Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 18231500806
20.12.2021 Tallinnas
1. Kriminaalmenetluse käik ja asjaolud
Igor Tukkevit kahtlustatakse selles, et tema ajavahemikul 19.03.2018 kuni 09.09.2018
otsis korduvalt ning järjepidevalt häirival viisil kontakti Xxxx Xxxx, sekkudes kannatanu
tahte vastaselt tema eraellu, otsides temaga kontakti erinevate sidevahendite kaudu, saates
talle häiriva sisuga sõnumeid ja vaatamata kannatanu palvetele mitte helistada talle siiski
helistas, tekitades sellega kannatanul hirmutunnet ja vaimset pinget. Xxx Xxxxx tegevus
seisnes järgnevas:
- Helistas oma telefoninumbrilt xxxxxxx kannatanu telefoninumbrile xxxxxxx:
11.05.2018 (2 kõnet), 31.05.2018, 10.07.2018, 13.07.2018, 16.07.2018,
23.07.2018, 14.08.2018 (5 kõnet).
- Helistas oma telefoninumbrilt xxxxx kannatanu telefoninumbrile xxxxxx: 25.08.2018
(3 kõnet).
- Saatis kannatanu telefoninumbrile xxxxx SMS-sõnumeid: 23.07.2018, 28.07.2018
(2 sõnumit), 14.08.2018 (3 sõnumit), 25.08.2018, 01.09.2018, 02.09.2018,
08.09.2018 (3 sõnumit), 09.09.2018 (3 sõnumit).
- Postitas häiriva sisuga sõnumeid sotsiaalmeedias: 19.03.2018 (2 sõnumit),
02.04.2018, 20.04.2018 (2 sõnumit), 24.04.18 (4 sõnumit), 18.08.2018
Seega pani Xxxx Xxxxx toime KarS § 1573 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise
isikuga järjepideva kontakti otsimise ning teise isiku tahte vastaselt tema eraellu
sekkumise, mille eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul
viisil oluliselt häirimine, ning selles puudub KarS §-s 137 sätestatud süüteokoosseis.
17.08.2021 prokuratuuris toimunud kohtumisel kinnitas kannatanu Xxxx Xxxx, et
käesoleval ajal tal puudub kontakt Xxxx Xxxxx ning ta soovib juhtunut unustada.
Samuti kahtlustatakse Xxxx Xxxxx selles, et tema 12.01.2020, kella 03.00 – 04.00 ajal
avalikus kohas, Xxxx xxxx xxxx asuva maja juures tõukas korduvalt kannatanu Xxxx
Xxxxx, mille tulemusel kannatanu kukkus ning lõi pea vastu trepikoja fonolukku ära,
samuti lõi Xxxx Xxxxx kannatanut korduvalt käte ja jalgadega kehapiirkonda. Selle
tegevusega häiris Xxxx Xxxxx kõrvalisi isikuid ja tekitas Xxxx Xxxxx füüsilist valu ning
tervisekahjustusi (haav ja hematoom vasakul kulmul, mõlema käe randmel marrastused,
paremal puusal hematoom).
Kirjeldatud tegevusega rikkus Xxxx Xxxxx korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet,
mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval
viisil, sealhulgas teist isikut lüüa, tõugata või käituda muul viisil vägivaldselt.
Seega pani Xxxx Xxxxx toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o
avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga.
02.09.2021 prokuratuuris toimunud kohtumisel kinnitas kannatanu Xxxx Xxxx, et tal
puuduvad pretensioonid Xxxx Xxxxx suhtes, ta suhtleb Xxxx Xxxxx aega ajalt ka praegu.
2. Määruse põhjendus
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul
taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme
kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või
asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud
endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise
karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur
(KrMS § 202 lg 7). KarS § 157³ sätestatud kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus või
kuni üheaastane vangistus, KarS § 263 lg 1 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette
nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega
(KarS § 4 lg 3).
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis
tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest
lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo
toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude
toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks
oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo
toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja
ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks
kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see
oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste
on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest
vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.
Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt, puuduvad Xxxx Xxxx käesoleval ajal
igasugused kontaktid kannatanu Xxxx Xxxxx. Kannatanu tahab kontakte ka edaspidi vältida,
mistõttu ei sooviks ta ka kohtumenetluses osaleda. Kannatanu Xxxx Xxxx suhtleb Xxxx
Xxxx ka käesoleval ajal ning tal puuduvad kahtlustatava suhtes pretensioonid.
Xxxx Xxxx puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused, mis näitab, et kuritegude
toimepanemine ei ole kahtlustatava elustiili ega tavapärase käitumismustri osa. Kahtlustuses
esitatud KarS § 157³ järgi kvalifitseeritavad kuriteod on Xxx Xxxxx suhtes toimepandud
2018. aastal ning KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Xxxx Xxxx suhtes pani
Xxxx Xxxx toime 11.01.2020. Peale nimetatud kuritegude toime panemist ei ole Xxx Xxxx
pannud toime ühtegi uut õigusrikkumist. Xxxx Xxxx suhtes oli Põhja
Ringkonnaprokuratuuris menetluses kriminaalasi nr 18231500198, milles talle esitati KarS §
121 lg 1 ja § 157³ alusel kahtlustus. Prokuratuur lõpetas 15.02.2018 selle kriminaalmenetluse
KrMS § 202 lg 1, 2, 7 alusel, määrates Xxxx Xxxx kohustuseks tasuda riigituludesse kokku
800 eurot. Nimetatud kohustus on Xxx Xxxxxx tähtaegselt täidetud.
Käesoleval juhul on prokuröril alust arvata, et oportuniteediprintsiibi rakendamine Xxxx
Xxxxx suhtes oleks tulemuslikum, kui karistamine kriminaalkorras. Xxxx Xxxx puhul ei ole
alust arvata, et kriminaalkaristuse asemel oportuniteediprintsiibi rakendamine võib tingida
uute kuritegude toimepanemise jätkamise. Isik on avaldanud soovi osaleda tulevikus
sotsiaalprogrammis, ta on valmis täitma talle määratud kohustusi. Kõike eeltoodut arvestades
leiab prokurör, et puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning Xxxx
Xxxxx suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik
kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke
volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi.
Igor Tukkevile on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab
prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ,7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 18231500806 menetlus.
2. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg:
- Kohustada Xxxx Xxxxx osalema vägivallast loobumise tugiliini nõustamisel vähemalt viiel
korral. Vägivallast loobumise tugiliiniga peab Xxxx Xxxxx võtma ühendust ühe kuu jooksul
alates kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele allakirjutamisest. Vägivallast loobumise
tugiliini telefon 6606077, e-post
[email protected], lisainfo
palunabi.ee/tugiliin.
- Kohustada Xxxx Xxxxx järgima vägivallast loobumise tugiliini nõustaja poolt koostatud
tegevusplaani.
Kohustuste täitmise tähtaeg: 20.10.2022.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: puudub.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: KrMS § 126 lg 3 p 1
alusel jätta CD- plaat ja DVD- plaat kriminaalasja juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: kriminaalmenetluses nr 20231700081 Xxxx Xxxxx DNA andmed jätta
kustutamata.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: vägivallast loobumise tugiliinile, Eesti Haigekassale, kannatanutele ja
kahtlustatavale.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda
eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale
taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest
koostab menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel
esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
saamisest alates kümne päeva jooksul.
Kristel Pihlakas
Olen kohustustega nõus. Määruse olen kätte saanud.
-----------------------------------------------------------------------------------------