Riigikogu riigikaitsekomisjon Teie 20.12.2018 nr 1-1/13-786/1
Lossi plats 1a
15165 Tallinn Meie 07.02.2019 nr 5-2/19/20
[email protected]
Kaitseministeeriumi seisukoht ja
muudatusettepanekud Kaitseliidu seaduse
muutmise seaduse eelnõu (786 SE) kohta
Austatud riigikaitsekomisjon
Riigikogu liikme Ants Laaneotsa 20. detsembril 2018 algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise
seaduse eelnõu (786 SE) põhineb Kaitseministeeriumis koostatud väljatöötamiskavatsusel ning
seaduseelnõul, mis on läbinud esmase ministeeriumide kooskõlastusringi eelnõude
infosüsteemis. Seetõttu toetab Kaitseministeerium seaduseelnõu seletuskirjas kirjeldatud
muudatuste eesmärke ning seda, et nende saavutamiseks sobiv seaduseelnõu võetaks Riigikogus
seadusena vastu.
Kirjale on lisatud Kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu koostöös valminud muudatusettepanekud,
millega täpsustatakse ja parendatakse eelnõu eesmärgiga tagada, et selle seadusena rakendamine
võimaldaks eelnõu loomise ajendiks olnud probleeme lahendada ning seatud eesmärke
võimalikult hästi täita.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
Lisa: Kaitseministeeriumi muudatusettepanekud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (786 SE) juurde
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Koopia:
Riigikantselei
Justiitsministeerium
Siseministeerium
Peeter Papstel 717 0024
[email protected]
2 (2)
LISA Kaitseministeeriumi muudatusettepanekud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE) juurde. 1. Muuta eelnõu § 1 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt : „ 1 ) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: „( 3 1 ) Kaitseliit u võib tema nõusolekul kaasata järgmiste Kaitseväe ülesannete täitmisse: 1) riigi sõjaline kaitsmi ne ja osalemi ne kollektiivses enesekaitses; 2) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses; 3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös. ( 3 2 ) Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”; “ ; Muudatuse ttepaneku nr 1 s elgitus. Eelnõu § 1 punkti 1 järgi kaasatakse Kaitseliit vajaduse korral loetletud Kaitseväe tegevustesse ning punkti 3 järgi kehtestab kaasamise tingimused ja korra Vabariigi Valitsus määrusega. Arvestades, et eelnõus loetletud Kaitseväe tegevused (täpsemalt: põhiülesanded) on väga üldised, vajavad need määruses täpsustamist. Seda kajastab ka rakendusakti kavand, mille Kaitseministeerium on koostöös Kaitseliiduga välja töötanud. Ettepaneku järgi ühendatakse eelnõu punktis senised punktid 1 ja 3. Muudatusettepaneku järgi tehakse järgmised muudatused: 1) Sätestatakse, et Kaitseliitu võib kaasata Kaitseväe ülesannete täitmisse. Kaitseväe ülesannete loetelu sõnastamisel on tuginetud Kaitseväe korralduse seaduse §-s 3. Ühtlasi muudetakse uute lõigete asukohta, eesmärgiga säilitada Kaitseliidu seaduse § 4 ülesehituse senine loogika. 2) Sätestatakse selgesõnaliselt, et kaasamine võib toimuda Kaitseliidu nõusolekul. Haldusorganite vaheline kaasamine eeldab üldjuhul nendevahelist kokkulepet, s.t ka kaasatava haldusorgani nõusolekut. Muudetud sõnas tusega säte väldib mitmetimõistetavu st ning tagab õigusselguse, samuti kooskõla Justiitsministeeriumis käesoleva aasta jooksul väljatöötatava halduskoostöö seaduse täiendustega, mis reguleerivad samuti kaasamise küsimusi. 3 ) S eaduse loetelust jäetakse välja õppekogunemine ja lisaõppekogunemine, sest tegemist ei ole Kaitseväe eraldi ülesandega. Õppekogunemisi katab Kaitseväe riigi sõjaliseks kaitseks ja kollektiivkaitseks valmistumise ülesanne. 4 ) Vabariigi Valitsuse määruse volitusnormis sätestatakse, et määruses sätestatakse täpsemad ülesanded (sealhulgas õppekogunemine ja lisaõppekogunemine). Muudetud sõnastusega säte võimaldab Vabariigi Valitsusel ülesandeid paindlikult muuta ja täpsustada . Samuti kehtestatakse määrusega kaasamise tingimused ja kord . Käesoleva m uudatusettepaneku selle osaga, mis puudutab õppekogunemise ja lisaõppekogunemise seaduse tasemelt väljajätmist, on seotud ka allpool esitatud ettepanekud, mis käsitlevad Kaitseliidu seaduse § 58 lõike 3, § 60 lõike 4 ja § 60 1 lõike 1 sõnastusi. Käesoleva muudatusettepaneku selle osaga, mis puuduta b uute lõigete asukoha muutmist ning lõike 3 1 sissejuhatava lauseosa sõnastust, on seotud ka allpool esitatud ettepanekud, mis käsitlevad Kaitseliidu seaduse § 33 lõike 1, § 24 lõike 5, § 57 lõigete 1 ja 3, § 59 lõike 2, § 60 lõike 4, § 68 lõike 1 ja § 79 l õike 4 sõnastusi . 2. Teha eelnõus järgmised muudatused: 2.1. Muuta eelnõu § 1 punkt 4 ja sõnastada see järgmiselt: „ 4 ) paragrahvi 25 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „ sätestatud ülesannete täitmisele ja lõikes 2 sätestatud tegevustesse ” tekstiosaga „ sätestatud Kaitseliidu ülesannete, lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3 1 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse ”;“; 2.2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga, muutes vastavalt punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: …) paragrahvi 26 lõikes 3 ja § 27 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud ülesannete täitmisele ja lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevustesse, välja arvatud avaliku korra kaitsesse korrakaitseseaduses sätestatud korras“ tekstiosaga „§ 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmisse “;“; 2.3. Muuta eelnõu § 1 punkt 7 ja sõnastada see järgmiselt: „ 7 ) paragrahvi 57 lõig e 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegevliikmel ja käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel valitud auliikmel on õigus struktuuriüksuse juhi kirjalikul taotlusel saada ühe aasta jooksul kuni 30 kalendripäeva tasustamata lisapuhkust käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmiseks ning lõikes 2 nimetat ud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3 1 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks.”;“ ; 2.4. Muuta eelnõu § 1 punkt 8 ja sõnastada see järgmiselt: „ 8 ) paragrahvi 57 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmise korral ning lõike 2 punktides 1, 2 ja 7 sätestatud tegevuses osalemise ” tekstiosag a „§ 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmise ning lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesande ja lõikes 3 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmises osalemise ”;“; 2.5. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga, muutes vastavalt punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: …) paragrahvi 58 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 sätestatud tegevustesse“ tekstiosaga „§ 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmisse“ ning § 60 lõigetes 3 ja 7 ning § 61 lõikes 4 1 asendatakse tekstiosa „ § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 sätestatud tegevustes “ tekstiosaga „ § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrak aitseorgani ülesannete täitmises“ ;“; 2.6. Muuta eelnõu § 1 punkt 11 ja sõnastada see järgmiselt: „ 11) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevusse ” tekstiosaga „§ 4 lõike 3 1 punkt i 2 alusel õppekogunemisele, sealhulgas lisaõppekogunemisele ”;“; 2.7. Muuta eelnõu § 1 punktid 12–14 ja sõnastada need järgmiselt: 12) paragrahvi 59 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4–7 sätestatud tegevustesse“ tekstiosaga „§ 4 lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3 1 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse “; 13) paragrahvi 60 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevuses osalemisel ” tekstiosaga „ lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3 1 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemisel “ ja lõikes 5 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel ning lõike 2 punktides 3 ja 5 sätestatud tegevustes osalemisel ” tekstiosaga „§ 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel ning lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises ja lõike 3 1 punkti 2 alusel õppekogunemisel, sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel ”; 14) paragrahvi 60 1 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel või lõike 2 punktides 3 ja 5 sätestatud tegevustes osalemisel ” tekstiosaga „§ 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud K aitseliidu ülesande täitmisel või lõike 2 punktis 3 nimetatu d korrakaitseorgani ülesande täitmises või lõike 3 1 punkti 2 alusel õppekogunemisel, sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel ”; 2.8. Muuta eelnõu § 1 punkt 17 ja sõnastada see järgmiselt: 17) paragrahvi 68 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 sätestatud tegevustes osalemisel ” tekstiosag a „ § 4 lõikes 1 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisel ning lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3 1 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisel“ ;“. Muudatusettepaneku nr 2 selgitus . Eelnõu punktides 4, 7, 11–14 ja 17 sisalduvad viited Kaitseliidu seaduse § 4 erinevates lõigetes sätestatud või nimetatud ülesannetele. Seoses § 4 Kaitseväe ülesandeid kajastava lõike lisamisega ning selle asukoha muutmisega tehakse kõigis § 4 lõigetele 1 ja 2 ning uuele lõikele 3 1 viitavates sätetes sõnastuslikke parandusi eesmärgiga saavutada võimalikult suur õigusselgus. Muudatusega tuuakse ka kõigis viitavates sätetes selgelt esile, et ülesandeid, mida Kaitseliidu liige saab täita, võib olla kolme liiki: 1) Kaitseliidu põhiülesanded (§ 4 lõige 1); 2) korrakaitseorgani ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata (§ 4 lõige 2); 3) Kaitseväe põhiülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata (§ 4 uus lõige 3 1 ). Eelnõu punkti 11 järgi muudetakse Kaitseliidu seaduse § 58 lõiget 3, § 60 lõiget 5 ja § 60 1 lõiget 1, mis viitavad konkreetselt õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele kui selle alaliigile. Seoses § 4 lõike 3 1 muudatusega, mille järgi nimetatakse õppekogunemist rakendusaktis, mitte seaduses, tuleb muuta ka asjaomast viidet. 3. Täi endada eelnõu § 1 uue punktiga , muutes vastavalt punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „ … ) paragrahvi 12 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kehtestab ettevalmista ta vate sõjaaja üksuste dokumentatsiooni või annab volituse nende kehtestamiseks Kaitseliidu ülemale, edasivolitamise õigusega struktuuriüksuste juhtidele.“; “. Muudatusettepaneku nr 3 selgitus. Kaitseliidu seaduse § 12 punkti 2 sõn astust muudetakse üldisemaks. M uudatuse kohaselt saab Kaitseväe juhataja kehtestada ettevalmista ta vate sõjaaja üksuste dokumentatsiooni ise või siis annab volituse nende kehtestamiseks Kaitseliidu ülemale, õigusega volitada dokumentatsiooni kehtestamise edasi Kaitseliidu struktuuriüksuste juhtidele. 4. Täiendada eelnõu § 1 uute punktidega, muutes vastavalt punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „ … ) paragrahvi 43 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „11–14 ning lõigetes 2–4“ tekstiosaga „11–15 ning lõigetes 1 1 –4 1 “; … ) paragrahvi 44 lõ iget 1 täiendatakse punktidega 2 1 – 2 3 järgmises sõnastuses: „2 1 ) loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes; 2 2 ) loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest; 2 3 ) loa omaja on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav elu- või tervisevastases kuriteos, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis pandi toime relva kasutades või sellega ähvardades, või mõnes karistusseadustiku §-des 231–239 või §-des 241, 244, 246, 251, 255, 256 ja 424 sätestatud kuriteos;“; … ) Paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 1 1 – 1 4 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 1 ja 2 2 nimetatud karistatuse korral peatatakse relvaloa kehtivus alates kuuest kuust kuni ühe aastani. (1 2 ) Kaitseliit võib peatada relvaloa kehtivuse, kui loa omaja suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 202, 203 1 või 205 alusel. Loa kehtivuse võib peatada kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 203 1 lõikes 5 või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani. (1 3 ) Tegevliikme relvaloa kehtivus peatub, kui tema suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177 2 lõike 1 punkti 3 alusel tehtud kohtumäärus. (1 4 ) Täitemenetluse seadustiku § 177 2 lõike 1 punktis 3 sätestatud relvaloa kehtivuse peatatus lõpeb, kui isiku suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177 5 lõike 1 alusel tehtud kohtumäärus. “; “; … ) paragrahvi 45 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „punktides 1–9 ja 11–14 ning lõigetes 2–4“ tekstiosaga „punktides 1–7 või 9“; … ) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kaitseliit võib tunnistada relvaloa kehtetuks, kui: 1) loa omaja suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada riigi julgeolekut; 2) loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva omama; 3) loa omajat on karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. “;“. Muudatusettepaneku nr 4 selgitus . Kaitseliidu seaduse Kaitseliidu relvaloa (edaspidi relvaloa) andmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise sätted ühtlustatakse relvaseaduse sätetega seoses sellega, et relvaseaduses on muudetud füüsilisele isikule relvaloa andmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise sätteid. Muudatuse kohaselt võib relvaloa andmist välistavaks asjaoluks olla ka see asjaolu, kui isik ei tä ida lapse ülalpidamiskohustust. Relvaloa võib muudatuste kohaselt peatada ka siis kui relvaloa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes (§ 44 l g 1 p 2 1 ). Relvaloa võib peatada, kui loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest (§ 44 lg 1 p 2 2 ). Nende kahe peatamise aluse puhul võib relvaloa kehtivuse peatada alates kuuest kuust kuni ühe aastani. Relvaloa võib peatada kui loa omaja on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav elu- või tervisevastases kuriteos, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis pandi toime relva kasutades või sellega ähvardades, või mõnes karistusseadustiku §-des 231–239 (süüteod Eesti Vabariigi vastu, süüteod riigivõimu vastu) või §-des 241 (riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine), 244 (rünne kõrge riigiametniku tervisele), 246 ( rünne rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele), 251 ( võimuhaaramine Kaitseväes või Kaitseliidus), 255 (kuritegelikku ühendusse kuulumine), 256 ( kuritegeliku ühenduse organiseerimine) ja 424 ( mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis) sätestatud kuriteos (§ 44 lg 1 p 2 3 ). Kaitseliit võib peatada relvaloa kehtivuse, kui loa omaja suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 202 (avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur), 203 1 (kannatuga leppimine) või 205 (isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga) alusel. Loa kehtivuse võib peatada kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 203 1 lõikes 5 või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani. Tegevliikme relvaloa kehtivus peatub, kui tema suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177 2 lõike 1 punkti 3 alusel tehtud kohtumäärus, mille alusel võib lapse elatisvõlgnikul peatada tähtajatult relvaloa. Relvaloa kehtivuse peatatus lõppeb, kui lapse elatisvõlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise ja kohus lõpetab määrusega loa kehtivuse peatatuse. Paragrahvi 45 lõike 1 punktis 3 muudetakse viidet relvaseaduse § 36 lõike 1 punktidele, mille alusel võib relvaloa kehtetuks tunnistada. Muudatusega ühtlus tatakse Kaitseliidu tegevliikme relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseid relvaseaduse § - s 43 sätestatud relvaloa kehtetuks tunnistamise alustega. Kaitseliidu s eaduse parag rahvi 45 täiendatakse lõikega 1 1 täiendavate relvaloa kehtetuks tunnistamise alustega. Kaitseliit võib tegevliikme relvaloa kehtetuks tunnistada, kui: 1) loa omaja suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada riigi (s.t Eesti Vabariigi) julgeolekut; 2) loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva omama; 3) loa omajat on karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregist ri seaduse kohaselt kustutatud . Kõik need relvaloa kehtetuks tunnistamise alused on üle võetud relvaseaduse § 43 lõigetest 3 1 -3 3 . 5. Täienda da eelnõu § 1 uute punktidega , muutes vastavalt punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „ … ) paragrahvi 78 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitseväel on õigus Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 2 ja 4 2 sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta Kaitseliidu nõusolekul ja kokkulepitud ajal kasutada Kaitseliidu harjutusvälju, lasketiire ja muid ehitisi. Kaitsevägi ja Kaitseliit võivad vara kasutamisel kokku leppida riigivaraseaduse § 18 lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatust erinevalt.“; … ) paragrahvi 79 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kaitseliidul on õigus käesoleva seaduse paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 – 5 ja 7 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmiseks ning lõike 2 punktides 1–4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3 1 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks kasutada tasuta, Kaitseväe nõusolekul ja kokkulepitud ajal Kaitseväe harjutusvälju, lasketiire, sõjarelvi, lahingutehnikat, vormiriietust, muud sõjalist varustust ja vajalikke kinnistuid ning neil paiknevaid ehitisi. Kaitsevägi ja Kaitseliit võivad vara kasutamisel kokku leppida riigivaraseaduse § 18 lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatust erinevalt. Riigivara valitseja kehtestatud korras võib kinnisvara kasutamise kokkuleppe sõlmida valitsemisalas taristu arendamise ja korrashoiu teenuseid osutav riigiasutus.“.“. Muudatusettepaneku nr 5 selgitus . Kaitseliidu seaduse § 78 teksti ja § 79 lõike 4 teksti täiendatakse selleks, et lahendada praktikas ilmnenud h arjutusväljade, lasketiirude jm Kaitseväe ja Kaitseliidu vahe lise ristkasutuse probleem . Sätetega antakse Kaitseliidule ja Kaitseväele võimalus leppida kokku oma üle sannete täitmisega (või teiste haldus organite ülesannete täitmises osalemisega) seoses üksteise vara kasutamises vastavalt vajadusele riigivaraseaduses sätestatud tingimustest erinevalt. Olenevalt ülesannete iseloomust ja kasutatavast varast ei ole tihtipeale põhjendatud vara tasuta kasutamisel vara majandusliku säilimise eest vastutuse üleandmine nagu riigivaraseaduse § 18 lõige 3 ette näeb. N äi t eks annab Kaitsevägi Kaitseliidule võimaluse kasutada oma territooriumi Kaitseliidu rivisõidukite parkimiseks. Kuna tegemist on Kaitseväe julgeolekualaga ning territoorium jääb endiselt ka Kaitseväe kasutusse, ei ole põhjendatud vara majandusliku säilimise eest vastutuse üle andmine. Samuti ei rakendata sellisel juhul riigivaraseaduse § 18 lõiget 6 ning Kaitseväel ja Kaitseliidul peaks sellest tulenevalt olema ka võimalus kõrvalkulude , maksude ja koormiste osas kokku leppida riigivaraseaduse § 18 lõikes 5 sätestatust teisiti. Riigivara valitseja ehk kaitseministri kehtestatud korras võib seaduse § 79 lõike 4 alusel Kaitseväe kinnisvara kasutamise kokkuleppe Kaitseliiduga sõlmida Kaitseministeeriumi valitsemisalas taristu arendamise ja korrashoiu teenuseid osutav riigiasutus, milleks on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Sellise regulatsiooni vajadus tuleneb sellest, et 2016. aastal loodi Kaitseministeeriumi valitsemisalas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, mille põhitegevusvaldkonnaks on valitsemisala riigiasutustele riigihangete korraldamine ja ning taristu arendamise ja korrashoiu teenuse osutamine. Kaitseväe taristu anti Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (riigivaraseaduse tähenduse s volitatud asutus ele ), kellele võib muudatuse jõustumisest alates anda õiguse sõlmida Kaitseliiduga Kaitseväe taristu kasutamiseks kokkuleppeid. Kasutusse andja määrab vara kasutamise tingimused, milleks on ka nt vara kasutamise õigus paraadil. Kaitseväelt saadud varustus on ette nähtud eelkõige sõjaliste võimete ettevalmistamiseks . M obilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal peab see varustus olema Kaitseväe sõjaaj a üksuse valduses. Mõistliku planeerimisega on võimalik korraldada tegutsemist nii, et enne nende väljakuulutamist saab Kaitseliit varustust kasutada ka muude riigi tellitud ü lesannete täitmiseks tingimusel , et sõjaliste võimete ettevalmistamine sellepärast ei kannata. Paragrahvi § 79 lõike 4 täienduse kohaselt on Kaitseliidul õigus Kaitseväe nõusolekul ja kokkulepitud ajal riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks, korrakaitseorgani ülesannete (nt päästesündmuse lahendamine, eriolukorra tööde tegemine, riigikaitseobjekti vastase ründe, riigipiiri ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamise ja tõkestamise j m ) täitmises osalemiseks ning Kaitseväe ülesannete (õppekogunemine, sealhulgas lisaõppekogunemine j m ), täitmises osalemiseks kasutada tasuta Kaitseväe harjutusvälju, lasketiire, sõjarelvi, lahingutehnikat, vormiriietust, muud sõjalist varustust ja vajalikke kinnistuid ning neil paiknevaid ehitisi. 6. Tä iendada eelnõu § 1 uue punktiga , muutes vastavalt punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „ … ) paragrahvi 40 lõike 2 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; “. Muudatusettepaneku nr 6 selgitus: Muudatusettepaneku järgi viiakse Kaitseliidu seaduse § 40 kooskõlla relvaseadusega. Nimelt loetakse Kaitseliidu seaduse § 40 lõike 2 punktide 4 ja 5 järgi erivahenditeks ka kumminui ja teleskoopnui. Relvaseaduse § 15 lõike 1 punkti 1 järgi, samuti Kaitseliidu seaduse § 72 lõike 3 järgi on need aga külmrelvad. 7 . Teha eelnõus järgmised muudatused: 7 .1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga , muutes vastavalt punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „ …) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Teenistuskohustus on ülesanne, mida Kaitseliidu liige täidab käesoleva seaduse § 4 lõi kes 1 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmise, Kaitseliidu koosseisus lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3 1 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmise s osalemise või valve s osalemise eesmärgil.“; “; 7 .2 . Jätta välja eelnõu senised § 1 punktid 5 ja 6; 7 .3 . Muuta eelnõu § 1 punkt 10 ja sõnastada see järgmiselt: „ 10 ) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kaitseliidu tegevliikmel, kes täidab valves osalemisega seotud teenistuskohustust ja saab vigastada või hukkub , on õigus käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele.”; “; 7.4. Muuta eelnõu § 1 punkt id 15 ja 16 ning sõnastada need järgmiselt: „ 15 ) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 4 3 järgmises sõnastuses: „(4 3 ) Kaitseliidu tegevliikmele, kellel on valves osalemisega seotud teenistuskohustust täites saadud vigastuse tõttu Eesti Töötukassa tuvastanud töövõimetoetuse seaduse alusel osalise või puuduva töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahalistest vahenditest ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel käesoleva paragrahvi lõike 4 1 punktis 1 või 2 sätestatu kohaselt.”; 16 ) paragrahvi 64 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) osaledes valves käesoleva seaduse § 70 lõike 1 1 alusel .”; “; 7 .5 . Jätta välja eelnõu senised § 1 punktid 18–20 ; 7 .6 . Täiendada eelnõu § 1 uute punktidega, muutes vastavalt punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „ … ) paragrahvi 69 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „, riigikaitseobjekti või riigikaitse eesmärgil kasutatava vara“ tekstiosaga „või riigikaitse eesmärgil kasutatava territooriumi, ehitise või vara (edaspidi valvatav objekt )“; … ) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Valvatavad objektid jagunevad alaliselt ja ajutiselt valvatavateks objektideks.“; … ) paragrahvi 69 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Alaliselt valvatavate objektide ja vara loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; … ) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Ajutiselt valvatav objekt võib olla sõjaväelise väljaõppe andmiseks ja korraldamiseks ajutiselt kasutatav t erritoorium , mis on Kaitseliidu omandis või mida Kaitseliit võib selle omaniku või seadusliku valdajaga taasesitatavas vormis sõlmitud kokkuleppe alusel kasutada.“; … ) paragrahvi 69 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Alaliselt valvatava objekti valdajaga sõlmib valvelepingu Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik“; … ) paragrahvi 69 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Alaliselt valvatava objekti valve korraldamise tasu ja selle kasutamise tingimused määratakse kindlaks riigivara valitseja ja Kaitseliidu vahel sõlmitavas lepingus.“; … ) seadust täiendatakse paragrahviga 69 1 järgmises sõnastuses: „ § 69 1 . Ajutiselt valvatava objekti määramine, tähistamine ja valvamine (1) Ajutiselt valvatava objekti määrab Kaitseväe juhataja poolt selleks volitatu d Kaitseliidu ülem, Kaitseliidu peastaabi ülem, maakaitseringkonna pealik või malevapealik juhul, kui see on Kaitseliidu julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatult vajalik. (2) Kaitseliit kooskõlastab ajutiselt valvatava objekti määramise eelnevalt objekti asukohajärgse prefektuuriga ning teavitab määramisest asukohajärgset kohalikku omavalitsust. (3) Ajutiselt valvatav objekt tähistatakse esimesel võimalusel. (4) Ajutiselt valvatava objekti tähistamise korra ja tähised kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; … ) paragrahvi 70 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 70. Valvuri ja valves osaleva isiku staatus “; … ) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Valvur on isik, kelle tööülesanne on osutada alaliselt valvatava objekti valvet“; … ) paragrahvi 70 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Valves osalev isik on: 1) Kaitseliidus rahuaja ametikohal olev tegevväelane, kelle teenistusülesanne on valves osalemine; 2) Kaitseliidu tegevliige, kelle teenistuskohustus on valves osalemine. (1 2 ) Valves osalemine on: 1) alaliselt valvatava objekti valvuri abistamine; 2) ajutiselt valvatava objekti valve vastavalt objektil sõjaväelise väljaõppe andmise ja korraldamise eest vastutava tegevväelase suunistele.“; … ) paragrahvi 70 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Valvur ja valves osalev isik peab olema läbi teinud Kaitseliidu korraldatava valvuri väljaõppe, mille õppekava kinnitab Kaitseliidu ülem. (4) Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik sõlmib valvuriga seadusele vastava töölepingu, milles muu hulgas märgitakse alaliselt valvatava objekti valdaja või tema volitatud esindaja, kellel on õigus anda valvurile tööülesannete täitmisel ajutisi korraldusi. Alaliselt valvatava objekti valdajal ega tema volitatud esindajal ei ole õigust anda valvurile ülesandeid, mida ei ole sätestatud käesoleva seaduse § 69 lõikes 4 nimetatud lepingus. (5) Valvuri tööülesannete täitmist ei peeta teenistuskohustuse täitmiseks käesoleva seaduse § 33 tähenduses ja avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse tähenduses.“; … ) paragrahvi 71 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 71. Valvuri ja valves osaleva isiku kohustused ja volitused “; … ) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Valves osalev isik kannab teenistusülesannet või teenistuskohustust täites vormiriietust ja eraldusmärke.“; … ) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Alaliselt valvatava objekti ning nõuetekohaselt tähistatud ajutiselt valvatava objekti valves osalev isik võib teenistusülesande või teenistuskohustuse täitmisel kanda relvi, erivahendeid ja enesekaitsevahendeid ning kohaldada meetmeid ja vahetut sundi valvurile käesolevas paragrahvi lõigetes 3–9 ning §-des 72 ja 73 lubatud ulatuses ja korras. “;“. Muudatusettepaneku 7 s elgitus . Eelnõu § 1 punktidega 5, 6, 10, 15, 16 ja 18– 20 tehakse eelnõus muudatusi, mis seonduvad eesmärgiga anda Kaitseliidu tegevliikmele senisest suuremad volitused Kaitseliidu objektide kaitseks. Selleks nähakse ette võimalus kehtestada Kaitseliidu julgeolekuala ning sätestatakse sellega seotud meetmete ja vahetu sunni volitused. Samuti viiakse eelnõu järgi vahetu sunni sätted 8. peatükist üle 5. peatükki. Kõnealused muudatused on tekitanud ministeeriumide vahel kõige enam lahkarvamusi. Siseministeeriumi ja Kaitseliiduga peetud arutelude tulemusena jõudis Kaitseministeerium järeldusele, et otstarbekam on siduda uus regulatsioon Kaitseliidu valvega ning jätta eelnõust välja Kaitseli idu julgeolekuala puudutav osa. Muudatusettepaneku järg i tehakse järgmised muudatused: 1) Edaspidi jaotatakse Kaitseliidu valvatavad objektid kaheks: alaliselt ja ajutiselt valvatavad objektid. 2) Alaliselt valvatavate objektide loetelu kehtestab kaitseminister määrusega nii nagu seni, ajutiselt valvatava objekti määrab Kaitseväe juhataja volitatud Kaitseliidu ülem, Kaitseliidu peastaabi ülem, maakaitseringkonna pealik või malevapealik. 3) Ajutiselt valvatav objekt võib olla selline ala, mida kasutatakse ajutiselt sõjaväelise väljaõppe andmiseks ja korraldamiseks. See peab olema Kaitseliidu omandis või selle kasutamiseks peab olema Kaitseliidu ja ala omaniku või seadusliku valdaja vahel taasesitatavas vormis sõlmitud kokkulepe. 4 ) Alaliselt valvataval objektil osutatakse Kaitseliidu valvet senisel moel. Ajutiselt valvataval objektil alalist valvet ei ole. 5) Mõlemat liiki objekti valves võib osaleda Kaitseliidu tegevliige, kellele on antud sellekohane teenistuskohustus, ning Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olev tegevväelane, kellele on antud sellekohane teenistusülesanne. Ajutiselt valvataval objektil annab talle suuniseid väljaõppe andmise eest vastutav tegevväelane. 6 ) Ajutiselt valvatav objekt tuleb tähistada, vastasel korral ei ole selle valves osaleval isikul volitusi meetmeid või sundi kasutada. 7 ) Säilitatakse nõue, et valves osalev isik peab olema läbinud nõuetekohase väljaõppe. 8) Valves osalev ale isik ule laienevad valvurile Kaitseliidu seaduse §-des 71–73 antud volitused. Ühtlasi jäetakse eelnõust välja § 1 punktid 5 ja 6 ning 18–20, sest nendes kirjeldatud muudatused lahendatakse valve peatükis. Eelnõu § 1 punkte 10, 15 ja 16, mis reguleerivad valvega seonduvaid tagatisi, muudetakse kooskõlas eespool kirjeldatud muudatustega. Võrreldes eelnõus sisalduva Kaitseliidu julgeolekuala lahendusega on Kaitseliidu valve peatüki muutmisel mitu eelist: 1) Vähendatakse võimalusi, et sarnaste korrakaitselise iseloomuga ülesannete täitmises osalevatel isikutel on erineva ulatusega volitused. See omakorda võimaldab ühtlustada ka valvurite ning Kaitseliidu tegevliikmete ja Kaitseliidus olevate tegevväelaste vahetu sunni kohaldamise väljaõpet. 2) Välditakse segadust, mis võib tekkida Kaitseliidu ja Kaitseväe julgeolekualade kattuvusel, näiteks juhtudel, kui toimub sõjaväeline väljaõpe, milles osalevad nii Kaitsevägi kui ka Kaitseliit. 3) Säilitatakse senine Kaitseliidu seaduse ülesehitus, mille järgi käsitletakse vahetut sundi Kaitseliidu valve peatükis. See võimaldab jätta käesoleva eelnõu menetlemise raames ümber paigutamata § 73, mille tervikuna avamine käivitaks eraldi arutelu vahetu sunni kohaldamise tingimuste sõnastamise üle ning tooks omakorda kaasa § 71 avamise . 4) Kaitseliidu objektide valve ülesanne seotakse § 33 muutmise abil Kaitseliidu tegevliikmele antava teenistuskohustusega, mis võimaldab kindlale isikule volituste andmist paremini kontrollida ning ka nende kohaldamist käsu kaudu paremini suunata. Muu hulgas aitab see vähendada ka riski, et vahetu sunni volituse saab isik, kes ei vasta nõuetele, või et isikule antud volitusi ületatakse viisil, mis tekitab kolmandatele isikutele või varale ebaproportsionaalset kahju.