Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE PÕHISTATUD MÄÄRUS Kuupäev Koostamise kuupäev ja koht: 06.12.2021, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Arno Tuisk Kriminaalasja number: 19231701215 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1 Kahtlustatava nimi: XXXXXX XXXXXXX (ik xxxxxxxxxxx) Kuriteo toimepanemise aeg: 26.05.2019 Kriminaalasjas nr 19231701215 alustati 30.05.2019 menetlus karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 1 tunnustel selle kohta, et XXXXXX XXXXXXX 26.05.2019 ajavahemikul 05:55-06:37 võttis XXXX vallas XXXXXX külas aadressil XXXXXXX XXX XX asuvast XXXXXX Sündmuskeskusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanutele XXXXXX XXXXXXX’ele, XXXX XXXXXX XXXXXXXX’ile, XXXXXXXXX XXXXXXXX’ile ja XXXXXXXXX XXXXXXX’ile kuuluvaid vallasasju, millega tekitas kannatanutele varalist kahju kogusummas 2463,13 eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg-st 1 tulenevalt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse, kui menetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 7 kohaselt võib KrMS § 202 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui menetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kuna isiku süü pole suur. KarS § 199 lg 1 on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Niisiis, nimetatud kuriteo eest karistusseadustiku eriosa karistusena vangistuse alammäära ette ei näe. KrMS § 202 lg-te 1 ja 7 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või 1 ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Kriminaalmenetluse lõpetamise eelduseks oleva süü suuruse hindamisel tuleb prokuröril arvestada süü suurust mõjutavate asjaoludena samu asjaolusid, mis omaksid tähendust ka isikule võimaliku karistuse mõistmisel – see tähendab ka KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid. Olukorras, kus kriminaalasjas esinevad isiku karistust kergendavad asjaolud, on isiku süü eelduslikult väiksem. Kahtlemata ei ole isiku süü suur kriminaalasjas, kus arvestades süü suurust mõjutavate asjaoludena kergendavaid (KarS § 57) ja raskendavaid (KarS § 58) asjaolusid, on kergendavad asjaolud ilmselges ülekaalus. Kahtlustatavana ülekuulamisel on XXXXXX XXXXXXX väljendanud oma puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti on XXXXXX XXXXXXX asunud kannatanutele oma tegevusega põhjustatud varalist kahju heastama ning heastanud seda suuremas osas. Kohtueelse menetluse käigus on XXXXXX XXXXXXX tagastanud kannatanule XXXX XXXXXX XXXXXXXX’ile temalt varastatud kõik vallasasjad koguväärtuses 1026 eurot. Samuti on XXXXXX XXXXXXX heastanud oma tegevusega kannatanutele XXXXXXXXX XXXXXXXX’ile ja XXXXXXXXX XXXXXXX’ile tekitatud varalist kahju, tagastades neilt varastatud esemed (kannatanult XXXXXXXXX XXXXXXXX’ilt varastatud termos on XXXXXXXXX XXXXXXXX’ile tagastatud ning kannatanult XXXXXXXXX XXXXXXX’ilt varastatud mikrofon asub asitõendite hoidlas ning kuulub kannatanule tagastamisele). Lisaks on XXXXXX XXXXXXX osaliselt heastanud ka oma tegevusega kannatanule XXXXXX XXXXXXX’ele tekitatud varalist kahju. Seni XXXXXX XXXXXXX’i poolt hüvitamata jäänud osas (summas 485,43 eurot) on kannatanu XXXXXX XXXXXXX esitanud kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi ning kahtlustatav XXXXXX XXXXXXX on prokurörile kinnitanud, et on valmis nimetatud summas seni hüvitamata jäänu kahju samuti hüvitama. Kirjeldatud kaalutlustest lähtuvalt leiab prokurör, et XXXXXX XXXXXXX’i süü ei ole suur – kriminaalasjas puuduvad asjaolud, mis oleksid käsitletavad XXXXXX XXXXXXX’i süüd raskendavatena (s.o puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 tähenduses). Samas esinevad kriminaalasjas mitmed XXXXXX XXXXXXX’i süüd kergendavad asjaolud – kuriteo toimepanemise puhtsüdamlik kahetsemine ja kannatanutele tekitatud kahju vabatahtlik heastamine suuremas osas. Samuti puudub prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi, mis takistaks kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega s.o üld- ja eripreventiivsete kaalutlustega. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 01.09.2016 juhise nr RP-1- 2/16/1 punktides 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.6 avaliku menetlushuvi juhuks, kui KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega tekitatud kahju ületab olulise kahju määra ehk kahju, mis ületab 4000 eurot (KarS § 121 p 1). Käesolevas kriminaalasjas see nii ei ole ning 2 kuriteoga oli kannatanutele tekitatud varaline kahju kogusummas 2463,13 eurot, milles suurem osa (1977,7 euro ulatuses) on käesolevaks hetkeks XXXXXX XXXXXXX’i poolt heastatud. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Prokurör on seisukohal, et ka eripreventiivsetest kaalutlustest johtuvalt ei ole käesolevas kriminaalasjas menetluse lõpetamist takistava asjaoluna avalikku menetlushuvi võimalik sedastada. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegu on ühe-episoodiline ega võimalda teha järeldust, et kahtlustatava eluviis on kuritegelik ja eeldab inimese kriminaalkorras karistamist. XXXXXX XXXXXXX’il puuduvad kehtivad karistused – nii kriminaalkaristused kui ka väärteokaristused. Käesolevas asjas oli kriminaalmenetlus alustatud 30.05.2019 ehk käesolevaks ajahetkeks enam kui kaks ja pool aastat tagasi. Kriminaalasjas oli XXXXXX XXXXXXX kahtlustatavana kinni peetud 30.05.2019 ning 31.05.2019 kahtlustatavana esmakordselt üle kuulatud. Kahtlustatavana kinnipidamise hetkest alates oli XXXXXX XXXXXXX teadlik tema suhtes käimasolevast kriminaalmenetlusest ning sellest hetkest tänaseni pole uusi kuritegusid toime pannud. Seetõttu leiab prokurör, et XXXXXX XXXXXXX’i kriminaalkorras karistamine ei ole ka eripreventiivsetest kaalutlustes lähtuvalt vajalik. Ka alates 30.05.2019 käimasolev kriminaalmenetlus on iseenesest avaldanud XXXXXX XXXXXXX’ile piisavalt mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, suunates isiku õiguskuulekale käitumisele ning uute kuritegude toimepanemisest hoidumisele. Prokuröri hinnangul puudub alus arvata, et XXXXXX XXXXXXX’i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine ning kriminaalkorras karistamata jätmine tingiks tulevikus isiku poolt uute kuritegude toimepanemist. Niisiis, puutuvalt menetluse lõpetamisel XXXXXX XXXXXXX’ile KrMS § 202 lg-s 2 sätestatud kohustuse määramisse, märgib prokurör, et käesoleval juhul leiduvad alused eelviidatud Riigi peaprokuröri juhise punktis 2.4 sätestatust kõrvale kaldumiseks. Käimasolev kriminaalmenetlus on käesolevaks hetkeks XXXXXX XXXXXXX’it piisavalt mõjutanud positiivse eripreventsiooni tähenduses ja suunanud teda õiguskuulekale käitumisele. See peegeldub ka asjaolust, et XXXXXX XXXXXXX’il puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Seetõttu ei ole prokuröri hinnangul otstarbekas ka XXXXXX XXXXXXX’i täiendavaks positiivse eripreventsiooni tähenduses mõjutamiseks temale lisaks KrMS § 202 lg 2 p-s 1 nimetatud kohustustele täiendavalt KrMS § 202 lg 2 p-s 2 või 3 nimetatud lisakohustust määrata ning esiplaanile tuleb seada kannatanule XXXXXX XXXXXXX’ele tekitatud varalise kahju hüvitamist seni veel hüvitamata jäänud osas (s.o tsiviilhagi summas 485,43 eurot) ning kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulu (308 eurot) hüvitamist. Lisaks oli prokuröri andmetel XXXXXX XXXXXXX-i aastanetosissetulek 2020. aastal 3024 eurot ning seejuures on kahtlustataval neli ülalpeetavat alaealist last. Sellest tulenevalt oli isiku keskmiseks päevasissetuleku suuruseks pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist 2020. aastal ca 2,09 eurot. Sestap ei võimalda XXXXXX XXXXXXX’i sissetulek temale täiendava rahalise kohustuse määramist, kuna selle kohustuse täitmine oleks temale äärmiselt raskendatud. Seetõttu asub prokurör seisukohale, et XXXXXX XXXXXXX’i suhtes tuleb menetlus lõpetada ilma KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustust määramata, piirdudes vaid KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kannatanule XXXXXX XXXXXXX’ele tekitatud varalise kahju seni 3 hüvitamata jäänud osas (s.o tsiviilhagi summas 485,43 eurot) hüvitamise ning kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulu (308 eurot) hüvitamise kohustuse määramisega XXXXXX XXXXXXX’ile. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 ja lg-st 7 ning §-st 206 prokurör Arno Tuisk määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19231701215 menetlus XXXXXX XXXXXXX-i suhtes ning menetlus kriminaalasjas tervikuna. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kohustada XXXXXX XXXXXXX-it: - KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas 485,43 eurot, mis tasuda kannatanu XXXXXX XXXXXXX’e arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank). Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3 alusel 6 (kuus) kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o viimane täitmise tähtpäev on 06.06.2022 (ka). - KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 308 eurot. Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3 alusel 6 (kuus) kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o viimane täitmise tähtpäev on 06.06.2022 (ka). 3. Tõkend: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud asjad: - DVD plaat 26.05.2019 salvestistega – säilitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasja toimikus - Mikrofon JTS – asub hoiul asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6/1 Tallinn) – tagastada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 2 omanikule (kannatanu XXXXXXXXX XXXXXXX’ile) - Spordikott koos selle sees olnud XXXX XXXXXX XXXXXXXX’i isiklike asjadega – on tagastatud kannatanu XXXX XXXXXX XXXXXXXX’ile - Termos – on tagastatud kannatanu XXXXXXXXX XXXXXXXX’ile - 9 pudelit 2L Coca-Colat, 2 pudelit veimi Albali, 1 pudel veini Cran Coronas, 2 pudelit vahuveini Freixenet, 3 pudelit 1L rummi Captain Morgan, 2 pudelit 1L viina Mernaja ja käsitööna valmistatud karp – on tagastatud kannatanu XXXXXX XXXXXXX`ele. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: - kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulu 308 eurot (Politsei- ja Piirivalveameti 4  poolt hüvitatav kannatanu XXXX XXXXXX XXXXXXX`i kriminaalmenetluses osalemise kulu). 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata edastada kahtlustatavale ja kannatanutele . 8. Kannatanutel on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris Lubja 4, Tallinn. 10. Kannatanutel on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Arno Tuisk prokurör Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustusega nõus. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 5