dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepaneku kooskõlastamine

Kaitseministeerium · 11. veebruar 2019
Viit
5-8/19/179
Registreeritud
11. veebruar 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎5-8_19_179_2019010073_11022019.bdoc129 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Teie 10.01.2019 nr 1-13/118-1 Meie 11.02.2019 nr 5-8/19/179 Ettepaneku kooskõlastamine Täname Teid siseturvalisuse arengukava 2020-2030 koostamise ettepaneku eest. Laiapindse riigikaitse raamistikus on Kaitseministeerium ja selle valitsemisala asutused sõltuvad siseturvalisuse arengukava valdkondade arengust. Seetõttu esitame enne arengukava koostamise alustamist loetelu teemadest, mille osas sooviksime sarnaselt riigikaitse arengukavale konkreetsete, mõõdetavate ja ressurssiotsustega tagatud pikaajaliste eesmärkide sõnastamist. Teeme ettepaneku kaaluda ka selgete pikaaegsete teenustasemete kokku leppimist Siseministeeriumi osutavatele teenustele. Arengukavas peaks olema selgelt ja realistlikult kirjeldatud, milline on ressursiprognoose arvestades realistlik teenuste pakkumise jõudlus 2030. aastaks ja milline ülesannete ning võimete kombinatsioon või teenuse tase on minimaalselt vajalik iga ülesande täitmiseks. Teenustasemete määratlemine aitaks vältida suurarendustega kaasnevate kulude mitmekordistumist projekti täpsustamise käigus. Mõned siseturvalisuse arengukavas käsitletavad teemad leiavad kajastamist ka riigikaitse arengukavas, peame sellest hoolimata väga oluliseks, et riigikaitset vahetult mõjutavate eluvaldkondade arengukavad arvestaks riigikaitse vajadustega ning avalike teenuste arendamisel oldaks valmis neid pakkuma nii mittesõjalise kriisi kui sõja ajal. Ühtlasi leiame, et kavatsuses kinnitatud arengukava koostamise ajakava on ebarealistlik ega pruugi anda piisavalt aega arengukava valdkonna põhjalikuks aruteluks. Vabariigi Valitsusel on kavas 2020. aastal uuendada laiapõhjalist riigikaitse arengukava. Et mitmed siseturvalisuse arengukava valdkonnad ja tegevused kattuvad riigikaitse arengukavaga, peaks siseturvalisuse arengukava koostamise kavatsuses ära näitama, kuidas on tagatud arengukava programmi „kindel sisejulgeolek“ ja riigikaitse arengukava sisejulgeolekut puudutavate otsuste sünkroniseeritus. Soovime siseturvalisuse arengukava koostamise protsessis käsitleda järgnevaid teemasid ja seada neile ressurssidega seostatud eesmärgid ning kirjeldada nende täitmiseni viivad tegevused: Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ja Päästeameti (PA) kriisiaegne reserv ja selle formeerimine. Siseministeeriumi esindajad on riigi kaitsetegevuse kava koostamise käigus asjakohaselt välja toonud PPA ja PA kriisiaegse piisava personalireservi puudumise. Töökohtumistel on lahenduseks pakutud Kaitseväe sõjaaja struktuuri sisekaitseüksuste moodustamise. Kaitseministeerium sellist lahendust ei toeta. Eestil ei ole olnud head kogemust Kaitseväe koosseisu kuuluva sisekaitseüksusega. Riigiõigusliku praktika kohaselt nähakse Kaitseväe Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 koosseisu kuuluva sisekaitseüksusega. Riigiõigusliku praktika kohaselt nähakse Kaitseväe kaasamist siseturvalisuse tagamisse riigi kõrgeimal tasandil igakordset detailides kooskõlastamist vajavaks toiminguks. Sellest lähtudes ei pea Kaitseministeerium õigeks sellise erandliku praktika institueerimist Kaitseväe koosseisus. Samuti on välja õpetatud ja varustatud personalireservi olemasolu eluliselt tähtis mittesõjaliste kriiside ajal. Seetõttu näeme vajadust, et Siseministeerium kaaluks siseturvalisuse reservüksuste loomist oma valitsemisala asutuste koosseisu. Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuv Kaitseressursside Amet saab aidata vastava reservi üle arvestuse pidamisel, reservüksuste täiendav väljaõpe, varustamine ning formeerimine saaks toimuma Siseministeeriumi poolt. Hetkel lähtutakse vaikivast eeldusest, et kui avaliku turvalisuse igapäevaseks tagamiseks vajaminevad ressursid ammenduvad, siis leitakse vajadusel asendus Kaitseväelt või Kaitseliidult. Kaitsevägi ja Kaitseliit on oma reservisikkoosseisule operatiivplaanides ette näinud detailsed sõjalised ülesanded. Hübriidkonfliktide puhul on tõenäoline, et avaliku korra tagamise vajaduse kõrval tuleb Kaitseväel keskenduda otsese sõjalise surve ohule vastamisele, mistõttu Kaitseväe enda formeerimisstruktuur ja reservid on hõivatud sõjalise kaitse ülesannetega. Peame oluliseks, et siseturvalisuse arengukava seaks selge mõõdetava eesmärgi 2030. aastaks reservisikkoosseisu, kes on asjakohaselt välja õpetatud ja varustatud, tekitamiseks. Kirjeldatud lahenduse rakendamine ei tähenda, et Kaitsevägi ja Kaitseliit poleks tulevikus valmis Siseministeeriumi valitsemisala asutusi toetama, küll aga võimaldaks see hübriidstsenaariumi esinedes riigil paremini valmis olla korraga siseturvalisuse tagamiseks ja sõjalisele survele vastamiseks. Tsiviilametkondade valmisolek kaasata täiendavat inimressurssi olukordade lahendamiseks on hübriidsõja tingimustes sama oluline kui relvajõudude valmidus tsiviilametkondi toetada. Sõjalise valmiduse ja tsiviilkriisivalmiduse üks kriitilisemaid elemente on reservide mobiliseerimise, sh lisaüksuste formeerimise suutlikkus. Formeerimine ei ole ühekordne ja ajutine, vaid kriisi ajal korduv ja jätkuv pikaajaline ning Kaitseväe ressurssi oluliselt siduv tegevus. Seetõttu on oluline, et Siseministeeriumi valitsemisala arendaks (vajadusel koostöös vabatahtlike organisatsioonidega) välja formeerimissuutlikkuse ega jääks lootma Kaitseväe formeerimissüsteemile, sest juhul, mil on vaja üheaegselt formeerida (ja järelformeerida) nii Kaitseväe sõjaaja üksusi kui tsiviilreservi, ei piisa Kaitseväe ressurssist mõlema üheaegseks teostamiseks. Reservide formeerimise kiiruse ja formeerimissüsteemi hukukindluse olulisust arvestades on formeerimisprotsessi hajutamine selgelt kriisivalmidust suurendav ja riske hajutav meede. Kaitsevägi saab vastava süsteemi loomist vajadusel nõustada. Riigisaladuse kaitse üha enam rahvusvahelistuvas sõjalises kaitses ja reservarmee tinigmustes. Viimase viie aasta jooksul on Balti riikide sõjalises kaitses toimunud ulatuslikud muutused – NATO on paigutanud siia ulatusliku väekontingendi, loomisel on rahvusvaheline diviisistaap. Selleks, et kollektiivkaitse toimiks, peavad NATO juhtimisstruktuur ja üksused olema võimalikult lähedalt ja operatiivselt integreeritud rahvuslike struktuuridega. Sellise integreerituse saavutamisel on oluline senisest suurem paindlikkus ja ühildumine salastatud välisteabe ja riigisaladuse töötlemise - sh elektroonilise töötlemise ja töötlemisel taktikalises keskkonnas - nõuetes. Lisaks vajab lahendamist reservväelastele (reservülemad, teatud relvaliigiüksuste reservkoosseis) ja toetavale-teenindavale personalile riigisaladusele juurdepääsu õiguste menetlemise jõudluse tagamine. Tervikuna tuleks kaaluda riigisaladuse kaitse nõuete regulatsiooni viimist seadusest madalamale tasemele. Soovime, et siseturvalisuse arengukava koostamise raames viidaks läbi vastav revisjon. Riigikaitseobjektide kaitsel tuleks laiendada isikute hulka, kes ulatusliku kriisi olukorras, mil asjaomased asutused on koormatud avaliku korra tagamisega, võivad riigikaitseobjekti kaitsta. Regulatsioon määrab täna ära riigikaitseobjektide kaitse kohustuse, samuti on kindlaks määratud riigikaitseobjektide loetelu, ent tänini ei ole lahendust leidnud küsimus, kuidas reaalselt tagada riigikaitseobjektiks määratud objekti kaitse ulatuslikuma kriisi ajal, mil rahuajal 2 (4) reaalselt tagada riigikaitseobjektiks määratud objekti kaitse ulatuslikuma kriisi ajal, mil rahuajal sundi rakendama volitatud riigiasutused on hõivatud avaliku korra tagamisega ega oma suutlikkust rünnatavale objektile abi osutada. Täna ei ole Kaitseliidu tegevliikmeil õigust Kaitseliidu objektide territooriumil, kus hoitakse relvi ja laskemoona, ega ka riigikaitseobjektidel, rakendada sundi objektil loata viibiva isiku suhtes. Kaitseliidul põhineva püsiva valveteenistuse arendamisel on Kaitseministeeriumi valitsemisalas hetkel saavutatud maksimum ning püsivalt valvurkonna kasvatamine riigikaitseobjektidel ei ole võimalik ainuüksi tööjõuturul toimuvate arengute tõttu. Lisaks tähendaks see riigieelarvele olulist lisakoormust. Elanikkonna kaitse ja riigi varud. Õiguskord käsitleb eraldiseisvalt kriisireguleerimist tsiviilkriiside, põhiseaduslikku korda ohustavate kriiside ja riigikaitseliste kriiside puhul. Ülesanded eri liiki kriisiolukordade lahendamisel, sh elanikkonna kaitse korraldamisel, on valdavalt jagatud erinevate ametkondade vahel, kusjuures seosed nende tegevuste vahel on vähesed või puuduvad. Kirjeldatud olukord tingib selle, et nii riigivara planeerimisel kui ka riigi tegevusvaru moodustamisel ja kasutamisel kriisiolukordade lahendamiseks võib tekkida olulisi puudusi ja vastuolusid. Riigivara ja tegevusvaru üle arvestuse pidamise üldine kord ei erine sisuliselt muu tsiviilkäibes oleva vara ja varu registreerimisest, mistõttu puudub ühtne ülevaade ka kriisiolukordade lahendamiseks kasutatavast varast ja varust. Üldine info, milline vara ja varu on olemas teistel riigivara ja tegevusvaru valitsejatel, on ametkondliku tava ja suhtluse kaudu küll praktikas olemas, kuid sellise teabe kogumiseks ja vahetamiseks ei ole ei ühtset õiguslikku alust, korda ega selget teenistuslikku kohustust. Seega ei ole kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval asutusel või vastava ametikoha täitjal terviklikku teavet tema vastutusalasse kuuluva kriisiolukorra lahendamiseks kasutatavast riigivarast ja tegevusvarust või puudub isegi võimalus seda vajaduse korral teada saada. Seetõttu on keeruline korraldada ka tegevusvaru tarnet ja kättesaadavuse tagamist elanikkonnale ning eeldada muuhulgas ka näiteks kohalikelt omavalitsustelt iseseisvust elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalike ressursside juhtimisel. Kriisiolukordade lahendamiseks ja elanikkonna kaitse tagamiseks kasutatava riigivara ja tegevusvaru üle arvestuse pidamiseks tuleks kasutada ühtset mudelit, et kõigil kriisireguleerimise ülesannet täitvatel asutustel oleks olemas ülevaade kogu võimalikust riigivarast ja tegevusvarust, mis võimaldaks ressursse optimaalselt planeerida ning rakendada. Õiguslikult ja tehniliselt oleks tsiviilkriiside lahendamiseks kasutatava riigivara andmebaasi loomine võimalik tsiviiltoetuse registriga sarnasel õiguslikul alusel või isegi tsiviiltoetuse registri baasil, laiendades selle eesmärki lisaks riigikaitseks vajalikele vahenditele hädaolukorra seaduse mõttes kriisireguleerimiseks vajalike vahendite üle arvestuse pidamisele. Üksnes täpne ülevaade kasutatavast riigivarast ja tegevusvarust ning selle asukohast ja seisukorrast tagab universaalse teabe kõigist olemasolevatest ressurssidest kriisiolukordade lahendamisel ja elanikkonnakaitse planeerimisel. Kriiside lahendamise valmisoleku ja elanikkonna kaitsevõime tõhustamiseks tuleks siseturvalisuse arengukava koostamisel pöörata erilist tähelepanu riigiasutuste, ametkondade, elutähtsa teenuse osutajate, kohalike omavalitsuste ja kogu riigi jaoks oluliste sektorite (toidutööstus, esmatarbekaupade tööstus, ravimitööstus jne) koostööle ja ülesannete jaotuse korraldamisele ning kriisialase kompetentsi tõstmisele, et tugevdada riigi julgeolekut ja stabiilsust nii rahvusvaheliste kui vahetute siseriiklike konfliktide korral. Leiame, et siseturvalisuse arengukava peaks siin pakkuma laiapõhised arengueesmärgid ning et arengukava koostamise raames peaks valitsus võtma seisukoha ka 2030. aastaks jõukohaste varude mahtu ja nomenklatuuri puudutavate eesmärkide osas. 3 (4) Täiendavad teemad, mis ei pruugi kajastuda otseselt siseturvalisuse arengukavas, aga vajaksid planeerimisperioodil lahendamist ja siseturvalisuse arengukavas arvestamist, on: (a) politsei- ja piirivalveameti töötajate õiguslik staatus sõjaajal (kombatandid / mittekombatandid); (b) riigiülese merekaitse korralduse tulevik (sh mereseireradarite süsteemi uuendamine ja liitlastega ühilduv mereside); (c) PPA, PA ja Kaitseväe maakaitseringkondade staapide koostöö korraldamine sõjaliste operatsioonide ajal, sh teabevahetuse ja olukorrateadlikkuse tagamine unity of purpose põhimõttel. Kaitseministeeriumi valitsemisala esindab siseturvalisuse arengukava koostamise küsimuses kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu. Riigisaladuse kaitset puudutavates küsimustes on kontaktisik õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Erki Kodar. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister 4 (4)
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel