Põhja Ringkonnaprokuratuur · 29. detsember 2021
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 20.12.2021, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 21231601307
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxxx (xxxxxxxxxxxx)
KrMS § 202 lg 7 järgi võib Prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale
kohustused määrata, kui
I. kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse,
II. kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur
III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja
V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei
näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse
esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk kehaline väärkohtlemine korduvalt ja lähisuhtes. Sellise teo
eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur
kuritegude puhul, kus süüd kergendavad asjaolud on sisulises ülekaalus. Süü suuruse
hindamisel tuleb arvesse võtta, et kannatanu ei ole soovinud hagi esitada, see oli osapoolte vahel
esimene konflikt, kahtlustatav on korduvalt ja läbivalt oma süüd tunnistanud ning on valmis
vastutust võtma. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes sama kannatanu osas uusi
kriminaalasju alustatud. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole
sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära.
Teoga ei tekkinud kahju, kannatanu ei esitanud hagi (III), menetluskulusid ei tekkinud (IV).
Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Vastavalt praktikale ning riigi peaprokuröri
20.09.2018 KrMS § 213 lg 5 alusel antud juhisele eeldatakse avalikku menetlushuvi mh siis,
kui siku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus
otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist
samaliigilise süüteo eest karistatud või kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse
efektiivsed õiguskaitsevahendid. Samuti on avalik menetlushuvi olemas jätkuva perevägivalla
puhul või kui kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud
alaealise pereliikme huvid. Käesoleval juhul ei ole täidetud ükski loetletud tingimustest.
Puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus
arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt.
Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel
kahtlustatavaga vahetult suheldes ning lähtuvalt Harju Maakohtu 15.12.2021 lahendist asjas 1-
20-3126 (vt allpool). 15.12.2021 on kannatanu prokurörile kinnitanud, et on menetluse
lõpetamisega nõus, ei soovi isiku karistamist, suhtleb kahtlustatavaga, uusi konflikte ei ole
olnud. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema
suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.
Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel
eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse
kehtivusse, kuna isik kuulati üle, ta on oma tegu korduvalt tunnistanud. Riik on niisiis isiku
käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma teost aru saanud, on
tänaseks sama kannatanuga uusi konflikte vältinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja
menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.
KrMS § 202 lg 2 järgi võidakse kriminaalmenetluse lõpetamisel teatud juhtudel asetada
kahtlustatavale asjakohane kohustus. Käesoleval juhul tuleb isiku suhtes menetlus lõpetada
ilma KrMS § 202 lg 2 alusel kohustusi määramata ning seda alltoodud põhjusel.
Prokuratuur lähtub oma käesolevas otsuses Harju Maakohtu 15.12.2021 lahendist asjas 1-20-
3126, milles kohus kinnitas isikule kuni 13.09.2022 kehtiva katseaja mille ajal on ta kohustatud
• elama kohtu määratud alalises elukohas;
• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele;
• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa
o elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
o elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
o Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
• mitte tarvitama alkoholi
• osalema sotsiaalprogrammis
• alluma ravile st jätkama sõltuvusravi psühhiaatri juures, pöördudes iga kuu kuni
01.05.2022 arsti vastuvõtule.
Kõiki neid kohustusi arvesse võttes ei ole otstarbekas asetada isikule Prokuratuuri poolt veel
ühte täiendavat kohustust, mis kas dubleeriks juba kohtu poolt asetatud kohustust
(sotsiaalprogrammi, sõltuvusravi läbimine) või ei omaks mõistlikku seost toimepandud teoga
(ÜKT tegemine või rahaline kohustus). Samuti kinnitab nii eri- kui üldpreventiivse mõju
olemasolu asjaolu, et loetletud kohustuste rikkumisel pöörab kohus isikule mõistetud karistuse
st vangistuse 1 aasta 5 kuud ja 26 päeva täitmisele.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle
järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör
veendunud, et selline vajadus puudub ning ka kriminaalhooldusametnik ja kohus on asunud
seisukohale, et isik on motiveeritud tegelema oma alkoholiprobleemiga. Kohus on andnud
isikule võimaluse näidata oma suutlikkust käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi täita,
Prokuratuur ei näe põhjust jääda sellest kohtu seisukohast eriarvamusele ning ka kannatanu ei
ole soovinud isiku karistamist, vaid on selgitanud, et suhted on head ja isik vajab alkoholiravi.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi
puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231601307 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: puudub.
3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad.
4. Asitõendid: CD jäetakse toimiku materjalide juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja DNA-registris sisalduvad andmed: ei kantud
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad
7. Käesoleva määruse koopia saata: kannatanule
8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning
kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Haigekassat, kellel on õigus
kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.
9. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest
a) tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3)
b) taotleda põhistatud määruse saamist (KrMS § 206 lg 11). Menetleja koostab
põhistatud määruse 15 päeva jooksul alates selle taotluse saamisest. Kannatanul on
seejärel 10 päeva jooksul alates põhistatud määruse saamisest õigus esitada kaebus
Riigiprokuratuurile ja vaidlustada menetluse lõpetamine (KrMS § 207 lg 3).
c) taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema
kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1
Kaspar Urmas Oja
prokurör
Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia kätte saanud.
Nimi: Allkiri: Kuupäev:
1
Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания
содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать
ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет.
If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the
termination of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.