Pädevate asutuste kindlaksmääramine määruse (EL) 2024/3015 rakendamiseks ja jõustamiseks

Saatja: TTJA Info <[email protected]> Saaja: Maaja Pontus - RTK Teema: FW: Pädevate asutuste kindlaksmääramine määruse (EL) 2024/3015 rakendamiseks ja jõustamiseks Tere Edastan registreerimiseks From: Ulla Saar - MKM <[email protected]> Sent: Thursday, June 19, 2025 4:39 PM To: [email protected]; [email protected]; TTJA Info <[email protected]> Cc: Stella Vogt - MKM <[email protected]>; Maria-Helena Rahumets - MKM <[email protected]>; Seili Suder - MKM <[email protected]>; Risto Jõgi - MKM <[email protected]>; Kaire Saarep <[email protected]>; Kristi Talving <[email protected]> Subject: Pädevate asutuste kindlaksmääramine määruse (EL) 2024/3015 rakendamiseks ja jõustamiseks Tere 13. detsembril 2024 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/3015 <https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32024R3015> , mille keskne eesmärk on keelata ettevõtjatel sunniviisilise töö tulemusena valmistatud mistahes toodete EL-i turule laskmine (sh kaugmüügi kaudu), seal kättesaadavaks tegemine ja EL-i turult eksportimine kolmandatesse riikidesse, et parandada siseturu toimimist ja aidata kaasa sunniviisilise töö tõkestamisele (sunnitöö määrus). Aitäh, et olite kõnealuse määruse loomisega kaasas ja aitasite panustada Eesti seisukohtade kujundamisse. Pöördume taaskord teie poole, et leida lahendus määruse rakendamiseks. Nimelt seab sunnitöö määrus liikmesriikidele kohustuse määrata ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad määruse rakendamise ja jõustamise eest ning esitada hiljemalt 14. detsembriks 2025 Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele pädevate asutuste nimed, aadressid ja kontaktandmed ning nende pädevusvaldkonnad. Selleks ajaks püüame leida lahenduse, milline Eesti ametiasutus või -asutused võiksid kõige paremini täita määruses sätestatud ülesandeid. Kui vaadata sunnitöö määrusest tulenevaid pädeva asutuse kohustusi, siis jaotuvad need laias laastus kahte rühma: 1. sunniviisilise töö juhtumite uurimine, otsuste tegemine (sh tehtud otsuste läbivaatamine ja kehtetuks tunnistamine), karistuste kohaldamine ja koostöökohustused: määruse artiklid 17, 18, 19 lg 2, 20, 21, 22, 37. Lisaks oma põhilisele uurimiskohustusele peab pädev asutus tegema koostööd ettevõtjatega (artikkel 10) ning Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega uurimiste ja otsuste tegemisel (artikkel 16). 2. otsuste täitmise tagamine Eesti territooriumil, jõustamine EL-i välispiiril ja koostöökohustused: määruse artiklid 23–30. Lisaks tuleb pädeval asutusel teha koostööd teiste liikmesriikide tolliasutuste, pädevate asutuse ja Euroopa Komisjoniga ning jagada teavet sunniviisilise töö riski esinemise kohta (artikkel 31). Eesti pädev(ad) asutus(ed) peab viima läbi menetluse (otsustama uurimise vajalikkuse üle, teostama uurimise, tegema otsuse, tagama otsuse täitmise ja selle jõustama piiril) siis, kui sunniviisilist tööd kasutatakse Eestis. Kuna Eestis on sunniviisilise töö kasutamise juhtumid haruldased, siis ei kaasne Eesti ametiasutustele selle määruse rakendamisega eelduslikult suurt töökoormust. Meie hinnangul on mõistlik jaotada sunnitöö määrusest tulenevate ülesannete täitmine kahe pädeva asutuse – Tööinspektsiooni ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti – vahel, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada nende olemasolevat pädevust, kogemusi ja oskusi. Nii saame toetuda nimetatud asutuste kompetentsile ning tagada määruse rakendamise tõhusalt ja kuluefektiivselt. Asutuste olemasolevatele pädevustele tuginevalt tundub otstarbekas jagada sunnitöö määrusega kehtestatud ülesanded järgmiselt: 1) sunniviisilise töö juhtumite uurimiste, otsuste tegemise, karistuste kohaldamise ja koostööga seotud ülesandeid täidaks pädeva asutusena Tööinspektsioon ning 2) toodetega seotud otsuste täitmise tagamise, jõustamise ja koostööga seotud ülesandeid täidaks pädeva asutusena Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostöös Maksu- ja Tolliametiga. Arvestades sunnitöö määruse menetlemise käigus toimunud arutelusid ja seisukohti, loodame, et tegemist on tasakaalustatud kompromissiga. Meie hinnangul on selline lahendus põhjendatud eelnimetatud asutuste olemasoleva pädevuse, funktsioonide ja senise tegevusvaldkonna alusel, võttes arvesse eelkõige järgmist: * Tööinspektsioonil on ulatuslikud teadmised Eesti, EL-i ja rahvusvahelistest tööõigust reguleerivatest õigusaktidest ning pikaaegne kogemus mh töösuhete üle järelevalve teostamisel, sh ettevõtetes kohapealsete kontrollide tegemisel. Tööinspektsiooni järelevalve üks eesmärk on aidata kaasa õigusaktide nõuetele vastavate töösuhete olemasolule, et suunata tööandjaid õiglaste, ohutute ja tervislike töötingimuste loomisele. Tööinspektsioonil on järelevalve tegemisel õigus siseneda ettevõtte ruumidesse, nõuda juurdepääsu ettevõtte dokumentidele ja andmetele ning neid läbi vaadata, samuti küsitleda töötajaid ja muid asjaomaseid isikuid, mis on ühtlasi olulised sunniviisilise töö juhtumite uurimisel. * Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on olemas pädevus, kompetents ja võimekus toodete turult kõrvaldamiseks ja turule laskmise keelamiseks ning meetmete rakendamiseks, mis tagavad selle keelu täitmise ja vastava toote kõrvaldamise turult (TNVS § 56 lg 2 <https://www.riigiteataja.ee/akt/111032025002?leiaKehtiv#:~:text=%C2%A0%20(2)%20Turuj%C3%A4relevalveasutusel%20on%20%C3%B5igus%3A> p-d 3–5). Seetõttu on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sobiv vastutama sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keeldu rikkuvate toodete kohta tehtud otsuste täitmise tagamise eest. Sunnitöö määrus kohustab pidama kinni või konfiskeerima tooted või nõudma nende toodete turult kõrvaldamist, kui need valmistati täielikult või osaliselt sunniviisilise töö tulemusena. Määrus eristab selgelt pädevaid asutusi ja tolliasutusi. Liikmesriikide tolliasutused on sunnitöö määruse alusel kohustatud täitma konkreetseid piiriüleseid ülesandeid (vt artiklid 26–31), st siin ei ole liikmesriigil mingit täiendavat otsustusõigust. Lühidalt öeldes vastutavad liikmesriikide tolliasutused (Eestis Maksu- ja Tolliamet) määruse kohaselt sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu jõustamise eest EL-i välispiiril – st EL-i tolliasutused teevad kindlaks tooted, millega rikutakse sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keeldu ja peavad sellised tooted piiril kinni. Tolliasutused peavad seejuures tuginema liikmesriikide pädevate asutuste otsustele, mille alusel teostavad kontrolle toodete impordi ja ekspordi üle. Eestis vastutab Maksu- ja Tolliamet täna EL-i turule tulevate toodete vastavuse kontrolli eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artikli 25 lg 1 mõttes. Maksu- ja Tolliamet kontrollib imporditavate toodete ohutust ja nõuetele vastavust ning teeb selleks koostööd asjaomase turujärelevalveasutusega (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Keskkonnaameti, Ravimiameti, Põllumajandusi- ja Toiduameti, Terviseameti ja Transpordiametiga) (TNVS § 50 lg 9 <https://www.riigiteataja.ee/akt/111032025002?leiaKehtiv#:~:text=%C2%A0%20(9)%20Maksu%2D%20ja%20Tolliamet%20kontrollib%20imporditavate%20toodete%20ohutust%20ja%20n%C3%B5uetele%20vastavust%2C%20tehes%20selleks%20koost%C3%B6%C3%B6d%20asjaomase%20turuj%C3%A4relevalveasutusega.> ). Samuti teostab Maksu- ja Tolliamet riiklikku järelevalvet EL-i välispiiril. Kuigi on võimalik jagada ülesanded ära veel rohkemate asutuste vahel, kui ülal on välja pakutud, suureneb sellega asutustevaheline koordineerimise vajadus iga täiendava asutuse lisandumisega määruse rakendamise protsessi. Lisaks, kuivõrd sunniviisilise tööga valminud toodetega seotud küsimustel on selge puutumus mitmel asutusel, ei tundu esmapilgul mõistlik määrata pädevaks asutuseks vastupidiselt ka vaid ühte konkreetset ametiasutust. Hiljuti saatis rahvusvaheline inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch EL-i liikmesriikidele soovitused selle kohta, milliseid asutusi võiks liikmesriik kaaluda pädevate asutustena määramisel sunnitöö määruse kontekstis. Human Rights Watch soovitas liikmesriikidel määrata tööinspektsioonid või muud asutused, kellel on juba olemas vahendid tööõiguse rikkumiste uurimiseks töökohtades ja võimekus uurida tööjõu kuritarvitusi ning kes tunnevad riiklikku ja EL-i tööõigust, pädevaks asutuseks, kelle põhikohustusteks oleks sunniviisilise töö abil valmistatud toodete uurimismenetluse läbiviimine ja otsuste tegemine. Tehtud otsuste täitmise tagamise ja jõustamisega seotud ülesannete puhul soovitati määrata pädevaks asutuseks riiklik turujärelevalveasutus ja/või toll. Seega MKM-i ülal väljapakutud lahendust toetavad ka Human Rights Watch’i antud soovitused. On otsustuskoht, kas määrata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädevaks asutuseks, kes vastutab kõigi tooterühmade puhul otsuste, millega tehti kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumine, täitmise tagamise eest, või jääb TTJA vastutama üksnes TNVS § 50 lg-s 5 nimetatud toodetega seotud otsuste täitmise tagamise eest ning teiste tooterühmade (nt meditsiiniseadmed, probleemtooted, põllumajandustooted jm tooterühmad) puhul tagab otsuste täitmise konkreetne turujärelevalveasutus, kes täna juba teeb riiklikku järelevalvet vastava tooterühma üle. Viimasel juhul täidaks TTJA lisaks nn kontaktpunkti ja koordineeriva asutuse rolli, et tagada sujuv koostöö ja info liikumine määruse rakendamisel erinevate ametiasutuste vahel, et tagada lõppastmes otsuste täitmine. Ühtlasi rõhutame, et kuigi määrusest tulenevate kohustuste sisu võib esmapilgul tunduda uus ja keeruline, ei pea osapooled kõiki rakenduslikke detaile kohe iseseisvalt lahendama hakkama. Esmalt tuleb liikmesriigil teha otsus pädeva(te) asutuse(te) määramise kohta. Seejärel on Euroopa Komisjonil kohustus koostada ja avaldada hiljemalt 14. juuniks 2026 mitmed suunised, mis on mõeldud nii pädevatele asutustele, tolliasutustele, ettevõtjatele kui ka liikmesriikidele ning mille eesmärk on toetada määruse praktilist rakendamist. Seetõttu on meie praegune fookus sellel, et määrata kindlaks pädev(ad) asutus(ed), kellele määrusest tulenevad ülesanded usaldada. Liikmesriigid on kohustatud sunnitöö määrust hakkama rakendama alates 14. detsembrist 2027. Seega on meil piisavalt aega ettevalmistusteks ja rakenduslike küsimuste läbimõtlemiseks. Lisame kirjale ka memorandumi, mis annab detailsema ülevaate kõnealusest määrusest ja pädevate asutuste ülesannetest sunniviisilise töö keelu kohaldamise erinevates menetlusetappides. Palume Teil tutvuda MKM-i ettepaneku ja memorandumiga ning edastada kirjalikult oma mõtted-tähelepanekud hiljemalt 31. augustiks, pärast mida lepime teiega kokku ühise aja kohtumiseks ja aruteluks. Parimatega Ulla Ulla Saar Töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler Tööala valdkond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 5919 8883 --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.