Siseministeerium Teie 10.01.2019 nr 1-13/118-1
Meie 11.02.2019 nr 5-8/19/179
Ettepaneku kooskõlastamine
Täname Teid siseturvalisuse arengukava 2020-2030 koostamise ettepaneku eest. Laiapindse
riigikaitse raamistikus on Kaitseministeerium ja selle valitsemisala asutused sõltuvad
siseturvalisuse arengukava valdkondade arengust. Seetõttu esitame enne arengukava koostamise
alustamist loetelu teemadest, mille osas sooviksime sarnaselt riigikaitse arengukavale
konkreetsete, mõõdetavate ja ressurssiotsustega tagatud pikaajaliste eesmärkide sõnastamist.
Teeme ettepaneku kaaluda ka selgete pikaaegsete teenustasemete kokku leppimist
Siseministeeriumi osutavatele teenustele. Arengukavas peaks olema selgelt ja realistlikult
kirjeldatud, milline on ressursiprognoose arvestades realistlik teenuste pakkumise jõudlus 2030.
aastaks ja milline ülesannete ning võimete kombinatsioon või teenuse tase on minimaalselt
vajalik iga ülesande täitmiseks. Teenustasemete määratlemine aitaks vältida suurarendustega
kaasnevate kulude mitmekordistumist projekti täpsustamise käigus.
Mõned siseturvalisuse arengukavas käsitletavad teemad leiavad kajastamist ka riigikaitse
arengukavas, peame sellest hoolimata väga oluliseks, et riigikaitset vahetult mõjutavate
eluvaldkondade arengukavad arvestaks riigikaitse vajadustega ning avalike teenuste arendamisel
oldaks valmis neid pakkuma nii mittesõjalise kriisi kui sõja ajal.
Ühtlasi leiame, et kavatsuses kinnitatud arengukava koostamise ajakava on ebarealistlik ega
pruugi anda piisavalt aega arengukava valdkonna põhjalikuks aruteluks. Vabariigi Valitsusel on
kavas 2020. aastal uuendada laiapõhjalist riigikaitse arengukava. Et mitmed siseturvalisuse
arengukava valdkonnad ja tegevused kattuvad riigikaitse arengukavaga, peaks siseturvalisuse
arengukava koostamise kavatsuses ära näitama, kuidas on tagatud arengukava programmi
„kindel sisejulgeolek“ ja riigikaitse arengukava sisejulgeolekut puudutavate otsuste
sünkroniseeritus.
Soovime siseturvalisuse arengukava koostamise protsessis käsitleda järgnevaid teemasid ja
seada neile ressurssidega seostatud eesmärgid ning kirjeldada nende täitmiseni viivad tegevused:
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ja Päästeameti (PA) kriisiaegne reserv ja selle formeerimine.
Siseministeeriumi esindajad on riigi kaitsetegevuse kava koostamise käigus asjakohaselt välja
toonud PPA ja PA kriisiaegse piisava personalireservi puudumise. Töökohtumistel on
lahenduseks pakutud Kaitseväe sõjaaja struktuuri sisekaitseüksuste moodustamise.
Kaitseministeerium sellist lahendust ei toeta. Eestil ei ole olnud head kogemust Kaitseväe
koosseisu kuuluva sisekaitseüksusega. Riigiõigusliku praktika kohaselt nähakse Kaitseväe
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
koosseisu kuuluva sisekaitseüksusega. Riigiõigusliku praktika kohaselt nähakse Kaitseväe
kaasamist siseturvalisuse tagamisse riigi kõrgeimal tasandil igakordset detailides
kooskõlastamist vajavaks toiminguks. Sellest lähtudes ei pea Kaitseministeerium õigeks sellise
erandliku praktika institueerimist Kaitseväe koosseisus. Samuti on välja õpetatud ja varustatud
personalireservi olemasolu eluliselt tähtis mittesõjaliste kriiside ajal. Seetõttu näeme vajadust, et
Siseministeerium kaaluks siseturvalisuse reservüksuste loomist oma valitsemisala asutuste
koosseisu. Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuv Kaitseressursside Amet saab aidata vastava
reservi üle arvestuse pidamisel, reservüksuste täiendav väljaõpe, varustamine ning formeerimine
saaks toimuma Siseministeeriumi poolt. Hetkel lähtutakse vaikivast eeldusest, et kui avaliku
turvalisuse igapäevaseks tagamiseks vajaminevad ressursid ammenduvad, siis leitakse vajadusel
asendus Kaitseväelt või Kaitseliidult. Kaitsevägi ja Kaitseliit on oma reservisikkoosseisule
operatiivplaanides ette näinud detailsed sõjalised ülesanded. Hübriidkonfliktide puhul on
tõenäoline, et avaliku korra tagamise vajaduse kõrval tuleb Kaitseväel keskenduda otsese
sõjalise surve ohule vastamisele, mistõttu Kaitseväe enda formeerimisstruktuur ja reservid on
hõivatud sõjalise kaitse ülesannetega. Peame oluliseks, et siseturvalisuse arengukava seaks selge
mõõdetava eesmärgi 2030. aastaks reservisikkoosseisu, kes on asjakohaselt välja õpetatud ja
varustatud, tekitamiseks. Kirjeldatud lahenduse rakendamine ei tähenda, et Kaitsevägi ja
Kaitseliit poleks tulevikus valmis Siseministeeriumi valitsemisala asutusi toetama, küll aga
võimaldaks see hübriidstsenaariumi esinedes riigil paremini valmis olla korraga siseturvalisuse
tagamiseks ja sõjalisele survele vastamiseks. Tsiviilametkondade valmisolek kaasata täiendavat
inimressurssi olukordade lahendamiseks on hübriidsõja tingimustes sama oluline kui
relvajõudude valmidus tsiviilametkondi toetada. Sõjalise valmiduse ja tsiviilkriisivalmiduse üks
kriitilisemaid elemente on reservide mobiliseerimise, sh lisaüksuste formeerimise suutlikkus.
Formeerimine ei ole ühekordne ja ajutine, vaid kriisi ajal korduv ja jätkuv pikaajaline ning
Kaitseväe ressurssi oluliselt siduv tegevus. Seetõttu on oluline, et Siseministeeriumi
valitsemisala arendaks (vajadusel koostöös vabatahtlike organisatsioonidega) välja
formeerimissuutlikkuse ega jääks lootma Kaitseväe formeerimissüsteemile, sest juhul, mil on
vaja üheaegselt formeerida (ja järelformeerida) nii Kaitseväe sõjaaja üksusi kui tsiviilreservi, ei
piisa Kaitseväe ressurssist mõlema üheaegseks teostamiseks. Reservide formeerimise kiiruse ja
formeerimissüsteemi hukukindluse olulisust arvestades on formeerimisprotsessi hajutamine
selgelt kriisivalmidust suurendav ja riske hajutav meede. Kaitsevägi saab vastava süsteemi
loomist vajadusel nõustada.
Riigisaladuse kaitse üha enam rahvusvahelistuvas sõjalises kaitses ja reservarmee
tinigmustes. Viimase viie aasta jooksul on Balti riikide sõjalises kaitses toimunud ulatuslikud
muutused – NATO on paigutanud siia ulatusliku väekontingendi, loomisel on rahvusvaheline
diviisistaap. Selleks, et kollektiivkaitse toimiks, peavad NATO juhtimisstruktuur ja üksused
olema võimalikult lähedalt ja operatiivselt integreeritud rahvuslike struktuuridega. Sellise
integreerituse saavutamisel on oluline senisest suurem paindlikkus ja ühildumine salastatud
välisteabe ja riigisaladuse töötlemise - sh elektroonilise töötlemise ja töötlemisel taktikalises
keskkonnas - nõuetes. Lisaks vajab lahendamist reservväelastele (reservülemad, teatud
relvaliigiüksuste reservkoosseis) ja toetavale-teenindavale personalile riigisaladusele
juurdepääsu õiguste menetlemise jõudluse tagamine. Tervikuna tuleks kaaluda riigisaladuse
kaitse nõuete regulatsiooni viimist seadusest madalamale tasemele. Soovime, et siseturvalisuse
arengukava koostamise raames viidaks läbi vastav revisjon.
Riigikaitseobjektide kaitsel tuleks laiendada isikute hulka, kes ulatusliku kriisi olukorras, mil
asjaomased asutused on koormatud avaliku korra tagamisega, võivad riigikaitseobjekti kaitsta.
Regulatsioon määrab täna ära riigikaitseobjektide kaitse kohustuse, samuti on kindlaks
määratud riigikaitseobjektide loetelu, ent tänini ei ole lahendust leidnud küsimus, kuidas
reaalselt tagada riigikaitseobjektiks määratud objekti kaitse ulatuslikuma kriisi ajal, mil rahuajal
2 (4)
reaalselt tagada riigikaitseobjektiks määratud objekti kaitse ulatuslikuma kriisi ajal, mil rahuajal
sundi rakendama volitatud riigiasutused on hõivatud avaliku korra tagamisega ega oma
suutlikkust rünnatavale objektile abi osutada. Täna ei ole Kaitseliidu tegevliikmeil õigust
Kaitseliidu objektide territooriumil, kus hoitakse relvi ja laskemoona, ega ka
riigikaitseobjektidel, rakendada sundi objektil loata viibiva isiku suhtes. Kaitseliidul põhineva
püsiva valveteenistuse arendamisel on Kaitseministeeriumi valitsemisalas hetkel saavutatud
maksimum ning püsivalt valvurkonna kasvatamine riigikaitseobjektidel ei ole võimalik ainuüksi
tööjõuturul toimuvate arengute tõttu. Lisaks tähendaks see riigieelarvele olulist lisakoormust.
Elanikkonna kaitse ja riigi varud. Õiguskord käsitleb eraldiseisvalt kriisireguleerimist
tsiviilkriiside, põhiseaduslikku korda ohustavate kriiside ja riigikaitseliste kriiside puhul.
Ülesanded eri liiki kriisiolukordade lahendamisel, sh elanikkonna kaitse korraldamisel, on
valdavalt jagatud erinevate ametkondade vahel, kusjuures seosed nende tegevuste vahel on
vähesed või puuduvad. Kirjeldatud olukord tingib selle, et nii riigivara planeerimisel kui ka riigi
tegevusvaru moodustamisel ja kasutamisel kriisiolukordade lahendamiseks võib tekkida olulisi
puudusi ja vastuolusid.
Riigivara ja tegevusvaru üle arvestuse pidamise üldine kord ei erine sisuliselt muu tsiviilkäibes
oleva vara ja varu registreerimisest, mistõttu puudub ühtne ülevaade ka kriisiolukordade
lahendamiseks kasutatavast varast ja varust. Üldine info, milline vara ja varu on olemas teistel
riigivara ja tegevusvaru valitsejatel, on ametkondliku tava ja suhtluse kaudu küll praktikas
olemas, kuid sellise teabe kogumiseks ja vahetamiseks ei ole ei ühtset õiguslikku alust, korda
ega selget teenistuslikku kohustust. Seega ei ole kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval
asutusel või vastava ametikoha täitjal terviklikku teavet tema vastutusalasse kuuluva
kriisiolukorra lahendamiseks kasutatavast riigivarast ja tegevusvarust või puudub isegi võimalus
seda vajaduse korral teada saada. Seetõttu on keeruline korraldada ka tegevusvaru tarnet ja
kättesaadavuse tagamist elanikkonnale ning eeldada muuhulgas ka näiteks kohalikelt
omavalitsustelt iseseisvust elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalike ressursside juhtimisel.
Kriisiolukordade lahendamiseks ja elanikkonna kaitse tagamiseks kasutatava riigivara ja
tegevusvaru üle arvestuse pidamiseks tuleks kasutada ühtset mudelit, et kõigil
kriisireguleerimise ülesannet täitvatel asutustel oleks olemas ülevaade kogu võimalikust
riigivarast ja tegevusvarust, mis võimaldaks ressursse optimaalselt planeerida ning rakendada.
Õiguslikult ja tehniliselt oleks tsiviilkriiside lahendamiseks kasutatava riigivara andmebaasi
loomine võimalik tsiviiltoetuse registriga sarnasel õiguslikul alusel või isegi tsiviiltoetuse
registri baasil, laiendades selle eesmärki lisaks riigikaitseks vajalikele vahenditele hädaolukorra
seaduse mõttes kriisireguleerimiseks vajalike vahendite üle arvestuse pidamisele. Üksnes täpne
ülevaade kasutatavast riigivarast ja tegevusvarust ning selle asukohast ja seisukorrast tagab
universaalse teabe kõigist olemasolevatest ressurssidest kriisiolukordade lahendamisel ja
elanikkonnakaitse planeerimisel.
Kriiside lahendamise valmisoleku ja elanikkonna kaitsevõime tõhustamiseks tuleks
siseturvalisuse arengukava koostamisel pöörata erilist tähelepanu riigiasutuste, ametkondade,
elutähtsa teenuse osutajate, kohalike omavalitsuste ja kogu riigi jaoks oluliste sektorite
(toidutööstus, esmatarbekaupade tööstus, ravimitööstus jne) koostööle ja ülesannete jaotuse
korraldamisele ning kriisialase kompetentsi tõstmisele, et tugevdada riigi julgeolekut ja
stabiilsust nii rahvusvaheliste kui vahetute siseriiklike konfliktide korral. Leiame, et
siseturvalisuse arengukava peaks siin pakkuma laiapõhised arengueesmärgid ning et arengukava
koostamise raames peaks valitsus võtma seisukoha ka 2030. aastaks jõukohaste varude mahtu ja
nomenklatuuri puudutavate eesmärkide osas.
3 (4)
Täiendavad teemad, mis ei pruugi kajastuda otseselt siseturvalisuse arengukavas, aga vajaksid
planeerimisperioodil lahendamist ja siseturvalisuse arengukavas arvestamist, on: (a) politsei- ja
piirivalveameti töötajate õiguslik staatus sõjaajal (kombatandid / mittekombatandid);
(b) riigiülese merekaitse korralduse tulevik (sh mereseireradarite süsteemi uuendamine ja
liitlastega ühilduv mereside); (c) PPA, PA ja Kaitseväe maakaitseringkondade staapide koostöö
korraldamine sõjaliste operatsioonide ajal, sh teabevahetuse ja olukorrateadlikkuse tagamine
unity of purpose põhimõttel.
Kaitseministeeriumi valitsemisala esindab siseturvalisuse arengukava koostamise küsimuses
kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu. Riigisaladuse kaitset puudutavates küsimustes on
kontaktisik õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Erki Kodar.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
4 (4)