Dr Els Heinsalu Teie 05.01.2019
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
Kohtu 6 Meie 27.02.2019 nr 7.1-2/19/74
10130 TALLINN
[email protected]
Austatud proua president
Selgitame meelsasti 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu Kaitseministeeriumi valitsemisala
teadus- ja arendustegevusega seotud kulutusi.
Kaitseministeeriumi ja valitsemisala valdkondliku teadus- ja arendustegevuse aluseks on
Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arenduspoliitika 2014-2022 ning Eesti
kaitsetööstuspoliitika 2013-2022. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA)
põhieesmärgiks on Eesti riigikaitse ja sõjalise võimearenduse toetamine võimelünkade
kindlaksmääramise ja lahenduste pakkumise kaudu ning sellest on lähtutud kaitsealase teadus- ja
arendustegevuse korraldamisel ning strateegilisel planeerimisel. Kaitseministeeriumi (edaspidi
KaM) kui poliitikakujundaja peamiseks rolliks on Eesti kaitsealase teadus- ja arendustegevuse
suunamine, kaitsetööstuse ja innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö koordineerimine ning
rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ja suure ekspordipotentsiaaliga kaitsetööstuse arendamise
toetamine. Eesti riigikaitse ja sõjalise võimearenduse seisukohalt tähtsaimad üldpädevused on:
(1) eestvedamine, (2) julgeoleku- ja kaitsepoliitika, (3) operatsioonianalüüs, (4) ressursihaldus,
(5) riigikaitse strateegia, (6) sõjaajalugu ja (7) tehnoloogiad.
Kaitseministeeriumi valitsemisala siseselt lähtutakse kaitsekulude arvestamisel NATO
kaitsekulude definitsioonist, mille kohaselt käsitletakse teadus- ja arendustegevuse kuludena
mistahes kulusid hetkeni, kui arendustegevuse projekt läheb tootmisse. Lisaks hõlmab teadus- ja
arendustegevuse kulu ka neid projekte, mille järgselt ei alustata tootmist. Lähtuvalt eelnevast on
valitsemisalas arvestatud teadus- ja arendusetegevuse kuludena järgnevaid eelarvekontodel
planeeritud ridu:
• riigikaitse alased strateegilised uuringud, teadus- ja arendusprojektid;
• noorteadlaste stipendiumid kaitseuuringuteks;
• kaitsealaste magistri- ja doktoritööde konkursside preemiad;
• toetused ülikoolidele Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale oluliste teaduskompetentside
loomiseks;
• Küberolümpia (uue nimega Kübernaaskel) korraldamine;
• arendustoetused kaitsetööstusele;
• Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevustoetus.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Lähtuvalt eelpool toodud loetelust panustab Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja
arendustegevusse 2019. aastal 1,58 mln eurot, mis moodustab 0,27% kaitsekulust.
Kaitseministeerium panustab teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni (TAI) strateegiasse,
sealhulgas nelja alameetmesse. Iga-aastase rakenduskava täitmise aruandes anname ülevaate
eelmise aasta TAI kuludest ning tegevustest ja esitame ka prognoosid järgnevateks aastateks.
Kuivõrd sisendipäring 2018. aasta kohta pole veel Haridus- ja Teadusministeeriumist tulnud,
anname hetkel esmase ülevaate tehtud tegevustest, mis panustavad nii kaitsealasesse teadus- ja
arendustegevusse kui ka TAI strateegia eesmärkide ja meetmete täitmisesse. Juhime muuhulgas
tähelepanu, et Eestis tervikuna vajab kontseptuaalset muudatust teadus- ja arenduskulude
arvestamine, kuid seoses erinevatel aastatel kogutud erinevate sisendipäringutega ning
metoodiliste erinevustega on tõenäoliselt võimalik TAI kulude arvestust riigisiseselt ühtsetele
alustele seada alles järgmise TAI strateegia koostamise käigus. Näiteks ESM panustab
valdkondlikusse teadus- ja arendustegevusse, kuid Kaitseministeeriumi poolt esitatud andmed
TAI strateegia rakendusplaanis pole välja toodud ESM-i kulusid. Kaitseväe Ühendatud
Õppeasutuste (edaspidi KVÜÕA) teadus- ja arendustegevuse kuludes kajastub vaid
majanduskulu (projektid, koostöö- ja toetuslepingud jne), kuna töötasud on tsentraliseeritud ning
teadus- ja arendustegevuse töötasusid eraldi (erineva koormusega tehtav teadustöö) tervikuna
välja võtta ei saa.
Järgnevalt kirjeldame lühidalt teadus- ja arendustegevusena käsitletud kulu.
Varasemalt on Kaitseministeerium tellinud suuremahulisi teadus- ja
tehnoloogiaarendusprojekte, kuid teadus- ja arenduspoliitika muutumisel on kaitseväe sõjalist
võimearendust toetavad projektid eelkõige Kaitseväe (edaspidi KV) tellitavad ja rahastatavad.
Andmed on kätte saadavad TAI aruandes.
Noorteadlaste stipendiumid kaitseuuringuteks. Kaitseministeerium on aastaid toetanud
perspektiivikate doktorantide ja magistrantide uurimistegevust kaitsevaldkonnas ning
korraldanud stipendiumikonkursse, mis varem olid suunatud nii magistrantidele ja
doktorantidele, kuid nüüd keskendutakse vaid magistrantide stipendiumikonkursile. 2018.
aastani maksis KaM stipendiume veel kahele doktorandile (doktorantide stipendiumite konkursi
raames), kuid tulenevalt poliitikamuudatusest on põhirõhk kaitseväelaste doktoriõppel. See
tähendab, et rahastatakse tegevväelastele ülikoolidesse doktoriõppekohtade loomist. Tegemist
on kaitseväe teadus- ja arendustegevuse alase pädevuse tõstmise kõige olulisema meetmega.
Kaitsealaste magistritööde stipendiumikonkurss on KaM peamine meede pädeva järelkasvu
tekitamiseks riigikaitsele olulistes teadusvaldkondades ning teadusuuringute taseme ja
konkurentsivõime tõstmiseks. 2018. aastal anti välja kaheksa 4250 euro suurust stipendiumit
avalik-õiguslike ülikoolide magistrantidele, mis oli rahastatud Kaitseministeeriumi eelarvest.
2019. aastal oleme planeerinud stipendiume samas suurusjärgus. Lisainfo:
http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/teadus-ja-arendustegevus/kaitsealaste-
magistritoode-stipendiumikonkurss.
Tihedaks koostööks ülikoolidega on Kaitseministeeriumi valitsemisalal olnud (ja on ka
edaspidi) erinevaid koostöölepinguid partneritega (näiteks koostööleping Tervise Arengu
Instituudi ja Tartu Ülikooliga või koostööleping HITSAga või tehnoloogiate koostööleping
Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga).
Kaitsetööstuse arendusprojektid kuuluvad TAI strateegia meetme: „Eesti kaitsetööstuse kõrge
ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- ja julgeolekuotstarbeliste toodete ja teenuste arendamise
toetamine. Eesti kaitse- ja julgeolekualase innovatsioonibaasi konkurentsivõimelisuse
tõstmiseks vajalike innovaatiliste koostööprojektide kaasrahastamine, mis on suunatud kõrge
ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- ja julgeolekuotstarbeliste toodete ja teenuste
2 (4)
ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- ja julgeolekuotstarbeliste toodete ja teenuste
väljaarendamisele“ alla, sh koostöö Garage48-ga kaitsevaldkonnas uuenduslike tehnoloogiliste
lahenduste väljatöötamiseks (prototüübi tasemel) ning koostöö Startup Estoniaga
kübekaitsevaldkonnas uute ärimudelite tekitamiseks.
Kaitsetööstuse arendustoetuse konkurss on kõige edukam meede kaitsetööstuse arendamiseks,
mille abil tekib sektorisse igal aastal 3-4 uut ekspordipotentsiaaliga toodet ja teenust. Lisainfo
käimasolevate projektide kohta:
http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/teadus-ja-arendustegevus
/kaitsetoostuse-arendustoetuste-konkurss-2018
Lisaks toetame strateegilise partneri, Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevust, kuivõrd on
EKTL Eesti kaitsetööstust konsolideeriv ning arendav erialaliit. EKTL tegeleb oma muude
ülesanne hulgas väga aktiivselt teadus- ja arendustegevusega, toetades kõrgtehnoloogiliste ja
uuenduslike kaitsetööstustoodete eksporti ning koordineerides era- ja avaliku sektori vaheliste
T&A töörühmade tegevust, kuhu on kaasatud KV, PPA ning ülikoolid.
Täiendavalt otsime teadus- ja arendustegevusele välisrahastust. Oleme taotlenud strateegiliste
uuringute jaoks vahendeid RITA programmi meetmest (nii RITA tegevus 1 kui tegevus 2) ning
Kaitseministeeriumi teadusvaldkonna juhi (teadusnõunik) ametikoht on täidetud alates
4.05.2016, millest 2016-2018 oli ametikoht rahastatud 100% EL vahenditest, aastatel 2018-2020
on ametikoht rahastatud 50% ERF vahenditest ning omafinantseeringuga ning alates 2020.
aastast on ametikoht rahastatud 100% KaM eelarvest. Teadus- ja arendustegevuse valdkonna
korraldamise ja koordineerimisega (kaitsealane TA, kaitsealane innovatsioon ja kaitsetööstus)
tegeleb lisaks teadusnõunikule kaks inimest.
Lisaks on valitsemisalas mitmeid valdkondi, mille osa tegevusi on teadus- ja arendustegevuse
iseloomuga. Näiteks moodustavad osa kaitsekuludest KVÜÕA ja Balti Kaitsekolledži
rahastamine, kus õpingute raames toimub ka teadus- ja arendustegevus. KVÜÕA ülesanne on
sõjalise võimearenduse jaoks vajalike uuringute toetamine, koordineerimine ja läbiviimine.
KVÜÕA kannab põhivastutust üldpädevuste kui eestvedamine, operatsioonianalüüs,
ressursihaldus ja tehnoloogiad arendamisel ning on toetavas rollis teiste üldpädevuste
arendamisel. Ministeerium rahastab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (edaspidi RKK)
tegevust. Keskuse poolt viiakse läbi julgeolekupoliitika valdkonna või võimearenduste osas
analüüse. RKK roll on julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning riigikaitse strateegia üldpädevuse
arendamine. Eesti on NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse liige ja tasub organisatsiooni
liikmemaksu. Lisaks rahastatakse Kaitseväe eelarvest keskuse Eesti kontingendi tegevust.
Küberkaitsekoostöö Keskus on NATO poolt akrediteeritud rahvusvaheline oivakeskus, milles
osalevad ning mida rahastavad lisaks Eestile ka teised NATO liikmesriigid. Keskuse tegevusala
on küberkaitse valdkonnas rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning koolituste ja
õppuste korraldamine. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi (edaspidi ESM)
eelarvest toimub teadusartiklite, uurimuste ja kaastööde ost seoses sõjamuuseumi
teadustegevusega. ESM kannab põhirolli sõjaajaloo üldpädevuse valdkonna arendamisel.
Samuti oleme Euroopa Kaitseagentuuri (edaspidi EDA) liikmed ning panustamine NATO
teadus- ja arendustegevuse töögruppidesse. Kaitseministeeriumi valitsemisala osaleb aktiivselt
NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni (NATO STO) tegevuses: Eesti on esindatud
rohkem kui 32 töögrupis, seeläbi osaletakse rahvusvahelistes teadus- ja
arenduskoostööprojektides. Eesti on kaasrahastanud varasemalt mitmeid EDA koostööprojekte,
kuid praeguste prioriteetide kohaselt EDA projektidesse Eesti hetkel kaasunud ei ole. Näeme
suurt võimalust ning vajadust panustada edaspidi ka Euroopa kaitsevaldkonna teadus-
arendusalgatustesse (Preparatory Action on Defence Research ehk PADR, European Defence
Industrial Development Programme ehk EDIDP, European Defence Fund ehk EDF).
Parandamaks teadus-arenduskoostööd korraldatakse teadus- ja arendustegevuse valdkonna
3 (4)
Parandamaks teadus-arenduskoostööd korraldatakse teadus- ja arendustegevuse valdkonna
rahvusvahelisi suurüritusi ning võõrustatakse regulaarselt delegatsioone.
Võttes aluseks kõik eelpool nimetatud teadus- ja arendustegevuse iseloomuga tegevused,
panustab Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevusse hinnanguliselt 6,17 mln
eurot, mis kaitsekuludest moodustab üle 1,16 protsendi.
Markeerime täiendavalt, et Kaitseministeerium tellib erinevaid ekspertarvamusi ja muid
uuringuid (näiteks avaliku arvamuse uuring, rahulolu uuring, keskkonnamõju hindamine jne),
kuid mida ei käsitle teadus- ja arendustegevuse eelarve osana ning millest puudub tsentraalne
ülevaade.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
Silja Tölp 717 0145
[email protected]
4 (4)