Riigikogu põhiseaduskomisjon
09.03.2022 nr 1-6/2478-1
nr 2-3/2022/1795-1
Muudatusettepanekud seaduseelnõule 241 SE
Austatud härra Kivimägi
Siseministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium paluvad muuta ja täiendada
välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise
seaduse eelnõu (241 SE) vastavalt käesolevale kirjale.
Siseministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitavad eelnõu 241 SE
kohta järgmised muudatusettepanekud:
1. Õpirändega seotud muudatuste väljajätmine ja eelnõu pealkirja muutmine
1.1. Jätta eelnõust välja §-d 2–3 (eelnõu §-de 2 ja 3 muutmine);
1.2. Muuta eelnõu pealkirja ja sõnastada see järgmiselt (eelnõu täiendamine uue punktiga):
„Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise
seadus“;
Selgitus: Kõrgharidusseaduse muutmiseks §-s 2 tehtud ettepanek reguleerida õppekulude
hüvitamist seaduse tasandil on võimalik ja otstarbekas lahendada kõrgkoolidega sõlmitavate
halduslepingute kaudu. Ülikoolidega sõlmitavate halduslepingutega on kavas sätestada
ülikoolidele kohustus, et riigi tegevustoetust kõrghariduse esimesel astmel ingliskeelse õppe
pakkumiseks kasutatakse vaid juhtudel kui inglise õppekeel on tingitud tööturu
vajadusest või tegemist on rahvusvahelise ühisõppekavaga. Ülejäänud juhtudel peab
õppeteenustasu katma õppe pakkumise kulu. Halduslepingutes sätestatud kohustus on vahetult
rakendatav, sellega on seotud rahastamise kokkulepped ja samas säilib kõrgkoolil mõningane
paindlikkus andekate õppurite kaasamiseks. §-s 3 tehtud õppetoetuse- ja õppelaenu seaduse
muutmise samasisuline ettepanek on esitatud Riigikogule eelnõu 420 SE raames. Kui eelnõust
jäävad välja kõrgharidusseaduse ja õppetoetuse- ja õppelaenu seaduse muudatused, siis
muutub vastavalt ka eelnõu pealkiri. Muudatusettepanekuga 12 täiendatakse eelnõud
välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatusega.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
2. Välismaalasele nõuetekohase töötasu maksmise tagamine
2.1. paragrahvi 106 lõiget 11 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses (eelnõu § 1 punkti 5
muutmine):
„3) lühiajaline töötamine registreeritakse täistööajaga töötamiseks.“;
Selgitus: Lühiajalise töötamise registreerimiste arv on viimastel aastatel (välja arvatud 2020)
olnud tõusvas trendis, mis on kaasa toonud ka lühiajalise töötamise tingimuste väärkasutamise
suurenemise eesmärgiga hoida kokku palgakulusid ja saavutada seeläbi konkurentsieelis.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on üheks väärkasutuse viisiks tööjõukulude kokkuhoiul
teha seda läbi osalise tööaja. Kui tööandjal on mitu välismaalast samal ametikohal osalise
ajaga tööl, siis tekib küsimus, miks ei ole võimalik palgata täistööajaga vähem välistöötajaid,
eriti olukorras, kus tööandjad väidavad, et välistöötaja palkamine lühiajaliseks töötamiseks on
keerulisem kui kohaliku tööjõu palkamine pikemaajaliselt. Ei ole põhjendatud välismaalase
toomine Eestisse ajutiselt ja lühiajaliselt tööle, kui talle on võimalik pakkuda vaid osaajaga
tööd, eriti arvestades, et välismaalane peab end Eestis viibimise ajal ülal pidama ja tihti peab
lisaks üleval ka oma päritoluriigis asuvat perekonda ning tal peavad olemas olema vahendid
oma päritoluriiki tagasi pöördumiseks ajutise viibimisaluse lõppedes.
2.2. paragrahvi 106 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses (eelnõu § 1 punkti 9
muutmine):
„(17 ) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 3 sätestatud täistööajaga töötamise nõuet ei
kohaldata, kui tegemist on töötamisega õpetajana, akadeemilise töötajana või teadlasena Eesti
õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses või
töötamisega noorsootöötajana.“;
Selgitus: Ajutise viibimisalusega võivad lühiajaliselt Eestis töötada nt külalisõpetajad ja
lektorid, teadusprojekti raames teadlased või rahvusvaheliste programmide raames
noorsootöötajad, kelle tööaeg ei pruugi olla täistööaeg. Lisaks ei ole kehtivas õiguses tööandjal
kohustust tasuda õpetajana, akadeemilise töötajana, teadlasena või noorsootöötajana
lühiajaliselt töötavale välismaalasele välismaalaste seaduses nõutud töötasu. Arvestades
eeltoodut, ei ole osalise tööajaga töötamine nimetatud ametikohtade puhul väärkasutuse
võimaluseks palgatingimusest kõrvalehoidmisel ja võimaldamaks edendada Eesti haridust ning
teadust, on mõistlik lubada nimetad kutsealadel tegutsevatel välismaalastel töötada
lühiajaliselt Eestis ka osatööajaga.
2.3. paragrahvi 178 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „brutopalgaga“ sõnadega „olenema ta
kokku lepitud tööajast“ (eelnõu täiendamine uue punktiga);
Selgitus: Kuna välismaalaste seadus ei sätesta elamisloa alusel töötamisel nõuet välismaalase
tööajale, siis Politsei- ja Piirivalveamet näeb migratsioonijärelevalve raames mustrit, kus
välismaalasele nõuetekohase töötasu maksmise kontrollimisel väidab tööandja, et nõutud
palgast madalama maksmine on põhjendatud osalise tööajaga. Samas on väga paljudes
tegevusvaldkondades levinud paindlikud töösuhted, kus töötamine ei ole enam seotud vaid ühe
konkreetse tööandjaga. Lubamaks paindlikumat töötamist juhul, kui töö iseloom võimaldab
töötada mitme tööandja heaks ja rakendamaks välismaalase kogu potentsiaali, on mõistlik
mitte piirata elamisloa alusel töötava välismaalase tööaega. Samas vältimaks välistöötaja
ärakasutamist ning ebaausa konkurentsieelise saamist läbi osalise tööaja põhjendatud
palganõudest lühema tööaja maksmise eest, lisatakse palgakriteeriumi sättele selgitus, et
2 (21)
nõuetekohast töötasu tuleb välismaalase tööle kutsunud tööandjal maksta olenemata
töölepingus kokku lepitud töökoormusest.
2.4. seadust täiendatakse §-ga 2863 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue punktiga):
„§ 2863 . Nõutava töötasu maksmise tagamine
(1) Kui tööandja ei täida kohustust maksta välismaalasele töötamise eest käesolevas seaduses
sätestatud tasu, teeb Politsei- ja Piirivalveamet tööandjale ettekirjutuse vastava tasu
maksmiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse võib teha tagasiulatuvalt kogu
töötamise aja kohta, mil tööandja välismaalasele nõuetekohast tasu ei maksnud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuses määratud tähtajaks töötamise eest
tasu maksmata jätmise korral lõpeb välismaalase töötamise ja viibimise õigus sellele
tähtpäevale järgnevast päevast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse tähtaegse mittetäitmise korral võib
Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada tööandja suhtes sunniraha kuni 32 000 eurot.
(5) Sunniraha tasumine ei anna töötajale töötamise õigust.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka töötajate renditööd vahendava ettevõtja,
kasutajaettevõtja ja lähetatud töötaja vastuvõtva üksuse suhtes.“.
Selgitus: Praegu puuduvad välismaalaste seaduses praktikas rakendatavad mõjuvad meetmed
kutsumaks korrale ja suunamaks õiguskuulekale käitumisele tööandjaid, kes hoiavad kõrvale
töötamise tingimuste täitmisest ja ei täida välismaalaste seaduses kehtestatud töötasu maksmise
nõuet eesmärgiga vältida maksude maksmist ja saavutada seeläbi konkurentsieelis.
Välismaalaste seadus võimaldab täna määrata nõuetekohase töötasu maksmisest
kõrvalehoidmisel tööandjale trahvi, kuid see ei ole osutunud piisavalt mõjusaks meetmeks.
Maksu- ja Tolliameti analüüsi andmetel jääb Eesti riigil läbi välismaalaste seaduses sätestatud
töötasunõudest kõrvalehoidmise saamata aastas üle 10 miljoni euro. Tööinspektsiooni
andmetel on töövaidluskomisjonis välistöötajatega seotud vaidlused peamiselt saamata jäänud
töötasude üle. Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad tööandjate korrale kutsumiseks tõhusad
mõjutusvahendid, mis tooksid kaasa tööandjat otseselt mõjutava tagajärje ja suunaksid seeläbi
tõhusamalt tööandjad õiguskuulekale käitumisele.
3. Renditöö tingimuste muutmine
3.1. paragrahvi 106 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt (eelnõu täiendamine
uue punktiga):
„(8) Renditöö võib registreerida lühiajalise töötamisena, kui tööandja on Eestis või Euroopa
Majanduspiirkonna teises lepinguriigis registreeritud äriühing, mis tegeleb renditöö
vahendamisega, ja tööandjal on seatud tagatis käesoleva seaduse § 107 lõikes 1 sätestatud
välismaalase ühe kuu suuruse töötasu ulatuses.
(9) Tagatise andjaks võib olla Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuv
kindlustusandja või krediidiasutus. Tagatis peab kehtima kogu lühiajalise töötamise perioodi
jooksul.“;
3 (21)
3.2. paragrahvi 106 täiendatakse lõikega 8 1 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(81 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tagatiseks võib tööandja valida ühe järgnevatest
tagatise liikidest:
1) garantii;
2) deposiit.“;
3.3. paragrahvi 1761 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (eelnõu täiendamine
uue punktiga):
„(2) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda töötamiseks renditöötajana, kui tööandja on
Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis registreeritud äriühing, mis tegeleb
renditöö vahendamisega, ja tööandjal on seatud tagatis käesoleva seaduse § 178 lõikes 1
sätestatud välismaalase ühe kuu suuruse töötasu ulatuses.
(3) Tagatise andjaks võib olla Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuv
kindlustusandja või krediidiasutus. Tagatis peab kehtima tähtajalise elamisloa kehtivusa ja
jooksul.“;
3.4. paragrahvi 1761 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(21 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tagatiseks võib tööandja valida ühe järgnevatest
tagatise liikidest:
1) garantii;
2) deposiit.“;
Selgitus: Välismaalaste renditööd saaksid Eestis kasutada tööandjad, kellel on Eestis või
Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud ettevõtted. Politsei- ja Piirivalveameti
andmetel on probleemiks fiktiivsete renditööjõufirmade asutamine väljaspoole Eestit
eesmärgiga saavutada konkurentsieelis läbi palgatingimuste ja maksudega skeemitamise.
Fiktiivsed personaliettevõtted asutatakse kolmandasse riiki ülesandega värvata välismaalasi
tööle ja seejärel lähetada nad Eestisse. Sellise skeemi kasutamise eesmärk on läbi tööjõukulude
kokkuhoiu konkurentsieelise saamine, sest Eestis ei saa nõuda Eestisse lähetatud
välismaalastele välismaalaste seaduses sätestatud töötasu maksmist, kuna tööleping
välismaalasega on sõlmitud teises riigis. Samuti on fiktiivse ettevõttega võimalik vältida
sotsiaalmaksu maksmist (sõltuvalt konkreetsetest riikidevahelistest lepingutest). Arvestades, et
Euroopa Liidu aluspõhimõte on teenuste vaba liikumine, siis ei saa piirata renditöö
vahendamist Euroopa Liidus ja Majanduspiirkonnas. Õiguskantsler juhtis 14.07.2021
märgukirjas nr 7-4/210264/2104038 tähelepanu asjaolule, et deposiidinõue kui rahalist
kohustust sätestav norm, ei vasta määratluse nõudele, kuna ei sätesta piisavalt täpselt, milline
summa tuleb tööandjal deposiiti kanda. Arvestades õiguskantsleri märkusi ja tööandjate
esindusorganisatsioonide ettepanekuid ning muudatusi ettevõtluskeskkonnas, on vaja määrata
seaduses seatava tagatise täpne suurus, samuti lisada paindlikkust käsitledes deposiiti kui ühte
võimalikku moodust tagamaks vahendid välismaalasele palga maksmiseks. Nõutavaks
tagatiseks seatakse lisaks deposiidile kindlustusandja või krediidiasutuse garantii sarnaselt
turismiseaduses sätestatud reisiettevõtjate tagatise nõuetele. Arvestades eeltoodut muudetakse
välismaalaste seaduse sätteid, mis reguleerivad lühiajalise töötamise registreerimist ja
elamisloa andmist renditöö eesmärgil.
4 (21)
4. Tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks tingimuste sätestamine
4.1. paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(41 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud Eestis viibimise seaduslik alus ei kohaldu, kui
välismaalasele on antud elamisluba lühiajaliseks töötamiseks käesoleva seaduse § 176 2 alusel. “;
Selgitus: Tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks (§ 176 2 ) sätestamise selgitus ja
põhjendused on toodud alapunktis 4.6. Kuna tegemist on ajutiselt kaheks aastaks töötamise
võimaluse andmisega, mille lõppedes välismaalane peab üldjuhul riigist lahkuma, siis ei ole
põhjendatud välismaalasele ajutise viibimisaluse andmine nimetatud elamisloa kehtivusaja
lõppedes.
4.2. paragrahvi 106 täiendatakse lõikega 12 1 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(121 ) Kui välismaalane on eelnevalt töötanud käesoleva seaduse § 176 2 alusel antud tähtajalise
elamisloa alusel, võib tööandja registreerida tema uue lühiajalise töötamise ühe aasta
möödumisel pärast nimetatud elamisloa kehtivusaja lõppemist.“;
Selgitus: Periood eelneva ja uue järgneva ajutist töötamist pikemalt võimaldava tähtajalise
elamisloa vahel peab olema piisavalt pikk välistamaks väärkasutuse võimalust selliselt, et
erinevaid viibimisaluseid kombineerides ja kuritarvitades viibitakse endiselt Eestis ja
töötatakse ebaseaduslikult. Tuleb arvestada, et lisaks Eesti antud viibimisalustele (pikaajaline
viisa kuni üks aasta) on välismaalasel võimalik seaduslikult viibida ja töötada Eestis ka
Euroopa Liidu õigusest tulenevate viibimisalustega, mis on viisavabadus (lubatud olla 90
päeva 180 päeva jooksul) ja lühiajaline viisa (90 päeva 180 päeva jooksul) ning teise
liikmesriigi antud pikaajaline viisa (lubatud olla Eestis 90 päeva 180 päeva jooksul). Juba
praegu on probleemiks, et tööandjad ei registreeri välismaalase lühiajalist töötamist ja seega
kombineerides erinevaid seaduslikke viibimisalused, viibib välismaalane Eestis seaduslikult,
kuid töötab mustalt ehk ebaseaduslikult. Arvestades eeltoodut, peab periood eelneva ja
järgneva lubatud seadusliku viibimisaluse ja seadusliku töötamise vahel olema vähemalt üks
aasta. Lisaks loetakse välismaalaste seaduse mõistes välismaalase püsivaks Eestist
eemalviibimiseks perioodi alates ühest aastast.
4.3. paragrahvi 115 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„19) välismaalane, kellele antakse käesoleva seaduse § 1762 alusel tähtajaline elamis luba
lühiajaliseks töötamiseks;“;
Selgitus: Võimaldamaks tööandjatel ajutiselt kaasata tööjõuturule oskustega välistööjõudu
tähtajalise elamisloa alusel kuni kaheks aastaks vastavalt kõnesolevate muudatusettepaneku
punktile 4.6. (VMS täiendamine §-ga 1762 ), sätestatakse vastavalt täiendav erand sisserände
piirarvust.
4.4. paragrahvi 137 täiendatakse lõigetega 21 –23 järgmises sõnastuses (eelnõu § 1 punkti 13
muutmine):
5 (21)
„(21 ) Kui tähtajalist elamisluba taotletakse elama asumiseks välismaalasest abikaasa juurde,
kellel on tähtajaline elamisluba õppimiseks, peab abikaasa olema vähemalt kaks aastat Eestis
elamisloa alusel elanud.
(22 ) Käesoleva paragrahvi lõiget 21 ei kohaldata välismaalasele, kelle välismaalasest abikaasale
on antud tähtajaline elamisluba õppimiseks doktoriõppes.
(23 ) Tähtajalist elamisluba ei anta elama asumiseks abikaasa juurde, kui välismaalase st
abikaasale on antud tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 176 2 alusel.“;
Selgitus: Paragrahvi 137 lõigete 21 ja 22 muutmise osas on selgitused antud eelnõu 241 SE
seletuskirjas. Kõnesoleva paragrahvi lõike 2 3 muudatuse kohaselt ei anta tähtajalist elamisluba
elama asumiseks abikaasa juurde, kui abikaasale on antud tähtajaline elamisluba lühiajaliseks
töötamiseks. Peale lühiajalist töötamist antakse tähtajaline elamisluba kuni kaheks aastaks ja
peale selle elamisloa kehtivuse lõppemist ei ole võimalik taotleda uut samaliigilist elamisluba
enne ühe aasta möödumist, samuti ei ole võimalik nimetatud elamisluba pikendada. Seega peab
välismaalane Eestist lahkuma ja tema Eestis viibimine on ajutise iseloomuga. Arvestades
eeltoodut ei ole riigi poolt õige soodustada perekonna lahkumist päritoluriigist ning Eestisse
elama asumist olukorras, kus viibimisõiguse lõppedes peab välismaalane riigist lahkuma. Kui
Eestis on elu sisse seatud, kuid pole võimalik taotleda uut viibimise ja töötamise alust, siis võib
see kaasa tuua surve ebaseaduslikule riigis viibimisele ning töötamisele. Välismaalase
sugulased saavad Eestis töötavat välismaalast külastada muude viibimisaluste alusel nagu
viisavabaduse, Schengeni või Eesti viisa alusel.
4.5. paragrahvi 150 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isikutele ei anta tähtajalist
elamisluba, kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 1762
alusel.“;“;
Selgitus: Pärast lühiajalist töötamist antakse tähtajaline elamisluba kuni kaheks aastaks ja
pärast selle elamisloa kehtivuse lõppemist ei ole võimalik taotleda uut samaliigilist elamisluba
enne ühe aasta möödumist, samuti ei ole võimalik nimetatud elamisluba pikendada. Lisaks ei
ole lubatud välismaalasel ühe aasta jooksul pärast lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajalise
elamisloa lõppemist Eestis töötada ajutise viibimisalusega lühiajaliselt. Seega peab
välismaalane Eestist lahkuma ja tema Eestis viibimine on ajutise iseloomuga. Arvestades
eeltoodut ei ole riigi poolt õige soodustada perekonna lahkumist päritoluriigist ning Eestisse
elama asumist olukorras, kus viibimisõiguse lõppedes peab riigist lahkuma. Kui Eestis on elu
sisse seatud, kuid pole võimalik taotleda uut viibimise ja töötamise alust, siis võib see kaasa
tuua surve ebaseaduslikule riigis viibimisele ning töötamisele. Välismaalase sugulased saavad
Eestis töötavat välismaalast külastada muude viibimisaluste alusel nagu viisavabaduse,
Schengeni või Eesti viisa alusel.
4.6. seadust täiendatakse §-ga 1762 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue punktiga):
„§ 1762 . Tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks
(1) Tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks võib kuni kaheks aastaks anda
välismaalasele, kui:
1) ajutise viibimisalusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis
lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud;
6 (21)
2) töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, kes on enne tähtajalise
elamisloa taotlemist registreerinud ajutise viibimisalusega välismaalase lühiajalise töötamise;
3) tööandaja on usaldusväärne;
4) tööandja on maksnud välismaalasele registreeritud lühiajalise töötamise perioodi jooksul
käesoleva seaduse §-s 107 sätestatud nõuetele vastavat töötasu.
(2) Tööandja usaldusväärsuse hindamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-i 180.“;
Selgitus: 2-aastane tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks võimaldab ajutise
viibimisaluse ja lühiajalise töötamise registreeringu alusel töötanud välismaalasel jätkata
töötamist fikseeritud perioodi jooksul juhul, kui ta on käitunud õiguskuulekalt ja tema tööandja
on usaldusväärne ning osapooled on huvitatud töösuhte jätkamisest. 2021. aastal valitsuse
tegevusprogrammi ülesande raames välistööjõu tõhusama kaasamise ettepanekuid koostades
kõlas teravalt Eesti majanduse ja ühiskonnaelu toimimise jaoks oluliste sektorite
tööjõuprobleem, mille turuolukorrale vastav palgatase ei võimalda maksta töötajale 2- või 1,5-
kordset palka, et kasutada nt tippspetsialisti erandit sisserände piirarvust. Kuna sisserände
piirarv täitub kiiresti, kasutavad need sektorid ajutise viibimisalusega välismaalastele
lühiajalise töötamise registreerimist, mille senine periood on arvestades välismaalt värbamise
ja töötajate koolitamise kuludega ning keskmise palga maksmise nõuet silmas pidades
ettevõtjate hinnangul ebaproportsionaalselt lühike. Eestis töötamise pikendamisel väheneb
vajadus igal aastal palgata uusi töötajaid ning seetõttu vähenevad sisseelamisega seotud kulud.
2017. aastal Siseministeeriumi poolt kokku kutsutud laiapõhjaline sisserände piirarvu töörühm
otsis lahendusi töörände reguleerimiseks, arvestades ühelt poolt kasvava majanduse vajadusi
ning teiselt poolt sellega, et rändepoliitika peab tagama eesti keele ja kultuuri säilimise ning
arvestama Eesti riigi lõimumisvõimekusega. Töörühma järeldus oli, et kuni kaheks aastaks
lubatud välistööjõu sisseränne on ajutise iseloomuga ja ei mõjuta Eesti rahvastiku koosseisu
pikemas perspektiivis. Samas võimaldab see leevendada tööjõupuudust valdkondades, kus töö
iseloom on madalama kvalifikatsiooniga, projektipõhine ja ajutine. Välistööjõu kasutamisel
kaasnevad ettevõtjatel muude kulude kõrval ka väljaõpetamisega seotud kulud, mis mõnes
valdkonnas võivad olla piisavalt kõrged, et välistada ajutise viibimisaluse ja lühiajalise
töötamise raames ajutise välistööjõu kasutamist. Lühiajaliseks töötamiseks elamisloa
rakendamisel võib välistöötajate arv kasvada ennekõike nende ettevõtete vajadustest lähtuvalt,
kelle jaoks aastane lubatud lühiajalise töötamise periood on seni olnud liialt piirav lubatud
ajutise viibimisaluse ja töötamise aja tõttu, kuid kes pole saanud töötajaid palgata tähtajalise
elamisloa alusel töötamiseks piirarvu siseselt. Suurt nõudlust pikemalt Eestis viibivate
välistöötajate järele näitab piirarvu kiire täitumine alates 2017. aastast.
4.7. paragrahvi 181 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(9) Käesoleva seaduse § 1762 nimetatud uue tähtajalise elamisloa võib anda üks aasta pärast
eelneva käesoleva seaduse §-s 1762 nimetatud elamisloa kehtivusaja lõppemist.“;
Selgitus: Periood eelneva ja uue järgneva ajutist töötamist võimaldava tähtajalise elamisloa
vahel peab olema piisavalt pikk välistamaks väärkasutuse võimalust selliselt, et viibimisaluseid
kombineerides ja kuritarvitades viibitakse ja töötatakse ebaseaduslikult Eestis edasi ja
tegelikult välismaalane Eestist ei lahku. Tuleb arvestada, et lisaks Eesti antud viibimisalustele
(pikaajaline viisa kuni üks aasta) on välismaalasel võimalik seaduslikult viibida ja töötada
Eestis ka Euroopa Liidu õigusest tulenevate viibimisalustega, mis on viisavabadus (lubatud
olla 90 päeva 180 päeva jooksul) ja lühiajaline viisa (90 päeva 180 päeva jooksul) ja teise
liikmesriigi antud pikaajaline viisa (lubatud olla Eestis 90 päeva 180 päeva jooksul). Juba
praegu on probleemiks, et tööandjad ei registreeri välismaalase lühiajalist töötamist ja
7 (21)
kombineerides erinevaid seaduslikke viibimisalused viibib välismaalane Eestis seaduslikult,
kuid töötab mustalt ehk ebaseaduslikult. Arvestades eeltoodut, peab periood eelneva ja
järgneva lubatud seadusliku viibimisaluse ja seadusliku töötamise vahel olema vähemalt üks
aasta. Lisaks loetakse välismaalaste seaduse mõistes välismaalase püsivaks Eestist
eemalviibimiseks perioodi alates ühest aastast.
4.8. paragrahvi 186 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(5) Käesoleva seaduse § 1762 alusel antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks
kehtivusajaga kokku kuni kaheks aastaks ja seda ei pikendata.“;
Selgitus: Lühiajalisele töötamisele järgnevat tähtajalist elamisluba lühiajaliseks töötamiseks
antakse kehtivusega kuni kaks aastat. Kuna elamisluba on seega võimalik anda ka lühema
kehtivusajaga kui kaks aastat, siis sätestatakse seaduses õigusselguse eesmärgil, et kokku saab
kõnesoleva elamisloa kehtivusaeg olla kaks aastat. Samuti sätestatakse arvestades §-s 1762
sätestatud elamisloa eesmärki pikendada välismaalase ajutise töötamise aega, et nimetatud
elamisluba ei saa peale kehtivuse lõppu pikendada. Välismaalane saab Eestis peale nimetatud
elamisloa kehtivuse lõppu edasi elada ja töötada vaid siis, kui talle antakse elamisluba
töötamiseks sisserände piirarvu arvestusest, samuti IKT erialasel ametikohal,
tippspetsialistina, iduettevõttes või kasvuettevõttes töötamiseks.
4.9. paragrahvi 2102 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kolme aastase perioodi hulka ei arvestata
aega, millal välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 176 2 alusel.“;
Selgitus: Tähtajalise elamisloa püsivalt elama asumiseks andmise eesmärk on võimaldada
Eestisse püsivalt elama jääda välismaalasel, kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike
huvidega ja kes on hästi kohanenud ning elanud Eestis vähemalt 3 aastat viie järjestikuse aasta
jooksul. Kuna VMS §-s 1762 sätestatud elamisloa eesmärk on võimaldada välismaalasel
piiratud aja jooksul, so kuni kaks aastat, töötada ja seeläbi pikendada perioodi, mil tööandja
saab palgata ajutiselt välistööjõudu, siis ei vasta nimetatud elamisloa eesmärk püsivalt elama
asumiseks antava elamisloa eesmärgile.
4.10. Tähtajalise elamisloa andmist elama asumiseks välismaalasest abikaasa juurde, kellele on
antud tähtajaline elamisluba õppimiseks või lühiajaliseks töötamiseks, reguleerivad sätted
(VMS § 137 lg 21 –23 ) jõustuvad 1. septembril 2022. (Eelnõu § 4 muutmine).
Selgitus: Sätete jõustumisaeg on üldisest korrast hilisem, kuna õppeaasta ei lange kokku
kalendriaastaga. Muudatused hakkavad kehtima välismaalaste osas, kes tulevad õppima
õppeperioodil 2022/20223.
4.11. Lühiajaliseks töötamiseks antava tähtajalise elamisloaga seonduvad muudatused (VMS
§ 43 lõige 41 , § 106 lõige 121 , § 115 punktid 19 ja 20, § 150 lõige 4, § 1762 , § 181 lõige 9, § 186
lõige 5 ja § 2102 lõige 4) jõustuvad 1. jaanuaril 2023. (Eelnõu § 4 muutmine).
Selgitus: Sätete jõustumisaeg on üldisest korrast hilisem, kuna Politsei- ja Piirivalveametil on
vajalik täiendav aeg muudatuste rakendamise ettevalmistamiseks, menetlejate värbamiseks ja
koolitamiseks ning menetlusinfosüsteemi hädavajalikuks arenduseks.
8 (21)
5. Soodustused kasvuettevõtetele välistööjõu kaasamisel
5.1. Seadust täiendatakse §-ga 1063 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue punktiga):
„§ 1063 . Lühiajaline töötamine kasvuettevõttes
(1) Kasvuettevõte käesoleva seaduse tähenduses on tegevust kasvatav Eestis registreer itud
äriühing, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhineva,
innovaatilise ning korratava ärimudeli edasiarendamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti
ettevõtluskeskkonna arengule ja mis vastab järgmistele tingimustele:
1) on tegutsenud vähemalt 10 aastat;
2) Eestis töötab vähemalt 50 töötajat;
3) on maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt 1 miljon eurot ja
4) tööjõumaksude kumulatiivne kasv viimase kolme aasta jooksul on 20%.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tingimused peavad olema täidetud
vahetult enne välismaalasele Eestis seadusliku viibimisaluse taotlemist.“;
Selgitus: Välismaalaste seaduses kasvuettevõtetele soodustuste sätestamine on vajalik, kuivõrd
kasvuettevõtete roll Eesti majanduses on aina suurem ja osatähtsuse kasv muude sektoritega
võrreldes kiirem. Senise kasvutempo juures oleks kasvufaasis olevatel iduettevõtetel 2030.
aastaks potentsiaali moodustada juba 30% Eesti SKT-st 1 . Kehtiv regulatsioon võimaldab
soodustingimustel kolmandatest riikidest tööjõudu värvata vaid alustavatel iduettevõtetel.
Samas tegutseb Eestis mitmed innovaatilisi ja kiiret kasvu näitavaid iduettevõtte staatusest
välja kasvanud või eraldiseisvana iduettevõtlusest tehnoloogiasektoris tegutsevaid ettevõtteid,
kes on turul olnud enam kui kümmekond aastat ja kellele soodustustingimused nende vanuse
tõttu enam ei laiene. Selleks, et ka küpsetel tehnoloogial põhinevatel kasvuettevõtetel oleks
võimalik edasi kasvada Eesti turul, tuleks toetada nendesse ettevõtetesse vajamineva tööjõu
värbamist sarnaste soodustustega, mis on praegu kättesaadavad vaid iduettevõtetele. Idusektor
prognoosib sarnaselt eelnevatele aastatele ka järgmisel kümnel aastal ligi 25% iga-aastast
kasvu, mis tähendab, et järgneval 10-aastasel perioodil jääb puudu kokku ligikaudu 50 000
talenti. Nende samade talentide pärast konkureerivad nii noored kui ka kogenud turul
tegutsevad ettevõtted üle kogu Euroopa. Arvestades Eesti asukohta, piiratud tööturgu, kõrget
struktuurset tööjõupuudust IKT-valdkonnas (sh idusektoris tervikuna) ning globaalset
tööjõukonkurentsi, on alustavate ja kasvavate ettevõtete võimalused kõrgelt kvalifitseeritud ja
spetsiifiliste oskustega tippspetsialiste värvata edaspidi oluliselt piiratud 2 . Sellega kaasneb
pikas perspektiivis olukord, kus edukad tehnoloogial põhinevad kasvuettevõtted võivad teha
otsuse kasvada ja tegutseda teistes Euroopa riikides, kuna seal on suurem turg, parem kapitali
kättesaadavus ja soodsamad talentide kaasamise võimalused. Esimesed taolised näited Eesti
tehnoloogiaettevõtetest, kes on pidanud osa oma tegevusest tööjõunappuse tõttu Eestist välja
viima, on paraku juba olemas. Kasvuettevõtete programm võimaldab lisaks alustavatele
iduettevõtetele jätta Eestisse ka juba tegutsevaid tehnoloogial põhinevaid ettevõtteid, nende
arendusüksusi ja peakontoreid, mis arenevad jõudsalt ja vajavad seetõttu kiiresti spetsiifiliste
oskustega tööjõudu. Idu- ja kasvuettevõtete soodustuste programmiga aitame kaasa
tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemise stimuleerimisele, mis on üks Eesti
1 https://asutajad.ee/visioon-2030
2
OSKA:,,Ees ti tööturg tä na ja homme 2019-2027”; https://oska.kutsekoda.ee/tulevikutrendid/eesti -tooturg-tana-ja-
homme/.
9 (21)
teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021–20353
tegevussuundadest. Selleks, et haldusorganil või haldusorgani poolt volitatud
ekspertkomisjonil oleks võimalik määratleda äriühingu vastavust kasvuettevõte määratlusele,
tuleb seaduses sätestada kasvuettevõtte definitsioon ja kriteeriumid. Samuti aitab selgete
kriteeriumite sätestamine seaduses sihtrühmal hinnata, kas neil on võimalik taotleda
välistööjõu kaasamisel soodustusi.
5.2. paragrahvi 107 täiendatakse lõikega 1 3 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(13 ) Tööandja on kohustatud maksma käesoleva seaduse §-s 1063 nimetatud juhul
välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on
vähemalt 80% Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast.“;
5.3. paragrahvi 115 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„20) välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes.“;
Selgitus: soodustamaks muudatusettepaneku punktis 5.1. (VMS täiendamine §-ga 1063 )
sätestatud kasvuettevõttel välistööjõu kaasamist, sätestatakse vastavalt täiendav erand
sisserände piirarvust.
5.4. paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(14 ) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kellele on antud elamisluba töötamiseks
kasvuettevõttes tasu, mille suurus on 80% Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta
keskmisest brutokuupalgast.“;
Selgitus: Lisaks IKT valdkonnaga seotud ametikohtadele vajavad kasvuettevõtted Eestis edasi
tegutsemiseks ja arenemiseks töötajaid ka teistele töökohtadele nagu testijad, finantsistid,
müügitööga seotud töötajad, personalitöötajad jmt, kus keskmine palgatase jääb alla
välismaalaste seaduses sätestatud töötasu nõude. Soodsam palgakriteerium spetsialisti
oskustega välistööjõu värbamisel on osa idu- ja kasvuettevõtete soodustuste programmist, mille
eesmärk on aidata kaasa tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemise
stimuleerimisele, mis on üks Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
arengukava aastateks 2021–2035 tegevussuundadest.
5.5. paragrahvi 181 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine
uue punktiga):
„6) töötamine kasvuettevõttes.“;
Selgitus: Kasvuettevõtetele tehakse välismaalaste tööle võtmisel erand töötukassa loa nõudest
analoogselt iduettevõtlusega eesmärgiga võimaldada juba tegutsevate tehnoloogial põhinevate
ettevõttete arendusüksuste ja peakontorite Eestis kasvamist ning tegutsemist. Soodustus on osa
idu- ja kasvuettevõtete soodustuste programmist, mille eesmärk on aidata kaasa tehnoloogia-
3 TAIE arengukava. Kättesaadav:
https://www.hm.ese/sites/default/files/taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf
10 (21)
ja arendusmahukate investeeringute tegemise stimuleerimisele, mis on üks Eesti teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021–2035
tegevussuundadest. Arvestades, et juba praegu on tööjõuturul puudus tehnoloogiavaldkonna
töötajatest, siis ei ole töötukassa loa nõudmine asjakohane ning nõude olemasolu lisaks
tarbetut halduskoormust nii tööandjatele kui ka haldusorganitele.
5.6. Lühiajalise töötamisega kasvuettevõttes seonduvad muudatused (VMS § 106 3 , § 107 lõige
13 , § 178 lõige 14 ja § 181 lõige 2 punkt 6) jõustuvad 1. jaanuaril 2023. (Eelnõu § 4 muutmine).
Selgitus: Sätte jõustumisaeg on üldisest korrast hilisem, kuna Politsei- ja Piirivalveametil on
vajalik täiendav aeg muudatuste rakendamise ettevalmistamiseks, menetlejate värbamiseks ja
koolitamiseks ning menetlusinfosüsteemi hädavajalikuks arenduseks.
6. Tippspetsialisti töötasu nõude muutmine
6.1. paragrahvi 106 lõikes 3, § 107 lõikes 11 , § 178 lõikes 11 ja § 181 lõikes 4 asendatakse arv
„2“ arvuga „1,5“; (eelnõu täiendamine uue punktiga)
Selgitus: Praegu suudab välismaalaste seaduses kehtivat 2-kordse Eesti keskmise palga
tasumise nõuet täita info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor, kus sektori keskmine
palk on vaieldamatult Eesti kõrgeim – 2020. aastal oli keskmine brutokuupalk IKT-sektoris
2574 eurot. Kõrgelt kvalifitseeritud tippspetsialiste, keda Eesti tööjõuturult on üha raskem
leida, vajavad ka valdkonnad, milles makstav keskmine palk ei ole võrreldav IKT-sektori
erakordse palgatasemega. Tippspetsialisti palganõude alandamisel võidavad suhteliselt enam
kõrgema palga ja suurema tööjõu puudujäägiga tegevusalad, nagu näiteks masinatööstus,
energeetika ja finantssektor, kes on võimelised maksma tippspetsialistidele Eesti keskmisest 1,5
korda kõrgemat palka.
6.2. Tippspetsialistile 1,5 kordse Eesti keskmise palga tasumise nõude muudatus jõustub
1. jaanuaril 2023. (Eelnõu § 4 muutmine).
Selgitus: Sätte jõustumisaeg on üldisest korrast hilisem, kuna Politsei- ja Piirivalveametil on
vajalik täiendav aeg muudatuste rakendamise ettevalmistamiseks, menetlejate värbamiseks ja
koolitamiseks ning menetlusinfosüsteemi hädavajalikuks arenduseks.
7. Viisa andmise tingimuste muutmine
7.1. paragrahvi 621 lõiked 2–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (eelnõu § 1 punkti 1
muutmine):
„(2) Kui välismaalasele antakse viisa lühiajaliseks Eestis töötamiseks ja välismaalane on
alaealist last kasvatav vanem või ainus hooldaja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseis und i
või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, siis võib välismaalase lapsele anda viisa
samadel tingimustel kui nimetatud välismaalasele.
(21 ) Kui välismaalase lühiajaline töötamine on registreeritud teadus- ja arendustege vuse
eesmärgil, akadeemilise töötajana või ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana käesoleva seaduse
§ 106 lõike 14 punkti 2 või lõike 13 alusel, võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja
täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema,
anda viisa välismaalase Eestis viibimise ajaks, arvestades viisa andmise tingimusi.
11 (21)
(3) Kui välismaalase lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud ja tal on ajutiseks Eestis
viibimiseks seaduslik alus, võib välismaalase lapsele anda lühiajalise või pikaajalise viisa, kui
välismaalane on alaealist last kasvatav vanem või ainus hooldaja täisealisele lapsele, kes ei ole
terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema.“;
Selgitus: Lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 1991. aastal, seab esikohale lapse
huvid ja sätestab, et lapsel, kelle vanemad elavad eri riikides, on õigus säilitada regulaarsed
isiklikud suhted ja otsesed kontaktid mõlema vanemaga. Arvestades eeltoodut on vaja endiselt
lubada viisa andmist lühiajaliselt töötava välismaalase alaealisele lapsele vanemaga samadel
tingimustel. Kuigi viisataotluse menetlemisel on haldusorganil võimalik arvestada lapse
parimate huvidega, siis õigusselguse eesmärgil ja kaitsmaks lapse õigusi, on mõistlik sätestada
viisa andmise võimalus seaduses. Samuti sätestatakse, et viisa võib samadel tingimustel
vanemaga anda täisealisele lapsele, kui ta tervisesisundi tõttu ei ole võimeline ise toime tulema
ja Eestis töötav vanem on tema ainus hooldaja. Arvestades, et viisa taotlemise tingimuseks on
üldjuhul kehtiva tervisekindlustuse olemasolu, mis tagab välismaalase haigusest või vigastusest
tingitud ravikulude tasumise Eestis viibimise ajal, ei koorma täisealine laps Eesti
sotsiaalsüsteemi.
7.2. paragrahvi 622 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt (eelnõu § 1 punkti 3
muutmine):
„(3) Kui välismaalasele, kes on vastu võetud õppeasutuse neljanda või viienda taseme
kutseõppesse, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppesse, bakalaureuse- ja magistriõppe
integreeritud õppekavadel põhinevasse õppesse või magistriõppesse, antakse viisa seoses Eestis
õppima asumisega ja ta on alaealist last kasvatav vanem, võib välismaalase alaealisele lapsele
anda samadel tingimustel kui nimetatud välismaalasele vastavalt lühiajalise või pikaajalise
viisa.
(4) Kui välismaalasele, kes on vastu võetud õppeasutuse doktoriõppesse, antakse viisa seoses
Eestis õppima asumisega, võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealise le
lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda
samadel tingimustel kui nimetatud välismaalasele vastavalt lühiajalise või pikaajalise viisa.“;“;
Selgitus: Lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 1991. aastal, seab esikohale lapse
huvid ja sätestab, et lapsel, kelle vanemad elavad eri riikides, on õigus säilitada regulaarsed
isiklikud suhted ja otsesed kontaktid mõlema vanemaga. Arvestades eeltoodut on vaja endiselt
lubada viisa andmist õppimiseks viisa saanud välismaalase alaealisele lapsele vanemaga
samadel tingimustel. Kuigi viisataotluse menetlemisel on haldusorganil võimalik arvestada
lapse parimate huvidega, siis õigusselguse eesmärgil ja kaitsmaks lapse õigusi, on mõistlik
sätestada see põhimõte seaduses.
7.3. Viisa andmist õppimiseks viisa saanud välismaalase alaealisele lapsele reguleerivad sätted
(VMS § 622 lg 3 ja 4) jõustuvad 1. septembril 2022. (Eelnõu § 4 muutmine).
Selgitus: Sätete jõustumisaeg on üldisest korrast hilisem, kuna õppeaasta ei lange kokku
kalendriaastaga. Muudatused hakkavad kehtima välismaalaste osas, kes tulevad õppima
õppeperioodil 2022/20223.
8. Laevapere liikmete töötamise tingimuste sätestamine
8.1. paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
12 (21)
„(5) Käesoleva seaduse § 105 lõigetes 2 1 ja 22 nimetatud juhul võib välismaalasest laevapere
liige viibida töötamise eesmärgil Eesti lipu all sõitval laeval.“;
Selgitus: Välismaalaste seaduse muudatused, mis puudutavad meremeeste töötamist Eesti lipu
all sõitval laeval, on vajalikud tulenevalt õiguskantsleri märgukirjast Siseministeeriumi
selgitustele lipuriigi konkurentsivõime tegevuskava raames. Siseministeerium ei pidanud
vajalikuks ega otstarbekaks kohaldada välismaalastele viisa ja elamisloa nõuet kui laev sõidab
peamiselt väljaspool Eestit. Õiguskantsler on seisukohal, et välismaalaste seadus ei sisalda
sätet, mis välistaks välismaalaste seaduse kohaldamise Eesti lipu all sõitvate laevade suhtes ja
seetõttu tuleb kohaldada Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatele välismaalastele kõiki
välismaalaste seaduse üldisi nõudeid. Muudatusettepanekud on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumil läbi arutatud laevandussektoris tegutsevate erialaliitudega
(Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti
Ametiühingute Keskliit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing) ja selle tulemusel on
saavutatud kompromiss, mille eesmärk on tuua rohkem laevu Eesti lipu alla ning tagada Eesti
meremeestele võimalus töötada Eesti lipu all sõitvatel laevadel, samuti vältida ülemäärast
bürokraatiat laevandussektorile.
Muudatusettepanekutega antakse välismaalastele õigus töötada peamiselt väljaspool Eesti
sadamaid Eesti lipu all sõitvatel laevadel ilma viisa või elamisloa nõudeta. Kui laev teeb Eesti
sadamatest lähtuvaid rahvusvahelisi regulaarreise, kohaldub välismaalastest meremeestele
laevandussektoris kokkulepitud vastavale ametikohale ettenähtud töötasu nõue (viisa või
elamisloa nõue ei kohaldu). Töötamise õigus ilma viisa või elamisloata ei anna õigust viibida
ja elada Eestis ning kui laevapere liige soovib elada või viibida Eestis, peab ta taotlema
vastavalt kas elamisluba või viisat.
Eesti territoriaalmeres sõitvatel merelaevadel töötamiseks kehtivad üldised välismaalastele
Eestis töötamiseks ettenähtud reeglid, st kohaldub üldine töötasu nõue, elamisluba töötamiseks
kuulub sisserände piirarvu arvestusse ning välismaalase tööle võtmisel tuleb vajaduse korral
taotleda selleks luba Eesti Töötukassalt.
VMS § 44 täiendamine lõikega 5 on tehniline muudatus eesmärgiga anda välismaalasest
laevapere liikmele õiguslik alus viibimiseks töötamise eesmärgil Eesti lipu all sõitval laeval.
Praegu on reguleeritud laevapere liikme transiitreisijana laeva minek ja laevalt maha tulek, et
pöörduda tagasi oma kodukohariiki, kuid õiguslik alus laeval viibimiseks VMS-is puudub.
Muudatusettepanekuga ei anta välismaalasele õigust riiki siseneda ja viibida riigis ning kui
välismaalasest laevapere liikmel on vaja Eestis pikemalt viibida või elada, peab ta taotlema
Eesti viisat või elamisluba.
8.2. paragrahvi 105 täiendatakse lõigetega 21 –24 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(21 ) Välismaalasel on lubatud töötada Eesti riigilipu all sõitval merelaeval, välja arvatud
reisilaeval, mis teeb Eesti sadamast rahvusvahelisi regulaarreise, kui laev on sisenenud Eesti
sadamasse viimase 365 päeva jooksul kuni 25 korda.
(22 ) Välismaalasel on lubatud töötada Eesti riigilipu all sõitval reisilaeval, mis teeb Eesti
sadamast rahvusvahelisi regulaarreise, tingimusel, et välismaalasele makstakse tasu, mis on
vähemalt võrdne kollektiivlepingus kokkulepitud palgamääraga vastaval ametikohal.
13 (21)
(23 ) Kui ettevõtja ei ole sõlminud käesoleva paragrahvi lõikes 2 2 nimetatud kollektiivlepingut,
tuleb välismaalasele maksta laevandussektori kollektiivlepingutes kokkulepitud palgamäära ga
vastava ametikoha keskmist tasu.
(24 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 1 –23 sätestatud seadusest tulenevat õigust töötada Eesti
riigilipu all sõitval merelaeval ei ole kohalikku rannasõitu tegevate laevade välismaalaste st
laevapere liikmetel.“;
Selgitus: VMS § 105 lõikega 21 sätestatakse erisus Eesti lipu all rahvusvahelist sõitu tegevatel
merelaevadel töötavatele välismaalastele andes neile õiguse töötada ilma viisa või elamisloata
ning VMS-s välismaalastele üldiselt kohalduvale vähemalt Eesti keskmise palga nõudeta, kui
laev on külastanud viimase 365 päeva jooksul Eesti sadamaid vähem kui 25 (k.a) korda.
Sadamate külastusi arvestatakse laeva viimasest sisenemisest sadamasse 365 päeva tagasi.
Tegemist on nn jooksva arvestusega ja laeva järgmisel sisenemisel sadamasse arvestat akse
perioodi vastavast sisenemisest 365 päeva tagasi. Kõikide laevade sadamatesse sisenemised
fikseeritakse Eesti merenduse infosüsteemis ning õiguskaitseasutustel on võimalik vajadusel
kontrollida laevade Eesti sadamate külastusi.
Sättega on hõlmatud kõik kala-, kauba- ja reisilaevad, mis külastavad aasta jooksul arvates
viimasest külastusest, Eesti sadamaid kuni 25 korda. Eesti sadamatest lähtuvatel rahvusvahelisi
regulaarreise tegevatel laevadel töötamise erisus on reguleeritud eelnõu lõigetega 2 2 -23 .
Peamiselt väljaspool Eesti või EL sadamaid sõitvate laevade laevapereliikmetelt viisa või
elamisloa nõudmine ainult selleks, et laeval töötada, ei ole otstarbekas, kui välismaalane ei ela
Eestis või ei satugi Eestisse. Laevapere liikmete töölepingud võivad olla lühiajalised, mistõttu
viisa või elamisloa taotlemine selleks, et töötada kolm kuud laeval, mis sõidab väljaspool Eestit
või EL riike, ei ole otstarbekas. Eesti viisa või elamisluba annab välismaalasele võimaluse
liikuda kõikides Schengeni riikides ning Eesti vastutab välismaalaste eest, kellele on väljastatud
viisa või elamisluba, kui välismaalane jääb viibima ebaseaduslikult EL territooriumile pärast
viisa või elamisloa lõppu. Eesti viisat või elamisluba ei ole vaja laevale liikumiseks ja laevalt
maha tulemiseks, kuna laevapereliikmed liiguvad laeva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni
konventsiooni nr 108 või nr 185 määratletud korra ja sadamariigi õigusaktide kohaselt. Eestis
saavad välismaalastest meremehed liikuda laeva ja laevalt maha tulla Vabariigi Valitsuse
13.08.2002 määruse nr 268 „Laevapere liikmete Eestisse lubamise kord“ § 1 lõike 2 kohaselt
reisidokumendi või meremehe teenistusraamatu ja munsterrolli alusel.
Sarnast praktikat, kus välismaalastest meremeestelt ei nõuta riigi lipu all rahvusvahelist
meresõitu tegeval laeval töötamisel viisat või elamisluba, on ka Soome, Läti, Taani,
õigusaktides. Samuti on Euroopa Kohus (kohtuasi4 C-71/20) Taani näitel kinnitanud sarnase
praktika, kus välismaalasest meremehelt nõutakse viisa või elamisloa olemasolu riigi sadamate
tihedamal külastusel, vastavust Euroopa Liidu õigusega.
VMS § 105 lõigetega 22 ja 23 sätestatakse erisus Eesti sadamatest lähtuvatele rahvusvahelisi
regulaarreise tegevatele reisilaevadele, andes välismaalastele õiguse töötada laevas ilma viisa
või elamisloata, kuid tingimusel, et välismaalasest meremehele makstakse kollektiivlepingutega
vastaval ametikohal ettenähtud minimaalset töötasu. Eelnõuga ei kohustata ettevõtjaid liituma
ametiühingutega ja kui ettevõte pole sõlminud kollektiivlepingut ametiühinguga, tuleb maksta
välismaalastele tasu, mis vastab kollektiivlepingutega ettenähtud keskmisele töötasule vastaval
ametikohal.
4 Euroopa Kohtu otsus 8. juuli 2021: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:62020CJ0071
14 (21)
Kui välismaalane soovib viibida või elada Eestis, kohaldub välismaalasele kohustus omada
riigis viibimiseks seaduslikku alust (nt viisavaba liikumine, viisa või elamisluba).
VMS § 105 lõikega 24 sätestatakse sõnaselgelt erisus, et Eesti merealadel regulaarreise
tegevatel laevadel töötavatele välismaalastele eelpooltoodud erisused ei kehti. Nendel laevadel
töötavad välismaalased peavad täitma kõiki välismaalaste seaduses sätestatud nõudeid Eestis
töötamiseks, st nende lühiajaline töötamine peab olema eelnevalt registreeritud või
välismaalased peavad omama elamisluba, tööandja või kasutajaettevõtja peab maksma
välismaalasele vähemalt Eesti keskmise palga suurust töötasu. Töötamiseks tähtajalise
elamisloa taotlemise korral kuulub välismaalane sisserände piirarvu arvestusse.
8.3. paragrahvi 107 täiendatakse lõikega 3 2 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(32 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 erisusena tuleb välismaalasele, kes on registreer itud
lühiajaliselt töötama rahvusvahelist meresõitu tegeval Eesti lipu all sõitval laeval, maksta
käesoleva seaduse § 105 lõigetes 22 ja 23 ettenähtud tasu.“;
Selgitus: Muudatus võimaldab välismaalasel, kes töötab Eesti lipu all sõitval laeval, töötada
edasi sama töötasu nõudega, kui laev siseneb Eesti sadamatesse viimase 365 päeva jooksul
rohkem kui 25 korda viimase aasta jooksul või kui välismaalasel on mingil põhjusel vaja
pikemalt viibida Eestis. Samuti on lühiajalise töötamise registreerimine Politsei- ja
Piirivalveametis kiirem võimalus välismaalaste Eestis töötamise registreerimiseks, kui laev
peab külastama tihedamalt Eesti sadamaid. Kui välismaalasel ei ole vaja Eestis pikemalt
viibida ja välismaalane töötab laevas, ei ole vaja pärast lühiajalise töötamise registreerimist
taotleda viisat laeval töötamiseks, kuna kavandatud muudatus eelnõu §-s 1 punktis 1 (VMS §
44 mudatus) annab õigusliku aluse laevapereliikmena töötamise korral viibida laevas. Kui
välismaalasel on vaja viibida maismaal pikemalt, peab välismaalane taotlema viisat või
elamisluba Politsei- ja Piirivalveametist. Nimetatud muudatused on kooskõlas ka senise
praktikaga, kus välismaalasest meremehel on õigusjuhul, kui laev asub Eesti sadamas, liikuda
transiidina laeva, et alustada töötamist laevas või laevalt maha tulla, et liikuda teise Eesti
sadamas asuvale laevale või pöörduda tagasi päritoluriiki. Maismaal Eestis pikemal viibimisel
või kui laev on lahkunud sadamast, peab välismaalane lahkuma Eestist või tal peab olema riigis
viibimiseks viisa või elamisluba.
8.4. paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 2 2 järgmises sõnastuses (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(22 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 erisusena on tööandja kohustatud maksma välismaalase le,
kellele on antud elamisluba töötamiseks rahvusvahelist meresõitu tegeval Eesti lipu all sõitval
laeval, käesoleva seaduse § 105 lõigetes 2 2 ja 23 ettenähtud tasu.“;
Selgitus: Muudatus võimaldab välismaalasel jätkata töötamist Eesti lipu all sõitval laeval sama
töötasu nõudega olukorras, kus laev sõidab Eesti sadamate vahel rohkem kui 25 korda viimase
365 päeva jooksul või kui välismaalasel on mingil põhjusel vaja pikemalt viibida Eestis ja
taotleda elamisluba. Elamisloa töötamiseks taotlemisel kehtib välismaalasele
kollektiivlepingutega kokkulepitud vastava ametikoha töötasu nõue, kuid elamisloa töötamiseks
taotlemise korral kohalduvad välismaalasele kõik ülejäänud välismaalasele seaduses
sätestatud kohustused, s.t välismaalane kuulub üldjuhul sisserände piirarvu alla ning seaduses
ettenähtud juhul peab tööandja taotlema eelnevalt luba Eesti Töötukassalt.
15 (21)
8.5. Laevapere liikmete töötamise tingimusi reguleerivad sätted jõustuvad 1. oktoobril 2022.
(Eelnõu § 4 muutmine).
Selgitus: Laevapere liikmete töötamise tingimusi reguleerivatele sätetele kehtestatakse hilisem
jõustumise aeg, et senistel tingimustel sõlmitud ja kehtivad lepingud jõuaksid lõppeda ning
tööandjad ja kasutajaettevõtjad jõuaksid muudatustega kohaneda ning arvestada nendega
edaspidi lepingute sõlmimisel, samuti jõuavad rakendajad viia vajalikud muudatused sisse oma
tegevustesse.
9. Juriidilise isiku vastutuse täpsustamine
9.1. paragrahvi 299 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmise lt (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(1) Transporditeenust osutava isiku, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli
vastava kohustuse täitmine delegeeritud, Eestis või transiiditsoonis viibimiseks seaduslikk u
alust mitteomava välismaalase Eesti riigipiirile, transiiditsooni või ajutisele kontrolljoo ne le
vahetu toimetamise eest, käesoleva seaduse § 290 lõikes 1 sätestatud kohustusi rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
9.2. paragrahvi 300 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(1) Tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse
täitmine delegeeritud, Eestis seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötamise võimalda mise
eest, kui tööandja ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 285 või § 286 lõikes 1 või 4 sätestatud
kohustusi rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
9.3. paragrahvi 301 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(1) Tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse
täitmine delegeeritud, välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest,
sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevas ta va
töötamise võimaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
9.4. paragrahvi 302 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(1) Tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse
täitmine delegeeritud, välismaalasele Eestis töötamise eest käesolevas seaduses sätestatud
töötasu määrast väiksema töötasu maksmise või töötasu mittemaksmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
9.5. paragrahvi 305 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(1) Tööandja, kasutajaettevõtja, vastuvõtva üksuse, õppeasutuse või kutsuja, nimetatud isikute
juhatuse liikme või muu esindaja, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, või
välismaalase poolt valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise eest eesmärgiga saada
16 (21)
välismaalasele seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesr iigi
territooriumil –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
9.6. paragrahvi 306 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(1) Tööandja, õppeasutuse, või võõrustamislepingu sõlminud asutuse, nimetatud isikute
juhatuse liikme või muu esindaja, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, või
välismaalase poolt käesolevas seaduses sätestatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
9.7. paragrahvi 3061 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (eelnõu täiendamine uue
punktiga):
„(1) Kasutajaettevõtja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava
kohustuse täitmine delegeeritud, käesoleva seaduse § 286 lõikes 1 1 või 6 sätestatud kohustuse
täitmata jätmise eest või vastuvõtva üksuse, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt,
kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, käesoleva seaduse § 286 lõikes 6 sätestatud
kohustuse täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“.
Selgitus: Riigikohus on leidnud mitmes lahendis, arvestades karistusseadustikus (KarS)
sätestatud derivatiivse vastutuse põhimõtet, et tegutsemiskohustuse peab seaduses sätestama
peale juriidilise isiku ka füüsilisele isikule. Tehtud lahendid puudutavad eelkõige eriseadustes
sätestatud väärteokoosseisude kohaldamist. Tegemist on põhimõttelise juriidilisele isikule
karistusseadustiku (KarS) § 14 lõike 1 kohaselt vastutuse omistamise küsimusega, mis nõuab
lisaks KarS-i muutmisele ka eriseaduste muutmist – eelkõige tulebki see probleem ette
eriseadustes väärtegude puhul. Nii välismaalaste seaduses kui ka KarS-s sätestatud teo saab
toime panna üksnes tööandja kui juriidiline isik, aga kuna juhatuse liikmele või muule pädevale
isikule ei ole sätestatud tegutsemiskohustust, siis kellelgi justkui ettevõtte nimel
tegutsemiskohustust ei ole. Riigikohus on rõhutanud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme
kohustusi ei saa samastada ning juhatuse liige saab juriidilise isiku kõrvalt isiklikult vastutada
siis, kui seadusega on tegutsemiskohustus pandud ka temale. Õiguslik vaakum on tekitanud
olukorra, kus seadusega sätestatud tingimuste mittetäitmisele ei järgne sanktsioone. Politsei-
ja Piirivalveamet korraldab täna süstemaatiliselt kontrollkäike välistöötajate ning nende
tööandjate kontrollimiseks ja kahjuks on korduskontrollidel tulemused samad – samade
tööandjate juures avastatakse ebaseaduslikult töötavaid välismaalasi, vahetuvad ainult
välistöötajate isikud. Tulenevalt Riigikohtu lahenditest saab vastutusele võtta ebaseaduslikult
töötava välismaalase, kuid mitte tööandjat. Vaid üksikisiku käitumise taunimine ei muuda
ettevõtte kui tööandja suhtumist ega suuna õiguskuulekale käitumisele.
10. Eelnõust hooajatöötamist puudutavate sätete välja jätmine
Jätta eelnõu §-st 1 välja punktid 7, 8, 11 (eelnõu § 1 punktide 7, 8 ja 11 muutine);
Selgitus: Eelnõu punktid 7 ja 8, millega sätestatakse koosmõjus jõustumissättega hooajatöö
perioodi ajutine lühendamine kuni 2022. aasta 1. maini, ei ole enam asjakohased, sest
nimetatud tähtaeg on kohe saabumas. Lisaks on kehtivas seaduses hooajatöötajana lubatud
lühiajaliselt töötada 270 päeva 365 päeva jooksul, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiviga 2014/36/EL (kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki
sisenemise ja seal viibimiste tingimuste kohta). Lühema kehtivusaja sätestamine ei ole
17 (21)
põhjendatud, kuna Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2017. aasta määrusega nr 13 kinnitatud
hooajalised tegevusalad ei ole määratletavad vaid taimekasvatusele iseloomuliku hooajalisuse
perioodi kestusega. Samuti võib hooaeg kohati ka taimekasvatuses olla pikem kui pool aastat,
tulenevalt istutamise, hooldamise, saagikoristuse, järelhoolduse ja talveks ettevalmistamise
etappidest. Hooajatöö lubatud perioodi lühendamine tähendaks seda, et ühe töötaja senisest
lühema töötamise perioodi lõppedes tuleb ettevõttel teha kulutusi uue hooajatöötaja leidmiseks
ja palkamiseks. Seejuures aga jääb teenitud tulu senisega võrreldavale tasemele, mis seab
kahtluse alla ettevõtte jätkamise võimaluse ning seetõttu ka ettevõtte mittehooajaliste töötajate
töökohtade säilimise. Eelnõu punkt 11, mis sätestab töötasu nõude hooajatööle, takistab ajutist
ja hooajalisusest tingitud välistööjõu kasutamist hooajalistes tegevusvaldkondades. Kuna
Statistikaameti andmetel on keskmised palgad nimetatud valdkondades ühed Eesti madalamad
ning lihtsamateks tegevusteks ei vajata tööjõudu aastaringselt, siis töötamine nendes
valdkondades ei ole kohaliku töötaja jaoks atraktiivne ning tööandjatel on aina keerulisem
leida töötajaid kohalikult tööjõuturult. Eriti on see probleemiks põllumajanduses (taime- ja
loomakasvatus), mis on ka peamine hooajatöötajaid värbav valdkond. Hooajatöö leevendab
oluliselt tööjõupuudust ka turismisektoris, mis kaotas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks
kehtinud piirangute tõttu tööjõudu, sest kohalikud töötajad ei soovi ennast valdkonnaga siduda
selle ebakindla tuleviku tõttu.
11. Eelnõust töörändega seotud muudatuste välja jätmine
Jätta eelnõu §-st 1 välja punktid 4 ja 19 (eelnõu § 1 punktide 4 ja 19 muutmine);
Selgitus: Eelnõu punktis 4 sätestatud kohustus lubada välismaalasel lühiajaliselt töötada vaid
pikaajalise viisa alusel, takistab Eesti tööturule vajalike oskustega spetsialistide jõudmist
olukorras, kus kogu maailmas on konkurents kvalifitseeritud tööjõule. Arvestades, et Eesti
pikaajalist viisat saab taotleda vaid Eesti välisesinduses, kuid samas on Eesti välisesinduste
arv piiratud, ei ole mõistlik nõuda pikaajalist viisat töötamise eeltingimuseks, sest see piirab
vajalike oskustega spetsialistide Eestisse tööle tulemise teekonda. Kehtiv regulatsioon
võimaldab Eestisse tööle tulla ka viisavabastuse või lühiajalise viisa alusel, alustada töötamist
ning kui töötamine kestab kauem kui 90 päeva, taotleda pikaajaline viisa Politsei- ja
Piirivalveametis kohapeal. Eelnõu punktiga 19 sätestatud täistööaja nõue takistab tööandjal ja
töötajal võimalust kokku leppida paindlikes töötingimustes, mis on väga levinud just Eesti
majandusele olulistes valdkondades nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtted ja
iduettevõtlus. Samuti takistab nõue rakendamast juba Eestis elava välismaalase erialaseid
oskusi ja teadmisi maksimaalselt, töötades mitme tööandja juures. Samas on oluline, et see
tööandja, kes välismaalase Eestisse tööle kutsub, peab maksma välismaalasele nõuetekohast
töötasu. Arvestades, et elamisloa töötamiseks menetlusaeg on kaks kuud, on haldusorganil
võimalik veenduda tööandja usaldusväärsuses ning kontrollida, et elamisloa andmise
tingimused oleksid täidetud. Kui tööandja tasub välismaalasele nõuetekohast töötasu, siis ei
ole põhjust sätestada nõudmisi välismaalase tööajale.
12. Ukrainas toimuva sõjalise konfliktiga seotud erisused
12.1. Välismaalaste seadust täiendatakse §-dega 30914 –30917 järgmises sõnastuses (eelnõu
täiendamine uue punktiga):
„§ 30914 . Seadusliku aluse andmise erisus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks
viibimiseks
18 (21)
(1) 2022. aasta 24. veebruaril alanud sõjalise konflikti tõttu on seaduslik alus Eestisse
saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punkti 5 tähenduses,
kui tal puudub muu seaduslik ajutine viibimisalus:
1) isikul, kelle suhtes võib kohaldada ajutist kaitset Euroopa Nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ
kohaselt ja tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsusest kuni elamisloa saamiseni ning
2) Ukraina kodanikul, kes viibis Eestis enne 2022. aasta 24. veebruarit.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis
ajutiseks viibimiseks kehtib kuni kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1
nimetatud ajutist kaitset.
Selgitus: muudatusettepanek on ajendatud asjaolust, et 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa
sõjalist agressiooni Ukraina vastu, mille käigus rünnatakse tsiviilobjekte, ohus on tsiviilelanike
elud ja inimesed on sunnitud Ukrainast sõjalise tegevuse eest põgenema või neil pole võimalik
viibimisaluse lõppedes Ukrainasse tagasi pöörduda. Välismaalaste seaduse (VMS) muutmise
eesmärk on anda seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja viibimiseks isikutele, kellele
kohaldatakse ajutist kaitset Euroopa Nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ kohaselt ja tulenevalt
Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsusest ning kes ei saa Eestisse saabuda ja siin viibida
viisavabaduse alusel või kes viibisid Eestis enne 2022. aasta 24. veebruarit ja kelle
tagasipöördumine Ukrainasse ei ole võimalik. VMS § 43 lõike 1 kohaselt peab välismaalasel
olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. Muu hulgas võib
välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikuks aluseks olla vahetult seadusest,
kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida (VMS § 43 lg 1 p 5).
VMS §-ga 30914 antakse ülalnimetatud sihtgrupile seaduslik alus Eestisse saabuda ja Eestis
viibida. Eespool nimetatud ajutine seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks
viibimiseks kehtib sama kaua kuni kohaldatakse ajutist kaitset, mis on omakorda seotud
Ukrainas valitseva sõjaga.
§ 30915 . Töötamise erisus käesoleva seaduse § 309 14 nimetatud isikutele
(1) Kui isikule on käesoleva seaduse § 309 14 alusel antud seaduslik alus riiki saabuda ja riigis
viibida, ei kohaldata tema töötamisele käesoleva seaduse §-s 106–1111 sätestatut.
(2) Tööandja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule maksma tasu, mille
suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala, kus tööle
asutakse, aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 0,8 korrutisega. Tegevusala keskmise
brutokuupalga arvestamisel võetakse aluseks Eesti majanduse tegevusalade klassifikaato r i
(EMTAK) tähtkood.
Selgitus: muudatusega sätestatakse töötamise erisus Ukrainast 24. veebruaril 2022 sõjalise
konflikti tõttu lahkuma pidanud isikutele, kellel on VMS § 309 14 alusel seaduslik õigus riiki
saabuda ja riigis viibida. Nimetatud isikutele ei kohaldata lühiajalise töötamise sätteid (VMS
§ 106–1111 ). Kuni 24. veebruarini 2022 registreeritud lühiajalised töötamised ei lõpe, need
jätkuvad samadel alustel kuni lühiajalise töötamise registreerimise kehtivuse lõppemiseni.
Muudatusettepaneku kohaselt sätestatakse nõue, et tööandja on kohustatud välismaalasest
töötajale maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle
tegevusala, kus tööle asutakse, aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 0,8 korrutisega
sõltumata sellest, kas isik töötab täistööajaga või osalise tööajaga. Tegevusala keskmise
brutokuupalga arvestamisel võetakse aluseks Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori
(EMTAK) tähtkood. Muudatuse laiem eesmärk on toetada nii Eestis viibivate Ukraina kodanike
kui ka Ukrainast saabunud isikute iseseisvat toimetulekut. Muudatus võimaldab Eestis juba
lühiajaliselt töötavatel Ukraina kodanikel ja nende pereliikmetel jätkata töötamist
19 (21)
registreeritud lühiajalise töötamise lõppemisel ilma välismaalaste seaduses sätestatud
tingimusteta. Samuti on võimalik Eestisse saabunud isikutel vajadusel töötada ajutiselt kuni
püsivama töö leidmiseni. Töötamisele kohaldub töölepingu seadus või võlaõigusseadus ja
nendes sätestatud tingimused. Muudatusega sätestatud töötasu nõue, millest madalamat palka
töötamisel maksta ei tohi, tagab ühelt poolt piisava sissetuleku Eestis toimetulekuks ja teiselt
poolt hoiab raskesse olukorda sattunud inimesi võimaliku ärakasutamise eest. Lisaks vähendab
muudatus halduskoormust nii tööandjale kui ka Politsei- ja Piirivalveametile, sest töösuhte
alustamiseks või jätkamiseks ei ole tööandjal vaja registreerida lõhiajalist töötamist Politsei-
ja Piirivalveametis.
§ 30916 . Tööturuteenuste osutamise erisus käesoleva seaduse § 309 14 nimetatud isikutele
Isiku, kellele on käesoleva seaduse § 30914 alusel antud seaduslik alus Eestis ajutiselt viibida ja
kes ei tööta, võib võtta tööturuteenuste- ja toetuste seaduses sätestatud korras tööotsijana arvele
ning nimetatud isikule võib osutada tööturuteenuste- ja toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides
1, 2 ja 4 nimetatud tööturuteenuseid.
Selgitus: muudatusega sätestatakse Ukraina kodanikke ja nende pereliikmeid abistava
meetmena Eestis ajutiselt viibivale välismaalasele võimalus Töötukassa poolt korraldatavate
tööturuteenuste- ja toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 9 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud
tööturuteenuste saamiseks ning tööotsijana arvele võtmiseks. TTTS §-s 3 on sätestatud isikute
loetelu, kellel on õigus TTTS-s nimetatud tööturuteenustele ja kelle hulka ei kuulu Eestis
ajutiselt viibivad välismaalased, kes ei tööta. Muudatusega antakse ajutiselt viibivatele ja
mittetöötavatele eespool nimetatud isikutele õigus saada kolme tööturuteenust - teavitamine
tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest, töövahendus ja karjäärinõustamine.
§ 30917 . Käesoleva seaduse § 137 lõike 23 kohaldamise erisus
2022. aasta 24. veebruaril Ukrainas alanud sõjalise konflikti tõttu ei kohaldata käesoleva
seaduse § 137 lõiget 23 Ukraina kodanikele.“;
Selgitus: muudatusega sätestatakse Ukraina kodanikele erand sättest, mis välistab abikaasa
juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa taotlemise juhul, kui abikaasa töötab Eestis
lühiajaliselt selleks antud tähtajalise elamisloa alusel. Muudatus võimaldab Ukraina kodaniku
abikaasal taotleda tähtajalist elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde, mis antakse sama
kehtivusega kui abikaasa elamisluba (kuni kaheks aastaks).
12.2. Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise
seaduse eelnõud täiendatakse §-ga 2 järgmises sõnatuses (eelnõu täiendamine uue punktiga):
„§ 2. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 61 tunnistatakse kehtetuks.“.
Selgitus: muudatusega tehakse ettepanek tunnistada kehtetuks välismaalasele rahvusvahelise
kaitse andmise seaduse (VRKS) säte, mille kohaselt ajutise kaitse saaja ja tema pereliige,
kellele on antud elamisluba ajutise kaitse alusel, võivad Eestis töötada välismaalaste seaduses
sätestatud tingimustel, nt kohaldub keskmise palga maksmise nõue. Nimetatud sätte kehtetuks
tunnistamisel kohaldub VRKS § 45, mille kohaselt välismaalane, kellele on antud elamisluba
käesoleva seaduse alusel, võib Eestis töötada samadel õigusaktides sätestatud alustel kui Eesti
alaline elanik. Sellisel juhul kohaldub välismaalase töötamisele töölepingu seadus või
võlaõigusseadus. Muudatusega toetatakse Ukrainast saabunud isikute iseseisvat toimetulekut
20 (21)
ning aidatakse nad võimalikult kiiresti tööturule. Ajutise kaitse saaja on rahvusvahelise kaitse
saaja ja tal on Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid
ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi, tervishoiuteenuseid ja muud abi samadel õigusaktides
sätestatud alustel nagu Eesti alalisel elanikul.
13. Seaduse jõustumine
Muuta eelnõus seaduse jõustumisnormi ja näha seaduse jõustumine ette vastavalt punktides
4.11, 4.12, 5.6, 6.2, 7.3 ja 8.5 toodule. (Eelnõu § 4 muutmine).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani Andres Sutt
siseminister ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaminister
Jana Laane 6125072
[email protected]
21 (21)