Väljaminev kiriAvalik
Riigi eelarvestrateegia 2020-2023
Kaitseministeerium · 22. märts 2019
- Viit
- 7.1-2/19/1194
- Registreeritud
- 22. märts 2019
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Rahandusministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DHX
- Funktsioon
- - -
- Sari
- - -
- Toimik
- - -
Sisu (failidest)
Toomas Tõniste
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1 22.03.2019 nr 7.1-2/19/1194
10122 Tallinn
[email protected]
Riigi eelarvestrateegia 2020-2023
Austatud minister
Esitan Kaitseministeeriumi lisataotlused riigi eelarvestrateegia 2020-2023 protsessi.
Valitsemisala lisataotlused esitatakse samuti läbi riigieelarve infosüsteemi. Lisataotlusi, nende
täpsemat vajadust, detailsemat sisu ja arvutuse aluseid on tutvustatud Rahandusministeeriumi
kaitsevaldkonna nõunikule.
Alternatiivina lisas 1 toodud taotlusele esitame ettepaneku kaitsekulude püsivaks tõstmiseks
0,3% üle iseseisva kaitsevõime arendamiseks ja ülalpidamiseks ette nähtud kaitsekulu
baastaseme (vähemalt 2%), mis mh võimaldaks katta Eesti julgeolekupoliitika alustes ning
muudes sõjalise kaitse rahastamist puudutavates alusdokumentides kinnitatud liitlaste
vastuvõtukulu ja riigikaitseinvesteeringute programmi kulud ilma vajaduseta nende üle igal
aastal uuesti läbi rääkida.
Samuti tagaks selline otsus, et täidame NATO poolt ette nähtud 2% kaitsekulu sihttaseme. Seni
on kaitsekulu planeeritud ja tegelik tase üksteisest erinenud, enamasti selliselt, et tegelik
kaitsekulu (mida NATO arvestab) on jäänud 2%-st väiksemaks seoses prognoositust suurema
SKP tegeliku näitajaga. Lisaks toon välja asjaolu, et Kaitseministeerium peab tänase
töökorralduse kohaselt ainsa riigiasutusena korrigeerima pärast RESi sisendi esitamist
majandusprognooside muutuse tõttu järgmise aasta eelarve sisu (kaks korda erakordselt
lühikeses ajaraamis).
Praeguse töökorraldusega on realiseerunud järgmised riskid:
• pole stabiilselt tagatud NATO definitsiooni järgi kaitsekulude tegelik osakaal tasemel
vähemalt 2% SKP-st (kaitsekulu suhtarv on tagantjärele osutunud sageli prognoositust
väiksemaks);
• ei ole tagatud kooskõla tegevuspõhise eelarve aluspõhimõttega, mille järgi eelarve kujuneb
tegevuste kulude põhjal;
• puudub planeerimiskindlus nii iseseisva kaitsevõime kulude kui liitlastega seotud tegevuste
rahastuse osas;
• majandusprognoosi muutumisel tuleb hakata erakorraliselt muutma heakskiidetud
tegevusplaane.
Arvestuste põhiselt on SKP muutuse mõju neutraliseerimiseks ning liitlastega seotud kulude
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Arvestuste põhiselt on SKP muutuse mõju neutraliseerimiseks ning liitlastega seotud kulude
tagamiseks vajalik iseseisva kaitsevõime arendamiseks ja ülalpidamiseks ette nähtud
baastasemele (vähemalt 2%) lisaks iga-aastaselt 0,3% lisamine kaitsekulule. Sellisel puhul jääks
RESi poliitiliste läbirääkimiste objektiks kaitseinvesteeringute programmi mahu suurendamine
ja erakorralised võimearendusprojektid. Ettepaneku osa on ka nominaalselt fikseerida
Kaitseministeeriumi piirsummad ning neid hilisemate prognooside muutmisel enam mitte
uuendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
Lisa: KM lisataotluse saatekiri - 190315.docx
Tiina Uudeberg 717 0079
[email protected]
2 (2)