dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. märts 2022
Viit
1.15-5/2022/1797-1
Registreeritud
8. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Õiguskantsleri Kantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Ivar Siska (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.15-520221797-1 08.03.2022 Väljaminev kiri.asice298 KB

Sisu (failidest)

Õiguskantsleri Kantselei Teie 10.02.2022 [email protected] Kohtu 8 Meie 08.03.2022 nr 1.15-5/2022/1797-1 15193, Tallinn Vastus pöördumisele Lugupeetud ettevõtluskeskkonna osakonna nõunik Karolin Soo Pöördusite 10.02.2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole seoses kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 17 Eesti Vabariigi põhiseadusele vastavuse kontrolliga. Ühtlasi soovite ülevaadet KAHOS alusel läbiviidud menetluste praktika kohta. KAHOS jõustus 01.07.2018, mistõttu on tegemist suhteliselt uue seadusega ning vähese kohtupraktikaga. MKM ei ole seni ise olnud KAHOS § 6 lg 3 tähenduses menetluse läbiviijaks, vaid menetluste läbiviijaks on MKM-ile riigivara omandamisel enamasti olnud Transpordiamet ning Rail Baltic raudteetrassi rajamiseks vajalike kinnisasjade osas Maa-amet. MKM võimaldas Transpordiametil (TRAM) avaldada arvamust praktikat puudutavate küsimuste osas. Arvestades, et pöördusite ka Maa-ameti poole, tegime vastamisel koostööd ka Maa-ametiga ning viitame oma vastuses asjakohases osas Maa-ameti vastustele neid kordamata. Esitame vastused Teie esitatud küsimuste järjekorras. 1. Teie KAHOS seletuskirjast tehtud väljavõttest nähtub, et KAHOS § 17 asjaajamistasu on mõeldud eelkõige katma kulusid, mis kinnisasja omanikul tekivad seoses kinnisasja omandamise koosolekutel käimise ja lepingute sõlmimisega. Mõeldud on eelkõige kompenseerida see aeg, mis isik ei saa tööl käia, samuti sõidukulud jms. Maa-ameti arvestuste järgi inimesel reeglina üle 2 tööpäeva asjaajamist menetluse peale ei lähe, mistõttu on asjaajamistasu üldreeglina kahe tööpäeva ehk 16 tunni keskmine brutotunnipalk. Maksimaalselt saab asjaajamistasu olla 48 tunni keskmine brutotunnipalk. Menetlusökonoomia huvides kehtestati tasu keskmise brutotunnipalgana, et ei peaks hakkama üldreeglina inimeste käest küsima töölt puudutud tundide arvestust jne. 2. Asjaajamiskulu mõiste sisustamise osas vt muu hulgas eelmine vastus, seletuskiri ja Maa- ameti kirja vastus nr 2, kus on selgitatud, mis kulusid on Maa-amet praktikas hüvitatud. TRAM esindaja sõnul on TRAM-l olnud juhtumeid, kus kinnisasja omanikele on hüvitatud KAHOS § 17 lg 2 alusel sõidukulud, kui kinnisasjal on mitu omanikku ja nad elavad erinevates kohtades üle Eesti ning nad peavad sõitma kohtumisele kokku ühte linna. Samuti on TRAM hüvitanud omanikule kulu, kui pangad nõuavad hüpoteegi kustutamise eest omanikult laenulepingu muutmist ja selle eest tasu. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Võrdleva hindamisaruande tellimise (§ 26 lõige 7) kulu on käsitletav haldusmenetluse seaduse § 39 lg 6 tähenduses eksperdi kaasamise kuluna, mille hüvitab pool, kes eksperdi kaasab. KAHOS § 17 ega selle seletuskiri ei käsitle asjaajamiskulu eksperdikuluna, vaid puhtalt kinnisasja omaniku enda asjaajamise kuluna, mistõttu ei ole eksperdiaruande tellimise kulu KAHOS-s käsitletud asjaajamiskuluna. Ka praktikas ei ole TRAM ega Maa-amet pidanud võrdleva hindamisaruande tellimist asjaajamiskuluks1. Sarnaselt eelnevale ei ole õigusliku analüüsi tellimise kulusid käsitletud asjaajamiskuluna. TRAM ja Maa-amet ei ole õigusliku analüüsi kulu hüvitanud. Ühtlasi ei nõustu MKM Teie kirjas toodud viitega, justkui peaks asjaajamistasu katma advokaadikulud. Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlus on haldusmenetlus, koos kõigi haldusmenetluslike garantiidega, muu hulgas on haldusorganil uurimis-, selgitamis- ja ärakuulamiskohustus. Haldusmenetluslikud garantiid ning hilisem võimalus vaidlustada kinnisasja omandamise otsus kohtus on piisavad tagatised isikule ning professionaalse õigusabi kasutamine haldusmenetluses ei ole vajalik. Kui isik seda siiski teeb, on see isiku vabatahtlik otsus. Maa-ameti vastuses on toodud ka andmed, et enamik isikuid osaleb edukalt kinnisasja omandamise menetlustes ilma professionaalse esindajata. Seega vastuseks Teie küsimusele, kas täiendav hüvitis asjaajamisega kaasnevate kulude eest (§ 17) tagab kvaliteetse õigusabi olukorras, kus advokaatide tunnihind ületab oluliselt hüvitiseks makstavat raha, on, et asjaajamiskulu ei ole mõeldud kompenseerima advokaadikulusid ning õigusabi kasutamine haldusmenetluses ei ole isikute õiguste kaitseks vajalik, arvestades haldusmenetluslikke garantiisid ja hilisemat otsuse vaidlustamisvõimalust. MKM viitab siinkohal ka Riigikohtu praktikale, muu hulgas halduskolleegiumi 13.01.2016 otsusele asjas 3-3-1-76-15, kus kohus on punktides 12–14 selgitanud, et haldusmenetluse olemus võimaldab seal osaleda kõigil ilma eriteadmisteta ning haldusmenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmine on põhjendamatu. 3. Praktika osas vt Maa-ameti vastus samale küsimusele. TRAM esindaja sõnade kohaselt on neil ette tulnud juhtumeid, kus menetlusosaline on palunud asjaajamiskuludena suuremat tasu kui KAHOS § 17 ette näeb, kuid TRAM on keeldunud põhjusel, et KAHOS ei näe ette otsustajale õigust kulude hüvitamise piirmäära muuta. Asjaajamiskulu väljamõistmine ja selle suurus otsustatakse kinnisasja omandamise otsuses. 4. Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlus on haldusmenetlus (vt ka KAHOS § 1 lg 7) koos kõigi haldusmenetluslike garantiidega, sealhulgas kehtib uurimispõhimõte, samuti on haldusorganil selgitamis- ja ärakuulamiskohustus. Isikule selgitatakse menetluses ka tema õigusi ning nt TRAM saadab lisaks kinnisasja omandamise teatele isikule lisalehe KAHOS põhiliste sätete selgitustega ning vajadusel annavad ametnikud täiendavaid selgitusi. Vt ka Maa-ameti vastust. Seadusandja on kõigi haldusmenetluste ja ka maksumenetluste puhul sätestanud haldusorganitele palju kohustusi just eesmärgil, et seal saaks osaleda edukalt ja efektiivselt eriteadmisteta isikud ilma õigusabita. Lisaks on nii kinnisasja kokkuleppel omandamise otsus, kui sundvõõrandamise otsus kohtus vaidlustatavad. 5. Menetluse läbiviija tellib hindamisaruande sõltumatult hindajalt, kelle sõltumatuses ja pädevuses ei ole alust kahelda. Kui kinnisasja omanikul on vastuväiteid menetluse läbiviija tellitud hindamisaruandele, siis Maa-ameti praktika põhjal saab öelda, et isik, hindaja ja Maa-amet 1 Vt ka Maa-ameti vastus ja all vastus küsimusele 5, kus selgitame, et võrdleva hindamisaruande tellimine pole vältimatu. 2 (3) räägivad hindamisaruande osas läbi ning vajadusel hindaja kohandab hindamisaruannet, nt kui isik toob välja, et seal on puudusi. Säärased kulud kannab riik. KAHOS § 26 lg 7 sätestatud võrdleva hindamisaruande tellimine on isiku vabatahtlik õigus ning praktikas rakendatakse seda vähe, sest enamasti saadakse juba varasemalt kokkuleppele. Seega ei ole isikul selleks, et vaielda haldusorgani tellitud hindamistulemusega tarvis tellida eksperthinnangut, vaid isik võib ka vabas vormis esitada iseenda vastuväiteid ja haldusorgan kaalub neid. 6. MKM-l puuduvad andmed võrdleva hindamisaruande (§ 26 lõige 7) keskmise maksumuse kohta. Vt ka Maa-ameti vastus. 7. Tuginedes TRAM praktikale, siis läbirääkimised toimuvad üldiselt kirja teel, vajadusel korraldatakse kohtumised. Aega on raske määrata, sest kõik oleneb, kas omanik on võõrandamisega nõus või mitte. Kui omanik ei nõustu vabatahtliku võõrandamisega, siis ei ole ka kindlat aega, millal alustatakse sundvõõrandamisega, kuna TRAM proovib kõiki KAHOS-s toodud alternatiivseid lahendusi sundvõõrandamisele, nt pakutakse vahetusmaad jne. MKM-l puuduvad andmed, et kirjeldada kui sageli on kinnisasja võõrandamise läbirääkimiste objektiks just hind ning kui sageli esitavad menetlusosalised võrdleva hinnapakkumise. TRAM hinnangul on võrdlevaid hindamisaruandeid ca 5 % kogu menetlustest. Üldjuhul ongi vaidluseks hind, kuna projekteerimistingimuste menetlusega on ette teada, et äralõige tehakse, kuid soovitakse saada kõrgemat hinda. Lähtudes jälle TRAM praktikast, siis TRAM esindaja sõnul olukorras, kus kinnisasja omanik esitab võrdleva hindamisaruande koos pakkumusega, kutsutakse mõlemad hindamisaruannete koostajad ühise laua taha, kus nad põhjendavad erinevusi hinna kujunemisel. Kui hindamisaruannete vahe on suur ja kumbki hindaja ei soovi parandusi aruandesse sisse viia, on TRAM pöördunud hindajate ühingusse saamaks mõlema hindamisaruande osas arvamus. Kui ka neilt ei tule ühest arvamust, kes peaks oma hindamisaruannet parandama, on TRAM tellinud kolmanda hinnangu. 8. TRAM hinnangul on selleks ca 5 % menetlustest. Maa-ameti praktika osas Rail Baltic maade omandamisel vt Maa-ameti vastust. Lõpetuseks märgib MKM, et Te küll ei avaldanud, kelle avalduse alusel Te KAHOS § 17 osas menetlust alustasite, kuid KAHOS § 17 asjaajamistasu küsimused on tõstatatud ka vähemasti ühes halduskohtu kaasuses. Kui tegemist on sama avaldajaga, võib olla tegemist ka menetluste dubleerimisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Ivar Siska 625 6462 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →