dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus päringule

Kaitseministeerium · 27. veebruar 2019
Viit
7.1-2/19/74
Registreeritud
27. veebruar 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
Saabumis/saatmisviis
DHX
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎7.1-2_19_74_2019010039_27022019.bdoc95 KB

Sisu (failidest)

Dr Els Heinsalu Teie 05.01.2019 Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Kohtu 6 Meie 27.02.2019 nr 7.1-2/19/74 10130 TALLINN [email protected] Austatud proua president Selgitame meelsasti 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevusega seotud kulutusi. Kaitseministeeriumi ja valitsemisala valdkondliku teadus- ja arendustegevuse aluseks on Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arenduspoliitika 2014-2022 ning Eesti kaitsetööstuspoliitika 2013-2022. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) põhieesmärgiks on Eesti riigikaitse ja sõjalise võimearenduse toetamine võimelünkade kindlaksmääramise ja lahenduste pakkumise kaudu ning sellest on lähtutud kaitsealase teadus- ja arendustegevuse korraldamisel ning strateegilisel planeerimisel. Kaitseministeeriumi (edaspidi KaM) kui poliitikakujundaja peamiseks rolliks on Eesti kaitsealase teadus- ja arendustegevuse suunamine, kaitsetööstuse ja innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö koordineerimine ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ja suure ekspordipotentsiaaliga kaitsetööstuse arendamise toetamine. Eesti riigikaitse ja sõjalise võimearenduse seisukohalt tähtsaimad üldpädevused on: (1) eestvedamine, (2) julgeoleku- ja kaitsepoliitika, (3) operatsioonianalüüs, (4) ressursihaldus, (5) riigikaitse strateegia, (6) sõjaajalugu ja (7) tehnoloogiad. Kaitseministeeriumi valitsemisala siseselt lähtutakse kaitsekulude arvestamisel NATO kaitsekulude definitsioonist, mille kohaselt käsitletakse teadus- ja arendustegevuse kuludena mistahes kulusid hetkeni, kui arendustegevuse projekt läheb tootmisse. Lisaks hõlmab teadus- ja arendustegevuse kulu ka neid projekte, mille järgselt ei alustata tootmist. Lähtuvalt eelnevast on valitsemisalas arvestatud teadus- ja arendusetegevuse kuludena järgnevaid eelarvekontodel planeeritud ridu: • riigikaitse alased strateegilised uuringud, teadus- ja arendusprojektid; • noorteadlaste stipendiumid kaitseuuringuteks; • kaitsealaste magistri- ja doktoritööde konkursside preemiad; • toetused ülikoolidele Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale oluliste teaduskompetentside loomiseks; • Küberolümpia (uue nimega Kübernaaskel) korraldamine; • arendustoetused kaitsetööstusele; • Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevustoetus. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Lähtuvalt eelpool toodud loetelust panustab Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevusse 2019. aastal 1,58 mln eurot, mis moodustab 0,27% kaitsekulust. Kaitseministeerium panustab teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni (TAI) strateegiasse, sealhulgas nelja alameetmesse. Iga-aastase rakenduskava täitmise aruandes anname ülevaate eelmise aasta TAI kuludest ning tegevustest ja esitame ka prognoosid järgnevateks aastateks. Kuivõrd sisendipäring 2018. aasta kohta pole veel Haridus- ja Teadusministeeriumist tulnud, anname hetkel esmase ülevaate tehtud tegevustest, mis panustavad nii kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse kui ka TAI strateegia eesmärkide ja meetmete täitmisesse. Juhime muuhulgas tähelepanu, et Eestis tervikuna vajab kontseptuaalset muudatust teadus- ja arenduskulude arvestamine, kuid seoses erinevatel aastatel kogutud erinevate sisendipäringutega ning metoodiliste erinevustega on tõenäoliselt võimalik TAI kulude arvestust riigisiseselt ühtsetele alustele seada alles järgmise TAI strateegia koostamise käigus. Näiteks ESM panustab valdkondlikusse teadus- ja arendustegevusse, kuid Kaitseministeeriumi poolt esitatud andmed TAI strateegia rakendusplaanis pole välja toodud ESM-i kulusid. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (edaspidi KVÜÕA) teadus- ja arendustegevuse kuludes kajastub vaid majanduskulu (projektid, koostöö- ja toetuslepingud jne), kuna töötasud on tsentraliseeritud ning teadus- ja arendustegevuse töötasusid eraldi (erineva koormusega tehtav teadustöö) tervikuna välja võtta ei saa. Järgnevalt kirjeldame lühidalt teadus- ja arendustegevusena käsitletud kulu. Varasemalt on Kaitseministeerium tellinud suuremahulisi teadus- ja tehnoloogiaarendusprojekte, kuid teadus- ja arenduspoliitika muutumisel on kaitseväe sõjalist võimearendust toetavad projektid eelkõige Kaitseväe (edaspidi KV) tellitavad ja rahastatavad. Andmed on kätte saadavad TAI aruandes. Noorteadlaste stipendiumid kaitseuuringuteks. Kaitseministeerium on aastaid toetanud perspektiivikate doktorantide ja magistrantide uurimistegevust kaitsevaldkonnas ning korraldanud stipendiumikonkursse, mis varem olid suunatud nii magistrantidele ja doktorantidele, kuid nüüd keskendutakse vaid magistrantide stipendiumikonkursile. 2018. aastani maksis KaM stipendiume veel kahele doktorandile (doktorantide stipendiumite konkursi raames), kuid tulenevalt poliitikamuudatusest on põhirõhk kaitseväelaste doktoriõppel. See tähendab, et rahastatakse tegevväelastele ülikoolidesse doktoriõppekohtade loomist. Tegemist on kaitseväe teadus- ja arendustegevuse alase pädevuse tõstmise kõige olulisema meetmega. Kaitsealaste magistritööde stipendiumikonkurss on KaM peamine meede pädeva järelkasvu tekitamiseks riigikaitsele olulistes teadusvaldkondades ning teadusuuringute taseme ja konkurentsivõime tõstmiseks. 2018. aastal anti välja kaheksa 4250 euro suurust stipendiumit avalik-õiguslike ülikoolide magistrantidele, mis oli rahastatud Kaitseministeeriumi eelarvest. 2019. aastal oleme planeerinud stipendiume samas suurusjärgus. Lisainfo: http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/teadus-ja-arendustegevus/kaitsealaste- magistritoode-stipendiumikonkurss. Tihedaks koostööks ülikoolidega on Kaitseministeeriumi valitsemisalal olnud (ja on ka edaspidi) erinevaid koostöölepinguid partneritega (näiteks koostööleping Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooliga või koostööleping HITSAga või tehnoloogiate koostööleping Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga). Kaitsetööstuse arendusprojektid kuuluvad TAI strateegia meetme: „Eesti kaitsetööstuse kõrge ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- ja julgeolekuotstarbeliste toodete ja teenuste arendamise toetamine. Eesti kaitse- ja julgeolekualase innovatsioonibaasi konkurentsivõimelisuse tõstmiseks vajalike innovaatiliste koostööprojektide kaasrahastamine, mis on suunatud kõrge ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- ja julgeolekuotstarbeliste toodete ja teenuste 2 (4) ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- ja julgeolekuotstarbeliste toodete ja teenuste väljaarendamisele“ alla, sh koostöö Garage48-ga kaitsevaldkonnas uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks (prototüübi tasemel) ning koostöö Startup Estoniaga kübekaitsevaldkonnas uute ärimudelite tekitamiseks. Kaitsetööstuse arendustoetuse konkurss on kõige edukam meede kaitsetööstuse arendamiseks, mille abil tekib sektorisse igal aastal 3-4 uut ekspordipotentsiaaliga toodet ja teenust. Lisainfo käimasolevate projektide kohta: http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/teadus-ja-arendustegevus /kaitsetoostuse-arendustoetuste-konkurss-2018 Lisaks toetame strateegilise partneri, Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevust, kuivõrd on EKTL Eesti kaitsetööstust konsolideeriv ning arendav erialaliit. EKTL tegeleb oma muude ülesanne hulgas väga aktiivselt teadus- ja arendustegevusega, toetades kõrgtehnoloogiliste ja uuenduslike kaitsetööstustoodete eksporti ning koordineerides era- ja avaliku sektori vaheliste T&A töörühmade tegevust, kuhu on kaasatud KV, PPA ning ülikoolid. Täiendavalt otsime teadus- ja arendustegevusele välisrahastust. Oleme taotlenud strateegiliste uuringute jaoks vahendeid RITA programmi meetmest (nii RITA tegevus 1 kui tegevus 2) ning Kaitseministeeriumi teadusvaldkonna juhi (teadusnõunik) ametikoht on täidetud alates 4.05.2016, millest 2016-2018 oli ametikoht rahastatud 100% EL vahenditest, aastatel 2018-2020 on ametikoht rahastatud 50% ERF vahenditest ning omafinantseeringuga ning alates 2020. aastast on ametikoht rahastatud 100% KaM eelarvest. Teadus- ja arendustegevuse valdkonna korraldamise ja koordineerimisega (kaitsealane TA, kaitsealane innovatsioon ja kaitsetööstus) tegeleb lisaks teadusnõunikule kaks inimest. Lisaks on valitsemisalas mitmeid valdkondi, mille osa tegevusi on teadus- ja arendustegevuse iseloomuga. Näiteks moodustavad osa kaitsekuludest KVÜÕA ja Balti Kaitsekolledži rahastamine, kus õpingute raames toimub ka teadus- ja arendustegevus. KVÜÕA ülesanne on sõjalise võimearenduse jaoks vajalike uuringute toetamine, koordineerimine ja läbiviimine. KVÜÕA kannab põhivastutust üldpädevuste kui eestvedamine, operatsioonianalüüs, ressursihaldus ja tehnoloogiad arendamisel ning on toetavas rollis teiste üldpädevuste arendamisel. Ministeerium rahastab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (edaspidi RKK) tegevust. Keskuse poolt viiakse läbi julgeolekupoliitika valdkonna või võimearenduste osas analüüse. RKK roll on julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning riigikaitse strateegia üldpädevuse arendamine. Eesti on NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse liige ja tasub organisatsiooni liikmemaksu. Lisaks rahastatakse Kaitseväe eelarvest keskuse Eesti kontingendi tegevust. Küberkaitsekoostöö Keskus on NATO poolt akrediteeritud rahvusvaheline oivakeskus, milles osalevad ning mida rahastavad lisaks Eestile ka teised NATO liikmesriigid. Keskuse tegevusala on küberkaitse valdkonnas rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning koolituste ja õppuste korraldamine. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi (edaspidi ESM) eelarvest toimub teadusartiklite, uurimuste ja kaastööde ost seoses sõjamuuseumi teadustegevusega. ESM kannab põhirolli sõjaajaloo üldpädevuse valdkonna arendamisel. Samuti oleme Euroopa Kaitseagentuuri (edaspidi EDA) liikmed ning panustamine NATO teadus- ja arendustegevuse töögruppidesse. Kaitseministeeriumi valitsemisala osaleb aktiivselt NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni (NATO STO) tegevuses: Eesti on esindatud rohkem kui 32 töögrupis, seeläbi osaletakse rahvusvahelistes teadus- ja arenduskoostööprojektides. Eesti on kaasrahastanud varasemalt mitmeid EDA koostööprojekte, kuid praeguste prioriteetide kohaselt EDA projektidesse Eesti hetkel kaasunud ei ole. Näeme suurt võimalust ning vajadust panustada edaspidi ka Euroopa kaitsevaldkonna teadus- arendusalgatustesse (Preparatory Action on Defence Research ehk PADR, European Defence Industrial Development Programme ehk EDIDP, European Defence Fund ehk EDF). Parandamaks teadus-arenduskoostööd korraldatakse teadus- ja arendustegevuse valdkonna 3 (4) Parandamaks teadus-arenduskoostööd korraldatakse teadus- ja arendustegevuse valdkonna rahvusvahelisi suurüritusi ning võõrustatakse regulaarselt delegatsioone. Võttes aluseks kõik eelpool nimetatud teadus- ja arendustegevuse iseloomuga tegevused, panustab Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevusse hinnanguliselt 6,17 mln eurot, mis kaitsekuludest moodustab üle 1,16 protsendi. Markeerime täiendavalt, et Kaitseministeerium tellib erinevaid ekspertarvamusi ja muid uuringuid (näiteks avaliku arvamuse uuring, rahulolu uuring, keskkonnamõju hindamine jne), kuid mida ei käsitle teadus- ja arendustegevuse eelarve osana ning millest puudub tsentraalne ülevaade. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Silja Tölp 717 0145 [email protected] 4 (4)
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel