dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Kaitseministeerium · 22. veebruar 2019
Viit
5-1/19/2359
Registreeritud
22. veebruar 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎2018010012_5-1_19_2359_22022019.bdoc869 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium 22.02.2019 nr 5-1/19/2359 Siseministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Esitame kooskõlastamiseks kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: KVTS VTK.pdf Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus 1. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluste kaasajastamine ning mõistete ühtlustamine 1.1. Karistusseadustikust tulenevate süüteokoosseisude asjakohasus Tulenevalt kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 39 lg 1 p-st 3 ja § 70 lg 3 p-st 7 vabastatakse ajateenistusse asumisest ning ei kutsuta õppekogunemisele isikut, kes on süüdimõistetud karistusseadustiku (edaspidi KarS) 8., 9., 13., 15., 18. või 22. peatükis sätestatud kuriteos ja selle eest on talle mõistetud vabadusekaotuslik karistus ning tema andmed ei ole karistusregistrist kustutatud karistusregistri seaduse kohaselt. Nimetatud asjaolude ilmnemisel loetakse kutsealune ajateenistusse asumisest vabastatuks ja Kaitseressursside Amet märgib tema andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena. KarSi nimetatud peatükid käsitlevad inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaseid, isikuvastaseid, varavastaseid, riigivastaseid, õigusemõistmisvastaseid, üldohtlikke süütegusid. Samas KVTSist tulenev välistus ei laiene näiteks KarSis sätestatud narkootikumidega seotud süütegudele (12. peatükk) ega kuritegelikku ühendusse kuulumise ning avaliku korra raske rikkumise koosseisudele (16. peatükk). Seega praeguse loetelu alusel on võimalik ajateenistusse või õppekogunemisele kutsuda isikuid, kes on süüdimõistetud avaliku julgeoleku vastastes ning rahvatervisevastastes süütegudes. Kaitseressursside Ameti andmetel on alates 2013. aastast kuni 2018. aasta 1. juunini KVTS § 39 lg 1 p 3 alusel ajateenistusse asumisest vabastatud ning reservi arvatud 1645 isikut, mis teeb u 270 isikut aastas. Peamised süüteod hõlmavad isiku- ja varavastaseid tegusid (KarS 9. ja 13. ptk). Nimetatud piirangud on kehtinud alates 01.04.2013, KVTSi jõustumisest. Kõnesolevate sätete rakendamisel on esinenud juhtumeid, kus seadusandja tahe on jäänud ebaselgeks. Näiteks on küsimusi tekitanud, kas vabastuse alusena tuleb lugeda KarSi peatükkides nimetatud süütegude eest mõistetud reaalset vanglakaristust või laieneb see ka tingimisi vangistusele. Õigusselguse tagamiseks tuleb KVTSis hinnata, milline mõistetud karistus välistab ajateenistusse või õppekogunemisele kutsumise, kuna vangistust või aresti võidakse kohaldada ka rahalise karistuse, varalise karistuse või rahatrahvi asemel juhul, kui algselt ei ole isikule vabadusekaotuslikku karistust mõistetud, kuid ta ei ole rahalise karistuse summat tasunud. Lisaks karistusele tuleb hinnata KVTSi sätestatud vabastuse aluseks olevate KarS peatükkide asjakohasust ning vajadust neid rakendada. Justiitsministeerium on 11.04.2018 Kaitseministeeriumile esitanud kokkuvõtte KVTSis viidatud KarSi süütegude peatükkide alusel süüdi mõistetute ning juhtumite esinemissageduse kohta 2017. aasta näitel. 1 KarSi ptk ja §-d Kuni 23aastaste (k.a) süüdimõistetud (v.a rahalise karistusega karistatute) meeste arv 20171 0 8. peatükk: Inimsuse ja rahvusliku julgeoleku vastased süüteod 173 9. peatükk: Isikuvastased süüteod 13. peatükk: Varavastased süüteod 220 15. peatükk: Riigivastased süüteod 0 10 18. peatükk: Õigusemõistmise vastased süüteod 0 22. peatükk: Üldohtlikud süüteod Tabelist nähtub, et 2017. aastal KVTSis viidatud KarSi süütegude peatükkidest esines vaid kolmes peatükis käsitletud süüteokoosseise. Märkusena, et ühe aasta põhjal ei saa siiski teha üldisi järeldusi. Justiitsministeerium on andnud hinnangu, et praegused piirangud on liialt jäigad ning hinnata tuleb konkreetset süütegu, süülise käitumise korduvust ning selle eest mõistetud karistust koosmõjuna. Lähtuvalt eeltoodust tuleb üle vaadata ning hinnata kehtestatud piirangute eesmärgipärasust ning ajakohastada vabastuse aluseid. Ajateenistusse või õppekogunemisele kutsumisest välistuste kehtestamiseks analüüsitakse järgnevaid komponente ning nende mõju kaitseväeteenistusele: süüteoliik, kuriteo raskusaste, korduvus ning kohtu poolt mõistetud karistus. Endiselt säilib nõue, et karistusandmed peavad olema karistusregistris kustutatud. 1.2. Mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ ühtlustamine õigusselguse tagamiseks KVTSis kasutatakse läbivalt mõistet „vabadusekaotuslik karistus“, samas KarSis on kasutusele mõiste „vangistus“. Erinevate mõistete kasutamisel olukorras, kus KVTS viitab KarSis kirjeldatud koosseisudele, ei loo vajalikku selgust sätte sisu ja mõju kohta. KVTSi § 38 lg 1 p 4 ning § 70 lg 3 p 6 ja 7 kohaselt ei kutsuta ajateenistusse ega õppekogunemisele kutsealust või reservis olevat isikut, kes kannab vabadusekaotuslikku karistust. Lisaks sätestab KVTS § 56 lg 2 p 8, et ajateenija vabastatakse ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppemist, kui ajateenistuse ajal on isiku suhtes jõustunud kohtuotsus, millega ajateenijale mõistetakse vabadusekaotuslik karistus. Vabadusekaotusliku karistuse mõiste on tekitanud seaduse rakendamisel segadust, kuna sõnastusest ei ole üheselt arusaadav, kas sätet tuleb rakendada ka isikute suhtes, kellele on mõistetud karistuseks tingimisi vangistus. Seega tuleb seaduses läbivalt asendada mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ mõistega „vangistus“ ning vajaduse korral lisada selgitus, et vangistus on vabastamise aluseks vaid juhul, kui isik vangistust reaalselt kannab (tingimisi karistusest vabastatud isikuid ajateenistusest ega õppekogunemisele kutsumisest ei vabastata). 1 Selgitus – peatükkide lõikes toodud arvud on kordumatute isikute kohta. Koguarv võib hõlmata ka korduvaid isikuid, nt kui isik mõisteti süüdi nii isikuvastaste kui ka varavastaste kuritegude eest, siis kajastub ta mõlemal real. 2 2. Tegevväelase ametijuhendile esitatavad nõuded ning madalamale ametikohale nimetamine 2.1. Ametijuhendile esitatavate nõuete korrastamine KVTSis on sätestatud tegevteenistusse võtmise otsuse nõuded (§ 85). Tegevteenistusse võtmine vormistatakse käskkirjaga, milles peab kajastuma vähemalt alljärgnev teave: 1) teenistusse võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) rahuaja ametikoht, ametikoha asukoht ja paikkond; 3) teenistusse asumise kuupäev; 4) teenistuse tähtaeg. Teenistusülesanded, tööaeg ning teadmistele ja oskustele kehtestatud nõuded tulenevad ametijuhendist. Nõuded ametijuhendile tulenevad omakorda avaliku teenistuse seadusest (edaspidi ATS) §-st 52. KVTSi § 85 lg-s 4 on sätestatud, et lisaks käskkirjale tuleb rahuaja ametikoha asukoht fikseerida ka ametijuhendis, kuigi ATSis seda kohustust ei sätestata. Seega, praegu fikseeritakse ametikoha asukoht nii käskkirjas kui ka ametijuhendis. Kaitseväes on see tekitanud probleeme olukorras, kus isiku ametikoht ning teenistusülesanded ei muutu, kuid teenistuse huvides muutub rahuaja ametikoha asukoht. Et ametikoha asukoht tuleb fikseerida ka ametijuhendis, tuleb ametikoha asukoha muutmisel muuta ametijuhendit. Seega KVTSis sätestatud nõue on ülearune ning piisab, kui tegevväelase ametikoha asukoht fikseeritakse tegevteenistusse võtmise ning rahuaja ametikohale nimetamise käskkirjas. 2.2. Mõiste „madalam ametikoht“ KVTSi kohaselt võib tegevväelase teenistuse huvides nimetada madalamale ametikohale tegevväelase kirjalikul nõusolekul (§ 92 lg 4). Tegevväelase liikumine ametikohtade vahel teenistuse huvisid arvestades toimub vertikaalselt või horisontaalset. Kui vertikaalne liikumine toob kaasa liikumise juhtimistasandite vahel, kus ametikohale nimetamine võib eeldada uue auastme saamist, ei ole välistatud ka liikumine ametikohale, mille eelduseks on tegevväelasel olemasolevast auastmest madalam auaste. Eelnimetatud juhul võib tegevväelase ametikohale nimetada, kui selleks on olemas tegevväelase kirjalik nõusolek. Alates 01.04.2013 jõustunud KVTSiga muutus tegevväelaste palgakorraldus. Kui enne 01.04.2013 oli tegevväelase palk seotud otseselt tema auastmega või ametikoha auastmega, siis alates 01.04.2013 on palk seotud ametikohaga, millele isik nimetatakse. Auaste on üks ametikohale nimetamise eeldustest. Samas on esinenud praktikas olukordi, kus samade kvalifikatsiooni- ja haridusnõuetega kaks ametikohta on erinevalt tasustatud, lähtudes ametikoha funktsioonist ja mõjuulatusest. Samas on nõutav tegevväelase nõusolek üksnes olukordades, kus ta viiakse madalamale ametikohale teenistuse huvides. Ametikohale nimetamiseks peavad olema täidetud ametikoha nõuded, milleks on ametikohal nõutav haridus, sõjaväeline auaste, väljaõpe, vastavus tervise- ja füüsilistele nõuetele. Seega, iga ametikoht on seotud selgete kvalifikatsiooni- ja haridusnõuetega. Lähtudes eeltoodust, võib madalama ametikoha mõistet käsitleda selliselt, et tegevväelane nimetatakse ametikohale, mille kvalifikatsiooni- ja haridusnõuded on madalamad kui ametikohal, millel isik teenis. Eelnevast nähtub, et mõiste „madalam ametikoht“ on õiguslikult sisustamata ja ekslik, mistõttu tuleb nimetatud mõiste KVTSist välja jätta. KVTSis tuleb sätestada ametikohale nimetamise ja palga määramise kord, kui ametikohale vastav palgatase, millele isik nimetatakse, on väiksem ametikoha palgatasemest, millelt isik suunatakse. Et tegevväelastel oleks tagatud suurem õiguskaitse palga säilimise osas tuleb KVTSi muuta selliselt, et teenistuse huvides teisele ametikohale viimisel seatakse palga vähenemise piiriks 10% senisest palgast. Samuti võimaldab uus lähenemine määrata tegevväelase madalamat auastet nõudvale ametikohale ilma, et peaks nõusolekut küsima. 3 3. Ületunnitöö hüvitamise korraldus Tegevväelaste töö- ja puhkeaja korraldusele kohaldatakse ATSi KVTSis sätestatud erisustega (KVTS § 104). KVTS sätestab konkreetsed juhud, mil ATSi tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid tegevväelasele ei kohaldata. ATSi ei kohaldata: 1) päästesündmuse lahendamisel või eriolukorra töödel osalemise ajal; 2) erakorralise seisukorra ajal; 3) hädaolukorra seaduses sätestatud ülesande täitmise ajal; 4) tegevväelasele, kelle struktuuriüksuse ülem on määranud rahuaja ametikoha asukohas valvama asutuse vara ja tagama sisekorrast kinnipidamist; 5) sõjaväelisel väljaõppel osalemise ajal; 6) rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamise ajal. Nimetatud juhtudel hüvitatakse tegevväelasele tehtud töö puhkeaja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. Samuti ei kohaldata ATSist tulenevaid töö- ja puhkeaja korralduse sätteid tegevväelasele lähetuse ajal. Lähetuse ajal on tegevväelasele ette nähtud vaid puhkeaja andmine iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg. Praktikas on tekkinud olukord, kus tegevväelane on suunatud riigisisese lähetusega täitma teenistusülesandeid teise struktuuriüksusesse, kuid lähetuses olles tehtud ületunnitööd ei ole võimalik KVTSist tulenevate piirangute tõttu hüvitada rahas. Antud olukorras täidavad kaks tegevväelast samu teenistusülesandeid, kuid tegevväelasele, kes täidab teenistusülesandeid enda ametikoha asukohas, hüvitatakse ületunnitöö rahas või puhkeaja andmisega. Ent tegevväelasele, kes suunatakse riigisisese lähetusega täitma teenistusülesandeid teises paikkonnas, ületunnitööd rahas hüvitada ei saa. Sellega kaasneb samu ülesandeid täitvate tegevväelaste ebavõrdne kohtlemine. Näiteks 2017. aastal oli riigisiseselt teenistusülesannete täitmisele lähetatud 1446 tegevväelast 8374 korral ning kokku viibiti lähetuses 29 457 kalendripäeva. 4. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus KVTSis on määratletud isikute ring, kellel on distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus. Distsiplinaarkinnipidamine on kaitseväelase suhtes kohaldatav meede distsiplinaarsüüteo jätkuva toimepanemise tõkestamiseks või kaitseväelasest tema enda või teise isiku tervisele, elule või varale tuleneva vahetu ohu tõrjumiseks. Distsiplinaarkinnipidamist võib kohaldada kõigi kaitseväelaste suhtes, sõltumata kaitseväelase ametikohast või auastmest. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus on sõjaväeliste auastmetega asutuse juhil, Kaitseväe struktuuriüksuse ülemal, väeliigi ülemal, sõjaväepolitsei ülesandeid täitval kaitseväelasel, õppekogunemist korraldava struktuuriüksuse ülema määratud kaitseväelasel ja laevakomandöril Kaitseväe laeval. Distsiplinaarkinnipidamisel olevat kaitseväelast hoitakse Kaitseväe arestimajas või kinnipidamiseks kohandatud ruumis vahi all kuni 48 tundi (kauemaks kui 48 tundi on vaja kohtu luba). Ruumi kinnipidamiseks kohandamise otsustab distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigusega ülem. Praktikas on tekkinud olukordi, kus distsiplinaarkinnipidamiseks õigustatud ülemat ei ole võimalik välja kutsuda (sündmus leiab aset öösel või puhkepäeval), kuid rikkumise tõkestamiseks on vaja kohe sekkuda. Näitena saab tuua olukorra, kus kaitseväelane paneb toime 4 rikkumise töövälisel ajal Kaitseväe territooriumil ning distsiplinaarkinnipidamist kohaldada ei ole võimalik ülema puudumise tõttu. Kehtiv KVTS näeb ette võimaluse ülemal distsiplinaarkinnipidamise õiguse kohaldamist edasi volitada olukorras, kus isik, kelle suhtes tal on õigus kinnipidamist kohaldada, paneb süüteo toime väljaspool tema tavapärast rahuaja ametikoha asukohta. Distsiplinaarkinnipidamist tuleb üldjuhul kohaldada viivitamatult, et vältida suurema kahju tekkimist, seega peab olema järjepidevalt tagatud kinnipidamise kohaldamise õigusega isiku olemasolu. Seega on vaja, et struktuuriüksuse ülemal oleks õigus määrata kaitseväelane, kellel on õigus kohaldada distsiplinaarkinnipidamist ülema puudumisel. Distsiplinaarvõimu teostamine jääb endiselt vaid ülema pädevusse. Isikute ring kellele võib distsiplinaarvõimu edasi volitada ning volitamise kord kehtestatakse Kaitseväe distsiplinaarmäärustikus. 5. Asendusteenistus Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 124 lõiked 1 ja 2 määravad kindlaks riigikaitse keskse põhimõtte: riiki kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel. Seega ei ole riigikaitsest kohustatud osa võtma ainult elukutselised sõjaväelased.2 PS § 124 lg-s 2 sätestatud asendusteenistus on kaitseväeteenistuse alternatiiv. Kuigi isik on seaduse alusel kaitseväekohustuslane, ei saa teda PS §-s 40 sätestatud usu- ja mõttevabaduse tagamiseks sundida tema veendumuste vastaselt tegevuseks, mis hõlmab relvade ja muude sõjapidamisvahendite käsitsemist, harjutama nende hooldamist ja kasutama muid vahendeid või aineid, mis on mõeldud inimese surmamiseks või vigastamiseks. Keeldumine kaitseväeteenistusest usulistel põhjustel on rahvusvahelises praktikas laialt levinud. Kaitstud ei ole mitte ainult usulised, vaid ka kõlbelised veendumused.3 Asendusteenistusega pannakse isikule, kes keeldub usulisel või kõlbelisel põhjusel kaitseväeteenistusest, kohustus läbi teha riigikaitselise suunitlusega teenistus, vabastamata teda kohustusest riigi ees. Sellest tulenevalt võib väita, et asendusteenistus on ette nähtud üksnes erandjuhtudel ning selle eesmärk ei ole luua soodsamat võimalust kohustuslikuks teenistuseks. Kaitseväeteenistuse asendamine asendusteenistusega on mõeldud üksnes neile kaitseväekohustuslastele, kes usulistel või kõlbelistel põhjustel ei soovi asuda teenistusse, mis eeldab relvade ja jõu kasutamist, kuid vaatamata sellele on neil kohustus läbi teha asendusteenistus ja panustada niiviisi riigi kaitsesse. Seetõttu peaks asendusteenistuse koormus olema ajateenistusega võrreldav. Asendusteenistus ei pea olema pelgalt ühekordne teenistus, vaid sarnaselt ajateenistuse läbinutega võib asendusteenistuse läbinuid rakendada ka hiljem. Seda jätkuvalt tingimusel, et isikut ei kohustata tema veendumuste vastaselt tegevusse, mis eeldab relvade ja jõu kasutamist.4 Asendusteenistuse eesmärgid peavad olema seotud riigikaitsega laiemas tähenduses. Asendusteenistujaid on näiteks võimalik kasutada tagalas tsiviilelanike kaitsmisel ja abistamisel, päästetöödel ning anda neile vastav väljaõpe rahuajal. Kuna riigikaitse lai käsitus hõlmab erinevaid valdkondi, mis ei ole otseselt seotud relvade käsitsemisega, siis saab asendusteenistujaid vastava väljaõppe andmisel kasutada erinevates laiapindse riigikaitse 2 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2017, § 124 p 1; leitav veebist: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=136 3 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2017, § 124 p 4 4 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2017, § 124 p 5 5 tegevustes. Nimetatud tegevused on hädavajalikud, et tagada riigi kaitset ükskõik millistes välja kuulutatud või välja kuulutamata olukordades.5 Kaitseväeteenistuse kohustust ei loeta täidetuks ajateenistuse läbimisega. Riigil on õigus kutsuda isik õppekogunemisele (KVTS § 69 lg 3), et värskendada tema teadmisi, õpetada uute relvatüüpide käsitsemist ja harjutada üksuste koostegevust. Samuti on riigil õigus kutsuda ajateenistuse läbinud isikuid lisaõppekogunemisele või neid mobiliseerida. Ka asendusteenistuse läbinuid saab vajaduse korral riik kohustada. Vastasel korral oleks tegu ajateenijate ja asendusteenistujate ebavõrdse kohtlemisega. Seadusega tuleb lahendada asendusteenistuse läbinute kaasamine pärast asendusteenistust ning mobilisatsiooni või sõja korral. Samas ei tuleks laiapindse riigikaitse kontseptsiooni silmas pidades käsitleda riigikaitses osalemise kohustusena vaid isiku tegevust Kaitseväe koosseisus. Isikute riigikaitseline kaasamine võib lähtuda ka ameti- või töökohast.6 Ka õiguskantsler on esile tõstnud, et asendusteenistusest võiks riigikaitses tänasest enam abi olla. KVTS näeb asendusteenistuses olijale ette kohustusliku riigikaitselise väljaõppe ning seda potentsiaali peaks maksimaalselt riigikaitse huvides ka rakendama. Selleks on vaja määratleda, mis on riigikaitseline väljaõpe ja kuidas võib asendusteenistujaid sellesse kaasata, ilma et see nende veendumustega vastuollu läheks. On valdkondi, kus saab asendusteenistuse kõrval antava väljaõppega riigikaitsele tõhusalt kaasa aidata, täites kas kriisi ajal tavapärasest rohkem ette tulevaid ülesandeid (parameedik, päästja) või asendades mõnes valdkonnas neid inimesi, kes on mobiliseeritud kaitseväeteenistusse. Välistatud ei ole ka asendusteenistujatele riigikaitselise väljaõppe pakkumine koostöös Kaitseväega. Riigikaitselise väljaõppe kvaliteedi tagamiseks on tarvis, et ka asendusteenistujad (sarnaselt ajateenijatega) teenistuses õpitut perioodiliselt üle kordavad.7 5.1. Kaitseväe ja haiglate lisamine asendusteenistuja teenistuskohana KVTS § 4 määratleb asendusteenistuse ja asendusteenistuja mõisted. Asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik riigikaitseline väljaõpe ning asendusteenistuses olev isik on asendusteenistuja. KVTSi §-ga 59 sätestatakse asendusteenistuja teenistuskohad. Asendusteenistust on võimalik läbida asutuses, mis tegeleb päästesündmuse lahendamisega; sotsiaalteenuse osutaja juures ja õppeasutuses, kus on loodud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid. Oluline on märkida, et KVTSi § 62 lõige 1 näeb ette, et asendusteenistujat ei tohi tahte vastaselt kohustada käsitsema relva või muud sõjapidamisvahendit, harjutama selle kasutamist või osalema selle hoolduses, samuti kohustada käsitsema teisi vahendeid või aineid, mis on mõeldud inimese surmamiseks või vigastamiseks. Seadus ütleb ka, et asendusteenistus on riigikaitseline väljaõpe (KVTS § 4). See on oluline laiapindse riigikaitse vaatepunktist, mille kohaselt ei pea riigi kaitsmiseks valmistuma ainult Kaitsevägi sõjaliselt, vaid kogu ühiskond. Kaitseväes on mitmeid selliseid töid, mis ei lähe vastuollu eelnimetatud asendusteenistuse põhimõttega ega asendusteenistuja usuliste või kõlbeliste tõekspidamistega, näiteks lao- ja haldustööd. Kaitseväes on võimalik erinevatel ametikohtadel teenistusülesandeid täita, ilma et asendusteenistusse asunule õpetataks relvade või lahingumoona käsitsemist. Sellisteks ametikohtadeks on näiteks autojuht, köögitööline ja infotehnoloogia spetsialist. Kuna aga KVTS ei näe ette Kaitseväge asendusteenistuskohana, on asendusteenistust läbida soovijad 5 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2017, § 124 p 6 6 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2017, § 124 p 9 7 20.04.2018 õiguskantsleri kiri nr 2014010169/1.1-29/18/1745 6 laiapindse riigikaitse mõttes kasutamata ressurss. Seega täiendatakse muudatusega KVTS § 59 lõike 1 loetelu punktiga, mille kohaselt võimaldatakse asendusteenistujal teenistus läbida ka Kaitseväes. KVTS § 59 lõike 1 punkt 2 näeb ette võimaluse läbida asendusteenistus sotsiaalteenuse osutaja juures. Vajadus sarnase võimaluse järele on ka haiglates. Samuti ei lähe haiglates asendusteenistuse läbimine vastuollu asendusteenistuja usuliste või kõlbeliste tõekspidamistega. Sarnaselt eelmises punktis kirjeldatuga on haiglatele asendusteenistujad oluline ressurss. Nad saavad teenistuse vältel kohapeal väljaõppe vastavalt haigla vajadustele ning teenistuja oskustele ja haridusele. Näiteks vajavad haiglad abipersonali, nt hooldajaid, sanitare, transporditöölisi, tehnikuid ja haldustöölisi. Sellise väljaõppe saanud teenistujaid oleks võimalik kaasata täiendava tööjõuna kriisi ajal, mil vajadus lisapersonali järele on tavapärasest suurem. 5.2. Asendusteenistusest tervislikel põhjustel puudumine KVTS § 62 lõike 2 kohaselt suunab Kaitseressursside Amet asendusteenistuja, kes on asendusteenistusest tervislikel põhjustel puudunud vähemalt 30 päeva järjest, kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks arstlikku komisjoni. Asendusteenistuja täidab kaitseväekohustust, seetõttu on oluline tema terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Juhul, kui asendusteenistuja on teenistusest tervislikel põhjustel puudunud vähemalt 30 järjestikust päeva, suunab Kaitseressursside Amet ta terviseseisundi hindamiseks arstlikku komisjoni. Kui arstlik komisjon tunnistab asendusteenistuja haigestumise või vigastuse tõttu kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ajutiselt mittevastavaks, peatatakse asendusteenistuse läbimine kuni asendusteenistuja terviseseisundi paranemiseni. Tervisenõuetele mittevastavuse korral vabastatakse isik asendusteenistusest ja võetakse arvele reservis oleva isikuna. Selleks, et välja selgitada, kas asendusteenistujal on ka tegelikult terviseprobleemid või nähakse kehtivas seaduses võimalust teenistusest vabaneda, on ettepanek muuta KVTS § 62 lg 2 sisu nii, et asendusteenistuja kutsutakse arstlikku komisjoni siis, kui ta on olnud kolme järjestikuse teenistuskuu jooksul kokku vähemalt 30 päeva haige. 5.3. Asendusteenistuse reservteenistus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 näeb ette, et Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduv kaitseväekohustuslane on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. KVTS § 69 lg 2 sätestab, et reservteenistus toimub õppekogunemisel, ning lõige 3, et õppekogunemine on Kaitseväe korraldatav sõjaväeline väljaõpe, mille jooksul korratakse ja täiendatakse omandatud teadmisi ja oskusi, harjutatakse üksuste koostegevust ja tegevust sõjalise valmisoleku tõstmisel. KVTS § 70 lg 3 p 5 kohaselt ei kutsuta õppekogunemisele isikut, kes on läbinud asendusteenistuse. KVTS § 4 sätestab, et asendusteenistuse puhul on tegemist riigikaitselise väljaõppega. See on oluline laiapindse riigikaitse vaatepunktist, mille kohaselt ei pea riigi kaitsmiseks valmistuma ainult Kaitsevägi, vaid kogu ühiskond. Asendusteenistuse on alates 2006. aastast läbinud 406 meest. Kui ajateenijad arvatakse pärast teenistuse lõppemist reservi ning neil on kohustus kuni 60. eluaastani osaleda reservteenistuses, siis asendusteenistuse lõpetanud isikud arvatakse küll samuti reservi, kuid reservteenistusse ei kutsuta ning on seega kehtivas seaduses sätestatu alusel riigile riigikaitselises mõttes kadunud ja kasutamata ressurss. 7 Asendusteenistujad täidavad aga sarnaselt ajateenijatega riigikaitsekohustust ning saavad olenevalt asutusest, kus teenistus läbitakse, erinevat väljaõpet. Sealhulgas on organisatsioone (nt Kaitsevägi, haiglad, Päästeamet), milles antava väljaõppega saab riigikaitsele tõhusalt kaasa aidata, täites kas kriisi ajal tavapärasest rohkem ette tulevaid ülesandeid (parameedik, päästja) või asendades inimesi, kes on mobiliseeritud kaitseväeteenistusse. Riigikaitselise väljaõppekvaliteedi tagamiseks on tarvis, et ka asendusteenistujad (sarnaselt ajateenijatega) teenistuses õpitut perioodiliselt üle kordavad. Koostöös Kaitseväega võiksid asendusteenistusse asujad saada parameediku väljaõppe, milles omandatud oskusi ja teadmisi saaksid nad kasutada ka töös erivajadustega inimestega ning samuti siis, kui asendusteenistuskohana lisanduvad Kaitsevägi ja haiglad. See tagaks ka, et kõik saavad ühesuguse väljaõppe. Kuna asendusteenistus algab jooksvalt läbi aasta, võiks väljaõpe toimuda näiteks kaks korda aastas, et asendusteenistuja saaks selle läbida 12-kuulise teenistusaja jooksul. Lisaks saab iga teenistuskoht eraldi läbi viia väljaõppe vastavalt oma töö spetsiifikale. Parameediku väljaõppe võiksid saada kõik asendusteenistusse asujad, välja arvatud Päästeametisse asendusteenistusse asujad, kes läbivad vabatahtliku päästja koolituse ning täiendavad pidevalt teenistuse käigus omandatud teadmisi ja oskusi, ning selliste usuliste veendumustega isikud, kelle põhimõtetega on vastuolus näiteks vereülekanded. Asendusteenistuse abil on võimalik täita tühimik, mis tekkis pärast Päästekompaniide laialisaatmist. Ka siin oleks võimalik rakendada reservis olevaid asendusteenistujaid. Näiteks metsatulekahjude baasväljaõppe instruktoritena saaks kasutada juba Päästeametis asendusteenistuse läbinud isikuid. Väljaõpet võiks läbi viia mõne väeosa territooriumil ajal, kui ajateenijaid pole väeosas. Päästeametis asendusteenistuse läbinuid on võimalik hiljem rakendada erinevates kriisiolukordades, näiteks keskkonnareostused, metsatulekahjud, kadunud inimeste otsimine. Sarnaselt õppekogunemisega saaks Päästeametisse reservteenistusse kutsuda seal teenistuse läbinuid ning Kaitseväkke ja haiglatesse parameediku väljaõppe saanuid, et nad saaksid korrata ja täiendada omandatud oskusi. Reservteenistusse kutsub asendusteenistuse läbinuid Kaitseressursside Amet vastavalt kokkuleppele Päästeameti, Kaitseväe ja haiglatega. 2018. aasta õppus „Siil“ toimus muuhulgas koostöös suurte haiglatega. Sellistele õppustele oleks võimalik kutsuda ka reservis olevad asendusteenistujad ning määrata nad kiirabi ja tagala üksuste juurde. Sõjaolukorras on just tsiviilinimeste seas palju kannatanuid, keda on vaja abistada. Praegu on põhilised teenistuskohad lastekodud, hooldekodud, sotsiaalkeskused, päevakeskused, rehabilitatsioonikeskused ning koolid, kus õpivad erivajadustega õpilased. Teenistuskohal on kohustus tagada asendusteenistujale tööks vajalik väljaõpe. Paljudes teenistuskohtades toimub teenistuse alguses eelnevalt väljaõpe, näiteks sellest, kuidas käituda erivajadustega inimestega ja neid erinevates olukordades abistada. Vastavalt teenistuskohaks oleva asutuse koolitusplaanile osalevad asendusteenistujad ka teenistuse ajal erinevatel koolitustel. Asendusteenistujad omandavad asendusteenistuse ajal neis asutustes oskused inimeste abistamiseks, näiteks erivajadusega inimese abistamist liikumisel, riietumisel, söömisel ning ratastoolis oleva inimese tõstmist. Asendusteenistujad juhendavad kliente näiteks tegevus- ja tööteraapias, toidu valmistamisel, hügieenitoimingutes, vajaduse korral tegelevad hooldustoimingutega ning on tugiisikuks abivajavale inimesele. Asendusteenistujad saavad praegu teenistuse ajal oskused, mida on võimalik kasutada ka hiljem tsiviilelanike abistamisel. 8 Seega on vajalik seadust muuta nii, et ka asendusteenistujad osaleksid pärast teenistuse lõppu õppustel asutustes, kus nad asendusteenistuse läbisid, sealhulgas Kaitseväe õppekogunemistel. Selleks on vaja tunnistada kehtetuks KVTS § 70 lg 3 p 5. Lisaks eeldab muudatus reservteenistuse mõiste muutmist või täiendamist, kuna praegu on see sisustatud nii, et reservteenistus toimub õppekogunemisel (KVTS § 69 lg 2) ning õppekogunemine on Kaitseväe korraldatav sõjaväeline väljaõpe (KVTS § 69 lg 3). Samuti on seadusesse vaja lisada sätted asendusteenistuja reservteenistuse kestuse ja tasustamise kohta ning muuta seaduse vastavaid rakendusakte. 6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele Vastavalt KVTSi §-le 199 on kaitseväelase pereliikme jaoks võimalik psühholoogist abi teenusena sisse osta vaid siis, kui hukkumine või püsiv tervisekahjustus on tingitud teenistusest. Reaalsetes olukordades tuleb arvestada aga sellega, et kaitseväelase pereliikmed on seotud ja integreeritud teenistusse palju rohkem, kui välja paistab. Kasutusel on nn ahnete institutsioonide (ingl keeles greedy institutions) teooria8, mis selgitab, et teatud tööandjad/institutsioonid ei soovi jagada oma liikmeid teiste institutsioonidega (nt perega). Nii näiteks on relvajõudude poolt sõjaväelastele esitatavad nõuded suhteliselt piiravad (tööaeg, töö asukoht, pidev valmisolek, sagedased lähetused, valmidus ennastohverdavalt käituda jne) ning mõjutavad olulisel määral ka teenistuses mitteolevaid pereliikmeid. Kui isiku surm või püsiva vigastuse teke on seotud tööülesande täitmisega, siis avaliku sektori tööandjate puhul on tavapärane, et tööandja täidab selle traagilise sündmusega seotult oma kohustused nii töötaja kui ka tema pereliikmete ees seadustes sätestatud korras ja ka üldinimlikku hoolivust ülesnäitaval viisil. Samuti on arusaadav, et kui hukkumine või püsiva tervisekahjustuse teke leiab aset töövälistel põhjustel, siis tööandjalt ei oodata vastutuse ülesnäitamist. Siinkohal tuleb aga arvestada sõjaväelise tööandja eelkirjeldatud eripäradega, sest pereliikmed on enamasti mitteametlikul moel üsnagi palju integreeritud sõjaväelisse struktuuri (näiteks elukoha või lähituttavate kaudu). Praktilises elus on ette tulnud olukordi, kus kaitseväelane on hukkunud teenistusväliselt, ent kuna tema pühendumus teenistusele ja kaasvõitlejatele on olnud suur või kui näiteks enesetapp on aset leidnud Kaitseväe territooriumil, siis on olnud vaja tema pereliikmeid psühholoogiliselt nõustada kaitseväeteenistuse spetsiifikast lähtudes. Juriidiliselt ei ole perekonnal õigust sellist teenust nõuda, kuid erialaselt on ilmselge, et leina ja uue olukorraga toimetulemiseks on mõeldamatu, et Kaitsevägi eirab perekonda ja tema abivajadust. Seni on sellist abi osutanud Kaitseväe psühholoogid. Praktikas võib ette tulla olukordi, kus Kaitseväe psühholoog ei saa geograafilisel põhjusel või abivajaduse spetsiifika tõttu (nt olukorras, kus on vaja lastepsühholoogi) kõige paremini pereliikmeid aidata. Samasugune abivajadus võib tekkida ka teenistusväliselt raske tervisekahjustuse saamisel. Siinkohal tekibki vajadus anda Kaitseväele võimalus olla paindlikum ka teenistusega mitteseotud põhjustel hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud isiku pereliikmete abistamisel. 7. Missioonijärgne tervisekontroll Kehtiva korra kohaselt, vastavalt KVTS § 98 lg-le 5, peab rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenud tegevväelane läbi tegema arstliku läbivaatuse ja terviseuuringu 30 päeva jooksul pärast lähetuse lõppemist. 8 Goser, Lewis (1974). Greedy Institutsions: Patterns of Undivided Commitment. New York. The Free Press 9 Selline periood arstliku läbivaatuse korraldamiseks on sobilik eelkõige füüsilise tervise seireks, kuid vaimse tervise probleemide peiteaeg on oluliselt pikem. Kuna mitmed rahvusvahelised sõjalised operatsioonid hõlmavad ka olulist koormust tegevväelase vaimsele tervisele, siis on vaja tagada senisest parem missioonijärgse vaimse tervise seire instrument. 8. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine KVTS § 141 lg 4 alusel ei maksta tegevväelase tegevteenistusest vabastamisel lõpparvet ja tema kasutama jäänud puhkus säilib, kui tegevväelasega sõlmitakse tööleping Kaitseväes või Kaitseliidus või ta võetakse avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusse Kaitseväkke. Kui tegevväelane vabastatakse teenistusest KVTS § 140 lg 1 p 2 alusel seoses tegevteenistuse tähtaja lõppemisega, tuleb talle välja maksta lõpparve KVTS § 141 lg 1 alusel. Lõpparve tuleb välja maksta ka juhul, kui tegevväelane jätkab vahetult peale tähtajalise teenistussuhte lõppemist tegevteenistust kas uue tähtajaga või tähtajatult. Praegu kehtiv säte on ebamõistlik, sest olemuslikult jätkub töösuhe kõigil kolmel juhul ühtemoodi. St vahetu töö- või teenistussuhe jätkub kas töölepingu, avaliku teenistuse seaduse või kaitseväeteenistuse seaduse alusel. Puudub vajadus eristada lõpparve maksmise ja puhkuseõiguse säilimise kontekstis katkematult jätkuvat tegevteenistussuhet avaliku teenistuse eriliiki reguleeriva kaitseväeteenistuse seaduse alusel teenistussuhtest avaliku teenistuse seaduse alusel ja töösuhtest töölepingu alusel. Kehtiv säte soosib ebamõistlikku administratiivkoormust ning ei ole sisuliselt vajalik. 9. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle väljaspool kaitseväeteenistust Kaitseväelase vormiriietus on ametiriietus, mida ta kannab teenistusülesannete täitmisel, sealhulgas ka lahingus. Vormiriietuse kandmise reeglid on kinnitatud Kaitseväe juhataja 18. märtsi 2010. a käskkirjaga nr 99 „Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise kord“. Nimetatud, Kaitseväe juhataja kinnitatud kord kehtib ainult kaitseväelaste ning teenistuskohustusi täitvate Kaitseliidu tegevliikmete kohta. Kaitseväeteenistuse välistele isikutele vormiriietuse andmise tingimused ja korra on kehtestanud kaitseminister 20. juuni 2016. a määrusega nr 8 „Kaitseväeteenistusväliste isikute loetelu, kellele võib väljastada kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse, ning nimetatud isikutele kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse väljastamise tingimused ja kord“. Vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmine peab olema selgelt reguleeritud, sh see, et kaitseväelase vormiriietust ei tohi kanda muud isikud, välja arvatud need, kellele on selleks seadusega õigus antud. On oluline, et kaitseväelase vormiriietust või sellega sarnast riietust kandvat suvalist isikut ei aetaks segamini teenistusülesandeid täitva kaitseväelasega. Seda eriti mis tahes kriisi või rahutuse ajal, kus sellise riietuse ebaseaduslik kandmine võib tahtmatult või tahtlikult luua vale pildi Kaitseväe, Kaitseliidu või riigi tegutsemisest. Seetõttu ei tohi muud isikud kaitseväelase riietust kanda ja see ei tohiks olla tavapärane vaatepilt tänaval ega avalikus ruumis üldisemalt. Lisaks tuleb vahet teha kaitseväelase vormiriietuse ning sellega äravahetamiseni sarnase riietuse vahel, sest Kaitseväega vähe kokku puutuv isik ei pruugi neid eristada ning võtab sellise riietuse kandjat riigi esindajana. Kaitseväelase vormiriietuse või selle elementide või eraldusmärkide kandmine isikute poolt, kellel ei ole selleks õigust, ei ole seadusega otseselt keelatud. Keelu saab tuletada kaudselt. 10 Samuti ei ole seadusega keelatud Kaitseväe vormiriietuse või selle elementide või eraldusmärkide tsiviilkäibes müümine. Suhteliselt aktiivne on Kaitseväe eraldusmärkide, mis ei ole mõeldud kollektsioneerimiseks, vaid on osa tegevväelasele või kaitseliitlasele kasutada antud vormiriietusest, ostmine ja müümine e-keskkondades (nt osta.ee, temaatilised sotsiaalmeediagrupid). See tähendab, et Kaitsevägi ei ole eraldusmärke ametlikult kollektsioneerimise eesmärgil müünud, vaid kuskil ahelas – vormiriietuse ja eraldusmärkide valmistajast kasutajani – on n-ö leke. Sanktsioonid sellise käitumisviisi vastu puuduvad. KarS, KVTS ja Kaitseväe korralduse seadus (edaspidi KKS) ei sätesta, kes teeb järelevalvet Kaitseväe vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise üle. Kaitseväe juhataja 18. märtsi 2010. a käskkirja nr 99 järgi kontrollivad Kaitseväes vormiriietuse kandmist struktuuriüksuse ülemad. Täna ei ole sõjaväepolitseil (edaspidi SP) õigust tänaval kinni pidada eraisikuid, et tuvastada vormi kandev isik, kuid on õigus kinni pidada kaitseväelasi ja teenistuskohustuste täitmisel olevaid kaitseliitlasi.9 Kui kaitseliitlane ei ole parajasti teenistuskohustust täitmas, kuid liigub ringi vormiriietuses, ei ole SP-l õigus seda kaitseliitlast kinni pidada, kuigi ka Kaitseliidu tegevliikmele kehtib Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise kord. SP saab üksnes Kaitseliitu juhtumist teavitada. Kui tänaval liigub Kaitseväe vormiriietes eraisik, siis pärast antud asjaolu ilmsiks tulemist peab SP isikul minna laskma ning saab vaid teavitada politseid. Kuna KVTS ja KKS ei sätesta, kes teeb järelevalvet eraõiguslike isikute üle, kui need kannavad kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke, rakendub üldine kord ehk korrakaitseseadus (edaspidi KorS). KorSi § 6 lg 2 kohaselt on korrarikkumise kõrvaldamine Politsei- ja Piirivalve Ameti (edaspidi PPA) pädevuses, kui see ei kuulu ühegi muu korrakaitseorgani pädevusse. Kuna muu seadusega ei ole sätestatud, kes teeb järelevalvet, siis on selleks PPA, kui õigustamata kõrvaline isik kannab Kaitseväe vormiriietust ja eraldusmärke. PPA ei kontrolli praegu teiste riigiasutuste, sh Kaitseväe, vormiriietuse kandmist.10 Seega on tekkinud olukord, kus tegelikult ei tehta järelevalvet ning puudub võimalus sanktsioneerida rikkumisi kaitseväelase vormiriietuse ning eraldusmärkide ebaseaduslikul kasutamisel. Kaitseväeteenistuse välisele isikule peab olema üheselt selge, et kaitseväelase eraldusmärkide ja vormiriietuse kandmine ei ole üldjuhul lubatud (s.t on keelatud). Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide ebaseaduslik kasutamine soodustab kaitseväelasi meenutavate nn „roheliste mehikeste“ tegutsemist riigi territooriumil nii rahu kui ka kriisi ajal. See omakorda on oluline julgeolekurisk. KarSi § 277 sätestab, et ametniku vormiriietuse või ametitunnuste ebaseadusliku kasutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga ning juriidilise isiku puhul rahatrahviga kuni 3200 eurot. KarSi §-s 277 sätestatud normist ei piisa. Sellisele seisukohale jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus 2015. aastal, sedastades, et KarSi § 277 sätestatud väärtegu on blanketne koosseisukirjeldus, mille puhul tuleb isiku süüdimõistmiseks viidata õigusnormile, millest nähtub vormiriietuse või ametitunnuse kasutamise ebaseaduslikkus /.../. See tähendab, et vähemalt politsei vormiriietuse ja selle elementide kasutamise osas on KarSi § 277 blanketne dispositsioon sisutu, sest puudub õigusnorm, millest nähtuks, millistel tingimustel on vormiriietuse kasutamine ebaseaduslik.11 Seega, et Kaitsevägi (ka PPA kui üldine korrakaitseorgan) saaks kaitseväelase vormiriietuse kandmise üle tõhusalt järelevalvet teha, on vaja selgeid seadusega sätestatud tingimusi, millal vormiriietuse kandmine 9 Kaitseväe juhataja 18. juuni 2014. a käskkiri nr 174 „Sõjaväepolitsei põhimäärus“, § 13 punkt 1 10 Põhineb SiM Henry Timbergi 23.11.2015 e-kirjal 11 TlnRnKo 29.06.2015, 4-15-1971 11 (kasutamine) on ebaseaduslik. Ebaseaduslik on ka selle elementide (eelkõige jakk, püksid) kasutamine, sest see läheb vastuollu KVTSi § 13 lg 6 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud kaitseväeteenistuse väliste isikute kaitseväelase eraldusmärkide ja vormiriietuse kandmise korraga.12 Enim kantakse kaitseväelase vormiriietusest ebaseaduslikult nn digilaiguvormi.13 Seetõttu oleks vaja, et SP keskenduks kaitseväelase vormiriietuse seadusliku kasutamise kontrollimisel esmajoones just välivormi kasutamisele, sh kandmisele. Välivorm on kaitseväelase tööriietus ning seda kantakse ka lahingus. Seetõttu on see ka suur julgeolekurisk, kui seda ebaseaduslikult kasutatakse. Julgeolekuriski ei evi mitte ainult demilitariseeritud või kaitseväeteenistusväliseks kasutamiseks väljastatud vormiriietus, vaid ka nimetatud vormiriietusega sarnane (vormi)riietus. Seetõttu on oluline, et kõigil isikutel oleks üheselt selge, et ka kaitseväelase vormiriietusega sarnase riietuse valmistamine ja käitlemine (sh valmistamine, müük, vahendamine ja kandmine) on keelatud. Sarnaseks riietuseks peetakse riietust, mis on värvitoonidelt ja mustrilt sarnane kaitseväelase (väli)vormiga või selle kanga mustriga juhul, kui imiteeritakse ainult kangast, aga mitte vormi ennast. Kangamustri kasutamise keelustamine on põhjendatud, sest Kaitsevägi võib tulevikus arendada ja kasutusele võtta täna veel kasutusel mitteolevaid vormielemente (nt digilaigu mustriga T-särk). Kaitseväelase vormiriietusega sarnaseks ei peeta siiski teise riigi relvajõudude vormiriietust, mis võib tunduda eemalt vaadates sarnane.14 Seda eeldusel, et tegemist on teise riigi relvajõudude selgesti eristatava vormiriietusega. Eespool öeldust tulenevalt on vaja tõhusat järelevalvesüsteemi vähendamaks ebaseadusliku vormikandmisega kaasnevaid julgeolekuriske. Selline väärkasutus võib kujutada ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Ka teised riigid on sel põhjusel keelanud muudel isikutel relvajõududes kasutatava vormiriietuse ja sellega sarnase riietuse kandmise ning üldjuhul välivormi demilitariseerita.15 10. Tegevteenistuses teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest vabastamine Kehtiva KVTS-i regulatsiooni järgi on kadett riigikaitselise rakenduskõrgkooli esimese astme õppes õppiv tegevväelasest ohvitserikandidaat, kes võetakse tegevteenistusse õppekava kahekordse nominaalkestuse ajaks, s.o kuueks aastaks. Kadett peab Kaitseväele hüvitama poole õppekoha maksumusest, kui ta eksmatrikuleeritakse enne õppekava täitmist. Riigikaitselise rakenduskõrgkooli põhikursusele asub õppima juba tegevteenistuses olevaid tegevväelasi, näiteks 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljoni seersante, kes aga pärast mõningast õppimist on hinnanud oma võimeid ning mõistavad, et ohvitseriks õppimine pole siiski nende kutsumus, ja soovivad naasta endisele ametikohale, et jätkata Kaitseväes näiteks sõduri või allohvitserina. Selleks, et motiveerida õpingud katkestanud kadette jääma edasi tegevteenistusse teisel ametikohal, ja näitamaks, et Kaitsevägi hoolib oma inimestest, on mõistlik vabastada teisele ametikohale siirduda soovivad kadetid õppekulude hüvitamisest, seades tingimuseks, et nad jätkavad tegevteenistuses tegevteenistuse tähtaja lõpuni. Selleks, et tegevväelased ei lahkuks Kaitseväest, keda on aastas umbes kümme, võiks Kaitsevägi nii toimida. Riigikaitselise 12 Vormiriietuse kandmine kombineeritult erariietusega ei ole lubatud. 13 Välivormi kirjeldus, värvid ja muster on sätestatud kaitseministri 23. oktoobri 2013. a määruse nr 51 „Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord“ §-s 5, §-d 38‒43 ning määruse lisa 5 punktis 5. 14 Näiteks Kanada relvajõudude välivorm on suhteliselt sarnane Eesti välivormiga. 15 Näiteks Soomes, Austraalias, Iirimaal, Leedus, Šveitsis, Saksamaal, Austrias. 12 rakenduskõrgkooli põhikursusel õppimist tuleb vaadelda eraldi ametnike või tegevväelaste ressursimahukast koolitusest, nagu riigikaitselise rakenduskõrgkooli keskastmekursus (magistriõpe) ja Balti Kaitsekolledži kursused, sest põhikursus tähendab erialase kõrghariduse omandamist. Samas kui keskastmekursuse ja Balti Kaitsekolledži kursuste puhul on tegu täiend- või tööalase koolitusega, kus isik täiendab seniseid ameti- või erialaseid teadmisi, oskusi ja vilumusi. Riigikaitselise rakenduskõrgkooli põhikursusel toimub erialavaliku esmane tasemeõpe, milles alles omandatakse ameti- või erialaseid teadmisi ja oskusi ehk õpitakse ohvitseriks. 11. Tegevteenistusse võtmise õigusega ülemale kadeti teenistusest vabastamise kaalutlusõiguse andmine Kehtiva KVTSi § 151 lg 1 järgi tuleb kadett, kes eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu õppetöös või mõnel muul põhjusel enne õppekava täitmist, automaatselt vabastada ka tegevteenistusest. Senise praktika järgi on kadettide hulgas neid, kes on asunud riigikaitselise rakenduskõrgkooli põhikursusele õppima sõduri ametikohalt 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljonist. Õpingute jooksul (enamasti juba esimesel kursusel) on nad hinnanud realistlikult oma võimeid ning võib-olla ka mõistnud, et ohvitseriks saamine ei ole nende kutsumus, ning nad soovivad Kaitseväes jätkata teisel ametikohal, näiteks naasta sõduriks 1. jalaväebrigaadi või valida hoopis allohvitseri karjääritee. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb aga Kaitseväel õppekava mittetäitmise järel eksmatrikuleeritud kadett viivitamatult vabastada tegevteenistusest. Kui vabastatud kadett soovib jätkata Kaitseväes teisel ametikohal, siis tuleb teha uus haldusakt ning ta uuesti tegevteenistusse võtta. See on nii Kaitseväe kui ka tegevteenistust jätkata soovivate isikute jaoks ülemäärane ja otstarbetu töö- ja halduskoormus. 12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevad Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA) ja Kaitseväe arstlikud komisjonid, mis hindavad kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele ja täidavad muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Need on iseseisvad haldusorganid, mis koosnevad tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kantud eriarstidest. Arstliku komisjoni kollegiaalne tegutsemisvorm pärineb ajast, mil kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontroll tugines peamiselt kohapeal tehtavale arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringutele, kuna varasemate andmete kättesaadavus isiku terviseseisundi kohta oli suhteliselt piiratud. Sellest tingituna on siiani otsuse teinud mitu eriarsti, kes annavad terviseseisundi põhjal oma erialases valdkonnas hinnangu isiku sobivuse kohta kaitseväeteenistusse asumiseks. Arvestades, et Tervise Infosüsteemi (edaspidi TIS) kasutuselevõtuga on ülevaade isiku terviseandmetest tänaseks oluliselt paranenud ja sinna kogutud andmeid on alates 2017. aastast võimalik kasutada ka kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud ülesannete täitmiseks, siis ei ole mitmest eriarstist koosneva arstliku komisjoni tegutsemisvorm enam täielikult põhjendatud. Tänaseks on arstlike komisjonide süsteem muutunud nii tervishoiusüsteemi, kodanike kui ka riigi vaates tervikuna liigselt koormavaks ning selle efektiivsus ega jätkusuutlikkus ei ole piisavalt tagatud. Arstliku komisjoni kollegiaalsus on sätestatud praegu kehtivas KVTSis ning selle § 28 lg 3 alusel antud kaitseministri määruses16, mille kohaselt kuulub arstliku komisjoni koosseisu kolm liiget ja nendeks peavad olema tervishoiutöötajate riiklikku registrisse järgmistel erialadel 16 Kaitseministri 26.02.2013 määrus nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ 13 kantud eriarstid: 1) peremeditsiin, sisehaigused, erakorraline meditsiin või töötervishoid; 2) üldkirurgia või ortopeedia; 3) psühhiaatria. Vajaduse korral on arstlik komisjon otsustusvõimeline ka kaheliikmelisena, kuid see võimalus on kehtestatud eeskätt ettenägematute olukordade lahendamiseks. Kõige suurem töökoormus on KRA arstlikel komisjonidel, kes hindavad kutsealuste terviseseisundit nende ajateenistusse kutsumiseks. KRA arstlikud komisjonid toimuvad erinevates asukohtades üle Eesti u 400 korda aastas ning nendes tehakse ettenähtud mahus arstlik läbivaatus ja terviseuuringud u 13 000 isikule. Kuna igas komisjonis osaleb kolm eriarsti, siis tähendab see kokku u 10 000 eriarsti töötundi aastas. Arvestades eriarstide üldist nappust, on KRA jaoks muutunud järjest keerulisemaks leida planeeritud mahus arstlike komisjonide läbiviimiseks vajaliku pädevusega personali ning samal ajal süvendab arstlike komisjonide suur töömaht omakorda ravitööga tegelevate eriarstide vähesust ülejäänud tervishoiusüsteemis. Lisaks arstliku komisjoni töös osalevatele eriarstidele kaasneb oluline koormus ka perearstidele, kelle ülesanne on väljastada igale arstlikku komisjoni kutsutud kutsealusele komisjonile esitamiseks vajalik tervisetõend. Praegu peavad KRA arstliku komisjoni läbima praktiliselt kõik arvele võetud kutsealused (erandiks on ainult puude või vähenenud töövõimega isikud) ning sageli tuleb isikul arstlikus komisjonis käia koguni mitu korda seoses täiendavate terviseuuringute vajaduse või ravi vajava tervisehäirega. Samas on arstliku komisjoni läbiviimine riigi ja tervishoiusüsteemi jaoks väga ressursimahukas ja ka kodaniku seisukohast koormav ning oluliselt otstarbekam oleks lahendus, kus kaitseväeteenistuse kohustuse täitmisega seotud tervisekontroll toimuks vähemalt osaliselt ilma kutsealuse kohalolekuta ehk varasemate terviseandmete põhjal. Kaitseväeteenistuses osalemine on Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev kohustus ning selle täitmine peab olema korraldatud nii riigi kui ka kodaniku seisukohast kõige tõhusamal viisil. Lisaks arstide töökoormuse vähendamisele on eesmärgiks muuta kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli läbimine ka kodanike jaoks lihtsamaks, kuid tegelikkuses sõltub komisjonide tegevuse ümberkorraldamisega saavutatav efekt suuresti sellest, kuidas on tagatud KRA juurdepääs isiku eelnevatele terviseandmetele. Täna on arstlikel komisjonidel vaja TISi andmetele juurdepääsuks isiku nõusolekut, mida on võimalik anda ainult elektrooniliselt TIS patsiendiportaalis. Mitme meetme rakendamise tulemusena on KRA saavutanud tänaseks selle, et terviseandmed avanud kutsealuste osakaal on kasvanud arstliku komisjoni läbinute seas 68%-ni, kuid valdav osa nendest on oma terviseandmed avanud alles arstlikus komisjonis kohapeal, mistõttu võimaliku eelvaliku tegemise seisukohast tänastest meetmetest ei piisa. Praktika näitab, et kuna andmete avamata jätmine kodanikke kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest ei vabasta, siis ei soovi vaid üksikud kutsealused oma terviseandmetele juurdepääsuks nõusolekut mingil põhjusel anda ning enamasti on nad huvitatud sellest, et kohustusliku tervisekontrolli läbimine toimuks võimalikult lihtsalt ja väiksema ajakuluga. Andmete avamiseks vajalikku nõusolekut saab praegu anda vaid elektrooniliselt ID-kaardi või mobiil-ID abil, mistõttu seisneb paljudel juhtudel probleem vajalike tehniliste võimaluste puudumises (nt ID-kaardi kadumine, parooli ununemine jms). Selliste juhtude osakaal ulatub tänase kogemuse põhjal kuni 30%-ni. Nende seas on ka isikuid, kelle terviseseisundi kohta on põhjalikud andmed TISis olemas, kuid andmetele juurdepääsu puudumise tõttu tuleb arstlikul komisjonil tema terviseseisundi hindamiseks teha vajalikud terviseuuringud uuesti või peab isiku raviarst TISis olevad dokumendid KRA jaoks eraldi väljastama. Nii KRA, kodaniku kui ka tervishoiusüsteemi seisukohast on tegemist äärmiselt ebamõistliku ressursikasutusega. 14 Alternatiivseks lahenduseks on kutsealuste tervisekontrolli kutsumisel eelvaliku tegemine perearsti tervisetõendite põhjal, kuid sellisel juhul perearstide koormus ei vähene ning ka KRA ja kodanike jaoks protsess oluliselt ei lihtsustu. Perearsti tervisetõend ei võimalda kaitseväekohustuslase terviseseisundi hindamise kohta lõplikku otsust langetada, vaid selle eesmärk on tagada kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli tegemiseks esmane ülevaade isiku terviseseisundist olukorras, kus muud võimalused terviseandmete saamiseks puuduvad. Arvestades, et TISi kaudu on tagatud tõhus andmevahetus kogu tervishoiusüsteemis, on seal olevate andmete dubleerimine ebamõistlik. Seega ei võimalda perearsti tervisetõendi põhjal eelvaliku tegemine tervisekontrolli mahtu reaalselt vähendada. Lõpliku otsuse tegemiseks peab isik ikkagi avama oma terviseandmed, esitama vajalikud dokumendid paberil või läbima täiendava tervisekontrolli. Probleemiks on ka asjaolu, et perearsti tervisetõendi väljastamine toimub tänaseni paberil ning kuna see jõuab KRAsse koos kutsealusega, siis protsessi tõhustamise asemel on kodanik endiselt kohustatud käima perearsti vastuvõtul, tervisetõendi KRAsse toimetama ning seejärel esitama ka täiendavad dokumendid oma terviseseisundi kohta (või TIS andmed avama). Kui KRA arstlikul komisjonil oleks juba eelvaliku tegemisel juurdepääs TISi andmetele, puuduks vajadus perearsti tõendi järele ning paljudel juhtudel oleksid otsuse tegemiseks vajalikud andmed kohe kättesaadavad. Ka elektroonilise tervisetõendi kasutuselevõtt ei võimaldaks protsessi oluliselt lihtsustada, sest selle põhjal ei saa isiku terviseseisundi hindamise kohta lõplikku otsust langetada. Kuna elektroonilise tervisetõendi väljastaks perearst samuti TISi kaudu, siis on selle nägemiseks ikkagi vaja juurdepääsu TISi andmetele. 13. Vaidemenetluse lihtsustamine Lisaks arstlikele komisjonidele on KVTSis sätestatud Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni (edaspidi vaidekomisjon) kui vaideorgani tegevus arstliku komisjoni otsuse peale esitatud vaiete lahendamisel. Arstlike komisjonide otsused on haldusaktid ning isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib pöörduda kohtusse või ettenähtud vaideorgani poole. Seega täidab ka vaidekomisjon haldusinstantsina õiguskaitsefunktsiooni. KVTSi §-des 215 ja 216 sätestatu kohaselt on vaidekomisjonil õigus kaasata vaide läbivaatamisse eksperte või suunata isik täiendavatele terviseuuringutele, kuid tal puudub pädevus uue otsuse tegemiseks ning seega küsimuse sisuliseks lahendamiseks. Vaidekomisjon saab vaideotsusega anda hinnangu vaidlustatud otsuse seaduslikkusele ning selle vajaduse korral ka tühistada, kuid kehtiv KVTS ei võimalda vaidlustatud otsuse asendamist vaideotsusega. Vaide rahuldamise korral saab vaidekomisjon teha arstlikule komisjonile ettekirjutuse uue otsuse tegemiseks või toimingu sooritamiseks ning seega peab isik pöörduma uuesti KRA või Kaitseväe arstlikku komisjoni. See ei ole kooskõlas haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) sätestatud põhimõttega, mille kohaselt tuleb vaidemenetlus läbi viia lihtsalt, kiirelt, eesmärgipäraselt ja efektiivselt (HMS § 5 lg 2). Lõpliku otsuse tegemise õiguse puudumine muudab isiku terviseseisundi hindamise protsessi tervikuna liiga pikaks, aeganõudvaks ja keeruliseks ning kodaniku selline „jooksutamine“ ei ole hea halduse tavaga kooskõlas. Vaidekomisjoni koosseisu kinnitab kaitseminister ning sellesse kuuluvad kolm tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kantud eriarsti ning kolm Kaitseministeeriumi valitsemisala teenistujat. Vaidemenetluse peamine eesmärk on tagada isiku õigus erapooletule ning pädevale teisesele arvamusele oma terviseseisundi kaitseks seoses 15 kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega, kuid lõpliku otsustusõiguse puudumise tõttu piirdub vaidekomisjoni funktsioon vaidlustatud otsuse juriidilise õiguspärasuse hindamisega ning vaide esitaja tervise kaitse tagamine on kehtiva õiguse järgi sisuliselt teisejärguline ülesanne. Kuna vaidekomisjoni koosseisu kuulub ka mitu eriarsti, siis võiks vaidekomisjoni kui arstliku ekspertorgani pädevuses olla ka uue meditsiinilise sisuga otsuse tegemine, mitte pelgalt õigus hinnata menetlusnormide järgimist. Arvestades, et vaidekomisjon võib vaide läbivaatamisse kaasata ka teisi eksperte ja viia läbi täiendavaid terviseuuringuid, siis saab komisjon nende tulemuste põhjal ka oma hinnangu anda. Praegu saab vaidekomisjon vaide rahuldamise korral teha ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks ning anda seejuures soovitusliku eksperthinnangu, kuid see ei ole esialgsele komisjonile täitmiseks kohustuslik. Seega ei ole piisavalt tagatud isiku õigus oma terviseseisundi kaitseks, kuna lõpliku otsuse tegemisel ei ole kohustust võtta arvesse vaide menetlemisel tuvastatud meditsiinilisi asjaolusid ning otsuse teeb sama komisjon, kelle esialgne otsus vaidlustati. 14. Arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamine KVTS näeb kaitseväeteenistuskohustuslasest arsti ja õe eriala üliõpilastele ette erisused, mille kohaselt neid õpingute ajal ajateenistusse ei kutsuta, vaid nad arvatakse pärast hariduse omandamist, ettenähtud väljaõppe läbimist ning töötama asumist Kaitseväe reservüksuste koosseisu arsti või õe ametikohale. Seaduse eesmärk on kindlustada sõjaolukorra ajaks Kaitseväe reservis piisava hulga tervishoiutöötajate olemasolu vajaliku meditsiinilise toetuse tagamiseks ning ühtlasi tagada kogu riigi tervishoiusüsteemi terviklik toimimine, kuna tervishoiutöötajaid rakendatakse vastavalt nende erialasele ettevalmistusele. Nimetatud erisuse kohaldamiseks näeb kehtiv regulatsioon ette mitmeid lisatingimusi, mille esitamine ei ole täielikult põhjendatud ning mis võivad olla takistuseks soovitava eesmärgi saavutamisel. 15. Reservväelaste arstlik läbivaatus KVTS § 77 lg 1 sätestab reservväelastele kohustuslikus korras arstliku läbivaatuse tegemise 24 tunni jooksul arvates isiku õppekogunemiskohta saabumisest. Läbivaatuse eesmärk on tuvastada reservväelase terviseseisundiga seotud asjaolusid, mis ei võimalda õppekogunemise ajal kaitseväeteenistuses ettenähtud teenistusülesandeid täita. Praktikas on nimetatud läbivaatuse tegemine kõikidele õppekogunemisele ilmunud reservväelastele raskesti teostatav, kuna lühikese aja jooksul tuleb läbivaatus teha väga suurele hulgale reservväelastele, kuid selleks vajalikku meditsiinipersonali ja diagnostikavõimalusi on kohapeal äärmiselt vähe. Pikema etteteatamisega korraldatavate õppekogunemiste korral on isikul võimalus eelnevalt teavitada oma terviseseisundi muutumisest ning vajaduse korral läbida tervisenõuetele vastavuse hindamine arstlikus komisjonis, mistõttu ei ole alati kõikidele kohale ilmunud reservväelastele arstlikku läbivaatust vaja teha. 16. Kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine Alates 01.04.2013 kehtima hakanud KVTSi kohaselt tuleb kõikide kaitseväelaste tööõnnetusi käsitleda vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS) sätestatule, samas kui varasemalt ajateenijate vigastusi tööõnnetusteks ei loetud. Nimetatud muudatus on kaitseväelaste osas kaasa toonud registreeritud tööõnnetuste arvu kolmekordistumise: kui 2012. aastal registreeriti Kaitseväes 135 tööõnnetust, siis 2017. aastal 470. Kaitseväelaste teenistuses kaasneb sõjaväelise väljaõppega kõrgem risk vigastada saada ning tahtmatult tekib mitmeid vigastusi ka siis, kui järgitakse väljaõppele kehtestatud reegleid ja juhiseid. Samas on u 90%-l juhtudest tegemist kergete vigastustega (põrutused, nihestused), mille suhtes oluliselt vähendavaid meetmeid ei ole võimalik rakendada ja seega kaasneb nende kui üksikjuhtumite uurimisega ebamõistlik administratiivne koormus. 16 Alates 01.01.2019 jõustunud TTOSi muudatustega lihtsustatakse kergete tööõnnetuste uurimise korda (tööandja saab ise otsustada uurimise viisi üle) ning Tööinspektsiooni teavitamise kohustus tekib ainult ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul. Seega leevendab TTOSi uus redaktsioon Kaitseväe koormust seoses kergete tööõnnetuste uurimisega, kuid lisaks on vaja kehtestada täpsem regulatsioon selle kohta, millistes olukordades tekkinud tervisekahjustusi käsitletakse ajateenijate puhul tööõnnetustena ning millal kaasneb nendest teavitamise kohustus. Kuigi TTOS võimaldab kaitseväelaste suhtes erisusi kehtestada, ei ole kehtivas KVTSis selleks tööõnnetuse määratluse osas selget volitust antud. 2. Sihtrühm 1. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluste kaasajastamine ning mõistete ühtlustamine Esimene sihtrühm on kaitseväekohustuse-ealised isikud, keda on kohtulikult karistatud. Teise sihtrühma moodustavad Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi. 2. Tegevväelase ametijuhendile esitatavad nõuded ning madalamale ametikohale nimetamine Esimene sihtrühm on Kaitsevägi. Teine sihtrühm on tegevväelased. 3. Ületunnitöö hüvitamise korraldus Esimene sihtrühm on tegevväelased. Teine sihtrühm on Kaitsevägi. 4. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus Esimene sihtrühm on kaitseväelased (tegevväelased, ajateenijad, õppekogunemisel osalevad reservväelased). Teine sihtrühm on Kaitsevägi. 5. Asendusteenistus Esimene sihtrühm on asendusteenistujad. Teise sihtrühma moodustavad Kaitsevägi ja haiglad ning asutused, kus asendusteenistujad oma teenistust läbivad. Kolmas sihtrühm on KRA, kes menetleb asendusteenistujate taotlusi, sõlmib asutuse ja KRA vahel kokkuleppe, milles muu hulgas määratakse kindlaks asendusteenistuja tööaeg, puhkus ning asendusteenistuja, teenistuskoha ja KRA õigused ja kohustused. 6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele Sihtrühmaks on kaitseväelaste lähedased. Hinnanguliselt vajab psühholoogilist abi üks perekond aastas. Tavapäraselt tuleb arvestada kaitseväelase vanemate, elukaaslasega ning lastega. 7. Missioonijärgne tervisekontroll Sihtrühmaks on missioonidel osalenud kaitseväelased. 8. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine 17 Esimese sihtrühma moodustavad tähtajalises teenistussuhtes olevad tegevväelased. Teine sihtrühm on Kaitseväe ja Kaitseliidu palgaarvestuse spetsialistid ja personalitöötajad. 9. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle väljaspool kaitseväeteenistust Esimese sihtrühma moodustavad tegevväelased, kes ei tohi müüa ega muul moel ära anda talle väljastatud teenistusriietust. Teise sihtrühma kuuluvad kaitseväeteenistusvälised isikud, kellele on lubatud teatud tingimustel kaitseväelase vormiriietust kanda, kuid kes ei tohi seda teha valel ajal ega vales kohas. Nendeks 17on: 1) tegevteenistusest vabastatud isikud reservteenistuses osalemiseks; 2) Kaitseväega teenistus- või töösuhtes olevad isikud Kaitseväe tegevuses osalemiseks; 3) Kaitseressursside Ametiga teenistus- või töösuhtes olevad isikud, kes viivad läbi Kaitseväe Värbamiskeskuse tegevust; 4) muu valitsusasutuse ametnikud; 5) Kaitseliidu tegevliikmed Kaitseliidu tegevuses (kui teenistuses) osalemiseks; 6) Kaitseliidu valvurid; 7) Kaitseliiduga töösuhtes olevad isikud; 8) riigikaitseõpetuse õpetajad riigikaitseõpetuse välilaagris osalemise ajaks; 9) riigikaitseõpetust saavad õpilased riigikaitseõpetuse välilaagris osalemise ajaks; 10) Eesti Reservohvitseride Kogu liikmed reservteenistuses osalemiseks; 11) filmivõtete, teatrietenduse või muu kultuuriüritusega seotud isikud. Sihtrühma suurima osa moodustavad Kaitseliidu tegevliikmed, kus suurimaks rikkumiseks on teenistusväline vormiriietuse kandmine (nt jahil, kalal) ning vormiriietuse ja eraldusmärkide ebaseaduslik müümine. Kolmandasse sihtrühma kuuluvad Eestis tegutsevad ettevõtted, kes peavad teadma, et kaitseväelase vormiriietust ja sellega sarnast riietust ei tohi ebaseaduslikult valmistada. Siia kuuluvad nii võimalikud vormiriietuse, eraldusmärkide ja kanga tootjad ja edasimüüjad, õmblusettevõtjad kui ka erinevad vormiriietuse sarnast riietust kasutavad organisatsioonid (nt airsoft-klubid). Neljanda sihtrühma moodustavad riigis viibivad välismaalased. Ka kriisisituatsioonis võib riigis viibida isikuid, kes ei ole kodanikud ega esinda Kaitseväge, kuid kaitseväelase vormiriietuse kandmisega tahavad olla sellisena tajutud. 10. Tegevteenistuses teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest vabastamine Esimene sihtrühm on riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppivad kadetid. Teine sihtrühm on Kaitsevägi. Kaitseväe jaoks on oluline hoida juba süsteemis olevaid tegevväelasi. 11. Tegevteenistusse võtmise õigusega ülemale kadeti teenistusest vabastamise kaalutlusõiguse andmine Esimene sihtrühm on riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppivad kadetid. 17 VTK koostamise ajal on määrus muutmisel ning loetelusse lisanduvad: reservis olev isik ning reservtervishoiutöötajalt nõutavat väljaõpet läbiv isik. 18 Teine sihtrühm on Kaitsevägi sellepärast, et organisatsioon ei kaotaks juba süsteemis olevaid tegevväelasi. 12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine Esimesse sihtrühma kuuluvad kaitseväekohustuslased ja kaitseväekohustust võtta soovivad isikud. Teise sihtrühma moodustavad arstlikesse komisjonidesse kuuluvad eriarstid ning kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute perearstid. Kolmandas sihtrühmas on KRA ja Kaitsevägi. 13. Vaidemenetluse lihtsustamine Esimeses sihtrühmas on KVTSis sätestatud arstliku komisjoni otsuse vaidlustanud isikud. Teise sihtrühma moodustavad vaidekomisjon ning KRA ja Kaitseväe arstlikud komisjonid. 14. Arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamine Esimeses sihtrühmas on kaitseväeteenistuskohustuslased, kes omandavad või on juba omandanud kõrghariduse arsti või õe erialal. Teise sihtrühma moodustavad KRA ja Kaitsevägi. 15. Reservväelaste arstlik läbivaatus Esimeses sihtrühmas on reservis olevad isikud ning reservväelased, kes osalevad Kaitseväe korraldatavatel õppekogunemistel. Teise sihtrühma moodustavad Kaitsevägi ning Kaitseväe koosseisus õppekogunemistel arstliku läbivaatuse tegemiseks kaasatavad tervishoiutöötajad. 16. Kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine Esimese sihtrühma moodustavad kaitseväelased, sh ajateenijad. Teises sihtrühmas on Kaitsevägi. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus 1. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastuse saamise aluse kaasajastamine ning mõistete ühtlustamine 1.1. Karistusseadustikust tulenevate süüteokoosseisude asjakohasus Eesmärk on ajakohastada süüteo toimepannud isikute kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluseid, lähtudes kohtu poolt antud hinnangust süüteo raskusele ning mõistetud karistusele. Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtuvalt eeltoodust tuleb KVTSis kaotada piirangud, mis käsitlevad konkreetseid KarSi peatükke ning välistused tuleb kehtestada, lähtudes isikule mõistetud karistuse määrast. Kaitseväekohustuse täitmisest välistatakse I astme kuriteo toimepannud isikud ning isikud, kellele on mõistetud karistuseks enam kui ühe aasta pikkune vangistus II astme süüteo eest. Eesmärk ei ole ajateenistusse või õppekogunemisele suunatavate isikute arvu suurendamine, vaid kehtestatud välistused peavad olema asjakohased ning põhjendatud. 1.2. Mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ ühtlustamine õigusselguse tagamiseks 19 Ühtlustatakse KVTSi ja KarSi mõisteid selleks, et tagada õigusselgus sätete rakendamisel. KVTSi sätetes, mille alusel isik jäetakse ajateenistusse või õppekogunemisele kutsumata, asendatakse mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ selgitusega, et vabastamine toimub vaid juhul, kui isikule mõistetakse reaalne vangistus, ning tingimisi karistuse puhul vabastamist ei toimu. 2. Tegevväelase ametijuhendile esitatavad nõuded ning madamale ametikohale nimetamine 2.1. Ametijuhendile esitatavate nõuete korrastamine Eesmärk on muuta tegevväelase ametijuhendile ning ametikohale nimetamisele kehtestatavad nõuded paindlikumaks. KVTSi muudetakse selliselt, et ametikoha asukoht märgitakse ainult teenistusse võtmise ja ametikohale nimetamise käskkirjas, mitte enam ametijuhendis. Sellega kaob ametikoha asukoha dubleerimine erinevates dokumentides, samuti ei ole ametikoha asukoha nimetamine ametijuhendis ettenähtud ATSis. Ametikoha asukoha muutmisel ei pea muutma ametijuhendit, vaid ametikoha asukoht fikseeritakse ametikohale nimetamise käskkirjas. 2.2. Mõiste „madalam ametikoht“ KVTSis kaotatakse seni sisustamata mõiste „madalam ametikoht“ ning KVTSis sätestatakse madalama palgatasemega ametikohale nimetamise kord ja ulatus. Sisustamata õigusmõiste kaotamine ning madalama palgatasemega ametikohale nimetamise kord loob õigusselguse ning muudatuse tulemusena on tagatud tegevväelastele sissetuleku kindlus ja Kaitseväele paindlikum teenistuse korraldamine. 3. Ületunnitöö hüvitamise korraldus KVTSis luuakse alus ületunnitöö hüvitamiseks tegevväelasele, kes on suunatud riigisisesele lähetusele. Muudatuse eesmärk on võimaldada hüvitada riigisisesel lähetusel tehtud ületunnitöö lisaks puhkeaja andmisega ka rahaliselt vastavalt tegevväelase sooviavaldusele. 4. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus KVTSi täiendatakse selliselt, et struktuuriüksuse ülemal tekib õigus volitada distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus enda poolt määratud kaitseväelasele olukorras, kus ülemal endal ei ole võimalik distsiplinaarkinnipidamist kohaldada. Eesmärk on kaitsevälise distsipliini järjepidev tagamine. 5. Asendusteenistus 5.1. Kaitseväe ja haiglate lisamine asendusteenistuja teenistuskohana Kavandatava muudatuse eesmärk on laiendada asendusteenistuja teenistuskohtade valikuid. Asendusteenistujal on võimalik lisaks täna seaduses kehtestatud kohtadele valida teenistuskohaks Kaitseväe üksus või haigla, kus tal on võimalik saada riigikaitseline väljaõpe mittesõjalisel ametikohal ning mis ei lähe vastuollu tema usuliste ja kõlbeliste tõekspidamistega. Asendusteenistujate jaoks laieneb teenistuskohtade valik ning töökohad on tänasest mitmekülgsemad, samuti laieneb teenistuskohtade valik geograafiliselt. Kaitseväel ja haiglatel on võimalik ametisse võtta asendusteenistuja, kellele on küll vaja anda väljaõpe, kuid pole tarvis maksta töötasu, kuna asendusteenistujatele maksab igakuist toetust Kaitseressursside Amet. Samuti on nii tulevikus rohkem väljaõpetatud isikuid, kes saavad panustada laiapindsesse riigikaitsesse. 5.2. Asendusteenistusest tervislikel põhjustel puudumine Kavandatava muudatuse eesmärk on ära hoida asendusteenistuja määratust varasemat teenistusest vabanemist. Asendusteenistuja kutsutakse arstlikku komisjoni siis, kui ta on olnud 20 kolme järjestikuse teenistuskuu jooksul kokku vähemalt 30 päeva haige, mitte 30 päeva järjest haige, nagu tänane seadus sätestab. Asendusteenistuja täidab kaitseväekohustust, seetõttu on oluline tema terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Mittevastavuse korral vabastatakse isik asendusteenistusest. 5.3. Asendusteenistuse reservteenistus Kavandatava muudatuse eesmärk on luua ka asendusteenistuse läbinutele reservteenistus, ehk kutsuda neid isikuid Kaitseväe õppekogunemistele ja asutuste õppustele. Asendusteenistuse läbinuid on võimalik kaasata Kaitseväe õppekogunemisele ning vajaduse korral Päästeameti, haiglate ja teiste teenistuskohtade läbiviidavatele õppustele. Nii säilitavad asendusteenistujad teenistuses saadud väljaõppe ning on valmis oma oskusi ja vilumusi kriisi ajal rakendama. 6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele Igasuguse psühholoogilise abistamise eesmärk on saavutada abistatava maksimaalne iseseisvus ja pikaajaline toimetulek. Hukkunud või raske tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnale psühholoogilise abi andmise eesmärk on aidata perekonnal üle saada kriisist, nõustada perekonda ning aidata perel leida uus toimetulekumudel. 7. Missioonijärgne tervisekontroll Praeguse läbiviidav tervisekontroll 30 päeva jooksul alates missioonilt naasmisest võimaldab tuvastada konkreetseid kaebusi seoses füüsilise tervisega, võimalikke nakkusi ja muud taolist. Vaimse tervise häired avalduvad reeglina hiljem ning on seni olnud alatuvastatud. Võimalike vaimse tervise häirete paremaks tuvastamiseks on vaja viia läbi täiendav tervisekontroll kuni 90 päeva pärast missioonilt naasmist. See kontroll võib seisneda nii testides, individuaalses nõustamises kui ka grupitöödes. Samuti on võimalik, et vastavalt missiooni spetsiifikale kasutatakse tervisekontrolli läbiviimiseks eri missioonide puhul erinevaid meetodeid. Konkreetse meetodi valib Kaitseväe meditsiiniteenistus. Muudatuse eesmärk on võimaldada senisest paremini tuvastada ja seirata missioonilt naasnud kaitseväelaste vaimse tervise probleeme. Pikaajaliselt tähendab see tõhusamat ja aegsamat ravi ning seega paraneb kaitseväelaste tervislik seisund tervikuna. 8. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine Katkematu tegevteenistussuhte jätkumisel tähtajalisest teenistusest vabastamisel ning uuesti tähtajaliselt või tähtajatult tegevteenistusse võtmisel ei maksta välja lõpparvet ning säilib tegevväelase kasutamata jäänud puhkus. 9. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle väljaspool kaitseväeteenistust Eesmärk on luua toimiv järelevalvesüsteem kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise, valdamise ja käsutamise üle. Kaitseväel (täpsemalt SP-l) on võimalus teha järelevalvet kaitseväelase vormiriietuse kasutamise üle ka väljaspool kaitseväeteenistust, sealhulgas konfiskeerida rikkumise ese. Samuti on KarSi § 277 rakendamiseks loodud õiguslik alus läbi kaitseväelase vormiriietuse ja ametitunnuste ebaseadusliku kasutamise kirjeldamise KVTSis, st seaduses on kirjas, mis on keelatud käitumine. SP saab õiguse sel eesmärgil vajaduse korral kaitseväeteenistuse väliseid isikuid peatada ja küsitleda, isikut kinni pidada kuni politsei saabumiseni, rakendada turvakontrolli, vallasasja läbi vaadata, valdusesse siseneda ja see läbi vaadata, võtta vallasasi hoiule või see konfiskeerida. Järelevalve tõhustamine on üks julgeolekuriski vähendamise meede. Rikkumise eest on ette nähtud 21 juriidilisele ja eraisikule karistused väärteona või teatud juhtudel ka kriminaalkorras vastavalt rikkumise suurusele ja muudele asjaoludele, mis määratakse seadusega. See tähendab muu hulgas, et kui isik kasutab tahtlikult kaitseväelase vormiriietust eesmärgiga tekitada kriisiolukorras segadust ning heita oma tegemistega halba valgust Kaitseväele või Kaitseliidule, on isikule võimalik karistusena määrata ka vangistus. 10. Tegevteenistuses teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest vabastamine Kavandatava muudatuse eesmärgiks on riigikaitselisest rakenduskõrgkoolist õppekava mittetäitmisel eksmatrikuleeritud kadetile anda võimalus jätkata tegevteenistust Kaitseväes teisel ametikohal nii, et ta ei pea hüvitama Kaitseväele poole õppekoha maksumusest. Nii toimides ei lahkuks tegevväelased teenistusest. Selliseid isikuid on aastas umbes kümme. 11. Tegevteenistusse võtmise õigusega ülemale kadeti teenistusest vabastamise kaalutlusõiguse andmine Eesmärk on luua regulatsioon, mille kohaselt ei toimuks riigikaitselisest rakenduskõrgkoolist enne õppekava täitmist eksmatrikuleeritud kadeti tegevteenistusest vabastamine automaatselt, vaid teenistusse võtmise õigusega ülem saaks kaaluda, lähtudes isiku võimetest, oskustest, senistest töökogemustest ja motivatsioonist, kas vabastada kadett tegevteenistusest või määrata ta teisele ametikohale. Praegune regulatsioon on ülemäärase töökoormusega Kaitseväele ega arvesta tegevväelastega, kes vaatamata edasijõudmatusele kõrgkooliõpingutes soovivad jätkata teenistust Kaitseväes teisel ametikohal. 12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine Kavandatavate muudatuste peamine eesmärk on vähendada KVTSis sätestatud tervisekontrolli mahtu nii arstide töökoormuse kui ka terviseuuringute tegemise seisukohast ning ühtlasi muuta süsteem senisest kodanikusõbralikumaks. Ettepanek on kaotada arstliku komisjoni kollegiaalne otsustusvorm ning staatus iseseisva haldusorganina. Selle asemel on kavas anda kehtivas KVTSis sätestatud arstlike komisjonide otsustuspädevus KRAle ja Kaitseväele ning kaasata nende tegevusse ekspertarstid sarnaselt Sotsiaalkindlustusametis puude tuvastamisel ja Töötukassas töövõime hindamisel kasutatava süsteemiga. See võimaldab oluliselt vähendada eeskätt KRA ülesannete täitmisse kaasatud eriarstide töökoormust ning kasutada nende ressurssi senisest otstarbekamalt, kuna kindlaksmääratud arstliku komisjoni koosseisu asemel saab isiku terviseseisundi hindamise kohta otsuse teha üks arst ning teiste eriarstide kaasamine toimub vastavalt vajadusele. Ka Kaitseväel oleks võimalus korraldada praeguse Kaitseväe arstliku komisjoni tegevust KVTSis sätestatud ülesannete täitmisel senisest efektiivsemalt. Muudatusega soovitakse oluliselt tõhustada KRA töökorraldust kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamisel. Nii kodanike kui ka eriarstide koormuse vähendamiseks on eesmärk, et esmase valiku kutsealuste ajateenistusse kutsumisel teeb KRA ekspertarst, kes hindab juba TISis olemas olevate andmete põhjal, kas isik vajab täiendavat tervisekontrolli või mitte. Sama kehtib ka reservis olevate isikute ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute kohta. Kui ekspertarsti hinnangul on TISis olemas piisavad andmed, mis tõendavad, et isikul ei ole haiguse või vigastuse tõttu võimalik kaitseväeteenistusse asuda, siis saab ta teha kohe KRAle ettepaneku isiku ajateenistusse kutsumata jätmise või tervisehäire ravimiseks ajapikenduse andmise kohta otsuse tegemiseks ilma, et isik oleks kohustatud selleks eraldi tervisekontrolli kohale tulema. Sellisel juhul saab otsuse langetada KRA ekspertarst ning mitme eriarsti kaasamine ei ole vajalik. Samuti ei tekiks enam vajadust perearsti tervisetõendi järele, mistõttu väheneb ka perearstide töökoormus. 22 Lisaks eelvalikule on muudatuse eesmärk tõhustada ajateenistusse kutsutavatele isikutele tervisekontrolli tegemist. Ettepaneku kohaselt tehakse KRAs arstlik läbivaatus ja terviseuuringud edaspidi ainult isikutele, kes potentsiaalselt asuvad kaitseväeteenistusse. Kuna kõikidele kutsealustele enam tervisekontrolli ei tehta, siis väheneb KRA ülesannete täitmisse kaasatavate eriarstide töökoormus ning nende ülesandeks jääb hinnata ainult nende isikute terviseseisundit, keda reaalselt ootab ees kaitseväeteenistuskohustuse täitmine. Käesoleval ajal läbib KRA arstliku komisjoni keskmiselt 40 kutsealust korraga ning igale isikule peavad nõutava läbivaatuse tegema kõik arstliku komisjoni koosseisu kuuluvad eriarstid. Kui tervisekontrolli kutsutavate isikute arv väheneb, saab olemasolevat eriarstide ressurssi kasutada eesmärgipärasemalt ning vajaduse korral viia tervisekontrolli läbi senisest põhjalikumalt. Kollegiaalse otsuse asemel antakse õigus teha kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamise otsus kindlaksmääratud ekspertarstidele, teisi eriarste kaasatakse vajaduse korral konsultantidena kutsealuse terviseseisundile hinnangu andmiseks nende erialases valdkonnas. Muudatus toob kaasa ka bürokraatia vähenemise, kuna eraldi haldusotsuste tegemise asemel saab KRA korraga hinnata isiku terviseseisundi vastavust kehtestatud tervisenõuetele ning otsustada ajateenistusse asumise üle. Ka kodaniku jaoks muutub otsustusprotsess seeläbi tunduvalt selgemaks, kuna otsuste vaidlustamisel puudub vajadus KRA ja arstliku komisjoni kui eraldi haldusorganite tehtud otsuste eristamiseks. Kirjeldatud eesmärkide saavutamisel mängib väga olulist rolli asjaolu, kas KRA ekspertarstidel on eelvaliku ja otsuste tegemiseks olemas juurdepääs kaitseväekohustuslaste terviseandmetele või mitte. Käesoleval ajal on arstlikel komisjonidel juurdepääs isiku terviseandmetele ainult isiku nõusolekul. KRA on kasutusele võtnud mitmeid meetmeid, et kutsealuste seas soodustada terviseandmete avamist seoses arstliku komisjoni läbimisega. Selleks saadetakse kutsealustele korduv teavitus juba enne nende arstlikku komisjoni kutsumist ning lisaks on terviseandmete avamiseks vajaliku elektroonilise nõusoleku andmine võimalik ka arstlikus komisjonis kohapeal. Sellegipoolest on enne arstliku komisjoni toimumist oma terviseandmed avanud keskmiselt vaid 30% komisjoni kutsutud kutsealustest, samas kui komisjoni läbinud isikute seas on see näitaja keskmiselt 65%. Seega olenemata korduvast teavitamisest avab suur osa kutsealustest oma terviseandmed alles kohapeal ning u 30−35% komisjoni läbinud kutsealuste puhul jäävadki andmed suletuks põhjusel, et neil puuduvad kohapeal olles võimalused oma andmete avamiseks (nt ID-kaart kadunud, parool ununenud jms probleemid). Arstlike komisjonide kui eraldiseisvate haldusorganite likvideerimisega on kavas korrastada ka KVTSis sätestatud ülesannete täitmisel osalevate arstide staatust nende töösuhte osas. Kehtiva KVTSi § 28 lg 1 kohaselt kinnitab kaitseminister arstliku komisjoni liikmeks määratud isikute nimekirja ning sellesse võivad kuuluda eriarstid, kes on kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kindlaksmääratud erialadel. Käesoleval ajal on sellesse nimekirja arvatud kokku 117 eriarsti, neist 106-le on antud õigus olla KRA arstliku komisjoni liige. Arstliku komisjoni koosseisu kinnitab nimekirja kantud eriarstide seast selle ametiasutuse (KRA, Kaitsevägi) juht, mille juures arstlik komisjon tegutseb (KVTS § 28 lg 2). Kuna arstlikud komisjonid on eraldiseisvad haldusorganid, siis ei kuulu need KRA ega Kaitseväe koosseisu ning komisjoni liikmetel puudub nende asutustega ka töö- või teenistussuhe. Selline tegutsemisvorm on olnud segadusttekitav ning vajab senisest selgemat regulatsiooni. Eraldiseisvate haldusorganite likvideerimine ning otsustusõiguse andmine KRA-le ja Kaitseväele annab võimaluse korrastada kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli tegijate töösuhte staatust ning kaasata ekspertarste ja teisi eriarste KRA ja Kaitseväe ülesannete täitmisse vastavalt vajadusele kas avaliku teenistuse või töölepingulise suhtena või teenuse osutamise vormis. Kaitseministri määruse tasemel kehtestatakse nõuded ekspertarstide kvalifikatsioonile, kuid teenistusse 23 võtmise või lepingu sõlmimise õigus on kavas anda ametiasutuse juhile. Käesoleval ajal on arstliku komisjoni liikmete töö tasustamise ulatus kehtestatud samuti kaitseministri määruses, kuid ka see peaks olema ametiasutuse juhi otsustada. Täiendava muudatusena on kavas tuua KVTSi § 31 lg-s 6 sätestatud volitusnormi (kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuete kehtestamine) puhul otsustuspädevus Vabariigi Valitsuse määrusest astme võrra madalamale ehk kaitseministri määruse tasandile. Tegemist on sisu poolest väga spetsiifilise regulatsiooniga ning kuna selle rakendamine kuulub ainult Kaitseministeeriumi valitsemisalasse, siis ei ole dokumendi kehtestamine Vabariigi Valitsuse tasemel põhjendatud. 13. Vaidemenetluse lihtsustamine Kavandatava muudatuse kohaselt saab vaidekomisjon õiguse meditsiinilise sisuga otsuse tegemiseks kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisel ning samuti muude KVTSis sätestatud otsuste kohta esitatud vaiete lahendamisel. Vaideotsus asendaks vaidlustatud haldusakti täielikult, st vaidlusalune küsimus lahendatakse sellega uuesti. Eelkõige tagab see isikute parema õiguskaitse: lõpplahendus saabub kiiremini, sest vaideotsusega otsustatakse asi sisuliselt ning puudub vajadus asja sisulist menetlust lähteorganis jätkata. Ka enesekontrollifunktsiooni rakendumine oleks efektiivsem, sest vaideorgan saaks kohe asja sisuliselt õigesti lahendada; asja koos juhistega lähteorganile tagasisaatmise puhul on alati oht, et lähteorgan ei saa neist juhistest aru või eirab neid. Lisaks on see vähem koormav haldusmenetlusele, sest asja lahendataks vaid üks kord ning see oleks paremini kooskõlas haldusmenetluse lihtsuse ja efektiivsuse nõudega. Arstlike komisjonide osas on käesolevas väljatöötamiskavatsuses tehtud ettepanekud suuremateks ümberkorraldusteks, mille kohaselt lõpetatakse nende tegevus kollegiaalsete haldusorganitena ning selle asemel on kavas anda otsustusõigus KVTSis sätestatud ülesannete täitmisel kindlaksmääratud ekspertarstidele. Ka vaidemenetluse puhul on reformi käigus võimalik loobuda eraldiseisva vaideorgani tegevusest ning korraldada vaiete lahendamist edaspidi KRA ja Kaitseväe siseselt, kuid sellegipoolest on kavas jätkata vaidekomisjoni tegevust senisel kujul. Kui arstlike komisjonide puhul tagab ekspertarsti ainuisikuline otsustusõigus suure töömahu tõttu kollegiaalse töövormiga võrreldes märgatavalt efektiivsema ressursikasutuse, siis vaideorgani puhul tagab suurema eesmärgipärasuse just kollegiaalne tegutsemisvorm. Mitme eriarsti osalemisega on vaideotsuse tegemisel paremini tagatud vaide esitanud isikute tervise kaitseks teisese arvamuse andmine ning arvestades, et vaidemenetluse maht on suhteliselt väike (u 100 vaideotsust aastas), siis ei kaasne vaidekomisjoni tegevusega ka tervishoiusüsteemi jaoks märkimisväärset lisakoormust. KVTSi § 215 lg 1 p 2 kohaselt on vaidekomisjoni ülesanne ka arstlike komisjonide töö metoodiline juhendamine, mistõttu täidab vaidekomisjon olulist funktsiooni Kaitseministeeriumi valitsemisalas ühtse praktika tagamisel seoses kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamisega. 14. Arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamine Kavandatavate muudatuste eesmärk on kaotada põhjendamatud lisatingimused arsti või õe eriala üliõpilastele ajateenistusse kutsumata jätmise või ajateenistusse asumisest vabastamise sätete kohaldamisel ning võimaldada vajaduse korral ajateenistusest vabastamist seoses nimetatud erialadel õppima asumisega ka juhul, kui tegemist on juba ajateenistusse asunud isikuga. 24 15. Reservväelaste arstlik läbivaatus Kavandatava muudatuse eesmärk on kiirendada õppekogunemisel osalevate reservväelaste formeerimisprotsessi ning muuta kohapeal ettenähtud arstliku läbivaatuse tegemine paindlikumaks. Ulatuslike ning lühikese etteteatamisega kokkukutsutavate õppekogunemiste korral on arstliku läbivaatuse tegemine kõikidele reservväelastele liialt aeganõudev ning praktikas ei ole selle järele ka vajadust. Pikema etteteatamise korral on õppekogunemisele kutsutud isikutele tagatud võimalus juba eelnevalt teavitada oma terviseseisundi muutumisest ning taotleda õppekogunemisel osalemisest vabastamist. Õppekogunemise ajal tehtava arstliku läbivaatuse eesmärk on seega tuvastada selliseid terviseprobleeme, mis on ilmnenud vahetult enne õppekogunemise toimumist ja mis võivad takistada sellel osalemist. 16. Kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine Kavandatava muudatuse eesmärk on sätestada KVTSis võimalus kehtestada Kaitseväe-siseselt täpsem kord, mille alusel toimub kaitseväelaste tööõnnetuste registreerimine ja uurimine. Alates 01.01.2019 jõustunud TTOSi muudatustega lihtsustatakse kergete tööõnnetuste uurimise korda ning antakse tööandjale õigus otsustada uurimise viisi ja toimingute üle, kuid lisaks sellele vajab selgust ka küsimus, millistes olukordades tekkinud tervisekahjustusi käsitletakse kaitseväelaste (eeskätt ajateenijate) puhul tööõnnetustena ja milliseid mitte. Tööõnnetuse definitsioon on sätestatud TTOSi § 22 lg-s 1, mille kohaselt loetakse tööõnnetuseks töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. KVTSi § 192 lg 1 alusel kohaldatakse kaitseväelaste teenistustingimustele TTOSis sätestatut, arvestades KVTSis sätestatud erisusi. Kuna tööõnnetuste käsitlemise kohta ei ole KVTSis praegu erisusi kehtestatud, siis tuleb lähtuda TTOSis toodud definitsioonist. Mõnevõrra tekitab segadust ka KVTSi §-s 203 toodud regulatsioon, mis seoses kaitseväelaste teenistusalaste tagatiste saamise õiguse tekkimisega määratleb olukorrad, mida ei loeta teenistusülesande täitmiseks. Kuna teenistusülesande täitmisel saadud tervisekahjustuste ja tööõnnetuste käsitlemine ei toimu täpselt samadel alustel, siis vajaksid erisused Kaitseväe- siseselt täpsemat määratlemist. Näiteks ajateenija puhul, kes saab teenistusest vabal ajal, kuid teenistuskoha territooriumil viibides sporti tehes vigastada, ei ole tegemist tööõnnetusega, kuid KVTSi § 203 alusel loetakse see teenistusülesannete täitmiseks. Samas tegevväelaste puhul on sportimise kui tööandja huvides tegutsemise käigus saadud tervisekahjustused käsitletavad tööõnnetustena, kuid nende puhul ei loeta teenistusest vabal ajal aset leidnud sündmusi teenistusülesande täitmiseks. Muudatuse eesmärk on sätestada KVTSis võimalus Kaitseväe-siseselt nii tööõnnetuste käsitlemist kui ka kergete vigastuste uurimist puudutava korra kehtestamiseks. 2017. aastal registreeriti Kaitseväes kokku 470 tööõnnetust, millest 429 olid kerged ja 41 rasked vigastused. Tegevväelaste ja töötajate õnnetustes kaasnes vaid 65 juhul kerge vigastusega ka ajutine töövõimetus, kuid ajateenijate puhul ajutist töövõimetust ei eristatud. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Kehtiv regulatsioon vastavalt probleemipüstitusele 1−4. Seadused 25  Kaitseväeteenistuse seadus – reguleerib ajateenistuse, reservteenistuse ja tegevteenistusega seonduvat  Karistusseadustik  Avaliku teenistuse seadus 5. Seadused  Kaitseväeteenistuse seadus – reguleerib asendusteenistuse ja reservteenistusega seonduvat Määrused  Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määrus nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“  Kaitseministri 06.02.2013 määrus nr 7 „Ajateenijale ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“  Kaitseministri 11.12.2012 määrus nr 14 „Ajateenijale ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“ 6−7. Seadused  Kaitseväeteenistuse seadus – reguleerib kaitseväelase pereliikmete psühholoogilist abistamist ning tegevväelaste tervisenõudeid ja tervisekontrolli korda Määrused  Kaitseministri 15.03.2013 määrus nr 15 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord“ reguleerib kaitseväelase pereliikmele psühholoogilise abi teenusena sisseostmist 8. Seadused  Kaitseväeteenistuse seadus – reguleerib lõpparve maksmist tegevteenistusest vabastamisel 9. Seadused  Kaitseväeteenistuse seadus  Karistusseadustik – sätestab süüteokoosseisu (ametniku vormiriietuse ja ametitunnuste ebaseaduslik kasutamine)  Riigivaraseadus  Korrakaitseseadus  Kaitseväe korralduse seadus – reguleerib, millised on Kaitseväe sümbolid ja kuidas neid võib kasutada Määrused  Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018 määrus nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“  Kaitseministri 23. oktoobri 2013 määrus nr 51 „Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord“  Kaitseministri 16. oktoobri 2013 määrus nr 50 „Sõjaväeliste auastmete eraldusmärgid“ 26  Kaitseministri 20. juuni 2016 määrus nr 8 „Kaitseväeteenistusväliste isikute loetelu, kellele võib väljastada kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse, ning nimetatud isikutele kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse väljastamise tingimused ja kord“  Kaitseministri määrus „Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja kasutamise kord“ (eelnõu). Käskkirjad:  Kaitseministri 30. septembri 2010 käskkiri nr 368 „Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise kord“  Kaitseväe juhataja 18. märtsi 2010 käskkiri nr 99 „Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise kord“  Kaitseväe juhataja 18. juuni 2014 käskkiri nr 174 „Sõjaväepolitsei põhimäärus“ 10−11. Seadused  Kaitseväeteenistuse seadus – reguleerib tegevväelaste vabastamist tegevteenistusest eksmatrikuleerimisel enne õppekava täitmist ja õppekoha maksumuse hüvitamist Kaitseväele Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2019−2022 (KMAK 2019−2022) personalikava näeb ette pideva tegevväelaste arvu kasvu, mistõttu on iga tegevväelase väljumine süsteemist käsitletav kahjuna. 12−16. Seadused  Kaitseväeteenistuse seadus – reguleerib kaitseväeteenistuskohustuse täitmist, arstlike komisjonide tegevust ja juurdepääsu isiku terviseandmetele, arstliku läbivaatuse tegemist reservväelastele, arstlike komisjonide otsuste peale esitatud vaiete menetlemist  Töötervishoiu ja tööohutuse seadus – reguleerib tööõnnetuste käsitlemist  Haldusmenetluse seadus – reguleerib vaidemenetluse üldpõhimõtteid Määrused  Kaitseministri 26.02.2013 määrus nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringutele suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“  Kaitseministri 19.12.2016 määrus nr 25 „Kaitseväe arstliku komisjoni, Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“  Kaitseministri 01.02.2013 määrus nr 5 „Tervisetõendil esitatavate andmete loetelu, tõendi väljastamise eest tasumise kord ja tervishoiuteenuse osutajale makstava tasu piirmäär“  Kaitseministri 22.03.2013 määrus nr 23 „Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni töökord“ 27 5. Tehtud uuringud 1−4. Antud probleemikirjelduste kohta ei ole uuringuid koostatud. 5. Õiguskantsleri nõunikud intervjueerisid 2017. aastal 36 asendusteenistujat ja 40 asendusteenistuse korraldamise eest vastutavat inimest. Lisaks analüüsiti 87 asendusteenistuse lepingut, 143 teenistusse määramise otsust ja 145 taotlust teenistusse määramiseks.18 6. 9/11-järgne aeg, ehk olukord, kus lääneriigid on tavapäraste rahuvalvemissioonide asemel osalenud nii sõjaväelaste kui ka nende perede jaoks kurnavatel Iraagi ja Afganistani missioonidel, on kaasa toonud uue laine militaarperede uuringuid. Nähakse, et uued nõudmised ja varasemast palju mobiilsem teenistus kujutab endast pereliikmetele täiendavat stressi ning viib muuhulgas ka pereliikmete varasemast suurema integreerumiseni relvajõududesse. 7. Üldiselt hinnatakse, et Iraagi ja Afganistani missioonid on olnud viimaste aastakümnete kurnavaimad missioonid, mille veteranide seas on vaimse tervise häirete esinemine palju sagedasem füüsiliste vigastuste saamisest missioonipiirkonnas. Loomulikult on vaimse tervise häirete esinemine individuaalne, sõltub traumaatilistes sündmustes osalemisest, teenistusülesannete iseloomust, asukohast ning missiooniperioodist. Eri autorid on eelnimetatud põhjustel saanud erinevaid tulemusi kõige sagedasemate vaimse tervise häirete pingerea kohta, kuid üldiselt saab väita, et esikolmikus on põhilisteks häireteks traumajärgne stressihäire, ärevushäire ja depressioon. Teenistusülesannete täitmisest tingitud psühhiaatriliste häirete avaldumine on väga individuaalne ning konkreetset peiteperioodi ei ole võimalik määratleda. Sellegipoolest eeldab RHK-10 ärevushäire puhul kuni mitme kuu pikkust sümptomite esinemist ning traumajärgse stressihäire puhul oodatakse sümptomite avaldumist mõnest nädalast kuni mitme kuuni19. USA Veteranide Ameti juhendi kohaselt saab traumajärgse stressihäire sümptomeid kontrollima hakata vähemalt 30 päeva pärast missioonilt naasmist 20. Seega saab lugeda eelnõus sätestatavat 90-päevast perioodi piisavaks vaimse tervise häirete tuvastamisel ja seiramisel. 8−16. Antud probleemikirjelduste kohta ei ole uuringuid koostatud. 6. Kaasatud osapooled 1−4. Kaitsevägi, Kaitseliit, Kaitseressursside Amet. 5. Seaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse koostamisse kaasati Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet. Kaasata plaanitakse ka Sotsiaalministeerium ja haiglate esindusorganisatsioon Haiglate Liit. Osapooled on plaanitud kaasata ka eelnõu koostamisele. 6−7. Kaitseväe Toetusteenuste Keskus, Kaitseväe peastaap; MTÜ Eesti Kaitseväe Veteranid. 8−9. Kaitsevägi, Kaitseliit. 10−11. Kaitsevägi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. 12−16. Kaasatud osapooli ei olnud. 18 20.04.2018 õiguskantsleri kiri nr 2014010169/1.1-29/18/1745 19 Maailma Terviseorganisatsioon (1992). Rahvusvaheline haiguste klassifikaator (RHK-10). Genf 20 Department of Veterans Affairs (2010). VA/DoD Clinical Practice Guideline for Management of Post- Traumatic Stress 28 III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine (9; 12−16) X  Rahastuse suurendamine  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra X säilitamine (1−16)  Senise regulatsiooni parem rakendamine (1−16) X  Muu (palun täpsusta) 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs 1. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluste kaasajastamine ning mõistete ühtlustamine 1.1. Kaitseväekohustuse täitmisest vabastuse aluste kaasajastamine Olemasoleva olukorra säilimisel jätkub kaitseväekohustuse täitmisest isikute vabastamine, keda on karistatud (ja andmed ei ole karistusregistrist kustutatud) KVTSis loetletud ning KarSi peatükkides sätestatud süütegudes. Kaitseressursside Ameti andmetel on alates KVTSi jõustumisest 2013. aastal kuni 1. juunini 2018 KVTSi § 39 lg 1 p 3 alusel ajateenistusse kutsumata jäetud 1645 isikut, keda valdavalt on süüdi mõistetud vara- ning isikuvastases süütegudes. Näiteks varavastase süüteo (KarS § 199) eest on võimalik karistusena mõista tingimisi vangistus. Kehtiva KVTSi kohaselt ei saa kõnesolevat isikut ajateenistusse ja õppekogunemisele kutsuda, kuna KVTSi § 39 lg 1 p 3 ning § 70 lg 3 p 7 alusel ei kutsuta ajateenistusse ja õppekogunemisele isikut, kes on KarSi 13. peatükis sätestatud kuriteos süüdi mõistetud ja kellele on selle eest mõistetud vabadusekaotuslik karistus ning karistusandmed ei ole karistusregistrist kustunud. Samas kehtiv KVTS ei näe ette ajateenistusse ja reservteenistusse kutsumisest vabastava asjaoluna kuritegelikku ühendusse kuulumise (KarS § 255) või avaliku korra raske rikkumise (KarS § 263) toimepanemise eest süüdimõistmist. Praegune regulatsioon ei võimalda hinnata isiku sobivust riigikaitsekohustuse täitmiseks isikule määratud karistusmäära alusel. Seega nii olemasoleva olukorra säilimisel kui ka senise regulatsiooni parem rakendamine ei avarda kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise andmise otsustamist, sest seda ei ole võimalik teha ilma seadust muutmata. Kaitseressursside Ametist saadud statistika kohaselt KarSis sätestatud süüteo tõttu ajateenistusse kutsumisest vabastatuid oli 2017. aastal 270, 2016. aastal 209 ning 2015. aastal 394. Kolme aasta statistika näitab, et karistatuse tõttu ajateenistusse kutsumisest vabastatute hulk erineb aastati peaaegu kaks korda, kuid jäädes siiski üldarvu suhtes samasse suurusjärku. Seega mitte midagi tegemisel ega senise regulatsiooni parema rakendamise tulemusena ei suurene ega vähene karistatuse tõttu ajateenistusse kutsumisest vabastatute arv, sest otsustajal ei ole endiselt kaalutlusõigust ilma seadust muutmata. 1.2. Mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ ühtlustamine KVTSi kohaselt vabastatakse kaitseväekohustuslane ajateenistusse ja õppekogunemisele kutsumisest, kui ta kannab vabadusekaotuslikku karistust. Praeguse regulatsiooni kohaselt vabadusekaotusliku mõistet võib tõlgendada selliselt, et kaitseväekohustuse täitmisest vabastatakse isik, kes kannab reaalset vangistust, või ka isik, kellele on mõistetud karistuseks 29 tingimisi vangistus. Sätte sisu aga välistab reaalselt vangistuses olevate isikute ajateenistusse ning õppekogunemisele kutsumist. KarSis kasutatakse mõistet vangistus, mis on üheselt arusaadav ning sätte mõte on selge. Seega on KVTSis kasutatav mõiste vabadusekaotuslik karistus sisu on ebaselge, mistõttu võib ette tulla juhtumeid, kus sätet rakendatakse erinevalt ning ajateenistusse või reservteenistusse kutsumisest vabastatakse isik sätte alusel, mis vabastamist ette ei näe. Nii praeguse olukorra säilimine kui ka seaduse parem rakendamine ei loo õigusselgust, kuna seaduses kasutatakse mõisteid, mida on võimalik erinevalt rakendada isegi siis, kui näiteks eri asutused lepivad kokku, et seadust tõlgendatakse ühtmoodi. Kuid see kokkulepe ei kehti kolmandate isikute suhtes, mistõttu ebaselgus jääb ning ei ole kõrvaldatav ilma seadust muutmata. 2. Tegevväelase ametijuhendile esitatavad nõuded ning madalamale ametikohale nimetamine 2.1. Ametijuhendile esitatavate nõuete korrastamine Olemasoleva olukorra säilimisel tuleb tegevväelase ametikoht märkida nii ametijuhendis kui ka tegevteenistusse võtmise käskkirjas. Seega kui muutub tegevväelase ametikoha asukoht, siis tuleb muuta nii ametijuhendit kui ka käskkirja. Senise regulatsiooni parem rakendamine ei vähenda Kaitseväele tarbetut töökoormust, kuna tegevväelase ametikoha muutmisel tuleb jätkuvalt muuta nii ametijuhendit kui ka tegevteenistusse võtmise käskkirja. Seega ei ole võimalik mitteregulatiivsete lahendustega olukorda lihtsustada, vaid see on võimalik üksnes seaduse muutmisega. 2.2. Mõiste „madalam ametikoht“ Madalama ametikoha mõiste on alates 01.04.2013 KVTSi jõustumisest olnud määratlemata õigusmõiste. Kui enne 01.04.2013 kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt seostati ametikoht auastmega, siis alates 01.04.2013 on ametikohtadele kehtestatud nõuded ning auaste on vaid ametikohale nimetamise eelduseks. Vastavale järeldusele on jõudnud ka õiguskantsler 24.11.2014 esitatud seisukohas nr 7-4/141062/1404819. Kuivõrd ametikoht ei ole enam seotud pelgalt auastmega, vaid kvalifikatsiooni ning hariduslike nõuetega, siis madalamat ametikohta saab seostada pigem ametikohtade palgatasemete kaudu. Mitte midagi tegemise korral säilib ebaselgus mõiste „madalam ametikoht“ sisus, kuna ametikohale nimetamine toimub eeskätt teenistuslikust vajadusest lähtuvalt ning ametikoha positsiooni tuleb hinnata ametikoha nõuete põhjal. Kuna mõiste „madalam ametikoht“ on seaduses sisustamata, siis ka seaduse parem rakendamine ei anna soovitud tulemust, sest eri isikutel säilib endiselt võimalus mõistet erinevalt sisustada, mistõttu seadust muutmata ei ole võimalik eesmärki täita. 3. Ületunnitöö hüvitamise korraldus Mitte midagi tegemise korral säilib ebavõrdne kohtlemine ületunnitöö hüvitamise korralduses riigisisese lähetuse ajal. Ebavõrdselt koheldakse tegevväelast, kes suunatakse ajutiselt täitma teenistusülesandeid teises paikkonnas. Kehtiva KVTSi kohaselt lähetuse ajal tehtud ületunnitööd on võimalik hüvitada ainult vaba aja andmisega, kuid mitte rahas. Rahas hüvitatakse teenistusülesannete täitmisega kaasnev ületunnitöö, kui tegevväelane täidab teenistusülesandeid ametijuhendis ettenähtud paikkonnas. Selline olukord toob kaasa ebavõrdse kohtlemise, kuna samu teenistusülesandeid täitva tegevväelase puhul hüvitatakse ületunnitöö rahas vaid sellele tegevväelasele, kes täidab teenistusülesandeid enda struktuuriüksuses. Samas tegevväelasele, kes on suunatud siseriiklikku lähetusse, hüvitatakse ületunnitöö vaid vaba ajaga. 30 4. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus Mitte midagi tegemisel säilib olukord, kus ei ole võimalik tagada järjepidevalt ja viivitamatult kaitseväelist distsipliini. Kehtiva KVTSi kohaselt on distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus seaduses loetletud ülematel. Rahuaja ametikoha tööaja korraldusele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, seega rahuajal ei pea ülem olema ööpäev läbi kättesaadav. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise vajaduse tingivad ootamatud asjaolud ning olenevalt kohaldamise põhjustest tuleb vastav otsus langetada kiiresti. Senise olukorra säilimisel ei ole võimalik distsiplinaarkinnipidamist kohaldada töövälisel ajal struktuuriüksuse ülema puudumisel. Ka seaduse parem rakendamine ei anna soovitud tulemust, sest distsiplinaarkinni- pidamise õigusega isikute ring peab olema seadusega kehtestatud. Praegu KVTSis loetletud isikute ring on aga ebapiisav ja ei toeta distsiplinaarvõimu tõhusat teostamist. 5. Asendusteenistus 5.1. Kaitseväe ja haiglate lisamine asendusteenistuja teenistuskohana Olemasoleva olukorra säilitamine tähendab, et asendusteenistujad on riigikaitselises mõttes kasutamata ressurss, kuigi nad täidavad riigikaitsekohustust ja saavad riigikaitselist väljaõpet. Kaitsevägi on suur organisatsioon ning selle terviklikuks ja efektiivseks toimimiseks on olulisel kohal ka sellised ametikohad, mis ei ole otseselt seotud sõjaväelise väljaõppega. Täna täidavad neid kohti tsiviilisikud, kellele makstakse töötasu Kaitseväe eelarvest, ning kui asendusteenistujatele ei anta seadusega võimalust Kaitseväes teenistust läbida, jätkub see ka edaspidi. Võimaluse loomisel on aga nendel kohtadel võimalik rakendada asendusteenistujaid, kellele toetuse maksmine on Kaitseressursside Ameti eelarvesse arvestatud. Samuti oleks asendusteenistujaid Kaitseväes võimalik rakendada kriiside ajal, kuna nad on seal juba vastava väljaõppe saanud. Olemasoleva olukorra säilimisel ei ole asendusteenistujatel võimalik asendusteenistust läbida haiglates. Seega pole võimalik saada ka vastavat väljaõpet, mida oleks haiglates võimalik rakendada kriisi ajal, kui kindla väljaõppe saanud abijõudu on juurde vaja. Sarnaselt eelmises lõigus kirjeldatuga on olemasoleva olukorra säilimisel asendusteenistujad laiapindse riigikaitse mõttes kasutamata ressurss. Senise regulatsiooni parem rakendamine ei anna tulemusi, kuna asendusteenistujate teenistuskohad on määratud seaduse tasemel, ega anna juurde võimalust rakendada asendusteenistujaid Kaitseväes ja haiglates, lisamata seadusesse täiendavaid asendusteenistuskohti. 5.2. Asendusteenistusest tervislikel põhjustel puudumine Olemasoleva olukorra säilimisel on asendusteenistujatel, kes soovivad teenistusest vabaneda, võimalik kehtivat seadusesätet sel eesmärgil ära kasutada. Selleks, et välja selgitada, kas asendusteenistujal on ka tegelikult terviseprobleemid või nähakse seaduses võimalust teenistusest vabaneda, on ettepanek muuta sätte sisu nii, et asendusteenistuja kutsutakse arstlikku komisjoni siis, kui ta on olnud kolme järjestikuse teenistuskuu jooksul kokku vähemalt 30 päeva haige, mitte siis, kui ta on teenistusest tervislikel põhjustel järjestikku 30 päeva puudunud. Senise regulatsiooni parem rakendamine ei anna soovitud tulemust, kuna ei võimalda välja selgitada asendusteenistuja tegelikku tervislikku seisundit. 31 5.3. Asendusteenistuse reservteenistus Olemasoleva olukorra säilimisel on asendusteenistujad pärast teenistuse lõppemist riigile kadunud ja kasutamata ressurss. Asendusteenistujate teenistus kestab 12 kuud (KVTS § 60 lg 1), mille kestel Kaitseressursside Amet maksab neile igakuist toetust, mille suuruseks on Eestis kehtestatud töötasu alammäär (kaitseministri 03.01.2017 määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ § 2 lg 2). Asendusteenistujad saavad riigi ressursside eest teatud väljaõppe, kuid riik neid hiljem rakendada ei saa. Näiteks oleks võimalik ja vajalik perioodiliselt üle korrata Päästeametis, Kaitseväes ja haiglates saadud väljaõpet, et seda vajaduse korral kriisiperioodil rakendada. Senise regulatsiooni parem rakendamine ei anna tulemust, kuna seadus ei võimalda asendusteenistujaid pärast teenistuse lõppu kutsuda teenistuskohta väljaõpet kordama. 6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele Olemasoleva olukorra säilitamine tähendaks, et teenistusväliselt hukkunud või vigastatud kaitseväelase pereliikmete nõustamisega peaks tegelema Kaitseväe psühholoog. Sest praegu kehtiva korra kohaselt ei oleks võimalik psühholoogilist abi väljastpoolt teenusena sisse osta. Kuna Kaitseväe psühholoogid on olemas ainult Tallinnas, Tapal ja Võrus, siis tähendaks pereliikmetega tegelemine suure tõenäosusega lähetust mõnda muusse piirkonda ning see muudaks abi osutamise transpordikulude tõttu kallimaks. Samuti ei ole Kaitseväe psühholoogidel kompetentsi laste leinatööks või mõneks muuks spetsiifiliseks abivajaduseks. Selliseid vajadusi on aga lähiminevikus esinenud. Samas ei ole Kaitseväel mõtet lastepsühholoogi või mõne muu kitsa valdkonna spetsialisti tööle värvata, sest vajadust taolise teenuse järele esineb vähem kui üks kord aastas. Olemasoleva korra säilitamine tähendaks ka abiandmise võimaluse jäikust. Ent andes võimaluse valida Kaitseväe palgal oleva psühholoogi kasutamise või teenuse sisse ostmise vahel, on kliendile tagatud mobiilsem ja tema vajadustele vastavam abi. Senise regulatsiooni parem rakendamine saaks tähendada vaid täiendava psühholoogi värbamist, kes spetsialiseeruks spetsiifilisele kliendigrupile või kataks paremini teatud geograafilist piirkonda. Selline lahendus oleks aga liigselt ressursimahukas, sest reaalsuses esineb vajadust abi väljastpoolt sisse osta vaid keskmiselt üks kord aastas. 7. Missioonijärgne tervisekontroll Olemasoleva olukorra säilimisel jääb missioonilt naasnud kaitseväelaste vaimse tervise häirete suur hulk sümptomeid tuvastamata. See aga tähendab omakorda nende hilisemat või liiga hilist avastamist. Mõlemal juhul tähendab see oluliselt suuremaid ravikulusid, kompensatsioone ning inimvara kadu. Küsimus ei ole pelgalt konkreetses kaitseväelases, kelle vaimse tervise probleemidega hakatakse liiga hilja tegelema, vaid ka kõigis tema kaasvõitlejates, kelle teenistusmotivatsioon kahaneb. Kaitsevägi peab ka tegelikult kõigile teenistujatele tõestama, et teenistusest tulenevate probleemide ilmnemisel sekkutakse kiiresti ning tagatakse parim võimalik abi. Senise regulatsiooni paremal rakendamisel võiks küll üritada seirata või testida missioonijärgset vaimse tervise seisundit, kuid nagu eelpool osutatud, on 30 päeva arstiteaduse jaoks liiga lühike periood vaimse tervise häirete sümptomite tuvastamiseks. 32 8. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine Olemasoleva olukorra säilitamisel tuleb ühe tegevteenistussuhte lõppemisel ja samas järgnevalt tegelikult tegevteenistussuhte jätkumisel ka edaspidi maksta välja lõpparve, mis suurendab personalitöötajate ja palgaarvestuse spetsialistide töökoormust, asutuse rahalist kulu ja ei ole mõistlik käitumine ka tegevväelase suhtes tema jätkuva tegevteenistussuhte puhul. Senise regulatsiooni parem rakendamine ei anna soovitud tulemust, kuna sellega ei saa muuta olukorda, seaduse alusel tuleb tegevteenistussuhte lõppemisel ja järgneva tegevteenistussuhte jätkumisel lõpparve ikkagi välja maksta. 9. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle väljaspool kaitseväeteenistust Avalikkuse teavitamise (sh ettevõtted) mõju on marginaalne ja sellega ei saavutataks soovitud tulemust (eesmärki), sest väga vähesed järgiksid teavitamisel öeldut, suurem osa aga jätkaks, sest nad teavad, et kuna sanktsioone ei ole, ei juhtu nendega midagi, sest keegi neid ei kontrolli. Mitte midagi tegemisel säiliks tänane olukord, kus jätkuvalt on kõrge oht, et kaitseväelase vormiriietust või sellega sarnast riietust kandvat kolmandat isikut aetakse segamini teenistusülesandeid täitva kaitseväelase või teenistuskohustusi täitva kaitseliitlasega. Seda eriti kriisi või rahutuse ajal, kus sellise riietuse ebaseaduslik kandmine võib tahtmatult või tahtlikult luua vale pildi Kaitseväe ja Kaitseliidu kui riigi esindajate tegutsemisest. Peale selle jätkuks Kaitseliidu tegevliikmete poolt kaitseväelase vormiriietuse kandmine väljaspool Kaitseliidu ülesannete täitmist nn vabaajariietuse asemel. Muude võimalustena on proovitud kasutada hankelepingutesse vajalike tingimuste kirjapanemist, et hankes osalejad ei tohi toota ja müüa ei kangast ega vormiriietust (ja sarnast riietust) kolmandatele isikutele. Ent kuna puudub järelevalve tegemise õigus, siis puudub kindlus, et kokkuleppest kinni peetakse. Probleem on antud juhul eriti suur nende ettevõtetega, kes hanget ei võida, ja nendega, kellega puudub igasugune lepinguline suhe. 10. Tegevteenistuses teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest vabastamine Olemasolev regulatsioon ei võimalda vabastada enne õppekava täitmist eksmatrikuleeritud ja tegevteenistusest vabastatud kadetti õppekulude hüvitamisest, seega mitte midagi tegemisega ei ole võimalik probleemi lahendada. Olemasoleva olukorra säilitamisega jääb tegevteenistusest vabastatud kadeti, kes eksmatrikuleeriti enne õppekava täitmist, suhtes kehtima nõue õppekoha maksumuse hüvitamiseks Kaitseväele. Seaduses sätestatud regulatsioon ei võimalda õppekulude hüvitamise nõudest vabastada neid isikuid (tegevväelastest kadetid), kes soovivad Kaitseväes jätkata tegevväelasena muul ametikohal, näiteks 1. jalaväebrigaadis sõdurina või allohvitserina. Seega ei ole senise regulatsiooni parema rakendamisega võimalik kaasa aidata sellele, et õppekava mittetäitmisel eksmatrikuleeritud ja tegevteenistusest vabastatud kadett oleks huvitatud Kaitseväes teenistuse jätkamisest. 11. Tegevteenistusse võtmise õigusega ülemale kadeti teenistusest vabastamise kaalutlusõiguse andmine Mitte midagi tegemise korral puudub tegevteenistusse võtmise õigusega ülemal kadeti teenistusest vabastamisel kaalutlusõigus. Säilib võimalus, et enne õppekava täitmist eksmatrikuleeritud ja seeläbi tegevteenistusest viivitamatult vabastatud kadett lahkub 33 Kaitseväest, samas kui tal võib olla huvi ja soov tegevteenistuses jätkata muul ametikohal, näiteks sõduri või allohvitserina. Kuna probleemiks on õppekava mittetäitmisel eksmatrikuleeritud kadeti automaatne tegevteenistusest vabastamine, siis senise regulatsiooni parema rakendamisega ei ole võimalik probleemi lahendada, sest tegevteenistusse võtmise õigusega ülemal puudub õigus kaaluda, kas vabastada enne õppekava täitmist eksmatrikuleeritud kadett tegevteenistusest või määrata ta teisele ametikohale, kui ta soovib tegevteenistuses jätkata näiteks sõduri või allohvitserina. Kehtiva olukorra säilitamisega annab Kaitsevägi tegevteenistuses olevatele kadettidele vale signaali, et neid ei ole Kaitseväele vaja, samas kui tegelikult on Kaitseväe vajadus tegevväelaste järele püsivalt kõrge. 12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine Avalikkuse teavitamise abil on eeldatavasti võimalik mõnevõrra suurendada andmete varajast avamist nende kutsealuste seas, kes siiani on seda teinud alles arstlikus komisjonis kohapeal. Täiendava motivaatorina võib käsitleda asjaolu, et andmete avamise korral võib isik tervisekontrolli läbimise kohustusest teatud juhtudel pääseda, kuid see võimalus puudutab siiski vaid suhteliselt väikest osa kutsealustest. Oluline on saavutada korduva kohaletulekukohustuse vähenemine just nende kutsealuste seas, kelle terviseseisundit on võimalik hinnata ainult tervisekontrolli põhjal, st läbi viia täiendavad terviseuuringud või eriarsti konsultatsioonid, otsustades nende vajaduse üle juba eelnevate andmete põhjal ilma kutsealuse kohalolekuta. Ka senisest suurema teavitustöö tegemisel võib eeldada, et endiselt jäävad KRA jaoks suletuks nende kutsealuste andmed, kellel ei ole võimalik ID-kaardi või mobiil-ID abil oma andmete avamiseks elektroonilist nõusolekut anda. Arutluse all on olnud ettepanek luua võimalus andmete avamiseks ka paberil antud nõusoleku alusel, kuid see eeldab isiku KRAsse kohaletulekut ning seega ei soodusta eelvaliku tegemise seisukohast vajalikku andmete varajast avamist. Kuna tegemist on Eesti Vabariigi põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmisega, on KRA-le seadusega antud õigus saada oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid isiku terviseseisundi kohta tervishoiuteenuse osutajatelt ka ilma isiku nõusolekuta (KVTS § 14 lg 6) ning isik on kohustatud arstlikule komisjonile oma terviseandmeid esitama (KVTS § 14 lg 10). Seega on KRA-l seadusest tulenev õigus täielikuks juurdepääsuks isiku terviseseisundit käsitlevatele andmetele ning ainult TIS andmete osas kehtestatud nõusoleku tingimus muudab seaduse täitmise kõikide asjaosaliste jaoks põhjendamatult keeruliseks. Näiteks juhul, kui isikul puudub võimalus oma andmete avamiseks, on ta kohustatud esitama oma terviseseisundit kajastavad dokumendid muul viisil või läbima korduvad terviseuuringud. See tähendab täiendavat koormust nii KRA-le kui ka kogu tervishoiusüsteemile, kuna esitatud andmete või kutsealuse tervisega seotud kaebuste kontrollimiseks ei ole muud võimalust kui teha korduvad terviseuuringud ning ka raviarstid peavad väljastama korduvaid tõendeid isiku terviseseisundi kohta. Senise regulatsiooni parema rakendamisega saab mõnevõrra laiendada tervisekontrolli kutsutavate isikute väljaselgitamiseks eelvaliku tegemise sihtrühma, kuid seeläbi saavutatav efekt on hinnanguliselt küllaltki vähene. Kehtiv KVTSi § 31 lg 5 annab KRA-le võimaluse eelvalikuks ehk otsuse tegemiseks ilma isiku juuresolekuta ainult nende isikute puhul, kellel on tuvastatud puue või töövõime vähenemine. Sellisel juhul, kui isik on oma terviseandmed avanud, on KRA-l võimalik eraldi päringu alusel kontrollida ajateenistusse asumist välistavate tervisehäirete olemasolu ning vajaduse korral hinnata isiku terviseseisundit ilma isiku juuresolekuta. Eelvaliku tegemiseks võiks välistavate tervisehäirete olemasolu kontrollida 34 kõikide oma andmed avanud kutsealuste puhul, kuid kehtiva regulatsiooni kohaselt on otsuse tegemiseks ikkagi nõutav arstliku komisjoni läbimine ning seega kodanike jaoks protsess oluliselt ei lihtsustu. Samuti ei ole põhjust arvata, et päringu alusel leiaks ajateenistust välistavate tervisehäirete olemasolu kinnitust suurema hulga kutsealuste puhul, kuna see võimaldab tuvastada selliseid raskekujulisi haigusi ja vigastusi, mille puhul oluline paranemine ei ole prognoositav. Kroonilised haigused nende hulka enamasti ei kuulu. Kehtiv regulatsioon võimaldab tervisekontrolli läbimist KRAs kodanike jaoks lihtsustada ja perearstide töökoormust vähendada seeläbi, et terviseandmete avamise korral ei oleks isik kohustatud perearsti tervisetõendit esitama. KVTSi § 32 lg 1 kohaselt on kehtestatud arstlikku komisjoni ilmumisel tervisetõendi esitamise kohustus ainult ametiasutuse nõudmisel. Seega, kui isik on andnud arstlikule komisjonile juurdepääsu oma terviseandmetele, siis ei ole tervisekontrolli läbimisel perearsti tervisetõendi esitamise nõue põhjendatud ning sellisel juhul KRA seda nendelt juba praegu enam ei nõua. Arvestades, et siiani on märkimisväärne osa kutsealustest otsustanud oma terviseandmed avada alles arstlikus komisjonis kohapeal, siis võib perearsti tervisetõendi esitamise vajalikkus või mittevajalikkus tekitada täiendavat segadust, eriti juhtudel, kui terviseandmete avamine kohapeal mingil põhjusel ei õnnestu. Arstlike komisjonide töömahtu perearsti tervisetõendi esitamise nõude kaotamine seega oluliselt ei mõjuta. Kokkuvõttes ei võimalda mitteregulatiivsed lahendused saavutada soovitavat eesmärki arstide töökoormuse vähendamiseks, kuna seaduse kohaselt on otsuse tegemise õigus jätkuvalt ainult kollegiaalselt tegutseval arstlikul komisjonil. Kuna kehtivas seaduses on selgelt sätestatud juhud, millal isiku terviseseisundi hindamine on lubatud ilma isiku juuresolekuta, siis ei võimalda olemasolev regulatsioon oluliselt vähendada ka kodanike koormust seoses arstliku komisjoni läbimisega. Puude või vähenenud töövõimega isikute terviseseisundi hindamiseks viib KRA läbi nn eelkomisjone ning nendes vaadatakse läbi ka nende isikute terviseandmed, kes on andnud nõusoleku arstliku komisjoni juurdepääsuks TISis olevatele andmetele ja kelle puhul on päringu alusel tuvastatud ajateenistusse asumist välistava tervisehäire olemasolu. 2018. aastal viis KRA läbi kümme eelkomisjoni, mille käigus vaadati läbi u 800 eelnimetatud kriteeriumitele vastava kutsealuse terviseandmed. Nendes komisjonides on otsused langetatud kokku 375 kutsealuse kohta, kes on TIS andmete põhjal tunnistatud kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks. Reaalse arstliku läbivaatuse ja ettenähtud terviseuuringud läbis 2018. aasta esimese 10 kuu jooksul u 11 000 kutsealust. 13. Vaidemenetluse lihtsustamine Senise regulatsiooni parema rakendamise kaudu on võimalik tõhustada ministeeriumipoolset järelevalvet vaidekomisjoni otsustes toodud juhiste järgimise üle, kuid probleemi tõhusam järelevalve ei lahenda. Isikud, kelle esitatud vaided on vaidekomisjoni otsusega rahuldatud, peavad lõpliku otsuse saamiseks pöörduma endiselt lähteorgani poole. Kuna ka järelevalvet saab teha vaid tagantjärele, siis ei ole uue otsuse tegemisel täielikult tagatud vaidekomisjoni antud suuniste järgimine ning kodaniku jaoks võib vaideotsusega antud õiguskaitse jääda sisuliselt realiseerimata. 14. Arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamine Kavandatud muudatusettepanekud puudutavad kehtivas KVTSis arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamise suhtes sätestatud järgmisi tingimusi: a) kutsealune, kes on asunud kõrgharidust omandama arsti või õe erialal, peab ajateenistusse kutsumata jätmiseks esitama KRA-le kirjaliku taotluse 30 päeva jooksul arvates immatrikuleerimisest (§ 38 lg 2) – sihtrühma parema teavitamise kaudu on võimalik tagada, et 35 kõikidel juhtudel on isikud teadlikud kohustusest esitada KRA-le kirjalik taotlus ajateenistusse kutsumata jätmiseks ning teevad seda seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kuigi koostöös Tartu Ülikooli ja tervishoiukõrgkoolidega on ka seni tagatud üliõpilaste teavitamine, on praktikas siiski ette tulnud olukordi, kui isik on jätnud taotluse tähtajaks esitamata. Eesmärgipärasuse tagamiseks ei ole ka siis alust keelduda isiku ajateenistusse kutsumata jätmisest, mistõttu ei ole põhjendatud kindla tähtaja seadmine nimetatud taotluse esitamiseks. Taotluse eesmärk on välja selgitada kutsealuse tahe seaduses võimaldatud vabastuse kasutamiseks, kuna soovi korral tuleb võimaldada ka ajateenistuse läbimist. Juhul, kui isik ei ole õpingutele asudes vastavat taotlust esitanud, võiks ta seda teha ka siis, kui KRA on alustanud toiminguid tema ajateenistusse kutsumiseks. Kuna kehtiv seadus kohustab nimetatud taotlust esitama ettenähtud tähtaja jooksul, siis on mitteregulatiivsed lahendused antud juhul ebasobivad; b) isik vabastatakse ajateenistusse asumisest juhul, kui ta on kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse arsti või õena, töötab vastaval erialal, on läbi teinud Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe ning esitab ajateenistusse asumisest vabastamiseks KRA-le sellekohase taotluse (§ 39 lg 1 p 6 ja lg 3) – kõikide nimetatud tingimuste seadmine ei ole põhjendatud, kuna tegelikkuses on soovitud eesmärk saavutatud arsti või õe hariduse omandamise ning Kaitseväe poolt ettenähtud väljaõppe läbimisega. Töötamise tingimus ei oma sealjuures olulist tähendust, kuna tegemist on ajas muutuva näitajaga. Samas tuleb ajateenistusse asumisest vabastamise otsus teha vahetult pärast arsti või õe kutse omandamist, mil isiku mittetöötamine võib olla tingitud ka õpingute jätkamisest eriala omandamise eesmärgil. Kaitseväe reservüksuse koosseisus arsti või õe ametikohale määramisel jätkub isiku jaoks kaitseväeteenistuskohustuse täitmine reservis oleku ajal ettenähtud täiendõppe läbimisega, mille käigus vajaduse korral uuendatakse ka varasemalt omandatud oskusi ja teadmisi. Kuna KRA-l on olemas ligipääs ajateenistusse asumisest vabastamise otsuse tegemiseks vajalikele andmetele (hariduse omandamine, tervishoiutöötajana registreerimine, Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe läbimine) ning eelnevalt on isik juba esitanud sooviavalduse ajateenistusse kutsumata jätmiseks seoses kõrghariduse omandamisega arsti või õe erialal, siis ei ole vaja kohustada isikut täiendava taotluse esitamiseks. Kuna ajateenistusse asumisest vabastamise otsuse tegemisel tuleb tagada seaduses sätestatud tingimuste täitmine, siis on mitteregulatiivsed lahendused antud juhul ebasobivad; c) ajateenistusest vabastamine (§ 56 lg 3) – arsti ja õe erialal kõrgharidust omandavate isikute suhtes on võimalik seaduses sätestatud erisust kohaldada ainult siis, kui tegemist on kutsealuse staatuses oleva isikuga ehk enne ajateenistusse asumist. Igal aastal toimub 27. nädalal ajateenistusse asumine vahetult enne seda, kui selgub kõrgkoolidesse vastuvõtt. Mitteregulatiivse lahendusena tähendaks olemasoleva olukorra säilitamine, et sellisel juhul tuleb isikul jätkata ajateenistuse läbimist ning seega lükkuks hariduse omandamine ühe aasta võrra edasi. Kuna seaduses sätestatud erisuse eesmärk on kindlustada tulevastele tervishoiutöötajatele erialane ametikoht ka Kaitseväe reservi arvamisel, siis ei ole ajateenistuse jätkamine antud juhul eesmärgipärane, v.a juhul kui isik ise seda soovib. Sarnaselt olukorraga, kus ajateenistusse asunud isik võetakse tegevteenistusse kadetina (KVTS § 56 lg 3 p 2), on otstarbekas sätestada kõnealustel juhtudel võimalus ajateenistusest vabastamiseks ajateenistuskoha ülema otsuse alusel pärast esmase sõjaväelise väljaõppe läbimist. 15. Reservväelaste arstlik läbivaatus Mitteregulatiivse lahendusena on võimalik reservväelastele ettenähtud arstliku läbivaatuse puhul avalikkuse parema teavitamisega kaasa aidata sellele, et õppekogunemisele kutsutavad isikud annavad oma terviseseisundiga seotud probleemidest varakult teada juba enne õppekogunemise toimumist. Sellisel juhul saab eelnevalt arstlikus komisjonis läbi viia vajaliku läbivaatuse ja terviseuuringud, mille põhjal hinnata isiku terviseseisundi vastavust kehtestatud tervisenõuetele. Õppekogunemise ajal kohapeal arstliku läbivaatuse tegemist mõjutab 36 avalikkuse parem teavitamine ainult seeläbi, et isikud teavad vajaduse korral võtta õppekogunemisele kaasa oma terviseseisundit kajastavad dokumendid. Samas juhul, kui isik on enne õppekogunemist esitanud taotluse oma terviseseisundi hindamiseks ning on arstliku komisjoni otsusega tunnistatud tervisenõuetele vastavaks, siis ei ole ka õppekogunemisel kohapeal arstlikku läbivaatust teostaval arstil alust arstliku komisjoni otsuse muutmiseks ja isiku õppekogunemisel osalemisest vabastamiseks, kui isiku terviseseisundi kohta ei ole ilmnenud uusi asjaolusid. Olemasoleva olukorra säilimisel on õppekogunemistel kõikidele reservväelastele arstliku läbivaatuse tegemine oluliseks takistuseks formeerimisprotsessi kiirendamisel ning selle läbiviimine on jätkuvalt problemaatiline mitmel põhjusel. Rahuajal ei ole Kaitseväe koosseisus ette nähtud vajalikul hulgal tervishoiutöötajaid, kes tagaksid õppekogunemiste korral kõikidele reservväelastele arstliku läbivaatuse tegemise. Juhul, kui tegemist on lühikese etteteatamisega korraldatava lisaõppekogunemisega, sõltub kogu formeerimisprotsessi kiirus reservüksuste koosseisus arstliku läbivaatuse tegemiseks määratud tervishoiutöötajate kogunemiskohta kohale jõudmisest. Lisaks on arstliku läbivaatuse tegemisel oluliseks faktoriks varasemate terviseandmete olemasolu ja kättesaadavus, kuna kohapealsed diagnostikavõimalused on minimaalsed. Kuna läbivaatuse eesmärk on tuvastada ainult neid asjaolusid, mis takistavad konkreetsel õppekogunemisel osalemist, peaks arstliku läbivaatuse tegemine olema korraldatud paindlikumalt. 16. Kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine TTOSi § 1 lg 2 annab võimaluse kohaldada eriseaduse alusel kaitseväelaste teenistustingimuste ja töö kohta erisusi, sealhulgas ka tööõnnetuste uurimisel ja registreerimisel. Kuna praegu ei ole KVTSis vastavaid erisusi kehtestatud, siis tuleb ka kaitseväelaste puhul käesoleval ajal järgida TTOSis sätestatud regulatsiooni. Alates 01.01.2019 jõustunud TTOSi muudatuse alusel tekib Kaitseväel kui tööandjal kohustus teavitada Tööinspektsiooni ainult ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetustest, kuid kergete vigastuste uurimist saab läbi viia Kaitseväe-siseselt kehtestatud korra alusel. Seega ei vaja kergete tööõnnetuste uurimine Kaitseväes täiendavat regulatiivset lahendust seaduse tasemel, kuid tööõnnetuste registreerimise korra osas ei võimalda kehtiv KVTS mingeid erisusi võrreldes TTOSis sätestatuga. TTOSi § 22 lg-s 1 sätestatud definitsiooni kohaselt loetakse tööõnnetuseks töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Kuna kehtiv KVTS ei sätesta kaitseväelaste suhtes erinevat lähenemist tööõnnetuste käsitlemisel, siis on nende teenistus samastatav töötamisega. Lisaks eelpool kirjeldatud kaitseväelaste vabal ajal sportimisega seotud juhtumite osas selguse saamisele vajaks lahendamist ka küsimus, millistel juhtudel tuleks ajateenijate puhul käsitleda ajutise töövõimetuse põhjustanud tööõnnetusi. Ajutine töövõimetus on defineeritud ravikindlustuse seaduse § 51 lg 1 p 1 alusel ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumina, kui kindlustatud isik ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal, jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust. Töötaja ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument on töövõimetusleht, mille väljastab isikule teda raviv arst. Ajateenijale teenistuse jooksul töövõimetuslehte ei väljastata, kuna töösuhte puudumise tõttu talle ravikindlustuse seaduses ettenähtud ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta. Ajateenistuses teenistusülesannete täitmise korraldus ja vigastada saamise korral ettenähtud tagatised on 37 reguleeritud ainult KVTSi alusel. Ajateenijale tagatakse vigastada saamise korral vajalik ravi ning vastavalt vajadusele kohaldatakse ajutiselt teatud eritingimusi teenistusülesannete täitmisel, kuid erinevalt tegevväelastest ja teistest töötajatest ajateenijate puhul ajutise töövõimetuse tuvastamist ei toimu. Seega mitteregulatiivse lahenduse puhul ei ole Kaitseväel praktikas võimalik täita kohustust Tööinspektsiooni teavitada ja koostada raport ka nende tööõnnetuste kohta, mille tagajärjeks on ajateenija ajutine töövõimetus. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest 1−7; 10−16. Mitteregulatiivsed lahendused ei võimalda saavutada soovitavaid eesmärke nimetatud probleemide lahendamiseks eri põhjustel (vt selgitust eestpoolt). 8−9. Mitteregulatiivsed lahendused ei võimalda saavutada soovitavaid eesmärke nimetatud probleemide lahendamiseks, sh tagada rakendatav ja selgesti mõistetav õigusruum. Mitte midagi tegemisega katkematu teenistussuhte korral lõpparve maksmisel jätkub ebamõistlik administratiivkoormus, mille saaks ära jätta ning teenistusest vabastamine riigisaladuse juurdepääsuloa mittesaamisel ei oleks endiselt üheselt selge. Avalikkuse teavitamine ja mitte midagi tegemine vormiriietuse kandmise keelu osas ei tooks vajalikke tulemusi. Järelevalve tegemise õiguse, reaalse järelevalve tegemise ning sanktsioneerivate normide puudumisel kujundaks isikute käitumist ikka ja endiselt müügitulu või (majandus-)tegevus või hobitegevus (kalapüük, jahil käimine). Samuti puudub võimalus kontrollida, ennetada ja sanktsioneerida teadlikku Kaitseväe ja Kaitseliidu maine ja tegevuse vastu suunatud tegevust kriisi ja sõja olukorras. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) 1−4; 12−16. Teiste välisriikide regulatsioone ei ole analüüsitud ega ole plaanis ka analüüsida. 5. Soomes on asendusteenistuse reguleerimiseks kehtestatud mittesõjalise teenistuse seadus, mille järgi mittesõjaline teenistus sisaldab üldkoolituse perioodi, üldkasulikku tööd, täiendavat teenistust, erakorralist teenistust ja teenistust mobilisatsiooni ajal. Töötatakse peamiselt sotsiaalteenuste, tervishoiu, hariduse ja kultuuri valdkonnas, päästeteenistuses ning tsiviil- või keskkonnakaitses. Pärast asendusteenistuse läbimist määratakse isik reservi, milles ollakse kuni 51-aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul võib inimese kutsuda täiendavale teenistusele, mis ei tohi kesta rohkem kui 40 päeva järjest. 6. Psühholoogilise abi ja laiemalt heaolusüsteemi korraldamisel on võimalik näha kolme traditsiooni olemasolu21, kusjuures meie suurimad partnerid Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Ühendkuningriik kuuluvad meist oluliselt erinevasse nii öelda angloameerika gruppi, kus suurt osa teenustest korraldab vabatahtlik sektor. Eesti sotsiaalkaitsesüsteem kuulub pigem Põhjamaade traditsiooni, kus omab keskset rolli riik. Kuigi nimetatud angloameerika riikidel on ulatuslikud sotsiaalkaitsemeetmed, on need enamasti korraldatud kolmanda sektori kaudu ning meie ei saa nendest mudelitest juhinduda. 21 Titmuss, R (1974). Social Policy: An Introduction. Pantheon Press. New York 38 Samas on teenistusvälise hukkumise puhul perekonna toetamise vajadus niivõrd marginaalne ja harvaesinev, et meie lähimad väikeriikidest naabrid ei ole seda teadaolevalt reguleerinud, vaid otsivad taolistele juhtumitele lahendusi alles siis, kui need on aset leidnud. 7. On analüüsitud Hollandi pikaajalist veteranide olukorra seire mudelit, kuid see toimib vabatahtlikul alusel ning annab tulemuseks vaid valimi 50%-lise esindatuse. See on muuhulgas ka õppetunniks, miks hoiduda seirest vabatahtlikkuse alusel ning sätestada tervisekontrolli kohustus õigusaktis. Samuti oleme tutvunud USA veteranide tervishoiusüsteemiga, mis on samuti meie jaoks sobimatu. Nimelt korraldatakse kõikide USA veteranide tervishoidu eraldiseisva Veteranide Administratsiooni kaudu nii teenistusest tulenevate terviseprobleemide kui ka kõigi terviseprobleemide puhul. Sellesama veteranide tervishoiusüsteemi kaudu on korraldatud ka missioonijärgne vaimse tervise seisundi regulaarne kontroll. 8. KVTS § 141 täiendamine on pigem tehnilist laadi. See loob õigusselgust ning vähendab töökoormust ning seetõttu ei ole võrdlust välisriikidega vaja. 9. Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise osas on analüüsitud järgnevate riikide õigust ja praktikat. Soome Kaitseväe seaduse22 § 45 reguleerib kaitseväelase vormiriietuse kandmist. Kaitseväelased ja teatud töölepinguga kaitseväes töötavad isikud peavad oma tööülesannete täitmise ajal kandma kaitseväelase vormiriietust, välja arvatud juhul, kui nende tööülesannetest tulenevad kohustused ei nõua teisiti. Muudelt töölepinguga töötajatelt võidakse nõuda vormiriietuse kandmist, kui nende tööülesanne või ametikoht seda nõuab. Juhul, kui isik, kellele on antud eraldi õigus kasutada kaitseväelase vormiriietust, rikub selle kasutamise korda ja seadust, mis reguleerib selle kasutamist, võib kaitseväe peastaap isikul ära võtta õigus kaitseväelase vormiriietust kanda. Ajateenistusse võetud isikud või sõjaväelist väljaõpet saavad isikud ei või kanda kaitseväe vormiriietust ega muud riietust või aksessuaare, mis on eksitavalt sarnased kaitseväe vormiriietuse või mõne selle elemendiga ning mis jätavad mulje, et sellise riietuse kandja on tegevväelane. See on lubatud, kui kaitsevägi on andnud teatud juhtumiks selleks õiguse. Kaitseväe peastaabile on antud seadusega õigus kehtestada kaitseväelase vormiriietuse kandmise täpsustatud kord. Austraalia Riigikaitse seaduse23 artikliga 84 sätestatakse, et iga isik, kes kannab kaitseväe vormiriietust või muud sellega sarnanevat riietust, või kannab mõnda rügemendi vormiriietuse või muud kaitseväe eraldusmärke viisil, mis võib kaasa tuua vormiriietuse kandmise rikkumise, võib saada rahatrahvi. Süü tuvastamine ei eelda isiku tahte ega hooletuse tuvastamist (ingl k strict liability). 22 Ingl k Act on the Defence Forces 23 Ingl k Defence Act 39 Iirimaa Riigikaitse seaduse24 artikkel 264 sätestab, et iga isik, kes ei ole kaitsejõudude liige ning kes kannab ilma kaitseministri või tema volitatud isiku loata ükskõik millist kaitseväe vormiriietust või selle elemente või eraldusmärke või vormiriietusega sarnanevat riietust (nn imitatsiooni), paneb toime süüteo ja talle määratakse rahatrahv või kuni kolmekuuline vanglakaristus. Rikkumiseks ei loeta üksnes juhtumit, kui kaitseväe vormiriietust või sellega sarnanevat riietust kasutatakse teatrietenduses või filmis. Artikli 265 kohaselt iga isik, kes kannab kaitseväe vormiriietust või muud sellega sarnanevat riietust või mõne rügemendi vormiriietuse või muid kaitseväe eraldusmärke viisil, mis võib kaasa tuua vormiriietuse kandmise rikkumise, paneb sellega toime süüteo. Samuti on sätestatud, et juhul, kui isik, kes kasutab ära isikut, kes kannab kaitseväe vormiriietust või muud sellega sarnanevat riietust või mõne rügemendi vormiriietuse või muid kaitseväe eraldusmärke viisil, mis võib kaasa tuua vormiriietuse kandmise rikkumise, siis see esimesena mainitud isik paneb sellega toime süüteo. Mõlemal artiklis 265 nimetatud juhul karistatakse isikut rahatrahviga või kuni kuuekuulise vanglakaristusega. Artikli 266 järgi iga isik, kellel ei ole kaitseministri luba või kooskõlastust ning kes värvib või saab värvimise tellimuse kaitseväelase vormiriietuse või mõne selle elemendi või mõne eseme, mille puhul on alust arvata, et see kuulub kaitseväe vormiriietuse juurde, värvimiseks; või muudetud kaitseväelase vormiriietuse või muudab kaitseväelase vormiriietust või saab tellimuse selleks, paneb sellega toime süüteo ja talle võidakse määrata rahatrahv. Artikkel 267 sätestab, et iga isik: 1) kellel ei ole õigust kasutada või kanda kaitseväe eraldusmärke või selle imitatsiooni või 2) kes jätab ekslikult mulje, et tal on õigus kasutada ja kanda kaitseväe eraldusmärke või 3) kes ilma loata varustab või pakub kaitseväe eraldusmärke isikule, kellel ei ole õigust seda kasutada või kanda, paneb sellega toime süüteo ja talle määratakse rahatrahv või kuni kolmekuuline vanglakaristus. Uus-Meremaa Riigikaitse seadus25 § 92: kaitseväe vormiriietus kuulub riigile, välja arvatud juhul, kui see ei ole antud tegevväelasele jäädavalt. Kaitseväele kuuluv vormiriietus ei kuulu pärimisele ega täitemenetluses võõrandamiseks. Leedu Kaitseväeteenistuse seadusega26 keelati 2015. aastal Leedus kolmandatel isikutel kaitseväelase vormiriietuse, selle elementide ja eraldusmärkide kandmine. Rikkumise korral on võimalik määrata rahatrahv. Šveits27 Kaitseväelase individuaalvarustuse määruse28 kohaselt on üksnes kaitseväe logistikakeskusel õigus osta individuaalvarustust, sh vormiriietust ja eraldusmärke (art-d 3 ja 4). Kaitseväe 24 Ingl k Defence Act 25 Ingl k Defence Act 26 Ingl k Law on the Organisation of the National Defence System and Military Service 27 Märkus: Šveitsis hoiavad kõik reservis olevad isikud individuaalvarustust ja relvi kodus. 28 Sks k Verordnung des VBS über die persönliche Ausrüstung der Armeeangehörigen 40 logistikakeskusel on lubatud vormiriietust kolmandatele isikutele laenutada (art 11). Juhul, kui vormiriietust on valesti kasutatud või hooletusse jäetud, on võimalik selle eest tasu nõuda (art 36). Varustuse, sh vormiriietuse olemasolu ja korrasolekut kontrollitakse iga kolme aasta järel. Kaitseväelase vormiriietust on lubatud kanda väljaspool teenistusülesannete täitmist juhul, kui vormi kantakse mõnes sõjalises ühingus või katuseorganisatsioonis tegutsemisel või sõjalis-sportlikel võistlustel, ohvitseride ballil, ajaloolistel üritustel, messidel, pulmas ja matustel, kui isik on taotlenud selleks eelnevalt pädevalt organisatsioonilt loa (art 41). Vormiriietuse kandmisel väljaspool teenistusülesannete täitmist, tuleb järgida kaitseväe kehtestatud korda (art 42). Vormiriietus tuleb tagastada, kui isik vabastatakse kaitseväekohustusest, sõidab väljapoole Šveitsi puhkama, muutub töövõimetuks, lõpetatakse teenistussuhted, on topelt kodakondsusega või vormi hoiutingimused ei vasta nõuetele (art 43). Pärijad peavad vormiriietuse jm individuaalvarustuse üle andma kaitseväele. Väljaspool teenistusülesannete täitmist vormiriietuse kandmise nõuete rikkumine on karistatav (art 3, Militärstrafgesetz29). Saksamaa Reservväelaste seaduse30 § 3 kohaselt võib reservväelane kanda vormiriietust väljaspool teenistusülesannete täitmist juhul, kui ta on selleks loa taotlenud ning riietus on tähistatud nii, et teda on võimalik eristada tegevväelasest. Määrusega kehtestatakse täpsed reeglid, millal vormiriietust kanda võib ja kuidas otsustatakse loa andmine vormiriietuse kandmiseks väljaspool teenistusülesannete täitmist. Vormiriietuse määruse31 kohaselt tuleb vormiriietuse kandmisel kanda musta-punase-kuldset paela32 või peab olema kuldne R-täht auastet tähistava eraldusmärgi juures. Vormiriietuse kandmisel tuleb täita üldist kaitseväe vormiriietuse kandmise korda. Vormiriietust võib kanda:  pidulikel perekondlikel tähtpäevadel, pulmas, ristsetel ja muudel sarnastel üritustel;  endiste kaitseväelaste matustel;  riigi-, liidumaade ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldatud pidulikel kogunemistel ja mälestuspäevadel;  tegev- ja reservväelaste ühingute korraldatud üritustel;  sõduriseadusest33 tulenevate teenistusülesannete täitmisel teises riigis eeldusel, et sõidetakse sealt ka tagasi;  Saksamaa Kaitseväe esindamine või kaitseväe huvides muudel üritustel. Saksamaa Liidupresident on kehtestanud kaitseväelaste vormiriietuse ja eraldusmärkide määruse.34 Karistussätted on sätestatud karistusseadustikus35 ning need on sarnased meie karistusseadustiku § 277 sätetega. Saksamaa kaitseatašee36 sõnul tegevväelased üldjuhul pärast kaitseväe teenistusest lahkumist kaitseväelase vormiriietust kanda ei või, välja arvatud erandid, mis on sätestatud vormiriietuse määruses. Kolmandad isikud kaitseväelase vormiriietust kanda ei või. Vabatahtlikud võivad oma raha eest osta vormiriietuse, arv ei ole piiratud ning arvestust selle üle ei peeta. Arvestust 29 Eesti k Militaarkaristusseadus 30 Sks k Gesetz über die Rechtsstellung der Reservistinnen und Reservisten der Bundeswehr 31 Sks k Verordnung über die Berechtigung zum Tragen der Uniform außerhalb eines Wehrdienstverhältnisses (Uniformverordnung) 32 Pael on pandud õlaku alt läbi ning ripub nii, et läheb ka jope, mantli või kuue varruka alt läbi. 33 Sks k Gesetz über die Rechtsstellung der Soldaten (Soldatengesetz) 34 Sks k Anordnung des Bundespräsidenten über die Dienstgradbezeichnungen und die Uniform der Soldaten 35 Sks k Strafgesetzbuch 36 Vastusena Saksamaa kaitseatašee Eestis ja Soomes e-kiri 22.07.2015 Janter Saarele meie küsimustele vormiriietuse kandmise kohta 41 peetakse ohvitseride vormiriietuse üle. Kolmandad isikud võivad kaitseväelt osta mahakantud ja demilitariseeritud vormiriietust. Vana vormiriietus pidavat olema uuega üsna sarnane nii, et ainult eksperdid teevad vahet. Samuti õmblevat ka mõned eraettevõtjad ametliku vormiriietusega üsna sarnaseid riietusesemeid. Eraldusmärke osta ei saa. Tegevväelasel on keelatud müüa vormiriietust, selle elemente või eraldusmärke tsiviilisikutele. Austria Kaitseväeseaduse37 kohaselt on tegevväelastel ja reservis olevatel isikutel õigus kanda peale teenistusülesannete täitmist kaitseväelase vormiriietust ja relva riigiasutuste korraldatud üritustel, muudel üritustel, kus kaitsevägi on esindatud, või erilistel perekondlikel tähtpäevadel. Samuti võib kanda vormiriietust kaitseväe juhataja nõusolekul kõikidel muudel juhtudel, mis on seotud kaitseväe huvidega (§ 35). Nimetatud vormiriietuse kandmise nõuete rikkumise korral on tegu haldusõigusrikkumisega ning võib määrata rahatrahvi (§ 53). Lisaks sätestatakse sarnane karistussäte (§ 83a) kolmandatele isikutele, nagu on meie karistusseadustiku §-s 277. Itaalia Kaitseväe korralduse seadustiku38 artikli 1351 kohaselt on kaitseväelase vormiriietuse kandmine teenistusülesannete täitmise ajal kohustuslik, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Samas paragrahvis on sätestatud juhtumid, mil on lubatud kanda muud riietust. Artikliga 1666 on sätestatud, et kaitseväekohustuse lõppedes (näiteks kui tegevväelane läheb pensionile) jääb vormiriietus isikule. Prantsusmaa Riigikaitseseadustiku39 kohaselt on kaitseväelase vormiriietuse kandmine teenistusülesannete täitmise ajal kohustuslik, välja arvatud juhul, kui muu riietuse kandmiseks on saadud luba. Vormiriietuse kandmise reeglid kehtestab kaitseminister või kaitseväe juhataja. Vormiriietuse kandmise nõuded kaitseväeteenistusvälistele isikutele kehtestab kaitseminister. Kaitseminister kehtestab ka nõuded reservis olevate isikute ja auliikmete vormiriietuse kandmisele. 10−11. Teiste riikide regulatsioone ei ole analüüsitud ega ole plaanis analüüsida, sest Eestis on sõjaväeline kõrgharidus allutatud tsiviilkõrghariduses kehtestatud regulatsioonidele, samas kui ELi riikides on sõjaväeline haridus omaette süsteem. Kuna välisriikide sõjaväelised õppeasutused kuuluvad teistsugusesse õigusruumi, ei ole mõistlik teiste riikide kogemusi eeskujuks võtta. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 1. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluste kaasajastamine ning mõistete ühtlustamine 1.1. Karistusseadustikust tulenevate süüteokoosseisude asjakohasus Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmist välistavate aluste sätestamisel tuleb hinnata süütegu ja mõistetud karistust ning mitte piiritleda välistusi ainult teatud KarSi peatükkidega. Kuivõrd riigikaitselise kohustuse täitmine on Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev kodaniku kohustus, peavad kohustuse täitmist vabastavad alused olema põhjendatud ja vältimatud. KVTSi § 39 lg 1 p 3 rakendamine on näidanud, et seni kehtinud välistused ei ole 37 Sks k Wehrgesetz 38 It k Codice dell’ordinamento militare 39 Pr k Code de la défence 42 eesmärgipärased, välistades kaitseväekohustuse täitmise teatud sihtrühmale automaatselt ning on kohati õiguslikult põhjendamata. KarSi kohaselt liigituvad kuriteod esimese ja teise astme kuritegudeks. Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on KarSis füüsilisele isikule raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. On ilmne, et esimese astme kuriteos süüdimõistetud isik on ühiskonnale ohtlik, mistõttu välistatakse sellise raskusastmega süüteo toimepannud isiku kaitseväekohustuse täitmisele kutsumine. Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuseks mõistetakse vangistus ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Vangistust või aresti võidakse kohaldada ka juhul, kui isik jätab algselt talle karistusena mõistetud rahalise karistuse tasumata. Kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib kohus otsustada, et süüdlase suhtes jäetakse karistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. KVTSis tuleb välistavate asjaolude sätestamisel lähtuda kohtu poolt mõistetud karistusest ning hinnangust toimepandud süüteole. Lähtudes eeltoodud karistuse mõistmise põhimõtetest, kui kohus on hinnanud isiku süüd ning teo ulatust selliselt, et karistuseks mõistetakse vangistus pikemaks ajaks kui üks aasta, on alus järeldada, et süüteo toimepannud isik ei ole sobilik osalema riigikaitselise kohustuse täitmisel. Ajateenistusse suunatavate isikute valikul peab hindama, millist mõju karistatud isik avaldab nii kaasajateenijatele kui ka Kaitseväe distsipliinile üldisemalt. Isiku sobivuse hindamisel tuleb vaadata, kuidas isik suhestub teiste ajateenijate ja juhtidega, kas võib tekkida distsipliinirikkumisi ning kas isik võib ohtu seada teiste ajateenijate tervise ja heaolu ning samuti ühiskonnale tervikuna. KVTSi muudetakse selliselt, et kaitseväekohustuse täitmisest vabastatakse isik, kes on pannud toime süüteo, mille eest kohus on mõistnud karistuseks reaalse vangistuse kauemaks kui üks aasta ning karistusandmed ei ole karistusregistris kustunud. Viiteid KarSi peatükkidele enam ei kehtestata ning kutsealuste ajateenistusse asumise sobivust hinnatakse kohtu poolt mõistetud karistuse ulatuse põhjal. Muudatuse eesmärk ei ole tõsta ajateenistusse või õppekogunemisele suunatavate isikute arvu, vaid tagada, et kutsumata jätmise alused oleksid selged ning põhistatud. Otsuse isiku ajateenistuse sobivuse kohta teeb Kaitseressursside Amet ning õppekogunemisele kutsumise kohta Kaitsevägi. Andmed karistuste kohta saadakse karistusregistrist. 1.2. Mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ ühtlustamine õigusselguse tagamiseks KVTSis asendatakse läbivalt mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ mõistega „vangistus“ ning lisatakse vajaduse korral selgitus, kui sätet kohaldatakse ka tingimisi vangistusele. 2. Tegevväelase ametijuhendile esitatavad nõuded ning madalamale ametikohale nimetamine 2.1 Ametikohale esitatavate nõuete korrastamine Tegevväelase ametikohale nimetamine vormistatakse käskkirjaga, kuhu märgitakse ka rahuaja ametikoha asukoht. Seega ei ole ametijuhendis vaja täiendavalt ametikoha asukohta märkida. Sellest tulenevalt tunnistatakse kehtetuks KVTSi säte (§ 85 lg 4), mille kohaselt tuleb ametikoha 43 asukoht märkida ka ametijuhendis. Sellega vähendatakse töökoormust ning kaob vajadus ametikoha asukoha muutumisel ametijuhendit muuta. 2.2. Mõiste „madalam ametikoht“ KVTSis sätestatud mõiste „madalam ametikoht“ on tänaseni olnud õiguslikult sisustamata. Rahuaja ametikohta hinnatakse ametikohale esitatavate nõuete ning ametikohale vastava palgataseme järgi. Seega tekitab mõiste „madalam ametikoht“ ebaselgust, sest ametikohale nimetamisel tuleb lähtuda ametikoha nõuetest ning isiku kvalifikatsioonist. Sellest lähtuvalt kaotatakse KVTSist mõiste „madalam ametikoht“. Juhul, kui uuele ametikohale nimetamisega kaasneb põhipalga vähenemine, siis kehtiva KVTSi kohaselt tuleb selleks eelnevalt küsida tegevväelase kirjalik nõusolek. Ametikohale nimetamisel lähtutakse teenistuslikust vajadusest ning igal ametikohal on vastav palgatase. Seega võib tekkida olukord, kus tegevväelane nimetatakse ametikohale, mille põhipalk on väiksem tema senisest põhipalgast. Et tagada tegevväelasele teatud palgatase, tuleb KVTSis sätestada põhipalga määramise kord, mille kohaselt uuele ametikohale nimetamisel ei või tegevväelase põhipalk ühe kalendriaasta jooksul väheneda rohkem kui 10% võrreldes kalendriaasta algusega. Kõnesolev muudatus seab piirid tegevväelase põhipalga vähendamisele ning annab tegevväelasele garantii põhipalga vähendamise lubatavuse ulatusese. Põhipalga vähendamise korra kehtestamise rakendamiseks ei ole vaja tegevväelase nõusolekut. 3. Ületunnitöö hüvitamise korraldus KVTSi muudetakse selliselt, et riigisisesel lähetusel tehtud ületunnitöö on võimalik hüvitada kas puhkeaja andmisega või rahas. Vastav muudatus laieneb tegevväelastele, kes on lähetatud riigisiseselt ajutise ülesande täitmiseks kuni 30 päevaks või teenistusülesannete täitmiseks teise struktuuriüksusesse. Töö- ja puhkeaja erandid jäävad kehtima riigisisese koolituse ning välislähetuste puhul. 4. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus on sõjaväelise auastmega asutuse juhil, Kaitseväe struktuuriüksuse ülemal, väeliigi ülemal, sõjaväepolitsei ülesandeid täitval kaitseväelasel, õppekogunemist korraldava struktuuriüksuse ülema määratud kaitseväelasel ja laevakomandöril Kaitseväe laeval. Muudatusega antakse struktuuriüksuse ülemale õigus määrata kaitseväelane, kellel on õigus kohaldada distsiplinaarkinnipidamist ülema puudumisel. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamiseks volituse määramise kord ning volituse piirid kehtestatakse Kaitseväe distsiplinaarmäärustikus. Distsiplinaarkinnipidamine on lühiajaline ja seotud eeskätt vahetu ohu tõrjumiseks isiku enda või teise isiku tervisele. Distsiplinaarvõimu teostamine jääb endiselt vaid ülema pädevusse. 5. Asendusteenistus 5.1. Kaitseväe ja haiglate lisamine asendusteenistuja teenistuskohana KVTS § 59 sätestab asendusteenistuja teenistuskohad. Asendusteenistujad täidavad asutustes väga erinevaid tööülesandeid. Osa teeb üksnes lihtsamaid töid – riisub lehti, koristab lund, värvib seinu ning teeb majapidamistöid. Paljud on täitnud ka keerukamaid tööülesandeid: valmistanud ette ning viinud läbi koolitunde, täitnud hooldaja ülesandeid või osalenud päästesündmuste lahendamisel. Asendusteenistusega kaasnevad põhiõiguste ja -vabaduste piirangud. Piirangute legitiimne eesmärk on riigikaitse tugevdamine riigikaitselise väljaõppe pakkumise kaudu (KVTS § 4). Laiapindses riigikaitses võib riigikaitseline väljaõpe hõlmata mitmeid erialaoskusi, nt päästja, parameedik, hooldaja, liiklusreguleerija, logistik, autojuht, 44 köögiabiline vmt.40 Nendes ametites saaksid töötada ka mehed, kes ei soovi ajateenistuses usulistel või kõlbelistel kaalutlustel osaleda. Selleks, et laiapindses riigikaitses võimalikult tõhusalt asendusteenistujaid kui riigikaitselist ressurssi rakendada, lisatakse muudatusega KVTS § 59 lg 1 p 4 „Kaitsevägi“ ja p 5 „haiglad“. 5.2. Asendusteenistusest tervislikel põhjustel puudumine KVTSi § 62 lg 2 sisu muudetakse nii, et asendusteenistuja kutsutakse arstlikku komisjoni siis, kui ta on olnud kolme järjestikuse teenistuskuu jooksul kokku vähemalt 30 päeva haige. Muudatus võimaldab ära hoida asendusteenistuja võimalust määratust varem teenistusest vabaneda ning seega seadusega ettenähtud kaitseväekohustusest kõrvale hoida. 5.3. Asendusteenistuse reservteenistus Nagu eelnevalt kirjeldatud, on asendusteenistujad oluline ressurss, keda oleks kriiside ja mobilisatsiooni ajal võimalik laiapindse riigikaitse huvides rakendada. Sellele peaks eelnema asendusteenistuses omandatud väljaõppe perioodiline kordamine ning kriisisituatsioonis tegutsemise harjutamine. Sisuliselt tähendab see õppekogunemistel, haiglate, Päästeameti ja teiste asendusteenistuskohtade vastavatel õppustel osalemise kohustuse reguleerimist. Täna läbivad asendusteenistujad 12-kuulise teenistuse ning edasised kohustused riigi ees puuduvad. Samas on riik rahaliselt toetanud asendusteenistuse läbimist, sealhulgas väljaõppe saamist. Asendusteenistuja igakuise toetuse suurus on Eesti töötasu alammäär, mis 2019. aastal on 540 eurot. Võrdluseks – ajateenija igakuine toetus oleneb tema auastmest ning on 100−200 eurot. Samuti on ajateenistuse lõpetanud ja reservi arvatud isikud kohustatud osalema reservteenistuses kuni 60-eluaastani (KVTS § 2 lg 2 p 2), asendusteenistujatel sellist kohustust ei ole. Selleks, et luua ka asendusteenistuse läbinutele võimalus ja kohustus pärast teenistuse lõppu riigikaitsesse panustada, on vaja muuta KVTSi erinevaid sätteid. Seaduse § 70 lg 3 p 5 on vaja kehtetuks tunnistada, kuna sätestab, et õppekogunemisele ei kutsuta reservis olevat isikut, kes on läbi teinud asendusteenistuse. Lisaks vajab muutmist KVTS § 69, mille lõige 2 sätestab, et reservteenistus toimub õppekogunemisel, ning lõige 3, et õppekogunemine on Kaitseväe korraldatav sõjaväeline väljaõpe. Vajalik on luua alus ka asendusteenistuse läbinutele õppekogunemisel osalemise võimaldamiseks ning sätestada õppekogunemisel osalemise kestus ja asendusteenistuse läbinu tasustamine reservteenistuses. Lisada tuleb luua säte, mis võimaldab asendusteenistujaid ka teistesse teenistuskohtadesse (haiglad, Päästeamet, sotsiaalteenuse osutajad, erivajadustega õpilastega õppeasutused) õppustele kutsuda. 6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele Regulatiivselt on võimalik probleemi lahendada kahel viisil: a) kaitseväelase hukkumise või vigastuse saamise kriteeriumi juurest teenistusliku seose nõude eemaldamine; b) anda otsustusõigus lisakulude tegemiseks teatud eriolukordades mõnele Kaitseväe üksusele (meditsiiniteenistusele, Kaitseväe tugikeskusele, Kaitseväe tervisekeskusele jne). Siinkohal peame kohasemaks mitte tekitada otsustusõigust, vaid laiendada kliendigruppi punktis a kirjeldatud viisil. Sellisel juhul oleks võimalik Kaitseväel psühholoogilise nõustamise teenust sisse osta lisaks teenistuses hukkunud või viga saanud kaitseväelaste peredele ka 40 20.04.2018 õiguskantsleri kiri nr 2014010169/1.1-29/18/1745 45 nendele peredele, kelle teenistuses olev pereliige on hukkunud või püsiva vigastuse saanud teenistusväliselt. Diskretsiooniõiguse andmine ehk variant b oleks liialt ebamäärane nii klientide kui ka abistajate jaoks. 7. Missioonijärgne tervisekontroll Vaimse tervise häirete sümptomite tuvastamiseks on missioonijärgse tervisekontrolli kohustuse pikendamine 90 päevani parim lahendus. Siinkohal ei saa rakendada diskretsiooniõigust ega sätestada vaimse tervise kontrolli kohustust vaid sümptomite kandjatele, sest sellised lähenemised ei annaks soovitud tulemust. Arstiteaduslikust aspektist on vaja füüsilise tervise häirete tuvastamiseks kontrollida isiku terviseseisundit kohe peale missioonilt naasmist, sest sümptomid avalduvad kiiresti ning sellisel juhul on võimalik õigel ajal sekkuda. Nagu eelpool kirjeldatud, ilmnevad vaimse tervise häirete sümptomid pikema aja jooksul ning neid tuleb mõistetavalt tuvastada teistsuguste meetoditega. Kas selleks meetodiks on test, intervjuu, grupitöö või midagi muud, jääb Kaitseväe meditsiiniteenistuse otsustada. Samuti jääb Kaitseväe meditsiiniteenistusele võimalus nende 90 päeva jooksul korraldada vastavalt vajadustele ka muid võimalikke tervisekontrolle. 8. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine KVTS § 141 lg 4 sõnastust muudetakse selliselt, et katkematu tegevteenistussuhte jätkumisel (sarnaselt katkematu töölepingulise suhte või avaliku teenistuse seaduse alusel teenistussuhte jätkumisele) tähtajalise teenistuse lõppemise korral ei maksta tegevväelasele välja lõpparvet ning säilivad kasutamata jäänud puhkuse päevad. 9. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle väljaspool kaitseväeteenistust KVTSi lisatakse sätted, millega piiratakse või keelatakse kaitseväeteenistusvälistel isikutel kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamine, kandmine, omamine, valdamine ja võõrandamine. Sellega tagatakse muu hulgas KarSi § 227 parem rakendamine ning luuakse tõhusam järelevalvesüsteem koos proportsionaalsete sanktsioonidega. Muu hulgas sätestatakse selgelt, et kaitseväelase vormiriietus kuulub Kaitseväele. Samuti eraldusmärgid, kui seadusega ei ole tehtud erandeid. Kaitseväel (SP) tekib võimalus teha riiklikku järelevalvet kaitseväelase vormiriietuse ebaseadusliku kasutamise üle KVTSis ja KorSis toodud alustel. Näiteks võib Kaitsevägi (SP) vajaduse korral isiku peatada ja teda küsitleda (KorS § 30), isikut kinni pidada kuni politsei saabumiseni (KorS § 46), rakendada turvakontrolli (KorS § 47), vallasasja läbi vaadata (KorS § 49), valdusesse siseneda ja selle läbi vaadata (KorS §-d 50 ja 51), vallasasja hoiule võtta (KorS § 52). Samuti peaks saama Kaitsevägi õiguse kaitseväelase vormiriietus konfiskeerida, kui seda vallatakse ebaseaduslikult (sest vormiriietus kuulub Kaitseväele). Kaitseväelase vormiriietusega sarnase riietuse valmistamine, sissetoomine ja võõrandamine (müümine) keelatakse. Kaitseväelase välivormi kanga valmistamine, sissetoomine ja võõrandamine (müümine) kolmandatele isikutele keelatakse, muu hulgas kanga mustrile kehtestatakse autoriõigused vms. 46 10. Tegevteenistuses teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest vabastamine Muudetava regulatsiooniga luuakse võimalus õppekava mittetäitmisel eksmatrikuleeritud kadetil jätkata tegevteenistuses ja asuda uuele ametikohale nii, et ta ei pea hüvitama Kaitseväele õppekulusid. Aastas on umbes kümme kadetti, kes eksmatrikuleeritakse õppetöös edasijõudmatuse tõttu, kuid kes soovivad jätkata tegevteenistuses teisel ametikohal. Uus regulatsioon puudutab vaid neid isikuid, kes avaldavad soovi Kaitseväes jätkata mõnel teisel ametikohal. Õppekava mittetäitmisel eksmatrikuleeritud ja tegevteenistusest vabastatud kadett, kes ei soovi tegevteenistuses teisel ametikohal jätkata ning lahkub tegevteenistusest, peab õppekulud Kaitseväele tagastama vastavalt kehtivale korrale. 11. Tegevteenistusse võtmise õigusega ülemale kadeti teenistusest vabastamise kaalutlusõiguse andmine KVTS näeb ette, et kadett, kes eksmatrikuleeritakse enne õppekava täitmist, vabastatakse kohe ka tegevteenistusest. Sellisel juhul võivad tegevväelased, kes ei soovi küll olla ohvitserid, kuid kes on valmis ja võimelised panustama riigikaitsesse sõduri või allohvitserina, tegevteenistusest lahkuda. Luuakse võimalus, et teenistusse võtmise õigusega ülem saaks kaaluda, kas vabastada õppetöös edutu kadett teenistusest või määrata ta teisele ametikohale, kui kadett selleks ise soovi ja huvi avaldab. Regulatsiooniga määratakse tingimus, et eksmatrikuleeritud kadett peab uuel ametikohal olema kuni tegevteenistustähtaja lõpuni. 12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine KVTSis sätestatud arstlike komisjonide ülesannete täitmisega seoses on arstide töökoormuse vähendamiseks ja tervisekontrolli tõhustamiseks võimalikud järgmised regulatiivsed lahendused: a) Otsustusõiguse andmine perearstidele – kutsealuste tervisekontrolli enne ajateenistusse kutsumist on võimalik korraldada olemasolevate tervishoiuteenuse osutajate kaudu ning eraldi personali selleks ei vajata. See tähendab, et kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundit hakkaksid arstliku komisjoni asemel edaspidi hindama perearstid, kes ettenähtud tervisekontrolli põhjal otsustavad oma nimistusse kuuluvate isikute kaitseväeteenistusse sobivuse üle. Perearsti ülesanne oleks teha arstlik läbivaatus, kindlaks määratud terviseuuringud ning vajaduse korral kaasata ka teisi eriarste. Tervisekontrolliga seotud kulud kuuluksid katmisele KRA eelarvest. Kuigi korralduslikult ja kodanike mugavuse seisukohast oleks tegemist tõenäoliselt sobiliku lahendusvariandiga, tuleb siiski arvestada sellega, et kaitseväeteenistusse sobivuse hindamine eeldab põhjalikke teadmisi kaitseväeteenistuse täitmise korraldusest ja kaitseväelaste terviseseisundile kehtestatud nõuetest. Kuna HMS § 8 kohaselt loetakse seaduse või määruse alusel avaliku halduse ülesandeid täitvad isikud haldusorganiks, siis kaasneb perearstide jaoks kutsealuste tervisekontrolli otsuste tegemisega ühtlasi ka kohustus haldusmenetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks ning vajaduse korral ka vaide- või kohtumenetluses osalemiseks. Seega, perearstide seisukohast kaasnevad antud lahendusega lisaks täiendavale töökoormusele haldusmenetlusest tulenevad lisakohustused ja -vastutus, mis ei ole seotud nende põhiülesande ehk esmatasandi arstiabi osutamisega. Arvestades, et perearstide puudus järjest süveneb, siis ei ole täiendav töökoormus niigi vähese ressursi kasutamise seisukohast kuigi otstarbekas. Küsitav on antud lahenduse tõhusus ka riigikaitse eesmärkide saavutamise seisukohast, kuna senise umbes 100 arsti asemel vajaks tervisekontrolli tegemisel ühtse praktika tagamine koolitust ja pidevat järelevalvet ligikaudu 800 perearsti tegevuse üle. Kuigi perearstid kui tervishoiuteenuse osutajad 47 saavad otsuse tegemisel tugineda TISi andmetele, siis eraldi lahendamist vajab tervisekontrolli otsuste edastamine KRAsse. Paberil tervisetõendi asemel tuleks välja töötada senisest oluliselt põhjalikum tervisekontrolli otsuse vorm, mille täitmine ja edastamine toimuks elektrooniliselt ja mis kajastaks nii isiku eelnevat haiguslugu kui ka tehtud tervisekontrolli tulemusi selliselt, et nendest nähtuks otsuse vastavus kehtestatud tervisenõuetele. Kuna tegemist on kodanike suhtes kehtestatud kohustuse täitmisega, peavad tehtud otsused olema alati selliselt põhjendatud, et KRA-l oleks võimalik teha järelevalvet ja vajaduse korral kontrollida ka objektiivsete tõendite olemasolu. See suurendab perearstide töömahtu veelgi, kuna lisaks tervisekontrolli tegemisele kaasneb märgatav ajakulu ka otsuste väljastamisega. Ka tehnoloogilise lahenduse väljatöötamisel tuleb eripärana arvestada sellega, et tervisetõend peab sisaldama ka delikaatseid isikuandmeid isiku kohta ning selle edastamine peab olema turvaliselt korraldatud muul viisil kui TISi kaudu. KRA seisukohast võib probleemiks osutuda kontrolli vähenemine oma eelarve kasutamise üle, sest tervisekontrolli kulud kaasnevad ka nende kutsealuste puhul, kes tegelikkuses ajateenistusse ei jõua. Arvestades senisest märgatavalt suuremat töömahtu ka koolitustegevuse ja järelevalve osas, siis võivad kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli tegemise kulud kokkuvõttes hoopis suureneda. Lisaks kutsealuste ja reservis olevate isikute terviseseisundi hindamisele, mis kuulub KRA arstliku komisjoni pädevusse, tuleb antud alternatiivi puhul leida eraldi lahendus KVTSi §-s 30 sätestatud Kaitseväe arstliku komisjoni ülesannete täitmiseks. Kaitseväeteenistuses olevate isikute terviseseisundi hindamisel sõltub otsuse tegemine isiku tegelikust toimetulekust teenistusülesannete täitmisega ning arvesse tuleb võtta ka konkreetse teenistus- või ametikoha eripära. Samuti täidab Kaitseväe arstlik komisjon mitmeid ülesandeid, mis on seotud KVTSis kaitseväelastele ette nähtud tagatistega – meditsiinilise seose tuvastamine teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel, raviplaani koostamine, töövõimetuse tuvastamine jne. Kuna tegemist on ülesannetega, mis eeldavad vastavate regulatsioonide ja ka kaitseväeteenistuse põhjalikku tundmist, siis ei ole kindlasti otstarbekas korraldada nende täitmist perearstide kaudu; b) Kaheastmelise süsteemi jätkamine – muudatusega sätestataks ainult otsustusõiguse üleminek arstlikelt komisjonidelt ekspertarstidele, kuid nende juurdepääs TISi andmetele võimaldatakse senistel tingimustel ning seetõttu tuleb tervisekontrolli tegemisel vähemalt osaliselt säilitada ka perearstide roll. Haldusmenetlust viiks läbi ainult KRA või Kaitsevägi ning kuna ekspertarstide kaudu korraldatakse haldusotsuste tegemine asutuse siseselt, siis arstide jaoks ei kaasneks kohustust eraldiseisva haldusorganina tegutseda. Perearstide rolli säilitamise vajadus tuleneb sellest, et KRA ekspertarstidel ei ole kõikidel juhtudel nõusoleku tingimuse tõttu kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamiseks juurdepääsu nende TISi andmetele. Nende kutsealuste puhul, kes annavad õigel ajal juurdepääsu oma terviseandmetele, saab perearsti tervisetõendi esitamisest loobuda, muutes tervisekontrolli läbimise sarnaselt alternatiivis c) kirjeldatuga tunduvalt lihtsamaks ja kiiremaks ning tervishoiusüsteemi vähem koormavaks, kuid ühtlasi võib ka prognoosida, et ajateenistusse asumisele eelnev protsess muutub kutsealuste jaoks sellega kaasnevate kohustuste ebamäärasuse tõttu segadust tekitavamaks. Tõenäoliselt ei ole kutsealuste seas võimalik saavutada 100%-list TISi andmete avamist, mistõttu püsib jätkuvalt vajadus terviseandmete esitamiseks ka perearstide kaudu. Paberil tervisetõendi asemel tuleks ka selle variandi puhul välja 48 töötada elektrooniline tervisetõend ning tagada selle turvaline edastamine viisil, mis ei eelda juurdepääsu TISi andmetele. Nende kutsealuste puhul, kes mingil põhjusel ei võimalda KRA ekspertarstide jaoks juurdepääsu oma terviseandmetele, jätkuks tervisekontrolli tegemine senisel kujul ning seega on ka arstide töökoormuse vähenemist keeruline prognoosida. TISi juurdepääsu puudumisel ei oleks KRA ekspertarstidel võimalust kasutada vajalike terviseuuringute tegemiseks ühtset digitaalset saatekirja, kuna nii uuringutele suunamine kui ka vastuste saamine eeldab TISi andmetele juurdepääsu. Kuigi senise 106 arstliku komisjoni liikmeks oleva eriarsti asemel vajaks KRA ekspertarsti ülesannete täitmiseks hinnanguliselt u 15−20 arsti, siis tervisekontrolli tegemiseks on jätkuvalt vaja kaasata ka mitmeid eriarste, kuid nende tegelik töökoormus sõltub sellest, kui paljud kutsealused annavad juurdepääsu TISi andmetele. Kokkuvõttes võimaldab antud lahendus soovitavaid eesmärke saavutada tõenäoliselt ainult osaliselt ning süsteemi tõhusus sõltub suuresti sellest, milline on kodanike valmidus oma terviseandmeid avada. Kaitseväe arstliku komisjoni ülesannete täitmist antud alternatiiv oluliselt ei mõjuta, olulisemaks muudatuseks on vaid ekspertarstide ja kaasatavate konsultantide töösuhte reguleerimine. Samas, KRA ja tervishoiusüsteemi seisukohast ei taga antud lahendus maksimaalset tõhusust, kuna mõistliku ressursikasutuse asemel kulub osa arstide tööajast ja tervisekontrolli vahenditest jätkuvalt andmete dubleerimisele ning elektrooniliste tervisetõendite kasutuselevõtt eeldab ka märkimisväärseid ühekordseid lisakulutusi; c) Kaitseministeeriumi valitsemisala sisene tervisekontroll ja juurdepääs TISi andmetele – arstlike komisjonide asemel antakse KVTSis sätestatud otsustusõigus kindlaksmääratud ekspertarstidele, kes saavad oma ülesannete täitmiseks ühtlasi ka juurdepääsu kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseandmetele. Muudatus võimaldaks tagada kogu tervishoiusüsteemi jaoks tõhusaima ressursikasutuse, kuna kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli tegemisel saab maksimaalselt tugineda juba olemasolevatele terviseandmetele ning täiendavad terviseuuringud viiakse läbi ainult vajaduse korral. KRA ülesannete täitmisel piisaks hinnanguliselt 15−20 ekspertarstist ning kuna teiste eriarstide ja perearstide kaasamine kutsealuste tervisekontrolli läbiviimisse toimuks ainult vajaduse korral, siis väheneks arstide töökoormus kogu tervishoiusüsteemis. Sealjuures oleksid täiendavalt tehtud terviseuuringute tulemused KRA ekspertarstidele samuti TISi kaudu kättesaadavad, mistõttu puudub vajadus eraldi tervisetõendi kasutuselevõtuks. Seeläbi oleks kõige paremini tagatud ka delikaatsete isikuandmete kaitse, kuna andmete edastamine toimuks turvaliselt TISi kaudu ning need oleksid kättesaadavad ainult asjaosalistele arstidele. Andmetele juurdepääsu võimaldamisel jääks kehtima senine põhimõte, et kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli tegemiseks väljastatakse TISist päringu alusel ainult need andmed41, mis on vajalikud konkreetse KVTSis sätestatud ülesande täitmiseks. Kutsealuste terviseseisundi hindamine koos selleks vajaliku koolituse tagamise ja järelevalve tegemisega oleks jätkuvalt korraldatud Kaitseministeeriumi valitsemisala siseselt ning võimaldaks tõhusamini tagada riigikaitse eesmärkide saavutamist. Ka kodanike jaoks muutuks ajateenistusse kutsumisele eelneva protsessi läbimine senisest märgatavalt lihtsamaks ja kiiremaks, kuna kohustuslik terviseseisundi hindamine toimuks suures osas juba olemasolevate andmete põhjal ning sellega ei kaasneks vajadust täiendava nõusoleku andmiseks, perearsti tervisetõendi ja muude dokumentide esitamiseks. 41 Täpne andmekoosseis on kindlaks määratud kaitseministri 19.12.2016 määrusega nr 25 „Kaitseväe arstliku komisjoni, Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ 49 13. Vaidemenetluse lihtsustamine Vaidemenetluse lihtsustamiseks on regulatiivse lahendusena võimalik KVTSis sätestada vaidekomisjoni pädevus lõpliku otsuse tegemiseks. Juhul, kui vaidemenetluse käigus tuvastatakse, et esialgne otsus ei ole õiguspärane, või selgitatakse välja vajadus otsuse muutmiseks täiendavalt tehtud terviseuuringute põhjal, siis on vaidekomisjonil võimalik koos vaide rahuldamisega teha vaidlustatavas asjas kohe ka uus sisuline otsus. Sellisel juhul asendatakse esialgne otsus vaideotsusega ning kodanik ei pea soovitava tulemuse saamiseks enam uuesti lähteorgani poole pöörduma. 14. Arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamine Eelnimetatud probleemide lahendamiseks on kaalutud järgmisi regulatiivseid lahendusi: a) ajateenistusse kutsumata jätmisel kirjaliku taotluse esitamise kohustus 30 päeva jooksul arvates immatrikuleerimisest – erinevate alternatiividena on võimalik nii tähtaega pikendada kui ka loobuda taotluse esitamise kohustusest. Seaduses sätestatud erisuse eesmärgipärasuse tagamiseks peab isikul olema võimalus esitada taotlus ajateenistusse kutsumata jätmiseks (seoses kõrghariduse omandamisega arsti või õe erialal) kogu õpinguperioodi jooksul. Kindlaksmääratud tähtajast loobumine võimaldab seega vajaliku taotluse esitamist kas kohe õppima asumisel või siis, kui KRA on isiku suhtes alustanud toiminguid ajateenistusse kutsumiseks. Taotluse esitamise kohustusest loobumine ei ole otstarbekas seetõttu, et soovi korral oleks isikul võimalus läbida vabatahtlikult ka ajateenistus; b) ajateenistusse asumisest vabastamisel erialase töötamise nõue ning uue taotluse esitamise kohustus – mõlemast tingimusest on otstarbekas loobuda põhjendusel, et sisulist vajadust nende täitmiseks ei esine ja vajalik eesmärgipärasus on tagatud isiku hariduse ja väljaõppe suhtes esitatud nõuetega. Täiendava muudatusena on kaalutud võimalust asendada ka tervishoiutöötajana registreerimise kohustus arsti või õe hariduse omandamisega, kuid välisriigis omandatud hariduse puhul tuleb eelnevalt kindlaks teha selle vastavus Eestis nõutavale kvalifikatsioonile. Kuna kvalifikatsiooni võrdlemine viiakse läbi tervishoiutöötaja registreerimisel, siis on nimetatud tingimuse osas otstarbekas jääda senise regulatsiooni juurde; c) ajateenistusest vabastamine – erinevate regulatiivsete lahendustena on võimalik ette näha ajateenistusest vabastamine vastavate asjaolude ilmnemisel (vastuvõtt arsti või õe erialale) või anda selleks võimalus. Automaatne vabastamine ei ole otstarbekas, kuna isiku sooviks võib olla ka ajateenistuse läbimine enne õppima asumist. Sarnaselt kehtiva seaduse § 56 lg-s 3 toodud juhtudega võiks ajateenistusest vabastamise üle otsustada ajateenistuskoha ülem ning samuti on võimalik sätestada tingimus, et seoses arsti või õe erialal õppima asumisega saab isiku ajateenistusest vabastada siis, kui ta on ajateenistuses läbinud esmase sõjaväelise väljaõppe. Seeläbi kindlustatakse Kaitseväe reservis sõjaaja ametikohale määramiseks vajalik minimaalne väljaõpe juhuks, kui isik peaks arsti või õe erialal kõrghariduse omandamise hiljem katkestama. Täiendava ajateenistusest vabastamise alusena vähendab sätte kuritarvitamise võimalust asjaolu, et konkurss arsti ja õe erialal õppima asumiseks on igal aastal väga kõrge. 15. Reservväelaste arstlik läbivaatus Kohustusliku arstliku läbivaatuse asemel on alternatiivsete lahendustena võimalik loobuda õppekogunemisel osalevate reservväelaste terviseseisundi hindamisest kohapeal või sätestada selleks mõnevõrra paindlikum lähenemine. Arvestades, et õppekogunemise jooksul viiakse läbi sõjaväelist väljaõpet, on oluline tagada, et sellel osalevad ainult isikud, kelle terviseseisund võimaldab ettenähtud teenistusülesandeid täita. Õppekogunemise läbiviimisel on lisaks muude ohutusnõuete täitmisele kohustus tagada, et sellel osalejad ei põhjustaks oma terviseseisundi tõttu riski enda või teiste isikute suhtes. 50 Kõige suuremal hulgal kutsutakse õppekogunemistele isikuid, kes on viimaste aastate jooksul läbinud ajateenistuse või osalenud ka varasematel õppekogunemistel ning seega on küllaltki suur tõenäosus, et nad on terviseseisundi poolest jätkuvalt võimelised teenistusülesandeid täitma. Sellegipoolest võib isikul olla hiljuti ilmnenud mõni tervisehäire, mille tõttu võib tema terviseseisund õppekogunemise ajal oluliselt halveneda. Kui pikema etteteatamise korral on isikul võimalik enne õppekogunemise toimumist teada anda oma terviseseisundi muutumisest ning arstliku komisjoni otsuse alusel saab teda õppekogunemisel osalemisest vabastada, siis lisaõppekogunemise või mobilisatsiooni korral on isik kohustatud kogunemiskohta igal juhul kohale ilmuma. Samuti võib esineda olukordi, kui isikul on vahetult enne õppekogunemist tekkinud äge haigusseisund või vigastus, mille tõttu on tema töövõime ajutiselt häiritud. Sellistel juhtudel on vajalik, et kogunemiskohas oleks vajaduse korral kohapeal võimalik teha kiire arstlik läbivaatus ning otsustada õppekogunemisel osalemise üle. Vajaduse korral peaks õppekogunemisele kohale ilmunud reservväelastel olema võimalik teada anda terviseprobleemide esinemisest ning samuti võivad arstliku läbivaatuse tegemise vastavalt vajadusele ette näha formeeritavate üksuste ülemad. Täiendava meetmena on võimalik kasutusele võtta tervisedeklaratsioon, mille täitmisel saab isik terviseprobleemide esinemisest teada anda ning mille põhjal tuvastatakse vajadus arstliku läbivaatuse tegemiseks. Seega võimaldab arstliku läbivaatuse paindlikum korraldus kiirendada formeerimisprotsessi ning samal ajal tagada soovitava eesmärgi saavutamise ka õppekogunemisel osalevate reservväelaste tervise kaitse seisukohast. 16. Kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine Regulatiivse lahendusena on KVTSis kui eriseaduses võimalik sätestada kaitseväelaste puhul erisused seoses tööõnnetuste registreerimise ja uurimisega. Üheks võimaluseks on sätestada, et kaitseväe- või siis kitsamalt ajateenistuses juhtunud vigastusi ei käsitleta tööõnnetustena. Samas puuduvad selleks veenvad argumendid, kuna olemuslikult on tegemist siiski tööga ning enamikul juhtudel on vigastused põhjustatud teenistusülesannete täitmisest või muust teenistusega seotud tegevusest. Tegevväelaste puhul on tööõnnetuste registreerimine vajalik ka seetõttu, et ravikindlustuse seaduse alusel on isikul tööõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuse korral õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele suuremas ulatuses. Ajateenijal puudub õigus ravikindlustuse seaduses sätestatud ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks, kuid tööohutuse tagamise seisukohast tuleks ka ajateenijate teenistuse ajal aset leidnud juhtumeid teatud tingimustel käsitleda tööõnnetustena ning viia läbi ettenähtud uurimine. Ajateenijate osas vajab reguleerimist, kas ja millistel juhtudel käsitletakse nendega aset leidnud tööõnnetusi ning kuidas toimub ajutise töövõimetuse põhjustanud tööõnnetuste eristamine. Töösuhte puudumise tõttu ajateenijatele töövõimetuslehte ei väljastata, vaid vajaduse korral kohaldatakse teenistusülesannete täitmisel teatud eritingimusi. Samas võib ajateenija olla vigastuse tõttu teenistusülesannete täitmisest vaid osaliselt vabastatud, seega ei ole nende puhul ajutist töövõimetust võimalik üheselt määratleda. Muudatuse eesmärk on anda võimalus kehtestada Kaitseväe-sisene kord tööõnnetuste registreerimise ja uurimise kohta ning sätestada, et ajateenijate puhul ei pea ajutise töövõimetusega lõppenud tööõnnetusi eristama ega nendest Tööinspektsiooni teavitama. Seega tuleb TTOSi § 22 lg-s 3 ning § 24 lg-s 4 sätestatud nõudeid kohaldada ajateenijatele ainult siis, kui tegemist on raske või surmaga lõppenud tööõnnetusega. Raskete vigastustena käsitletakse kõiki juhtumeid, kui ajateenija vajab teenistuses saadud vigastuse tõttu pikemaajalist ravi või teenistusest vabastamist. 51 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid 1-4., 9. Puutumust rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu õigusega ei ole. Kavandatav muudatus on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS). 5. Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses on sätestatud PSi §-s 124. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduv kaitseväekohustuslane on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. Kui seadus ei näe teenistuse erilaadi huvides ette teisiti, on Kaitseväes ja asendusteenistuses olevatel isikutel kõik põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused.42 ÜRO Inimõiguste Komisjon Kaitseväes asendusteenistuse läbiviimist ei keela, kui asendusteenistuja ei pea relvi kätte võtma ega nendega kokku puutuma. Põhimõtteliselt peaks tegu olema tsiviilteenistusega, teenima avalikku huvi ning ei tohi olla karistava iseloomuga. 43 6−7. Kavandatav regulatsioon on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 28, mis sätestab igaühe õiguse oma tervise kaitsele. Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega kavandatavad muudatused vastuolus ei ole. 8. Kavandatav regulatsioon on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Punkti 1 (katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine) soovitud regulatsioon on kooskõlas põhiseaduse § 29 lõikega 1, mille kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. 10−11. Kavandatav regulatsioon on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 mõttega, mille kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. 12−16. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 kohaselt on kõik Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduse sätestatud alustel ja korras, kuid selle kohustuse täitmisel ei tohi piirata ka põhiseaduse §-s 28 sätestatud igaühe õigust tervise kaitsele. Seega on riigi kohustuseks tagada, et kodanike tervis oleks maksimaalselt kaitstud ka kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel. KVTSis sätestatud tervisekontrolli eesmärk kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamisel on tagada, et ühegi isiku terviseseisund ei põhjustaks kaitseväeteenistusse asumisel olulist riski talle endale või teistele kaitseväelastele. Vaidemenetluse osas kavandatav regulatsioon on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 15, mille lõike 1 esimese lause kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Vaidemenetlus ei ole kehtestatud kohustuslikuna enne kohtusse pöördumist ning isikul on võimalik valida, kas vaidlustada otsus vaidekomisjonis või halduskohtus. 42 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2017, § 124 43 Conscientious Objection to Military Service, United Nations Human Rights Office of the High Commisioner, 2012, lk 38 52 V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluste kaasajastamine ning mõistete ühtlustamine 11.1.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Muudatus mõjutab isikuid, kes on süüdimõistetud KarSis sätestatud süütegudes ning kes seni kehtinud sätte alusel ajateenistusse või õppekogunemisele kutsumisest välistati. 11.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Kaitseväekohustuslased, kellel on karistatus, ning KRA ja Kaitsevägi. 11.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Igal aastal vabastatakse karistatuse tõttu ajateenistusse kutsumisest ligikaudu 270 isikut. Kuigi muudatusega hakatakse isiku sobivust hindama kohtu poolt mõistetud karistuse põhjal, ei ole see seotud kaitseväekohustuse täitmiseks sobilike kutsealuste arvu suurendamise sooviga. Karistatus on üks ajateenistusse või õppekogunemisele kutsumisest vabastamise alustest. Täiendavalt peavad kaitseväekohustuslased vastama ettenähtud tervisenõuetele, mistõttu avalduva mõju ulatust ei ole võimalik lõplikult prognoosida. Arstlikule läbivaatusele kutsutakse kutsealuseid, keda ei saa muudel KVTSist tulenevatel põhjustel ajateenistusse kutsumisest vabastada. Seega, võrreldes arstliku komisjoni läbinud kutsealuste arvuga, ei ole seadusemuudatust puudutava sihtrühma suurus kuigi suur. Kokkuvõttes võib nii mõjutatud sihtrühma suurust kui ka mõju avaldumise sagedust pidada väikeseks. 11.1.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatusega kaasneb KRAle töökoormuse suurenemine mõningal määral kutsealuste arstlikku komisjoni ning ajateenistusse kutsumise korraldamisel ning Kaitseväele reservis olevate isikute õppekogunemisele kutsumisel. Hindamaks, kas isik on karistatuse tõttu sobilik asuma ajateenistusse või õppekogunemisele, ei pea enam lähtuma teatud KarSi peatükkides sätestatud süüteo koosseisudest, vaid sobilikkust hinnatakse karistuse pikkuse ja raskusastme järgi. Seega, tähendab see teatud määral töökoormuse kasvu, sest kui varem sai KRA ilma kaalutlusotsust tegemata viidata konkreetsele seaduse paragrahvile, siis nüüd tuleb teha kaalutlusotsus, mis on ajamahukam tegevus. 11.2. Tegevväelase ametijuhendile esitatavad nõuded ning madalamale ametikohale nimetamine 11.2.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Muudatus mõjutab tegevväelasi. Tegevväelastel tekib teadmine ning kindlustunne seoses uuele ametikohale nimetamisega kaasneva põhipalga vähendamise ulatusega. 11.2.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Tegevväelased, Kaitsevägi. 11.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Näiteks 2017. aastal toimus ametikohale nimetamisi 700−800. Seega, juhul, kui ametikohale nimetamisega kaasneb ametikoha asukoha muutus, ei pea enam ametijuhendit muutma. Mõju on positiivne. 11.2.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuse korraldusele Muudatusega väheneb andmete dubleerimise ning ametijuhendi igakordne muutmisvajadus, kui tegevväelane suunatakse ametikohale, mis asub senisest teises paikkonnas. Seeläbi väheneb Kaitseväes ametikohale nimetamisega tegelevate isikute töökoormus. Mõju on positiivne ning ulatus keskmine. 53 11.3. Ületunnitöö hüvitamise korraldus 11.3.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Muudatus mõjutab eelkõige tegevväelasi, kes on suunatud riigisisese lähetusega teenistusülesandeid täitma teise struktuuriüksusesse ning teenistusülesandeid tuleb täita ka riigipühadel või puhkepäevadel. Muudatuse tulemusena tekib neil õigus saada ületunnitöö eest hüvitust rahas, mida seni kehtinud KVTS ei võimaldanud. Mõju on positiivne. 11.3.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Tegevväelased, Kaitsevägi. 11.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Näiteks 2017. aastal lähetati riigisiseselt kokku 1446 tegevväelast. Hinnanguliselt tekib ületunni hüvitamise taotlusi 20%-l lähetustest. Muudatus ei mõjuta kõiki riigisisesele lähetusele suunatud tegevväelasi, vaid tegevväelasi, kes teenistusülesande iseloomu ja keerukuse tõttu on sunnitud täitma teenistusülesandeid ka töövälisel ajal. 11.3.1.3. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuse korraldusele Muudatus avaldab mõju Kaitseväe töökorraldusele, kuna ületunnitöö hüvitamise korralduses nähakse ette täiendav meede. Hinnangut on keeruline anda, sest sõltub paljuski üksuse töökorraldusest ja kokkulepetest, kas ületunnitöö eest antakse vaba aega või makstakse töötasu. Juhul, kui viimast, avaldab see väikest mõju Kaitseväe palgafondile. Kui arvesse võtta aga Kaitseväes kõik töötavad isikud, on mõju väheoluline, sest hüvitatav summa moodustab palgafondis marginaalse osa. Tasu makstakse välja tegevväelasele palgapäeval koos palgaga, mistõttu sellest raamatupidamisele täiendavat töökoormust ei lisandu. 11.4. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus 11.4.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Muudatus mõjutab kaitseväelasi. 11.4.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Kaitseväelased (tegevväelased, ajateenijad, reservis olevad isikud õppekogunemisel), Kaitsevägi. 11.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Muudatusega on tagatud Kaitseväe distsipliin ning kaitseväelastele ohutu teenistuskeskkond. Näiteks 2017. aastal kohaldati distsiplinaarkinnipidamist kahel korral, kuid ülema puudumise tõttu jäi kohaldamata viiel korral. Arvestades distsiplinaarkinnipidamise vajaduse esinemissagedust, võib muudatusega kaasnevat mõju hinnata väikeseks, Kaitseväe distsipliinile üldiselt aga positiivseks. 11.4.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuse korraldusele Muudatusega ei kaasne Kaitseväele täiendavat töökoormust. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õiguse edasivolitamiseks tekib selge alus ning kord, mis fikseeritakse distsiplinaarmäärustikus. Muudatuse mõju on positiivne, sest võimaldab paremini korraldada järelevalvet kaitseväelaste üle. Kuna tõenäosus, et kedagi on vaja kinni pidada on senise praktika kohaselt väike, on mõju Kaitseväe tegevusele üldises plaanis väike. 11.5. Asendusteenistus 11.5.1. Kaitseväe ja haiglate lisamine asendusteenistuja teenistuskohtadena 11.5.1.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Muudatusega laieneb asendusteenistujate jaoks teenistuskohtade valik nii geograafilises kui ka riigikaitselise väljaõppe mõttes. Väljaõppe saamine erinevates valdkondades võimaldab asendusteenistujaid laiapindses riigikaitses tõhusamalt rakendada. 11.5.1.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Asendusteenistujad, KRA, Kaitsevägi, haiglad. 54 11.5.1.3. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Muudatus avaldab mõju Kaitseväe üksustele ja haiglatele, kus asendusteenistujad oma teenistuskohustust täidavad, KRAle kui organisatsioonile, kes korraldab asendusteenistujatega seonduvat, ning isikutele, kes soovivad asendusteenistust läbida. 2016. aastal esitati asendusteenistuse läbimiseks KRAle 106 ning 2017. aastal 112 taotlust. Asendusteenistujale makstakse KVTS § 64 lg 1 alusel asendusteenistuse kestel igakuist toetust, mille suuruseks on kehtestatud kuu töötasu alammäär (2019. aastal 540 eurot). Keskmine asendusteenistujate arv aastas on 65, asendusteenistuskohti on aga rohkem. Seega on mõjutatud sihtrühm väike. Ka mõju ulatuse ja avaldumise sageduse võib määratleda väikseks, kuna Kaitseväe üksused ja haiglad ei loo asendusteenistujatele juurde uusi kohti, vaid võtavad nad tööle olemasolevatele kohtadele ning igapäevane töö sisuliselt ei muutu. Sama kehtib asendusteenistuja kohta – tema täidab oma teenistust seaduses ettenähtud tingimustel olenemata teenistuskoha füüsilisest asukohast ja täpsest ametikohast. Asendusteenistusse astuda soovijaid mõjutab muudatus positiivselt, kuna teenistuskohtade valik laieneb ning annab asendusteenistujatele mitmekülgsemad võimalused teenistusülesandeid täita. Ka KRAd mõjutab muudatus samal põhjusel positiivselt, kuna tekib võimalus asendusteenistujatele nii logistikat kui ka ametikohtade sisu arvestades laiemaid võimalusi pakkuda. Kaitseväge ja haiglaid mõjutab muudatus samuti pigem positiivselt, kuna neil on võimalik erinevatele haldus- ja abitöödele või lihtsamat väljaõpet eeldavatele ametikohtadele teenistusse võtta asendusteenistujaid. Eelnevale tuginedes ei kvalifitseeru kavandatava muudatuse mõju antud sihtrühmadele oluliseks. 11.5.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Asendusteenistujate riigikaitselise väljaõppe korraldamine Kaitseväes ja haiglates tagab asendusteenistujate tõhusa rakendamise laiapindses riigikaitses ning loob eelduse asendusteenistujate jätkusuutlikuks rakendamiseks ka pärast teenistuse lõppu. 11.5.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Kaitsevägi. 11.5.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Kavandatav muudatus mõjutab vahetult Kaitseväge organisatsioonina. Siiski on nii mõju ulatus kui ka sagedus väike, kuna võrreldes ajateenijatega, keda kutsutakse kaitseväkke aastas u 3200, ning töötajatega, kes Kaitseväe üksustes töötavad (u 120), on asendusteenistujate hulk väike. Mõju organisatsioonile on aga positiivne, kuna Kaitseväe üksustes on mitmeid ametikohti, mis ei lähe vastuollu asendusteenistuse põhimõttega ning kus asendusteenistujatel oleks võimalik oma teenistus läbida. Asendusteenistujale maksab igakuist toetust KRA ning Kaitsevägi ei pea selleks ise tööjõudu palkama. Eelnevale tuginedes ei kvalifitseeru kavandatava muudatuse mõju antud sihtrühmale oluliseks. 11.5.1.3. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatused mõjutavad KRA tegevust asendusteenistuse korraldamisel. 11.5.1.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas KRA, asendusteenistujad. 11.5.1.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Muudatusega lisatakse asendusteenistuskohtadena Kaitsevägi ja haiglad. Mõju ulatus ja sagedus on väiksed, kuna sisuliselt muudatusega KRA töökorraldus ei muutu. Samuti ei muutu protseduuriliselt midagi asendusteenistusse astuda soovivatele isikutele. Asendusteenistujate teenistusse võtmine ning teenistusega seotud toimingud ei muutu, laieneb vaid teenistuskohtade valik, kellega KRA-l on võimalik haldusleping sõlmida ning kuhu asendusteenistusse astuda soovijatel on võimalik teenistusse asuda. Muudatusega kaasnev mõju on mõlemale sihtrühmale positiivne, kuna annab mõlemale osapoolele võimaluse asendusteenistust sisuliselt mitmekülgsemaks ning logistiliselt rohkematesse kohtadesse viia. Eelnevale tuginedes ei kvalifitseeru kavandatava muudatuse mõju antud sihtrühmale oluliseks. 55 11.5.2. Asendusteenistusest tervislikel põhjustel puudumine 11.5.2.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Muudatus võimaldab ära hoida asendusteenistuja võimalust määratust varasemalt teenistusest vabaneda ning seega seadusega ettenähtud kohustusest kõrvale hoida. 11.5.2.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Asendusteenistujad, KRA, asendusteenistuskohad. 11.5.2.3. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Muudatuse mõju ulatus ja sagedus kõikidele sihtrühmadele on väike. Aastas teenib asendusteenistuses keskmiselt 65 meest, kellest vaid osal on probleeme tervislikel põhjustel teenistusest puudumisega. Seega KRA ja arstliku komisjoni jaoks ei ole sihtrühm suur ning sellest tulenevalt ei suurene oluliselt ka kummagi institutsiooni töökoormus. Asendusteenistuskohti mõjutab muudatus positiivselt, kuna nemad on isiku teenistusse võtmise praegu arvestanud 12-kuulise teenistusajaga ning muudatus aitab ära hoida juhtumeid, kus asendusteenistujad püüvad tervislikele probleemidele viidates ettenähtust varem teenistusest vabaneda. Eelnevale tuginedes ei kvalifitseeru kavandatava muudatuse mõju antud sihtrühmale oluliseks. 11.5.3. Asendusteenistuse reservteenistus 11.5.3.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kavandatava muudatuse rakendumisel on asendusteenistuse läbinuid sarnaselt ajateenistuse läbinud isikutega võimalik väljaõpet kordama kutsuda asutuse juurde, kus asendusteenistus läbiti. 11.5.3.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Asendusteenistuse läbinud, asendusteenistuskohad, KRA. 11.5.3.3. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmad on väikesed, kuna asendusteenistuse läbib aastas u 65 kaitseväekohustuslast. Enamasti teenib ühes asutuses üks asendusteenistuja, kuna asutus peab asendusteenistujale 12 kuuks töö tagama ning üldjuhul ei ole neil võimalik rohkematele täistööajaga tööd anda. On ka mõned suuremad asutused, kes on valmis võtma isegi kaks ja kolm asendusteenistujat ning võimalusel on neisse ka rohkem teenistujaid määratud. Kõige enam mõjutab muudatus asendusteenistujaid, kuna täna nende jaoks pärast teenistuse lõppu kohustused riigi ees lõppevad, kuid muudatuse rakendumisel tekib ka neile sarnaselt ajateenijatega kohustus õppustel osaleda, kui asutus, kelle juures väljaõpe saadi, neid kutsub. Sellest tulenevalt võib mõju ulatuse hinnata keskmiseks. Samas mõju sageduse väikseks, kuna igale õppusele kõiki teenistuse läbinuid ei kutsuta, pigem vastavalt vajadusele ning sellele, milline väljaõpe teenistuses on saadud. Tegemist on isikutele kohustuse loomisega, ent kui võrrelda seda kasuga laiapindsele riigikaitsele ning võrdsema situatsiooni loomisega ajateenijatele ja asendusteenistujatele loodud tingimuste ja kohustusega, on muudatuse mõju pigem positiivne. Asendusteenistuskohtadele on muudatuse mõju samuti positiivne, kuna võimaldab õppustele kutsuda ja kriisisituatsioonis rakendada täiendavat ressurssi, kellel on olemas väljaõpe just nende asutuse spetsiifikat silmas pidades. Mõju ulatuse ja sageduse võib väikseks hinnata, kuna asendusteenistujate sihtrühm on väike ning suurte lisajõudude haldamisega ei tule tegelema hakata. KRA-le kui organisatsioonile, kes asendusteenistujatega seonduvat haldab, võib mõju ulatuse hinnata keskmiseks, kuna nemad hakkavad korraldama ka asendusteenistuse läbinute ja 56 asutuste, kes neid õppustele soovivad kutsuda, vahelist suhtlust; kandma asendusteenistuse lõpetanuid kaitseväekohustuslaste registrisse jms. Samas mõju sagedus on väike, kuna õppustega seonduvad tegevused ei ole igapäevased, vaid pigem ebaregulaarsed ning ka sihtrühm on väike. Eelnevale tuginedes ei kvalifitseeru kavandatava muudatuse mõju antud sihtrühmadele oluliseks. 11.6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase lähedastele 11.6.1. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus aitab kaasa riigikaitse valdkonnas seatud eesmärgile hoida ja suurendada kaitseväelaste teenistusmotivatsiooni. Kaitseväelased on teadlikud teenistusega seotud stressist ja nendest kaasvõitlejatest, kellel on tekkinud tervisega probleeme. Nähes, et Kaitseväe spetsialistid hoolitsevad ja nõustavad nii probleemidega heitlevaid kaitseväelasi kui ka nende pereliikmeid, suureneb nende turvatunne ning veendumus, et kui nendega midagi juhtub, siis nende pereliikmetega tegeldakse ja neile pakutakse abi. 11.6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Peamiseks sihtrühmaks on vigastatud või hukkunud kaitseväelaste pereliikmed. Kaudselt ka teenistuskaaslased. 11.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Kavandatava muudatuse mõju võib hinnata keskmiselt oluliseks. Traumaatilisi sündmusi leiab aset harva ning pereliikmed ei pruugi taolistest abistamise võimalustest üldse teadlikud olla. Aga on oluline, et traagilise sündmuse puhul oleks võimalik pereliikmeid toetada. Pereliikmetele pakutav toetus annab signaali ka kannatanud kaitseväelase kaasvõitlejatele, et nendegi lähedasi ei jäeta abita kui midagi taolist peaks nendega juhtuma. See aga aitab säilitada teenistusmotivatsiooni. 11.6.2. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Kehtiva korra kohaselt on Kaitseväe võimalused piiratud aitamaks traumaatilistes sündmustes osalenud kaitseväelaste pereliikmeid. Nagu eelpool osutatud, on pereliikmed väga ulatuslikult teenistusse integreeritud. Seega on vaja ka mitteteenistuslike traumaatiliste sündmuste puhul pakkuda pereliikmetele psühholoogilist abi. Vastasel korral võib kahjustuda pereliikmete taastumisprotsess, kannatada kaitseväeteenistuse avalik kuvand ning langeda traumaatilises sündmuses osalenud kaitseväelase kaasvõitlejate teenistusmoraal. Sotsiaalse mõju peamise avaldumisvormina tuleb seega näha traumaatilise sündmusega seotud perekonna paremat toimetulekut olukorraga ning kiiremat kohanemist muutustega. 11.6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Peamiseks sihtrühmaks on vigastatud või hukkunud kaitseväelaste pereliikmed. Kaudselt saab lugeda sihtrühmaks ka vigastatud või hukkunud kaitseväelaste kaasvõitlejaid ning abi andvaid psühholooge. 11.6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Kavandatava muudatuse mõju võib hinnata pereliikmete jaoks keskmiseks, sest perekonna senist toimimist märkimisväärselt muutnud traumaatiline sündmus on aset leidnud, perekond on hakanud selle sündmusega kohanema ning vastavalt kavandatavale muudatusele aitavad spetsialistid sellele kohanemisele kaasa. Mõju sagedust võib hinnata pereliikmete jaoks keskmiseks, sest enamasti ei kesta taoline abistamisprotsess üle kahe-kolme kuu ning kohtumised psühholoogiga ei leia aset igapäevaselt. Kuna hinnanguliselt läheb kavandataval viisil abi vaja ühel perel kord aastas, siis tuleb hinnata sihtrühma suurust väikeseks. 57 Ebasoovitavaid mõjusid kavandataval muudatusel ei ole, sest muudatus ise on suunatud ebasoovitavate mõjude vältimisele või minimeerimisele. 11.7. Missioonijärgne tervisekontroll 11.7.1. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus aitab kaasa vaimse tervise häirete kiiremale tuvastamisele ning võimaldab seega kiiremat ja tõhusamat sekkumist, mis omakorda tähendab kaitseväelaste terviseseisundi paranemist, väiksemat teenistusest väljalangemist ja suuremat teenistusmotivatsiooni. 11.7.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Kavandatava muudatuse sihtgrupp on rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenud kaitseväelased. 11.7.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Täiendav tervisekontroll ei mõjuta sihtgruppi otseselt, kuid võimaldab diagnoosida võimalikke vaimse tervise häireid senisest kiiremini, mis omakorda võimaldab määrata sekkuva ravi või psühholoogilise nõustamise senisest õigeaegsemalt ning seega ennetab vaimse tervise häirete sümptomite kumuleerumist. Seetõttu tuleb lugeda muudatuse mõju olulisust keskmiseks. 11.7.2. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Muudatusega kaasneva sotsiaalse mõjuna tuleb eelkõige näha pikaajaliselt diagnoosimata vaimse tervise häiretest tulenevate kahjude vähenemist. Kiirem probleemide tuvastamine ja sekkumine aga tähendab omakorda väiksemaid negatiivsemaid mõjusid kaitseväelaste pereliikmetele. 11.7.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Otseselt on kavandatava muudatuse sihtgrupp rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenud kaitseväelased. Kaudselt mõjutab muudatus ka nende pereliikmeid, kaasvõitlejaid, tervisekontrolli läbi viivaid psühhiaatreid, psühholooge ja muid tervishoiuspetsialiste. 11.7.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Mõju ulatust tuleb lugeda keskmiseks, sest kavandatav muudatus ei muuda sihtrühma senist toimimist märkimisväärselt. Samas aga võimaldab kavandatav muudatus ennetada sihtrühmas olulisi võimalikke terviseprobleeme. Mõju avaldumise sagedust tuleb lugeda keskmiseks, sest potentsiaalselt tuvastatavate terviseprobleemidega tuleb tegeleda, kuid ravi toimub piiratud aja jooksul ning vaid nende missioonilt naasnud kaitseväelaste jaoks, kelle puhul on tuvastatud vaimse tervise häirete sümptome. Kuna oletatavalt võib täiendavat nõustamist või ravi vajada aastas kuni kümme kaitseväelast, siis tuleb sihtrühma suurust pidada väikeseks. Muudatus avaldab kaudset mõju ka kõikidele kaitseväelastele, sest suurendab teadlikkust vaimse tervise probleemidest ning annab senisest paremaid andmeid kaitseväelaste vaimse tervise seisundi kohta. Suurem teadlikkus ja parem ülevaade olukorrast võimaldab õigeaegsemalt sekkuda ning tagada parema vaimse tervise seisundi lõpptulemuse kogu Kaitseväes. 11.8. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine 11.8.1. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele. 11.8.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Tähtajalise teenistussuhtega tegevväelased, Kaitseväe ja Kaitseliidu palgaarvestuse spetsialistid ja personalitöötajad. 58 11.8.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmadele väheneb administratiivne ja bürokraatlik koormus ning teenistussuhte jätkumine on ühetaoline kõigi kolme töö-/teenistusliigi lõikes. 11.9. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle väljaspool kaitseväeteenistust 11.9.1. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju välissuhetele puudub, sest reguleeritakse riigisisest tegevust. Kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule, sest väheneb risk kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamisele pahatahtlike isikute poolt eesmärgiga külvata segadust või diskrediteerida Kaitseväge ja Eesti riiki, sh eriti kriisiolukorras (nt kui on välja kuulutatud kõrgendatud kaitsevalmidus või sõjaseisukord). 11.9.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas 1) Tegevväelased, kes saaksid selge sõnumi teenistusvormi teenistusvälise kasutamise ning müügi keelu kohta. 2) Kaitseväeteenistusvälised isikutel, kellele on lubatud väljastada kaitseväelase vormiriietus ja eraldusmärgid, kes kannavad vormiriietust mitte lubatud kohas või ajal (nt kalapüügil), tekib SP põhjendatud kontrolli puhul kohustus tõendada oma isikut ning kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise õigust. Sellest sihtrühmast suurima osa moodustavad Kaitseliidu tegevliikmed, kellel on õigus kanda kaitseväelase vormiriietust vastavalt Kaitseväe juhataja kehtestatud eraldusmärkide ja vormiriietuse kandmise korrale ning Kaitseliidus kehtestatud asjakohastele kordadele. 3) Eestis tegutsevad ettevõtjad, kellele tekib õiguslik piirang käidelda laiemas mõttes (toota, müüa, vahendada jmt) kaitseväelase vormiriietust ja sellega sarnast riietust. Selle keelu eiramisel on ette nähtud üldjuhul rahatrahv ning teatud juhtudel rahaline karistus (juhtudel, mis on otseselt riigi julgeoleku mõjutamisega seotud). Sellesse sihtrühma kuuluvad kanga tootjad ja edasimüüjad, õmblusettevõtjad ning ka erinevad vormiriietusega sarnast riietust kasutavad organisatsioonid (nt airsoft-klubid). Keeld ei laiene riietusele, mis ei sarnane kaitseväelase vormiriietusega. See tähendab, et endiselt saab käidelda teistsuguse mustri ja värvidega kangast ning kaitseväelase vormiriietusest selgesti eristatavat riietust ja kangast. 4) Riigis viibivad isikud laiemalt – Eesti elanikud ja Eestis viibivad välismaalased. Iga isik, kes kannab kaitseväelase vormiriietust või sellega sarnast riietust tohib seda teha ainult seaduses lubatud alustel. Nii igapäevaselt kui ka kriisi ning sõja olukorras viibib riigis isikuid, kes ei esinda Kaitseväge, kuid kaitseväelase vormiriietuse kandmisega tahavad olla sellisena tajutud. Need isikud ei pruugi olla ka Eesti kodanikud. Rikkumiste korral, mis on riigi julgeoleku mõjutamisega seotud, nähakse ette rahaline karistus või vangistus vastavalt rikkumise eesmärgile ja mõjule. 5) Kaitsevägi (SP) saab õiguse teenistusvormi kandmise õiguse tuvastamise eesmärgil vajaduse korral kaitseväeteenistusväliseid isikuid kinni pidada kuni politsei saabumiseni, rakendada turvakontrolli, vallasasja läbi vaadata, valdusesse siseneda ja see läbi vaadata, võtta vallasasi hoiule. Järelevalve tõhustamine on üks julgeolekuriski vähendamise meede. 11.9.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Kaitseväeteenistusvälised isikud, kellel on kaitseväelase riidevarustuse väljastamine ja kandmine lubatud teenistuse, tööülesannete või pedagoogilise väljaõppe läbiviimiseks, ei kasuta väljastatud riigivara muul ajal ega eesmärgil (nt kalal või jahil käimiseks). Negatiivset mõju isikute igapäevaelule ei kaasne. Ettevõtjad on kehtestatud piirangutest teadlikud ning ei tooda ega müü kaitseväe vormiriietust ega sellega sarnast riietust. Selline õigus on ainult hankelepingu partneril ja muudel seaduslikel alustel. Piirang puudutab ainult kaitseväelase vormiriietust, mida toodab ja tarnib 59 lepingupartner. Kõiksugu mittesarnanevaid jahi-, kala- ja tänavariideid on ettevõtjatel endiselt võimalik vabalt toota, müüa ja vahendada. Seega ei kaasne ettevõtjate tegevusele negatiivset mõju. Isikud, kes on endale siiski mingil moel soetanud kaitseväelase vormiriietuse, ei tohi seda kanda. Kaitseväelase vormiriietus kuulub Kaitseväele ja selle ebaseadusliku kandmisega rikutakse seadust. Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide ebaseadusliku kandmise eest võib isikut karistada KarSi § 277 või muul alusel ning süüteo toimepanemise vahetuks objektiks või vahendiks olnud ese konfiskeeritakse vastavalt KarSi §-s 83 sätestatule. Vormiriietuse kui kaitseväelase ametiriietuse ebaseaduslik kandmine on keelatud. Isikul on piisav võimalus endale teistsuguseid, kaitseväelase vormiriietusest selgesti eristatavaid rõivaid soetada ja kanda. Isikul ei saa olla õiguslikku ootust, et ta võib kaitseväelase vormiriietust kanda ka muul juhul kui kaitseväeteenistuses olles või täites Kaitseliidu ülesandeid, mis on seotud sõjaväelise väljaõppega. 11.10. Tegevteenistuses teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest vabastamine 11.10.1. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus aitab kaasa riigikaitse valdkonnas seatud eesmärgile suurendada tegevväelaste arvu. Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õpingute katkestamise järel, kuid tegevteenistuses jätkamisel õppekulude hüvitamise nõude kaotamine hoiab ära tegevväelaste asjatut lahkumist Kaitseväest. Arvesse võttes kadettide arvu, keda see muudatus mõjutab, on muudatuse mõju ulatus ja sagedus väike ning sihtrühmadele positiivse mõjuga. 11.10.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Riigikaitselise rakenduskõrgkooli kadetid, tegevväelased, Kaitsevägi. 11.10.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Näiteks 2018. aasta esimeses kvartalis eksmatrikuleeriti kolm kadetti, kogu 2017. aasta jooksul 15 ja 2016. aastal 31 kadetti. Kaitseväe andmetel on aastas umbes kümme kadetti, kes pärast õppekava mittetäitmise tõttu eksmatrikuleerimist soovivad siiski tegevteenistuses jätkata teisel ametikohal, näiteks sõdurina või allohvitserina. Arvestades tegevväelaste juurdekasvu tagamise keerukust, on oluline need kümme tegevteenistusest huvitatud isikut Kaitseväe jaoks alles hoida. Kaudselt mõjutab muudatus kõiki praegusi tegevväelasi (sõdurid 1. jalaväebrigaadis), kes mingil praegu mõtlevad astuda riigikaitselisse rakenduskõrgkooli ning teavad, et kui nad õpingutega toime ei tule, siis nad saavad siiski jätkata tegevteenistuses ilma, et peaksid katkestatud õpingute õppekulud Kaitseväele hüvitama. Muudatusega kaasneb positiivne mõju tegevteenistuses olevate isikute motivatsioonile tegevteenistuses jätkata, sest nad näevad, et Kaitsevägi on nendest huvitatud. Soodsat mõju avaldab muudatus praegustele kadettidele, kes on pärast mõningast õppimist hinnanud oma võimeid ja mõistnud, et ohvitseriks õppimine pole siiski nende kutsumus, ning soovivad naasta endisele ametikohale. Nende kadettide jaoks suureneb kindlustunne, et neil on võimalus jätkata Kaitseväes näiteks sõduri või allohvitserina ning nad ei pea katkestatud õpingute õppekulusid Kaitseväele hüvitama. Kokkuvõttes on muudatuse mõjud väheolulised, kuna mõjutatud sihtrühma suurus on väike (umbes kümme isikut aastas), mõju avaldumise sagedus on madal ning soovimatud mõjud puuduvad. Muudatus avaldab soodsat mõju Kaitseväe sisemisele töökorraldusele, sest jäävad ära tarbetud tegevteenistusest vabastamise ja seejärel uuesti tegevteenistusse võtmise toimingud, sh näiteks puhkusepäevade arvestus, lõpparvete arvestus ja maksmine jms. 60 11.11. Tegevteenistusse võtmise õigusega ülemale kadeti teenistusest vabastamise kaalutlusõiguse andmine 11.11.1. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus aitab kaasa riigikaitse valdkonnas seatud eesmärgile suurendada tegevväelaste arvu ja on seega positiivse mõjuga. Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õpingute katkestamise järel tegevteenistuses jätkamiseks teisel ametikohal võimaluse loomine hoiab ära tegevväelaste asjatut lahkumist Kaitseväest. 11.11.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Riigikaitselise rakenduskõrgkooli kadetid, tegevväelased, Kaitsevägi. 11.11.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Näiteks 2018. aasta esimeses kvartalis eksmatrikuleeriti kolm kadetti, 2017. aastal kokku15 kadetti ja 2016. aastal 31 kadetti. Kaitseväe andmetel on aastas umbes kümme kadetti, kes pärast eksmatrikuleerimist õppekava mittetäitmisel soovivad siiski tegevteenistuses jätkata teisel ametikohal, näiteks sõdurina või allohvitserina. Arvestades tegevväelaste juurdekasvu tagamise keerukust, on oluline need kümme tegevteenistusest huvitatud isikut Kaitseväe jaoks alles hoida. Kaudselt mõjutab muudatus kõiki neid praegusi tegevväelasi (sõdurid 1. jalaväebrigaadis), kes mingil praegu mõtlevad astuda riigikaitselisse rakenduskõrgkooli ning teavad, et kui nad õpingutega toime ei tule, siis nad saavad siiski jätkata tegevteenistuses vahepeal tegevteenistust katkestamata. Soodsat mõju avaldab muudatus praegustele kadettidele, kes on pärast mõningast õppimist hinnanud oma võimeid ning mõistnud, et ohvitseriks õppimine pole siiski nende kutsumus, ning soovivad naasta endisele ametikohale, sest nende jaoks suureneb kindlustunne, et neil on võimalus jätkata Kaitseväes näiteks sõduri või allohvitserina. Kokkuvõttes on muudatuse mõjud väheolulised, kuna mõjutatud sihtrühma suurus on väike (umbes kümme isikut aastas), mõju avaldumise sagedus on madal ning soovimatud mõjud puuduvad. Muudatus avaldab soodsat mõju Kaitseväe sisemisele töökorraldusele, sest jäävad ära tarbetud tegevteenistusest vabastamise ja seejärel uuesti tegevteenistusse võtmise toimingud, sh näiteks puhkusepäevade arvestus, lõpparvete arvestus ja maksmine jms. 11.12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine Kavandatavate muudatuste regulatiivsete lahendustena on välja pakutud kolm alternatiivi, millega kaasnevaid mõjusid on eespool juba kirjeldatud (vt p 10). Alljärgnevalt on mõjusid kirjeldatud sihtrühmade lõikes. 11.12.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Sotsiaalse mõju avaldumisel on sihtrühmadeks: 1) kaitseväekohustuslased ja kaitseväekohustust võtta soovivad isikud, kes peavad läbima KVTSis ettenähtud tervisekontrolli. Kodanike üldisteks ootusteks on, et nende õigused ja kohustused oleksid ka seoses kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega tasakaalus. See tähendab, et kohustuslik tervisekontroll peab tagama kaitseväeteenistusse asuvate isikute tervise suhtes maksimaalse kaitse ning selle läbimine peab olema korraldatud kodanike seisukohast mõistlikult ja võimalikult väikese ajakuluga. Seega on antud sihtrühma jaoks tõenäoliselt eelistatud alternatiivid, mille puhul viiakse ettenähtud tervisekontroll läbi ühes kohas (perearstide või KRA poolt) ning vähemalt osaliselt toimub see varasemate terviseandmete põhjal ehk isikut kohale kutsumata. Terviseandmete kaitse peab olema tagatud eeskätt nende turvalise ja eesmärgipärase kasutamisega, kuid kehtiva regulatsiooni puhul on isikuandmete kaitse toonud kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel kodanike jaoks kaasa hoopis liigsed kohustused. Sealjuures ei ole tervisekontrolli peamine eesmärk ehk kodanike tervise kaitse 61 käesoleval ajal maksimaalselt tagatud, kuna vaid osalise andmetele juurdepääsu tõttu võivad kaitseväeteenistusse sattuda ka isikud, kelle terviseseisund võib teenistuse käigus ohtu seada nii nende endi kui ka teiste isikute elu ja tervise. Muudatustega soovitakse kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli läbimist kodanike jaoks lihtsustada, mistõttu on antud sihtrühma suhtes tegemist olulise ning ühtlasi positiivset mõju omavate muudatustega. Mõju ulatus sõltub oluliselt sellest, millise lahenduse alusel tagatakse KVTSis sätestatud tervisekontrolli tegemisel juurdepääs isikute terviseandmetele; 2) KVTSis ette nähtud tervisekontrolli tegevad arstid ja kaasatavad tervishoiuteenuse osutajad. Seoses kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega tuleb igal aastal hinnata u 13 000 kutsealuse terviseseisundit, kuid kõigile neile täismahus tervisekontrolli tegemine on märkimisväärne lisakoormus kogu tervishoiusüsteemile. Arvestades arstide vähesust, on muudatuste eesmärk tagada senisest tõhusam ressursikasutus ning vähendada arstide töökoormust. Kõige enam toetab selle eesmärgi saavutamist eelpool kirjeldatud alternatiiv, mille kohaselt jätkatakse tervisekontrolli läbiviimist ka edaspidi Kaitseministeeriumi valitsemisalas, kuid mitmest eriarstist koosnevate arstlike komisjonide asemel antakse KVTSis sätestatud otsustusõigus kindlaksmääratud ekspertarstidele ning lisaks tagatakse nendele juurdepääs kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute andmetele TISis. See võimaldaks loobuda perearsti tervisetõendite väljastamisest ning ka teiste tervishoiuteenuse osutajate kaasamine toimuks ainult vajaduse korral. TISi andmetele juurdepääs võimaldaks ühtlasi vältida dubleerivate terviseuuringute tegemist ning viia tervisekontrolli käigus ettenähtud arstlik läbivaatus ja terviseuuringud läbi ainult nendele isikutele, kes TISi andmete põhjal võiksid potentsiaalselt kaitseväeteenistusse asuda. Teised väljapakutud alternatiivsed lahendused toovad arstide ja kogu tervishoiusüsteemi jaoks paratamatult kaasa märkimisväärse töökoormuse, kuna teatud kutsealuste TISi andmetele juurdepääsu puudumise tõttu on nii perearstid kui ka teised tervishoiuteenuse osutajad jätkuvalt kohustatud väljastama lisadokumente nende terviseseisundi ning tehtud terviseuuringute tulemuste kohta. Kõige ebasobivamaks võib perearstide suhtes pidada lahendust, kus seoses kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi kaitseväeteenistuses ettenähtud tervisenõuetele vastavuse hindamisega kaasneb perearstidele ühtlasi kohustus iseseisva haldusorganina tegutseda. 11.12.2. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Riigikaitse eesmärkide saavutamiseks vajaliku inimressursi olemasolu kindlustamisel on väga tähtis, et KVTSis sätestatud tervisekontrolli tegemine oleks korraldatud võimalikult tõhusalt ning tervise tõttu kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest kõrvalehoidmine oleks maksimaalselt välistatud. Olenemata sellest, kas kutsealuste terviseseisundi hindamisega tegelevad perearstid või kindlaksmääratud ekspertarstid, peab KRA-l olema võimalus teha kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks pidevat järelevalvet tervisekontrolli läbiviimise ning selle käigus tehtud otsuste põhjendatuse üle. 11.12.3. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatused avaldavad olulist mõju KRA töökorraldusele seoses kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamisega. Kuna arstlike komisjonide kui iseseisvate haldusorganite tegevus on kavas igal juhul lõpetada, siis vajab otsustamist nende funktsioonide täitmise edasine korraldus. Sõltuvalt erinevate väljapakutud alternatiivide rakendamisest võib KRA töökorraldus muutuda senisest märkimisväärselt tõhusamaks või tuua kaasa hoopis täiendava töökoormuse, kuna senisest suuremas mahus tuleb hakata läbi viima koolitus- ja järelevalvetegevust ning kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega 62 seotud eesmärkide saavutamine muutub keerulisemaks, kuna nõrgeneb kontroll kohustusliku tervisekontrolli tegemise üle. Tõenäoliselt on otstarbekas korraldada KVTSis sätestatud ülesannete täitmist ka edaspidi Kaitseministeeriumi valitsemisalas, kuid töökorralduse tõhustamisel saavutatav tulemus sõltub eeskätt sellest, kuidas korraldatakse kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud juurdepääs TISi andmetele. Kaitseväe töökorraldust mõjutavad kavandatavad muudatused tõenäoliselt ainult seoses sellega, et seni Kaitseväe arstliku komisjoni tegevuses osalenud arstide puhul vajab lahendamist nende edasine töö- või teenistussuhe Kaitseväega ning samuti tuleb haldusmenetluse läbiviimine korraldada Kaitseväe siseselt. Lisaks Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele mõjutab kavandatavate muudatuste elluviimine ka Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) tööd. Juhul, kui KRA-l ja Kaitseväel puudub KVTSis sätestatud ülesannete täitmiseks ka edaspidi juurdepääs kõikide kaitseväekohustuslaste TISi andmetele, tuleb välja töötada eraldi lahendus nende kohta vajalike terviseandmete edastamiseks tervishoiuteenuse osutajate kaudu ning see peab toimima väljaspool TISi. Andmetele juurdepääsu võimaldamise korral puudub vajadus mahukate arendustööde tegemiseks, kuna muudatus puudutaks ainult nõusoleku tingimust ja ülejäänud osas jääks toimima seni kehtinud lahendus (piiratud andmekoosseisu väljastamine päringu alusel). 11.13. Vaidemenetluse lihtsustamine Kavandatava muudatuse tulemusena antakse vaidekomisjonile õigus teha vaidlustatud otsuse asemel uus, sisuline otsus. 11.13.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus avaldab mõju kodanikele, kes soovivad oma õiguste kaitseks vaidlustada KVTSis sätestatud ülesannete täitmisel tehtud arstliku otsuse. Igal aastal teevad KRA ja Kaitseväe arstlikud komisjonid kokku umbes 15 000 otsust, millest vaidlustatakse keskmiselt 100 otsust aastas. Seega on mõjutatud sihtrühma suurus tervikuna väga väike ning sealjuures avaldub reaalne mõju ainult nendel juhtudel, kui esitatud vaie ka rahuldatakse. 2017. aastal esitatud vaietest rahuldas vaidekomisjon 30% (28 otsust). Vaidekomisjoni õigus teha vaieldavas asjas kohe lõplik otsus vähendab otsuse vaidlustanud isikute halduskoormust ning tagab tõhusama ja kiirema vaidemenetluse. Mõju avaldamise sagedus on väike, sest KVTSis sätestatud terviseseisundi hindamine või ka muude terviseseisundiga seotud otsuste tegemine toimub vaid enne kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele asumist ja perioodiliselt tegevteenistuses olles, seega inimese eluea jooksul harva. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, tegemist on pigem positiivsete mõjudega, mis muudavad terviseseisundi lõpliku hindamise ajaliselt kiiremaks ja tõhusamaks. 11.13.2. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatus avaldab mõju KRA ja Kaitseväe (arstlike komisjonide) töökorraldusele seoses KVTSis sätestatud ülesannete täitmisega, kuna vaidekomisjoni rahuldatud vaiete puhul ei ole enam lähteorganil vaja uut otsust teha. 2017. aastal rahuldas vaidekomisjon kokku 28 otsust ning nende kohta tuli vaidlustatud otsuse teinud arstlikul komisjonil teha uus otsus. Rahuldatud otsuste osakaal kõikide arstlike komisjonide tehtud otsuste suhtes on väga väike, mistõttu olulist mõju muudatusega KRA või Kaitseväe seisukohast ei kaasne. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk puudub, tegemist on pigem positiivsete mõjudega ning lõpliku otsuse tegemine muutub ajaliselt kiiremaks ja tõhusamaks. 63 11.14. Arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamine 11.14.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Kirjeldatud muudatused vähendavad kaitseväeteenistuskohustust omavate arsti ja õe eriala üliõpilaste jaoks ajateenistusse kutsumisest vabastamisega seotud bürokraatiat ning tagavad seaduses sätestatud erisuse eesmärgipärasema rakendamise. Mõjutatud sihtrühmaks on kaitseväeteenistuskohustust omavad arsti ja õe eriala üliõpilased ning tervishoiutöötajad, kelle jaoks võimaldavad muudatused seaduses ettenähtud erisust eesmärgipäraselt kasutada kogu õpinguperioodi jooksul ning pärast õpingute lõpetamist kindlustada neile erialase rakenduse ka Kaitseväe reservis. Näiteks 2017. aastal tegi KRA 43 isiku suhtes otsuse ajateenistusse kutsumata jätmiseks seoses kõrghariduse omandamisega arsti või õe erialal (KVTS § 38 lg 1 p 6) ning 25 isiku suhtes otsuse ajateenistusse asumisest vabastamiseks seoses tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise, arsti või õena tööle asumise ja Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe läbimisega (KVTS § 39 lg 1 p 6). Seega on sihtrühma suurus ning mõju avaldumise sagedus väikesed, kuna kokkupuude muudatuste tagajärgedega on ühekordne. Mõju olulisust võib seega pidada väikeseks, kuna muudatustega ei ole tarvis kohaneda ning ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 11.14.2. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kaitseväe reservüksuste koosseisus meditsiinilise toetuse tagamiseks kindlustatakse vajaliku personali olemasolu ja aidatakse kaasa kogu riigi tervishoiusüsteemi terviklikule toimimisele kriisi- või sõjaolukorras. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on Kaitsevägi. Muudatused aitavad kaasa riigikaitse eesmärkide saavutamisele, kuna seaduses ettenähtud erisust rakendatakse arstide ja õdede suhtes senisest eesmärgipärasemalt. Kõikidele isikutele, kes omavad kaitseväeteenistuskohustust ning asuvad kõrgharidust omandama arsti või õe erialal, tagatakse erialast lähtuv riigikaitseline ettevalmistus ning vabastus ajateenistusse kutsumisest, kuna see ei ole nende puhul otstarbekas. Kaitseväe jaoks suureneb isikute reserv, keda saab vajaliku meditsiinilise toetuse tagamiseks rakendada nii reservüksuste koosseisus kui ka tsiviiltervishoiusüsteemis. Olulisi muutusi Kaitseväe jaoks ei kaasne, kuna ka kehtiva seaduse alusel on arsti ja õe eriala üliõpilased ajateenistuse läbimisest vabastatud. Alates erisuse kehtestamisest 2013. aastal on esinenud vaid üks juhtum, kui ajateenistuse ajal selgus isiku vastuvõtt hariduse omandamiseks arsti erialal ning sellega seoses tekkis vajadus tema ajateenistusest vabastamiseks. Seega on mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus väikesed ning ebasoovitavaid mõjusid Kaitseväe jaoks ei kaasne. 11.14.3. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatused mõjutavad KRA tegevust kaitseväeteenistuskohustuse täitmise korraldamisel. Muudatustega täpsustatakse kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel arstide ja õdede suhtes kehtestatud erisuse rakendamise tingimusi: ajateenistusse kutsumata jätmise ja ajateenistusse asumisest vabastamise alused muutuvad senisest selgemaks ning vähendatakse kutsealuste kohustusi seoses nende taotlemisega. KRA töökorraldus oluliselt ei muutu, kuna muudatused puudutavad vaid väikest osa kutsealustest ning üldjoontes säilib senine tööprotsess. Seega võib mõjutatud sihtrühma suurust, mõju ulatust ja avaldumise sagedust pidada väikeseks ning ebasoovitavaid mõjusid KRA jaoks ei kaasne. 11.15. Reservväelaste arstlik läbivaatus 11.15.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Muudatus võimaldab õppekogunemistele kutsutud reservväelastel vältida põhjendamatuid toiminguid formeerimisprotsessi läbiviimisel. Sellegipoolest säilitatakse vajalik kindlustunne, et kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel on tagatud nende õigus tervise kaitsele. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on õppekogunemistel osalevad reservväelased. Muudatus võimaldab tõhustada õppekogunemisele kutsutud reservväelastele arstliku läbivaatuse tegemist. Pikema 64 etteteatamise korral on isikul enne õppekogunemise toimumist piisavalt aega teada anda oma terviseseisundi muutumisest ning läbida arstlik komisjon tervisenõuetele vastavuse hindamiseks, kuid lisaõppekogunemise või mobilisatsiooni korral see võimalus puudub. Samuti võib ootamatu terviseprobleem ilmneda vahetult enne õppekogunemise toimumist ning sellisel juhul tuleb otsus õppekogunemisel osalemise kohta langetada kohapeal. Kohustusliku arstliku läbivaatuse tegemine kõikidele reservväelastele tähendab olulist ajakulu õppekogunemise läbiviimisel, mille tõttu on formeerimisprotsess põhjendamatult aeglane ka nende isikute jaoks, kellel kaebused oma terviseseisundi suhtes puuduvad. Muudatuse eesmärk on näha tervisekontrolli tegemine ette vastavalt vajadusele. See tähendab, et arstlik läbivaatus tehakse terviseprobleemide olemasolu või kahtluse ning vajaduse korral võib selle ette näha kõikidele reservväelastele, arvestades formeeritavate üksuste koosseisu ning etteteatamisaega õppekogunemisele kutsumisel. 2017. aastal osales õppekogunemistel alla 3000 reservväelase, kuid seoses suurõppuse „Siil 2018“ läbiviimisega on 2018. aastal õppekogunemistel osalevate reservväelaste arvuks planeeritud kuni 7920. Seega on sihtrühma suurus tervikuna väike, kuna mõjutatud isikute arv moodustab alla 5% elanikkonnast. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike, kuna kokkupuude muudatuse tagajärgedega on harv ning puudub vajadus muudatusega kohanemiseks. Ka ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on vähene, kuna õppekogunemisel osalevatele reservväelastele on vajaduse korral arstliku läbivaatuse võimalus jätkuvalt tagatud. Arstlikul läbivaatusel kohapeal kasutada olevad diagnostikavõimalused on ka edaspidi piiratud, kuid senisega võrreldes jääb arstile rohkem aega ja võimalust tutvuda isiku terviseseisundi, olemasolevate andmete ja esinevate kaebustega. 11.15.2. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatus avaldab mõju Kaitseväe korraldatavate õppekogunemiste läbiviimisele ning arstliku läbivaatuse tegemiseks kaasatavate tervishoiutöötajate töökoormusele. Muudatusega tõhustatakse õppekogunemisele kutsutud reservväelastele arstliku läbivaatuse tegemise korraldust ning kiirendatakse formeerimisprotsessi läbiviimist. Lisaks ajalisele kriteeriumile kasutatakse arstliku läbivaatuse tegemiseks vajalikke ressursse senisest otstarbekamalt, kuna arstil on rohkem aega tutvuda nende isikute terviseseisundi ja olemasolevate terviseandmetega, kelle puhul vajab terviseprobleemi olemasolu või raskusaste kohapeal kindlakstegemist. Kuna diagnostikavõimalused on kohapeal äärmiselt piiratud, siis on olulise tähtsusega varasemate terviseandmete kättesaadavus. Ebasoovitava riskina ei saa täielikult välistada võimalust, et andmete puudulikkuse tõttu vabastatakse õppekogunemisel osalemisest isikud, kellel tegelik terviseprobleem puudub, või ka vastupidi, kuid võrreldes senise suhteliselt pinnapealse arstliku läbivaatuse tegemisega peaks see risk siiski vähenema. Mõjutatud sihtrühma suurust, mõju ulatust ja selle avaldumise sagedust võib pidada väikeseks. 11.16. Kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine 11.16.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Muudatus võimaldab korrastada tööohutusalast tegevust Kaitseväes ning muuta see senisest eesmärgipärasemaks. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on kaitseväelased, kes teenistuses olles puutuvad kokku erinevate ohuteguritega. Tulenevalt sõjaväelise väljaõppe iseloomust on Kaitseväes tööõnnetuste arv kõrgem kui teistes valdkondades, kuid 91% nendest moodustavad kerged vigastused, mille puhul ei ole oluliselt võimalik ennetavaid meetmeid rakendada. Alates 01.01.2019 jõustunud TTOSi muudatuste alusel on Kaitseväes võimalik kehtestada kord, mille alusel analüüsitakse kaitseväelastega juhtunud kergeid tööõnnetusi kogumina teatud perioodi jooksul ning vastavalt sellele töötatakse välja ettepanekud täiendavate meetmete rakendamiseks töökeskkonna ohutuse tagamisel. Lisaks vajab Kaitseväe sees selgemat reguleerimist, millistes olukordades tekkinud tervisekahjustusi käsitletakse nii ajateenijate kui ka tegevväelaste puhul tööõnnetustena ja milliseid mitte. Muudatus avaldab sihtrühmale siiski vaid kaudset mõju, kuna 65 teenistuse ajal vigastada saamisel kaitseväelaste jaoks ettenähtud tagatised ei muutu. Ajateenijate puhul ajutise töövõimetuse käsitlemist puudutav muudatus sihtrühma jaoks samuti otsest mõju ei avalda. Sihtrühma suurus on väike (alla 5% Eesti elanikkonnast) ning mõju avaldumise sagedus on samuti väike, kuna kokkupuude muudatuse tagajärgedega on harv. Mõju olulisust võib seega pidada väikeseks, kuna muudatusega ei ole tarvis kohaneda ning ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 11.16.2. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatus vähendab Kaitseväe administratiivkoormust seoses kergete tööõnnetuste uurimisega ning täpsustab TTOSis sätestatud nõuete kohaldamist ajateenijate puhul. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on ainult Kaitsevägi. Alates 01.01.2019 jõustunud TTOSi muudatuste alusel on Kaitseväes võimalik kehtestada eraldi kord, mille alusel toimub kaitseväelaste kergete tööõnnetuste uurimine, kuid ka edaspidi on Kaitseväel kohustus uurida kõiki raskeid, ajutise töövõimetuse või surmaga lõppenud tööõnnetusi. Muudatuse kohaselt antakse Kaitseväele võimalus kehtestada eraldi kord nii kergete tööõnnetuste uurimiseks kui ka nende registreerimiseks. Muu hulgas saab Kaitseväes selgemini reguleerida, kuidas kohaldatakse TTOSis sätestatud nõudeid tööõnnetuste käsitlemisel ajateenijate puhul. Kergete tööõnnetuste uurimisel nähakse Kaitseväes kehtestatava korra alusel ette, et nende analüüsimine toimub kogumina ning selle põhjal töötatakse välja meetmed nende ennetamiseks. Kaitseväe töökorraldus oluliselt ei muutu, kuid töökeskkonnaalane tegevus muutub senisest selgemaks ja eesmärgipärasemaks. Mõjutatud sihtrühma suurust, mõju ulatust ja avaldumise sagedust võib tervikuna pidada väikeseks ning ebasoovitavaid mõjusid Kaitseväe jaoks ei kaasne. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele 1. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluste kaasajastamine ning mõistete ühtlustamine Kutsealustele täiendavat halduskoormust ei kaasne, kuna karistatuse andmed on kättesaadavad karistusregistrist. Ajateenitusse kutsumise protseduurid jäävad kutsealuste jaoks samaks. Mõju ettevõtetele puudub. 2. Tegevväelase ametijuhendile esitatavad nõuded ning madalamale ametikohale nimetamine Tegevväelastele täiendavat halduskoormust muudatusega ei kaasne, sest muudatus puudutab Kaitseväe üldist töökorraldust. Mõju ettevõtetele ja kodanikele puudub. 3. Ületunnitöö hüvitamise korraldus Muudatus mõjutab tegevväelasi, kes on lähetatud riigisiseselt täitma ajutiselt teenistusülesandeid teises struktuuriüksuses ning teenistusülesandeid tuleb täita tööajavälisel ajal (puhkepäevad, riigipühad). Muudatuse mõju on neile positiivne, sest muudatusega tekib neil võimalus saada ületunnitöö eest hüvitist või vaba aega. Mõju ettevõtetele ja kodanikele puudub. 4. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus Mõju ettevõtetele ja isikutele (kodanikele) puudub, sest tegemist on Kaitseväes distsipliini korraldamisega. 66 5. Asendusteenistus 5.1. Kaitseväe ja haiglate lisamine asendusteenistuja teenistuskohtadena Muudatus ei mõjuta oluliselt ei asutuste, KRA ega kodanike – asendusteenistujate – halduskoormust, kuna sisulises töös ühelegi sihtrühmale märkimisväärseid muudatusi ei kaasne. KRA ja asendusteenistujate jaoks laieneb teenistuskohtade valik, mis on positiivne muutus ning Kaitsevägi ning haiglad saavad KRA kaudu tööle teenistujad, kelle teenistusse võtmiseks tuleks muidu kasutada oma asutuse ressursse. Seega on muudatus positiivse iseloomuga ning pigem vähendab teenistuskohtade halduskoormust. 5.2. Asendusteenistusest tervislikel põhjustel puudumine Muudatus ei avalda mõju ettevõtete või kodanike halduskoormusele. 5.3. Asendusteenistuse reservteenistus Muudatus mõjutab kõige enam kodanikke – asendusteenistuse läbinuid −, kellel tekib kohustus osaleda õppustel asutuse juures, kus asendusteenistuse jooksul väljaõpe saadi. Riigile on muudatus aga positiivne, kuna asendusteenistuse läbinud isikud ei jää riigile kadunud isikuteks, vaid neid on võimalik rakendada laiapindse riigikaitse tõhusamaks toimimiseks. 6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele Kui senise korra kohaselt peaks kirjeldatud sihtgrupi abistamiseks sõitma Kaitseväe psühholoog ise kliendi juurde kohale, siis kavandatava muudatuse kohaselt saaks tellida sobiva teenuse kohalikult tsiviilsektori psühholoogilt. Olenevalt piirkonnast võtab praeguse korra kohaselt Kaitseväe psühholoogi lähetus abivajava pere juurde kuni terve tööpäeva ning, lisades lähetuskulud, ületavad kogukulud 100 euro piiri. Teenust sisse ostes võtab koordineerimine, kokkuleppimine ja tagasiside saamine aega kuni paar tundi ning ühe seansi korraldamine ei ületaks kuludelt 50 eurot. Kavandatav muudatus tagab sihtgrupile kiirema ja paindlikuma abistamise võimaluse, tagab üksikisikule parema kohanemise muutusega ning seega vähendab potentsiaalset töövõimetust ning tagab pereliikmete parema funktsionaalsuse nii tööturul kui ka eraelus. Seega vähendab muudatus sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemi halduskoormust. Tõsi küll, prognoositav halduskoormuse vähenemine toimub väga vähesel määral, sest ennustatavalt on taolist abi vajavaid perekondi aastas vaid üks. 7. Missioonijärgne tervisekontroll Kavandatav muudatus tagab sihtgrupi tervisliku seisundi parema seire, mis võimaldab tagada kokkuvõttes sihtgrupi parema tervisliku seisundi. Kuigi täiendav tervisekontrolli element suurendab Kaitseväe meditsiinisüsteemi koormust episoodiliselt, siis pikemas perspektiiviks on tulemuseks sihtgrupi parem tervis ning seega vähenenud halduskoormus sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemile. 8. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine Muudatus vähendab administratiivkoormust töösuhte muutumisel. Muudatus ei avalda mõju halduskoormusele. 9. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle väljaspool kaitseväeteenistust 67 Muudatus ei avalda olulist mõju eraõiguslike isikute halduskoormusele. Muudatus suurendab Kaitseväe (SP) töökoormust, kui nad saavad õiguse asuda kontrollima ja menetlema sellega seonduvaid rikkumisi. 10. Tegevteenistuses teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest vabastamine Muudatusega ei kaasne mõjusid ettevõtete ega kodanike halduskoormusele. 11. Tegevteenistusse võtmise õigusega ülemale kadeti teenistusest vabastamise kaalutlusõiguse andmine Muudatusega ei kaasne mõjusid ettevõtete ega kodanike halduskoormusele. 12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine Kavandatud muudatuste oluliseks eesmärgiks on seatud vähendada kodanike halduskoormust kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli läbimisel. Muudatuste tegelik mõju sõltub suuresti sellest, kuidas võimaldatakse KVTSis sätestatud ülesannete täitmisel juurdepääs isiku varasematele terviseandmetele ning millised on kodaniku jaoks tervisekontrolli läbimisega kaasnevad kohustused. 13. Vaidemenetluse lihtsustamine Vaidekomisjoni õigus teha vaieldavas asjas lõplik otsus vähendab nii haldusorganite kui ka otsuse vaidlustanud isikute halduskoormust. 14. Arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamine Muudatused mõjutavad kodanike halduskoormust kutsealusena ajateenistusse kutsumata jätmise ning ajateenistusse asumisest vabastamise taotlemisel juhul, kui isik omandab kõrgharidust arsti või õe erialal. 15. Reservväelaste arstlik läbivaatus Muudatus ei avalda mõju ettevõtete või kodanike halduskoormusele. 16. Kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine Muudatus ei avalda mõju ettevõtete või kodanike halduskoormusele. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Üldise märkusena, et kavandatavate muudatustega mõju kohaliku omavalitsuse eelarvele puudub. 1. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluste kaasajastamine ning mõistete ühtlustamine Muudatuste rakendamisega võiv kaasneda kaitseväekohustuslaste suurenenud arv, keda on võimalik kutsuda ajateenistusse ja õppekogunemisele. Täiendavaid kulusid riigile ei teki, kuna iga-aastaselt ajateenistusse ning õppekogunemisele kutsutavate isikute piirarvud ning vajalikud kulud on planeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvesse. Kavandatavad KVTSi muudatused loovad sätete rakendamisel õigusselguse ja juhised paremaks rakendamiseks. Muudatusega tulu riigieelarvele ei teki. 68 2. Tegevväelase ametijuhendile esitatavad nõuded ning madalamale ametikohale nimetamine muudetakse paindlikumaks Muudatuste rakendamisega ei teki riigile täiendavaid tulusid ega kulusid, sest kavandatavad muudatused täpsustavad olemasolevaid sätteid ning loovad lihtsama rakendamise korra. 3. Ületunnitöö hüvitamise korraldus 2017. aastal lähetati kokku 1446 tegevväelast 8374 korral ja 29 457 päevaks. Hinnanguliselt tekiksid ületunnid 20% lähetuste korral (paljud lähetused on koolituslähetused, kus ületunde ei arvestata, ja ühepäevased tööaega mahtuvad lähetused) ehk 8374 : 5 = 1675 lähetuse korral. Keskmine ületundide tegemine lähetuse kohta oleks 4 tundi ehk kokku tehtaks 1675 x 4 = 6700 ületundi. Juunis 2018 oli tegevväelaste keskmine põhipalk 1526 eurot/kuus. 168-tunnise kuu korral teeb see 9 eurot/tunnis. Seega oleks arvestuslik ületundide kompenseerimise summa 9 x 1,5 x 6700 = 90 450 eurot/ aastas, koos maksudega 121 022 eurot/aastas. Kulu kaetakse Kaitseväele eraldatud personalikulude eelarvest. 4. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus Muudatusega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid ja tulusid. 5. Asendusteenistus 5.1. Kaitseväe ja haiglate lisamine asendusteenistuja teenistuskohtadena Muudatusega ei kaasne täiendavaid kulusid, kuid tuluks võib pidada inimvara – asendusteenistujaid, kellele KRA seaduse alusel igakuist toetust maksab ning kes saavad Kaitseväes ja haiglates täita ametikohti, mille väljaõpe on võimalik saada kohapeal. Selleks ei pea Kaitsevägi ja haiglad eraldi personali värbama. 5.2. Asendusteenistusest tervislikel põhjustel puudumine Muudatuste rakendamisega ei teki riigile või kohalikule omavalitsusele täiendavaid tulusid ega kulusid. 5.3. Asendusteenistuse reservteenistus Kuludeks on õppusel osalemise eest ettenähtud toetus ning transpordikulu asendusteenistujatele, keda õppekogunemisele või asutuse õppusele on kutsutud. Täiendavaid kulusid riigile siiski ei teki, kuna iga-aastaselt on kehtestatud asendusteenistusse ning õppekogunemisele kutsutavate isikute piirarvud ning vajalikud kulud on eelarvesse planeeritud. 6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele Kavandatav muudatus ei too kaasa kulude suurenemist, sest vähendab Kaitseväe psühholoogide kohustust sõita lähetuskorralduse alusel abivajava pere juurde, mille tulemusel Kaitseväe kulud pigem vähenevad. Olgu siinkohal näiteks toodud üks mõne aasta tagune ajateenija pere abivajadus Tartu linnas. 2. jalaväebrigaadis töötav psühholoog on tööl poole kohaga ning kuna ta peab teenindama tervet brigaadi, siis pole tal võimalik sellest tööajast mujal linnades lähetustes käia. See oleks võimalik pikaajalisel planeerimisel, kuid ajateenija pere abivajadus oli akuutne. Seega oleks järgmine valik lähetada psühholoog Tartusse Tallinnast või Tapalt. Olenemata sellest, kas see lähetus toimub auto või ühistranspordiga, kulub selleks siiski terve tööpäev ning transpordi maksumuseks on 20−40 eurot. Seega, arvestades töötasu ja transpordikulusid, oleks üks kohtumine selle perega maksma läinud u 150 eurot. Pere vajas samas hinnanguliselt nelja kohtumist. Seega oleks kogukulu olnud umbes 600 eurot. Tartu linnas tegutsevat psühholoogi 69 kasutades oleks olnud töötunni hind 30 eurot. Seega oleks neli kohtumist maksma läinud kokku umbes 120 eurot. 7. Missioonijärgne tervisekontroll Muudatus toob kaasa Kaitseväe meditsiiniteenistusele täiendava tööülesande, kuid see viiakse ellu Kaitseväe olemasolevate eelarveliste ressursside arvelt, seega ei too muudatus kaasa täiendavat kulu. Hiljuti määrati ühele missiooniveteranile mitmeaastase hilinemisega psühhiaatrilise häire diagnoos ning tuvastati teenistuslik põhjus. Talle makstud ühekordse kompensatsiooni suurus oli 57 648 eurot ning igakuine pension 1085 eurot. Selliseid juhtumeid on veel. Kavandatava muudatuse kohaselt oleks psühhiaatriliste häirete seiramine tõhusam ning taoliste probleemidega missioonisõdurid saaksid oma vaimse tervise probleemidele abi aegsasti. Mis omakorda tähendaks summaarselt kokkuhoidu kompensatsioonidelt ja pensionitelt suurusjärgus 100 000 eurot isiku kohta ning samas isiku töövõime säilimise. 8. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine Muudatuse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tulusid ja kulusid. 9. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle väljaspool kaitseväeteenistust Muudatuse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid. Kõik kulud jäävad Kaitseväe eelarve piiresse. Rikkumiste menetlemise ja sanktsioonide rakendamisega (haldussund, rahatrahvi või rahalise karistuse määramine) laekub tulu riigieelarvesse, kuid selle suurust ei ole võimalik prognoosida, sest sõltub eelnõu käigus tehtavatest kaalutlusotsustest, millised sanktsioonid valitakse. Samas ei tohiks isiku karistamine olla eesmärk omaette. 10. Tegevteenistuses teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest vabastamine Kaitseväe juhataja käskkirjaga on kehtestatud KVÜÕA kõrghariduse esimese astme õppekoha maksumuseks aastas 2383.81 eurot. Senise praktika järgi katkestatakse õpingud enamasti esimese õppeaasta jooksul, mis tähendab, et kadettidel tuleks Kaitseväele hüvitada ligikaudu 1200 eurot (pool õppekoha maksumusest). Kuigi muudatusega kaotab Kaitsevägi võimaluse saada kadeti koolitamisele tehtud kulud tagasi, kuid kadeti jätkamine tegevteenistuses muul ametikohal korvab Kaitseväe tehtud senised kulud. Kaasuva positiivse mõjuna võib vaadelda, et kui õppekava mittetäitmisel eksmatrikuleeritud kadett jätkab tegevteenistust Kaitseväes teisel ametikohal, siis kaudselt jäävad Kaitseväel tegemata tema asemele kellegi teise värbamiseks tehtavad kulud. 11. Tegevteenistusse võtmise õigusega ülemale kadeti teenistusest vabastamise kaalutlusõiguse andmine Muudatusega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid ega tulusid. Kui õppekava mittetäitmisel eksmatrikuleeritud kadett jätkab tegevteenistust Kaitseväes teisel ametikohal, siis kaudselt jäävad Kaitseväel tegemata tema asemele kellegi teise värbamiseks tehtavad kulud. 12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine Kavandatud muudatuste peamine eesmärk on tõhustada kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli läbiviimise korraldust ning tagada senisest otstarbekam ressursikasutus nii tervishoiusüsteemi kui ka kaitse-eelarve suhtes. Kavas on vähendada arstide töökoormust ja 70 samuti terviseuuringute mahtu ning seega on oodatavaks tulemuseks, et sellega seotud kulud tervikuna vähenevad. Käesoleval ajal kulub kutsealuste terviseseisundi hindamiseks KRA eelarvest igal aastal u 775 000 eurot (sh terviseuuringud 400 000 eurot, eriarstide töötasu 197 000 eurot, kutsealuste sõidukompensatsioonid 151 000 eurot, perearsti tervisetõendid 27 000 eurot). Sõltuvalt ühe või teise väljapakutud alternatiivi rakendamisest kaasneb erinevate kulukomponentide vähenemine suuremas või vähemas mahus. Esimese lahenduse korral (perearstid) ei ole põhjust märkimisväärset kulude kokkuhoidu prognoosida, kuna terviseuuringute maht oluliselt ei muutu ning eriarstide töötasu vahendid tuleb suunata perearstide töö tasustamiseks. Teise variandi (kaheastmeline süsteem) puhul on kokkuhoid küll võimalik, kuid see sõltub suuresti kodanike valmidusest avada varakult juurdepääs oma terviseandmetele. Mõlemal juhul tuleb lisaks arvestada, et täiendavad kulud kaasnevad seoses koolitus- ja järelevalvetegevuse korraldamise ning infotehnoloogiliste arendustööde tegemisega (terviseandmete edastamine ilma TISi juurdepääsuta). Seega kokkuvõttes võivad esimese kahe alternatiivi puhul kulud hoopiski suureneda. Märkimisväärne rahaline kokkuhoid tekib eeldatavalt ainult viimase alternatiiviga (Kaitseministeeriumi valitsemisala sisene tervisekontroll koos TIS andmetele juurdepääsuga), kuna kulude vähenemine toimub kõikide komponentide osas. Esialgse hinnangu põhjal oleks ainult KRA eelarves kokkuhoiuks vähemalt 200 000 eurot aastas, puudub vajadus mahukate infotehnoloogiliste arendustööde tegemiseks ning lisaks vabaneb tervishoiusüsteemis ravitöö korraldamiseks vajalik ressurss. Täpsemalt saab muudatuste tulemusena riigieelarvele avalduvat mõju hinnata pärast väljapakutud alternatiivide vahel valiku tegemist. 13. Vaidemenetluse lihtsustamine Muudatuse rakendamisega ei teki riigile või kohalikule omavalitsusele täiendavaid tulusid ega kulusid. 14. Arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamine Muudatuste rakendamisega ei teki riigile või kohalikule omavalitsusele täiendavaid tulusid ega kulusid. 15. Reservväelaste arstlik läbivaatus Muudatuse rakendamisega ei teki riigile või kohalikule omavalitsusele täiendavaid tulusid ega kulusid. 16. Kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine Muudatuse rakendamisega ei teki riigile või kohalikule omavalitsusele täiendavaid tulusid ega kulusid. 14. Edasine mõjude analüüs 1−5; 8−11; 13−16. Kavas ei ole teha edasist mõjude analüüsi peale KVTSi muutmise seaduse eelnõu koostamise käigus tehtava mõjuanalüüsi. 71 6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase lähedastele Kuna hinnanguliselt on sellist abi vaja umbes ühel korral aastas, siis ei ole võimalik muudatuse mõjude trende, tõenäosusi ja dünaamikaid jälgida. Abi osutamise tõhusus sõltub lisaks abi pakkumisele, kättesaadavusele ja professionaalsusele ka paljudest teistest teguritest (isiksusetüübist, peresuhetest jne). Küll aga võimaldab täiendav abi andmise võimalus koguda rohkem kvalitatiivset tagasisidet ning teha järeldusi kavandatava meetme tulemuslikkuse kohta. 7. Missioonijärgne tervisekontroll Täpse vaimse tervise sümptomite kontrolli meetodi kujundab Kaitseväe meditsiiniteenistus. Kuna aga missiooniüksused on üsna arvukad, siis hakkab tekkima sõltumata hindamisinstrumendist kvantitatiivseid andmeid missioonilt naasnud üksuste vaimse tervise kohta. Tegemist on kvalitatiivselt uue saavutusega Kaitseväe meditsiinikorralduses, sest saadavad andmed võimaldavad võrrelda erinevaid missioone ja ka üldist stressitaset Kaitseväe üksustes. Omakorda tähendab see seda, et tekib võimalus paremaks tõenduspõhiseks ennetustööks. Sellega seoses võib oodata, et järgnevate aastate jooksul tekib võimalus reageerida vaimse tervise probleemidele õigeaegsemalt ning vähenema hakkab vaimse tervise probleemide hilinenud diagnostika. 12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamisega seotud muudatustega kaasnevaid mõjusid on kavas täpsemalt analüüsida pärast seda, kui on selgunud, milline väljapakutud alternatiividest leiab käesoleva väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel enim toetust. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine. 15.1. Töötatakse välja uus EI 15.2. Muudatused tehakse senise JAH tervikseadus seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Kuna kavandatavate muudatuste maht ei ole suur, siis on otstarbekas muuta senise seaduse teksti. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Muutmist vajavad õigusaktid  Kaitseväeteenistuse seadus  Kaitseliidu seadus  Tervishoiuteenuste korraldamise seadus  Riigikaitseseadus  Vajaduse korral muud seadused (nt KarS, KorS) Vabariigi Valitsuse määrused  27.04.2004 nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“  21.03.2013 nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“  28.03.2013 nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“  01.12.2016 nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ 72  03.01.2017 nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ Kaitseministri määrused  24.01.2013 nr 4 „Kutsealusele ja reservis olevale isikule arstlikus komisjonis, täiendaval arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toitlustuskulude hüvitamise tingimused, ulatus ja maksmise kord“  01.02.2013 nr 5 „Tervisetõendil esitatavate andmete loetelu, tõendi väljastamise eest tasumise kord ja tervishoiuteenuse osutajale makstava tasu piirmäär“  26.02.2013 nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringute suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“  20.03.2013 nr 18 „Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isiku tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“  22.03.2013 nr 21 „Tegevteenistusse võtmise kord“  22.03.2013 nr 23 „Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni töökord“  21.05.2013 nr 33 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning kord“  29.06.2016 nr 10 „Kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, selle ulatuse, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord“  29.06.2016 nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus“  22.08.2016 nr 16 „Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“  22.08.2016 nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord“  19.12.2016 nr 25 „Kaitseväe arstliku komisjoni, Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“  16.05.2018 nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord“  06.02.2013 nr 7 „Ajateenijale ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“  11.12.2012 määrus nr 14 „Ajateenijale ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“  15.03.2013 nr 15 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord“ 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse 1−4. Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet ja vajaduse korral Kaitseliit. 5. Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet, Haiglate Liit, Sotsiaalministeerium. 6−7. Kaitsevägi ja Sotsiaalministeerium. 73 8−9. Kaitsevägi ja Kaitseliit. Vormiriietuse kandmise kontrolli tõhustamiseks ja vastutuspiiride kokkuleppimiseks kaasatakse veel Siseministeerium ja Politsei- ja Piirivalveamet. 10−11. Kaitsevägi, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. 12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamisega seotud muudatuste osas täpsema tegevuskava väljatöötamisse kaasatakse asjassepuutuvad asutused (KRA, Kaitsevägi, Sotsiaalministeerium, TEHIK) ja vajaduse korral Eesti Perearstide Selts pärast seda, kui on selgunud, milline väljapakutud alternatiividest leiab käesoleva väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise käigus enim toetust. 13–16. Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg - 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Eelnõu kontseptsiooni ei koostata, valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg koostatakse eelnõu. (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2019. aasta 1. september. kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2020. aasta 1. jaanuar. 22. Vastutavate ametnike nimed ja Anu Rannaveski (tel 717 0116, e-post: kontaktandmed [email protected]) 74
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel