Haridus- ja Teadusministeerium 05.02.2019 nr 5-3/19/544
Rahandusministeerium
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse "Kaitseväe Akadeemia põhimäärus" eelnõu
koos seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
Lisa: KVÜÕA uus põhimäärus EE 28 01 2019.docx
KVÜÕA uus põhimäärus SK 28 01 2019.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 28 . 0 1.201 9 KAITSEMINISTER MÄÄRUS 201 9 nr Kaitse väe Akadeemia põhimäärus Määrus kehtestatakse rakenduskõrgkooli seaduse § 4 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kaitseväe Akadeemia staatus (1) Kaitseväe Akadeemia (edaspidi akadeemia ) on riigikaitseline rakenduskõrgkool rakenduskõrgkooli seaduse tähenduses. Akadeemia eestikeelne lühend on „KVA“. (2) Akadeemia on Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev Kaitseväe struktuuriüksus. (3) Oma ülesannete täitmisel esindab akadeemia riiki ja Kaitseväge. § 2. Akadeemia ingliskeelne nimi Akadeemia nimi inglise keeles on Estonian Military Academy. Akadeemia nime ingliskeelne lühend on „ EMA ”. § 3. Asukoht Akadeemia asub Tartus . Akadeemia postiaadress on Riia 12, 51010 Tartu. § 4. Pitsat, sümbolid ja dokumentide vormistamine (1) Akadeemial on Kaitseväe juhataja kehtestatud kujundusega pitsat. (2) Akadeemial võivad olla õigusaktidega kehtestatud korras kooskõlastatud ning kinnitatud teenetemärgid ja sümbo lid . (3) Akadeemial on akadeemia nimega ja väikese riigivapi kujutisega dokumendiplank. (4) Dokumentide vormistamisel ja pitsati kasutamisel lähtub akadeemia Kaitseväe asjaajamiskorrast. § 5. Akadeemia põhiülesanne ja tegevusvaldkonnad (1) Akadeemia põhiülesanne on valmistada ette Kaitseväe ülemaid ning arendada sõjateadust eesmärgiga tagada Kaitseväe juhtimisalane jätkusuutlikkus. (2) A kadeemia tegevusvaldkonnad p õhiülesande täitmiseks on: 1) kõrgharidus taseme õppe ja kutseõppe läbiviimine ; 2) täiendus koolituse läbiviimine; 3) riigikaitsega s eotud teadus- ja arendustegevus . 2. peatükk Juhtimine, struktuur ja koosseis § 6. Akadeemia ülem (1) Akadeemiat juhib ja esindab akadeemia ülem. Akadeemia ülem on rektor rakenduskõrgkooli seaduse tähenduses. (2) Akadeemia ülema õigused ja kohustused on sätestatud rakenduskõrgkooli seaduses , k aitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatud Kaitseväe põhimääruses ning ametijuhendis. (3) Akadeemia ülema nimetab ametikohale Kaitseväe juhataja valdkonna eest vastutavate ministrite nõusolekul. (4) Akadeemia ülema ametikohale võib nimetada isiku, kes vastab riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülemale sätestatud nõuetele. (5) Akadeemia ülema äraolekul asendab teda akadeemia ülema asetäitja, viimase puudumisel Kaitseväe juhataja määratud tegevväelane. § 7. Akadeemia nõukogu (1) Akadeemia nõukogu (edaspidi nõukogu ) on akadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu. (2) Nõukogu esimees on akadeemia ülem. (3) Nõukogusse kuuluvad akadeemia ülem, allüksuste juhid, õppejõudude ning üliõpilaskonna esindajad. (4) Nõukogu liikmete arvu määrab akadeemia ülem. Seejuures peavad vähemalt ühe viiendiku nõukogu koosseisust moodustama üliõpilaskonna esindajad. (5) Üliõpilaskonna esindajate hulgas peab olema vähemalt üks kadett, üks kuulaja ja üks õpilane. (6) Õppejõudude esindajad nõukogusse valivad endi hulgast akadeemia täiskoormusega õppejõud, kes viivad õpet läbi akadeemia tasemeõppekavade alusel vähemalt kahe ainepunkti mahus õppeaastas. (7) Õppejõudude esindajate volitused kestavad alates 1. augustist kuni järgmise aasta 31. juulini. Üliõpilaskonna esindajate volitused kestavad nende nõukogusse valimisest kuni järgmiste valimisteni, kui üliõpilaskonna põhikiri ei sätesta teisiti. (8) Õppejõudude esindajate valimised korraldab õppeosakonna juht, üliõpilaskonna esindajate valimine toimub üliõpilaskonna põhikirjas sätestatud korras. (9) Nõukogu istungil võivad sõnaõigusega osaleda nõunike kogu volitatud esindaja ja teised akadeemia ülema kutsutud isikud. § 8. Nõukogu pädevus Nõukogu: 1) teeb ministrile , kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse akadeemia kuulub, ettepanekuid akadeemia põhimääruse muutmiseks; 2) võtab vastu akadeemia arengukava ja esitab selle Kaitseväe juhataja kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ; 3) kinnitab akadeemia eelarve täitmise aruande; 4) kiidab heaks akadeemia tööplaanid ja nende täitmise aruanded; 5) valib korralised õppejõud ja teadustöötajad; 6) kehtestab õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning õppurite varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra; 7) kehtestab õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra; 8) kehtestab õppurite vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas kooskõlas välismaalaste seadusega välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded; 9) kehtestab õppurite akadeemiast väljaarvamise tingimused ja korra; 10) kehtestab täiendus koolituse vormid ja täiendus koolituse läbiviimise korra; 11) otsustab akadeemias vähemalt kümme aastat professorina töötanud vanaduspensioniealiseks saanud õppejõu nimetamise emeriitprofessoriks ja kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra; 12) kooskõlastab akadeemia kutseõppe õppekava ning õppekavasse sisse viidavad parandused ja täiendused; 13) kinnitab kõrgharidusõppekavad ja nende muudatused; 14) kiidab heaks ühisõppekava enne selle kinnitamist ministri poolt, kelle valitsemisalasse akadeemia kuulub , ja kiidab heaks ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise; 15) kehtestab akadeemia põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise tingimused ja korra ning tasu määramise alused; 16) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja; 17) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra; 18) kehtestab akadeemia magistriõppe korralise õppejõu õiguse saada vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks ametipalga säilitamisega; 19) kuulab ära akadeemia ülema ja allüksuste juhtide tegevuse aruanded, samuti nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud akadeemia arengut ja arendamist puudutavates küsimustes; 20) lahendab teisi õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega tema pädevusse antud küsimusi. § 9. Nõukogu töökord (1) Nõukogu töövorm on istung. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib üle poole nõukogu koosseisust. Käesoleva määruse § 8 punktides 1 ja 2 sätestatud küsimuste otsustamiseks on nõukogu otsustusvõimeline, kui kohal viibib kaks kolmandikku nõukogu koosseisust . Kui nõutud kvoorum puudub, kutsub nõukogu esimees nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul. (2) Nõukogu kutsub kokku nõukogu esimees või vähemalt üks kolmandik nõukogu liikmetest. Nõukogu kutsutakse kokku vähemalt kaks korda aastas. (3) Nõukogu võtab otsuseid vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Käesoleva määruse § 8 punktides 1 ja 2 sätestatud küsimusi saab nõukogu otsustada kahe kolmandiku kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl. (4) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse nõukogu töökorraldus. § 10. Akadeemia nõunike kogu Nõunike kogu on akadeemiat ja ühiskonda ühendav nõuandev kogu. Nõunike kogu moodustamisele, esimehe valimisele ja ülesannetele kohaldatakse rakenduskõrgkooli seaduse § 10 lõigetes 1 ja 1 2 – 4 sätestatut. § 11. Akadeemia allüksused (1) Akadeemia koosneb järgmistest allüksustest: 1) rakendusuuringute osakond; 2 ) sõja - ja katastroofi meditsiini keskus ; 3 ) toetusteenuste osakond; 4) õppeosakond; 5) õppurkorpus; 6) ülema administratsioon. (2) Akadeemia allüksust juhib allüksuse juht, kes allub vahetult akadeemia ülemale. (3) Akadeemia allüksus tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab akadeemia ülem. § 12. Akadeemia allüksuste ülesanded ( 1 ) Rakendusuuringute osakond korraldab ja koordineerib riigikaitselist teadus- ja arendustegevust kaitseväe väevõimete arendamiseks. ( 2 ) Sõja - ja katastroofi meditsiini keskus korraldab sõja- ja katastroofimeditsiini õpet akadeemias ja akadeemia koostööpartneritele , osutab tervishoiuteenust ning tegeleb teadus- ja arendustegevusega meditsiinivaldkonnas. ( 3 ) Toetusteenuste osakond korraldab akadeemia personalitööd, finantsteenistust, asjaajamist, side- ja infotehnoloogilist teenindamist ja julgeolekualast tegevust. Osakond pakub õppevara, transpordi, muuse u mi ning raamatukogu teenust ning haldab ja hangib akadeemia tegevuseks vajalikke varasid ja varusid. (4) Õppeosakond korraldab taseme õpet ja täiendus koolitust ning tegeleb teadus- ja arendustegevusega õppetöös ja sõjateaduses. (5) Õppurkorpuse ülesan ne on osalemine õppetöös vastavalt õppekavadele ja õppekorralduslikele eeskirjadele . (6) Ülema administratsioon toetab akadeemia ülemat tööorganina akadeemia juhtimise planeerimisel, kontrollimisel, aruandlusel ning korraldab protokolliteenust ja kommunikatsiooni- ja turundustegevust. Ülema administratsiooni juhib ülema asetäitja, kes: 1) tagab akadeemia ülemale otsuste tegemiseks vajaliku teabe ja kavandab ülema määratud akadeemiaülesed tegevused; 2) korraldab akadeemiale määratud sõjalise riigikaitse ülesannete ettevalmistamist ja elluviimist . § 13. Rektoraat (1) Akadeemia ülema nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad akadeemia allüksuste juhid ja teised akadeemia ülema nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu kinnitab akadeemia ülem käskkirjaga. (2) Rektoraadi tööd juhib akadeemia ülem. § 14. Akadeemia koosseis Akadeemia koosseisus olevate ameti- ja töökohtade arvu ning liigituse kinnitab Kaitseväe juhataja. 3. peatükk Õppekorraldus § 15. Õppekava ja õppekorralduse alused (1) Rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe läbiviimise aluseks on õppekavad, mis vastavad Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardile, on kinnitatud akadeemia nõukogus ning kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi. (2) Kutseõppe läbiviimise aluseks on akadeemia kutseõppe õppekava, mis on koostatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kutseharidusstandardi ja vastavate kutsestandardite alusel, kinnitatud akadeemia ülema poolt ning kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi. (3) Akadeemia õppetöö üksikasjalik korraldus sätestatakse akadeemia õppekorralduseeskirjas ning teistes tasemeõpet ja täienduskoolitust reguleerivates õigusaktides. 4. peatükk Liikmeskond § 16. Akadeemia liikmeskond Akadeemia liikmeskonna moodustavad akadeemia töötajad ja akadeemiasse vastuvõetud õppurid. § 17. Akadeemia töötajad (1) Akadeemia töötajad on akadeemia ülem, akadeemia allüksuste juhid, õppejõud, teadustöötajad ning teised akadeemia töötajad ja ametnikud, sealhulgas akadeemia koosseisus oleval sõjaväelise auastmega ametikohal olevad tegevväelased, välja arvatud õppurid. (2) Akadeemia töötajal on: 1) õigus tasuta kasutada õppe- ja teadustegevuseks või tööks Kaitseväe raamatukogusid, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt kehtestatud korrale; 2) kohustus kasutada Kaitseväe vara heaperemehelikult; 3) õigus saada erialaseks tööks vajalikku täiendus koolitust ; 4) muud õigused ja kohustused, mis tulenevad teenistus- või töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, Kaitseväe sisekorraeeskirjast, töötaja ametijuhendist ja teistest õigusaktidest. (3) Akadeemia magistriõppe korralisel õppejõul on õigus saada viie aasta jooksul loometööks või kutseoskuste täiendamiseks üks tööülesannetest vaba semester põhipalga säilitamisega. § 18. Õppurid (1) Akadeemia õppurid jagunevad üliõpilasteks, õpilasteks, kursuslasteks ja eksternideks. (2) Üliõpilane on tegevväelane, kes on vastu võetud rakenduskõrgharidus- või magistriõppesse. (3) Üliõpilased jagunevad kadettideks ja kuulajateks. (4) Kadett on rakenduskõrgharidusõppes õppiv tegevväelasest ohvitserikandidaat. (5) Kuulaja on magistriõppes õppiv tegevväelane. (6) Õpilane on kutseõppes õppiv allohvitser või allohvitseri kandidaat. (7) Kursuslane on täiendus koolituse õppekavade alusel läbiviidavatel kursustel osalev isik. (8) Ekstern on individuaalse õppeplaani alusel rakenduskõrgharidus- või magistriõppe õppekava läbiv isik. § 19. Õppurite õigused ja kohustused (1) Üliõpilasel on õigus: 1) saada nõuetele vastavat kvaliteetset haridust; 2) saada puhkust kaitseväeteenistuse seaduse § 106 lõikes 2 sätestatud ulatuses; 3) saada kord igas kõrgharidusastmes akadeemia nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust omal soovil kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; 4) kasutada õppetegevuseks ettenähtud akadeemia taristut ja õppevara vastavalt kehtestatud korrale tasuta; 5) valida oma esindajaid ja olla valitud akadeemia üliõpilasesindusse; 6) saada üliõpilaspilet vastavalt õigusaktides sätestatud korrale; 7) saada akadeemialt õppekorraldusalast teavet ja nõustamist; 8) õppekava sulgemisel või akadeemia tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal; 9) kasutada muid õigusaktidega talle antud õigusi. (2) Kursuslasel on õigus: 1) saada nõuetele vastavat kvaliteetset haridust; 2) kasutada õppetegevuseks ettenähtud akadeemia taristut ja õppevara vastavalt kehtestatud korrale tasuta; 3) saada akadeemialt õppekorraldusalast teavet ja nõustamist. (3) Eksternil on õigus: 1) läbida õppekava samadel tingimustel akadeemia üliõpilastega; 2) taotleda nominaalse õppeaja pikendamist õppekorralduseeskirjas sätestatud t ingimustel. (4) Õppurid on kohustatud: 1) täitma õppekava nõudeid ja õppekorraldu s e eeskirju ; 2) järgima Kaitseväes ja akadeemias kehtestatud eeskirju; 3) kasutama Kaitseväe vara eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult; 4) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi või kõrgema ülema antud ülesandeid. (5) Õpilasele laienevad kutseõppeasutuse seadusega õpilasele kehtestatud õigused ja kohustused. § 20. Üliõpilaskond (1) Üliõpilased ja õpilased moodustavad üliõpilaskonna. (2) Üliõpilaskonnal on õigus: 1) moodustada teiste kõrgkoolide üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras; 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3) valida oma esindajad akadeemia nõukogusse; 4) teha ettepanekuid akadeemia õppekorralduse ja juhtimise parendamiseks akadeemia otsustuskogude kaudu ; 5) esitada akadeemia ülemale põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks; 6) otsustada muid üliõpilaskonna tegevust puudutavaid küsimusi kooskõlas kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste õigusaktidega, kui nende küsimuste otsustamine ei ole antud kellegi teise pädevusse. (3) Üliõpilaskonna esindusorgan on üliõpilasesindus. (4) Üliõpilasesinduse järgmise koosseisu valimised korraldab senine üliõpilasesindus. Üliõpilasesinduse valimised toimuvad iga õppeaasta alguses. § 21. Üliõpilaskonna põhikiri (1) Üliõpilaskonnal on põhikiri (edaspidi põhikiri ), milles sätestatakse muu hulgas üliõpilasesinduse valimise kord, tema õigused, kohustused, vastutus ja töökord, samuti üliõpilasesindajate valimise kord akadeemia nõukogusse. (2) Põhikirja vastuvõtmise või muutmise algatab üliõpilasesindus. Igal üliõpilasel ja õpilasel on õigus teha üliõpilasesindusele ettepanek põhikirja muutmiseks, kui tal on ühe viiendiku üliõpilaskonna liikmete toetus. (3) Põhikirja eelnõu või põhikirja muudatuste eelnõu avalikustab üliõpilasesindus vähemalt üks kuu enne selle kavandatavat hääletamist. Igal üliõpilasel ja õpilasel on õigus esitada oma arvamus eelnõu kohta. Vähemalt üks nädal enne hääletamist vaatab üliõpilasesindus arvamused läbi ning avalikustab hääletamisele pandava lõpliku eelnõu. (4) Põhikirja või selle muudatuste vastuvõtmise otsustab üliõpilaskond avalikul hääletamisel. Põhikiri või selle muudatus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku koosolekul kohalolijatest. (5) Põhikirja või selle muutmise eelnõu vastuvõetuks osutumisel esitab üliõpilasesindus selle kolme päeva jooksul kinnitamiseks akadeemia nõukogule, lisades ettenähtud korras vormistatud hääletamistulemuse. (6) Põhikirja kinnitab akadeemia nõukogu. § 22. Tegevväelase ametijuhendi kehtestamine (1) Sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha asukoht, teenistusülesanded, nõuded haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele ning töökorraldusele ja asendamisele määratakse ametijuhendis. (2) Akadeemia koosseisus oleva sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha, millel asub tegevväelane, ametijuhendi kehtestab akadeemia ülem. (3) Akadeemia ülema ametijuhendi kehtestab Kaitseväe juhataja. 5. peatükk Rahastamine § 23. Akadeemia rahastamine (1) Akadeemiat rahastatakse Kaitseväe eelarvest, põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tasust ja muudest vahenditest. (2) Akadeemial on õigus osutada akadeemia nõukogu kehtestatud tingimustel järgmisi põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid: 1) rakendusuuringud, õppe- ja arendustöö; 2) eksper di hinnangute koostamine ja nõustamine sõjandusega seotud teadus- ja arendustegevuse ning hariduse valdkonnas; 3) kirjastamine ja paljundamine; 4) tõlketöö; 5) ürituste korraldamiseks akadeemia ruumide ja inventari üürimine; 6) testide läbiviimine . (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teenuste eest laekunud rahalised vahendid moodustavad akadeemia eelarve ja finantseerimise lahutamatu osa. 6. peatükk Järelevalve ja aruandlus § 24. Teenistuslik järelevalve Teenistuslikku järelevalvet akadeemia tegevuse üle teostavad Kaitseministeerium ja Kaitseväe juhataja õigusaktidega sätestatud korras. § 25. Haldusjärelevalve (1) Haldusjärelevalvet akadeemia õppetegevuse üle teostab Haridus- ja Teadus ministeerium rakenduskõrgkooli seaduses ja kutseõppeasutuse seaduses ettenähtud korras. (2) Haridus- ja Teadus ministeerium teavitab haldusjärelevalve toimingute teostamisest eelnevalt Kaitse ministeeriumi ning võimaldab esindajatel viibida järelevalvetoimingute teostamise juures. § 26. Aruandlus Akadeemia peab õigusaktidega sätestatud korras statistilist ja finantsarvestust, annab oma tegevusest aru Kaitse ministeeriumile ja Kaitseväe juhatajale ning esitab aruandeid kehtestatud korras. 7. peatükk Rakendussäte § 2 7 . Kaitseministri 6. veebruari 2013. a määruse nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord“ muutmine Kaitseministri 6. veebruari 2013. a määruse nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord“ § 4 lõikes 3 asendatakse sõnad „Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes“ sõnadega „Kaitseväe Akadeemias“. § 2 8 . Määruse kehtetuks tunnistamine Kaitseministri 10. veebruari 2014. a määrus nr 11 „Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks. § 2 9 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2019. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik (allkirjastatud digitaalselt) Minister Kristjan Prikk Kantsler
EELNÕU 28 . 0 1.201 9 Kaitseministri määruse „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Kaitseministri määrus kehtestatakse rakenduskõrgkooli seaduse (edaspidi RakKKS ) § 4 lõike 3 alusel. Selle kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister riigikaitselise rakenduskõrgkooli põhimääruse. RakKKS § 3 lõi k e 3 järgi on riigikaitseline rakenduskõrgkool Kaitseväe struktuuriüksus. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018 . a määrusega nr 45 kehtestatud „Kaitseväe põhimääruse“ § 3 lõike 4 p unkti 12 järgi on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (edaspidi KVÜÕA ) Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev struktuuriüksus, § 20 lõi g e 1 lisab, et õppeasutus on alaliselt tegutsev struktuuriüksus. Eelnõu ja seletuskirja koostasid K V ÜÕ A ülem kolonel Enno Mõts (tel 717 6101 ,
[email protected]), õppeosakonna juhataja Nele Rand (tel 717 6301 ,
[email protected]) ja õigusnõunik Liisi Muiste (tel 717 6102 ,
[email protected] ) ning Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna haridusnõunik Reelika Semjonov (tel 7170 229,
[email protected]) ja tervishoiunõunik Mari-Ann Lõõnik ( tel 7170 094,
[email protected] ) . Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome nõunik Peeter Papstel. 2. Eelnõu eesmärk, sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 2 9 paragrahvist. Eelnõu eesmärk on uue põhimäärus e kehte sta mine lähtudes õppeasutuse struktuuri ja funktsioonide kaasajastamise ja optimeerimise vajadusest ning sellega seotult õppeasutuse nime muutmine . KVÜÕA struktuuri muutmise te e ma tõstatat i 2016. a asta lõpus ja kajastub õppeasutuse ülema 2017 aastakäsus. Lisaks on erinevad töögrupid õppeasutuse juhtkonna seminaril 2018. a asta jaanuaris välja töötanud põhimõttelise lahendi struktuurimudelile. Kavandatavad muudatused on heaks kiidetud KVÜÕA nõunike kogu poolt, samuti on uus struktuurimudel ning KVÜÕA põhimääruse muutmise algatamine heaks kiidetud õppeasutuse nõukogus. Õppeasutuse senine struktuur on kaasa toonud olukorra, kus õ ppe- ja teadustöö ning juhtimise valdkonnas on täna ametikohad täitmata . Lisaks on õppeasutuse kvaliteedihindamiste rahvusvahelised komisjonid soovitanud täiendavalt luua teatud funktsioonid (õppekavade juhid, rahvusvahelistumise toetamine jne), et parendada õppe- ja teadustöö kvaliteeti ja jätkusuutlikkust. Õppeasutuse struktuuri ümberkorraldamine võimaldab kogu õppetöö , st lahingukooli , kõrgema sõjakooli ja täiendusõppekeskuse (seni eraldi üksused) tegevus e koonda da ühte üksusse , milleks on õppeosakond . Nii on taga tud taseme õppe (s t kutse- ja kõrgharidusõppekavade alusel toimuv) ja täiendus koolituse omavaheline lõimitus , mida kehtiva struktuuri juures on keeruline saavutada , sest planeerimine on eraldiseisvate üksuste vahel killustunud. Ühte üksusesse koondamine võimaldab senisest paremini lõ i mida allohvitseride ja ohvitseride õppekavade arenduse ning õppetöö. Juhtimisfunktsioonide täitmisest vabanevat ressurssi saab kasutada õppeasutuse peamise tegevusvaldkonna , so sõjaväelise taseme- ja täiend us õppe ülesanneteks. Samuti võimaldab struktuuri muutmine kasutada vabanevat inimressurssi uute funktsioonid e , nagu õppekavade juhid, rahvusvahelistumine, täitmiseks , et pöörata senisest rohkem tähelepanu õppe kavade arendusele ning suurendada õppeasutuse kokkupuuteid rahvusvahelise keskkonnaga . Senises struktuuris puudub KVÜÕA ülemal (võrreldav brigaadiülema ametikohaga) juhtimistoetus t pakkuv üksus. Selline olukord on võrreldav brigaadiülemaga, kes juhib pataljone, kuid puudub brigaadi staap. KVÜÕA struktuuri muudatusega luuakse ülema administratsioon, mille peamine ülesanne on ülema juhiste rakendamise kõrval ka ülema toetamine akadeemia juhtimisel, tegevuste planeerimisel ja kontrollimisel. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus t e nime kannab õppeasutus alates selle taasloomisest 17. märtsil 1998. Tollane õppeasutus moodustati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Väljaõppekeskuse ning Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledži baasil. Kehtival nimekujul on erinevad kitsaskohad : 1. Kuna kõrgem sõjakool ja lahingukool ei ole iseseisvad õpp easutused, vaid KVÜÕA üksused, siis on mitmuse („õppeasutused“) kasutamine KVÜÕA nimes eksitav ; 2. KVÜÕA s enine nimi on kohmakas, mistõttu ei ole see ka ühiskonnas kinnistunud . Erinevatele reklaamikampaaniatele eelnenud uuringud on näidanud, et avalikkus ei ole õppeasutuse nime omaks võtnud ning õppeasutuse senise nime kasutamine vajab paljudel juhtudel lisaselgitust nii õppuritele, kolleegidele kui ka partneritele ; 3. Õppeasutuse senine ingliskeelne nimi ( Estonian National Defence College ) ei väljenda kõrgkooli identiteeti täpselt. Kolledž võib välismaa kõrgkoolidele tähendada nii õppeasutust, mis annab keskharidust kui ka ülikooli hallatavat kõrgkooli. Õppeasutuse uus ingliskeelne nimi Estonian Military Academy on Euroopas laialt kasutusel ja iseloomustab õppeasutust paremini. KVÜÕA n imetamine Kaitseväe Akadeemiaks väljendab õppeasutuse seotust Kaitseväega ning n imet us „akadeemia“ väljendab sisult kõrgkooli. Üldnimetajat „akadeemia“ kasutatakse kõrgharidusasutuste tasandil Eestis , näiteks Eesti Lennuakadeemia ja Sisekaitseakadeemia nimes . Kaitseväe A kadeemia on 1998. aastal taasasutatud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õigusjärglane. Põhimääruses tehakse sisulisi muudatusi , et arvesta da Kaitseväe põhimääruse mõistete ja põhimõtetega. 1. juulil 2018 jõustunud Kaitseväe põhimääruse seletuskirja kohaselt ei ole põhimääruses loetlemata üksused käsitletavad Kaitseväe struktuuriüksustena , vaid tegemist on allüksustega. Üksnes Kaitseväe põhimääruses nimetatud üksuse ülemal on struktuuriüksuse ülema õigused. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse põhimääruses (edaspidi kehtiv põhimäärus ) nimetatakse koosseisu kuuluvaid struktuuriüksusi. Struktuuriüksuse õigusega üksusi õppeasutuse koosseisu ei kuulu. Seega on tegemist allüksustega. Eelnõu jõustumisel kehtestatakse määrusega õppeasutuse le uus põhimäärus ning tunnistatakse kehtetuks kaitseministri 10. veebruari 2014. a määrus nr 11 „Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimäärus”. Määruse tervikuna uuesti kehtestamine on tingitud muudetavate sätete hulgast ning õppeasutuse nime muutmisest. Eelnõu 1. peatükis sätestatakse akadeemia tegevust reguleerivad üldised sätted. Eelnõu § 1 sätestab akadeemia nime ning staatuse. Akadeemia nimi on Kaitseväe Akadeemia, mille eestikeelne lühend on „KVA“. Lähtudes Kaitseväe põhimääruse § 3 l õike 4 punktist 12 on õppeasutus Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev Kaitseväe struktuuriüksus ning riigikaitseline rakenduskõrgkool RakKKS-i tähenduses. Sellega eristub akadeemia teistest rakenduskõrgkoolidest, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi või Siseministeeriumi hallatavad riigiasutused. RakKKS § 2 lõike 3 kohaselt toimub riigikaitselises rakenduskõrgkoolis sõjaväelistel õppekavadel rakenduskõrgharidusõpe ning võib toimuda magistri- ja kutseõpe. Akadeemias toimub õpe nii rakenduskõrghariduse-, magistri- kui ka kutseõppe õppekavade järgi (vt täpsemalt § 15). Võrreldes kehtiva põhimäärusega on sättele lisatud kolmas lõige, mis sätestab, et oma ülesannete täitmisel esindab akadeemia riiki ja Kaitseväge. Kehtivas põhimääruses oli eeltoodud säte eraldi (§ 2). Kuna akadeemia staatus ja esindamine on omavahel lahutamatult seotud, on säte ühendatud tervikuks. Eelnõu § 2 sätestab akadeemia ingliskeelse nime. Akadeemia nimi inglise keeles on Estonian Military Academy . Akadeemia nime ingliskeelne lühend on „ EMA ”. Eelnõu § 3 sätestab akadeemia asukohaks Tartu ning postiaadressiks Riia 12, 51010 Tartu. Muudetud on akadeemia senist sihtnumbrit. Sihtnumber muutus 16. mail 2018. Võrreldes kehtiva põhimäärusega pole sättes kirjas, et allüksused võivad asuda mujal Eestis. Kaitseväe põhimääruse § 2 l õi g e 3 sätestab, et alaliselt tegutseva struktuuriüksuse koosseisu kuuluva allüksuse struktuuriüksusest eraldi asumise korral sätestatakse allüksuse asukoht struktuuriüksuse põhimääruses. Põhimääruses ei ole tarvilik fikseerida ühegi akadeemia allüksuse erinevat asukohta, kuna uues struktuuris ei paikne ükski akadeemia allüksus teises asukohas. Õppetöö võib osaliselt mujal toimuda . Eelnõu § 4 näeb ette, et akadeemial on Kaitseväe juhataja kehtestatud kujundusega pitsat ning akadeemial võivad olla õigusaktidega kehtestatud korras kooskõlastatud ning kinnitatud teenetemärgid ja sümbo lid . Säte on kooskõlas Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS ) § 5 lõikega 2 ja § 6 lõikega 2, mille kohaselt võivad Kaitseväe struktuuriüksusel olla oma sümbol ja teenetemärgid, mille kirjelduse ning kasutamise ja andmise korrad kehtestab Kaitseväe juhataja kooskõlastatult Riigikantseleiga. Võrreldes kehtiva põhimääruse sõnastusega ei näe akadeemia oma allüksustele ette eraldi teenetemärkide ja sümboli te võimalust. Lisaks on võrreldes kehtiva põhimäärusega sätet täiendatud ning lisatud, et akadeemial on oma dokumendiplank ning sätestatud, et dokumentide vormistamisel ja pitsati kasutamisel lähtutakse Kaitseväe asjaajamiskorrast. Eelnõu §-s 5 sätestatakse akadeemia põhiülesanne ja tegevusvaldkonnad. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on sätte sõnastust muudetud, mis tuleneb vajadusest eristada akadeemia põhiülesanne tegevusvaldkondadest. K ehtivas Kaitseväe põhimääruses on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhiülesanne sisusta tud tegevusvaldkondade kaudu. Kavandatavas akadeemia põhimääruses on eristatud tegevusvaldkondi põhiülesandest. Põhiülesande sõnastus on asja- ja ajakohastatud tuginevalt Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste 2015-2022 arengukavale. Akadeemia põhimääruse eelnõus on akadeemia põhiülesanne valmistada ette Kaitseväe ülemaid ning arendada sõjateadust eesmärgiga tagada Kaitseväe juhtimisalane jätkusuutlikkus. Tegevusvaldkonna põhimääruses esiletoomise kohustus tuleneb RakKKS § 4 lõike 1 punktist 3. Akadeemia tegevusvaldkonnad põhiülesande täitmiseks on: 1) kõrgharidustaseme õppe ja kutseõppe läbiviimine ; 2) täiendus koolituse läbiviimine; 3) riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevus. Eelnõu 2. peatükis on akadeemia juhtimist, struktuuri ja koosseisu käsitlevad sätted. Eelnõu § 6 näeb ette, et akadeemiat juhib ja esindab akadeemia ülem, kelle määrab ametikohale Kaitseväe juhataja valdkonna eest vastutavate ministrite ehk kaitseministri ning haridus- ja teadusministri nõusolekul. Akadeemia ülema õigused ja kohustused on eelnõu kohaselt sätestatud KKS- s, RakKKS- s , Kaitseväe põhimääruses ja ülema ametijuhendis. Seega tuleb ülema pädevusest, sh õigustest ja kohustustest, tervikülevaate saamiseks vaadelda mitut õigusakti ja sätet. Ametijuhendi märkimine on vajalik lähtudes Kaitseväe põhimääruse § 5 lõikest 2, mis näeb ette, et alaliselt tegutseva struktuuriüksuse ülema või juhataja täpsemad teenistusülesanded sätestatakse ametijuhendis. Ülema üldine pädevus on sätestatud Kaitseväe põhimääruse §-s 5. Selle lõikes 1 kirjeldatakse, et alaliselt tegutsevat struktuuriüksust juhib ülem või juhataja, kes korraldab üksuse tegevust ning vastutab üksusele õigusaktidega või kõrgema ülema või ülemuse antud ülesannete täitmise eest. Lisaks toob § 20 lg 2 välja õppeasutuse põhiülesanded ning teeb viite RakKKS-le . RakKKS-s käsitleb rektori pädevust § 6 lg 1 1 , mis sätestab, et riigikaitselist rakenduskõrgkooli juhib ülem, kellel on RakKKS-s sätestatud rakenduskõrgkooli rektori pädevus. Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülem kuulub riigikaitselise rakenduskõrgkooli liikmeskonda. RakKKS § 6 lg 2 sätestab samuti rektori õigusi ja kohustusi. K KS § 26 sätestab kaitseväelastest ülematele käsuõiguse ja distsiplinaarvõimu. Nõuded riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülemale on sätestatud RakKKS § 8 lõikes 4, seetõttu ei korrata põhimääruses neid nõudeid, vaid viidatakse seadusele. Kuna õppeasutuses toimub ka magistriõpe, võib RakKKS § 8 lõike 4 kohaselt nimetada õppeasutuse ülemaks vähemalt kolm aastat vanemohvitseri auastet omava tegevväelase, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, või vähemalt koloneli auastmega tegevväelase, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Võrreldes kehtiva põhimäärusega muudetakse e elnõuga ülema asendamise korda. Kehtiva põhimääruse kohaselt asendab õppeasutuse ülema äraolekul teda õppeasutuse ülema ametijuhendis määratud sõjaväelise auastmega ametikohal asuv tegevväelane või Kaitseväe juhataja määratud tegevväelane. Eelnõus nähakse ette, et akadeemia ülemal on asetäitja. Ülema asetäitja juhib ühtlasi ülema administratsiooni. Seega luuakse ülema asetäitja ametikoht, mille funktsiooniks on nii ülema asendamine kui ka ülema administratsiooni kui allüksuse juhtimine. Akadeemia ülema äraoleku all mõeldakse ajutist vormistatud eemalviibimist (nt puhkus, haigus, lähetus). Samas nähakse ka ette, et kui asetäitja puudub, siis määrab Kaitseväe juhataja ülemat asendava tegevväelase oma käskkirjaga. Puudumise all peetakse silmas nii asetäitja ajutist äraolekut kui ka olukorda, kus asetäitja ametikoht on täitmata. Eelnõu § 7 kohaselt on nõukogu akadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu. Paragrahvis sätestatakse nõukogu esimees, koosseis, liikmete arvu määramise ning üliõpilaskonna ja õppejõudude esindajate valimise kord, samuti volituste kestus. Oluline osa nõukogu koosseisust on ametikohapõhine. Nähakse ette, et nõukogusse kuuluvad kõik allüksuste juhid. Kehtiva põhimääruse kohaselt ei kuulunud nõukogusse logistikaosakonna ülem. Kuna struktuurimuudatusega optimeeritakse allüksusi, siis ei ole kehtiva põhimääruse sõnastus enam asjakohane. Nõukogu koosseisust vähemalt ühe viiendiku peavad moodustama üliõpilaskonna esindajad. Taoline nõue tuleneb RakKKS § 9 lõikest 2. Nende seas peavad omakorda olema vähemalt üks kadett (st rakenduskõrgharidusõppes õppiv tegevväelane), üks kuulaja (st magistriõppes õppiv tegevväelane) ja üks õpilane (st kutseõppe õppekava järgi õppiv allohvitser või allohvitseri kandidaat). Õpilaste esindaja nõukogu koosseisus tagab kooskõla kutseõppeasutuse seaduse (edaspidi KutÕS ) § 17 lõike 3 punktiga 4, mille kohaselt kuulub nõukogusse ka õpilaskonna esindaja. Õppejõudude esindajad nõukogus valivad korralised õppejõud endi hulgast. Sätte sõnastust on võrreldes kehtiva põhimäärusega täiendatud. Õppejõudude esindajad nõukogusse valitakse akadeemia korraliste õppejõudude hulgast, kes viivad läbi õppetööd akadeemia tasemeõppekavade alusel vähemalt kahe ainepunkti mahus õppeaastas . Nõukogu on valdavalt seotud tasemeõppe ning teadus ja a rendustegevusega. Taoline täiendus tõstab nõukogu pädevust. Muudetud on ka õppejõudude volituste kestvust. Õppejõudude esindajate volitused kestavad eelnõu kohaselt alates 1. augustist kuni järgmise aasta 31. juulini. Taoline muudatus on seotud nõukogu töö järjepidevuse tagamisega seoses Kaitseväe rotatsioonipõhimõtetega. Rotatsioonide toimumise ajavahemik on iga l aasta l peamiselt juunist septembrini. Põhiliselt toimuvad liikumised ühelt ametikohalt teisele augustis. Kuna rotatsioon puudutab ka tegevväelasest õppejõudusid, kes on valitud nõukogusse, siis on praktikas tekkinud olukordi, kus õppejõu volitused nõukogus esindamiseks kestavad, aga õppejõud on juba liikunud teisele ametikohale teises struktuuriüksuses. Nõukogu istungite korraldamise vajadus augustis on aga olemas. See tähendab, et selleks ajaks peaksid esindajad olema nõukogusse valitud. Sellisel juhul on väiksem võimalus, et vajalikku kvoorumit otsustamiseks kokku ei tule. Eelnõu § 8 käsitleb nõukogu pädevust, mille oluline osa tuleneb RakKKS-st, eelkõige selle § 9 lõikest 4. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on muudetud punkti 10. Nõukogu ülesannete loetelust on välja jäetud täiendus koolituse läbimist tõendavate dokumentide väljastamise korra kinnitamine. Kehtiv RakKKS § 20 sätestab, et nõukogu kehtestab täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra. Sõnastus on RakKKS sättega vastavusse viidud. Dokumentide väljastamise korda ei pea nõukogu eraldi kehtestama. Eelnõu § 9 sätestab nõukogu töökorra. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on täpsustatud kvoorumi nõuet kahe olulise nõukogu pädevuses oleva küsimuse osas. Kehtiv põhimäärus näeb ette, et nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib üle poole nõukogu koosseisust. Eelnõu kohaselt on aga nõukogu otsustusvõimeline, kui kohal viibib üle poole liikmetest, välja arvatud käesoleva eelnõu § 8 punktides 1 ja 2 nimetatud nõukogu pädevuses olevate küsimuste osas. Nee d on õppeasutuse põhimääruse muutmise ettepaneku otsustamine ning õppeasutuse arengukava vastuvõtmine, milleks on vaja kahekolmandikulist nõukogu liikmete kohal olekut . Seni kehtiva põhimääruse sõnastus ei ole üheselt mõistetav. Kehtiva põhimääruse kohaselt on nõukogu otsustusvõimeline, kui üle poole nõukogu liikmetest on kohal. Samas on otsustamise juures märgitud, et nõukogu saab põhimääruse muutmist ja arengukava vastuvõtmist otsustada kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamusega. See tähendab, et nende küsimuste puhul on nõukogu otsustusvõimeline ka üksnes kahekolmandikulise nõukogu liikmete kohaloluga. Eeltoodust lähtuvalt on eelnõuga sõnastust täpsustatud. Häälte võrdse jagunemise puhul on otsustav esimehe, st akadeemia ülema hääl. Kaotatud on senine lõige 4, mille kohaselt nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim kohalolev liige. Nimetatud põhimõte tuleneb RakKKS § 9 lõikest 6. Puudub vajadus nimetatud sätte kordamiseks. Kuna nõukogu töökorraldus sätestatakse selle kodukorras, siis ei ole nimetatud punkti märkimine põhimääruses oluline. Lisaks ei ole nimetatud põhimõtet kajastatud planeeritavas kõrgharidusseaduse eelnõus. Eelnõu § 10 sätestab nõunike kogu kui õppeasutust ja ühiskonda ühendava nõuandva kogu. Võrreldes kehtiva põhimäärusega sisulisi muudatusi ei ole. Eelnõu §-s 11 loetletakse akadeemia allüksused. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on ühtlustatud allüksuste nimekujud, kasut ades läbivalt mõistet „osakond“ . Erandiks on sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus, mille üks ülesan ne on tervishoiuteenuste osutamine . K KS § 35² sätesta b, et Kaitseväe struktuuriüksuse koosseisus võib olla meditsiinikeskus, kus osutatakse meditsiiniteenuseid. Eelnõuga muudetakse allüksuste loetelu ka sisuliselt. Senise kaheksa allüksuse asemel kehtestatakse akadeemiale kuus allüksust. Suurim muutus võrreldes kehtiva põhimäärusega on see, et k õrgem sõjakool ja lahingukool ei ole akadeemias enam eraldiseisvad allüksused. Akadeemia koosneb järgmistest allüksustest: 1. rakendusuuringute osakond 2 . sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus 3 . toetusteenuste osakond 4 . õppeosakond 5. õppurkorpus 6. ülema administratsioon . Allüksuste põhimäärused kinnitab akadeemia ülem ning allüksuste juhid alluvad vahetult akadeemia ülemale. Eelnõu §-s 12 sätestatakse allüksuste ülesanded. Rakendusuuringute osakond (senine rakendusuuringute keskus) korraldab ja koordineerib riigikaitselist teadus- ja arendustegevust Kaitseväe väevõimete arendamiseks. Sõja - ja katastroofimeditsiinikeskus e põhiülesan ne on spetsiifilise sõja- ja katastroofimeditsiini alase väljaõppe korraldamine, läbiviimine akadeemias ja akadeemia koostööpartneritele ning teeninduspiirkonda kuuluvale isikkoosseisule vajaliku üld- ja eriarstiabi tagamine. S enis t ele ülesan n e te le on lisatud teadus- ja arendustegevus meditsiinivaldkonnas. Toetusteenuste osakonna alla koondatakse tänane logistika- ja üldosakond. Toetusteenuste osakond korraldab akadeemia personalitööd, finantsteenistust, asjaajamist, side- ja infotehnoloogilist teenindamist ja julgeolekualast tegevust. Osakond pakub õppevara, transpordi, muusemi ning raamatukogu teenust ning haldab ja hangib akadeemia tegevuseks vajalikke varasid ja varusid. Õppeosakond korraldab akadeemia peamist tegevusvaldkonda ehk sõjaväeli st taseme õpet ja täiendus koolitust ning tegeleb õppemetoodilise töö ning teadus- ja arendustegevusega õppetöös ja sõjateaduses. Õppeosakonda on koondatud senise kõrgema sõjakooli, lahingukooli ja täiendusõppekeskuse ressurss, et õppetegevuse korraldamine ja arendamine toimuks sidusalt. Õppurite jaoks luuakse uue allüksusena õppurkorpus, kuhu hakkavad kuuluma kõik akadeemia taseme- ja täiendusõppe õppurid. Õppurkorpuse õppurite põhiülesan ne on osalemine õppetöös vastavalt õppekavadele ja õppekorraldus eeskirjale . Võrreldes kehtiva põhimäärusega luuakse uue allüksusena ü lema administratsioon , mis on vajalik, kuna õppeasutuse senises struktuuris puudub üksus, mis planeeriks ülema juhiste rakendamist, et tagada allüksuste tegevuste ja ressursside samakõlastatud kavandamine, koordineerimine, juhendamine ning kontrollimine, sh olulise ülesandega korraldada tegevusaruandlust. Ülema administratsioon toetab akadeemia ülemat tööorganina akadeemia juhtimisel, töö planeerimisel, kontrollimisel, aruandlusel, korraldab protokolliteenust ning kommunikatsiooni- ja turundustegevust. Ülema administratsiooni juhib ülema asetäitja, kes: 1) tagab akadeemia ülemale otsuse tegemiseks vajaliku teabe ja kavandab ülema määratud akadeemiaülesed tegevused; 2) korraldab akadeemiale määratud sõjalise riigikaitse ülesannete ettevalmistamist ja elluviimist. Sõjalise riigikaitse ülesannete ettevalmistamine ja elluviimine sisaldab endas ka igapäevaste julgeolekut tagavate tegevuste koordineerimist. Eelnõu § 13 on uus säte, millega määratletakse akadeemia rektoraat. Rektoraat akadeemilises mõttes tähendab kõrgkooli juhtkonda, mis moodustub rektorist, allüksuste juhtidest ja teistest rektori nimetatud isikutest. Rektoraat on rektorile nõuandev organ. Eelnõu § 14 kohaselt kinnitab akadeemia koosseisu Kaitseväe juhataja. Seejuures peab ta arvestama sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude teenistuskohtade üldarvu, mille kehtestab KKS § 9 lõike 2 kohaselt k aitseminister Kaitseväe juhataja ettepanekul iga Kaitseväe struktuuriüksuse kohta. Võrreldes kehtiva põhimäärusega sisulisi muudatusi ei ole. Eelnõu 3. peatükis sätestatakse akadeemia õppekorraldus. Eelnõu § 15 käsitleb õppekava ja õppekorralduse aluseid. Akadeemias toimub jätkuvalt nii kõrgharidus taseme õpe kui ka kutseõpe. Seega on õppetöö aluseks järgmised õppekavad: 1) kõrghariduse tasemel – nõukogus kinnitatud magistriõppe ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavad, mis vastavad RakKKS-le ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardile ning on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi; 2) kutsehariduse tasemel – akadeemia ülema kinnitatud õppeasutuse kutseõppe õppekava, mis on koostatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kutseharidusstandardi ja vastavate kutsestandardite alusel, kui need on olemas. Käesoleva eelnõu koostamise ajal ei ole ühtegi kehtivat kaitseväeteenistusega seotud kutsestandardit. Eeltoodu on kooskõlas KutÕS § 24 lõikes 8 sätestatud erandiga, mille kohaselt ei kehtestata sõjaväelistel ja sisekaitselistel erialadel riiklikke õppekavasid, vaid üksnes kooli õppekavad. Kutsestandardeid võetakse õppekava koostamisel aluseks nende olemasolul. Eelnõu on kooskõlas RakKKS § 15 1 lõike 1 sõnastusega, mille kohaselt võib rakenduskõrgkoolis rakenduskõrgharidusõppe õppekavadega samas õppekavagrupis toimuda kutseõpe õppekavadel, mille õpiväljundid vastavad kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku viiendale tasemele. Harilikult eeldavad sellised õppekavad nende järgi õppivalt isikult vähemalt keskhariduse olemasolu. Merehariduse omandamist võimaldavas, sisekaitselises ning tervise õppesuunal õpet läbiviivas rakenduskõrgkoolis läbiviidavat kutseõpet ei ole taseme kaudu piiritletud. Samas ei ole erandit tehtud riigikaitselise rakenduskõrgkooli jaoks, kuna praktikas pakutaksegi õppeasutuses kutseõpet ainult keskhariduse baasil. Paragrahvis nimetatakse õppekorralduse alustena õppeasutuse õppekorralduseeskirja ning teisi õppetööd ja sisemist korraldust reguleerivaid õigusakte, milles sätestatakse õppeasutuse õppetöö üksikasjalik korraldus, sealhulgas õppeasutuses õppimine eksternina ning praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord vastavalt KutÕS § 30 lõikele 5. Erinevad õppetööd ja sisemist korraldust reguleerivad õigusaktid kehtestab või kinnitab õppeasutuse ülem või nõukogu, kumbki vastavalt enda pädevusele. Täiendusõppe läbiviimise aluseid akadeemia põhimäärus eraldi välja ei too. Täiendusõppele laieneb lõige 3, mis sätestab, et akadeemia õppetöö üksikasjalik korraldus sätestatakse akadeemia õppekorralduseeskirjas ning teistes tasemeõpe t ja täiendus koolitust reguleerivates õigusaktides. Eelnõu 4. peatükis sätestatakse akadeemia liikmeskonda reguleerivad normid. Eelnõu § 16 kohaselt moodustavad akadeemia liikmeskonna töötajad ja vastuvõetud õppurid. Võrreldes kehtiva põhimäärusega sättes sisulisi muudatusi ei ole. Eelnõu §-s 17 täpsustatakse eelnevat paragrahvi ning sätestatakse, et töötajad on akadeemia ülem, akadeemia allüksuste juhid, õppejõud, akadeemia teadustöötajad ja teised akadeemia töötajad ja ametnikud, sealhulgas akadeemia koosseisus sõjaväelise auastmega ametikohal olevad tegevväelased, välja arvatud õppurid. Eelnõus ei tooda esile nõudeid õppeasutuse töötajatele. Mõningad nõuded on aga esitatud seadustes. RakKKS § 23 lõike 11 kohaselt võib r iigikaitselise rakenduskõrgkooli õppejõu ametikoht olla sõjalise auastmega ametikoht. Sama sätte kohaselt määratakse sõjalise auastmega õppejõu ametikohale tegevväelane, kes vastab kõrgharidusstandardis sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. KutÕS § 39 lõike 7 kohaselt määratakse sõjaväelise auastmega õpetaja ametikohale tegevväelane, kes vastab asjaomases kutsestandardis (olemasolul) kirjeldatud kompetentsuse, hariduse ja töökogemuse nõuetele. Võrreldes kehtiva põhimäärusega sättes sisulisi muudatusi ei ole. Eelnõu § 18 käsitleb õppurite jagunemist akadeemias. Esmalt jagunevad õppurid üliõpilasteks, õpilasteks, kursuslasteks ja eksternideks. Üliõpilased jagunevad omakorda kuulajateks (magistriõppes õppijad) ja kadettideks (rakenduskõrgharidusõ ppes õppijad ). Kadett on vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS ) §-le 8 tegevväelasest ohvitserikandidaat. Õpilane on kutseõppes õppiv allohvitser või allohvitseri kandidaat. Kursus lane on õppeasutuse täienduskoolituse õppekavade alusel läbiviidavatel kursustel osalev isik. Ekstern on individuaalse õppeplaani alusel rakenduskõrgharidus- või magistriõppe õppekava läbiv isik. Eelnõu § 19 sätestab õppurite õigused ja kohustused. RakKKS-s reguleeritakse üliõpilase õigusi ja kohustusi § 24 lõikes 1. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt laienevad tegevteenistuses olevale riigikaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele loetletud õigused riigikaitselise rakenduskõrgkooli põhimäärusega sätestatud ulatuses. Põhimäärus laiendab vastavaid õigusi niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kaitseväeteenistust puudutava regulatsiooniga. Enamik RakKKS-s sätestatud üliõpilase õigusi kajastuvad ka eelnõus. Erinevalt RakKKS-s sätestatust ei ole õppeasutuse üliõpilasel õigust valida oma õpingukavasse kuni kümne protsendi ulatuses aineid teistest õppekavadest. Lõike 1 punktis 2 säilib erisus akadeemias õppivate üliõpilaste puhkuse osas. Kõrgharidusõppes õppivate üliõpilastest tegevväelaste puhkus on sarnaselt töötavate tegevväelaste puhkusega 35 päeva. Seega on puhkus lühem võrreldes teistes kõrgkoolides õppivate üliõpilastega. Erisus tuleneb sellest, et akadeemias õppimisega paralleelselt on õppur ühtlasi ka tegevteenistuses olev tegevväelane. Selguse mõttes loetletakse üliõpilase õigused ka eelnõus ning välditakse viitamist RakKKS sätetele. Lõike 1 punktis 4 on lisatud täiend „tasuta“. See sõnastus lähtub RakKKS sõnastusest. Samuti on lõike 1 punkti 7 lisatud täiendava üliõpilase õigusena õigus saada nõustamist. Samuti tuuakse sättes esile kursuslase ja eksterni õigused. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on lõikest 3 tulenevaid kohustusi laiendatud ka õpilastele. Eelnõu § 20 kohaselt moodustavad akadeemia üliõpilased ja õpilased üliõpilaskonna. Üliõpilaskond otsustab läbi üliõpilasesinduse kooskõlas seadustega ja seaduse alusel antud õigusaktidega üliõpilaselu küsimusi. Eelnõuga täiendatakse sätet täiendava õigusega – esitada akadeemia ülemale põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks. Selline õigus tuleneb RakKKS § 24 l õike 1 punktist 4. Samuti on täpsustatud lõike 2 punkti 4 ning lisatud, et ettepanekuid saab teha akadeemia otsustuskogude kaudu . Sellise täienduse lisamine annab sättes nimetatud õiguse kasutajale selguse. Akadeemia otsustuskogud on akadeemia nõukogu ja akadeemia õppenõukogu. Eelnõu § 21 sätestab üliõpilaskonna põhikirja sisu ning selle vastuvõtmise ja muutmise korra. RakKKS § 25 lõike 5 kohaselt võtab üliõpilaskonna põhikirja vastu üliõpilaskond rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud korras. Sellest lähtudes on paragrahvis käsitletud põhikirja vastuvõtmise või muutmise algatamist, eelnõu avalikustamist, arvamuste esitamist ja läbivaatamist ning sellele järgnevat avalikku hääletamist. Pärast avalikku hääletamist esitatakse põhikiri õppeasutuse nõukogule kinnitamiseks. Võrreldes kehtiva põhimäärusega sättes sisulisi muudatusi ei ole. Eelnõu § 22 kehtestamine on vajalik tulenevalt KVTS § 94 lõikest 2, mille kohaselt sätestatakse ametijuhendi kehtestamise pädevus tegevväelase rahuaja ametikoha asutuse struktuuriüksuse põhimääruses. Vastavalt KVTS § 85 lõikele 4, §-le 94, § 122 lõikele 1 ning avaliku teenistuse seadusele määratakse tegevväelase ametijuhendis tema sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha asukoht, teenistusülesanded, nõuded haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele ning töökorraldusele, samuti asendamise kord. Akadeemia koosseisus oleva sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha, millele on nimetatud tegevväelane, ametijuhendi kehtestab akadeemia ülem. Akadeemia ülema ametijuhendi kehtestab Kaitseväe juhataja. Võrreldes kehtiva põhimäärusega sättes sisulisi muudatusi ei ole. Eelnõu 5. peatükis sätestatakse akadeemia rahastami ne . Eelnõu § 23 sätestab, et õ ppeasutust rahastatakse Kaitseväe eelarvest, põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust ja muudest vahenditest. Säte seondub RakKKS § 27 2 lõikega 1, mille kohaselt rahastatakse õppeasutuse õppetegevust Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest ning §-ga 28, mille kohaselt on r akenduskõrgkoolil õigus RakKKS-st tulenevate ülesannete täitmiseks osutada põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras. Paragrahvis tuuakse loetelu põhitegevusega seotud tasulistest teenustest, mida õppeasutus võib nõukogu kehtestatud tingimustel osutada. Senist loetelu on muudetud. Lõi ke 2 punkti 2 on lisatud eksperdi hinnangute koostamine. Siin all on näiteks mõeldud hinnangu andmist akadeemia välisele õppekavale. Tasulis t e teenus t e loetelust on välja jäetud raamatukogu teavikute koju laenutamine. Testide läbiviimise punktist on välja jäetud täiend „võõrkeele“. Lisaks võõrkeele testidele võib ka teisi põhitegevusega seotud teste tasulise teenusena osutada. Endiselt on säilitatud tasulise teenusena ürituste korraldamiseks akadeemia ruumide ja inventari üürimine . Sarnaselt teiste rakenduskõrgkoolide põhimäärustega nähakse ette, et tasuliste teenuste eest laekunud rahalised vahendid moodustavad õppeasutuse eelarve ja finantseerimise lahutamatu osa. Paragrahvi eesmärk – võimaldada õppeasutusel kasutada tasuliste teenuste eest saadud tulu, mis ületab teenuste osutamisega kaasnenud kulu – on kooskõlas riigieelarve seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega. Eelnõu 6. peatükis sätestatakse järelevalve ja aruandlus. Eelnõu § 24 kohaselt teostavad teenistuslikku järelevalvet akadeemia tegevuse üle K aitseministeerium ja Kaitseväe juhataja õigusaktidega sätestatud korras. Võrreldes kehtiva põhimäärusega sättes sisulisi muudatusi ei ole. Eelnõu § 25 kohaselt teostab haldusjärelevalvet akadeemia õppetegevuse üle Haridus- ja Teadusministeerium RakKKS-s ja KutÕS-s ettenähtud korras. Haridus- ja Teadusministeerium teavitab haldusjärelevalve toimingute teostamisest eelnevalt Kaitseministeeriumi ning võimaldab Kaitseministeeriumi esindajatel viibida järelevalve toimingute teostamise juures. Säte tuleneb RakKKS §-st 30 1 , mille kohaselt teostab riiklikku järelevalvet rakenduskõrgkooli, mis ei kuulu Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse, õppetegevuse üle Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastatult ministeeriumiga, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub. Võrreldes kehtiva põhimäärusega sättes sisulisi muudatusi ei ole. Eelnõu § 26 sätestab, et akadeemia peab õigusaktidega sätestatud korras statistilist ja finantsarvestust, annab oma tegevusest aru Kaitseministeeriumile ja Kaitseväe juhatajale ning esitab aruandeid kehtestatud korras. Võrreldes kehtiva põhimäärusega sättes sisulisi muudatusi ei ole. Eelnõu 7. peatükk koosneb rakendussäte te st. Eelnõu §-ga 2 7 muudetakse kaitseministri 6. veebruari 2013. a määrust nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord“ ning asendatakse selle § 4 lõikes 3 sõnad „Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes“ sõnadega „Kaitseväe Akadeemias“. Eelnõu § -ga 2 8 tunnistatakse kehtiv põhimäärus kehtetuks. Eelnõu § -ga 2 9 sätestatakse määruse jõustumise tähtajana 1. mai 2019. Määruse jõustumise kuupäev on seotud uue õppeaasta sujuva ettevalmistamise ja õppetöö käivitamisega muudetud struktuuris. 3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Uue põhimääruse kehtestamine mõjutab kõige enam õppeasutuse peamist tegevusvaldkonda, milleks on sõjaväelise hariduse andmine. Struktuurimuudatus võimaldab koondada ohvitseride ja allohvitseride õppetegevused ning sellega seotud arendustegevused ühte üksusesse, mis omakorda suurendab tasemeõppe lõimitust ja õppetöö senisest paremat planeerimist, mida seni oli keeruline saavutada, sest ohvitseride ja allohvitseride nii taseme- kui ka täiendusõpe olid eraldi üksustes. Struktuurimuudatused võimaldavad muuta allüksuste funktsioone nii, et vabaneks ressurss nendeks funktsioonideks, mille täitmine on praegu nõrk, näiteks õppekavade arendus ja rahvusvaheline koostöö. Õppeasutuse jaoks tervikuna seisneb nime muutmise positiivne mõju selles, et seni kasutati kõrgemat sõjakooli ja KVÜÕAd nimetustena läbisegi ja tihti ka valesti. Õppeasutuse struktuuri muutmisega kaob kõrgem sõjakool allüksuse nimena ja jääb üksnes Kaitseväe Akadeemia. Üks nimi senise kahe (KVÜÕA ja kõrgem sõjakool) asemel soodustab senisest rohkem õige nime kasutamist avalikkuses. Kindlasti vajab nime muutmine esialgu nii Kaitseväe kui ka õppeasutuse enda poolt uue nime aktiivset kasutamist avalikkuses. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga muudetakse õppeasutuse ülesehitust, sh optimeeritakse allüksusi. Luuakse uusi allüksusi, mis koondavad endas mitut kehtivas põhimääruses kajastatud allüksust. Allüksuste arv väheneb. Vajadus lisapersonali järele puudub, samuti ei ole planeeritud personali vähendada. Põhimääruse muutmisega kaasnevateks peamis ed tegevuse d on Kaitseväe juhataja käskkirjaga kinnitatud õppeasutuse koosseisutabeli muutmine, õppeasutuse sisemist töökorraldust reguleerivate dokumentide muutmine ning personali teavitamine muudatustest. N imevahetusega seoses tuleb läbi viia teavitus kampaania, et tutvustada avalikkusele nimevahetust. Õppeasutuse nime muutmise ja teavituskampaaniaga kaasnevad kulud kaetakse vajadusel õppeasutuse eelarve sisemise ümberjaotusega, kasvatamata eelarve üldmahtu. 6 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat akse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning akadeemia põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu muutmise tõttu ka Rahandusministeeriumile, samuti arvamuse avaldamiseks Kaitseväele.