Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
03.03.2022 nr DM-118173-10
Enampakkumise alghinna vajaduse ja alghinna suuruse kohta arvamuse küsimine
Katastriüksusele Vändra metskond 17 (katastritunnus: 93002:001:0093), mille valitsejaks on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus, on uuringuloa
saamiseks taotluse esitanud järgmised kolm ettevõtet:
1. Krüüdneri Karjäär OÜ (registrikood 10698390, aadress Näituse tn 21, Tartu linn, Tartu linn
50409 Tartu maakond), kes esitas uuringuloa taotluse Kobra II uuringuruumile 16.12.2021
(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 16.12.2021 dokumendina nr DM-
118173-1). Teade taotluse menetlusse võtmisest on avaldatud 13.01.2022 ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
2. RONK OÜ (registrikood 11005130, aadress Järvekalda tee 1, Harkujärve küla, Harku vald
76902 Harju maakond), kes esitas uuringuloa taotluse Kobra IV uuringuruumile 14.01.2022
(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 14.01.2022 dokumendina nr DM-
118757-1).
MaaPS § 33 lõike 7 kohaselt, kui 30 päeva jooksul esimesena esitatud uuringuloa taotlusest
avalikkuse teavitamisest arvates esitatakse samale riigile kuuluvale maapõue osale teine
uuringuloa taotlus ja esitatud taotlusi ei saa ühel ajal rahuldada, selgitatakse välja isik, kelle
taotlust loa andja edasi menetleb, uuringuloa saamise õiguse enampakkumisel käesoleva
seaduse § 34 kohaselt. MaaPS § 34 lõike 2 alusel korraldab enampakkumise uuringuloa andja
ehk Keskkonnaamet.
Vastavalt keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa,
geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning
põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse
kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja
enampakkumise alghind“ § 4 lõikes 4 sätestatule palub Keskkonnaamet Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust uuringuloa saamise õiguse enampakkumise
alghindade määramise vajaduse ja suuruse kohta.
Keskkonnaamet palub motiveeritud arvamust esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui
kahe nädala jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 17.03.2022.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse
enampakkumiste alghinna määramise vajadus ja alghinna suurus Teie arvamuseta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisad:
1. Taotlus T-L.MU/1010826
2. Taotlus T-L.MU_1011188
Moonika Aunpuu 5698 0504
[email protected]
2(2)
1. Geoloogilise uuringu loa taotlus
Loa taotleja
Ärinimi / Nimi Krüüdneri Karjäär OÜ
Taotluse koostaja kontaktisik Krister Kaasik
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Maavarauuringud OÜ
Registrikood / Isikukood 14346587
Postiaadress Liiva tn 41, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Loa kehtivus
Loa kehtivus aastates 5
Käitise tegevuse algusaeg
Uuringuruumi andmed
Nimetus Kobra II
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala 23.06
pindala, ha
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0638 Põhja-Pärnumaa vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Kobra dolokivimaardla
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number 942
Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise
maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik
Dolokivi, Ehitus, teede ehitus 3 000 tuh m³
kõrgemargiline
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 20
Puuraukude arv 10
Uuringukaeveõõnte arv 10
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Katsepumpamine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd:
elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria,
km
Muud sihtotstarbelised tööd proovid killustiku purunemiskindluse ja külmakindluse määramiseks, dolokivi
keemilise koostise määraminetopotööd
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Lisad
Seletuskiri Lisa 1: GULT_SELETUSKIRI_KOBRA_II.asice
Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: GRAAF_LISA_1_KOBRA_II_UURINGUPLAAN.asice
Muud lisad Lisa 3: GULT_VORM_KOBRA_II.pdf
Lisa 4: MAPINFO_FAILID.zip
Lisa 5: teenus_2130587_P._Parnumaa_Kobra_Kobra_ll_UUR.bdoc
Krüüdneri Karjäär OÜ
KOBRA II GEOLOOGILISE UURINGU
LOA TAOTLUS
Kobra küla
Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond
2021
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI
1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle
ümbrusest
Krüüdneri Karjäär OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba tarbevaru tasemel dolokivi
geoloogilisks uuringuks Pärnumaal, Põhja-Pärnumaa vallas, Kobra dolokivi-
maardlaga piirneval alal Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt hallataval
maaüksusel Vändra metskond 17 (katastritunnus 93002:001:0093). Kobra II uuringu-
ruumi teenindusalast lääne poole jäävad Kobra dolokivimaardla plokid 3 aT ja 4 aT,
mille piires taotleb kaevandamise luba Kivikandur OÜ. Kaevandamise loa taotluse
peale on Keskkonnaamet algatanud keskkonnamõju hindamise, mida viib läbi
Alkranel OÜ.
Kobra dolokivimaardla dolokivi on valdavalt väga kõrge kvaliteediga ja arvele võetud
kõrgemargilise ehitusdolokivina. Kõrgemargilise dolokivi varu maht 14,47 hektaril on
1,9 miljonit kuupmeetrit.
Kobra dolokivimaardla asub kvaliteetsete paekihtide leviku lõunapiiril, suhteliselt
õhukese pinnakattega alal. Kobra maardlast lõuna pool kõrgemargilise ehitusdolokivi
varud täielikult puuduvad, seega on igati põhjendatud piirkonna täiendav geoloogiline
uuring kõrgemargilise ehitusdolokivi täiendava ressursi arvele võtmiseks. See
leevendaks oluliselt Pärnumaal järsult suurenevat kvaliteetse ehituskillustiku põuda.
Kobra maardlale lähimas, ligikaudu 30 km lääne poole jäävas Anelema maardlas on
2018. a geoloogilise uuringu tulemuste alusel määruse nr 52 kohaselt tegemist
valdavalt madalamargilise dolokiviga, samuti ka dolokiviga, mis sobib täiteks
(täitedolokivi). Kobra maardla dolokivi oleks esmajoones kasutatav Rail Balticu trassi
ehitiste varustamiseks, samuti kasutatav piirkonna teedeehituses. Kobra maardla ja
sealhulgas taotletav uuringuala jäävad Rail Balticu trassist vaid ligikaudu 10 km
kaugusele ja olemasolev teedevõrk lubab maardlas valmistatud killustikku tarnida
väheste transpordikuludega trassi piirkonda nii põhja kui ka lõuna suunas.
Eesti Geoloogiateenistuse uurimistöös „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja
kasutamine Pärnu maakonnas“ on välja toodud (lk 120), et Pärnumaal on vaja tõsta
varustuskindlust kõrgemargilise ehituspaekiviga (nagu on arvel Kobra dolokivi-
maardlas). Pärnu maakonna varustuskindluse perspektiivi kohta järeldatakse (lk 140),
et varustatus on tagatud madalamargilise ehitusdolokiviga ja karbonaatse
täitematerjaliga, kuid suuremate taristuobjektide rajamiseks, eelkõige riigiteede jaoks
tuleb III klassi ehituskillustikku tuua Pärnumaale teistest Eesti piirkondadest, sest
kõrgemargilise ehitusdolokivi varu maakonnas ei ole selleks piisav. Samas olukorras
on ka Pärnumaa naabermaakonnad Viljandi, Järva, Rapla ja Lääne, kus
kõrgemargilise paekivi varud on piiratud ja ei taga ka nendes piirkondades kohalikke
vajadusi kvaliteetse ehituskillustiku järele. Lisaks tuleb arvestada transpordikuluga,
sest ehitusmaavara või sellest toodetud killustiku transport mööda maanteid on
majanduslikult otstarbekas vaid kuni 30–40 km (max 50 km) karjäärist. Pärnu
maakonna varustatuse tagamiseks ehitusotstarbeliste karbonaatsete kivimitega aastani
2030 on hinnanguline paekivi vajadus kokku üle 3,2 mln m3, mida peamiselt
kasutatakse riigiteede ehituseks ning remondiks (ligi 2,2 mln m3) ja Rail Baltica
rajamiseks aastatel 2020–2026 (üle 0,8 mln m3). Ülejäänud väiksemad tarbijad, sh
KOVid vajavad ligikaudu 0,2 mln m3.
Arvestades kõrgemargilise ehituskillustiku uuritud tooraine (karbonaatkivimite)
defitsiiti Pärnu maakonnas, oleks otstarbekas jätkata geoloogilisi uuringuid
piirkondades, kus senised uuringud lubavad eeldada kõrgemargilise dolokivi jätkuvat
levikut. Selliste uuringute läbiviimine riigile kuuluvatel maadel ei lähe vastuollu riigi
huvidega.
Olemasoleva Kobra maardla ja taotletava uuringuruumi teenindusala vahele on jäetud
ligikaudu 30 m laiune ala koos kuivenduskraaviga. Ala võib olla hilisemalt
kaevandamise korral kasutatav teenindusmaana, kuhu saab ladustada müra leviku
tõkestamiseks katendit ja rajada vajadusel teenindav tee. Kraavi saab kasutada
karjäärivee ärajuhtimiseks.
Teenindusala on ümbritsetud metsaga. Maapind teenidusala piires on tasane, jäädes
ligikaudu 41 m abs. kõrgusele. Kuivenduskraavide võrgustik juhib pinnasevee lõuna
suunas Vaki ojja. Vaki oja jääb ligikaudu 0,8 km kaugusele lõunas, Vändra jõgi
ligikaudu 0,6 km kaugusele ida suunas.
Taotletaval uuringuruumi teenindusalal ega selle vahetus läheduses ei asu
looduskaitse- ega Natura alasid ning kaitsealuseid üksikobjekte. Teenindusalal
puuduvad ehitised ja kommunikatsioonid. Taotletav Kobra II uuringuruumi
teenindusala jääb riigi kraavkuivendusega metsamaale, Kobra Hurtsiku mk
(MS6113130020091 kood 001) maaparandusehitisele. Põllumajandus- ja Toiduamet
on andnud nõusoleku geoloogiliste uuringute läbiviimiseks (kiri nr 6.2-2/51522;
03.12.2021; lisatud taotlusele). Geoloogilise uuringu teostamise ajal ja selle järgselt
tuleb tagada maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu koosseisu kuuluvate
kuivenduskraavide nõuetekohane toimimine.
Ligikaudu 2 km kaugusele loode poole jääb Mukri maastikukaitseala, ühtlasi Natura
2000 võrgustiku loodusala. Rohkem kui kilomeetri kaugusel põhja pool asuvad
kaitsealuse linnuliigi pesapaigad.
Ligikaudu 0,65 km kaugusele ida poole jääb Heinmaa talu elamu ja 0,8 km kaugusele
põhja poole Tammekännu talu elamu.
2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad,
lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja
kasutusvaldkonnad
Geoloogiline uuritus
Kobra maardla dolokivi geoloogilise uuringu (Tuuling jt, 2016; EGF 8677) andmetel
koosneb ligikaudu 3 m tüsedune pinnakate rähksest moreenpinnasest, millel esineb
kohati madalaid kruuskast liivast koosnevaid seljandikke. Kasvukihi paksus varieerub
0,2–0,7 m vahemikus.
Dolokivilasundi pealispinna abs. kõrgus jääb 37–39,5 m vahemikku, üldine langus
lõuna suunas. Kobra maardla dolokivide läbilõikes eraldatakse välja (Tuuling jt,
2016) 5 litoloogiliselt eriilmelist kivimkompleksi (kihti).
1. kiht: pisi- ja peenekristalliline dolokivi, valdavalt tihe, kuid mõne sentimeetriste
vahekihtidena kohati poorne ja kavernoosne, lainjate hargnevate katkendlike
domeriidi kelmete ja vahekihtidega. Ülemises pooles on kivim värvuselt sinakashall,
savikas, domeriidi vahekihtide paksus ulatub kohati 2 cm-ni, allosas aga beežikashall
ja vähem savikas. Nende vahelist piiri markeerib püriitse impregnatsiooniga, sügavate
soppidega katkestuspind. Tekstuurilt on kivim lainjaskihiline kuni poolmuguljas,
õhukese- kuni keskmisekihiline. Nimetatud kompleksi paksus on 2,2–5,3 m,
keskmiselt 3,6 m, olles suurem loode- ja kagunurgas. Kohati on kivim purustatud,
seda eriti ülaosas. Alumiseks piiriks on litoloogiline kontakt.
2. kiht: valkjashall, vahelduvalt pisi- ja jämedakristalliline dolokivi, milles esineb
harva savikaid kelmeid, iseloomulikud on stüloliitpinnad ja valged ränimugulad.
Kompleksi paksus on 5,2–6,1 m, keskmiselt 5,6 m. Ülemises kolmandikus on kivim
valdavalt jämedakristalliline, koosnedes algselt korallide fragmentidest, milles
esinevad kuni 5 cm paksusega peenemakristallilised intervallid. Jämedakristalliline
dolokivi on poorne, kavernoosne. Peene- kuni pisikristalliline dolokivi, mis lasub
antud litoloogilise erimi keskosas, on valdavalt õhukesekihiline, plaatjas. Alumises
kolmandikus vahelduvad jäme ja pisikristalliline dolokivi, kusjuures viimane neist on
sageli õrnalt roheka tooniga. Alumine piir on üleminekuline.
3. kiht: vahelduvad savikas pisikristalliline rohekashall ja keskmisekristalliline
sinakashall dolokivi, peene- ja keskmisekihiline, domeriidi kelmete ja vahekihtidega.
Sinakashalli keskmisekristallilise dolokivi selgepiirilised kihid on 1–10 cm paksused,
poorsed ja kavernoossed, tühikud _ 2–4 mm. Domeriidi kelmed ja kuni 1 cm paksused
hajusad vahekihid on horisontaalsed, lainjad, kohati katkendlikud. Ülaosas valdavat
horisontaalkihilist tekstuuri rikuvad allpool horisontaalsed, harvem kallakad
elutegevuse jäljed, mis esinevad katkestuspindade all olevas kivimis kuni 10 cm
ulatuses. Rohkesti on püriitse impregnatsiooniga katkestuspindu. Kivimkompleksi
paksus on 3,5–4,1 m, keskmiselt 3,9 m. Alumine piir on püriitse impregnatsiooniga
katkestuspinnal.
4. kiht: beežikashall, vahelduvalt pisikristalliline ja peene–keskmisekristalliline
dolokivi, keskmise ja õhukesekihiline, domeriidi kelmete ja vahekihtidega (sarnane
lasuva intervalliga, kuid siin on kivim beežika tooniga ja pisikristalliline dolokivi on
vähem savikas). Peene–keskmisekristallilise dolokivi selgepiirilised kihid on kuni 10
cm paksused, enamasti 1–5 cm paksused, poorsed ja kavernoossed, tühikud valdavalt
_ 2–4 mm, üksikud kuni 2 cm. Sügavuse suunas peene–keskmisekristallilise dolokivi
osatähtsus väheneb, kuni valdavaks saab pisikristalliline dolokivi. Domeriidi kelmed
ja kuni 0,5 cm paksused vahekihid on horisontaalsed, lainjad, kohati katkendlikud.
Rohkesti on püriitse impregnatsiooniga katkestuspindu. Kogu intervallis esineb
ränimugulaid, eriti kompleksi alumises osas, kus on valdav lamavale kompleksile
iseloomulik pisikristalliline dolokivi. Kivimkompleksi paksus on 1,5–3,2 m,
keskmiselt 2,6 m. Alumine piir on üleminekuline.
5. kiht: rohekashall, pisikristalliline, savikas, tihe dolokivi, valdavalt
keskmisekihiline, domeriidi lainjate, hargnevate ja katkendlike kelmete ja kuni 0,5 cm
paksuste hajusate vahekihtidega, kogumikena on vahekihid kuni 2 cm paksused.
Kivim on massiivne, puursüdamiku tulbad ulatuvad siin kuni 0,5 meetrini.
Kivimkompleks on avatud kuni 1,8 m paksuselt.
Dolokivilasund on üldilmelt suhteliselt massiivne, väheste lõhedega ja nõrgalt
karstunud. Kogu dolokivi läbilõikes esineb ränimugulaid.
Piirkonna vettandvateks kihtideks on Siluri ladestu Raikküla lademe dolokivide
ülemine lõheline osa. Kvaternaarisetted paksusega ligikaudu 3 m on peamiselt
aeratsioonivööks, mille kaudu sademed infiltreeruvad Siluri veekompleksi karbonaat-
kivimitesse. Maardla piirkonnas on Siluri veekihi paksus 60–70 m, mille
moodustavad nii suure veeandvusega tugevalt lõhelised ja kavernoossed
karbonaatkivimid kui ka veevaesed savikad dolokivid ja merglid. Kobra maardla
piires lasuvad uuritud sügavuses (kuni 20 m) Raikküla lademe dolokivid, mis
uuringupuuraukude andmeil on suhteliselt massiivsed, nõrgalt kavernoossed (veidi
kavernoossem on jämedakristalliline valkjashall dolokivi ~6,5–12 m intervallis),
väheste lõhedega, vaid kohati veidi karstunud. Veekiht on surveta. Mõõdetuna
septembris 2015. a. jäi veetase maapinnast 0,8–2,3 m sügavusele sõltuvalt paikkonna
reljeefist (absoluutkõrgusele 36,9–40,6 m). Puuraukudes mõõdeti veetasemed
üheaegselt ka 2015.a. 1. aprillil, mil veetase jäi keskmiselt 0,6 m kõrgemale võrreldes
septembriga. Põhjaveeseire andmetel ulatub Siluri–Ordoviitsiumi Pärnu põhjavee-
kogumi põhjaveetaseme muutuste amplituud 1,8 meetrini, pikaajalises vaatlusreas 2,0
meetrini (Türi-Allikul asuv seirepuurauk 10597). Põhjaveevoolu üldine suund on
kagusse väga väikese kallakusega. Kogu dolokivilasund jääb põhjaveetasemest
madalamale. Kobra maardlal lähiümbruse looduslikud veekogud puuduvad. Kuna
maardla ise ja seda ümbritsevad alad on liigniisked, on siia rajatud kuivenduskraavide
võrgustik. Maardla loodepiiriga paralleelselt kulgeb ca 1,7 m sügavune ja 8 m laiune
kraav, mis on Rehemetsa maaparandussüsteemi eesvooluks. Maardlast ligikaudu 500
m lääne pool suubub see Vaki ojasse. Ka maardla idapiiri lähedusse jääva kraavi abil
juhitakse liigveed Kobra-Hurtsiku maaparandussüsteemi eesvoolu kaudu Vaki ojja.
Nimetatud eesvool suubub Vaki ojja maardlast 1,3 km lõuna pool. Vaki oja (Sõõrike
jõgi) saab alguse Mukri rabast ja suubub Vaki küla juures Vändra jõkke
(suubumiskoht jääb Kobra uuringuruumist linnulennult 6,5 km lõuna poole). Kesk- ja
ülemjooksul on oja süvendatud, alamjooksul voolab looduslikus sängis (veekogu
kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu). Oja suubumiskohal jõkke
on maapinna absoluutkõrgus ca 28 m. Maardlal jäävad absoluutkõrgused 40–42 m
vahemikku. Oja langus on suurem alamjooksu viimasel 2 kilomeetril - ~2,7 m
kilomeetri kohta, kesk- ja ülemjooksul aga ~1 m kilomeetri kohta. Vändra jõgi jääb
maardlast ~1,5 km ida poole.
Kvaliteedinäitajad
Kobra maardla põhimaavara moodustab Alam-Siluri Raikküla lademe dolokivi.
1. kihi puhul (aktiivse tarbevaru 3. plokk), lähtekivimi külmakindluse
katsetulemused ei garanteeri külmakindluse marki „25”. Tegemist madalamargilise
ehitusdolokiviga, mille survetugevus on 130 MPa ja külmakindlus „15”. Kivimi
mahumass on 2638 kg/m3 ja veeimavus 2%. Los-Angelese katsetulemuste põhjal on 1.
kihi kivimist võimalik valmistada III-IV klassi killustikku (LA 28–31), kuid samas
võib selle kihi puhul eeldada madalat killustiku väljatulekut mäemassist, mis on
tingitud rohkete domeriidi vahekihtide esinemisest. Madalamargilise ehitusdolokivi
varu maht on 523 tuh.m3. Kihi keskmine paksus on 3,6 m.
Ülejäänud osa läbilõikest (2.–5. kiht) (aktiivse tarbevaru 4. plokk) vastab
kõrgemargilise ehitusdolokivi nõuetele, mille survetugevus on keskmiselt 125 MPa
ja külmakindlus vähemalt 25 tsüklit. 4. ploki kivimi mahumass on 2574 kg/m3 ja
veeimavus 2%. 2.–5 kihi puhul jääb killustiku purunemiskindlus LA katsel
vahemikku 27–38, millest kvaliteetsemad on 2. ja 4. kiht. Killustiku külmakindlus
määrati vaid kahel proovil: vastupidavam on läbilõike ülemises pooles (1.+2. kiht)
lasuv kivim, mille massikadu oli külmutamisel-sulatamisel 0,9%, vastates
külmakindluse kategooriale F1. 3.–5. kihi kivimi külmakindluskategooria
on F2, massikadu külmutamisel-sulatamisel oli 2%.
Keemiliselt koostiselt on Kobra maardlas tegemist kõrge MgO-sisaldusega (16,78–
20,85%, keskmiselt 19,01%) dolokiviga, milles on väga ebaühtlaselt jaotunud
terrigeensed lisandid. Lahustumatu jäägi sisaldus muutub vahemikus 3,84–14,00% ja
on keskmiselt 8,90%.
Kavandatava uuringu käigus selgitatakse välja Kobra II uuringuruumis asuva dolokivi
kvaliteet, maht ja kaevandamise mäetehnilised tingimused.
3. Geoloogilise uuringu meetodid, uuringu läbiviimise aeg
Kobra II uuringuruumi piiresse kavatsetakse rajada kuni 10 puurauku sügavusega
kuni 20 m ja pinnakattesetete koostise ning paksuse väljaselgitamiseks kuni 10
kaevandit. Uuringuruumis paiknevate aluspõhjakivimite uurimiseks kavandatud
puuraugud rajatakse puuragregaadiga UGB-1-VS. Puurimisel kasutatakse puurtoru
läbimõõduga 112 mm. Kogu puursüdamik proovitakse killustiku füüsikalis-
mehaaniliste omaduste määramiseks. Määratakse ka aluspõhjakivimite keemiline
koostis. Pinnakattesetete koostise uurimiseks rajatakse ekskavaatoriga kaevandid,
millest võetakse proovid lõimise ja savi- ning tolmuosakeste sisalduse määramiseks.
Hüdrogeoloogilisi katsepumpamisi kavandatakse puuraukude paaris teenindusala
kesk-idaosas. Peale veetasemete mõõtmist puuraugud likvideeritakse ettenähtud
korras.
Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbrus (40 meetri ulatuses) mõõdistatakse
topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:2000. Uuringuruumi plaani,
uuringupunktide läbilõigete ning laboratoorsete uuringute tulemuste põhjal
arvutatakse uuringuruumis oleva maavara varu.
Geoloogilise uuringu loa kehtivuseks taotletakse kolme aastat. Sellesse perioodi
mahuvad ettevalmistavad tööd, välitööde etapp, laboratoorsed uuringud ja aruande
koostamine ning esitamine Maa-ametile varude kinnitamiseks.
4. Geoloogilise uuringu keskkonnamõju ulatus, jäätmetekkest
Geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika
nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse.
Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna puuraugud ja kaevandid
likvideeritakse ettenähtud korras (aluspõhjakivimite osa täidetakse paekillustikuga,
pinnakattesetete osa uuringuõõntest saadud materjaliga ja tihendatakse, kaeveõõnte
ülemine osa kaetakse mullaga), siis on välistatud uuringu negatiivne mõju ka
põhjaveele. Uuringuruumi teenindusala korrastamise kohta koostatakse akt, mis
kooskõlastatakse kinnisasja valdajaga ja esitatakse Keskkonnaametile
heakskiitmiseks.
Välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Uuringutega kaasnev puuragregaadi ja
ekskavaatori müra ning õhusaaste on vähene ja lokaalne. Kuna elamud jäävad rohkem
kui poole kilomeetri kaugusele ja tundlikud keskkonnaobjekti rohkem kui kilomeetri
kaugusele, siis uuringud neile negatiivset mõju ei avalda.
Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada
kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning
jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses.
Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade
uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine)
tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või
vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist,
korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Puuraukudest ja/või
kaevanditest võetakse proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete uuringute
läbiviimiseks. Proovidest üle jääv materjal tõstetakse puurauku või kaevandisse
tagasi.
Koostatud: 08.12.2021
Koostaja:
Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
Maavarauuringud OÜ
diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener
Geoloogilise uuringuloa taotleja:
Auli Solo /allkirjastatud digitaalselt/
Krüüdneri Karjäär OÜ juhatuse liige
Palume geoloogilise uuringu luba väljastada digitaalselt meiliaadressile
[email protected].
46.2
43.0
Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
Kobra
maardla 41.0
Teossaare mv
40.7
93002:001:0222 Kobra II
Urtsiku Vä 42.0 uuringuruumi
ndr
a jõ teenindusala
93002:001:0093 gi
Vändra metskond 17
Plokk 1 aT
Plokk 3 aT
93002:001:0223 KOBRA-HURTSIKU MK
Kobra mv
Plokk 4 aT Kobra 39.5
Urtsiku põld 93002:001:0093
42.8
Vändra metskond 17
Pa 3/K 1
1925
41.9
558800
559200
41,83
7 Vä
2,8
1 VÄNDRA
ndra
17,1 v 6506600 v v6506600
63801:001:0084
-Võ
38.4
Uus-Vaheltpere 39.8
idul
36.5
39.2
Plokk 3 aT
ee at
Plokk 4 aT 2 41.0
39.0
Kalmaru
Pa 4/K 3
41,49 35.3
Plokk 2 aT 63801:001:0083
Plokk 3 aT 3,1 v v v Allikõnnu VÄNDRA Kirikumõisa
Kobra-Vaheltpere
Plokk 4 aT 93002:001:0224 16,5 5 38.6
Jaani 36.9
ja
o
ki
Plokk 3 aT LEPPEMÄRGID
Va
Plokk 4 aT Alus: Eesti Baaskaart, leht 6321
93002:001:0093
93002:001:0093 Katastriüksuse tunnus,
Pa 5/K 5 Vändra metskond 17 Vändra metskond 17 lähiaadress, piir
40,87 1 2
Kobra II uuringuruumi Varuploki piir,
v 4 v v v teenindusala piir, Plokk 2 aT varukategooria
3,4 nurgapunkt, nr
15,6 4 3
Maaparandussüsteemi Kavandatud puuraugu
93002:001:0093 orienteeruv asukoht
Vändra metskond 17 Menetluses oleva Kobra piir
93002:001:0125
3 dolokivikarjääri mäeeraldise piir
Urtsiko-Metsa Kobra II uuringuruumi teenindusala Pa 3/K 1 Senine kaevand/puurauk, nr
nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m 41,83 Suudme abs.kõrgus, m Kavandatud kaevandi
Menetluses oleva Kobra
559200
2,8 Kattekihi paksus, m orienteeruv asukoht
Nr X Y dolokiviarjääri teenindusmaa piir 17,1 Kasuliku kihi paksus, m
v v 6506000 1 6506607.15 558743.33
2 6506513.81 559287.17 KOBRA II UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN
M 1:5000 Graafiline lisa 1
3 6506109.65 559219.32
4 6506204.81 558694.01
KOBRA-HURTSIKU MK Töö: Kobra II geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine Töö nr 21-518
93002:001:0093 5 6506356.74 558665.37
Vändra metskond 17
Pindala 23,06 ha Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Kobra küla, 0 50 100 200 m
Asukoht:
Müüripõllu ja Uue-Müüri maaüksus
Tellija: Krüüdneri Karjäär OÜ aadress: Näituse 21, 50409 Tartu Tellija esindaja: Auli Solo
Kasutatud materjalid:
[email protected]; tel 5071563 /allkirjastatud digitaalselt/
Kobra maardla nr 942 registrikaardi andmed Maa-ametist.
0m 200 m
Kitsendused Maa-ametist. MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 November
Katastriüksuste piirid Maa-ametist. Liiva 41, 50303 Tartu 2021
Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest. Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail:
[email protected]
Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. /allkirjastatud digitaalselt/
ja toimetas: tel. 5104753
-
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM
1. Taotleja 1.1. Nimi: Krüüdneri Karjäär OÜ
1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Näituse 21,
10698390 Tartu 50409
2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Kobra
2.2. Maardlaosa nimetus: -
2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 942
3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Kobra II
3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Pärnu maakond, Põhja-
Pärnumaa vald, Kobra küla, Vändra metskond 17 mü (93002:001:0093)
3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 23,06
4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: dolokivi
4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus
4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid
ja ühik; 3000 tuh.m3
keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 100 tuh.m3
5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ
teostaja
5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303
6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne
iseloom ja maht
tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ]
6.2. Uurimissügavus, m: kuni 20
6.3. Puuraukude arv: kuni 10
6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: kuni 10
6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetaseme mõõtmine
ja katsepumpamine uuringupuuraukudes
6.6. Geofüüsikalised tööd: -
elektromeetria, km
gravimeetria, km
6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline
mõõdistamine, dolokivist valmistatud killustiku laboratoorsed katsetused,
dolokivi keemilise koostise määramine
6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole
6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat
7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud
juhul [-]
/allkirjastatud digitaalselt/
Loa taotleja: Auli Solo Krüüdneri Karjäär OÜ juhatuse liige
MAAVARAUURINGUD OÜ
Tartu maakond
Tartu linn
Tartu linn
Liiva tn 41
50303 Teie: 24.11.2021 nr
[email protected] Meie: 03.12.2021 nr 6.2-2/51522
Kooskõlastus geoloogilisteks uuringuteks
maaparandussüsteemi maa-alal
Esitasite 24.11.2021 Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse geoloogilise uuringu teostamiseks
maaparandussüsteemi maa-alal.
Kobra II geoloogilise uuringu ala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kobra külas
Kobra Hurtsiku mk (MS 6113130020091 kood 001) maaparandusehitisel Vändra metskond 17
(93002:001:0093) katastriüksusel.
Uuringuruum asub kraavkuivendusega metsamaal.
Põllumajandus- ja Toiduamet annab nõusoleku Kobra II uuringuruumis geoloogiliseks uuringuks
järgmistel tingimustel:
1.Geoloogilise uuringu teostamise ajal ja selle järgselt tuleb tagada maaparandussüsteemi
reguleeriva võrgu koosseisu kuuluvate kuivenduskraavide nõuetekohane toimimine (MaaParS § 5
lg 1 ja 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
RIHO ERISMAA
Peaspetsialist-koordinaator
Kadri Prikk
Põllumajandus- ja Toiduameti Lääne regioon
P.Kerese 4, Pärnu linn
telefon: 444 3768 / e-post:
[email protected]
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 |
[email protected] | www.pta.agri.ee
Pärnu maakond
Põhja-Pärnumaa vald
Kobra küla
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS
KOBRA IV UURINGURUUM
Taotleja:
RONK OÜ
Harju maakond, Harku vald, Harkujärve küla, Järvekalda tee 1, 76902
Koostaja:
Mäebüroo Nord OÜ
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Pärnu mnt 232/4, 11314
Töö nr 22GL-462 Tallinn 2022. a
_________________________________________________________________________
Mäebüroo Nord OÜ Registrikood 11560452 e-post
[email protected]
Pärnu mnt 232/4, 11314 Tallinn KMKR nr EE101271411 telefon +372 613 9810
www.maeburoo.ee mobiiltelefon +372 508 6101
Geoloogilise uuringu loa taotlus. Kobra IV uuringuruum.
Sisukord
1. Geoloogilise uuringu lähteülesanne ................................................................................... 3
2. Ülevaade uuritava ala ja uuringuruumi varasema uurituse kohta ...................................... 3
3. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade ning
maavara eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu ...................................................................... 5
4. Geoloogilise uuringu kirjeldus ja andmed kasutatavate uuringumeetodite kohta.............. 6
5. Kaevandamisjäätmed ......................................................................................................... 8
6. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja nende vähendamise
meetmed ..................................................................................................................................... 8
7. Kavandatav tööde ajakava .................................................................................................. 9
Tekstilisad
1. Katastriüksuse Vändra metskond 17 Riigi kinnisvararegistri väljavõte
2. Andmed geoloogilise uuringu loa taotluse sisestamiseks
Graafilised lisad
1. Kobra IV uuringuruum. Uuringuruumi teenindusala plaan M 1:10 000.
Digitaalsed lisad
1. Kobra IV uuringuruum. Uuringuruumi teenindusala ruumikuju.dgn
2. Kobra IV uuringuruum. Uuringuruumi teenindusala nurgapunktide koordinaadid.xlsx
Mäebüroo Nord OÜ 2022 2
Geoloogilise uuringu loa taotlus. Kobra IV uuringuruum.
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI
1. Geoloogilise uuringu lähteülesanne
Käesolev geoloogilise uuringu loa taotlus on koostatud Mäebüroo Nord OÜ poolt
RONK OÜ tellimusel. Geoloogilise uuringu eesmärgiks on selgitada RONK OÜ poolt
valitud alal maavarana kasutatavate setendite esinemist, nende levikut, kvaliteeti ja mahtu
ning kaevandamistingimusi detailsusega, mis võimaldaksid maavara varu kinnitada
aktiivse tarbevaru kategoorias, et hiljem taotleda kinnitatud maavaravaru alale
maavarakaevandamise keskkonnaluba. Geoloogilise uuringu loa taotluse koostamisel ja
geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse maapõueseaduses sätestatud nõuetest.
2. Ülevaade uuritava ala ja uuringuruumi varasema uurituse kohta
Käesolevaga taotleb RONK OÜ geoloogilise uuringu luba Kobra IV uuringuruumis.
Taotletava uuringuruumi asukoht on valitud vastavalt maakasutusele, kitsendustele ja
geoloogilistele eeldustele. (graafiline lisa 1)
Taotletava Kobra IV uuringuruumi teenindusala jääb suhteliselt õhukese katendiga
piirkonnale, eeldatav katendi paksus on 1–3 m. Samuti uuringuruumist lääne suunda jääva
Kobra maardla maavaravaru on kõrge kvaliteediga: enamus Kobra maardla aktiivset
tarbevaru on arvele võetud kõrgemargilise ehitusdolokivina. Valitud alale lähim
karbonaatkivimite maardla asub ~25 km kaugusel lääne suunas Anelema maardlas ja
piirkonnas on väikesed kinnitatud karbonaatkivimite varud ning suur killustiku nõudlus
(Lõuna ja Kesk Eesti).
Taotletav Kobra IV uuringuruum, teenindusala pindalaga 79,23 ha (digitaalsed lisad 1 ja 2)
asub Pärnu maakonna põhjaosas Põhja-Pärnumaa vallas Kobra külas. Taotletav Kobra IV
uuringuruum jääb Vändra alevist ca 2,5 km loode suunda, Türi linnast ca 24,5 km edela
suunda ja Pärnu linnast ca 40 km kirde suunda.
Kobra IV uuringuruum asub Vahe-Eesti maastikuvaldkonnas, piirkonda iseloomustab suur
soostumus ja kõrge metsastatus. Uuringuruumi läheduses ei ole asustust, uuringuruumile
lähimaks suuremaks asulaks on Vändra alev. (graafiline lisa 1)
Taotletav Kobra IV uuringuruumi teenindusala paikneb katastriüksusel Vändra
metskond 17 (katastritunnus: 93002:001:0093, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%).
Katastriüksuse Vändra metskond 17 valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud
asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (tekstilisa 1).
Kobra IV uuringuruumist põhja suunas jätkub katastriüksus Vändra metskond 17
(katastritunnus: 93002:001:0093), ida suunas asuvad katastriüksused Kobra Vaheltpere
(katastritunnus: 63801:001:0083) ja Jõe (katastritunnus: 93002:001:0101), lõuna suunda
jäävad katastriüksused Tamme (katastritunnus: 93002:001:0078) ja Karjaaru
(katastritunnus: 93002:001:0104), edela suunda jääb katastriüksus Kuuse-Metsa
(katastritunnus: 93002:001:0045) ning lääne suunda jäävad katastriüksused Urtsiko-Metsa
(katastritunnus: 93002:001:0125) ja Jaani (katastritunnus: 93002:001:0224). (graafiline
lisa 1)
Taotletavast Kobra IV uuringuruumist ca 18 m kaugusele lääne suunda jääb Kobra
dolokivi maardla (registrikaart nr 942) ja selle ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru plokid 3 ja
4 ning taotletav Kobra dolokivikarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa.
(graafiline lisa 1)
Mäebüroo Nord OÜ 2022 3
Geoloogilise uuringu loa taotlus. Kobra IV uuringuruum.
Taotletava uuringuruumi maa-ala on kaetud metsaga. Maapinna reljeef on tasane ja jääb
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel absoluutkõrguste vahemikku 40 kuni 42 m.
Taotletava Kobra IV uuringuruumi keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°41'28"
pl ja 25°1'13" ip (Eesti baaskaart M 1:50 000 leht nr 6321).
Taotletava Kobra IV uuringuruumi teenindusmaa kattub praktiliselt kogu ulatuses
maaparandussüsteemi KOBRA-HURTSIKU MK maa-alaga (väline tunnus:
6113130020091001). Taotletava uuringuruumi kirde nurgast idasuunas asub ca 180 m
kaugusel maaparandussüsteemi PULGA maa-ala (väline tunnus: 6113070030280002,
6113070030300001 ja 6113070030290002), mis koosneb mitmest lahustükist ning
kaugusele ca 400 m jääb maaparandushoiuala TEOSSAARE(TTP-291) (KPO väline
tunnus: 6113070030290001). Taotletava uuringuruumi loode nurgast loode ja edela suunas
ca 240 m kaugusel asub maaparandussüsteemi REHEMETSA maa-ala (väline tunnus:
6113130020120001) ja selle eesvool (väline tunnus: 61131300201200011M). (graafiline
lisa 1)
Taotletava uuringuruumi teenindusalast ~30 m kaugusel põhjasuunas kulgeb Kobra–
Hurtsiku kruusatee nr 9300022 ja idasuunda jääb ca 180 m kaugusele kõrvalmaantee
Vändra–Võidula (tee nr 19257) ja selle kaitsevöönd. Uuringuruumist edela suunas ~1 km
kaugusel asub Vändra–Lokuta–Lelle kõrvalmaantee (tee nr 19246) ja selle kaitsevöönd.
(graafiline lisa 1)
Taotletava uuringuruumi idaservast ~134 m kaugusel ida suunas asub VÕIDULA:VAN
(väline tunnus: K233276827) keskpinge elektriõhuliini kaitsevöönd ning sama elektriliini
kaitsevöönd jääb edelanurgast ~860 m kaugusele edela suunas. (graafiline lisa 1)
Taotletavast uuringuruumist ca 200 m kaugusel idas asub Vändra jõgi ja sellele seatud
kalda piiranguvöönd (väline tunnus: VEE1130700) ning ca 505 m kaugusel edela suunas
asub Vaki oja ja sellele seatud kalda piiranguvöönd (väline tunnus: VEE1131300).
Kogu taotletava uuringuruumi teenindusala on kaetud kuivenduskraavide võrgustikuga,
milles üldine pinnasevee äravool on suunatud lõunasse Vaki ojasse mööda KOBRA
HURTSIKU MK maaparandussüsteemi eesvoolu (väline tunnus: 61131300200910011M).
(graafiline lisa 1)
Taotletava uuringuruumi kirde nurgast kirde suunas kaugusele ~295 m jääb geodeetiline
märk Pulga99 (väline tunnus: 37351), edelanurgast lõuna suunas kaugusele ~923 m jääb
geodeetiline märk 282 (väline tunnus: 36734), põhjapiirist kirde suunda kaugusele ~980 m
jääb geodeetiline märk Pulga99 (väline tunnus: 37350) ja lääne suunas kauguse ~1,35 km
jääb geodeetiline märk 185 (väline tunnus: 37367).
Taotletava uuringuruumi kirde nurgast kirde suunas kaugusele ca 1 km jääb puurkaev
PRK0012498 ja kaugusele ca 1,18 km jääb puurkaev PRK0064076. (graafiline lisa 1)
Taotletava Kobra IV uuringuruumi teenindusala põhjaservast jääb põhja-loode suunas
ca 1,07 km kaugusele püsielupaiga piiranguvöönd (väline tunnus: KLO3101164) ja
kaugusele ca 1,19 km jääb püsielupaiga piiranguvöönd (väline tunnus: KLO3100310).
(graafiline lisa 1)
Uuringuruumist ca 1,7 km loode suunas asub Mukri maastikukaitseala (väline tunnus:
KLO1000535), mis on samuti ka Natura 2000 võrgustiku loodusala.
Kobra IV uuringuruumi piires ja selle vahetus läheduses puudub hoonestus ja
kommunikatsioonid. Uuringuruumile lähim majapidamine jääb uuringuruumi kagunurgast
idasuunas ca 110 m kaugusele katastriüksusele Heidemanni (katastritunnus:
93002:001:0035). (graafiline lisa 1)
Mäebüroo Nord OÜ 2022 4
Geoloogilise uuringu loa taotlus. Kobra IV uuringuruum.
Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor asub taotletavast uuringuruumi
teenindusalast ~11,2 km kaugusel edelas.
Kobra IV uuringuruumi teenindusala ei ole keskkonnaregistri maardlate nimistus
maavarana arvel ning teenindusalal ei ole varem geoloogilisi uuringuid teostatud.
Taotletavast alast ca 18 m kaugusele lääne suunas asub Kobra dolokivimaardla
(registrikaart nr 942).
Kobra maardlat on esmalt uurinud 2016. a OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tehtud töö kohta on
koostatud aruanne „Kobra uuringuruumi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga
01.01.2016. a“ (T. Tuuling, A. Põldvere, S. Kärber, 2016, EGF 8677). Uuringu käigus
rajati kokku üheksa puurauku sügavusega 20 m ning katendi määramiseks rajati 30 šurfi.
Rajatud 2016. a puuraukude asukohad ja põhiandmed on toodud graafilisel lisal 1. Uuringu
tulemusena vormistati Kobra dolokivimaardla registrikaarti numbriga 942, kus
põhimaavara on ehitusdolokivi ning kaasnevaks maavaraks on ehituskruus ja ehitusliiv.
Arvele võeti keskkonnaregistris neli aktiivse tarbevaru plokki: üks ehitusliiva plokk, üks
ehituskruusa plokk ja kaks ehitusdolokivi plokki (madalamargiline ja kõrgemargiline).
Nimetatud aktiivsete tarbevaru plokkide kaevandamiseks hetkel taotletakse keskkonnaluba
(arendaja Kivikandur OÜ).
3. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste
ülevaade ning maavara eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu
Kobra maardla kasulik kiht on seotud Alam-Siluri ladestu Raikküla lademe (S1rk)
paksukihilise dolokiviga. Maardla jääb kvaliteetsete karbonaatkihtide leviku lõunapiirile.
Maardlas on õhukene pinnakatte, mis lihtsustab kaevandamist.
Allpool toodud maaavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumitingimused, mis on
analoogias Kobra uuringuruumi maavara kvaliteedi näitajatega, mis on määratud 2016. a
geoloogilise uuringu aruandes (T. Tuuling jt, EGF 8677) järgi.
Kobra uuringuruumi läbilõikes võib üldjoontes välja eraldada 5 litoloogiliselt eriilmelist
kivimkompleksi (kihti): 1. kiht: dolokivi, pisi- ja peenekristalliline, domeriidi kelmete ja
vahekihtidega, ülaosas sinakashall, savikas, allosas beežikashall; 2. kiht: dolokivi,
valkjashall, vahelduvalt jämedakristalliline kavernoosne ja pisikristalliline, tihe; 3. kiht:
dolokivi, vahelduvalt pisikristalliline rohekashall, savikas tihe ja keskmisekristalliline
sinakashall poorne, kavernoosne; 4. kiht: dolokivi, beežikashall, vahelduvalt pisi- ja peene-
kuni keskmisekristalliline; 5. kiht: dolokivi, rohekashall, savikas, massiivne, tihe. Kogu
läbilõikes esineb ränimugulaid. Avatud dolokivilasund on üldilmelt suhteliselt massiivne,
väheste lõhedega ja nõrgalt karstunud. (T. Tuuling jt, EGF 8677)
2016. a uuritud kivikompleksi (viis kihti) keskmine paksus on 16,8 m, millest 3,6 m vastab
madalamargilise ehitusdolokivi nõuetele ja ülejäänud osa keskmise paksusega 13,2 m
vastab kõrgemargilise ehitusdolokivi nõuetele (2005. a määruse nr 44 järgi).
Katendi paksus Kobra uuringuruumi piires varieerub vahemikus 2,7 kuni 4,1 m, keskmine
3,2 m. Dolokivi kihtide katendiks on 0,2–0,7 m paksune kasvukiht ja 2,1 kuni 3,6 meetri
paksune moreenikiht, kus kohati esineb veeriseline liiva kiht.
Madalamargilise ehitusdolokivi füüsikalis-mehhaanilised kvaliteedi keskmised näitajad on
järgmised: survetugevus on 131 MPa, külmakindlus „15“, kivimi mahumass on
2638 kg/m3 , veeimavus 2% ja Los-Angelese katse järgi keskmine kaalukadu on 30%, mis
võimaldab valmistada III-IV klassi killustikku. Madalmargilise ehitusdolokivi puhul tuleb
Mäebüroo Nord OÜ 2022 5
Geoloogilise uuringu loa taotlus. Kobra IV uuringuruum.
eeldada madalat killustiku väljatulekut mäemassist, mis on tingitud rohkete domeriidi
vahekihtide esinemisest.
Kõrgemargilise ehitusdolokivi füüsikalis-mehhaanilised kvaliteedi keskmised näitajad on
järgmised: survetugevus on 125 MPa, külmakindlus on vähemalt 25 tsüklit, kivimi
mahumass on 2574 kg/m3, veeimavus 2% ja Los-Angelese katse järgi keskmine kaalukadu
on 33%.
Madalamargilise ehitusdolokivi loodusliku materjali keemiline koostis on järgmine:
CaO keskmine sisaldus on 26,81%, MgO keskmine sisaldus on 18,26% ja lahustamatu
jäägi keskmine sisaldus on 10,69%.
Kõrgemargilise ehitusdolokivi loodusliku materjali keemiline koostis on järgmine:
CaO keskmine sisaldus on 27,51%, MgO keskmine sisaldus on 19,18% ja lahustamatu jääk
keskmine on 8,49%.
Kobra uuringruumi piires õnnestus kontuurida ehitusliiva ploki 1 aT pindalaga 0,88 ha
kasuliku kihi keskmise paksusega 1,59 m ja ehituskruusa ploki 2 aT pindalaga 1,79 ha
kasuliku kihi paksusega 1,43 m. Ehituskruusa ja ehitusliiva kvaliteedi näitajad on hinnatud
2005. a määruse 44 nõuetele vastavalt.
Maardla registrikaardi nr 942 andmetel on põhjaveehorisont vabapinnaline ja keskmine
põhjaveetase on absoluutkõrgusel 39–41 m, hooaja veetaseme kõikumine on kuni 1 m.
Piirkonna vettandvateks kihtideks on Alam-Siluri ladestu Raikküla lademe dolokivide
ülemine lõheline osa. Põhjaveevoolu üldine suund on kagusse väga väikese kallakusega.
Kogu dolokivi kasulik kiht lasub allpool veetaset. Tulevasel kaevandamisel
väljapumbatavat vett on võimalik juhtida kraavide kaudu Vaki ojja, mis jääb taotletavast
uuringuruumist ca 505 m kaugusel edela suunas.
Kobra IV uuringuruumis esineva maavara kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist.
Ehitusdolokivi saab kasutada killustiku tootmises, mis leiab rakendust üldehitus- ja
teedeehitustöödel. Ehituskruusa ja ehitusliiva nõuetele vastavat materjali saab kasutada
teedeehituses ja üldehitustöödel. Pärnumaal on tõusnud ehituskillustiku nõudlus seoses
riigiteede ja Rail Balticu trassi ehitusega.
4. Geoloogilise uuringu kirjeldus ja andmed kasutatavate
uuringumeetodite kohta
Geoloogiline uuring viiakse läbi Kobra IV uuringuruumi piires, pindalal 79,23 ha,
eesmärgiga selgitada uuringuruumis lasuvate setendite kasutamis- ja
kaevandamisvõimalusi. Uuringu käigus tehakse kindlaks maavara lasumistingimused,
koostis ja omadused ning määratakse uuritava maavara võimalikud kasutusalad; hinnatakse
uuringuruumi ja selle ümbruse hüdrogeoloogilisi tingimusi, nende võimalikku muutumist
kaevandamise käigus ja määratakse kaevandamise mõjupiirkonna ulatus; kavandatakse
abinõusid maapõues tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks.
Geoloogilise uuringu tegemisel juhindutakse kehtivatest seadustest. Kobra IV
uuringuruumi geoloogilise uuringu teostab Mäebüroo Nord OÜ.
Uuringutöö koosneb ettevalmistus-, väli-, ja kameraaltöödest. Ettevalmistustööd hõlmavad
peamiselt välitööde planeerimist. Välitöödel rajatakse puuraugud ja šurfid (edasi
kaevandid), võetakse proovid, määratakse maavara lasumistingimused ning
hüdrogeoloogiline (hüdroloogiline) situatsioon. Uuringuala kohta koostatakse
instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan. Kameraaltööde käigus
Mäebüroo Nord OÜ 2022 6
Geoloogilise uuringu loa taotlus. Kobra IV uuringuruum.
analüüsitakse saadud andmestikku (sh laboritulemused) ja koostatakse aruanne varu arvele
võtmiseks keskkonnaregistris.
Geoloogilise uuringu välitööd on planeeritud teha kahes etapis – esmalt puuragregaadiga
puuraukude rajamine kivimi puursüdamiku eraldamisega ning seejärel ekskavaatoriga
šurfide rajamisega Kvaternaarisetete paksuse määramiseks. Kaevandid Kvaternaarisetete
paksuse määramiseks on vajalikud muutliku karbonaatkivimite lasumi reljeefi tõttu.
Kvaternaarisetetes kruusa/liiva kihi esinemisel võetakse proovid terakoostise määramiseks.
Puuraugud rajatakse sügavusega kuni 20 m maapinnast, šurfid rajatakse sügavusega kuni
6 m maapinnast, olenevalt Kvaternaarisetete paksusest.
Karbonaatsetete uurimiseks rajatakse puuraukude võrk tihedusega ligikaudu 300×300 m.
Uuringu käigus on planeeritud rajada kuni 24 puurauku, mille asukohad (18 tk) on
tähistatud uuringuruumi teenindusala plaanil (graafiline lisa 1), kuus puurauku on
planeeritud varuks kasuliku kihi piiritlemiseks või vajadusel duubel puurauku rajamiseks.
Kvaternaarisetetes kruusa/liiva kihi esinemisel piiritletakse lasund šurfidega
uuringuvõrguga ca 170×170 m. Uuringu käigus on planeeritud rajada kuni 45 šurfi, mille
asukohad (41 tk) on tähistatud uuringuruumi teenindusala plaanil (graafiline lisa 1). Lõplik
uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse välitööde ajal vastavalt maavara lasundi ehitusele
ning kvaliteedi muutlikkusele, kuid jälgitakse, et kinnitamisele esitatava varu puhul ei
ületaks kaevandite vahekaugus seaduses ettenähtud vahemaad.
Uuringupunktidesse rajatud kaevandites määratakse kasuliku kihi ja katendi paksus ning
võetakse litoloogiliste erimite kaupa proovid, millest tehakse vajalikud laborikatsetused.
Hüdrogeoloogilistest töödest viiakse läbi veetaseme mõõtmised kaevandites ning
ümbruskonna kraavides, samuti tehakse katsepumpamised tulevase karjääri juurdevoolu
hindamiseks ning kaevandamise mõju ulatuse määramiseks.
Kobra IV uuringuruumi teenindusala pindala on 79,23 ha. Prognoositav kasuliku kihi
keskmine paksus on 16,8 m. Hinnanguline maavaravaru uuringuruumis järgmine:
79,23 ha 16,8 m 13 310 tuh m3.
Kasuliku kihi tegelik paksus, maavara maht ning jaotumine vastavalt kasutusaladele selgub
kavandatavate geoloogiliste tööde tulemusena.
Kobra IV uuringuruumi teenindusala korrastamisel juhindutakse kehtivatest seadustest.
Puuraugud likvideeritakse kohe pärast puurkärni eraldamist ja stabiilse veetaseme
mõõtmist või peale katsepumpamist. Puuraugud täidetakse vettandva osa ulatuses puhta
loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämeteraline liiv, kruus või killustik.
Ülejäänud puuraugu õõs täidetakse kaljuses kivimis ehitusbetooniga, purdsetete osas
puurmete või pinnasega. Puuraugu ülemine osa täidetakse mullakihi paksuses mullaga.
Šurfid korrastatakse koheselt pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja vajadusel
proovide võtmist. Šurfid täidetakse samast kohast väljatud materjaliga, mis tihendatakse
mehaaniliselt ja maapinnal taastatakse kasvupinnase ja mulla kiht.
Kaevandite sulgemisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale, uuringutööde käigus ei
teki jääke ega jäätmeid. Maapõu ja maapind viiakse võimalikult uurimiseelsesse
seisundisse. Uuringuruumi teenindusala korrastamise kohta koostatakse akt, mis
kooskõlastatakse kinnisasja valdajaga ja esitatakse Keskkonnaametile heakskiitmiseks.
Taotletav Kobra IV uuringuruumi teenindusala jääb riigi kraavkuivendusega metsamaale
ning kattub maaparandussüsteemi KOBRA-HURTSIKU MK (väline tunnus:
6113130020091001) maa-alaga. Geoloogilise uuringu välitööde teostamisel ja selle
järgselt tagatakse maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu koosseisu kuuluvate
kuivenduskraavide nõuetekohane toimimine (MaaParS § 5 lg 1 ja 2).
Mäebüroo Nord OÜ 2022 7
Geoloogilise uuringu loa taotlus. Kobra IV uuringuruum.
5. Kaevandamisjäätmed
Jäätmeseaduse § 71 lg 1 alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade
uuringute töö tulemusena tekkivaid jäätmeid. Maavaraks nimetatakse eeltoodud paragrahvi
lõike 2 tähenduses maakoores looduslikult leiduva orgaanilise või anorgaanilise aine nagu
energeetilise kütuse, metallimaagi, tööstusliku mineraali või ehitusmaterjalina kasutatavat
mineraali (välja arvatud vesi). Uuring on sama paragrahvi lõike 3 sõnastuses majandusliku
väärtusega maavaralasundi otsing, sealhulgas proovivõtmine, koondproovi võtmine,
puurimine ja kaevamine.
Kobra IV uuringuruumi geoloogilise uuringu eesmärgiks on määratleda uuringuruumi
piires maavara esinemist, selle levikut, kasuliku kihi paksust, materjali kvaliteeti ning
kaevandamistingimusi tasemel, mis võimaldavad varu kinnitada aktiivse tarbevaruna.
Geoloogilise uuringu luba Kobra IV uuringuruumis taotletakse viieks aastaks ning
kaevandid likvideeritakse peale proovide võtmist ja läbilõike kirjeldamist. Geoloogilise
uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid, sest kaevanditest väljatud materjal
kasutatakse peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist kaevandite
likvideerimiseks. Maapõu ning maapind taastatakse võimalikult ligilähedaselt uuringu-
eelsele seisundile.
Jäätmeseaduse § 71 lg 4 alusel sätestatud kaevandamisjäätmetega tehtavaid toiminguid
reguleerivaid sätteid ei kohaldata muuhulgas maavara uuringute töö tulemusena tekkinud
jäätmete käitlemisele, kui need jäätmed ei teki otseselt nimetatud toimingute tulemusena.
Selliseid jäätmeid ei käsitleta kaevandamisjäätmetena ning nende suhtes kohaldatakse
üldisi jäätmehoolduse nõudeid.
Geoloogilise uuringu läbiviimiseks puudub vajadus ka Jäätmeseaduse § 352 sätestatud
jäätmehoidla rajamiseks. Geoloogilise uuringuga Kobra IV uuringuruumis ei teki
Jäätmeseaduse § 2 lg-te 1, 2 mõistes jäätmeid.
6. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja nende
vähendamise meetmed
Kavandatav tegevus ei toimu Natura 2000 võrgustiku- ega mõnel teisel looduskaitse-
piirangutega alal. Taotletav uuringuruum ei asu tiheasustusalal ning selle piires puuduvad
ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ning siia ei jää kultuurimälestisi.
Taotletava uuringuruumi teenindusalal ei paikne ühtegi hoonet. Uuringuruumile lähim
majapidamine jääb uuringuruumi kagunurgast idasuunas ca 110 m kaugusele
katastriüksusele Heidemanni (katastritunnus: 93002:001:0035). (graafiline lisa 1)
Kavandatava geoloogilise uuringuga ei kaasne keskkonnahäiringuid, mis võiks mõjutada
piirkonna veerežiimi ja vee ning pinnase kvaliteeti. Geoloogilise uuringu välitööde
teostamisel ja selle järgselt tagatakse maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu koosseisu
kuuluvate kuivenduskraavide nõuetekohane toimimine. Uuringupunktide rajamiseks
kasutatav tehnika tekitab vähesel määral müra, vibratsiooni ja paiskab õhku heitgaase, kuid
need ei ületa lubatud piirnorme ning see on samaväärne metsa ülestöötamiseks kasutatava
tehnikaga. Uuringupunktide rajamisega ja uuringualal tehnikaga liikudes ei teki tolmu.
Geoloogilise uuringuga kaasnevate avariiolukordade võimalikkus on seotud kasutatava
tehnikaga ja sellest lekkida võiva õli või kütusega. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei
ole suurem kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus,
maaparandus, metsandus). Kaevandite rajamiseks kasutatakse korras tehnikat, mis on
Mäebüroo Nord OÜ 2022 8
Geoloogilise uuringu loa taotlus. Kobra IV uuringuruum.
läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Geoloogilise uuringu välitöödel järgitakse kõiki
keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid.
Kobra IV uuringuruumi geoloogilise uuringu välitöödega kaasnev keskkonnamõju iseloom
ja ulatus on väike, jäädes kohalikule tasandile – kaevandid likvideeritakse kohe peale
geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist rajamise päeval, uurimistööga ei
reostata ega võeta põhjavett, ei tekitata jäätmeid ega normatiive ületavat müra või tolmu.
Kobra IV uuringuruumi teenindusala korrastamisel juhindutakse kehtivatest seadustest.
Kaevandite sulgemisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale, uuringutööde käigus ei
teki jääke ega jäätmeid. Maapõu ja maapind viiakse võimalikult uurimiseelsesse
seisundisse. Uuringuruumi teenindusala korrastamise kohta koostatakse akt, mis
kooskõlastatakse kinnisasja valdajaga ja esitatakse Keskkonnaametile heakskiitmiseks.
Geoloogilise uuringu mõju kestvus on lühiajaline ning ei halvenda ümbruskonna
keskkonnatingimusi. Maa-ala topograafilise mõõdistamisega ei avaldata keskkonnale
mõju.
7. Kavandatav tööde ajakava
RONK OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba Kobra IV uuringuruumis viieks aastaks.
Geoloogilise uuringu prognoositav ajakava loa saamisest alates on toodud alljärgnevalt:
- geoloogilise uuringu ettevalmistamine: 10 kuud;
- maa-ala topograafiline mõõdistamine, kaevandite ja puuraukude rajamine, proovide
võtmine ja uuringuruumi korrastamine: 16 kuud;
- proovide korrastamine ja laboritööd: 10 kuud;
- geoloogilise uuringu aruande koostamine: 12 kuud;
- uuringuaruande kinnitamine Maa-ametis: 6 kuud.
Olenevalt geoloogilise uuringu loa saamise aastaajast, kaevandite rajamiseks sobilikust
ajast ning ettenägematutele viivitustele võib tööde teostamine nihkuda kuni 6 kuud.
Koostaja: Taotleja:
Veronika Valling
geoloogiainsener Juhatuse liige
Mäebüroo Nord OÜ RONK OÜ
14.01.2022
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Mäebüroo Nord OÜ 2022 9
Tekstilisa 2
ANDMED GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SISESTAMISEKS
KOTKAS ANDMEBAASI
1. Geoloogilise uuringu loa taotlus
Loa taotleja
Ärinimi / Nimi RONK OÜ
Registrikood / Isikukood 11005130
Postiaadress* Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harju
maakond 76902
Taotluse koostaja kontaktisik* Aivar Kuusmik
Kontakt e-posti*
[email protected]
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi* Mäebüroo Nord OÜ
Registrikood / Isikukood* 11560452
Postiaadress* Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Pärnu
mnt 232/4, 11314
Loa kehtivus
Loa kehtivus aastates* 5
Käitise tegevuse algusaeg -
Uuringuruumi andmed
Nimetus* Kobra IV uuringuruum
Tüüp* Maismaa
Uuringuruumi ja selle
79,23 ha
teenindusala pindala, ha*
Uuringuala ruumikuju* Digitaalne lisa 2. Kobra IV uuringuruum.
Uuringuruumi teenindusala nurgapunktide
koordinaadid.xlsx
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK* 0638
Kohaliku omavalitsuse nimetus* Põhja-Pärnumaa vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Kobra
Maardla osa nimetus -
Maardla registrikaardi number 942
Maavara Dolokivi, kõrgemargiline
Muu maavara -
Uuritava maavara võimalikud
Teedeehitus, üldehitus
kasutusvaldkonnad
Hinnanguline maavara kogus,
13 310
arvestades kaevandamiskadusid*
Hinnangulise maavara ühik* tuh m³
Tekstilisa 2
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk* Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m* 20
Puuraukude arv* 24
Uuringukaeveõõnte arv* 45
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine, katsepumpamine, veeproovi
võtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö -
Geofüüsikalised tööd:
-
elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd:
-
gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd Killustiku purunemiskindluse ja külmakindluse
määramine, kivimi lühendatud keemiline analüüs,
purdsetete terastikulise koostise määramine, uuringuala
topograafiline mõõdistamine
Kas tekib jäätmeid* Ei
Ajutiste ehitiste loetelu -
Lisad
Nimetus* Manus*
Seletuskiri* Geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri. Kobra IV
uuringuruum. asice
Uuringuruumi teenindusala Kobra IV uuringuruum. Uuringuruumi teenindusala
plaan plaan.asice
Kaevandamise jäätmekava -
Maaomanike nõusolekud -
Muud lisad Digitaalne lisa 1. Kobra IV uuringuruum.
Uuringuruumi teenindusala ruumikuju.dgn
Tekstilisa 1. Katastriüksuse Vändra metskond 17 Riigi
kinnisvararegistri väljavõte.pdf
Tekstilisa 2. Andmed geoloogilise uuringu loa taotluse
sisestamiseks.pdf
1. Geoloogilise uuringu loa taotlus
Loa taotleja
Ärinimi / Nimi RONK OÜ
Taotluse koostaja kontaktisik Aivar Kuusmik
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Mäebüroo Nord OÜ
Registrikood / Isikukood 11560452
Postiaadress Pärnu mnt 232/4, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Loa kehtivus
Loa kehtivus aastates 5
Käitise tegevuse algusaeg
Uuringuruumi andmed
Nimetus Kobra IV uuringuruum
Tüüp Maismaa
Veekogu liik Siseveekogu
Uuringuruumi ja selle teenindusala 79.23
pindala, ha
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0638 Põhja-Pärnumaa vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Kobra
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number 942
Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise
maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik
Dolokivi, Teedeehitus, üldehitus 13 310 tuh m³
kõrgemargiline
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 20
Puuraukude arv 24
Uuringukaeveõõnte arv 45
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Katsepumpamine
Veeproovide võtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd:
elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria,
km
Muud sihtotstarbelised tööd Killustiku purunemiskindluse ja külmakindluse määramine, kivimi lühendatud
keemiline analüüs, purdsetete terastikulise koostise määramine, uuringuala
topograafiline mõõdistamine
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Lisad
Seletuskiri Lisa 1: Geoloogilise_uuringu_loa_taotluse_seletuskiri._Kobra_IV_uuringuruum.
asice
Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Kobra_IV_uuringuruum._Uuringuruumi_teenindusala_plaan.asice
Muud lisad Lisa 3: Digitaalne_lisa_1._Kobra_IV_uuringuruum._Uuringuruumi_teenindusal
a_ruumikuju.dgn
Lisa 4: Tekstilisa_1._Katastriuksuse_Vandra_metskond_17_Riigi_kinnisvarare
gistri_valjavote.pdf
Lisa 5: Tekstilisa_2._Andmed_geoloogilise_uuringu_loa_taotluse_sisestamisek
s.pdf
Maa loend
Vana
Objekti Arvele Volitatud Pind
RVR Katastritunnus Valitseja Asukoht Soetamismaksumus
kood võetud asutus m²
kood
1 KV2145M1 01001924 93002:001:0093 01.01.2011 70001231 70004459 Pärnu 1655300 0
Keskkonnaministeerium Riigimetsa maakond,
Majandamise Põhja-
Keskus Pärnumaa
vald,
Kobra
küla,
Vändra
metskond
17