dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kaitseministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele

Kaitseministeerium · 25. veebruar 2019
Viit
5-3/19/804
Registreeritud
25. veebruar 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎2018010012_5-3_19_804_25022019.bdoc146 KB
  • 📎20190207_EN väljaõppetasemed.docx22 KB
  • 📎20190207_EN väljaõppetasemed lisa 3.docx18 KB
  • 📎20190207_SK väljaõppetasemed.docx29 KB

Sisu (failidest)

Kaitsevägi 25.02.2019 nr 5-3/19/804 Eelnõu esitamine arvamuse andmiseks Saadame Teile arvamuse avaldamiseks kaitseministri määruse "Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele" eelnõu. Palume Teie arvamust viie tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: 20190207_EN väljaõppetasemed lisa 2.docx 20190207_EN väljaõppetasemed lisa 3.docx 20190207_SK väljaõppetasemed.docx 20190207_EN väljaõppetasemed.docx Kaitseministri 201 9 . a määrus e nr „ Nõuded väeüksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele” Lisa 2 Väljaõppetaseme nimetus ja kirjeldused Maaväe, toetuse väejuhatuse, küberväejuhatuse ja maakaitse väljaõppetasemed Väljaõppetaseme nimetus Väljaõppetaseme kirjeldus Kollektiivne väljaõpe Brigaad Väljaõppe raames korraldatakse juhtimis- ja staabiõppusi, kuhu kaasatakse teisi väeliike selleks, et üksus oleks võimeline osalema ühendoperatsioonides kõrgema üksuse koosseisus. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema/staabi juhtimisel. Pataljoni lahingu- grupp Väljaõppe raames korraldatakse juhtimis- ja staabiõppusi, kuhu kaasatakse erinevaid relvaliike selleks, et üksus oleks võimeline läbi viima ühendrelvaliigi operatsioone. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema/staabi juhtimisel. Pataljon Väljaõppe raames korraldatakse juhtimis- ja staabiõppusi võimekirjelduses sätestatud lahingutoimingute alusel. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema/staabi juhtimisel. Kompanii , patarei Väljaõpe korraldatakse võimekirjelduses sätestatud lahingutoimingute ja õppekava alusel. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema/staabi juhtimisel. Rühm Väljaõpe korraldatakse võimekirjelduses sätestatud lahingutoimingute ja õppekava alusel. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema juhtimisel. Jagu , meeskond Väljaõpe korraldatakse võimekirjelduses sätestatud lahingutoimingute ja õppekava alusel. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema juhtimisel. Individuaalne väljaõpe Spetsialist Väljaõpe korraldatakse erialaõppekava alusel. Väljaõpe lõppeb hinnangu andmisega. Üksikvõitleja Väljaõpe korraldatakse baasõppekava alusel. Väljaõpe lõppeb hinnangu andmisega. Mereväe väljaõppetasemed Väljaõppetaseme nimetus Väljaõppetaseme kirjeldus Kollektiivne väljaõpe Sihtjõud Väljaõppe raames korraldatakse juhtimis- ja staabiõppusi selleks, et merevägi oleks võimeline osalema ühendoperatsioonides kõrgema üksuse koosseisus. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema/staabi juhtimisel. Sihtgrupp Väljaõppe raames korraldatakse juhtimis- ja staabiõppusi iseseisvalt või kõrgema üksuse (sihtjõud) koosseisus. Merevägi on võimeline juhtima rohkem kui ühte meresõja valdkonda (MCM ) . Õppusele kaasatakse mereväe allüksusi ja teis i riigi merendusvaldkonna struktuur e . Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema/staabi juhtimisel. Sihtüksus Väljaõppe raames korraldatakse juhtimis- ja staabiõppusi iseseisvalt või kõrgema üksuse (sihtgrupp) koosseisus. Merevägi on suuteline juhtima ühte meresõja valdkonda . Õppusele kaasatakse mereväe allüksusi ja teisi riigi merendusvaldkonna struktuure. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema/staabi juhtimisel. Taktikaline allüksus Väljaõpe korraldatakse võimekirjelduses sätestatud lahingutoimingute ja õppekava alusel. Väljaõpe lõppeb lahinguvalmiduse hindamisega. Üksik laev Väljaõpe korraldatakse võimekirjelduses sätestatud lahingutoimingute ja õppekava alusel. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema juhtimisel. Sektsioon Väljaõpe korraldatakse õppekava alusel ja lõppeb väljasõiduvõimekuse kontrolliga. Individuaalne väljaõpe Spetsialist Väljaõpe korraldatakse erialaõppekava alusel. Väljaõpe lõppeb hinnangu andmisega. Üksikvõitleja Väljaõpe korraldatakse baasõppekava alusel. Väljaõpe lõppeb hinnangu andmisega. Õhuväe väljaõppetasemed Väljaõppetaseme nimetus Väljaõppetaseme kirjeldus Kollektiivne väljaõpe Õhuvägi Väljaõppe raames korraldatakse juhtimis- ja staabiõppusi, kuhu kaasatakse teisi väeliike ning õhuväe üksuseid selleks, et õhuvägi oleks võimeline osalema ühendoperatsioonides kõrgema üksuse koosseisus. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema/staabi juhtimisel. Baas, divisjon Väljaõppe raames korraldatakse juhtimis- ja staabiõppusi, kuhu kaasatakse õhuväe allüksuseid selleks, et need oleksid võimelised osalema ühendrelvaliigi operatsioonides. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema/staabi juhtimisel. Grupp, keskus Väljaõppe raames korraldatakse juhtimis- ja staabiõppusi lennu-, õhuseire-, õhukaitse- ja toetusüksuste võimekirjelduses sätestatud lahingutoimingute alusel. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema juhtimisel. Eskadrill, sektsioon Väljaõppe raames korraldatakse juhtimis- ja koostööõppusi lennu- ja õhuseireüksuste võimekirjelduses sätestatud lahingutoimingute alusel. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema juhtimisel. Lüli Väljaõpe korraldatakse allüksuse võimekirjelduses sätestatud lahingutoimingute ja õppekava alusel. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema juhtimisel. Meeskond Väljaõpe korraldatakse kõrgema allüksuse koosseisus ja võimekirjelduses sätestatud lahingutoimingute ja õppekava alusel. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema juhtimisel. Individuaalne väljaõpe Spetsialist Väljaõpe koos praktikaga korraldatakse sõjaväelise auastmega ametikoha funktsioonist lähtuvalt. Väljaõpe lõppeb sertifitseerimisega. Üksikvõitleja Väljaõpe korraldatakse baasõppekava alusel. Väljaõpe lõppeb hinnangu andmisega. Erioperatsioonide väejuhatuse väljaõppetasemed Väljaõppetaseme nimetus Väljaõppetaseme kirjeldus Kollektiivne väljaõpe Väejuhatus Väljaõppe raames korraldatakse juhtimis- ja staabiõppusi selleks, et väejuhatus oleks võimeline osalema ühendoperatsioonides kõrgema üksuse koosseisus. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema/staabi juhtimisel. Sihtgrupp Väljaõppe raames korraldatakse juhtimis- ja staabiõppusi võimekirjelduses sätestatud lahingutoimingute alusel. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema/staabi juhtimisel. Sihtüksus Väljaõpe korraldatakse võimekirjelduses sätestatud lahingutoimingute ja õppekava alusel. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema/staabi juhtimisel. Jagu Väljaõpe korraldatakse võimekirjelduses sätestatud lahingutoimingute ja õppekava alusel. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema juhtimisel. Individuaalne väljaõpe Spetsialist Väljaõpe korraldatakse erialaõppekava alusel. Väljaõpe lõppeb hinnangu andmisega. Üksikvõitleja Väljaõpe korraldatakse baasõppekava alusel. Väljaõpe lõppeb hinnangu andmisega. Luurekeskuse väljaõppetasemed Väljaõppetaseme nimetus Väljaõppetaseme kirjeldus Kollektiivne väljaõpe Kaitseväeluure Väljaõppe raames korraldatakse luureõppusi, kuhu kaasatakse riigi teisi luure- ja vastuluurestruktuure selleks, et üksus oleks võimeline juhtima kaitseväeluuret ja osalema ühendoperatsioonides kõrgema üksuse koosseisus. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema/staabi juhtimisel. Luurekeskus Väljaõppe raames korraldatakse juhtimis- ja staabiõppusi, kuhu kaasatakse erinevate üksuste luureosiseid selleks, et üksus oleks võimeline juhtima kaitseväeluuret. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema/staabi juhtimisel. Valdkond Väljaõppe raames korraldatakse julgeoleku, militaar-geograafia, luureteabe kogumise ja töötlemise väljaõpet. Väljaõpe hõlmab luuretoimingutega seotud staabitöö protseduuride harjutamist. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema/staabi juhtimisel. Luureliik , distsipliin Väljaõppe raames korraldatakse luureliigi/ -distsipliini toimingutega seonduvaid harjutusi, kuhu kaasatakse erinevaid luurelülisid, et harjutada erinevate luuredistsipliinide juhtimist. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema juhtimisel. Rühm Väljaõpe korraldatakse võimekirjelduses sätestatud lahingutoimingute ja õppekava alusel. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema juhtimisel. Jagu , meeskond Väljaõpe korraldatakse võimekirjelduses sätestatud lahingutoimingute ja õppekava alusel. Väljaõpe lõppeb õppusega kõrgema ülema juhtimisel. Individuaalne väljaõpe Spetsialist Väljaõpe koos praktikaga korraldatakse sõjaväelise auastmega ametikoha funktsioonist lähtuvalt. Väljaõpe lõppeb sertifitseerimisega. Üksikvõitleja Väljaõpe korraldatakse baasõppekava alusel. Väljaõpe lõppeb hinnangu andmisega. Kaitseministri 201 9 . a määrus e nr „ Nõuded väeüksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele” Lisa 3 Kaitseväe poolt kasutusele võetava vara varustusklassid Varustusklass I T oiduained ja - ratsioonid, vesi, ravimid ja sidumismaterjalid, hügieenitarbed, loomasööt II V arustustabelites ettenähtud varustus , nagu sõidukid, relvad, raadiojaamad, generaatorid, tööriistad, varuosad, riietus jms III K ütus, mitmeotstarbelised õlid ja määrdeained IV T õkke- ja ehitusmaterjalid, samuti lisamaterjalid klassi II kuuluva varustuse täiendamiseks (näiteks lisasõidukid, varuosad) V L askemoon, lõhkeained, miinid, keemilised abivahendid jm lahingumoon Kaitseministri määruse „ Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele ” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 1 3 lõike 5 alusel. 1. juulil 2018 jõustusid Kaitseväe korralduse seaduse ja Kaitseväe põhimääruse muudatused, millega muudeti Kaitseväe ülesehitust. Muudatuse kohaselt koosneb Kaitsevägi alalisel t tegutsevatest struktuuriüksustest ja sõjaaja üksustest. Alaliselt tegutseva struktuuriüksuse koosseisus on sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohad (edaspidi rahuaja ametikoht ) ja sõjaaja üksuste koosseisus on sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohad (edaspidi sõjaaja ametikoht ). Eelnõu ja seletuskirja koosta s Kaitseministeeriumi nõunik Guido Pääsuke ( e - post: [email protected] ) . 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga viiakse mõistete kasutus kooskõlla Kaitseväe korralduse seaduse ja alates 01.07.2018 kehtima hakanud Kaitseväe põhimäärus e ga. Eelnõuga on kavas asendada kaitseministri 14.01.2009 määrus nr 3 „Nõuded väeüksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele ” (edaspidi määrus nr 3 ) . Eelnõu § -s 1 on toodud eelnõu üldpõhimõtted . Lõi k e 1 kohaselt loetakse alalise s valmiduses olevaks üksuseks vaid tegevväelaste ja ajateenijatega komplekteeritud üksus. Alalises valmiduses olev üksus tegutseb sõjaaja ja alaliselt tegutseva üksusena, ehk selle koosseisus on nii sõjaaja kui ka rahuaja ametikohad. Sellise üksuse eelis on, et üksuse koosseisus olevad ametikohad (nii rahu- kui ka sõjaaegsed) on juba täidetud igapäevaselt teenistuses olevate kaitseväelastega ning üksus ei vaja eraldi formeerimist. Samas ei ole keelatud alalises valmiduses olevaks üksuseks määrata ka sõjaaja üksust. Võrreldes määrusega nr 3 on edaspidi lubatud alalises valmiduses olevate s üksustes kasutada ka ajateenijaid. Küll tuleb arvestada kaitseväeteenistuse seaduse s ajateenijatel e ettenähtud piirangutega ( nt ei või ajateenijaid saata rahvusvahelise sõjalise operatsiooni toimumise piirkonda) . Lõike s 2 on toodud kiirreageerimisüksuse mõis t e . Kiirreageerimisüksus on sõjaaja ametikohtadega üksus, kus võib ametikohale nimetada kõiki kaitseväekohustuslasi , välja arvatud kutsealus eid , ja vabatahtlikult sõja aja ametikohale nimetamisega nõustunud isikuid. Võrreldes määrusega nr 3 on lisatud võimalus arvata üksuse koosseisu kaitseväekohustuseta isikuid, kes on andnud nõusoleku sõjaaja ametikohale nimetamiseks. Kaitseväekohustuseta isikuid võib kaitseväeteenistusse võtta s õjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal. Samuti võib sõjaaja ametikohale nimetada Kaitseliidu kaitseväekohustuseta tegevliikme, kes on andnud vastava kirjaliku nõusoleku. V õ rreldes määrusega nr 3 on eelnõust välja jäetud põhivalmiduses oleva üksuse ja varustusklassi mõiste d ning viide Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni standarditele, sest käesoleval ajal üldine väljaõppetasemeid kirjeldav standard puudub . Lõikega 3 sätestatakse õigusselguse eesmärgil Kaitseväe juhataja õigus määrata Kaitseväe üksuse olemus ehk see, kas tegu on alalises valmiduses oleva või kiirreageerimisüksusega . Seejuures ei ole oluline üksuse suurus. Näiteks võib määrata alalises valmiduses olevaks üksuseks Kaitseväe struktuuriüksuse mõne allüksuse (kompanii, rühm, pataljon vmt ) ja ülejäänud struktuuriüksuse määrata kiirreageerimisüksuseks . Kaitseväe juhataja võib vastava määramis õiguse ka edasi Kaitseväesiseselt volitada. Lõige 4. Üksuse määratlemisel alalises valmiduses oleva üksusena või kiirreageerimisüksusena nähakse üksusele ette ka vähim aeg, mille jooksul peab üksus olema võimeline riigi sõjalise kaitse ülesannet täitma asuma ehk üksusel tekib reageerimiskiirus. Reageerimiskiiruse arvestamise põhimõtted on toodud lisas 1. Lõi ge 5 . Üksusest (st alalises valmiduses olev ast ü k sus est võ i kiirreageerimisüksus est ) lähtuvalt on sellele määruse lisaga 1 ette nähtud minimaalne reageerimiskiirus. Reageerimiskiiruse määramisel on arvestatud asjaoludega, mis võivad mõjutada üksuse lahinguvõimekuse saavutamist (nt väljas olevate isikute naasmine teenistuskohta) . V õrreldes määrusega nr 3 kiiruseid muudetud ei ole. Sarnaselt määrusega nr 3 on Kaitseväe juhatajal või tema volitatud ülemal lähtuvalt üksuse ülesandest ja sõjalise riigikaitse vajadusest lubatud pikendada kaitseministri määrusega sätestatud vähimat reageerimiskiirust . Kaitseväe juhataja ei või üksusele et t e näha lühemat reageerimiskiirust , kui on määruse lisas 1 sätestatud . Kui üksuse kokkukutsumisel (nt lisaõppekogunemine või mobilisatsioon) on selle reageerimiskiirus pikem kaitseministri poolt sätestatust, peab Kaitseväe juhataja olema valmis vajaduse korra l pikemat reageerimiskiirust põhjendama . Lõikes 6 on võrreldes määrusega nr 3 kirjeldatud osaliselt üksuse reservi ar vestuse põhimõtteid. Kaitseväeteenistuse seadusest ja riigikaitseseadusest lähtuvalt võib reservis oleva isiku kutsuda kaitseväeteenistusse. Kaitseväeteenistus on teenimine sõjaväelise auastmega ametikohal. Reservis oleva isiku võib nimetada vaid sõjaaja ametikohale. Mistahes üksuse võimalikult kiireks komplekteerimiseks ja võimalikult kiire kogunemi s e tagamiseks tehakse sõjaaja ametikohale nimetamisi pidevalt, ootamata eriolukorra väljakuulutamist või ohu olukorra teket. Sõjaaja ametikohale nimetamisega samal ajal peab üksus ka isikkooseisu reservi arvestust, et tagada võimalikult kiire vabanenud sõjaaja ametikohtade täitmine ja seeläbi ka üksuse võitlusvõime. Isikkoosseisu reservi arvestuse käigus koostatakse loetelu kaitseväekohustuslastest , kes vasta vad üksuses olevate sõjaaja ametikoh tade nõuetele, ehk moodustub täiendusreserv. Täiendusreservis olevate isikute arv ületab mitmekordselt üksuse standardsuurust. Täiendusreservis olevatest isikute st komplekteeritakse esmajärjekorras standardkoosseisus vabaks jäänud sõjaaja ametikohad. Samas ei ole täiendusreservis olemine eelduseks sõjaaja ametikohale nimetamisele või kaitseväeteenistusse kutsumi sele , vaid see on abivahend kutsumise kiirendamiseks. Hoolimata täiendusreservis olevate isikute kohta peetavast arvestusest võib kaitseväeteenistusse kutsuda iga kaitseväekohustuslase, kui ta vastab kaitseväeteenistusse võtmise nõuetele. Täiendusreservis olev isik ei ole seotud üksuse ülesande täitmiseks kokkukutsumise reageerimiskiirusega ja tal puudub kohustus ilmuda üksuse kogunemiskohta. Juhul kui täiendusreservis olev isik arvatakse üksuse standardkoosseisus olevale sõjaaja ametikohale, teavitatakse teda sõjaaja ametikohale nimetamisest ning sellega koos antakse teada üksuse nimetus , kogunemiskoht j a m uu ametikohale nimetamisega seotud teave. Sellisel juhul on isik viid ud arvestuslikult täiendreservist üksuse standardkoosseisu ning talle laieneb ka reageerimiskiirus. Täiendusreservis oleva isiku võib kutsuda kaitseväeteenistusse ka ilma eelneva lt sõjaaja ametikohale nimetamis est teavitam ata, näiteks vahetult talle saadetud lisaõppekogunemise kutsena, mobilisatsioonikäsuna või muul seaduses ettenähtud viisil, millest isik peab aru saama, et teavitus (kutse) on suunatud talle. Eelnõu § -s 2 tuuakse välja nõuded väeüksuse väljaõppe tasemele, millega väljendatakse nende valmiduse taset üksusele ette nähtud ülesannete täitmise l . Taseme saavutamiseks peab vä eüksus läbima ettenähtud väljaõppe vastavalt lisale 2 . Alalises valmiduse s olevale üksusele omistatud väljaõppetase kehtib kolm aasta t ja kiirreageerimisüksusele omistatud tase kuus aastat. Võrreldes määrusega nr 3 on täpsustatud väljaõppetasemeid ning eristatud on struktuuriüksuseid lähtuvalt nende eripärast, samas ei ole muudetud väljaõppetasemete kehtivusaega. Eelnõu § -s 3 kirjeldatakse väeüksuste varustatuse nõudeid. Lõike d 1 ja 2. Eelnõu s tuuakse välja, et riigi sõjalise kaitse ülesannete täitmiseks kasutusele võetav vara jaotatakse viide varustusklassi . Jaotamisel on arvestatud varustuse tüü pi , lii ki j mt . Varustusklassi de kirjeldus ed on toodud lisas 3 . V õrreldes määrusega nr 3 ei ole lisas muudatusi tehtud. Lõige 3 kirjeldab varustamise aluseks olevat mõõdikut – lahingupäev a . Kaitseväelasele väljastatava vara suurus arvestab seega sellega , kui kaua peaks kaitseväelane väljastatu d varustusega toime tulema olukorras, kus varade sujuvat täiendamist ei ole võimalik tagada. Kuna Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni dokumentides on antud lahingupäevale kindel lühend, ei ole mõistlik riigisiseselt kehtestada oma vastet ja eelnõuga võetakse see kasutusse ka Eestis – „ S DOS” (inglise keeles standard day of supply ). Lõi gete 4 ja 5 kohaselt tuleb üksuse varustamiseks kogutud va ru ladustada viisil, mis tagab üksuse formeerimisel varustuse väljastamise üksusele ettenähtud reageerimis aja jooksul . Ehk ajaks, mil üksus peab olema valmi s talle püstitatud riigi sõjalise kaitse ülesande tä i tmiseks. Üksuse varustami s e põhimõtted on lähtuvalt varustusklassist toodud lisas 4 . Eelnõu § -ga 4 tunnistatakse kehtetuks määrus nr 3. Eelnõul on neli lisa: Lisa 1 – Üksuste vähimad reageerimiskiirused („salajane” tasemel riigisaladus) ; Lisa 2 – Väljaõppetaseme tähised ja kirjeldused ; Lisa 3 – Kaitseväe poolt kasutusele võetava vara varustusklassid ; Lisa 4 - Üksuse varustamine lähtuvalt varustusklassist („konfidentsiaalne” tasemel riigisaladus) . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kehtestatakse uue terminina reageerimiskiirus . Reageerimiskiirus on eelnõu tähenduses vähim aeg, mille jooksul peab Kaitseväe üksus olema võimeli n e asuma täitma riigi sõjalise kaitse ülesannet . Eelnõuga muudetakse järgmisi termineid: Alalises valmiduses olev üksus – alaliselt tegutsev üksus ning sõjaaja üksus, mis on mehitatud tegevväelaste ja ajateenijatega ning on alaliselt võimeline täitma sõjalisi ülesandeid. Kiirreageerimisüksus – sõjaaja üksus , mis on mehitatud kaitseväelaste, reservis olevate isikute ja vabatahtlikult kaitseväeteenistusse asuda soovinud isikutega ning on pärast kogunemist võimeline täitma sõjalisi ülesandeid . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud Eelnõuga tehakse tehnilised muudatused seoses Kaitseväe struktuuri muutmisega alates 01.07.2018. Eelnõuga ei muudeta üksuste üldisi reageerimiskiiruseid ega kavandatud varustatuse tasemeid, mistõttu jõustumise mõju erinevates valdkondades on vä heoluline . 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Ee lnõuga tehakse tehnilised muudatused seoses Kaitseväe struktuuri ning mõistete muutmisega. Eelnõuga ei muudeta Kaitseväe üksuste reageerimiskiiruseid ega varustatuse taset, mistõttu eelnõuga ei kaasne vahetut kulu riigieelarvele. Samuti ei tõuse eelnõu rakendamisel riigieelarvele tulu. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu avaldatakse eelnõude infosüsteemis ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Kaitseväele. EELNÕU 07 .0 2 .201 9 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 13 lõike 5 alusel. § 1 . Üksuse d ja nende reageerimiskiirus (1) Alalises valmiduses olev üksus on alaliselt tegutsev üksus ja sõjaaja üksus , mis on mehitatud tegevväelaste ja ajateenijatega ning alaliselt võimeline täitma sõjalisi ülesandeid. (2) Kiirreageerimisüksus on sõjaaja üksus, mis on mehitatud kaitseväe laste, reservis olevate isikute ja vabatahtlikul t kaitseväeteenistusse asuda soovinud isikutega ning on pärast kogunemist võimeline täitma sõjalisi ülesandeid. (3 ) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem määrab Kaitseväe struktuuriüksuse, allüksuse või muu üksuse kuuluvuse vastavalt lõi getes 1 ja 2 sätestatule . (4) Lõikes 1 ja 2 sätestatud üksuse re a geerimiskiiruse d on toodud lisas 1 . Reageerimiskiirus on vähim aeg, mille jooksul peab Kaitseväe üksus olema võimeli n e asuma täitma riigi sõjalise kaitse ülesannet. (5 ) K aitseväe juhataja või tema volitatud ülem või b üksusele määrata lisas 1 sätestatust pikema reageerimiskiirus e , arvestades üksuse ülesannet ja muid üksuse komplekteerimisega seotud asjaolusid. (6) Üksuse ülesande täitmise ks nõutavat väljaõpe t omav a ning sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha nõuetele vastav a reservis oleva isiku võib arvata üksuse täiendusreservi , vabanevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetamise eesmärgil . Täiendusreservis olev isik ei ole seotud üksuse reageerimiskiirusega. § 2 . Nõuded üksuse väljaõppe tasemele (1) Väljaõppetase väljendab üksuse võimet täita kindlaks määratud sõjalisi ülesandeid. (2) Väljaõppetase t hinnatakse üksuse väljaõp p e osana toimuva tasemeõppuse tulemuste järgi . ( 3 ) Väljaõppetaseme tähised ja kirjeldused on toodud lisas 2 . ( 4 ) Alalises valmiduses oleva üksuse väljaõppetase kehtib kolm aasta t . ( 5 ) Kiirreageerimisüksuse väljaõppetase kehtib kuus aastat. § 3 . Nõuded üksuse varustatusele (1) Kaitseväe üksuste s kasutusele võetav vara (edaspidi vara ) jaotatakse viide varustusklassi vastavalt lisale 3. (2) Varustusklass on üksuse varustamiseks kasutusele võetava vara jaotus. (3 ) Sõltuvalt üksusest, selle ülesannetest ja vara liigist arvestatakse üksusele kavandatud vara kogust lahingupäevades või varustamise ulatuses protsentides. Ühele lahingupäevale vastava vara kogus tähistatakse lühendiga „ S DOS ” (inglise keeles standard day of supply ). (4 ) Varustuse ladustamine ja väljastamise kiirus peab tagama üksuse formeerimise vastavalt ettenähtud reageerimiskiirusele. ( 5 ) Ü ksuse varustamine lähtuvalt varustus klassist on toodud lisas 4 . § 4 . Määruse kehtetuks tunnistamine Kaitseministri 14. jaanuari 2009 . a määrus nr 3 „Nõuded väeüksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele ” tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Prikk Kantsler Lisa 1 Ü ksus t e vähimad reageerimiskiirused („salaja ne ” tasemel riigisaladus) Lisa 2 V äljaõppetaseme tähis ed ja kirjeldused Lisa 3 Kaitseväe poolt kasutusele võetava vara varustusklassid Lisa 4 Ü ksuse varustamine lähtuvalt varustusklassist („ konfidentsiaalne ” tasemel riigisaladus) EELNÕU 07 .0 2 .201 9 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 13 lõike 5 alusel. § 1 . Üksuse d ja nende reageerimiskiirus (1) Alalises valmiduses olev üksus on alaliselt tegutsev üksus ja sõjaaja üksus , mis on mehitatud tegevväelaste ja ajateenijatega ning alaliselt võimeline täitma sõjalisi ülesandeid. (2) Kiirreageerimisüksus on sõjaaja üksus, mis on mehitatud kaitseväe laste, reservis olevate isikute ja vabatahtlikul t kaitseväeteenistusse asuda soovinud isikutega ning on pärast kogunemist võimeline täitma sõjalisi ülesandeid. (3 ) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem määrab Kaitseväe struktuuriüksuse, allüksuse või muu üksuse kuuluvuse vastavalt lõi getes 1 ja 2 sätestatule . (4) Lõikes 1 ja 2 sätestatud üksuse re a geerimiskiiruse d on toodud lisas 1 . Reageerimiskiirus on vähim aeg, mille jooksul peab Kaitseväe üksus olema võimeli n e asuma täitma riigi sõjalise kaitse ülesannet. (5 ) K aitseväe juhataja või tema volitatud ülem või b üksusele määrata lisas 1 sätestatust pikema reageerimiskiirus e , arvestades üksuse ülesannet ja muid üksuse komplekteerimisega seotud asjaolusid. (6) Üksuse ülesande täitmise ks nõutavat väljaõpe t omav a ning sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha nõuetele vastav a reservis oleva isiku võib arvata üksuse täiendusreservi , vabanevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetamise eesmärgil . Täiendusreservis olev isik ei ole seotud üksuse reageerimiskiirusega. § 2 . Nõuded üksuse väljaõppe tasemele (1) Väljaõppetase väljendab üksuse võimet täita kindlaks määratud sõjalisi ülesandeid. (2) Väljaõppetase t hinnatakse üksuse väljaõp p e osana toimuva tasemeõppuse tulemuste järgi . ( 3 ) Väljaõppetaseme tähised ja kirjeldused on toodud lisas 2 . ( 4 ) Alalises valmiduses oleva üksuse väljaõppetase kehtib kolm aasta t . ( 5 ) Kiirreageerimisüksuse väljaõppetase kehtib kuus aastat. § 3 . Nõuded üksuse varustatusele (1) Kaitseväe üksuste s kasutusele võetav vara (edaspidi vara ) jaotatakse viide varustusklassi vastavalt lisale 3. (2) Varustusklass on üksuse varustamiseks kasutusele võetava vara jaotus. (3 ) Sõltuvalt üksusest, selle ülesannetest ja vara liigist arvestatakse üksusele kavandatud vara kogust lahingupäevades või varustamise ulatuses protsentides. Ühele lahingupäevale vastava vara kogus tähistatakse lühendiga „ S DOS ” (inglise keeles standard day of supply ). (4 ) Varustuse ladustamine ja väljastamise kiirus peab tagama üksuse formeerimise vastavalt ettenähtud reageerimiskiirusele. ( 5 ) Ü ksuse varustamine lähtuvalt varustus klassist on toodud lisas 4 . § 4 . Määruse kehtetuks tunnistamine Kaitseministri 14. jaanuari 2009 . a määrus nr 3 „Nõuded väeüksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele ” tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Prikk Kantsler Lisa 1 Ü ksus t e vähimad reageerimiskiirused („salaja ne ” tasemel riigisaladus) Lisa 2 V äljaõppetaseme tähis ed ja kirjeldused Lisa 3 Kaitseväe poolt kasutusele võetava vara varustusklassid Lisa 4 Ü ksuse varustamine lähtuvalt varustusklassist („ konfidentsiaalne ” tasemel riigisaladus) Kaitseministri 201 9 . a määrus e nr „ Nõuded väeüksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele” Lisa 3 Kaitseväe poolt kasutusele võetava vara varustusklassid Varustusklass I T oiduained ja - ratsioonid, vesi, ravimid ja sidumismaterjalid, hügieenitarbed, loomasööt II V arustustabelites ettenähtud varustus , nagu sõidukid, relvad, raadiojaamad, generaatorid, tööriistad, varuosad, riietus jms III K ütus, mitmeotstarbelised õlid ja määrdeained IV T õkke- ja ehitusmaterjalid, samuti lisamaterjalid klassi II kuuluva varustuse täiendamiseks (näiteks lisasõidukid, varuosad) V L askemoon, lõhkeained, miinid, keemilised abivahendid jm lahingumoon Kaitseministri määruse „ Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele ” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 1 3 lõike 5 alusel. 1. juulil 2018 jõustusid Kaitseväe korralduse seaduse ja Kaitseväe põhimääruse muudatused, millega muudeti Kaitseväe ülesehitust. Muudatuse kohaselt koosneb Kaitsevägi alalisel t tegutsevatest struktuuriüksustest ja sõjaaja üksustest. Alaliselt tegutseva struktuuriüksuse koosseisus on sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohad (edaspidi rahuaja ametikoht ) ja sõjaaja üksuste koosseisus on sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohad (edaspidi sõjaaja ametikoht ). Eelnõu ja seletuskirja koosta s Kaitseministeeriumi nõunik Guido Pääsuke ( e - post: [email protected] ) . 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga viiakse mõistete kasutus kooskõlla Kaitseväe korralduse seaduse ja alates 01.07.2018 kehtima hakanud Kaitseväe põhimäärus e ga. Eelnõuga on kavas asendada kaitseministri 14.01.2009 määrus nr 3 „Nõuded väeüksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele ” (edaspidi määrus nr 3 ) . Eelnõu § -s 1 on toodud eelnõu üldpõhimõtted . Lõi k e 1 kohaselt loetakse alalise s valmiduses olevaks üksuseks vaid tegevväelaste ja ajateenijatega komplekteeritud üksus. Alalises valmiduses olev üksus tegutseb sõjaaja ja alaliselt tegutseva üksusena, ehk selle koosseisus on nii sõjaaja kui ka rahuaja ametikohad. Sellise üksuse eelis on, et üksuse koosseisus olevad ametikohad (nii rahu- kui ka sõjaaegsed) on juba täidetud igapäevaselt teenistuses olevate kaitseväelastega ning üksus ei vaja eraldi formeerimist. Samas ei ole keelatud alalises valmiduses olevaks üksuseks määrata ka sõjaaja üksust. Võrreldes määrusega nr 3 on edaspidi lubatud alalises valmiduses olevate s üksustes kasutada ka ajateenijaid. Küll tuleb arvestada kaitseväeteenistuse seaduse s ajateenijatel e ettenähtud piirangutega ( nt ei või ajateenijaid saata rahvusvahelise sõjalise operatsiooni toimumise piirkonda) . Lõike s 2 on toodud kiirreageerimisüksuse mõis t e . Kiirreageerimisüksus on sõjaaja ametikohtadega üksus, kus võib ametikohale nimetada kõiki kaitseväekohustuslasi , välja arvatud kutsealus eid , ja vabatahtlikult sõja aja ametikohale nimetamisega nõustunud isikuid. Võrreldes määrusega nr 3 on lisatud võimalus arvata üksuse koosseisu kaitseväekohustuseta isikuid, kes on andnud nõusoleku sõjaaja ametikohale nimetamiseks. Kaitseväekohustuseta isikuid võib kaitseväeteenistusse võtta s õjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal. Samuti võib sõjaaja ametikohale nimetada Kaitseliidu kaitseväekohustuseta tegevliikme, kes on andnud vastava kirjaliku nõusoleku. V õ rreldes määrusega nr 3 on eelnõust välja jäetud põhivalmiduses oleva üksuse ja varustusklassi mõiste d ning viide Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni standarditele, sest käesoleval ajal üldine väljaõppetasemeid kirjeldav standard puudub . Lõikega 3 sätestatakse õigusselguse eesmärgil Kaitseväe juhataja õigus määrata Kaitseväe üksuse olemus ehk see, kas tegu on alalises valmiduses oleva või kiirreageerimisüksusega . Seejuures ei ole oluline üksuse suurus. Näiteks võib määrata alalises valmiduses olevaks üksuseks Kaitseväe struktuuriüksuse mõne allüksuse (kompanii, rühm, pataljon vmt ) ja ülejäänud struktuuriüksuse määrata kiirreageerimisüksuseks . Kaitseväe juhataja võib vastava määramis õiguse ka edasi Kaitseväesiseselt volitada. Lõige 4. Üksuse määratlemisel alalises valmiduses oleva üksusena või kiirreageerimisüksusena nähakse üksusele ette ka vähim aeg, mille jooksul peab üksus olema võimeline riigi sõjalise kaitse ülesannet täitma asuma ehk üksusel tekib reageerimiskiirus. Reageerimiskiiruse arvestamise põhimõtted on toodud lisas 1. Lõi ge 5 . Üksusest (st alalises valmiduses olev ast ü k sus est võ i kiirreageerimisüksus est ) lähtuvalt on sellele määruse lisaga 1 ette nähtud minimaalne reageerimiskiirus. Reageerimiskiiruse määramisel on arvestatud asjaoludega, mis võivad mõjutada üksuse lahinguvõimekuse saavutamist (nt väljas olevate isikute naasmine teenistuskohta) . V õrreldes määrusega nr 3 kiiruseid muudetud ei ole. Sarnaselt määrusega nr 3 on Kaitseväe juhatajal või tema volitatud ülemal lähtuvalt üksuse ülesandest ja sõjalise riigikaitse vajadusest lubatud pikendada kaitseministri määrusega sätestatud vähimat reageerimiskiirust . Kaitseväe juhataja ei või üksusele et t e näha lühemat reageerimiskiirust , kui on määruse lisas 1 sätestatud . Kui üksuse kokkukutsumisel (nt lisaõppekogunemine või mobilisatsioon) on selle reageerimiskiirus pikem kaitseministri poolt sätestatust, peab Kaitseväe juhataja olema valmis vajaduse korra l pikemat reageerimiskiirust põhjendama . Lõikes 6 on võrreldes määrusega nr 3 kirjeldatud osaliselt üksuse reservi ar vestuse põhimõtteid. Kaitseväeteenistuse seadusest ja riigikaitseseadusest lähtuvalt võib reservis oleva isiku kutsuda kaitseväeteenistusse. Kaitseväeteenistus on teenimine sõjaväelise auastmega ametikohal. Reservis oleva isiku võib nimetada vaid sõjaaja ametikohale. Mistahes üksuse võimalikult kiireks komplekteerimiseks ja võimalikult kiire kogunemi s e tagamiseks tehakse sõjaaja ametikohale nimetamisi pidevalt, ootamata eriolukorra väljakuulutamist või ohu olukorra teket. Sõjaaja ametikohale nimetamisega samal ajal peab üksus ka isikkooseisu reservi arvestust, et tagada võimalikult kiire vabanenud sõjaaja ametikohtade täitmine ja seeläbi ka üksuse võitlusvõime. Isikkoosseisu reservi arvestuse käigus koostatakse loetelu kaitseväekohustuslastest , kes vasta vad üksuses olevate sõjaaja ametikoh tade nõuetele, ehk moodustub täiendusreserv. Täiendusreservis olevate isikute arv ületab mitmekordselt üksuse standardsuurust. Täiendusreservis olevatest isikute st komplekteeritakse esmajärjekorras standardkoosseisus vabaks jäänud sõjaaja ametikohad. Samas ei ole täiendusreservis olemine eelduseks sõjaaja ametikohale nimetamisele või kaitseväeteenistusse kutsumi sele , vaid see on abivahend kutsumise kiirendamiseks. Hoolimata täiendusreservis olevate isikute kohta peetavast arvestusest võib kaitseväeteenistusse kutsuda iga kaitseväekohustuslase, kui ta vastab kaitseväeteenistusse võtmise nõuetele. Täiendusreservis olev isik ei ole seotud üksuse ülesande täitmiseks kokkukutsumise reageerimiskiirusega ja tal puudub kohustus ilmuda üksuse kogunemiskohta. Juhul kui täiendusreservis olev isik arvatakse üksuse standardkoosseisus olevale sõjaaja ametikohale, teavitatakse teda sõjaaja ametikohale nimetamisest ning sellega koos antakse teada üksuse nimetus , kogunemiskoht j a m uu ametikohale nimetamisega seotud teave. Sellisel juhul on isik viid ud arvestuslikult täiendreservist üksuse standardkoosseisu ning talle laieneb ka reageerimiskiirus. Täiendusreservis oleva isiku võib kutsuda kaitseväeteenistusse ka ilma eelneva lt sõjaaja ametikohale nimetamis est teavitam ata, näiteks vahetult talle saadetud lisaõppekogunemise kutsena, mobilisatsioonikäsuna või muul seaduses ettenähtud viisil, millest isik peab aru saama, et teavitus (kutse) on suunatud talle. Eelnõu § -s 2 tuuakse välja nõuded väeüksuse väljaõppe tasemele, millega väljendatakse nende valmiduse taset üksusele ette nähtud ülesannete täitmise l . Taseme saavutamiseks peab vä eüksus läbima ettenähtud väljaõppe vastavalt lisale 2 . Alalises valmiduse s olevale üksusele omistatud väljaõppetase kehtib kolm aasta t ja kiirreageerimisüksusele omistatud tase kuus aastat. Võrreldes määrusega nr 3 on täpsustatud väljaõppetasemeid ning eristatud on struktuuriüksuseid lähtuvalt nende eripärast, samas ei ole muudetud väljaõppetasemete kehtivusaega. Eelnõu § -s 3 kirjeldatakse väeüksuste varustatuse nõudeid. Lõike d 1 ja 2. Eelnõu s tuuakse välja, et riigi sõjalise kaitse ülesannete täitmiseks kasutusele võetav vara jaotatakse viide varustusklassi . Jaotamisel on arvestatud varustuse tüü pi , lii ki j mt . Varustusklassi de kirjeldus ed on toodud lisas 3 . V õrreldes määrusega nr 3 ei ole lisas muudatusi tehtud. Lõige 3 kirjeldab varustamise aluseks olevat mõõdikut – lahingupäev a . Kaitseväelasele väljastatava vara suurus arvestab seega sellega , kui kaua peaks kaitseväelane väljastatu d varustusega toime tulema olukorras, kus varade sujuvat täiendamist ei ole võimalik tagada. Kuna Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni dokumentides on antud lahingupäevale kindel lühend, ei ole mõistlik riigisiseselt kehtestada oma vastet ja eelnõuga võetakse see kasutusse ka Eestis – „ S DOS” (inglise keeles standard day of supply ). Lõi gete 4 ja 5 kohaselt tuleb üksuse varustamiseks kogutud va ru ladustada viisil, mis tagab üksuse formeerimisel varustuse väljastamise üksusele ettenähtud reageerimis aja jooksul . Ehk ajaks, mil üksus peab olema valmi s talle püstitatud riigi sõjalise kaitse ülesande tä i tmiseks. Üksuse varustami s e põhimõtted on lähtuvalt varustusklassist toodud lisas 4 . Eelnõu § -ga 4 tunnistatakse kehtetuks määrus nr 3. Eelnõul on neli lisa: Lisa 1 – Üksuste vähimad reageerimiskiirused („salajane” tasemel riigisaladus) ; Lisa 2 – Väljaõppetaseme tähised ja kirjeldused ; Lisa 3 – Kaitseväe poolt kasutusele võetava vara varustusklassid ; Lisa 4 - Üksuse varustamine lähtuvalt varustusklassist („konfidentsiaalne” tasemel riigisaladus) . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kehtestatakse uue terminina reageerimiskiirus . Reageerimiskiirus on eelnõu tähenduses vähim aeg, mille jooksul peab Kaitseväe üksus olema võimeli n e asuma täitma riigi sõjalise kaitse ülesannet . Eelnõuga muudetakse järgmisi termineid: Alalises valmiduses olev üksus – alaliselt tegutsev üksus ning sõjaaja üksus, mis on mehitatud tegevväelaste ja ajateenijatega ning on alaliselt võimeline täitma sõjalisi ülesandeid. Kiirreageerimisüksus – sõjaaja üksus , mis on mehitatud kaitseväelaste, reservis olevate isikute ja vabatahtlikult kaitseväeteenistusse asuda soovinud isikutega ning on pärast kogunemist võimeline täitma sõjalisi ülesandeid . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud Eelnõuga tehakse tehnilised muudatused seoses Kaitseväe struktuuri muutmisega alates 01.07.2018. Eelnõuga ei muudeta üksuste üldisi reageerimiskiiruseid ega kavandatud varustatuse tasemeid, mistõttu jõustumise mõju erinevates valdkondades on vä heoluline . 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Ee lnõuga tehakse tehnilised muudatused seoses Kaitseväe struktuuri ning mõistete muutmisega. Eelnõuga ei muudeta Kaitseväe üksuste reageerimiskiiruseid ega varustatuse taset, mistõttu eelnõuga ei kaasne vahetut kulu riigieelarvele. Samuti ei tõuse eelnõu rakendamisel riigieelarvele tulu. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu avaldatakse eelnõude infosüsteemis ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Kaitseväele.
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →