dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Enampakkumise alghinna vajaduse ja alghinna suuruse kohta arvamuse küsimine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. märts 2022
Viit
17-1/2022/1700-1
Registreeritud
4. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/2022
Vastutaja
Keiu Käära
Lahendamise tähtaeg
17. märts 2022

Failid

  • 📎DM-118173-10.pdf (1).bdoc7464 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 03.03.2022 nr DM-118173-10 Enampakkumise alghinna vajaduse ja alghinna suuruse kohta arvamuse küsimine Katastriüksusele Vändra metskond 17 (katastritunnus: 93002:001:0093), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus, on uuringuloa saamiseks taotluse esitanud järgmised kolm ettevõtet: 1. Krüüdneri Karjäär OÜ (registrikood 10698390, aadress Näituse tn 21, Tartu linn, Tartu linn 50409 Tartu maakond), kes esitas uuringuloa taotluse Kobra II uuringuruumile 16.12.2021 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 16.12.2021 dokumendina nr DM- 118173-1). Teade taotluse menetlusse võtmisest on avaldatud 13.01.2022 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2. RONK OÜ (registrikood 11005130, aadress Järvekalda tee 1, Harkujärve küla, Harku vald 76902 Harju maakond), kes esitas uuringuloa taotluse Kobra IV uuringuruumile 14.01.2022 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 14.01.2022 dokumendina nr DM- 118757-1). MaaPS § 33 lõike 7 kohaselt, kui 30 päeva jooksul esimesena esitatud uuringuloa taotlusest avalikkuse teavitamisest arvates esitatakse samale riigile kuuluvale maapõue osale teine uuringuloa taotlus ja esitatud taotlusi ei saa ühel ajal rahuldada, selgitatakse välja isik, kelle taotlust loa andja edasi menetleb, uuringuloa saamise õiguse enampakkumisel käesoleva seaduse § 34 kohaselt. MaaPS § 34 lõike 2 alusel korraldab enampakkumise uuringuloa andja ehk Keskkonnaamet. Vastavalt keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind“ § 4 lõikes 4 sätestatule palub Keskkonnaamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust uuringuloa saamise õiguse enampakkumise alghindade määramise vajaduse ja suuruse kohta. Keskkonnaamet palub motiveeritud arvamust esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 17.03.2022. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse enampakkumiste alghinna määramise vajadus ja alghinna suurus Teie arvamuseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Taotlus T-L.MU/1010826 2. Taotlus T-L.MU_1011188 Moonika Aunpuu 5698 0504 [email protected] 2(2) 1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Krüüdneri Karjäär OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Krister Kaasik Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Maavarauuringud OÜ Registrikood / Isikukood 14346587 Postiaadress Liiva tn 41, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Kobra II Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala 23.06 pindala, ha Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0638 Põhja-Pärnumaa vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Kobra dolokivimaardla Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 942 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik Dolokivi, Ehitus, teede ehitus 3 000 tuh m³ kõrgemargiline Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 20 Puuraukude arv 10 Uuringukaeveõõnte arv 10 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd proovid killustiku purunemiskindluse ja külmakindluse määramiseks, dolokivi keemilise koostise määraminetopotööd Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: GULT_SELETUSKIRI_KOBRA_II.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: GRAAF_LISA_1_KOBRA_II_UURINGUPLAAN.asice Muud lisad Lisa 3: GULT_VORM_KOBRA_II.pdf Lisa 4: MAPINFO_FAILID.zip Lisa 5: teenus_2130587_P._Parnumaa_Kobra_Kobra_ll_UUR.bdoc Krüüdneri Karjäär OÜ KOBRA II GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS Kobra küla Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond 2021 GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle ümbrusest Krüüdneri Karjäär OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba tarbevaru tasemel dolokivi geoloogilisks uuringuks Pärnumaal, Põhja-Pärnumaa vallas, Kobra dolokivi- maardlaga piirneval alal Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt hallataval maaüksusel Vändra metskond 17 (katastritunnus 93002:001:0093). Kobra II uuringu- ruumi teenindusalast lääne poole jäävad Kobra dolokivimaardla plokid 3 aT ja 4 aT, mille piires taotleb kaevandamise luba Kivikandur OÜ. Kaevandamise loa taotluse peale on Keskkonnaamet algatanud keskkonnamõju hindamise, mida viib läbi Alkranel OÜ. Kobra dolokivimaardla dolokivi on valdavalt väga kõrge kvaliteediga ja arvele võetud kõrgemargilise ehitusdolokivina. Kõrgemargilise dolokivi varu maht 14,47 hektaril on 1,9 miljonit kuupmeetrit. Kobra dolokivimaardla asub kvaliteetsete paekihtide leviku lõunapiiril, suhteliselt õhukese pinnakattega alal. Kobra maardlast lõuna pool kõrgemargilise ehitusdolokivi varud täielikult puuduvad, seega on igati põhjendatud piirkonna täiendav geoloogiline uuring kõrgemargilise ehitusdolokivi täiendava ressursi arvele võtmiseks. See leevendaks oluliselt Pärnumaal järsult suurenevat kvaliteetse ehituskillustiku põuda. Kobra maardlale lähimas, ligikaudu 30 km lääne poole jäävas Anelema maardlas on 2018. a geoloogilise uuringu tulemuste alusel määruse nr 52 kohaselt tegemist valdavalt madalamargilise dolokiviga, samuti ka dolokiviga, mis sobib täiteks (täitedolokivi). Kobra maardla dolokivi oleks esmajoones kasutatav Rail Balticu trassi ehitiste varustamiseks, samuti kasutatav piirkonna teedeehituses. Kobra maardla ja sealhulgas taotletav uuringuala jäävad Rail Balticu trassist vaid ligikaudu 10 km kaugusele ja olemasolev teedevõrk lubab maardlas valmistatud killustikku tarnida väheste transpordikuludega trassi piirkonda nii põhja kui ka lõuna suunas. Eesti Geoloogiateenistuse uurimistöös „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas“ on välja toodud (lk 120), et Pärnumaal on vaja tõsta varustuskindlust kõrgemargilise ehituspaekiviga (nagu on arvel Kobra dolokivi- maardlas). Pärnu maakonna varustuskindluse perspektiivi kohta järeldatakse (lk 140), et varustatus on tagatud madalamargilise ehitusdolokiviga ja karbonaatse täitematerjaliga, kuid suuremate taristuobjektide rajamiseks, eelkõige riigiteede jaoks tuleb III klassi ehituskillustikku tuua Pärnumaale teistest Eesti piirkondadest, sest kõrgemargilise ehitusdolokivi varu maakonnas ei ole selleks piisav. Samas olukorras on ka Pärnumaa naabermaakonnad Viljandi, Järva, Rapla ja Lääne, kus kõrgemargilise paekivi varud on piiratud ja ei taga ka nendes piirkondades kohalikke vajadusi kvaliteetse ehituskillustiku järele. Lisaks tuleb arvestada transpordikuluga, sest ehitusmaavara või sellest toodetud killustiku transport mööda maanteid on majanduslikult otstarbekas vaid kuni 30–40 km (max 50 km) karjäärist. Pärnu maakonna varustatuse tagamiseks ehitusotstarbeliste karbonaatsete kivimitega aastani 2030 on hinnanguline paekivi vajadus kokku üle 3,2 mln m3, mida peamiselt kasutatakse riigiteede ehituseks ning remondiks (ligi 2,2 mln m3) ja Rail Baltica rajamiseks aastatel 2020–2026 (üle 0,8 mln m3). Ülejäänud väiksemad tarbijad, sh KOVid vajavad ligikaudu 0,2 mln m3. Arvestades kõrgemargilise ehituskillustiku uuritud tooraine (karbonaatkivimite) defitsiiti Pärnu maakonnas, oleks otstarbekas jätkata geoloogilisi uuringuid piirkondades, kus senised uuringud lubavad eeldada kõrgemargilise dolokivi jätkuvat levikut. Selliste uuringute läbiviimine riigile kuuluvatel maadel ei lähe vastuollu riigi huvidega. Olemasoleva Kobra maardla ja taotletava uuringuruumi teenindusala vahele on jäetud ligikaudu 30 m laiune ala koos kuivenduskraaviga. Ala võib olla hilisemalt kaevandamise korral kasutatav teenindusmaana, kuhu saab ladustada müra leviku tõkestamiseks katendit ja rajada vajadusel teenindav tee. Kraavi saab kasutada karjäärivee ärajuhtimiseks. Teenindusala on ümbritsetud metsaga. Maapind teenidusala piires on tasane, jäädes ligikaudu 41 m abs. kõrgusele. Kuivenduskraavide võrgustik juhib pinnasevee lõuna suunas Vaki ojja. Vaki oja jääb ligikaudu 0,8 km kaugusele lõunas, Vändra jõgi ligikaudu 0,6 km kaugusele ida suunas. Taotletaval uuringuruumi teenindusalal ega selle vahetus läheduses ei asu looduskaitse- ega Natura alasid ning kaitsealuseid üksikobjekte. Teenindusalal puuduvad ehitised ja kommunikatsioonid. Taotletav Kobra II uuringuruumi teenindusala jääb riigi kraavkuivendusega metsamaale, Kobra Hurtsiku mk (MS6113130020091 kood 001) maaparandusehitisele. Põllumajandus- ja Toiduamet on andnud nõusoleku geoloogiliste uuringute läbiviimiseks (kiri nr 6.2-2/51522; 03.12.2021; lisatud taotlusele). Geoloogilise uuringu teostamise ajal ja selle järgselt tuleb tagada maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu koosseisu kuuluvate kuivenduskraavide nõuetekohane toimimine. Ligikaudu 2 km kaugusele loode poole jääb Mukri maastikukaitseala, ühtlasi Natura 2000 võrgustiku loodusala. Rohkem kui kilomeetri kaugusel põhja pool asuvad kaitsealuse linnuliigi pesapaigad. Ligikaudu 0,65 km kaugusele ida poole jääb Heinmaa talu elamu ja 0,8 km kaugusele põhja poole Tammekännu talu elamu. 2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad, lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja kasutusvaldkonnad Geoloogiline uuritus Kobra maardla dolokivi geoloogilise uuringu (Tuuling jt, 2016; EGF 8677) andmetel koosneb ligikaudu 3 m tüsedune pinnakate rähksest moreenpinnasest, millel esineb kohati madalaid kruuskast liivast koosnevaid seljandikke. Kasvukihi paksus varieerub 0,2–0,7 m vahemikus. Dolokivilasundi pealispinna abs. kõrgus jääb 37–39,5 m vahemikku, üldine langus lõuna suunas. Kobra maardla dolokivide läbilõikes eraldatakse välja (Tuuling jt, 2016) 5 litoloogiliselt eriilmelist kivimkompleksi (kihti). 1. kiht: pisi- ja peenekristalliline dolokivi, valdavalt tihe, kuid mõne sentimeetriste vahekihtidena kohati poorne ja kavernoosne, lainjate hargnevate katkendlike domeriidi kelmete ja vahekihtidega. Ülemises pooles on kivim värvuselt sinakashall, savikas, domeriidi vahekihtide paksus ulatub kohati 2 cm-ni, allosas aga beežikashall ja vähem savikas. Nende vahelist piiri markeerib püriitse impregnatsiooniga, sügavate soppidega katkestuspind. Tekstuurilt on kivim lainjaskihiline kuni poolmuguljas, õhukese- kuni keskmisekihiline. Nimetatud kompleksi paksus on 2,2–5,3 m, keskmiselt 3,6 m, olles suurem loode- ja kagunurgas. Kohati on kivim purustatud, seda eriti ülaosas. Alumiseks piiriks on litoloogiline kontakt. 2. kiht: valkjashall, vahelduvalt pisi- ja jämedakristalliline dolokivi, milles esineb harva savikaid kelmeid, iseloomulikud on stüloliitpinnad ja valged ränimugulad. Kompleksi paksus on 5,2–6,1 m, keskmiselt 5,6 m. Ülemises kolmandikus on kivim valdavalt jämedakristalliline, koosnedes algselt korallide fragmentidest, milles esinevad kuni 5 cm paksusega peenemakristallilised intervallid. Jämedakristalliline dolokivi on poorne, kavernoosne. Peene- kuni pisikristalliline dolokivi, mis lasub antud litoloogilise erimi keskosas, on valdavalt õhukesekihiline, plaatjas. Alumises kolmandikus vahelduvad jäme ja pisikristalliline dolokivi, kusjuures viimane neist on sageli õrnalt roheka tooniga. Alumine piir on üleminekuline. 3. kiht: vahelduvad savikas pisikristalliline rohekashall ja keskmisekristalliline sinakashall dolokivi, peene- ja keskmisekihiline, domeriidi kelmete ja vahekihtidega. Sinakashalli keskmisekristallilise dolokivi selgepiirilised kihid on 1–10 cm paksused, poorsed ja kavernoossed, tühikud _ 2–4 mm. Domeriidi kelmed ja kuni 1 cm paksused hajusad vahekihid on horisontaalsed, lainjad, kohati katkendlikud. Ülaosas valdavat horisontaalkihilist tekstuuri rikuvad allpool horisontaalsed, harvem kallakad elutegevuse jäljed, mis esinevad katkestuspindade all olevas kivimis kuni 10 cm ulatuses. Rohkesti on püriitse impregnatsiooniga katkestuspindu. Kivimkompleksi paksus on 3,5–4,1 m, keskmiselt 3,9 m. Alumine piir on püriitse impregnatsiooniga katkestuspinnal. 4. kiht: beežikashall, vahelduvalt pisikristalliline ja peene–keskmisekristalliline dolokivi, keskmise ja õhukesekihiline, domeriidi kelmete ja vahekihtidega (sarnane lasuva intervalliga, kuid siin on kivim beežika tooniga ja pisikristalliline dolokivi on vähem savikas). Peene–keskmisekristallilise dolokivi selgepiirilised kihid on kuni 10 cm paksused, enamasti 1–5 cm paksused, poorsed ja kavernoossed, tühikud valdavalt _ 2–4 mm, üksikud kuni 2 cm. Sügavuse suunas peene–keskmisekristallilise dolokivi osatähtsus väheneb, kuni valdavaks saab pisikristalliline dolokivi. Domeriidi kelmed ja kuni 0,5 cm paksused vahekihid on horisontaalsed, lainjad, kohati katkendlikud. Rohkesti on püriitse impregnatsiooniga katkestuspindu. Kogu intervallis esineb ränimugulaid, eriti kompleksi alumises osas, kus on valdav lamavale kompleksile iseloomulik pisikristalliline dolokivi. Kivimkompleksi paksus on 1,5–3,2 m, keskmiselt 2,6 m. Alumine piir on üleminekuline. 5. kiht: rohekashall, pisikristalliline, savikas, tihe dolokivi, valdavalt keskmisekihiline, domeriidi lainjate, hargnevate ja katkendlike kelmete ja kuni 0,5 cm paksuste hajusate vahekihtidega, kogumikena on vahekihid kuni 2 cm paksused. Kivim on massiivne, puursüdamiku tulbad ulatuvad siin kuni 0,5 meetrini. Kivimkompleks on avatud kuni 1,8 m paksuselt. Dolokivilasund on üldilmelt suhteliselt massiivne, väheste lõhedega ja nõrgalt karstunud. Kogu dolokivi läbilõikes esineb ränimugulaid. Piirkonna vettandvateks kihtideks on Siluri ladestu Raikküla lademe dolokivide ülemine lõheline osa. Kvaternaarisetted paksusega ligikaudu 3 m on peamiselt aeratsioonivööks, mille kaudu sademed infiltreeruvad Siluri veekompleksi karbonaat- kivimitesse. Maardla piirkonnas on Siluri veekihi paksus 60–70 m, mille moodustavad nii suure veeandvusega tugevalt lõhelised ja kavernoossed karbonaatkivimid kui ka veevaesed savikad dolokivid ja merglid. Kobra maardla piires lasuvad uuritud sügavuses (kuni 20 m) Raikküla lademe dolokivid, mis uuringupuuraukude andmeil on suhteliselt massiivsed, nõrgalt kavernoossed (veidi kavernoossem on jämedakristalliline valkjashall dolokivi ~6,5–12 m intervallis), väheste lõhedega, vaid kohati veidi karstunud. Veekiht on surveta. Mõõdetuna septembris 2015. a. jäi veetase maapinnast 0,8–2,3 m sügavusele sõltuvalt paikkonna reljeefist (absoluutkõrgusele 36,9–40,6 m). Puuraukudes mõõdeti veetasemed üheaegselt ka 2015.a. 1. aprillil, mil veetase jäi keskmiselt 0,6 m kõrgemale võrreldes septembriga. Põhjaveeseire andmetel ulatub Siluri–Ordoviitsiumi Pärnu põhjavee- kogumi põhjaveetaseme muutuste amplituud 1,8 meetrini, pikaajalises vaatlusreas 2,0 meetrini (Türi-Allikul asuv seirepuurauk 10597). Põhjaveevoolu üldine suund on kagusse väga väikese kallakusega. Kogu dolokivilasund jääb põhjaveetasemest madalamale. Kobra maardlal lähiümbruse looduslikud veekogud puuduvad. Kuna maardla ise ja seda ümbritsevad alad on liigniisked, on siia rajatud kuivenduskraavide võrgustik. Maardla loodepiiriga paralleelselt kulgeb ca 1,7 m sügavune ja 8 m laiune kraav, mis on Rehemetsa maaparandussüsteemi eesvooluks. Maardlast ligikaudu 500 m lääne pool suubub see Vaki ojasse. Ka maardla idapiiri lähedusse jääva kraavi abil juhitakse liigveed Kobra-Hurtsiku maaparandussüsteemi eesvoolu kaudu Vaki ojja. Nimetatud eesvool suubub Vaki ojja maardlast 1,3 km lõuna pool. Vaki oja (Sõõrike jõgi) saab alguse Mukri rabast ja suubub Vaki küla juures Vändra jõkke (suubumiskoht jääb Kobra uuringuruumist linnulennult 6,5 km lõuna poole). Kesk- ja ülemjooksul on oja süvendatud, alamjooksul voolab looduslikus sängis (veekogu kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu). Oja suubumiskohal jõkke on maapinna absoluutkõrgus ca 28 m. Maardlal jäävad absoluutkõrgused 40–42 m vahemikku. Oja langus on suurem alamjooksu viimasel 2 kilomeetril - ~2,7 m kilomeetri kohta, kesk- ja ülemjooksul aga ~1 m kilomeetri kohta. Vändra jõgi jääb maardlast ~1,5 km ida poole. Kvaliteedinäitajad Kobra maardla põhimaavara moodustab Alam-Siluri Raikküla lademe dolokivi. 1. kihi puhul (aktiivse tarbevaru 3. plokk), lähtekivimi külmakindluse katsetulemused ei garanteeri külmakindluse marki „25”. Tegemist madalamargilise ehitusdolokiviga, mille survetugevus on 130 MPa ja külmakindlus „15”. Kivimi mahumass on 2638 kg/m3 ja veeimavus 2%. Los-Angelese katsetulemuste põhjal on 1. kihi kivimist võimalik valmistada III-IV klassi killustikku (LA 28–31), kuid samas võib selle kihi puhul eeldada madalat killustiku väljatulekut mäemassist, mis on tingitud rohkete domeriidi vahekihtide esinemisest. Madalamargilise ehitusdolokivi varu maht on 523 tuh.m3. Kihi keskmine paksus on 3,6 m. Ülejäänud osa läbilõikest (2.–5. kiht) (aktiivse tarbevaru 4. plokk) vastab kõrgemargilise ehitusdolokivi nõuetele, mille survetugevus on keskmiselt 125 MPa ja külmakindlus vähemalt 25 tsüklit. 4. ploki kivimi mahumass on 2574 kg/m3 ja veeimavus 2%. 2.–5 kihi puhul jääb killustiku purunemiskindlus LA katsel vahemikku 27–38, millest kvaliteetsemad on 2. ja 4. kiht. Killustiku külmakindlus määrati vaid kahel proovil: vastupidavam on läbilõike ülemises pooles (1.+2. kiht) lasuv kivim, mille massikadu oli külmutamisel-sulatamisel 0,9%, vastates külmakindluse kategooriale F1. 3.–5. kihi kivimi külmakindluskategooria on F2, massikadu külmutamisel-sulatamisel oli 2%. Keemiliselt koostiselt on Kobra maardlas tegemist kõrge MgO-sisaldusega (16,78– 20,85%, keskmiselt 19,01%) dolokiviga, milles on väga ebaühtlaselt jaotunud terrigeensed lisandid. Lahustumatu jäägi sisaldus muutub vahemikus 3,84–14,00% ja on keskmiselt 8,90%. Kavandatava uuringu käigus selgitatakse välja Kobra II uuringuruumis asuva dolokivi kvaliteet, maht ja kaevandamise mäetehnilised tingimused. 3. Geoloogilise uuringu meetodid, uuringu läbiviimise aeg Kobra II uuringuruumi piiresse kavatsetakse rajada kuni 10 puurauku sügavusega kuni 20 m ja pinnakattesetete koostise ning paksuse väljaselgitamiseks kuni 10 kaevandit. Uuringuruumis paiknevate aluspõhjakivimite uurimiseks kavandatud puuraugud rajatakse puuragregaadiga UGB-1-VS. Puurimisel kasutatakse puurtoru läbimõõduga 112 mm. Kogu puursüdamik proovitakse killustiku füüsikalis- mehaaniliste omaduste määramiseks. Määratakse ka aluspõhjakivimite keemiline koostis. Pinnakattesetete koostise uurimiseks rajatakse ekskavaatoriga kaevandid, millest võetakse proovid lõimise ja savi- ning tolmuosakeste sisalduse määramiseks. Hüdrogeoloogilisi katsepumpamisi kavandatakse puuraukude paaris teenindusala kesk-idaosas. Peale veetasemete mõõtmist puuraugud likvideeritakse ettenähtud korras. Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbrus (40 meetri ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:2000. Uuringuruumi plaani, uuringupunktide läbilõigete ning laboratoorsete uuringute tulemuste põhjal arvutatakse uuringuruumis oleva maavara varu. Geoloogilise uuringu loa kehtivuseks taotletakse kolme aastat. Sellesse perioodi mahuvad ettevalmistavad tööd, välitööde etapp, laboratoorsed uuringud ja aruande koostamine ning esitamine Maa-ametile varude kinnitamiseks. 4. Geoloogilise uuringu keskkonnamõju ulatus, jäätmetekkest Geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna puuraugud ja kaevandid likvideeritakse ettenähtud korras (aluspõhjakivimite osa täidetakse paekillustikuga, pinnakattesetete osa uuringuõõntest saadud materjaliga ja tihendatakse, kaeveõõnte ülemine osa kaetakse mullaga), siis on välistatud uuringu negatiivne mõju ka põhjaveele. Uuringuruumi teenindusala korrastamise kohta koostatakse akt, mis kooskõlastatakse kinnisasja valdajaga ja esitatakse Keskkonnaametile heakskiitmiseks. Välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Uuringutega kaasnev puuragregaadi ja ekskavaatori müra ning õhusaaste on vähene ja lokaalne. Kuna elamud jäävad rohkem kui poole kilomeetri kaugusele ja tundlikud keskkonnaobjekti rohkem kui kilomeetri kaugusele, siis uuringud neile negatiivset mõju ei avalda. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Puuraukudest ja/või kaevanditest võetakse proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete uuringute läbiviimiseks. Proovidest üle jääv materjal tõstetakse puurauku või kaevandisse tagasi. Koostatud: 08.12.2021 Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ Maavarauuringud OÜ diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Geoloogilise uuringuloa taotleja: Auli Solo /allkirjastatud digitaalselt/ Krüüdneri Karjäär OÜ juhatuse liige Palume geoloogilise uuringu luba väljastada digitaalselt meiliaadressile [email protected].  46.2 43.0 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 Kobra maardla 41.0 Teossaare mv 40.7 93002:001:0222 Kobra II Urtsiku Vä 42.0 uuringuruumi ndr a jõ teenindusala 93002:001:0093 gi Vändra metskond 17 Plokk 1 aT Plokk 3 aT 93002:001:0223 KOBRA-HURTSIKU MK Kobra mv Plokk 4 aT Kobra 39.5 Urtsiku põld 93002:001:0093 42.8 Vändra metskond 17 Pa 3/K 1 1925 41.9 558800 559200 41,83 7 Vä 2,8 1 VÄNDRA ndra 17,1 v 6506600 v v6506600 63801:001:0084 -Võ 38.4 Uus-Vaheltpere 39.8 idul 36.5 39.2 Plokk 3 aT ee at Plokk 4 aT 2 41.0 39.0 Kalmaru Pa 4/K 3 41,49 35.3 Plokk 2 aT 63801:001:0083 Plokk 3 aT 3,1 v v v Allikõnnu VÄNDRA Kirikumõisa Kobra-Vaheltpere Plokk 4 aT 93002:001:0224 16,5 5 38.6 Jaani 36.9 ja o ki Plokk 3 aT LEPPEMÄRGID Va Plokk 4 aT Alus: Eesti Baaskaart, leht 6321 93002:001:0093 93002:001:0093 Katastriüksuse tunnus, Pa 5/K 5 Vändra metskond 17 Vändra metskond 17 lähiaadress, piir 40,87 1 2 Kobra II uuringuruumi Varuploki piir, v 4 v v v teenindusala piir, Plokk 2 aT varukategooria 3,4 nurgapunkt, nr 15,6 4 3 Maaparandussüsteemi Kavandatud puuraugu 93002:001:0093 orienteeruv asukoht Vändra metskond 17 Menetluses oleva Kobra piir 93002:001:0125 3 dolokivikarjääri mäeeraldise piir Urtsiko-Metsa Kobra II uuringuruumi teenindusala Pa 3/K 1 Senine kaevand/puurauk, nr nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m 41,83 Suudme abs.kõrgus, m Kavandatud kaevandi Menetluses oleva Kobra 559200 2,8 Kattekihi paksus, m orienteeruv asukoht Nr X Y dolokiviarjääri teenindusmaa piir 17,1 Kasuliku kihi paksus, m v v 6506000 1 6506607.15 558743.33 2 6506513.81 559287.17 KOBRA II UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN M 1:5000 Graafiline lisa 1 3 6506109.65 559219.32 4 6506204.81 558694.01 KOBRA-HURTSIKU MK Töö: Kobra II geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine Töö nr 21-518 93002:001:0093 5 6506356.74 558665.37 Vändra metskond 17 Pindala 23,06 ha Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Kobra küla, 0 50 100 200 m Asukoht: Müüripõllu ja Uue-Müüri maaüksus Tellija: Krüüdneri Karjäär OÜ aadress: Näituse 21, 50409 Tartu Tellija esindaja: Auli Solo Kasutatud materjalid: [email protected]; tel 5071563 /allkirjastatud digitaalselt/ Kobra maardla nr 942 registrikaardi andmed Maa-ametist. 0m 200 m Kitsendused Maa-ametist. MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 November Katastriüksuste piirid Maa-ametist. Liiva 41, 50303 Tartu 2021 Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest. Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. /allkirjastatud digitaalselt/ ja toimetas: tel. 5104753 - GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Nimi: Krüüdneri Karjäär OÜ 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Näituse 21, 10698390 Tartu 50409 2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Kobra 2.2. Maardlaosa nimetus: - 2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 942 3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Kobra II 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Pärnu maakond, Põhja- Pärnumaa vald, Kobra küla, Vändra metskond 17 mü (93002:001:0093) 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 23,06 4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: dolokivi 4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus 4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid ja ühik; 3000 tuh.m3 keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 100 tuh.m3 5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ teostaja 5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303 6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne iseloom ja maht tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ] 6.2. Uurimissügavus, m: kuni 20 6.3. Puuraukude arv: kuni 10 6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: kuni 10 6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetaseme mõõtmine ja katsepumpamine uuringupuuraukudes 6.6. Geofüüsikalised tööd: - elektromeetria, km gravimeetria, km 6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline mõõdistamine, dolokivist valmistatud killustiku laboratoorsed katsetused, dolokivi keemilise koostise määramine 6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole 6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat 7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud juhul [-] /allkirjastatud digitaalselt/ Loa taotleja: Auli Solo Krüüdneri Karjäär OÜ juhatuse liige MAAVARAUURINGUD OÜ Tartu maakond Tartu linn Tartu linn Liiva tn 41 50303 Teie: 24.11.2021 nr [email protected] Meie: 03.12.2021 nr 6.2-2/51522 Kooskõlastus geoloogilisteks uuringuteks maaparandussüsteemi maa-alal Esitasite 24.11.2021 Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse geoloogilise uuringu teostamiseks maaparandussüsteemi maa-alal. Kobra II geoloogilise uuringu ala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kobra külas Kobra Hurtsiku mk (MS 6113130020091 kood 001) maaparandusehitisel Vändra metskond 17 (93002:001:0093) katastriüksusel. Uuringuruum asub kraavkuivendusega metsamaal. Põllumajandus- ja Toiduamet annab nõusoleku Kobra II uuringuruumis geoloogiliseks uuringuks järgmistel tingimustel: 1.Geoloogilise uuringu teostamise ajal ja selle järgselt tuleb tagada maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu koosseisu kuuluvate kuivenduskraavide nõuetekohane toimimine (MaaParS § 5 lg 1 ja 2). (allkirjastatud digitaalselt) RIHO ERISMAA Peaspetsialist-koordinaator Kadri Prikk Põllumajandus- ja Toiduameti Lääne regioon P.Kerese 4, Pärnu linn telefon: 444 3768 / e-post: [email protected] Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee Pärnu maakond Põhja-Pärnumaa vald Kobra küla GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS KOBRA IV UURINGURUUM Taotleja: RONK OÜ Harju maakond, Harku vald, Harkujärve küla, Järvekalda tee 1, 76902 Koostaja: Mäebüroo Nord OÜ Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Pärnu mnt 232/4, 11314 Töö nr 22GL-462 Tallinn 2022. a _________________________________________________________________________ Mäebüroo Nord OÜ Registrikood 11560452 e-post [email protected] Pärnu mnt 232/4, 11314 Tallinn KMKR nr EE101271411 telefon +372 613 9810 www.maeburoo.ee mobiiltelefon +372 508 6101 Geoloogilise uuringu loa taotlus. Kobra IV uuringuruum. Sisukord 1. Geoloogilise uuringu lähteülesanne ................................................................................... 3 2. Ülevaade uuritava ala ja uuringuruumi varasema uurituse kohta ...................................... 3 3. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade ning maavara eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu ...................................................................... 5 4. Geoloogilise uuringu kirjeldus ja andmed kasutatavate uuringumeetodite kohta.............. 6 5. Kaevandamisjäätmed ......................................................................................................... 8 6. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja nende vähendamise meetmed ..................................................................................................................................... 8 7. Kavandatav tööde ajakava .................................................................................................. 9 Tekstilisad 1. Katastriüksuse Vändra metskond 17 Riigi kinnisvararegistri väljavõte 2. Andmed geoloogilise uuringu loa taotluse sisestamiseks Graafilised lisad 1. Kobra IV uuringuruum. Uuringuruumi teenindusala plaan M 1:10 000. Digitaalsed lisad 1. Kobra IV uuringuruum. Uuringuruumi teenindusala ruumikuju.dgn 2. Kobra IV uuringuruum. Uuringuruumi teenindusala nurgapunktide koordinaadid.xlsx Mäebüroo Nord OÜ 2022 2 Geoloogilise uuringu loa taotlus. Kobra IV uuringuruum. GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. Geoloogilise uuringu lähteülesanne Käesolev geoloogilise uuringu loa taotlus on koostatud Mäebüroo Nord OÜ poolt RONK OÜ tellimusel. Geoloogilise uuringu eesmärgiks on selgitada RONK OÜ poolt valitud alal maavarana kasutatavate setendite esinemist, nende levikut, kvaliteeti ja mahtu ning kaevandamistingimusi detailsusega, mis võimaldaksid maavara varu kinnitada aktiivse tarbevaru kategoorias, et hiljem taotleda kinnitatud maavaravaru alale maavarakaevandamise keskkonnaluba. Geoloogilise uuringu loa taotluse koostamisel ja geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse maapõueseaduses sätestatud nõuetest. 2. Ülevaade uuritava ala ja uuringuruumi varasema uurituse kohta Käesolevaga taotleb RONK OÜ geoloogilise uuringu luba Kobra IV uuringuruumis. Taotletava uuringuruumi asukoht on valitud vastavalt maakasutusele, kitsendustele ja geoloogilistele eeldustele. (graafiline lisa 1) Taotletava Kobra IV uuringuruumi teenindusala jääb suhteliselt õhukese katendiga piirkonnale, eeldatav katendi paksus on 1–3 m. Samuti uuringuruumist lääne suunda jääva Kobra maardla maavaravaru on kõrge kvaliteediga: enamus Kobra maardla aktiivset tarbevaru on arvele võetud kõrgemargilise ehitusdolokivina. Valitud alale lähim karbonaatkivimite maardla asub ~25 km kaugusel lääne suunas Anelema maardlas ja piirkonnas on väikesed kinnitatud karbonaatkivimite varud ning suur killustiku nõudlus (Lõuna ja Kesk Eesti). Taotletav Kobra IV uuringuruum, teenindusala pindalaga 79,23 ha (digitaalsed lisad 1 ja 2) asub Pärnu maakonna põhjaosas Põhja-Pärnumaa vallas Kobra külas. Taotletav Kobra IV uuringuruum jääb Vändra alevist ca 2,5 km loode suunda, Türi linnast ca 24,5 km edela suunda ja Pärnu linnast ca 40 km kirde suunda. Kobra IV uuringuruum asub Vahe-Eesti maastikuvaldkonnas, piirkonda iseloomustab suur soostumus ja kõrge metsastatus. Uuringuruumi läheduses ei ole asustust, uuringuruumile lähimaks suuremaks asulaks on Vändra alev. (graafiline lisa 1) Taotletav Kobra IV uuringuruumi teenindusala paikneb katastriüksusel Vändra metskond 17 (katastritunnus: 93002:001:0093, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%). Katastriüksuse Vändra metskond 17 valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (tekstilisa 1). Kobra IV uuringuruumist põhja suunas jätkub katastriüksus Vändra metskond 17 (katastritunnus: 93002:001:0093), ida suunas asuvad katastriüksused Kobra Vaheltpere (katastritunnus: 63801:001:0083) ja Jõe (katastritunnus: 93002:001:0101), lõuna suunda jäävad katastriüksused Tamme (katastritunnus: 93002:001:0078) ja Karjaaru (katastritunnus: 93002:001:0104), edela suunda jääb katastriüksus Kuuse-Metsa (katastritunnus: 93002:001:0045) ning lääne suunda jäävad katastriüksused Urtsiko-Metsa (katastritunnus: 93002:001:0125) ja Jaani (katastritunnus: 93002:001:0224). (graafiline lisa 1) Taotletavast Kobra IV uuringuruumist ca 18 m kaugusele lääne suunda jääb Kobra dolokivi maardla (registrikaart nr 942) ja selle ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru plokid 3 ja 4 ning taotletav Kobra dolokivikarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa. (graafiline lisa 1) Mäebüroo Nord OÜ 2022 3 Geoloogilise uuringu loa taotlus. Kobra IV uuringuruum. Taotletava uuringuruumi maa-ala on kaetud metsaga. Maapinna reljeef on tasane ja jääb Maa-ameti kaardirakenduse andmetel absoluutkõrguste vahemikku 40 kuni 42 m. Taotletava Kobra IV uuringuruumi keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°41'28" pl ja 25°1'13" ip (Eesti baaskaart M 1:50 000 leht nr 6321). Taotletava Kobra IV uuringuruumi teenindusmaa kattub praktiliselt kogu ulatuses maaparandussüsteemi KOBRA-HURTSIKU MK maa-alaga (väline tunnus: 6113130020091001). Taotletava uuringuruumi kirde nurgast idasuunas asub ca 180 m kaugusel maaparandussüsteemi PULGA maa-ala (väline tunnus: 6113070030280002, 6113070030300001 ja 6113070030290002), mis koosneb mitmest lahustükist ning kaugusele ca 400 m jääb maaparandushoiuala TEOSSAARE(TTP-291) (KPO väline tunnus: 6113070030290001). Taotletava uuringuruumi loode nurgast loode ja edela suunas ca 240 m kaugusel asub maaparandussüsteemi REHEMETSA maa-ala (väline tunnus: 6113130020120001) ja selle eesvool (väline tunnus: 61131300201200011M). (graafiline lisa 1) Taotletava uuringuruumi teenindusalast ~30 m kaugusel põhjasuunas kulgeb Kobra– Hurtsiku kruusatee nr 9300022 ja idasuunda jääb ca 180 m kaugusele kõrvalmaantee Vändra–Võidula (tee nr 19257) ja selle kaitsevöönd. Uuringuruumist edela suunas ~1 km kaugusel asub Vändra–Lokuta–Lelle kõrvalmaantee (tee nr 19246) ja selle kaitsevöönd. (graafiline lisa 1) Taotletava uuringuruumi idaservast ~134 m kaugusel ida suunas asub VÕIDULA:VAN (väline tunnus: K233276827) keskpinge elektriõhuliini kaitsevöönd ning sama elektriliini kaitsevöönd jääb edelanurgast ~860 m kaugusele edela suunas. (graafiline lisa 1) Taotletavast uuringuruumist ca 200 m kaugusel idas asub Vändra jõgi ja sellele seatud kalda piiranguvöönd (väline tunnus: VEE1130700) ning ca 505 m kaugusel edela suunas asub Vaki oja ja sellele seatud kalda piiranguvöönd (väline tunnus: VEE1131300). Kogu taotletava uuringuruumi teenindusala on kaetud kuivenduskraavide võrgustikuga, milles üldine pinnasevee äravool on suunatud lõunasse Vaki ojasse mööda KOBRA HURTSIKU MK maaparandussüsteemi eesvoolu (väline tunnus: 61131300200910011M). (graafiline lisa 1) Taotletava uuringuruumi kirde nurgast kirde suunas kaugusele ~295 m jääb geodeetiline märk Pulga99 (väline tunnus: 37351), edelanurgast lõuna suunas kaugusele ~923 m jääb geodeetiline märk 282 (väline tunnus: 36734), põhjapiirist kirde suunda kaugusele ~980 m jääb geodeetiline märk Pulga99 (väline tunnus: 37350) ja lääne suunas kauguse ~1,35 km jääb geodeetiline märk 185 (väline tunnus: 37367). Taotletava uuringuruumi kirde nurgast kirde suunas kaugusele ca 1 km jääb puurkaev PRK0012498 ja kaugusele ca 1,18 km jääb puurkaev PRK0064076. (graafiline lisa 1) Taotletava Kobra IV uuringuruumi teenindusala põhjaservast jääb põhja-loode suunas ca 1,07 km kaugusele püsielupaiga piiranguvöönd (väline tunnus: KLO3101164) ja kaugusele ca 1,19 km jääb püsielupaiga piiranguvöönd (väline tunnus: KLO3100310). (graafiline lisa 1) Uuringuruumist ca 1,7 km loode suunas asub Mukri maastikukaitseala (väline tunnus: KLO1000535), mis on samuti ka Natura 2000 võrgustiku loodusala. Kobra IV uuringuruumi piires ja selle vahetus läheduses puudub hoonestus ja kommunikatsioonid. Uuringuruumile lähim majapidamine jääb uuringuruumi kagunurgast idasuunas ca 110 m kaugusele katastriüksusele Heidemanni (katastritunnus: 93002:001:0035). (graafiline lisa 1) Mäebüroo Nord OÜ 2022 4 Geoloogilise uuringu loa taotlus. Kobra IV uuringuruum. Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor asub taotletavast uuringuruumi teenindusalast ~11,2 km kaugusel edelas. Kobra IV uuringuruumi teenindusala ei ole keskkonnaregistri maardlate nimistus maavarana arvel ning teenindusalal ei ole varem geoloogilisi uuringuid teostatud. Taotletavast alast ca 18 m kaugusele lääne suunas asub Kobra dolokivimaardla (registrikaart nr 942). Kobra maardlat on esmalt uurinud 2016. a OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tehtud töö kohta on koostatud aruanne „Kobra uuringuruumi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.01.2016. a“ (T. Tuuling, A. Põldvere, S. Kärber, 2016, EGF 8677). Uuringu käigus rajati kokku üheksa puurauku sügavusega 20 m ning katendi määramiseks rajati 30 šurfi. Rajatud 2016. a puuraukude asukohad ja põhiandmed on toodud graafilisel lisal 1. Uuringu tulemusena vormistati Kobra dolokivimaardla registrikaarti numbriga 942, kus põhimaavara on ehitusdolokivi ning kaasnevaks maavaraks on ehituskruus ja ehitusliiv. Arvele võeti keskkonnaregistris neli aktiivse tarbevaru plokki: üks ehitusliiva plokk, üks ehituskruusa plokk ja kaks ehitusdolokivi plokki (madalamargiline ja kõrgemargiline). Nimetatud aktiivsete tarbevaru plokkide kaevandamiseks hetkel taotletakse keskkonnaluba (arendaja Kivikandur OÜ). 3. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade ning maavara eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu Kobra maardla kasulik kiht on seotud Alam-Siluri ladestu Raikküla lademe (S1rk) paksukihilise dolokiviga. Maardla jääb kvaliteetsete karbonaatkihtide leviku lõunapiirile. Maardlas on õhukene pinnakatte, mis lihtsustab kaevandamist. Allpool toodud maaavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumitingimused, mis on analoogias Kobra uuringuruumi maavara kvaliteedi näitajatega, mis on määratud 2016. a geoloogilise uuringu aruandes (T. Tuuling jt, EGF 8677) järgi. Kobra uuringuruumi läbilõikes võib üldjoontes välja eraldada 5 litoloogiliselt eriilmelist kivimkompleksi (kihti): 1. kiht: dolokivi, pisi- ja peenekristalliline, domeriidi kelmete ja vahekihtidega, ülaosas sinakashall, savikas, allosas beežikashall; 2. kiht: dolokivi, valkjashall, vahelduvalt jämedakristalliline kavernoosne ja pisikristalliline, tihe; 3. kiht: dolokivi, vahelduvalt pisikristalliline rohekashall, savikas tihe ja keskmisekristalliline sinakashall poorne, kavernoosne; 4. kiht: dolokivi, beežikashall, vahelduvalt pisi- ja peene- kuni keskmisekristalliline; 5. kiht: dolokivi, rohekashall, savikas, massiivne, tihe. Kogu läbilõikes esineb ränimugulaid. Avatud dolokivilasund on üldilmelt suhteliselt massiivne, väheste lõhedega ja nõrgalt karstunud. (T. Tuuling jt, EGF 8677) 2016. a uuritud kivikompleksi (viis kihti) keskmine paksus on 16,8 m, millest 3,6 m vastab madalamargilise ehitusdolokivi nõuetele ja ülejäänud osa keskmise paksusega 13,2 m vastab kõrgemargilise ehitusdolokivi nõuetele (2005. a määruse nr 44 järgi). Katendi paksus Kobra uuringuruumi piires varieerub vahemikus 2,7 kuni 4,1 m, keskmine 3,2 m. Dolokivi kihtide katendiks on 0,2–0,7 m paksune kasvukiht ja 2,1 kuni 3,6 meetri paksune moreenikiht, kus kohati esineb veeriseline liiva kiht. Madalamargilise ehitusdolokivi füüsikalis-mehhaanilised kvaliteedi keskmised näitajad on järgmised: survetugevus on 131 MPa, külmakindlus „15“, kivimi mahumass on 2638 kg/m3 , veeimavus 2% ja Los-Angelese katse järgi keskmine kaalukadu on 30%, mis võimaldab valmistada III-IV klassi killustikku. Madalmargilise ehitusdolokivi puhul tuleb Mäebüroo Nord OÜ 2022 5 Geoloogilise uuringu loa taotlus. Kobra IV uuringuruum. eeldada madalat killustiku väljatulekut mäemassist, mis on tingitud rohkete domeriidi vahekihtide esinemisest. Kõrgemargilise ehitusdolokivi füüsikalis-mehhaanilised kvaliteedi keskmised näitajad on järgmised: survetugevus on 125 MPa, külmakindlus on vähemalt 25 tsüklit, kivimi mahumass on 2574 kg/m3, veeimavus 2% ja Los-Angelese katse järgi keskmine kaalukadu on 33%. Madalamargilise ehitusdolokivi loodusliku materjali keemiline koostis on järgmine: CaO keskmine sisaldus on 26,81%, MgO keskmine sisaldus on 18,26% ja lahustamatu jäägi keskmine sisaldus on 10,69%. Kõrgemargilise ehitusdolokivi loodusliku materjali keemiline koostis on järgmine: CaO keskmine sisaldus on 27,51%, MgO keskmine sisaldus on 19,18% ja lahustamatu jääk keskmine on 8,49%. Kobra uuringruumi piires õnnestus kontuurida ehitusliiva ploki 1 aT pindalaga 0,88 ha kasuliku kihi keskmise paksusega 1,59 m ja ehituskruusa ploki 2 aT pindalaga 1,79 ha kasuliku kihi paksusega 1,43 m. Ehituskruusa ja ehitusliiva kvaliteedi näitajad on hinnatud 2005. a määruse 44 nõuetele vastavalt. Maardla registrikaardi nr 942 andmetel on põhjaveehorisont vabapinnaline ja keskmine põhjaveetase on absoluutkõrgusel 39–41 m, hooaja veetaseme kõikumine on kuni 1 m. Piirkonna vettandvateks kihtideks on Alam-Siluri ladestu Raikküla lademe dolokivide ülemine lõheline osa. Põhjaveevoolu üldine suund on kagusse väga väikese kallakusega. Kogu dolokivi kasulik kiht lasub allpool veetaset. Tulevasel kaevandamisel väljapumbatavat vett on võimalik juhtida kraavide kaudu Vaki ojja, mis jääb taotletavast uuringuruumist ca 505 m kaugusel edela suunas. Kobra IV uuringuruumis esineva maavara kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist. Ehitusdolokivi saab kasutada killustiku tootmises, mis leiab rakendust üldehitus- ja teedeehitustöödel. Ehituskruusa ja ehitusliiva nõuetele vastavat materjali saab kasutada teedeehituses ja üldehitustöödel. Pärnumaal on tõusnud ehituskillustiku nõudlus seoses riigiteede ja Rail Balticu trassi ehitusega. 4. Geoloogilise uuringu kirjeldus ja andmed kasutatavate uuringumeetodite kohta Geoloogiline uuring viiakse läbi Kobra IV uuringuruumi piires, pindalal 79,23 ha, eesmärgiga selgitada uuringuruumis lasuvate setendite kasutamis- ja kaevandamisvõimalusi. Uuringu käigus tehakse kindlaks maavara lasumistingimused, koostis ja omadused ning määratakse uuritava maavara võimalikud kasutusalad; hinnatakse uuringuruumi ja selle ümbruse hüdrogeoloogilisi tingimusi, nende võimalikku muutumist kaevandamise käigus ja määratakse kaevandamise mõjupiirkonna ulatus; kavandatakse abinõusid maapõues tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks. Geoloogilise uuringu tegemisel juhindutakse kehtivatest seadustest. Kobra IV uuringuruumi geoloogilise uuringu teostab Mäebüroo Nord OÜ. Uuringutöö koosneb ettevalmistus-, väli-, ja kameraaltöödest. Ettevalmistustööd hõlmavad peamiselt välitööde planeerimist. Välitöödel rajatakse puuraugud ja šurfid (edasi kaevandid), võetakse proovid, määratakse maavara lasumistingimused ning hüdrogeoloogiline (hüdroloogiline) situatsioon. Uuringuala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan. Kameraaltööde käigus Mäebüroo Nord OÜ 2022 6 Geoloogilise uuringu loa taotlus. Kobra IV uuringuruum. analüüsitakse saadud andmestikku (sh laboritulemused) ja koostatakse aruanne varu arvele võtmiseks keskkonnaregistris. Geoloogilise uuringu välitööd on planeeritud teha kahes etapis – esmalt puuragregaadiga puuraukude rajamine kivimi puursüdamiku eraldamisega ning seejärel ekskavaatoriga šurfide rajamisega Kvaternaarisetete paksuse määramiseks. Kaevandid Kvaternaarisetete paksuse määramiseks on vajalikud muutliku karbonaatkivimite lasumi reljeefi tõttu. Kvaternaarisetetes kruusa/liiva kihi esinemisel võetakse proovid terakoostise määramiseks. Puuraugud rajatakse sügavusega kuni 20 m maapinnast, šurfid rajatakse sügavusega kuni 6 m maapinnast, olenevalt Kvaternaarisetete paksusest. Karbonaatsetete uurimiseks rajatakse puuraukude võrk tihedusega ligikaudu 300×300 m. Uuringu käigus on planeeritud rajada kuni 24 puurauku, mille asukohad (18 tk) on tähistatud uuringuruumi teenindusala plaanil (graafiline lisa 1), kuus puurauku on planeeritud varuks kasuliku kihi piiritlemiseks või vajadusel duubel puurauku rajamiseks. Kvaternaarisetetes kruusa/liiva kihi esinemisel piiritletakse lasund šurfidega uuringuvõrguga ca 170×170 m. Uuringu käigus on planeeritud rajada kuni 45 šurfi, mille asukohad (41 tk) on tähistatud uuringuruumi teenindusala plaanil (graafiline lisa 1). Lõplik uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse välitööde ajal vastavalt maavara lasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele, kuid jälgitakse, et kinnitamisele esitatava varu puhul ei ületaks kaevandite vahekaugus seaduses ettenähtud vahemaad. Uuringupunktidesse rajatud kaevandites määratakse kasuliku kihi ja katendi paksus ning võetakse litoloogiliste erimite kaupa proovid, millest tehakse vajalikud laborikatsetused. Hüdrogeoloogilistest töödest viiakse läbi veetaseme mõõtmised kaevandites ning ümbruskonna kraavides, samuti tehakse katsepumpamised tulevase karjääri juurdevoolu hindamiseks ning kaevandamise mõju ulatuse määramiseks. Kobra IV uuringuruumi teenindusala pindala on 79,23 ha. Prognoositav kasuliku kihi keskmine paksus on 16,8 m. Hinnanguline maavaravaru uuringuruumis järgmine: 79,23 ha  16,8 m  13 310 tuh m3. Kasuliku kihi tegelik paksus, maavara maht ning jaotumine vastavalt kasutusaladele selgub kavandatavate geoloogiliste tööde tulemusena. Kobra IV uuringuruumi teenindusala korrastamisel juhindutakse kehtivatest seadustest. Puuraugud likvideeritakse kohe pärast puurkärni eraldamist ja stabiilse veetaseme mõõtmist või peale katsepumpamist. Puuraugud täidetakse vettandva osa ulatuses puhta loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämeteraline liiv, kruus või killustik. Ülejäänud puuraugu õõs täidetakse kaljuses kivimis ehitusbetooniga, purdsetete osas puurmete või pinnasega. Puuraugu ülemine osa täidetakse mullakihi paksuses mullaga. Šurfid korrastatakse koheselt pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja vajadusel proovide võtmist. Šurfid täidetakse samast kohast väljatud materjaliga, mis tihendatakse mehaaniliselt ja maapinnal taastatakse kasvupinnase ja mulla kiht. Kaevandite sulgemisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale, uuringutööde käigus ei teki jääke ega jäätmeid. Maapõu ja maapind viiakse võimalikult uurimiseelsesse seisundisse. Uuringuruumi teenindusala korrastamise kohta koostatakse akt, mis kooskõlastatakse kinnisasja valdajaga ja esitatakse Keskkonnaametile heakskiitmiseks. Taotletav Kobra IV uuringuruumi teenindusala jääb riigi kraavkuivendusega metsamaale ning kattub maaparandussüsteemi KOBRA-HURTSIKU MK (väline tunnus: 6113130020091001) maa-alaga. Geoloogilise uuringu välitööde teostamisel ja selle järgselt tagatakse maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu koosseisu kuuluvate kuivenduskraavide nõuetekohane toimimine (MaaParS § 5 lg 1 ja 2). Mäebüroo Nord OÜ 2022 7 Geoloogilise uuringu loa taotlus. Kobra IV uuringuruum. 5. Kaevandamisjäätmed Jäätmeseaduse § 71 lg 1 alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö tulemusena tekkivaid jäätmeid. Maavaraks nimetatakse eeltoodud paragrahvi lõike 2 tähenduses maakoores looduslikult leiduva orgaanilise või anorgaanilise aine nagu energeetilise kütuse, metallimaagi, tööstusliku mineraali või ehitusmaterjalina kasutatavat mineraali (välja arvatud vesi). Uuring on sama paragrahvi lõike 3 sõnastuses majandusliku väärtusega maavaralasundi otsing, sealhulgas proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine. Kobra IV uuringuruumi geoloogilise uuringu eesmärgiks on määratleda uuringuruumi piires maavara esinemist, selle levikut, kasuliku kihi paksust, materjali kvaliteeti ning kaevandamistingimusi tasemel, mis võimaldavad varu kinnitada aktiivse tarbevaruna. Geoloogilise uuringu luba Kobra IV uuringuruumis taotletakse viieks aastaks ning kaevandid likvideeritakse peale proovide võtmist ja läbilõike kirjeldamist. Geoloogilise uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid, sest kaevanditest väljatud materjal kasutatakse peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist kaevandite likvideerimiseks. Maapõu ning maapind taastatakse võimalikult ligilähedaselt uuringu- eelsele seisundile. Jäätmeseaduse § 71 lg 4 alusel sätestatud kaevandamisjäätmetega tehtavaid toiminguid reguleerivaid sätteid ei kohaldata muuhulgas maavara uuringute töö tulemusena tekkinud jäätmete käitlemisele, kui need jäätmed ei teki otseselt nimetatud toimingute tulemusena. Selliseid jäätmeid ei käsitleta kaevandamisjäätmetena ning nende suhtes kohaldatakse üldisi jäätmehoolduse nõudeid. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks puudub vajadus ka Jäätmeseaduse § 352 sätestatud jäätmehoidla rajamiseks. Geoloogilise uuringuga Kobra IV uuringuruumis ei teki Jäätmeseaduse § 2 lg-te 1, 2 mõistes jäätmeid. 6. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja nende vähendamise meetmed Kavandatav tegevus ei toimu Natura 2000 võrgustiku- ega mõnel teisel looduskaitse- piirangutega alal. Taotletav uuringuruum ei asu tiheasustusalal ning selle piires puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ning siia ei jää kultuurimälestisi. Taotletava uuringuruumi teenindusalal ei paikne ühtegi hoonet. Uuringuruumile lähim majapidamine jääb uuringuruumi kagunurgast idasuunas ca 110 m kaugusele katastriüksusele Heidemanni (katastritunnus: 93002:001:0035). (graafiline lisa 1) Kavandatava geoloogilise uuringuga ei kaasne keskkonnahäiringuid, mis võiks mõjutada piirkonna veerežiimi ja vee ning pinnase kvaliteeti. Geoloogilise uuringu välitööde teostamisel ja selle järgselt tagatakse maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu koosseisu kuuluvate kuivenduskraavide nõuetekohane toimimine. Uuringupunktide rajamiseks kasutatav tehnika tekitab vähesel määral müra, vibratsiooni ja paiskab õhku heitgaase, kuid need ei ületa lubatud piirnorme ning see on samaväärne metsa ülestöötamiseks kasutatava tehnikaga. Uuringupunktide rajamisega ja uuringualal tehnikaga liikudes ei teki tolmu. Geoloogilise uuringuga kaasnevate avariiolukordade võimalikkus on seotud kasutatava tehnikaga ja sellest lekkida võiva õli või kütusega. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus, maaparandus, metsandus). Kaevandite rajamiseks kasutatakse korras tehnikat, mis on Mäebüroo Nord OÜ 2022 8 Geoloogilise uuringu loa taotlus. Kobra IV uuringuruum. läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Geoloogilise uuringu välitöödel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kobra IV uuringuruumi geoloogilise uuringu välitöödega kaasnev keskkonnamõju iseloom ja ulatus on väike, jäädes kohalikule tasandile – kaevandid likvideeritakse kohe peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist rajamise päeval, uurimistööga ei reostata ega võeta põhjavett, ei tekitata jäätmeid ega normatiive ületavat müra või tolmu. Kobra IV uuringuruumi teenindusala korrastamisel juhindutakse kehtivatest seadustest. Kaevandite sulgemisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale, uuringutööde käigus ei teki jääke ega jäätmeid. Maapõu ja maapind viiakse võimalikult uurimiseelsesse seisundisse. Uuringuruumi teenindusala korrastamise kohta koostatakse akt, mis kooskõlastatakse kinnisasja valdajaga ja esitatakse Keskkonnaametile heakskiitmiseks. Geoloogilise uuringu mõju kestvus on lühiajaline ning ei halvenda ümbruskonna keskkonnatingimusi. Maa-ala topograafilise mõõdistamisega ei avaldata keskkonnale mõju. 7. Kavandatav tööde ajakava RONK OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba Kobra IV uuringuruumis viieks aastaks. Geoloogilise uuringu prognoositav ajakava loa saamisest alates on toodud alljärgnevalt: - geoloogilise uuringu ettevalmistamine: 10 kuud; - maa-ala topograafiline mõõdistamine, kaevandite ja puuraukude rajamine, proovide võtmine ja uuringuruumi korrastamine: 16 kuud; - proovide korrastamine ja laboritööd: 10 kuud; - geoloogilise uuringu aruande koostamine: 12 kuud; - uuringuaruande kinnitamine Maa-ametis: 6 kuud. Olenevalt geoloogilise uuringu loa saamise aastaajast, kaevandite rajamiseks sobilikust ajast ning ettenägematutele viivitustele võib tööde teostamine nihkuda kuni 6 kuud. Koostaja: Taotleja: Veronika Valling geoloogiainsener Juhatuse liige Mäebüroo Nord OÜ RONK OÜ 14.01.2022 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Mäebüroo Nord OÜ 2022 9 Tekstilisa 2 ANDMED GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SISESTAMISEKS KOTKAS ANDMEBAASI 1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi RONK OÜ Registrikood / Isikukood 11005130 Postiaadress* Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harju maakond 76902 Taotluse koostaja kontaktisik* Aivar Kuusmik Kontakt e-posti* [email protected] Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi* Mäebüroo Nord OÜ Registrikood / Isikukood* 11560452 Postiaadress* Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Pärnu mnt 232/4, 11314 Loa kehtivus Loa kehtivus aastates* 5 Käitise tegevuse algusaeg - Uuringuruumi andmed Nimetus* Kobra IV uuringuruum Tüüp* Maismaa Uuringuruumi ja selle 79,23 ha teenindusala pindala, ha* Uuringuala ruumikuju* Digitaalne lisa 2. Kobra IV uuringuruum. Uuringuruumi teenindusala nurgapunktide koordinaadid.xlsx Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK* 0638 Kohaliku omavalitsuse nimetus* Põhja-Pärnumaa vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Kobra Maardla osa nimetus - Maardla registrikaardi number 942 Maavara Dolokivi, kõrgemargiline Muu maavara - Uuritava maavara võimalikud Teedeehitus, üldehitus kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, 13 310 arvestades kaevandamiskadusid* Hinnangulise maavara ühik* tuh m³ Tekstilisa 2 Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk* Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m* 20 Puuraukude arv* 24 Uuringukaeveõõnte arv* 45 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine, katsepumpamine, veeproovi võtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö - Geofüüsikalised tööd: - elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: - gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Killustiku purunemiskindluse ja külmakindluse määramine, kivimi lühendatud keemiline analüüs, purdsetete terastikulise koostise määramine, uuringuala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid* Ei Ajutiste ehitiste loetelu - Lisad Nimetus* Manus* Seletuskiri* Geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri. Kobra IV uuringuruum. asice Uuringuruumi teenindusala Kobra IV uuringuruum. Uuringuruumi teenindusala plaan plaan.asice Kaevandamise jäätmekava - Maaomanike nõusolekud - Muud lisad Digitaalne lisa 1. Kobra IV uuringuruum. Uuringuruumi teenindusala ruumikuju.dgn Tekstilisa 1. Katastriüksuse Vändra metskond 17 Riigi kinnisvararegistri väljavõte.pdf Tekstilisa 2. Andmed geoloogilise uuringu loa taotluse sisestamiseks.pdf 1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi RONK OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Aivar Kuusmik Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Mäebüroo Nord OÜ Registrikood / Isikukood 11560452 Postiaadress Pärnu mnt 232/4, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Kobra IV uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Siseveekogu Uuringuruumi ja selle teenindusala 79.23 pindala, ha Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0638 Põhja-Pärnumaa vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Kobra Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 942 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik Dolokivi, Teedeehitus, üldehitus 13 310 tuh m³ kõrgemargiline Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 20 Puuraukude arv 24 Uuringukaeveõõnte arv 45 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine Veeproovide võtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Killustiku purunemiskindluse ja külmakindluse määramine, kivimi lühendatud keemiline analüüs, purdsetete terastikulise koostise määramine, uuringuala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Geoloogilise_uuringu_loa_taotluse_seletuskiri._Kobra_IV_uuringuruum. asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Kobra_IV_uuringuruum._Uuringuruumi_teenindusala_plaan.asice Muud lisad Lisa 3: Digitaalne_lisa_1._Kobra_IV_uuringuruum._Uuringuruumi_teenindusal a_ruumikuju.dgn Lisa 4: Tekstilisa_1._Katastriuksuse_Vandra_metskond_17_Riigi_kinnisvarare gistri_valjavote.pdf Lisa 5: Tekstilisa_2._Andmed_geoloogilise_uuringu_loa_taotluse_sisestamisek s.pdf Maa loend Vana Objekti Arvele Volitatud Pind RVR Katastritunnus Valitseja Asukoht Soetamismaksumus kood võetud asutus m² kood 1 KV2145M1 01001924 93002:001:0093 01.01.2011 70001231 70004459 Pärnu 1655300 0 Keskkonnaministeerium Riigimetsa maakond, Majandamise Põhja- Keskus Pärnumaa vald, Kobra küla, Vändra metskond 17
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel