.
augusti 2016. a kirjaga nr 12-2/16/10317-2 Metsatervenduse osaühingu esitatud Sõmeru III
uuringuloa taotluse haldusmenetluse ja tagastas loa taotlejale uuringuloa taotluse. Keskkonnaamet ja
MKM hindasid riigi huvi üksnes Metsatervenduse osaühingu esitatud uuringuloa taotluse
menetluses. Käesolevas AS TREV-2 Grupp esitatud Sõmeru uuringuruumide uuringulubade
2
https://www.kosevald.ee/kehtiv-uldplaneering
9
taotluste menetluses on MKM 12. jaanuari 2018. a kirjas nr 17-1/17-0116/350 asunud seisukohale,
et uuringulubade andmine Sõmeru uuringuruumides on riigi huvist lähtuvalt põhjendatud.
2.3.10. Kose Vallavolikogu on 18. augusti 2017. a seisukohas andnud hinnangu Sõmeru
uuringuruumide potentsiaalse teeninduspiirkonna varustuskindlusele ning jõudnud järeldusele, et
piirkondlik varustuskindlus on täidetud nii ehituskruusal ja -liival kui ka täitekruusal ja -liival.
Varustuskindlust on pädev hindama loa andjana Keskkonnaamet kaevandamis- ja uuringulubade
menetlustes ning seda juhul, kui tegemist on riigile kuuluva ehitusmaavaraga. Maapõueseaduse § 11
lõike 1 punkti 1 kohaselt kuuluvad aluspõhja maavarad riigile. Kuna liiv ja kruus ei ole aluspõhja
maavarad, vaid kvaternaari maavarad, ja praegusel juhul asuvad uuringualad eramaadel, siis kuulub
uuritav maavara eraomandisse ning sellisel juhul ei hinnata varustuskindluse aspekti.
2.3.11. Keskkonnaameti hinnangul ei anna lähtuvalt eelnevast käsitlusest Kose Vallavolikogu 3.
veebruari ja 18. augusti 2017. a seisukohtades esitatud argumendid alust AS-le TREV-2 Grupp
uuringulubade andmisest keelduda. Kose Vallavolikogu on oma otsuse tegemisel lähtunud peamiselt
kaevandamise vastu suunatud argumentidest. Põhjendatud ei ole uuringulubade vastuolu kohaliku
kogukonna huvidega. Geoloogiline uuring ei kahjusta Kose Vallavolikogu seisukohas viidatud
piirkonna rohelist võrgustikku. Kui alade kohta esitatakse edaspidi kaevandamislubade taotlused,
siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja nendes menetlustes ja
taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.
2.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi seisukohad
senises menetluses
Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu
kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi
põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu
hulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi arvamusest.
2.4.1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2018. a arvamus
2.4.1.1. MKM on 12. jaanuari 2018. a kirjas jõudnud seisukohale, et geoloogilise uuringu lubade
andmine Sõmeru uuringuruumides on riigi majanduslikest huvidest lähtudes vajalik järgmistel
põhjustel:
2.4.1.2. Tartu mnt Kose–Mäo 2+2 maantee ja Rail Balticu raudtee samaaegne ehitus alates 2019. a
suurendab ehitusmaavarade nõudlust.
2.4.1.3. Vastavalt Teede Tehnokeskus AS 2017. a valminud uuringule „Rail Balticu ehitamiseks
vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“3 (lk 21) on Raplamaa liiva ja kruusa varude seis
kriitiline ning Harjumaa liiva ja kruusa varud aasatel 2020–2025 on lähenemas kriitilisele piirile.
2.4.1.4. MKM juhtis tähelepanu asjaolule, et ERC Konsultatsiooni OÜ 2017. a uuringu (lk 5)
kohaselt maardlate nimistus arvele võetud liiva ja kruusa koguvarudest hinnanguliselt vaid 10–20%
on teede ehituseks sobilik materjal. Sama uuringu aruandes lk 12 toodud ehitusmaavarade varude
andmed põhinevad maardlate nimistu andmetel. Nendes andmetes ei arvestata varude kvaliteediga,
mis tähendab, et ei ole esile toodud teede ehituseks sobilike varude mahtu. Varude kvaliteedi
arvestamata jätmine ning varude jäägi pikk teoreetiline periood (ehitusliiva ja -kruusa puhul 23–28
3
Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017.
http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf
10
aastat) ei sobi kasutamiseks varustuskindluse arvutuses. Arvestades teede ehituseks sobiliku varu
mahtu, mis on 10–20% liiva ja kruusa koguvarudest, kujuneb varustuskindluse reaalseks ajaks
vastavalt kaks kuni kuus aastat. Eelnevale teabele tuginedes tegi MKM Keskkonnaametile
ettepaneku kasutada edaspidi varustuskindluse arvutustes vaid teede ehituseks sobilike varude
mahtu.
2.4.2. Keskkonnaministeeriumi 2018. a arvamus
Keskkonnaminister on 15. veebruari 2018. a kirjas asunud seisukohale, et geoloogiliste uuringute
tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringute seisukohalt olulist informatsiooni, mistõttu
on geoloogilise uuringu lubade andmine Sõmeru uuringuruumides kooskõlas riigi huviga. Lisaks on
praegusel juhul oluline, et Sõmeru uuringuruumid asuvad kavandatavaid ehitusobjekte arvestades
soodsas asukohas. Ka ei asu taotletavate uuringuruumide teenindusaladel ega nende vahetus
läheduses looduskaitse- ega Natura alasid ning kaitsealuseid üksikobjekte.
2.5. 2021. a arvamused Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta ning MKM-
i selgitused arvamuste kohta
Arvestades loa taotleja taotlust ning MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohti riigi huvi
esinemise kohta, otsustas Keskkonnaamet MaaPS § 35 lõike 3 alusel taotleda VV nõusolekut
uuringuloa andmiseks. Keskkonnaamet ja MKM valmistasid selleks ette VV korralduse eelnõu ja
seletuskirja, mis esitati 20. oktoobri 2021. a kirjaga nr 17-1/21-0083/6141-1 arvamuse avaldamiseks
Kose vallale, loa taotlejale, Transpordiametile, Keskkonnaministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Maa-ametile, Metsatervenduse osaühingule, osaühingule Grundar Puit,
eraisikule M.S., eraisikule H.L. ning samuti uuringuruumide teenindusaladega piirnevate kinnistute
omanikele. Arvamuse esitasid Rahandusministeerium ja eraisik O.M. Teised menetlusosalised oma
arvamust ei esitanud.
2.5.1. Rahandusministeeriumi 15. novembri 2021. a arvamus ja MKM-i selgitus selle kohta
2.5.1.1. Rahandusministeerium juhtis 15. novembri 2021. a kirjaga tähelepanu, et Sõmeru IV
uuringuruum asub Harju maakonna planeeringuga 2030+4 määratud rohelise võrgustiku koridoris
ning Sõmeru V uuringuruum rohelise võrgustiku tugialal. Sellest tulenevalt palus
Rahandusministeerium edasisi tegevusi kavandades arvestada Harju maakonna planeeringu 2030+
peatükis 3.3.1 „Roheline võrgustik“ toodud tingimustega, mis tagaksid rohelise võrgustiku
toimimise.
2.5.1.2. MKM nõustub, et Sõmeru uuringuruumide uuringulubade edasises menetluses tuleb
arvestada Harju maakonna planeeringu 2030+ peatükis 3.3.1 „Roheline võrgustik“ toodud
tingimustega. Samas juhime tähelepanu, et geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd
kestavad vaid mõned päevad. Seetõttu ei kahjusta Sõmeru uuringuruumide geoloogilised uuringud
piirkonna rohelist võrgustikku. Geoloogilise uuringuga kaasnevaid keskkonnamõjusid on pikemalt
käsitletud käesoleva korralduse punktides 2.3.3–2.3.5. Harju maakonna planeeringu 2030+ peatükis
3.3.1 on seoses kaevandamisega esile toodud tingimus nr 13: „Kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku
koridori kattuvusel arvestab loaandja loamenetluses vajadusega säilitada rohelise võrgustiku
toimivus, töötades vajadusel välja leevendavad meetmed. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine.“. Siin tuleb aga rõhutada, et praegusel juhul ei ole tegemist kaevandamislubade
taotlustega, vaid uuringulubade taotlustega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on aga erinevad
tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara kaevandamise loa
4
https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering
11
taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust. Kui alade kohta esitatakse edaspidi kaevandamislubade
taotlused, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja nendes
menetlustes.
2.5.2. Eraisiku O.M. 22. novembri 2021. a arvamus ja MKM-i selgitus selle kohta
2.5.2.1. Eraisik O.M. tõi 22. novembri 2021. a kirjas esile erinevaid murekohti, kui geoloogilisi
uuringuid hakatakse tegema talle kuuluval kinnistul. Eraisik O.M. selgitab, et geoloogiliste uuringute
tegemisega talle kuuluval kinnistul kaasneb tehnika kasutamine metsateedel, tehnika ajutine
hoidmine talle kuuluval kinnistul ja loomade väljaränne tavapärastest elupaikadest. Eraisik O.M.
lisab, et kui on vaja talle kuuluval kinnistul ajutiselt tehnikat paigutada, siis peab loa omanik talle
maksma rahalist hüvitist, ja kui talle peaks tekkima varaline kahju, siis peab loa omanik tekitatud
kahju eest tasuma. Eraisik O.M. märgib veel, et talle kuuluval kinnistul kavandatavatest tegevustest
(nt puurimine) ja tegevuste ajakavast tuleb teda eelnevalt teavitada.
2.5.2.2. MKM selgitab, et taotletavad Sõmeru uuringuruumid ei kattu eraisikule O.M. kuuluva
kinnistuga. Eraisikule O.M. kuuluva kinnistu läänepiir piirneb Sõmeru IV uuringuruumi
teenindusalaga. Sõmeru III ja Sõmeru V uuringuruumi teenindusalad eraisikule O.M. kuuluva
kinnistuga ei piirne. Sõmeru III uuringuruum asub eraisikule O.M. kuuluvast kinnistust ca 500 m
kaugusel ja Sõmeru V uuringuruum ca 3 km kaugusel. Seega ei ole alust arvata, et geoloogiliste
uuringute tegemisega Sõmeru uuringuruumides kaasneksid eraisiku O.M. kirjeldatud ohud temale
kuuluval kinnistul. Mis puudutab teavitamist, siis nii MKM kui ka Keskkonnaamet teavitavad
kindlasti kõiki huvitatud isikuid (sh uuringuruumide teenindusaladega piirnevate kinnistute
omanikke) Sõmeru uuringulubade menetluste edasistest otsustest.
3. RIIGI HUVI GEOLOOGILISE UURINGU TEGEMISEKS SÕMERU
UURINGURUUMIDES
3.1. Õigusnormid
3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja
majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine
võimalikult suures ulatuses.
3.1.2. MaaPS v.r. § 20 lõike 1 punkti 9 järgi keelduti uuringuloa andmisest, kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega. MaaPS v.r. § 20 lõike 3 järgi, kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega, tohtis uuringuluba anda VV nõusolekul.
3.1.3. Kehtivas maapõueseaduses sätestatakse samasugune kord. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10
kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa
andmisega. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa
andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa
andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.
3.2. Riigi huvi määratlemise alused
3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus,
mida tuleb kasutada säästlikult.
3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-09
tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse
12
kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja
vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole
täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise
üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt
adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine
on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses
sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et
riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed,
keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just
konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33).
3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse
eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate
keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb
selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata
õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri
ametkondade koostöös. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest,
maavara omandist, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne
tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus.
3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist
huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni
2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“
(edaspidi maapõuepoliitika põhialused) kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas
tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud
keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus.
3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava
kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada kvaliteetset
infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus kogutud
informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks.
Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist
informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga.
3.2.6. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades.
Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel toob paratamatult kaasa selle,
et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre
avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu viia kohaliku kogukonnaga arvestades.
Kui soovitakse säilitada või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh
maavarasid.
3.2.7. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue ressurssidest,
nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega
kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures peab maapõuealase
informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete uuendamine olema järjepidev,
sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui ka ohtude teadmiseks ja nendest
lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on
käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktides 13 ja
14.
13
3.2.8. Riigi huvi on käsitletud ka VV 15. märtsi 2011. a korralduses nr 127 „Ehitusmaavarade
kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ (edaspidi ehitusmaavarade arengukava). Kuigi VV 30.
novembri 2017. a korraldusega 353 „„Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011–2020“
elluviimise lõpetamine“ lõpetati ehitusmaavarade arengukava elluviimine arengukavas seatud
strateegiliste eesmärkide saavutamise tõttu, on ehitusmaavarade arengukava riigi huvi sisuline
käsitlus jätkuvalt ajakohane. Ehitusmaavarade arengukava punkt 4 käsitleb riigi huvi järgmiselt:
„Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri
ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete
ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks,
võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja
keskkonna kaitsmiseks.“.
3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogiliste uuringute tegemiseks Sõmeru
uuringuruumides
3.3.1. Liiva ja kruusa geoloogiliste uuringute tegemise vajalikkus Harju ja Rapla maakonnas
3.3.1.1. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa aitav
keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul, kui riigil on
olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse esile, et
kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade kasutuselevõtu vajaduse
hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide
hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja põhjavee kaitse, veevarustuse,
jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine.
3.3.1.2. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena on
tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maardlate nimistus maardlana arvele võetud ning
kus mäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on
majanduslikult otstarbekas. Planeeritavad teedeehituse objektid (riigiteede teehoiukava 2021–20305)
on suurendanud alates 2019. aastast märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi
huvi tagada ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus seda
looduskaitselised ja muud piirangud ei piira.
3.3.1.3. Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) koostas 2018. aastal MKM-i tellimusel uurimistöö
ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Harju maakonnas6 (edaspidi EGT
Harjumaa uurimistöö). Töö eesmärk oli anda ülevaade maakonna ehitusmaavarade ressurssidest
ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades
ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni
2050. EGT Harjumaa uurimistöös tuuakse esile, et arvestades viimaste aastate kaevandamise
mahtusid on liiva- ja kruusamaardlates asuvad mäeeraldised Harjumaal varustuskindluse arvutuse
järgi (seisuga 13. november 2018. a) kindlustatud maavaraga pikemaks perioodiks. Kuid püüdes
täpsemalt hinnata maardlate nimistus arvele võetud liiva ja kruusa kasutusvõimalusi, tekib probleem
arvele võetud maavara kvaliteedinäitajate vastavusega ehitussektoris vajatava toorme nõuetele.
Seetõttu ei saa maardlate nimistus arvele võetud liiva- ja kruusavaru kogust üksühese vastavusega
üle kanda ehituses (eriti raudtee- ja teedeehituses) kasutatavaks toormeks. Harjumaal on liiva ja
kruusaga kõige paremini varustatud maakonna idaosa. Kuna ehitusmaavarade (sh liiva ja kruusa)
nõudlus kasvab Harjumaale ja naabermaakondadesse planeeritud suurte taristuobjektide ehitamise
5
Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-2030.pdf
6
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2018.
https://fond.egt.ee/fond/egf/8994
14
tõttu, siis pikemaajalise varustuskindluse tagamiseks Harjumaal on vajalik teha geoloogilisi
uuringuid täiendava varu arvele võtmiseks. Ka Teede Tehnokeskus AS 2017. a valminud uuringus
„Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“7 (edaspidi Teede
Tehnokeskuse uuring) jõutakse järeldusele, et arvestades Harjumaa liiva ja kruusa varusid langeb
liiva ja kruusa varustuskindlus Harjumaal uute varude lisandumiseta vahemikus 2020–2025 kriitilise
piiri lähedale.
3.3.1.4. Kuna Sõmeru uuringuruumid asuvad Lõuna-Harjumaal Raplamaale väga lähedal (ca 10 km
Rapla maakonna piirist), siis on oluline siinkohal käsitleda ka Raplamaa liiva-kruusa varude
olukorda. EGT 2020. aastal koostatud uurimistöös ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja
kasutamise kohta Rapla maakonnas8 (edaspidi EGT Raplamaa uurimistöö) on kirjeldatud, et liiva-
ja kruusavarud tervikuna on Eestis suured, kuid ehitustegevuseks sobivad varud on mitmes Eesti
maakonnas pigem rahuldavas seisus. Esiteks, kuna looduses sageli ei leidu otseselt ehitusmaavara
kvaliteedinõuetele vastavat liiva ja kruusa, siis kasutatakse nõutava kvaliteedi saavutamiseks
erinevaid rikastamisviise (sõelumine, pesemine, purustamine). Need rikastamisvõtted annavad aga
vajaliku tulemuse vaid siis, kui algmaterjal on piisavalt jämedateraline ja sellise jämedateralise ning
vähese savi- ja tolmusisaldusega liiva- ja kruusavarud on Eestis pigem väikesed. Teiseks paiknevad
liiva- ja kruusamaardlad ebaühtlaselt: Tartu ja Saare maakonnas on neid palju, kuid Rapla ja Järva
maakonnas vähe. Samuti on liiva- ja kruusamaardlatega seotud positiivsed pinnavormid sageli
võetud looduskaitse alla. See tekitab konfliktse olukorra looduskaitsest tulenevate piirangute ja
majandustegevuse arendamiseks vajalike ehitusmaavarade kasutamise vahel.
3.3.1.5. EGT Raplamaa uurimistöö kohaselt on praeguse varustuskindluse arvutuse järgi Raplamaal
varustuskindlus liiva ja kruusaga tagatud kuni 20 aastaks, kuid selles arvutuses ei ole arvesse võetud
plaanitavaid suuremahulisi taristuobjekte ega ehitusmaavarale kehtivaid kvaliteedinõudeid teetööde
jaoks ning seetõttu on rahuldav varustuskindlus liiva ja kruusaga vaid näiline. Teede Tehnokeskuse
uuringus esitatud seisukoha järgi on raudteetaristu rajamise jaoks liiva ja kruusaga varustuskindlus
Raplamaal kriitiline ning seda nii madala kui ka kõrge savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva ning
kruusa puhul. See viitab, et Raplamaal tuleb liiva ja kruusa omadusi sõelumisega parandada või
kasutada Harjumaa varusid. Kui lisada veel riigiteede ehituseks ja remondiks vajalik liiv ja kruus
ning kohalike omavalitsuste vajadused, siis Raplamaa liiva ja kruusaga varustuskindlus on kriitiline.
3.3.1.6. EGT jõuab Harjumaa ja Raplamaa uurimistöödes seisukohale, et edukalt tehtud geoloogiline
uuring väljendab ka riigi huvi, sest lisaks uuringu tulemusena arvele võetud varule esitatakse uuringu
aruandes andmed ka uuringuruumi geoloogilise ehituse ja kivimite või setete omaduste kohta. Nende
andmete põhjal on EGT-l võimalik täiendada ja parandada geoloogilise kaardistamise andmeid ning
määrata maavarade kaevandamise perspektiivi. Seetõttu tuleb uuringu- ja kaevandamislubade
andmisel kindlamalt esikohale seada riigi huvist tulenev vajadus maavarade uurimiseks ja
kaevandamiseks.
3.3.1.7. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine
keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab
riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa taotlemise ajal ei
ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle
kohta, millist toodangut uuritav maavara võimaldab saada ja kas selle kasutamine on majanduslikult
põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi
arvestades põhjendatud.
7
Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017.
http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf
8
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020.
https://fond.egt.ee/fond/egf/9334
15
3.3.2. Geoloogiliste uuringute tegemise olulisus Sõmeru uuringuruumides
3.3.2.1. Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil on vajalik, et
hinnata erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust ning konkreetse
maardla kasutuselevõtu otstarbekust. VV algatas 23. detsembri 2021. a korraldusega nr 447 Harju
maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu ning selle keskkonnamõju strateegilise
hindamise. Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu koostamise eesmärk on
Harjumaal perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade
paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste kindlaksmääramine. Sõmeru
uuringuruumides geoloogiliste uuringute tegemine annab riigile Harju maakonna planeeringu
maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks väga olulist informatsiooni nii
maavara kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta. EGT Harjumaa uurimistöö on Harju
maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu peamisi alusdokumente, mille alusel
koostatakse vajalikud uuringud ja hinnangud. Kuigi praeguste taotluste puhul soovitakse uurida
kvaternaari maavara eramaal, on varude kohta info olemasolu siiski riigile oluline. Tähtsa riikliku
objekti ehitamise puhul ei ole oluline vajaliku materjali omandivorm. Eraomandisse kuuluva
maavara kogus on samuti arvestatav ehitusmaterjal ning riik on huvitatud uuringutest, et vajaduse
korral saaks arvestada ka eraomandisse kuuluva kaevandatava maavaraga.
3.3.2.2. Sobiva maavara leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel oleks Sõmeru
uuringuruumide materjali esmane võimalik kasutus Rail Balticu Harjumaa trassi ehitus ja kuna
Sõmeru uuringuruumid asuvad Lõuna-Harjumaal Raplamaale väga lähedal (ca 10 km Rapla
maakonna piirist), siis ka Rail Balticu Raplamaa trassi ehitus. Teede Tehnokeskuse uuringu kohaselt
on Rail Balticu raudtee ja selle teenindusteede muldkehade täitematerjali (liiva ja kruusa) vajadus
Harju maakonnas 5,6 miljonit m³ ja Rapla maakonnas 3,2 miljonit m³. Transpordiameti viimase
prognoosi kohaselt on Rail Balticu liiva ja kruusa vajadus Harju maakonnas sarnane Rapla maakonna
vajadusega ehk 3,2 miljonit m³. Arvestades, et Rail Balticu trassikoridori pikkus Harjumaal on 48
km ja Raplamaal 55 km, siis ühe trassikilomeetri kohta on keskmine täitematerjali vajadus Harjumaal
ca 66 667 m³ ja Raplamaal ca 58 181 m³. Taotletavate Sõmeru uuringuruumide teenindusalasse (kuni
50 km mööda teid) jääb Harju maakonnas ca 30 km ja Rapla maakonnas ca 30 km pikkune
trassikoridor ehk vajadus Harju- ja Raplamaal kokku on ca 3,7 miljoni m³ täitematerjali järele.
3.3.2.3. Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses
muudavad nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvate varudega,
seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise
vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti
hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks,
lisandub ka keskkonnamõju. Taotletavad Sõmeru uuringuruumid asuvad kavandatavast Rail Balticu
Raplamaa trassist linnulennult ca 23 km kaugusel, mööda teid ca 36 km kaugusel. Esialgsete
hinnangute kohaselt võib Sõmeru uuringuruumides maavara varu (liiv ja kruus) kogus ulatuda 2,5
miljoni m3-ni, kuid ilma geoloogiliste uuringuteta pole see kindel.
3.3.2.4. Sõmeru uuringuruumid paiknevad ka teiste riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses,
mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Juhul, kui Sõmeru uuringuruumides leidub sobivat
maavara ja selle kohta antakse hiljem kaevandamisload, on Transpordiameti hinnangul võimalik seda
kasutada lähiaastate rekonstrueerimisobjektide Kose–Purila ja Kurna–Tuhala teede ehituseks9.
Sobiva maavara leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel Sõmeru uuringuruumide alal tekib
9
Kattega riigiteede rekonstrueerimisobjektid aastateks 2021–2024. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/Yldine/kattega_riigiteede_rekonstrueerimisobjekti.pdf
16
võimalus kasutada Sõmeru uuringuruumides leiduvat materjali ka riigiteede teehoiukava 2021–
203010 teedeehitusobjekti Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee Mäeküla möödasõidu 2+2 teelõigu
ehituseks ning Rail Balticu raudteega seotud teede, ristmike ja jaamade ehituseks. Jaamade juures on
vaja raudtee muldkeha ehitada laiemaks, kuhu tulevad lisarööpapaarid, ehitada juurdepääsuteed,
parklad, jaamahooned, perroonid jm. Kohalike jaamade materjali vajadus on küllalt suur, kuna
jaamad tulevad tühjale kohale, kus praegu puuduvad juurdepääsuteed ja taristu.
3.3.2.5. Ülekaalukas riigi huvi on koguda ehitusmaavarade olemasolu kohta infot asukohtades, mis
paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse.
Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui ka
liiklusohutusega seotud põhjustel. Ühtlasi on oluline, et uuringuruumi teenindusala paikneks
piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud
maavarade ratsionaalseks uurimiseks ja kasutamiseks.
3.3.2.6. Sõmeru III uuringuruum asub Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas Vana-Neitsimäe
kinnistul (kinnistu nr 5361402, katastritunnustega 33801:001:1533 ja 33702:002:0754).
Uuringuruum koosneb kahest eraldi lahustükist (lõunapoolne osa 6,43 ha, põhjapoolne osa 6,51 ha).
Uuringuruum paikneb soodsalt, arvestades kinnistule juurdepääsu. Kahe lahustüki vahele jääb
neljarealine riigi põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa. Sõmeru III uuringuruum ei kattu
kitsendusi põhjustavate objektide ega nende piiranguvöönditega. Sõmeru III uuringuruum ei asu
tiheasustusalal. Uuringuruumist ligikaudu 2,5–3,0 km põhja suunda ja loodesse jäävad Ravila ja
Kose alevikud. Lähimad majapidamised jäävad uuringuruumist enam kui 100 m kaugusele
(Hallikivi, Kristjani, Kaasiku, Neitsimäe, Vahemetsa ja Marguse kinnistul paiknevad elamud).
Sõmeru III uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis,
kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Sõmeru III uuringuruumi vahetusse
lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega riiklikul tasandil kaitstavaid loodusobjekte.
3.3.2.7. Sõmeru IV uuringuruum asub Kose vallas Marguse külas Lõhe kinnistul (kinnistu
nr 2117002, katastritunnusega 36301:001:0852). Uuringuruum paikneb soodsalt, arvestades
kinnistule juurdepääsu. Uuringuruumist ligikaudu 50 m kaugusele lääne poole jääb tugimaantee nr
14 Kose–Purila. Sõmeru IV uuringuruum ei kattu kitsendusi põhjustavate objektide ega nende
piiranguvöönditega. Sõmeru IV uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Uuringuruumist ligikaudu 4,5
km loodesse jääb lähim suurem asula Kose alevik. Uuringuruumist põhja jäävad ligikaudu 8–80 m
kaugusele Vahemetsa ja Kristjani kinnistul paiknevad elamud ning ligikaudu 150–380 m kaugusele
Neitsimäe ja Marguse kinnistul paiknevad elamud. Samuti on elamud uuringuruumist ligikaudu 70–
120 m kaugusel lääne pool üle tugimaantee oleval Trossi, Nõmme ja Esku kinnistul. Sõmeru IV
uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel,
muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Sõmeru IV uuringuruumi vahetusse lähedusse ei jää
Natura 2000 võrgustiku alasid ega riiklikul tasandil kaitstavaid loodusobjekte.
3.3.2.8. Sõmeru V uuringuruum asub Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas Arotaga kinnistul
(kinnistu nr 8645202, katastritunnusega 33702:002:0203), Arotagametsa kinnistul (kinnistu nr
20016650, katastritunnusega 33801:001:1588) ja Keidamäe metsa kinnistul (kinnistu nr 7978902,
katastritunnusega 33702:002:0206). Sõmeru V uuringuruum ei kattu kitsendusi põhjustavate
objektide ega nende piiranguvöönditega. Sõmeru V uuringuruum ei asu tiheasustusalal.
Uuringuruumist ligikaudu 3 km loodesse jääb lähim suurem asula Ravila alevik. Lähimad
majapidamised jäävad uuringuruumist 150–300 m kaugusele loodesse (Keidamäe, Lepiku, Arotaga,
Nurga, Ukerdi, Jahtre ja Trööba kinnistul paiknevad elamud). Sõmeru V uuringuruum ei asu
riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle
10
Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-2030.pdf
17
kaitsevööndis. Sõmeru V uuringuruumi vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid.
Uuringuruumist ligikaudu 210 m kaugusele lõunasse jääb Paunküla maastikukaitseala
(keskkonnaregistri kood KLO1000211).
3.3.2.9. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 2 kohaselt tuli keskkonnamõju vajalikkuse eelhinnangu (edaspidi
KMH eelhinnang) andmise ajal kehtinud õigusaktide versioonide järgi anda KMH eelhinnang
geoloogilise uuringu korral, välja arvatud liiva ja kruusa uuringutel maismaal. Kuna liiva ja kruusa
geoloogilised uuringud ei kuulu nimetatud määruse tegevuste hulka, mille korral tuleb anda KMH
eelhinnang, siis Keskkonnaamet ei koostanud Sõmeru uuringulubade menetlustes KMH
eelhinnanguid.
3.3.2.10. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse
üksuse huvidega, on VV seisukohal, et Sõmeru uuringuruumides geoloogilise uuringu lubade
andmine on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi saada informatsiooni
ehitusmaavarade paiknemise kohta asukohtades, mis paiknevad nende riiklikult tähtsate
ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Keskkonnaamet ja
MKM on menetluse käigus vastanud Kose Vallavolikogu vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka
käesoleva korralduse seletuskirjas.
4. OTSUS
Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3, arvestades MaaPS v.r. § 20 lõiget 3, ning tuginedes asjaolule, et
esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavara
uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Sõmeru III, Sõmeru IV ja Sõmeru V uuringuruumis maavara
geoloogiliste uuringute tegemiseks uuringulubade andmisega. Uuringulubade andmise otsused teeb
ja loa tingimused seab Keskkonnaamet.
5. VAIDLUSTAMISVIIDE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva
jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele
ja teadaolevatele huvitatud isikutele, sh AS-le TREV-2 Grupp, Kose vallale, Metsatervenduse
osaühingule, osaühingule Grundar Puit, osaühingule Landeker, eraisikule M.S., eraisikule H.L. ning
samuti uuringuruumide teenindusaladega piirnevate kinnistute omanikele.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär