Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 21231502386
02.12.2021 Tallinnas
1. Kriminaalmenetluse käik ja asjaolud
16.10.2021 alustas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond
kriminaalmenetlust nr 21231502386, milles Xxxx Xxxxx esitati kahtlustus KarS § 121 lg 2 p
2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o temaga lähisuhtes oleva isiku tervise
kahjustamine, samuti muu füüsilise valu tekitamine ja kehaline väärkohtlemine, mis seisneb
selles, et tema 16.10.2021, kella 06.45 paiku aadressil Xxxx Xxxx asuvas korteris lõi oma
elukaaslast Xxxx Xxxx kätega korduvalt vastu nägu ja jalgadega korduvalt vastu keha. Oma
tegevusega tekitas Xxxx Xxxx kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (veritsev haav
paremal kõrval, mõlemal käel marrastused, näol punetus ja paistetus, paremal põlvel
marrastus).
Kriminaalmenetluses on kannatanu Xxxx Xxxx andnud ütluseid, et alkoholijoobes Xxx Xxxx
tuli talle ootamatult kallale, kui kannatanu teda köögi laua taga magamast üles äratada soovis.
Käesolevaks ajaks on nad kahtlustatavaga ära leppinud, elavad koos ja soovivad abielluda,
kahtlustatav toetab kannatanut majanduslikult, aitab kasvatada last ning hooldada ema.
Xxxx Xxxxx on kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud, et neil oli kannatanuga konflikt,
kuna Xxxx Xxxxx jättis ta üksi restorani ning läks koju. Xxxx Xxxxx pretensioonide peale,
muutus alkoholijoobes kannatanu agressiivseks ja hakkas kahtlustatavat ründama, mistõttu
Xxxx Xxxx kaitses ennast ning tekkis rüselus.
2. Määruse põhjendus
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul
taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme
kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või
asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud
endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise
karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur
(KrMS § 202 lg 7).
Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süüteo näol on tegemist teise astme
kuriteoga (KarS § 4 lg 3), mille eest karistusseadustiku eriosa näeb ette võimaliku karistusena
kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse (KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3).
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis
tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest
lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo
toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude
toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks
oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo
toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja
ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks
kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see
oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste
on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest
vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.
Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt, elavad kahtlustatav Xxxx Xxxx ja kannatanu
Xxxx Xxxxx jätkuvalt koos, ühiselt kasvatatakse kannatanu 15- aastast tütart ning
hoolitsetakse kannatanu voodihaige ema eest. Peresuhted on head ning hoolivad, soovivad
abielluda. Peresiseseid pingeid tekitavad Xxxx Xxxxx keerulised suhted endise abikaasaga.
16.10.2021 konflikt tekkis alkoholi tarvitamisest võimendunud emotsioonide tõttu, konfliktid
tekivad kui osapooled on mõlemad alkoholijoobes. Kannatanu on avaldanud soovi, et
kriminaalmenetlus lõpetatakse Xxxx Xxxxx kriminaalkorras karistamata.
Käesoleva kriminaalasja tehioludest nähtub, et Xxxx Xxxx on varem kriminaalkorras
karistamata, tal puuduvad kehtivad väärteokaristused, mis näitab, et kuritegude
toimepanemine ei ole kahtlustatava elustiili ega tavapärase käitumismustri osa. Xxxx Xxxx
suhtes oli Põhja Ringkonnaprokuratuuris menetluses kriminaalasi nr 20231502080, milles
talle esitati KarS § 121 lg 2 p 2 alusel kahtlustus 10.10.2020 Xxx Xxxxx suhtes toimepandud
lähisuhte vägivalla kuriteos. Prokuratuur kõpetas 09.02.2021 selle kriminaalmenetluse KrMS
§ 202 lg 1, 2, 7 alusel, määrates Xxxx Xxxx kohustuseks läbida PREP- paarisuhtekoolitus
üksikisikule. Nimetatud kohustus on Xxx Xxxxx käesolevaks ajaks täidetud.
Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58
mõttes, karistust kergendavate asjaoludena KarS § 57 mõttes võib välja tuua puhtsüdamliku
kahetsuse ning isiku huvi kannatanuga leppimise vastu.
Xxxx Xxxx puhul ei ole alust arvata, et kriminaalkaristuse asemel oportuniteediprintsiibi
rakendamine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Isik on olnud menetluse
kestel koostööaldis, avaldanud soovi osaleda tulevikus sotsiaalprogrammis, ta on valmis
täitma talle määratud kohustusi, millest tulenevalt leiab prokurör, et Xxxx Xxxx süü suurus
antud asjas ei õigusta tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist.
Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse
jätkamiseks ning Xxxx Xxxx suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel
ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle
antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel
määratud kohustusi.
Kahtlustatavale on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab
prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ,7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231502386 menetlus.
2. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg:
- Kohustada Xxxx Xxxxx osalema vägivallast loobumise tugiliini nõustamisel vähemalt viiel
korral. Vägivallast loobumise tugiliiniga peab Xxxx Xxxxx võtma ühendust ühe kuu jooksul
alates kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele allakirjutamisest. Vägivallast loobumise
tugiliini telefon 6606077, e-post
[email protected], lisainfo
palunabi.ee/tugiliin.
- Kohustada Xxxx Xxxxx järgima vägivallast loobumise tugiliini nõustaja poolt koostatud
tegevusplaani.
Kohustuste täitmise tähtaeg: 02.10.2022.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: puudub.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: KrMS § 126 lg 3 p 1
alusel jätta CD- plaat ja DVD- plaat kriminaalasja juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmeid ei ole edastatud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: vägivallast loobumise tugiliinile, kannatanule ja kahtlustatavale.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda
eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale
taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest
koostab menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel
esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
saamisest alates kümne päeva jooksul.
Kristel Pihlakas
Olen kohustustega nõus. Määruse olen kätte saanud.
-----------------------------------------------------------------------------------------