Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE PÕHISTATUD MÄÄRUS Kuupäev Koostamise kuupäev ja koht: 08.12.2021, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Arno Tuisk Kriminaalasja number: 21231700660 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 1 Kahtlustatava nimi: xxxxxx xxxxxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 03.03.2021 Kriminaalasjas nr 21231700660 alustati 25.03.2021 menetlus karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 tunnustel selle kohta, et xxxxxx xxxxxxx, viibides 03.03.2021 ehitusobjektil asukohaga xxxxxx xxxx xxxx, pani toime ASSG Construction OÜ-le kuuluva vara omastamise summas 786,20 eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg-st 1 tulenevalt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse, kui menetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 7 kohaselt võib KrMS § 202 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui menetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kuna isiku süü pole suur. KarS § 201 lg 1 on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse. Niisiis, nimetatud kuriteo eest karistusseadustiku eriosa karistusena vangistuse alammäära ette ei näe. KrMS § 202 lg-te 1 ja 7 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Kriminaalmenetluse lõpetamise eelduseks oleva süü suuruse hindamisel tuleb prokuröril arvestada süü suurust mõjutavate asjaoludena samu asjaolusid, mis omaksid tähendust ka isikule võimaliku karistuse mõistmisel – see tähendab ka KarS §-s 57 1 sätestatud karistust kergendavaid ja KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Lisaks tuleb süü suuruse hindamisel prokuröril arvestada ka isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Niisiis, kriminaalmenetluse lõpetamise eelduseks oleva süü suuruse hindamisel tuleb prokuröril arvestada süü suurust mõjutavate asjaoludena samu asjaolusid, mis omaksid tähendust ka isikule võimaliku karistuse mõistmisel. Prokuröri hinnangul puuduvad käesolevas kriminaalasjas xxxxxx xxxxxxx-i süüd raskendavad asjaolud KarS § 58 tähenduses. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on aga xxxxxx xxxxxxx osaliselt heastanud oma tegevusega kannatanule xxxx xxxxxxx OÜ-le tekitatud kahju, tagastades ühe vallasasja (akulindikruvikeeraja väärtuses 247 eurot) xxxx xxxxxxxxx OÜ-le kuuluvast omastatud varast (kogusummas 786,20 eurot). Niisiis esineb prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalasjas xxxxxx xxxxxxx-i süüd kergendava asjaoluna kahju osaline vabatahtlik hüvitamine KarS § 57 lg 1 p 2 tähenduses, sest see on arvestatav kergendava asjaoluna ka siis, kui hüvitamine toimus osaliselt. Seni xxxxxx xxxxxxx-i poolt hüvitamata jäänud kahju osas (summas 539,20 eurot) on kannatanu xxxx xxxxxxxxxx OÜ esitanud kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi ning kahtlustatav xxxx xxxxxxx on prokurörile kinnitanud, et on valmis nimetatud summas seni hüvitamata jäänu kahju samuti hüvitama. Asjaolule, et käesolevas kriminaalasjas ei ole xxxx xxxxxxx-i süü suur, viitab prokuröri hinnangul ka seadusandja poolt KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest sätestatud karistus – seadusandja on karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse, sätestamata seejuures vangistuse alammäära. Prokuröri hinnangul järeldub sellest, et ka seadusandja silmis ei ole isiku süü KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises üldjuhul suurena käsitletav. Kirjeldatud kaalutlustest lähtuvalt leiab prokurör, et xxxx xxxxxxx-i süü ei ole suur. Samuti puudub prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi, mis takistaks kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega s.o üld- ja eripreventiivsete kaalutlustega. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 01.09.2016 juhise nr RP-1- 2/16/1 punktides 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.6 avaliku menetlushuvi juhuks, kui KarS § 201 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega tekitatud kahju ületab olulise kahju määra ehk kahju, mis ületab 4000 eurot (KarS § 121 p 1). Käesolevas kriminaalasjas see nii ei ole ning kuriteoga oli kannatanutele tekitatud varaline kahju kogusummas 786,20 eurot, milles osa (247 euro ulatuses) on käesolevaks hetkeks xxxxxx xxxxxxx-i poolt kannatanule heastatud. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise 2 asjaoludest ja teo iseloomust s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Prokurör on seisukohal, et ka eripreventiivsetest kaalutlustest johtuvalt ei ole käesolevas kriminaalasjas menetluse lõpetamist takistava asjaoluna avalikku menetlushuvi võimalik sedastada. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegu on ühe-episoodiline ega võimalda teha järeldust, et kahtlustatava eluviis oleks kuritegelik ja eeldaks inimese kriminaalkorras karistamist. Xxxxxx xxxxxxx-il puuduvad kehtivad karistused – nii kriminaalkaristused kui ka väärteokaristused. Käesolevas asjas oli kriminaalmenetlus alustatud 25.03.2021 ehk käesolevaks ajahetkeks enam kui kaheksa kuud tagasi. Xxxxxx xxxxxxx on teadlik tema suhtes käimasolevast kriminaalmenetlusest ning pole ka tänaseni uusi kuritegusid toime pannud. Seetõttu leiab prokurör, et xxxxxx xxxxxxx-i kriminaalkorras karistamine ei ole ka eripreventiivsetest kaalutlustes lähtuvalt vajalik. Ka alates 25.03.2021 käimasolev kriminaalmenetlus on iseenesest avaldanud xxxxxx xxxxxxx-ile piisavalt mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, suunates isiku õiguskuulekale käitumisele ning uute kuritegude toimepanemisest hoidumisele. Prokuröri hinnangul puudub alus arvata, et xxxxx xxxxxx-i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine ning kriminaalkorras karistamata jätmine tingiks tulevikus isiku poolt uute kuritegude toimepanemist. Niisiis, puutuvalt menetluse lõpetamisel xxxxxx xxxxxxx-ile KrMS § 202 lg-s 2 sätestatud kohustuse määramisse, märgib prokurör, et käesoleval juhul leiduvad alused eelviidatud Riigi peaprokuröri juhise punktis 2.4 sätestatust kõrvale kaldumiseks. Käimasolev kriminaalmenetlus on käesolevaks hetkeks xxxxxx xxxxxxx-i piisavalt mõjutanud positiivse eripreventsiooni tähenduses ja suunanud teda õiguskuulekale käitumisele. See peegeldub ka asjaolust, et isikul puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Seetõttu ei ole prokuröri hinnangul otstarbekas ka xxxxxx xxxxxxx-i täiendavaks positiivse eripreventsiooni tähenduses mõjutamiseks temale lisaks KrMS § 202 lg 2 p-s 1 nimetatud kohustustele täiendavalt KrMS § 202 lg 2 p-s 2 või 3 nimetatud lisakohustust määrata ning esiplaanile tuleb seada kannatanule ASSG Construction OÜ-le tekitatud varalise kahju hüvitamist seni veel hüvitamata jäänud osas (s.o tsiviilhagi summas 539,20 eurot) Lisaks oli kriminaalasja materjalidest nähtuvalt xxxxxx xxxxxxx-i aastanetosissetulek 2020. aastal 1929 eurot ning seejuures on kahtlustataval kaks ülalpeetavat. Sellest tulenevalt oli isiku keskmiseks päevasissetuleku suuruseks pärast mahaarvamiste lahutamist 2020. aastal 0,66 eurot. Sestap ei võimalda xxxxxx xxxxxxx-i sissetulek temale täiendava rahalise kohustuse määramist, kuna selle kohustuse täitmine oleks temale äärmiselt raskendatud. Lisaks on prokuröril käesolevas kriminaalasjas andmeid selle kohta, et xxxxxxx xxxxxx on läbimas Living Israel Toetav Abi MTÜ poolt sõltlastele osutatavat rehabilitatsiooniprogrammi eeldusliku kestusega üheksa kuud. Ühtlasi ka töötamise registri andmetel tegutseb xxxxxx xxxxxxx käesoleval hetkel nimetatud mittetulundusühingus vabatahtlikuna (registreeritud kui tasuta töötamine lammutustöödel). Seetõttu, arvestades xxxxxx xxxxxx keerulist majanduslikku olukorda, ülalpidamisel olevate isikute arvu ning xxxxxx xxxxxx poolt läbitavat pikaajalist sõltlaste rehabilitatsiooniprogrammi, asub prokurör seisukohale, et Sergei Sutškov- i suhtes tuleb menetlus lõpetada ilma KrMS § 202 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel rahalist kohustust ja üldkasuliku töö tegemise kohustust määramata. See tähendab, et piirduda tuleb vaid KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kannatanule xxxx xxxxxxxxx OÜ-le tekitatud varalise kahju seni hüvitamata jäänud osas (s.o tsiviilhagi summas 539,20 eurot) hüvitamise kohustuse xxxxxx xxxxxx Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 ja lg-st 7 ning §-st 206 prokurör 3 Arno Tuisk määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231700660 menetlus xxxxxx xxxxxxx-i suhtes ning menetlus kriminaalasjas tervikuna. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - Kohustada xxxxxx xxxxxx-i KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas 539,20 eurot, mis tasuda kannatanu xxxx xxxxxxxx OÜ arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx (Swedbank). - Kohustuse täitmise tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3 alusel 6 (kuus) kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o viimane täitmise tähtpäev on 08.06.2022 (ka). 3. Tõkend: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud asjad: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata edastada kahtlustatavale ja kannatanule. 8. Kannatanul on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris Lubja 4, Tallinn. 10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Arno Tuisk prokurör Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. 4