dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 29. detsember 2021
Viit
PRP-0/21/9242
Registreeritud
29. detsember 2021
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-0/2021
Vastutaja
Kaspar Urmas Oja (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted))

Failid

  • 📎oportuniteedimäärus 21231601307.pdf190 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 20.12.2021, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21231601307 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxxx (xxxxxxxxxxxx) KrMS § 202 lg 7 järgi võib Prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata, kui I. kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, II. kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk kehaline väärkohtlemine korduvalt ja lähisuhtes. Sellise teo eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur kuritegude puhul, kus süüd kergendavad asjaolud on sisulises ülekaalus. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et kannatanu ei ole soovinud hagi esitada, see oli osapoolte vahel esimene konflikt, kahtlustatav on korduvalt ja läbivalt oma süüd tunnistanud ning on valmis vastutust võtma. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes sama kannatanu osas uusi kriminaalasju alustatud. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Teoga ei tekkinud kahju, kannatanu ei esitanud hagi (III), menetluskulusid ei tekkinud (IV). Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Vastavalt praktikale ning riigi peaprokuröri 20.09.2018 KrMS § 213 lg 5 alusel antud juhisele eeldatakse avalikku menetlushuvi mh siis, kui siku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Samuti on avalik menetlushuvi olemas jätkuva perevägivalla puhul või kui kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. Käesoleval juhul ei ole täidetud ükski loetletud tingimustest. Puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes ning lähtuvalt Harju Maakohtu 15.12.2021 lahendist asjas 1- 20-3126 (vt allpool). 15.12.2021 on kannatanu prokurörile kinnitanud, et on menetluse lõpetamisega nõus, ei soovi isiku karistamist, suhtleb kahtlustatavaga, uusi konflikte ei ole olnud. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna isik kuulati üle, ta on oma tegu korduvalt tunnistanud. Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma teost aru saanud, on tänaseks sama kannatanuga uusi konflikte vältinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. KrMS § 202 lg 2 järgi võidakse kriminaalmenetluse lõpetamisel teatud juhtudel asetada kahtlustatavale asjakohane kohustus. Käesoleval juhul tuleb isiku suhtes menetlus lõpetada ilma KrMS § 202 lg 2 alusel kohustusi määramata ning seda alltoodud põhjusel. Prokuratuur lähtub oma käesolevas otsuses Harju Maakohtu 15.12.2021 lahendist asjas 1-20- 3126, milles kohus kinnitas isikule kuni 13.09.2022 kehtiva katseaja mille ajal on ta kohustatud • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa o elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; o elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; o Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. • mitte tarvitama alkoholi • osalema sotsiaalprogrammis • alluma ravile st jätkama sõltuvusravi psühhiaatri juures, pöördudes iga kuu kuni 01.05.2022 arsti vastuvõtule. Kõiki neid kohustusi arvesse võttes ei ole otstarbekas asetada isikule Prokuratuuri poolt veel ühte täiendavat kohustust, mis kas dubleeriks juba kohtu poolt asetatud kohustust (sotsiaalprogrammi, sõltuvusravi läbimine) või ei omaks mõistlikku seost toimepandud teoga (ÜKT tegemine või rahaline kohustus). Samuti kinnitab nii eri- kui üldpreventiivse mõju olemasolu asjaolu, et loetletud kohustuste rikkumisel pöörab kohus isikule mõistetud karistuse st vangistuse 1 aasta 5 kuud ja 26 päeva täitmisele. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline vajadus puudub ning ka kriminaalhooldusametnik ja kohus on asunud seisukohale, et isik on motiveeritud tegelema oma alkoholiprobleemiga. Kohus on andnud isikule võimaluse näidata oma suutlikkust käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi täita, Prokuratuur ei näe põhjust jääda sellest kohtu seisukohast eriarvamusele ning ka kannatanu ei ole soovinud isiku karistamist, vaid on selgitanud, et suhted on head ja isik vajab alkoholiravi. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231601307 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: puudub. 3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad. 4. Asitõendid: CD jäetakse toimiku materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja DNA-registris sisalduvad andmed: ei kantud 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad 7. Käesoleva määruse koopia saata: kannatanule 8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Haigekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud. 9. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest a) tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3) b) taotleda põhistatud määruse saamist (KrMS § 206 lg 11). Menetleja koostab põhistatud määruse 15 päeva jooksul alates selle taotluse saamisest. Kannatanul on seejärel 10 päeva jooksul alates põhistatud määruse saamisest õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile ja vaidlustada menetluse lõpetamine (KrMS § 207 lg 3). c) taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1 Kaspar Urmas Oja prokurör Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia kätte saanud. Nimi: Allkiri: Kuupäev: 1 Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет. If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the termination of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel