Sotsiaalministeerium 22.02.2019 nr 5-1/19/2359
Siseministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus
Esitame kooskõlastamiseks kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
Lisa: KVTS VTK.pdf
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus
1. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluste kaasajastamine
ning mõistete ühtlustamine
1.1. Karistusseadustikust tulenevate süüteokoosseisude asjakohasus
Tulenevalt kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 39 lg 1 p-st 3 ja § 70 lg 3 p-st 7
vabastatakse ajateenistusse asumisest ning ei kutsuta õppekogunemisele isikut, kes on
süüdimõistetud karistusseadustiku (edaspidi KarS) 8., 9., 13., 15., 18. või 22. peatükis
sätestatud kuriteos ja selle eest on talle mõistetud vabadusekaotuslik karistus ning tema andmed
ei ole karistusregistrist kustutatud karistusregistri seaduse kohaselt. Nimetatud asjaolude
ilmnemisel loetakse kutsealune ajateenistusse asumisest vabastatuks ja Kaitseressursside Amet
märgib tema andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena. KarSi
nimetatud peatükid käsitlevad inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaseid, isikuvastaseid,
varavastaseid, riigivastaseid, õigusemõistmisvastaseid, üldohtlikke süütegusid.
Samas KVTSist tulenev välistus ei laiene näiteks KarSis sätestatud narkootikumidega seotud
süütegudele (12. peatükk) ega kuritegelikku ühendusse kuulumise ning avaliku korra raske
rikkumise koosseisudele (16. peatükk). Seega praeguse loetelu alusel on võimalik
ajateenistusse või õppekogunemisele kutsuda isikuid, kes on süüdimõistetud avaliku julgeoleku
vastastes ning rahvatervisevastastes süütegudes.
Kaitseressursside Ameti andmetel on alates 2013. aastast kuni 2018. aasta 1. juunini KVTS
§ 39 lg 1 p 3 alusel ajateenistusse asumisest vabastatud ning reservi arvatud 1645 isikut, mis
teeb u 270 isikut aastas. Peamised süüteod hõlmavad isiku- ja varavastaseid tegusid (KarS 9. ja
13. ptk).
Nimetatud piirangud on kehtinud alates 01.04.2013, KVTSi jõustumisest. Kõnesolevate sätete
rakendamisel on esinenud juhtumeid, kus seadusandja tahe on jäänud ebaselgeks. Näiteks on
küsimusi tekitanud, kas vabastuse alusena tuleb lugeda KarSi peatükkides nimetatud süütegude
eest mõistetud reaalset vanglakaristust või laieneb see ka tingimisi vangistusele. Õigusselguse
tagamiseks tuleb KVTSis hinnata, milline mõistetud karistus välistab ajateenistusse või
õppekogunemisele kutsumise, kuna vangistust või aresti võidakse kohaldada ka rahalise
karistuse, varalise karistuse või rahatrahvi asemel juhul, kui algselt ei ole isikule
vabadusekaotuslikku karistust mõistetud, kuid ta ei ole rahalise karistuse summat tasunud.
Lisaks karistusele tuleb hinnata KVTSi sätestatud vabastuse aluseks olevate KarS peatükkide
asjakohasust ning vajadust neid rakendada. Justiitsministeerium on 11.04.2018
Kaitseministeeriumile esitanud kokkuvõtte KVTSis viidatud KarSi süütegude peatükkide
alusel süüdi mõistetute ning juhtumite esinemissageduse kohta 2017. aasta näitel.
1
KarSi ptk ja §-d Kuni 23aastaste (k.a) süüdimõistetud (v.a rahalise
karistusega karistatute) meeste arv 20171
0
8. peatükk: Inimsuse ja rahvusliku
julgeoleku vastased süüteod
173
9. peatükk: Isikuvastased süüteod
13. peatükk: Varavastased süüteod 220
15. peatükk: Riigivastased süüteod 0
10
18. peatükk: Õigusemõistmise vastased
süüteod
0
22. peatükk: Üldohtlikud süüteod
Tabelist nähtub, et 2017. aastal KVTSis viidatud KarSi süütegude peatükkidest esines vaid
kolmes peatükis käsitletud süüteokoosseise. Märkusena, et ühe aasta põhjal ei saa siiski teha
üldisi järeldusi. Justiitsministeerium on andnud hinnangu, et praegused piirangud on liialt
jäigad ning hinnata tuleb konkreetset süütegu, süülise käitumise korduvust ning selle eest
mõistetud karistust koosmõjuna.
Lähtuvalt eeltoodust tuleb üle vaadata ning hinnata kehtestatud piirangute eesmärgipärasust
ning ajakohastada vabastuse aluseid. Ajateenistusse või õppekogunemisele kutsumisest
välistuste kehtestamiseks analüüsitakse järgnevaid komponente ning nende mõju
kaitseväeteenistusele: süüteoliik, kuriteo raskusaste, korduvus ning kohtu poolt mõistetud
karistus. Endiselt säilib nõue, et karistusandmed peavad olema karistusregistris kustutatud.
1.2. Mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ ühtlustamine õigusselguse tagamiseks
KVTSis kasutatakse läbivalt mõistet „vabadusekaotuslik karistus“, samas KarSis on kasutusele
mõiste „vangistus“. Erinevate mõistete kasutamisel olukorras, kus KVTS viitab KarSis
kirjeldatud koosseisudele, ei loo vajalikku selgust sätte sisu ja mõju kohta. KVTSi § 38 lg 1 p
4 ning § 70 lg 3 p 6 ja 7 kohaselt ei kutsuta ajateenistusse ega õppekogunemisele kutsealust või
reservis olevat isikut, kes kannab vabadusekaotuslikku karistust. Lisaks sätestab KVTS § 56
lg 2 p 8, et ajateenija vabastatakse ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppemist, kui
ajateenistuse ajal on isiku suhtes jõustunud kohtuotsus, millega ajateenijale mõistetakse
vabadusekaotuslik karistus. Vabadusekaotusliku karistuse mõiste on tekitanud seaduse
rakendamisel segadust, kuna sõnastusest ei ole üheselt arusaadav, kas sätet tuleb rakendada ka
isikute suhtes, kellele on mõistetud karistuseks tingimisi vangistus. Seega tuleb seaduses
läbivalt asendada mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ mõistega „vangistus“ ning vajaduse
korral lisada selgitus, et vangistus on vabastamise aluseks vaid juhul, kui isik vangistust
reaalselt kannab (tingimisi karistusest vabastatud isikuid ajateenistusest ega õppekogunemisele
kutsumisest ei vabastata).
1
Selgitus – peatükkide lõikes toodud arvud on kordumatute isikute kohta. Koguarv võib hõlmata ka korduvaid
isikuid, nt kui isik mõisteti süüdi nii isikuvastaste kui ka varavastaste kuritegude eest, siis kajastub ta mõlemal
real.
2
2. Tegevväelase ametijuhendile esitatavad nõuded ning madalamale ametikohale
nimetamine
2.1. Ametijuhendile esitatavate nõuete korrastamine
KVTSis on sätestatud tegevteenistusse võtmise otsuse nõuded (§ 85). Tegevteenistusse võtmine
vormistatakse käskkirjaga, milles peab kajastuma vähemalt alljärgnev teave:
1) teenistusse võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) rahuaja ametikoht, ametikoha asukoht ja paikkond;
3) teenistusse asumise kuupäev;
4) teenistuse tähtaeg.
Teenistusülesanded, tööaeg ning teadmistele ja oskustele kehtestatud nõuded tulenevad
ametijuhendist. Nõuded ametijuhendile tulenevad omakorda avaliku teenistuse seadusest
(edaspidi ATS) §-st 52. KVTSi § 85 lg-s 4 on sätestatud, et lisaks käskkirjale tuleb rahuaja
ametikoha asukoht fikseerida ka ametijuhendis, kuigi ATSis seda kohustust ei sätestata. Seega,
praegu fikseeritakse ametikoha asukoht nii käskkirjas kui ka ametijuhendis. Kaitseväes on see
tekitanud probleeme olukorras, kus isiku ametikoht ning teenistusülesanded ei muutu, kuid
teenistuse huvides muutub rahuaja ametikoha asukoht. Et ametikoha asukoht tuleb fikseerida
ka ametijuhendis, tuleb ametikoha asukoha muutmisel muuta ametijuhendit. Seega KVTSis
sätestatud nõue on ülearune ning piisab, kui tegevväelase ametikoha asukoht fikseeritakse
tegevteenistusse võtmise ning rahuaja ametikohale nimetamise käskkirjas.
2.2. Mõiste „madalam ametikoht“
KVTSi kohaselt võib tegevväelase teenistuse huvides nimetada madalamale ametikohale
tegevväelase kirjalikul nõusolekul (§ 92 lg 4). Tegevväelase liikumine ametikohtade vahel
teenistuse huvisid arvestades toimub vertikaalselt või horisontaalset. Kui vertikaalne liikumine
toob kaasa liikumise juhtimistasandite vahel, kus ametikohale nimetamine võib eeldada uue
auastme saamist, ei ole välistatud ka liikumine ametikohale, mille eelduseks on tegevväelasel
olemasolevast auastmest madalam auaste. Eelnimetatud juhul võib tegevväelase ametikohale
nimetada, kui selleks on olemas tegevväelase kirjalik nõusolek.
Alates 01.04.2013 jõustunud KVTSiga muutus tegevväelaste palgakorraldus. Kui enne
01.04.2013 oli tegevväelase palk seotud otseselt tema auastmega või ametikoha auastmega, siis
alates 01.04.2013 on palk seotud ametikohaga, millele isik nimetatakse. Auaste on üks
ametikohale nimetamise eeldustest. Samas on esinenud praktikas olukordi, kus samade
kvalifikatsiooni- ja haridusnõuetega kaks ametikohta on erinevalt tasustatud, lähtudes
ametikoha funktsioonist ja mõjuulatusest. Samas on nõutav tegevväelase nõusolek üksnes
olukordades, kus ta viiakse madalamale ametikohale teenistuse huvides.
Ametikohale nimetamiseks peavad olema täidetud ametikoha nõuded, milleks on ametikohal
nõutav haridus, sõjaväeline auaste, väljaõpe, vastavus tervise- ja füüsilistele nõuetele. Seega,
iga ametikoht on seotud selgete kvalifikatsiooni- ja haridusnõuetega. Lähtudes eeltoodust, võib
madalama ametikoha mõistet käsitleda selliselt, et tegevväelane nimetatakse ametikohale, mille
kvalifikatsiooni- ja haridusnõuded on madalamad kui ametikohal, millel isik teenis.
Eelnevast nähtub, et mõiste „madalam ametikoht“ on õiguslikult sisustamata ja ekslik, mistõttu
tuleb nimetatud mõiste KVTSist välja jätta. KVTSis tuleb sätestada ametikohale nimetamise ja
palga määramise kord, kui ametikohale vastav palgatase, millele isik nimetatakse, on väiksem
ametikoha palgatasemest, millelt isik suunatakse. Et tegevväelastel oleks tagatud suurem
õiguskaitse palga säilimise osas tuleb KVTSi muuta selliselt, et teenistuse huvides teisele
ametikohale viimisel seatakse palga vähenemise piiriks 10% senisest palgast. Samuti
võimaldab uus lähenemine määrata tegevväelase madalamat auastet nõudvale ametikohale
ilma, et peaks nõusolekut küsima.
3
3. Ületunnitöö hüvitamise korraldus
Tegevväelaste töö- ja puhkeaja korraldusele kohaldatakse ATSi KVTSis sätestatud erisustega
(KVTS § 104). KVTS sätestab konkreetsed juhud, mil ATSi tööaega, töö tegemise aja
piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid
tegevväelasele ei kohaldata. ATSi ei kohaldata:
1) päästesündmuse lahendamisel või eriolukorra töödel osalemise ajal;
2) erakorralise seisukorra ajal;
3) hädaolukorra seaduses sätestatud ülesande täitmise ajal;
4) tegevväelasele, kelle struktuuriüksuse ülem on määranud rahuaja ametikoha asukohas
valvama asutuse vara ja tagama sisekorrast kinnipidamist;
5) sõjaväelisel väljaõppel osalemise ajal;
6) rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamise ajal.
Nimetatud juhtudel hüvitatakse tegevväelasele tehtud töö puhkeaja andmisega või rahas,
arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega. Hüvitamise ulatuse
ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.
Samuti ei kohaldata ATSist tulenevaid töö- ja puhkeaja korralduse sätteid tegevväelasele
lähetuse ajal. Lähetuse ajal on tegevväelasele ette nähtud vaid puhkeaja andmine iga 24 tunni
kohta vähemalt kuus tundi, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg.
Praktikas on tekkinud olukord, kus tegevväelane on suunatud riigisisese lähetusega täitma
teenistusülesandeid teise struktuuriüksusesse, kuid lähetuses olles tehtud ületunnitööd ei ole
võimalik KVTSist tulenevate piirangute tõttu hüvitada rahas. Antud olukorras täidavad kaks
tegevväelast samu teenistusülesandeid, kuid tegevväelasele, kes täidab teenistusülesandeid
enda ametikoha asukohas, hüvitatakse ületunnitöö rahas või puhkeaja andmisega. Ent
tegevväelasele, kes suunatakse riigisisese lähetusega täitma teenistusülesandeid teises
paikkonnas, ületunnitööd rahas hüvitada ei saa. Sellega kaasneb samu ülesandeid täitvate
tegevväelaste ebavõrdne kohtlemine.
Näiteks 2017. aastal oli riigisiseselt teenistusülesannete täitmisele lähetatud 1446 tegevväelast
8374 korral ning kokku viibiti lähetuses 29 457 kalendripäeva.
4. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus
KVTSis on määratletud isikute ring, kellel on distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus.
Distsiplinaarkinnipidamine on kaitseväelase suhtes kohaldatav meede distsiplinaarsüüteo
jätkuva toimepanemise tõkestamiseks või kaitseväelasest tema enda või teise isiku tervisele,
elule või varale tuleneva vahetu ohu tõrjumiseks. Distsiplinaarkinnipidamist võib kohaldada
kõigi kaitseväelaste suhtes, sõltumata kaitseväelase ametikohast või auastmest.
Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus on sõjaväeliste auastmetega asutuse juhil,
Kaitseväe struktuuriüksuse ülemal, väeliigi ülemal, sõjaväepolitsei ülesandeid täitval
kaitseväelasel, õppekogunemist korraldava struktuuriüksuse ülema määratud kaitseväelasel ja
laevakomandöril Kaitseväe laeval. Distsiplinaarkinnipidamisel olevat kaitseväelast hoitakse
Kaitseväe arestimajas või kinnipidamiseks kohandatud ruumis vahi all kuni 48 tundi (kauemaks
kui 48 tundi on vaja kohtu luba). Ruumi kinnipidamiseks kohandamise otsustab
distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigusega ülem.
Praktikas on tekkinud olukordi, kus distsiplinaarkinnipidamiseks õigustatud ülemat ei ole
võimalik välja kutsuda (sündmus leiab aset öösel või puhkepäeval), kuid rikkumise
tõkestamiseks on vaja kohe sekkuda. Näitena saab tuua olukorra, kus kaitseväelane paneb toime
4
rikkumise töövälisel ajal Kaitseväe territooriumil ning distsiplinaarkinnipidamist kohaldada ei
ole võimalik ülema puudumise tõttu. Kehtiv KVTS näeb ette võimaluse ülemal
distsiplinaarkinnipidamise õiguse kohaldamist edasi volitada olukorras, kus isik, kelle suhtes
tal on õigus kinnipidamist kohaldada, paneb süüteo toime väljaspool tema tavapärast rahuaja
ametikoha asukohta.
Distsiplinaarkinnipidamist tuleb üldjuhul kohaldada viivitamatult, et vältida suurema kahju
tekkimist, seega peab olema järjepidevalt tagatud kinnipidamise kohaldamise õigusega isiku
olemasolu. Seega on vaja, et struktuuriüksuse ülemal oleks õigus määrata kaitseväelane, kellel
on õigus kohaldada distsiplinaarkinnipidamist ülema puudumisel. Distsiplinaarvõimu
teostamine jääb endiselt vaid ülema pädevusse. Isikute ring kellele võib distsiplinaarvõimu
edasi volitada ning volitamise kord kehtestatakse Kaitseväe distsiplinaarmäärustikus.
5. Asendusteenistus
Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 124 lõiked 1 ja 2 määravad kindlaks riigikaitse
keskse põhimõtte: riiki kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel.
Seega ei ole riigikaitsest kohustatud osa võtma ainult elukutselised sõjaväelased.2
PS § 124 lg-s 2 sätestatud asendusteenistus on kaitseväeteenistuse alternatiiv. Kuigi isik on
seaduse alusel kaitseväekohustuslane, ei saa teda PS §-s 40 sätestatud usu- ja mõttevabaduse
tagamiseks sundida tema veendumuste vastaselt tegevuseks, mis hõlmab relvade ja muude
sõjapidamisvahendite käsitsemist, harjutama nende hooldamist ja kasutama muid vahendeid
või aineid, mis on mõeldud inimese surmamiseks või vigastamiseks. Keeldumine
kaitseväeteenistusest usulistel põhjustel on rahvusvahelises praktikas laialt levinud. Kaitstud ei
ole mitte ainult usulised, vaid ka kõlbelised veendumused.3
Asendusteenistusega pannakse isikule, kes keeldub usulisel või kõlbelisel põhjusel
kaitseväeteenistusest, kohustus läbi teha riigikaitselise suunitlusega teenistus, vabastamata teda
kohustusest riigi ees. Sellest tulenevalt võib väita, et asendusteenistus on ette nähtud üksnes
erandjuhtudel ning selle eesmärk ei ole luua soodsamat võimalust kohustuslikuks teenistuseks.
Kaitseväeteenistuse asendamine asendusteenistusega on mõeldud üksnes neile
kaitseväekohustuslastele, kes usulistel või kõlbelistel põhjustel ei soovi asuda teenistusse, mis
eeldab relvade ja jõu kasutamist, kuid vaatamata sellele on neil kohustus läbi teha
asendusteenistus ja panustada niiviisi riigi kaitsesse. Seetõttu peaks asendusteenistuse koormus
olema ajateenistusega võrreldav. Asendusteenistus ei pea olema pelgalt ühekordne
teenistus, vaid sarnaselt ajateenistuse läbinutega võib asendusteenistuse läbinuid
rakendada ka hiljem. Seda jätkuvalt tingimusel, et isikut ei kohustata tema veendumuste
vastaselt tegevusse, mis eeldab relvade ja jõu kasutamist.4
Asendusteenistuse eesmärgid peavad olema seotud riigikaitsega laiemas tähenduses.
Asendusteenistujaid on näiteks võimalik kasutada tagalas tsiviilelanike kaitsmisel ja
abistamisel, päästetöödel ning anda neile vastav väljaõpe rahuajal. Kuna riigikaitse lai käsitus
hõlmab erinevaid valdkondi, mis ei ole otseselt seotud relvade käsitsemisega, siis saab
asendusteenistujaid vastava väljaõppe andmisel kasutada erinevates laiapindse riigikaitse
2
Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2017, § 124 p 1; leitav veebist:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=136
3
Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2017, § 124 p 4
4
Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2017, § 124 p 5
5
tegevustes. Nimetatud tegevused on hädavajalikud, et tagada riigi kaitset ükskõik millistes välja
kuulutatud või välja kuulutamata olukordades.5
Kaitseväeteenistuse kohustust ei loeta täidetuks ajateenistuse läbimisega. Riigil on õigus
kutsuda isik õppekogunemisele (KVTS § 69 lg 3), et värskendada tema teadmisi, õpetada uute
relvatüüpide käsitsemist ja harjutada üksuste koostegevust. Samuti on riigil õigus kutsuda
ajateenistuse läbinud isikuid lisaõppekogunemisele või neid mobiliseerida. Ka
asendusteenistuse läbinuid saab vajaduse korral riik kohustada. Vastasel korral oleks
tegu ajateenijate ja asendusteenistujate ebavõrdse kohtlemisega. Seadusega tuleb
lahendada asendusteenistuse läbinute kaasamine pärast asendusteenistust ning mobilisatsiooni
või sõja korral. Samas ei tuleks laiapindse riigikaitse kontseptsiooni silmas pidades käsitleda
riigikaitses osalemise kohustusena vaid isiku tegevust Kaitseväe koosseisus. Isikute
riigikaitseline kaasamine võib lähtuda ka ameti- või töökohast.6
Ka õiguskantsler on esile tõstnud, et asendusteenistusest võiks riigikaitses tänasest enam abi
olla. KVTS näeb asendusteenistuses olijale ette kohustusliku riigikaitselise väljaõppe ning seda
potentsiaali peaks maksimaalselt riigikaitse huvides ka rakendama. Selleks on vaja
määratleda, mis on riigikaitseline väljaõpe ja kuidas võib asendusteenistujaid sellesse
kaasata, ilma et see nende veendumustega vastuollu läheks. On valdkondi, kus saab
asendusteenistuse kõrval antava väljaõppega riigikaitsele tõhusalt kaasa aidata, täites kas kriisi
ajal tavapärasest rohkem ette tulevaid ülesandeid (parameedik, päästja) või asendades mõnes
valdkonnas neid inimesi, kes on mobiliseeritud kaitseväeteenistusse. Välistatud ei ole ka
asendusteenistujatele riigikaitselise väljaõppe pakkumine koostöös Kaitseväega. Riigikaitselise
väljaõppe kvaliteedi tagamiseks on tarvis, et ka asendusteenistujad (sarnaselt ajateenijatega)
teenistuses õpitut perioodiliselt üle kordavad.7
5.1. Kaitseväe ja haiglate lisamine asendusteenistuja teenistuskohana
KVTS § 4 määratleb asendusteenistuse ja asendusteenistuja mõisted. Asendusteenistus on
usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase
kohustuslik riigikaitseline väljaõpe ning asendusteenistuses olev isik on asendusteenistuja.
KVTSi §-ga 59 sätestatakse asendusteenistuja teenistuskohad. Asendusteenistust on võimalik
läbida asutuses, mis tegeleb päästesündmuse lahendamisega; sotsiaalteenuse osutaja juures ja
õppeasutuses, kus on loodud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid.
Oluline on märkida, et KVTSi § 62 lõige 1 näeb ette, et asendusteenistujat ei tohi tahte vastaselt
kohustada käsitsema relva või muud sõjapidamisvahendit, harjutama selle kasutamist või
osalema selle hoolduses, samuti kohustada käsitsema teisi vahendeid või aineid, mis on
mõeldud inimese surmamiseks või vigastamiseks. Seadus ütleb ka, et asendusteenistus on
riigikaitseline väljaõpe (KVTS § 4). See on oluline laiapindse riigikaitse vaatepunktist, mille
kohaselt ei pea riigi kaitsmiseks valmistuma ainult Kaitsevägi sõjaliselt, vaid kogu ühiskond.
Kaitseväes on mitmeid selliseid töid, mis ei lähe vastuollu eelnimetatud asendusteenistuse
põhimõttega ega asendusteenistuja usuliste või kõlbeliste tõekspidamistega, näiteks lao- ja
haldustööd. Kaitseväes on võimalik erinevatel ametikohtadel teenistusülesandeid täita, ilma et
asendusteenistusse asunule õpetataks relvade või lahingumoona käsitsemist. Sellisteks
ametikohtadeks on näiteks autojuht, köögitööline ja infotehnoloogia spetsialist. Kuna aga
KVTS ei näe ette Kaitseväge asendusteenistuskohana, on asendusteenistust läbida soovijad
5
Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2017, § 124 p 6
6
Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2017, § 124 p 9
7
20.04.2018 õiguskantsleri kiri nr 2014010169/1.1-29/18/1745
6
laiapindse riigikaitse mõttes kasutamata ressurss. Seega täiendatakse muudatusega KVTS § 59
lõike 1 loetelu punktiga, mille kohaselt võimaldatakse asendusteenistujal teenistus läbida ka
Kaitseväes.
KVTS § 59 lõike 1 punkt 2 näeb ette võimaluse läbida asendusteenistus sotsiaalteenuse osutaja
juures. Vajadus sarnase võimaluse järele on ka haiglates. Samuti ei lähe haiglates
asendusteenistuse läbimine vastuollu asendusteenistuja usuliste või kõlbeliste
tõekspidamistega. Sarnaselt eelmises punktis kirjeldatuga on haiglatele asendusteenistujad
oluline ressurss. Nad saavad teenistuse vältel kohapeal väljaõppe vastavalt haigla vajadustele
ning teenistuja oskustele ja haridusele. Näiteks vajavad haiglad abipersonali, nt hooldajaid,
sanitare, transporditöölisi, tehnikuid ja haldustöölisi. Sellise väljaõppe saanud teenistujaid oleks
võimalik kaasata täiendava tööjõuna kriisi ajal, mil vajadus lisapersonali järele on tavapärasest
suurem.
5.2. Asendusteenistusest tervislikel põhjustel puudumine
KVTS § 62 lõike 2 kohaselt suunab Kaitseressursside Amet asendusteenistuja, kes on
asendusteenistusest tervislikel põhjustel puudunud vähemalt 30 päeva järjest,
kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks arstlikku komisjoni.
Asendusteenistuja täidab kaitseväekohustust, seetõttu on oluline tema terviseseisundi vastavus
kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Juhul, kui asendusteenistuja on teenistusest
tervislikel põhjustel puudunud vähemalt 30 järjestikust päeva, suunab Kaitseressursside Amet
ta terviseseisundi hindamiseks arstlikku komisjoni. Kui arstlik komisjon tunnistab
asendusteenistuja haigestumise või vigastuse tõttu kaitseväeteenistuskohustuslase
tervisenõuetele ajutiselt mittevastavaks, peatatakse asendusteenistuse läbimine kuni
asendusteenistuja terviseseisundi paranemiseni. Tervisenõuetele mittevastavuse korral
vabastatakse isik asendusteenistusest ja võetakse arvele reservis oleva isikuna. Selleks, et välja
selgitada, kas asendusteenistujal on ka tegelikult terviseprobleemid või nähakse kehtivas
seaduses võimalust teenistusest vabaneda, on ettepanek muuta KVTS § 62 lg 2 sisu nii, et
asendusteenistuja kutsutakse arstlikku komisjoni siis, kui ta on olnud kolme järjestikuse
teenistuskuu jooksul kokku vähemalt 30 päeva haige.
5.3. Asendusteenistuse reservteenistus
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 näeb ette, et Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma
riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Usulistel või kõlbelistel põhjustel
kaitseväeteenistusest keelduv kaitseväekohustuslane on kohustatud läbi tegema
asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. KVTS § 69 lg 2 sätestab, et reservteenistus
toimub õppekogunemisel, ning lõige 3, et õppekogunemine on Kaitseväe korraldatav
sõjaväeline väljaõpe, mille jooksul korratakse ja täiendatakse omandatud teadmisi ja oskusi,
harjutatakse üksuste koostegevust ja tegevust sõjalise valmisoleku tõstmisel. KVTS § 70 lg 3 p
5 kohaselt ei kutsuta õppekogunemisele isikut, kes on läbinud asendusteenistuse.
KVTS § 4 sätestab, et asendusteenistuse puhul on tegemist riigikaitselise väljaõppega. See on
oluline laiapindse riigikaitse vaatepunktist, mille kohaselt ei pea riigi kaitsmiseks valmistuma
ainult Kaitsevägi, vaid kogu ühiskond. Asendusteenistuse on alates 2006. aastast läbinud 406
meest. Kui ajateenijad arvatakse pärast teenistuse lõppemist reservi ning neil on kohustus kuni
60. eluaastani osaleda reservteenistuses, siis asendusteenistuse lõpetanud isikud arvatakse küll
samuti reservi, kuid reservteenistusse ei kutsuta ning on seega kehtivas seaduses sätestatu alusel
riigile riigikaitselises mõttes kadunud ja kasutamata ressurss.
7
Asendusteenistujad täidavad aga sarnaselt ajateenijatega riigikaitsekohustust ning saavad
olenevalt asutusest, kus teenistus läbitakse, erinevat väljaõpet. Sealhulgas on organisatsioone
(nt Kaitsevägi, haiglad, Päästeamet), milles antava väljaõppega saab riigikaitsele tõhusalt kaasa
aidata, täites kas kriisi ajal tavapärasest rohkem ette tulevaid ülesandeid (parameedik, päästja)
või asendades inimesi, kes on mobiliseeritud kaitseväeteenistusse. Riigikaitselise
väljaõppekvaliteedi tagamiseks on tarvis, et ka asendusteenistujad (sarnaselt ajateenijatega)
teenistuses õpitut perioodiliselt üle kordavad.
Koostöös Kaitseväega võiksid asendusteenistusse asujad saada parameediku väljaõppe, milles
omandatud oskusi ja teadmisi saaksid nad kasutada ka töös erivajadustega inimestega ning
samuti siis, kui asendusteenistuskohana lisanduvad Kaitsevägi ja haiglad. See tagaks ka, et kõik
saavad ühesuguse väljaõppe. Kuna asendusteenistus algab jooksvalt läbi aasta, võiks väljaõpe
toimuda näiteks kaks korda aastas, et asendusteenistuja saaks selle läbida 12-kuulise
teenistusaja jooksul. Lisaks saab iga teenistuskoht eraldi läbi viia väljaõppe vastavalt oma töö
spetsiifikale. Parameediku väljaõppe võiksid saada kõik asendusteenistusse asujad, välja
arvatud Päästeametisse asendusteenistusse asujad, kes läbivad vabatahtliku päästja koolituse
ning täiendavad pidevalt teenistuse käigus omandatud teadmisi ja oskusi, ning selliste usuliste
veendumustega isikud, kelle põhimõtetega on vastuolus näiteks vereülekanded.
Asendusteenistuse abil on võimalik täita tühimik, mis tekkis pärast Päästekompaniide
laialisaatmist. Ka siin oleks võimalik rakendada reservis olevaid asendusteenistujaid. Näiteks
metsatulekahjude baasväljaõppe instruktoritena saaks kasutada juba Päästeametis
asendusteenistuse läbinud isikuid. Väljaõpet võiks läbi viia mõne väeosa territooriumil ajal, kui
ajateenijaid pole väeosas.
Päästeametis asendusteenistuse läbinuid on võimalik hiljem rakendada erinevates
kriisiolukordades, näiteks keskkonnareostused, metsatulekahjud, kadunud inimeste otsimine.
Sarnaselt õppekogunemisega saaks Päästeametisse reservteenistusse kutsuda seal teenistuse
läbinuid ning Kaitseväkke ja haiglatesse parameediku väljaõppe saanuid, et nad saaksid korrata
ja täiendada omandatud oskusi. Reservteenistusse kutsub asendusteenistuse läbinuid
Kaitseressursside Amet vastavalt kokkuleppele Päästeameti, Kaitseväe ja haiglatega.
2018. aasta õppus „Siil“ toimus muuhulgas koostöös suurte haiglatega. Sellistele õppustele
oleks võimalik kutsuda ka reservis olevad asendusteenistujad ning määrata nad kiirabi ja tagala
üksuste juurde. Sõjaolukorras on just tsiviilinimeste seas palju kannatanuid, keda on vaja
abistada.
Praegu on põhilised teenistuskohad lastekodud, hooldekodud, sotsiaalkeskused,
päevakeskused, rehabilitatsioonikeskused ning koolid, kus õpivad erivajadustega õpilased.
Teenistuskohal on kohustus tagada asendusteenistujale tööks vajalik väljaõpe. Paljudes
teenistuskohtades toimub teenistuse alguses eelnevalt väljaõpe, näiteks sellest, kuidas käituda
erivajadustega inimestega ja neid erinevates olukordades abistada. Vastavalt teenistuskohaks
oleva asutuse koolitusplaanile osalevad asendusteenistujad ka teenistuse ajal erinevatel
koolitustel. Asendusteenistujad omandavad asendusteenistuse ajal neis asutustes oskused
inimeste abistamiseks, näiteks erivajadusega inimese abistamist liikumisel, riietumisel,
söömisel ning ratastoolis oleva inimese tõstmist. Asendusteenistujad juhendavad kliente näiteks
tegevus- ja tööteraapias, toidu valmistamisel, hügieenitoimingutes, vajaduse korral tegelevad
hooldustoimingutega ning on tugiisikuks abivajavale inimesele. Asendusteenistujad saavad
praegu teenistuse ajal oskused, mida on võimalik kasutada ka hiljem tsiviilelanike abistamisel.
8
Seega on vajalik seadust muuta nii, et ka asendusteenistujad osaleksid pärast teenistuse lõppu
õppustel asutustes, kus nad asendusteenistuse läbisid, sealhulgas Kaitseväe õppekogunemistel.
Selleks on vaja tunnistada kehtetuks KVTS § 70 lg 3 p 5. Lisaks eeldab muudatus
reservteenistuse mõiste muutmist või täiendamist, kuna praegu on see sisustatud nii, et
reservteenistus toimub õppekogunemisel (KVTS § 69 lg 2) ning õppekogunemine on Kaitseväe
korraldatav sõjaväeline väljaõpe (KVTS § 69 lg 3). Samuti on seadusesse vaja lisada sätted
asendusteenistuja reservteenistuse kestuse ja tasustamise kohta ning muuta seaduse vastavaid
rakendusakte.
6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud
kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele
Vastavalt KVTSi §-le 199 on kaitseväelase pereliikme jaoks võimalik psühholoogist abi
teenusena sisse osta vaid siis, kui hukkumine või püsiv tervisekahjustus on tingitud teenistusest.
Reaalsetes olukordades tuleb arvestada aga sellega, et kaitseväelase pereliikmed on seotud ja
integreeritud teenistusse palju rohkem, kui välja paistab. Kasutusel on nn ahnete
institutsioonide (ingl keeles greedy institutions) teooria8, mis selgitab, et teatud
tööandjad/institutsioonid ei soovi jagada oma liikmeid teiste institutsioonidega (nt perega). Nii
näiteks on relvajõudude poolt sõjaväelastele esitatavad nõuded suhteliselt piiravad (tööaeg, töö
asukoht, pidev valmisolek, sagedased lähetused, valmidus ennastohverdavalt käituda jne) ning
mõjutavad olulisel määral ka teenistuses mitteolevaid pereliikmeid.
Kui isiku surm või püsiva vigastuse teke on seotud tööülesande täitmisega, siis avaliku sektori
tööandjate puhul on tavapärane, et tööandja täidab selle traagilise sündmusega seotult oma
kohustused nii töötaja kui ka tema pereliikmete ees seadustes sätestatud korras ja ka
üldinimlikku hoolivust ülesnäitaval viisil. Samuti on arusaadav, et kui hukkumine või püsiva
tervisekahjustuse teke leiab aset töövälistel põhjustel, siis tööandjalt ei oodata vastutuse
ülesnäitamist. Siinkohal tuleb aga arvestada sõjaväelise tööandja eelkirjeldatud eripäradega,
sest pereliikmed on enamasti mitteametlikul moel üsnagi palju integreeritud sõjaväelisse
struktuuri (näiteks elukoha või lähituttavate kaudu).
Praktilises elus on ette tulnud olukordi, kus kaitseväelane on hukkunud teenistusväliselt, ent
kuna tema pühendumus teenistusele ja kaasvõitlejatele on olnud suur või kui näiteks enesetapp
on aset leidnud Kaitseväe territooriumil, siis on olnud vaja tema pereliikmeid psühholoogiliselt
nõustada kaitseväeteenistuse spetsiifikast lähtudes. Juriidiliselt ei ole perekonnal õigust sellist
teenust nõuda, kuid erialaselt on ilmselge, et leina ja uue olukorraga toimetulemiseks on
mõeldamatu, et Kaitsevägi eirab perekonda ja tema abivajadust. Seni on sellist abi osutanud
Kaitseväe psühholoogid. Praktikas võib ette tulla olukordi, kus Kaitseväe psühholoog ei saa
geograafilisel põhjusel või abivajaduse spetsiifika tõttu (nt olukorras, kus on vaja
lastepsühholoogi) kõige paremini pereliikmeid aidata. Samasugune abivajadus võib tekkida ka
teenistusväliselt raske tervisekahjustuse saamisel. Siinkohal tekibki vajadus anda Kaitseväele
võimalus olla paindlikum ka teenistusega mitteseotud põhjustel hukkunud või püsiva
tervisekahjustuse saanud isiku pereliikmete abistamisel.
7. Missioonijärgne tervisekontroll
Kehtiva korra kohaselt, vastavalt KVTS § 98 lg-le 5, peab rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil osalenud tegevväelane läbi tegema arstliku läbivaatuse ja terviseuuringu 30 päeva
jooksul pärast lähetuse lõppemist.
8
Goser, Lewis (1974). Greedy Institutsions: Patterns of Undivided Commitment. New York. The Free Press
9
Selline periood arstliku läbivaatuse korraldamiseks on sobilik eelkõige füüsilise tervise seireks,
kuid vaimse tervise probleemide peiteaeg on oluliselt pikem. Kuna mitmed rahvusvahelised
sõjalised operatsioonid hõlmavad ka olulist koormust tegevväelase vaimsele tervisele, siis on
vaja tagada senisest parem missioonijärgse vaimse tervise seire instrument.
8. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine
KVTS § 141 lg 4 alusel ei maksta tegevväelase tegevteenistusest vabastamisel lõpparvet ja tema
kasutama jäänud puhkus säilib, kui tegevväelasega sõlmitakse tööleping Kaitseväes või
Kaitseliidus või ta võetakse avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusse Kaitseväkke.
Kui tegevväelane vabastatakse teenistusest KVTS § 140 lg 1 p 2 alusel seoses tegevteenistuse
tähtaja lõppemisega, tuleb talle välja maksta lõpparve KVTS § 141 lg 1 alusel. Lõpparve tuleb
välja maksta ka juhul, kui tegevväelane jätkab vahetult peale tähtajalise teenistussuhte
lõppemist tegevteenistust kas uue tähtajaga või tähtajatult.
Praegu kehtiv säte on ebamõistlik, sest olemuslikult jätkub töösuhe kõigil kolmel juhul
ühtemoodi. St vahetu töö- või teenistussuhe jätkub kas töölepingu, avaliku teenistuse seaduse
või kaitseväeteenistuse seaduse alusel. Puudub vajadus eristada lõpparve maksmise ja
puhkuseõiguse säilimise kontekstis katkematult jätkuvat tegevteenistussuhet avaliku teenistuse
eriliiki reguleeriva kaitseväeteenistuse seaduse alusel teenistussuhtest avaliku teenistuse
seaduse alusel ja töösuhtest töölepingu alusel. Kehtiv säte soosib ebamõistlikku
administratiivkoormust ning ei ole sisuliselt vajalik.
9. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle
väljaspool kaitseväeteenistust
Kaitseväelase vormiriietus on ametiriietus, mida ta kannab teenistusülesannete täitmisel,
sealhulgas ka lahingus. Vormiriietuse kandmise reeglid on kinnitatud Kaitseväe juhataja
18. märtsi 2010. a käskkirjaga nr 99 „Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja
eraldusmärkide kandmise kord“. Nimetatud, Kaitseväe juhataja kinnitatud kord kehtib ainult
kaitseväelaste ning teenistuskohustusi täitvate Kaitseliidu tegevliikmete kohta.
Kaitseväeteenistuse välistele isikutele vormiriietuse andmise tingimused ja korra on
kehtestanud kaitseminister 20. juuni 2016. a määrusega nr 8 „Kaitseväeteenistusväliste isikute
loetelu, kellele võib väljastada kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse, ning nimetatud
isikutele kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse väljastamise tingimused ja kord“.
Vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmine peab olema selgelt reguleeritud, sh see, et
kaitseväelase vormiriietust ei tohi kanda muud isikud, välja arvatud need, kellele on selleks
seadusega õigus antud. On oluline, et kaitseväelase vormiriietust või sellega sarnast riietust
kandvat suvalist isikut ei aetaks segamini teenistusülesandeid täitva kaitseväelasega. Seda eriti
mis tahes kriisi või rahutuse ajal, kus sellise riietuse ebaseaduslik kandmine võib tahtmatult või
tahtlikult luua vale pildi Kaitseväe, Kaitseliidu või riigi tegutsemisest.
Seetõttu ei tohi muud isikud kaitseväelase riietust kanda ja see ei tohiks olla tavapärane vaatepilt
tänaval ega avalikus ruumis üldisemalt. Lisaks tuleb vahet teha kaitseväelase vormiriietuse ning
sellega äravahetamiseni sarnase riietuse vahel, sest Kaitseväega vähe kokku puutuv isik ei
pruugi neid eristada ning võtab sellise riietuse kandjat riigi esindajana.
Kaitseväelase vormiriietuse või selle elementide või eraldusmärkide kandmine isikute poolt,
kellel ei ole selleks õigust, ei ole seadusega otseselt keelatud. Keelu saab tuletada kaudselt.
10
Samuti ei ole seadusega keelatud Kaitseväe vormiriietuse või selle elementide või
eraldusmärkide tsiviilkäibes müümine. Suhteliselt aktiivne on Kaitseväe eraldusmärkide, mis
ei ole mõeldud kollektsioneerimiseks, vaid on osa tegevväelasele või kaitseliitlasele kasutada
antud vormiriietusest, ostmine ja müümine e-keskkondades (nt osta.ee, temaatilised
sotsiaalmeediagrupid). See tähendab, et Kaitsevägi ei ole eraldusmärke ametlikult
kollektsioneerimise eesmärgil müünud, vaid kuskil ahelas – vormiriietuse ja eraldusmärkide
valmistajast kasutajani – on n-ö leke. Sanktsioonid sellise käitumisviisi vastu puuduvad.
KarS, KVTS ja Kaitseväe korralduse seadus (edaspidi KKS) ei sätesta, kes teeb järelevalvet
Kaitseväe vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise üle. Kaitseväe juhataja 18. märtsi 2010. a
käskkirja nr 99 järgi kontrollivad Kaitseväes vormiriietuse kandmist struktuuriüksuse ülemad.
Täna ei ole sõjaväepolitseil (edaspidi SP) õigust tänaval kinni pidada eraisikuid, et tuvastada
vormi kandev isik, kuid on õigus kinni pidada kaitseväelasi ja teenistuskohustuste täitmisel
olevaid kaitseliitlasi.9 Kui kaitseliitlane ei ole parajasti teenistuskohustust täitmas, kuid liigub
ringi vormiriietuses, ei ole SP-l õigus seda kaitseliitlast kinni pidada, kuigi ka Kaitseliidu
tegevliikmele kehtib Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide
kandmise kord. SP saab üksnes Kaitseliitu juhtumist teavitada. Kui tänaval liigub Kaitseväe
vormiriietes eraisik, siis pärast antud asjaolu ilmsiks tulemist peab SP isikul minna laskma ning
saab vaid teavitada politseid.
Kuna KVTS ja KKS ei sätesta, kes teeb järelevalvet eraõiguslike isikute üle, kui need kannavad
kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke, rakendub üldine kord ehk korrakaitseseadus
(edaspidi KorS). KorSi § 6 lg 2 kohaselt on korrarikkumise kõrvaldamine Politsei- ja Piirivalve
Ameti (edaspidi PPA) pädevuses, kui see ei kuulu ühegi muu korrakaitseorgani pädevusse.
Kuna muu seadusega ei ole sätestatud, kes teeb järelevalvet, siis on selleks PPA, kui
õigustamata kõrvaline isik kannab Kaitseväe vormiriietust ja eraldusmärke. PPA ei kontrolli
praegu teiste riigiasutuste, sh Kaitseväe, vormiriietuse kandmist.10
Seega on tekkinud olukord, kus tegelikult ei tehta järelevalvet ning puudub võimalus
sanktsioneerida rikkumisi kaitseväelase vormiriietuse ning eraldusmärkide ebaseaduslikul
kasutamisel. Kaitseväeteenistuse välisele isikule peab olema üheselt selge, et kaitseväelase
eraldusmärkide ja vormiriietuse kandmine ei ole üldjuhul lubatud (s.t on keelatud).
Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide ebaseaduslik kasutamine soodustab kaitseväelasi
meenutavate nn „roheliste mehikeste“ tegutsemist riigi territooriumil nii rahu kui ka kriisi ajal.
See omakorda on oluline julgeolekurisk.
KarSi § 277 sätestab, et ametniku vormiriietuse või ametitunnuste ebaseadusliku kasutamise
eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga ning juriidilise isiku puhul
rahatrahviga kuni 3200 eurot. KarSi §-s 277 sätestatud normist ei piisa. Sellisele seisukohale
jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus 2015. aastal, sedastades, et KarSi § 277 sätestatud väärtegu
on blanketne koosseisukirjeldus, mille puhul tuleb isiku süüdimõistmiseks viidata
õigusnormile, millest nähtub vormiriietuse või ametitunnuse kasutamise ebaseaduslikkus /.../.
See tähendab, et vähemalt politsei vormiriietuse ja selle elementide kasutamise osas on KarSi
§ 277 blanketne dispositsioon sisutu, sest puudub õigusnorm, millest nähtuks, millistel
tingimustel on vormiriietuse kasutamine ebaseaduslik.11 Seega, et Kaitsevägi (ka PPA kui
üldine korrakaitseorgan) saaks kaitseväelase vormiriietuse kandmise üle tõhusalt järelevalvet
teha, on vaja selgeid seadusega sätestatud tingimusi, millal vormiriietuse kandmine
9
Kaitseväe juhataja 18. juuni 2014. a käskkiri nr 174 „Sõjaväepolitsei põhimäärus“, § 13 punkt 1
10
Põhineb SiM Henry Timbergi 23.11.2015 e-kirjal
11
TlnRnKo 29.06.2015, 4-15-1971
11
(kasutamine) on ebaseaduslik. Ebaseaduslik on ka selle elementide (eelkõige jakk, püksid)
kasutamine, sest see läheb vastuollu KVTSi § 13 lg 6 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud
kaitseväeteenistuse väliste isikute kaitseväelase eraldusmärkide ja vormiriietuse kandmise
korraga.12 Enim kantakse kaitseväelase vormiriietusest ebaseaduslikult nn digilaiguvormi.13
Seetõttu oleks vaja, et SP keskenduks kaitseväelase vormiriietuse seadusliku kasutamise
kontrollimisel esmajoones just välivormi kasutamisele, sh kandmisele. Välivorm on
kaitseväelase tööriietus ning seda kantakse ka lahingus. Seetõttu on see ka suur julgeolekurisk,
kui seda ebaseaduslikult kasutatakse.
Julgeolekuriski ei evi mitte ainult demilitariseeritud või kaitseväeteenistusväliseks
kasutamiseks väljastatud vormiriietus, vaid ka nimetatud vormiriietusega sarnane
(vormi)riietus. Seetõttu on oluline, et kõigil isikutel oleks üheselt selge, et ka kaitseväelase
vormiriietusega sarnase riietuse valmistamine ja käitlemine (sh valmistamine, müük,
vahendamine ja kandmine) on keelatud. Sarnaseks riietuseks peetakse riietust, mis on
värvitoonidelt ja mustrilt sarnane kaitseväelase (väli)vormiga või selle kanga mustriga juhul,
kui imiteeritakse ainult kangast, aga mitte vormi ennast. Kangamustri kasutamise keelustamine
on põhjendatud, sest Kaitsevägi võib tulevikus arendada ja kasutusele võtta täna veel kasutusel
mitteolevaid vormielemente (nt digilaigu mustriga T-särk).
Kaitseväelase vormiriietusega sarnaseks ei peeta siiski teise riigi relvajõudude vormiriietust,
mis võib tunduda eemalt vaadates sarnane.14 Seda eeldusel, et tegemist on teise riigi
relvajõudude selgesti eristatava vormiriietusega.
Eespool öeldust tulenevalt on vaja tõhusat järelevalvesüsteemi vähendamaks ebaseadusliku
vormikandmisega kaasnevaid julgeolekuriske. Selline väärkasutus võib kujutada ohtu riigi
julgeolekule ja avalikule korrale. Ka teised riigid on sel põhjusel keelanud muudel isikutel
relvajõududes kasutatava vormiriietuse ja sellega sarnase riietuse kandmise ning üldjuhul
välivormi demilitariseerita.15
10. Tegevteenistuses teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest
vabastamine
Kehtiva KVTS-i regulatsiooni järgi on kadett riigikaitselise rakenduskõrgkooli esimese astme
õppes õppiv tegevväelasest ohvitserikandidaat, kes võetakse tegevteenistusse õppekava
kahekordse nominaalkestuse ajaks, s.o kuueks aastaks. Kadett peab Kaitseväele hüvitama poole
õppekoha maksumusest, kui ta eksmatrikuleeritakse enne õppekava täitmist. Riigikaitselise
rakenduskõrgkooli põhikursusele asub õppima juba tegevteenistuses olevaid tegevväelasi,
näiteks 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljoni seersante, kes aga pärast mõningast õppimist on
hinnanud oma võimeid ning mõistavad, et ohvitseriks õppimine pole siiski nende kutsumus, ja
soovivad naasta endisele ametikohale, et jätkata Kaitseväes näiteks sõduri või allohvitserina.
Selleks, et motiveerida õpingud katkestanud kadette jääma edasi tegevteenistusse teisel
ametikohal, ja näitamaks, et Kaitsevägi hoolib oma inimestest, on mõistlik vabastada teisele
ametikohale siirduda soovivad kadetid õppekulude hüvitamisest, seades tingimuseks, et nad
jätkavad tegevteenistuses tegevteenistuse tähtaja lõpuni. Selleks, et tegevväelased ei lahkuks
Kaitseväest, keda on aastas umbes kümme, võiks Kaitsevägi nii toimida. Riigikaitselise
12
Vormiriietuse kandmine kombineeritult erariietusega ei ole lubatud.
13
Välivormi kirjeldus, värvid ja muster on sätestatud kaitseministri 23. oktoobri 2013. a määruse nr 51
„Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord“ §-s 5, §-d 38‒43 ning määruse lisa 5
punktis 5.
14
Näiteks Kanada relvajõudude välivorm on suhteliselt sarnane Eesti välivormiga.
15
Näiteks Soomes, Austraalias, Iirimaal, Leedus, Šveitsis, Saksamaal, Austrias.
12
rakenduskõrgkooli põhikursusel õppimist tuleb vaadelda eraldi ametnike või tegevväelaste
ressursimahukast koolitusest, nagu riigikaitselise rakenduskõrgkooli keskastmekursus
(magistriõpe) ja Balti Kaitsekolledži kursused, sest põhikursus tähendab erialase kõrghariduse
omandamist. Samas kui keskastmekursuse ja Balti Kaitsekolledži kursuste puhul on tegu
täiend- või tööalase koolitusega, kus isik täiendab seniseid ameti- või erialaseid teadmisi, oskusi
ja vilumusi. Riigikaitselise rakenduskõrgkooli põhikursusel toimub erialavaliku esmane
tasemeõpe, milles alles omandatakse ameti- või erialaseid teadmisi ja oskusi ehk õpitakse
ohvitseriks.
11. Tegevteenistusse võtmise õigusega ülemale kadeti teenistusest vabastamise
kaalutlusõiguse andmine
Kehtiva KVTSi § 151 lg 1 järgi tuleb kadett, kes eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu
õppetöös või mõnel muul põhjusel enne õppekava täitmist, automaatselt vabastada ka
tegevteenistusest. Senise praktika järgi on kadettide hulgas neid, kes on asunud riigikaitselise
rakenduskõrgkooli põhikursusele õppima sõduri ametikohalt 1. jalaväebrigaadi
Scoutspataljonist. Õpingute jooksul (enamasti juba esimesel kursusel) on nad hinnanud
realistlikult oma võimeid ning võib-olla ka mõistnud, et ohvitseriks saamine ei ole nende
kutsumus, ning nad soovivad Kaitseväes jätkata teisel ametikohal, näiteks naasta sõduriks 1.
jalaväebrigaadi või valida hoopis allohvitseri karjääritee. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb
aga Kaitseväel õppekava mittetäitmise järel eksmatrikuleeritud kadett viivitamatult vabastada
tegevteenistusest. Kui vabastatud kadett soovib jätkata Kaitseväes teisel ametikohal, siis tuleb
teha uus haldusakt ning ta uuesti tegevteenistusse võtta. See on nii Kaitseväe kui ka
tegevteenistust jätkata soovivate isikute jaoks ülemäärane ja otstarbetu töö- ja halduskoormus.
12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine
Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevad Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA) ja
Kaitseväe arstlikud komisjonid, mis hindavad kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust
võtta soovivate isikute terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuses teenistusülesannete
täitmiseks kehtestatud nõuetele ja täidavad muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Need on
iseseisvad haldusorganid, mis koosnevad tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kantud
eriarstidest. Arstliku komisjoni kollegiaalne tegutsemisvorm pärineb ajast, mil
kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontroll tugines peamiselt kohapeal
tehtavale arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringutele, kuna varasemate andmete kättesaadavus
isiku terviseseisundi kohta oli suhteliselt piiratud. Sellest tingituna on siiani otsuse teinud mitu
eriarsti, kes annavad terviseseisundi põhjal oma erialases valdkonnas hinnangu isiku sobivuse
kohta kaitseväeteenistusse asumiseks. Arvestades, et Tervise Infosüsteemi (edaspidi TIS)
kasutuselevõtuga on ülevaade isiku terviseandmetest tänaseks oluliselt paranenud ja sinna
kogutud andmeid on alates 2017. aastast võimalik kasutada ka kaitseväeteenistuskohustuse
täitmisega seotud ülesannete täitmiseks, siis ei ole mitmest eriarstist koosneva arstliku
komisjoni tegutsemisvorm enam täielikult põhjendatud. Tänaseks on arstlike komisjonide
süsteem muutunud nii tervishoiusüsteemi, kodanike kui ka riigi vaates tervikuna liigselt
koormavaks ning selle efektiivsus ega jätkusuutlikkus ei ole piisavalt tagatud.
Arstliku komisjoni kollegiaalsus on sätestatud praegu kehtivas KVTSis ning selle § 28 lg 3
alusel antud kaitseministri määruses16, mille kohaselt kuulub arstliku komisjoni koosseisu kolm
liiget ja nendeks peavad olema tervishoiutöötajate riiklikku registrisse järgmistel erialadel
16
Kaitseministri 26.02.2013 määrus nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra
ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja
kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest
tasumise korra kinnitamine“
13
kantud eriarstid: 1) peremeditsiin, sisehaigused, erakorraline meditsiin või töötervishoid; 2)
üldkirurgia või ortopeedia; 3) psühhiaatria. Vajaduse korral on arstlik komisjon
otsustusvõimeline ka kaheliikmelisena, kuid see võimalus on kehtestatud eeskätt
ettenägematute olukordade lahendamiseks. Kõige suurem töökoormus on KRA arstlikel
komisjonidel, kes hindavad kutsealuste terviseseisundit nende ajateenistusse kutsumiseks.
KRA arstlikud komisjonid toimuvad erinevates asukohtades üle Eesti u 400 korda aastas ning
nendes tehakse ettenähtud mahus arstlik läbivaatus ja terviseuuringud u 13 000 isikule. Kuna
igas komisjonis osaleb kolm eriarsti, siis tähendab see kokku u 10 000 eriarsti töötundi aastas.
Arvestades eriarstide üldist nappust, on KRA jaoks muutunud järjest keerulisemaks leida
planeeritud mahus arstlike komisjonide läbiviimiseks vajaliku pädevusega personali ning samal
ajal süvendab arstlike komisjonide suur töömaht omakorda ravitööga tegelevate eriarstide
vähesust ülejäänud tervishoiusüsteemis. Lisaks arstliku komisjoni töös osalevatele eriarstidele
kaasneb oluline koormus ka perearstidele, kelle ülesanne on väljastada igale arstlikku komisjoni
kutsutud kutsealusele komisjonile esitamiseks vajalik tervisetõend.
Praegu peavad KRA arstliku komisjoni läbima praktiliselt kõik arvele võetud kutsealused
(erandiks on ainult puude või vähenenud töövõimega isikud) ning sageli tuleb isikul arstlikus
komisjonis käia koguni mitu korda seoses täiendavate terviseuuringute vajaduse või ravi vajava
tervisehäirega. Samas on arstliku komisjoni läbiviimine riigi ja tervishoiusüsteemi jaoks väga
ressursimahukas ja ka kodaniku seisukohast koormav ning oluliselt otstarbekam oleks
lahendus, kus kaitseväeteenistuse kohustuse täitmisega seotud tervisekontroll toimuks vähemalt
osaliselt ilma kutsealuse kohalolekuta ehk varasemate terviseandmete põhjal.
Kaitseväeteenistuses osalemine on Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev kohustus ning selle
täitmine peab olema korraldatud nii riigi kui ka kodaniku seisukohast kõige tõhusamal viisil.
Lisaks arstide töökoormuse vähendamisele on eesmärgiks muuta kaitseväeteenistuskohustuse
täitmisega seotud tervisekontrolli läbimine ka kodanike jaoks lihtsamaks, kuid tegelikkuses
sõltub komisjonide tegevuse ümberkorraldamisega saavutatav efekt suuresti sellest, kuidas on
tagatud KRA juurdepääs isiku eelnevatele terviseandmetele. Täna on arstlikel komisjonidel
vaja TISi andmetele juurdepääsuks isiku nõusolekut, mida on võimalik anda ainult
elektrooniliselt TIS patsiendiportaalis. Mitme meetme rakendamise tulemusena on KRA
saavutanud tänaseks selle, et terviseandmed avanud kutsealuste osakaal on kasvanud arstliku
komisjoni läbinute seas 68%-ni, kuid valdav osa nendest on oma terviseandmed avanud alles
arstlikus komisjonis kohapeal, mistõttu võimaliku eelvaliku tegemise seisukohast tänastest
meetmetest ei piisa.
Praktika näitab, et kuna andmete avamata jätmine kodanikke kaitseväeteenistuskohustuse
täitmisest ei vabasta, siis ei soovi vaid üksikud kutsealused oma terviseandmetele
juurdepääsuks nõusolekut mingil põhjusel anda ning enamasti on nad huvitatud sellest, et
kohustusliku tervisekontrolli läbimine toimuks võimalikult lihtsalt ja väiksema ajakuluga.
Andmete avamiseks vajalikku nõusolekut saab praegu anda vaid elektrooniliselt ID-kaardi või
mobiil-ID abil, mistõttu seisneb paljudel juhtudel probleem vajalike tehniliste võimaluste
puudumises (nt ID-kaardi kadumine, parooli ununemine jms). Selliste juhtude osakaal ulatub
tänase kogemuse põhjal kuni 30%-ni. Nende seas on ka isikuid, kelle terviseseisundi kohta on
põhjalikud andmed TISis olemas, kuid andmetele juurdepääsu puudumise tõttu tuleb arstlikul
komisjonil tema terviseseisundi hindamiseks teha vajalikud terviseuuringud uuesti või peab
isiku raviarst TISis olevad dokumendid KRA jaoks eraldi väljastama. Nii KRA, kodaniku kui
ka tervishoiusüsteemi seisukohast on tegemist äärmiselt ebamõistliku ressursikasutusega.
14
Alternatiivseks lahenduseks on kutsealuste tervisekontrolli kutsumisel eelvaliku tegemine
perearsti tervisetõendite põhjal, kuid sellisel juhul perearstide koormus ei vähene ning ka KRA
ja kodanike jaoks protsess oluliselt ei lihtsustu. Perearsti tervisetõend ei võimalda
kaitseväekohustuslase terviseseisundi hindamise kohta lõplikku otsust langetada, vaid selle
eesmärk on tagada kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli tegemiseks
esmane ülevaade isiku terviseseisundist olukorras, kus muud võimalused terviseandmete
saamiseks puuduvad.
Arvestades, et TISi kaudu on tagatud tõhus andmevahetus kogu tervishoiusüsteemis, on seal
olevate andmete dubleerimine ebamõistlik. Seega ei võimalda perearsti tervisetõendi põhjal
eelvaliku tegemine tervisekontrolli mahtu reaalselt vähendada. Lõpliku otsuse tegemiseks peab
isik ikkagi avama oma terviseandmed, esitama vajalikud dokumendid paberil või läbima
täiendava tervisekontrolli. Probleemiks on ka asjaolu, et perearsti tervisetõendi väljastamine
toimub tänaseni paberil ning kuna see jõuab KRAsse koos kutsealusega, siis protsessi
tõhustamise asemel on kodanik endiselt kohustatud käima perearsti vastuvõtul, tervisetõendi
KRAsse toimetama ning seejärel esitama ka täiendavad dokumendid oma terviseseisundi kohta
(või TIS andmed avama). Kui KRA arstlikul komisjonil oleks juba eelvaliku tegemisel
juurdepääs TISi andmetele, puuduks vajadus perearsti tõendi järele ning paljudel juhtudel
oleksid otsuse tegemiseks vajalikud andmed kohe kättesaadavad. Ka elektroonilise
tervisetõendi kasutuselevõtt ei võimaldaks protsessi oluliselt lihtsustada, sest selle põhjal ei saa
isiku terviseseisundi hindamise kohta lõplikku otsust langetada. Kuna elektroonilise
tervisetõendi väljastaks perearst samuti TISi kaudu, siis on selle nägemiseks ikkagi vaja
juurdepääsu TISi andmetele.
13. Vaidemenetluse lihtsustamine
Lisaks arstlikele komisjonidele on KVTSis sätestatud Kaitseministeeriumi arstliku
vaidekomisjoni (edaspidi vaidekomisjon) kui vaideorgani tegevus arstliku komisjoni otsuse
peale esitatud vaiete lahendamisel. Arstlike komisjonide otsused on haldusaktid ning isik, kes
leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema
vabadusi, võib pöörduda kohtusse või ettenähtud vaideorgani poole. Seega täidab ka
vaidekomisjon haldusinstantsina õiguskaitsefunktsiooni.
KVTSi §-des 215 ja 216 sätestatu kohaselt on vaidekomisjonil õigus kaasata vaide
läbivaatamisse eksperte või suunata isik täiendavatele terviseuuringutele, kuid tal puudub
pädevus uue otsuse tegemiseks ning seega küsimuse sisuliseks lahendamiseks. Vaidekomisjon
saab vaideotsusega anda hinnangu vaidlustatud otsuse seaduslikkusele ning selle vajaduse
korral ka tühistada, kuid kehtiv KVTS ei võimalda vaidlustatud otsuse asendamist
vaideotsusega. Vaide rahuldamise korral saab vaidekomisjon teha arstlikule komisjonile
ettekirjutuse uue otsuse tegemiseks või toimingu sooritamiseks ning seega peab isik pöörduma
uuesti KRA või Kaitseväe arstlikku komisjoni. See ei ole kooskõlas haldusmenetluse seaduses
(edaspidi HMS) sätestatud põhimõttega, mille kohaselt tuleb vaidemenetlus läbi viia lihtsalt,
kiirelt, eesmärgipäraselt ja efektiivselt (HMS § 5 lg 2). Lõpliku otsuse tegemise õiguse
puudumine muudab isiku terviseseisundi hindamise protsessi tervikuna liiga pikaks,
aeganõudvaks ja keeruliseks ning kodaniku selline „jooksutamine“ ei ole hea halduse tavaga
kooskõlas.
Vaidekomisjoni koosseisu kinnitab kaitseminister ning sellesse kuuluvad kolm
tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kantud eriarsti ning kolm Kaitseministeeriumi
valitsemisala teenistujat. Vaidemenetluse peamine eesmärk on tagada isiku õigus erapooletule
ning pädevale teisesele arvamusele oma terviseseisundi kaitseks seoses
15
kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega, kuid lõpliku otsustusõiguse puudumise tõttu piirdub
vaidekomisjoni funktsioon vaidlustatud otsuse juriidilise õiguspärasuse hindamisega ning vaide
esitaja tervise kaitse tagamine on kehtiva õiguse järgi sisuliselt teisejärguline ülesanne. Kuna
vaidekomisjoni koosseisu kuulub ka mitu eriarsti, siis võiks vaidekomisjoni kui arstliku
ekspertorgani pädevuses olla ka uue meditsiinilise sisuga otsuse tegemine, mitte pelgalt õigus
hinnata menetlusnormide järgimist. Arvestades, et vaidekomisjon võib vaide läbivaatamisse
kaasata ka teisi eksperte ja viia läbi täiendavaid terviseuuringuid, siis saab komisjon nende
tulemuste põhjal ka oma hinnangu anda. Praegu saab vaidekomisjon vaide rahuldamise korral
teha ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks ning anda seejuures soovitusliku eksperthinnangu,
kuid see ei ole esialgsele komisjonile täitmiseks kohustuslik. Seega ei ole piisavalt tagatud isiku
õigus oma terviseseisundi kaitseks, kuna lõpliku otsuse tegemisel ei ole kohustust võtta arvesse
vaide menetlemisel tuvastatud meditsiinilisi asjaolusid ning otsuse teeb sama komisjon, kelle
esialgne otsus vaidlustati.
14. Arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamine
KVTS näeb kaitseväeteenistuskohustuslasest arsti ja õe eriala üliõpilastele ette erisused, mille
kohaselt neid õpingute ajal ajateenistusse ei kutsuta, vaid nad arvatakse pärast hariduse
omandamist, ettenähtud väljaõppe läbimist ning töötama asumist Kaitseväe reservüksuste
koosseisu arsti või õe ametikohale. Seaduse eesmärk on kindlustada sõjaolukorra ajaks
Kaitseväe reservis piisava hulga tervishoiutöötajate olemasolu vajaliku meditsiinilise toetuse
tagamiseks ning ühtlasi tagada kogu riigi tervishoiusüsteemi terviklik toimimine, kuna
tervishoiutöötajaid rakendatakse vastavalt nende erialasele ettevalmistusele. Nimetatud erisuse
kohaldamiseks näeb kehtiv regulatsioon ette mitmeid lisatingimusi, mille esitamine ei ole
täielikult põhjendatud ning mis võivad olla takistuseks soovitava eesmärgi saavutamisel.
15. Reservväelaste arstlik läbivaatus
KVTS § 77 lg 1 sätestab reservväelastele kohustuslikus korras arstliku läbivaatuse tegemise 24
tunni jooksul arvates isiku õppekogunemiskohta saabumisest. Läbivaatuse eesmärk on
tuvastada reservväelase terviseseisundiga seotud asjaolusid, mis ei võimalda õppekogunemise
ajal kaitseväeteenistuses ettenähtud teenistusülesandeid täita. Praktikas on nimetatud
läbivaatuse tegemine kõikidele õppekogunemisele ilmunud reservväelastele raskesti teostatav,
kuna lühikese aja jooksul tuleb läbivaatus teha väga suurele hulgale reservväelastele, kuid
selleks vajalikku meditsiinipersonali ja diagnostikavõimalusi on kohapeal äärmiselt vähe.
Pikema etteteatamisega korraldatavate õppekogunemiste korral on isikul võimalus eelnevalt
teavitada oma terviseseisundi muutumisest ning vajaduse korral läbida tervisenõuetele
vastavuse hindamine arstlikus komisjonis, mistõttu ei ole alati kõikidele kohale ilmunud
reservväelastele arstlikku läbivaatust vaja teha.
16. Kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine
Alates 01.04.2013 kehtima hakanud KVTSi kohaselt tuleb kõikide kaitseväelaste tööõnnetusi
käsitleda vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS) sätestatule, samas kui
varasemalt ajateenijate vigastusi tööõnnetusteks ei loetud. Nimetatud muudatus on
kaitseväelaste osas kaasa toonud registreeritud tööõnnetuste arvu kolmekordistumise: kui 2012.
aastal registreeriti Kaitseväes 135 tööõnnetust, siis 2017. aastal 470. Kaitseväelaste teenistuses
kaasneb sõjaväelise väljaõppega kõrgem risk vigastada saada ning tahtmatult tekib mitmeid
vigastusi ka siis, kui järgitakse väljaõppele kehtestatud reegleid ja juhiseid. Samas on u 90%-l
juhtudest tegemist kergete vigastustega (põrutused, nihestused), mille suhtes oluliselt
vähendavaid meetmeid ei ole võimalik rakendada ja seega kaasneb nende kui üksikjuhtumite
uurimisega ebamõistlik administratiivne koormus.
16
Alates 01.01.2019 jõustunud TTOSi muudatustega lihtsustatakse kergete tööõnnetuste uurimise
korda (tööandja saab ise otsustada uurimise viisi üle) ning Tööinspektsiooni teavitamise
kohustus tekib ainult ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud
tööõnnetuste puhul. Seega leevendab TTOSi uus redaktsioon Kaitseväe koormust seoses
kergete tööõnnetuste uurimisega, kuid lisaks on vaja kehtestada täpsem regulatsioon selle
kohta, millistes olukordades tekkinud tervisekahjustusi käsitletakse ajateenijate puhul
tööõnnetustena ning millal kaasneb nendest teavitamise kohustus. Kuigi TTOS võimaldab
kaitseväelaste suhtes erisusi kehtestada, ei ole kehtivas KVTSis selleks tööõnnetuse määratluse
osas selget volitust antud.
2. Sihtrühm
1. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluste kaasajastamine
ning mõistete ühtlustamine
Esimene sihtrühm on kaitseväekohustuse-ealised isikud, keda on kohtulikult karistatud.
Teise sihtrühma moodustavad Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi.
2. Tegevväelase ametijuhendile esitatavad nõuded ning madalamale ametikohale
nimetamine
Esimene sihtrühm on Kaitsevägi.
Teine sihtrühm on tegevväelased.
3. Ületunnitöö hüvitamise korraldus
Esimene sihtrühm on tegevväelased.
Teine sihtrühm on Kaitsevägi.
4. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus
Esimene sihtrühm on kaitseväelased (tegevväelased, ajateenijad, õppekogunemisel osalevad
reservväelased).
Teine sihtrühm on Kaitsevägi.
5. Asendusteenistus
Esimene sihtrühm on asendusteenistujad.
Teise sihtrühma moodustavad Kaitsevägi ja haiglad ning asutused, kus asendusteenistujad oma
teenistust läbivad.
Kolmas sihtrühm on KRA, kes menetleb asendusteenistujate taotlusi, sõlmib asutuse ja KRA
vahel kokkuleppe, milles muu hulgas määratakse kindlaks asendusteenistuja tööaeg, puhkus
ning asendusteenistuja, teenistuskoha ja KRA õigused ja kohustused.
6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud
kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele
Sihtrühmaks on kaitseväelaste lähedased. Hinnanguliselt vajab psühholoogilist abi üks
perekond aastas. Tavapäraselt tuleb arvestada kaitseväelase vanemate, elukaaslasega ning
lastega.
7. Missioonijärgne tervisekontroll
Sihtrühmaks on missioonidel osalenud kaitseväelased.
8. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine
17
Esimese sihtrühma moodustavad tähtajalises teenistussuhtes olevad tegevväelased.
Teine sihtrühm on Kaitseväe ja Kaitseliidu palgaarvestuse spetsialistid ja personalitöötajad.
9. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle
väljaspool kaitseväeteenistust
Esimese sihtrühma moodustavad tegevväelased, kes ei tohi müüa ega muul moel ära anda talle
väljastatud teenistusriietust.
Teise sihtrühma kuuluvad kaitseväeteenistusvälised isikud, kellele on lubatud teatud
tingimustel kaitseväelase vormiriietust kanda, kuid kes ei tohi seda teha valel ajal ega vales
kohas. Nendeks 17on:
1) tegevteenistusest vabastatud isikud reservteenistuses osalemiseks;
2) Kaitseväega teenistus- või töösuhtes olevad isikud Kaitseväe tegevuses
osalemiseks;
3) Kaitseressursside Ametiga teenistus- või töösuhtes olevad isikud, kes viivad läbi
Kaitseväe Värbamiskeskuse tegevust;
4) muu valitsusasutuse ametnikud;
5) Kaitseliidu tegevliikmed Kaitseliidu tegevuses (kui teenistuses) osalemiseks;
6) Kaitseliidu valvurid;
7) Kaitseliiduga töösuhtes olevad isikud;
8) riigikaitseõpetuse õpetajad riigikaitseõpetuse välilaagris osalemise ajaks;
9) riigikaitseõpetust saavad õpilased riigikaitseõpetuse välilaagris osalemise ajaks;
10) Eesti Reservohvitseride Kogu liikmed reservteenistuses osalemiseks;
11) filmivõtete, teatrietenduse või muu kultuuriüritusega seotud isikud.
Sihtrühma suurima osa moodustavad Kaitseliidu tegevliikmed, kus suurimaks
rikkumiseks on teenistusväline vormiriietuse kandmine (nt jahil, kalal) ning
vormiriietuse ja eraldusmärkide ebaseaduslik müümine.
Kolmandasse sihtrühma kuuluvad Eestis tegutsevad ettevõtted, kes peavad teadma, et
kaitseväelase vormiriietust ja sellega sarnast riietust ei tohi ebaseaduslikult valmistada. Siia
kuuluvad nii võimalikud vormiriietuse, eraldusmärkide ja kanga tootjad ja edasimüüjad,
õmblusettevõtjad kui ka erinevad vormiriietuse sarnast riietust kasutavad organisatsioonid (nt
airsoft-klubid).
Neljanda sihtrühma moodustavad riigis viibivad välismaalased. Ka kriisisituatsioonis võib
riigis viibida isikuid, kes ei ole kodanikud ega esinda Kaitseväge, kuid kaitseväelase
vormiriietuse kandmisega tahavad olla sellisena tajutud.
10. Tegevteenistuses teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest
vabastamine
Esimene sihtrühm on riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppivad kadetid.
Teine sihtrühm on Kaitsevägi. Kaitseväe jaoks on oluline hoida juba süsteemis olevaid
tegevväelasi.
11. Tegevteenistusse võtmise õigusega ülemale kadeti teenistusest vabastamise
kaalutlusõiguse andmine
Esimene sihtrühm on riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppivad kadetid.
17
VTK koostamise ajal on määrus muutmisel ning loetelusse lisanduvad: reservis olev isik ning
reservtervishoiutöötajalt nõutavat väljaõpet läbiv isik.
18
Teine sihtrühm on Kaitsevägi sellepärast, et organisatsioon ei kaotaks juba süsteemis olevaid
tegevväelasi.
12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine
Esimesse sihtrühma kuuluvad kaitseväekohustuslased ja kaitseväekohustust võtta soovivad
isikud.
Teise sihtrühma moodustavad arstlikesse komisjonidesse kuuluvad eriarstid ning
kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute perearstid.
Kolmandas sihtrühmas on KRA ja Kaitsevägi.
13. Vaidemenetluse lihtsustamine
Esimeses sihtrühmas on KVTSis sätestatud arstliku komisjoni otsuse vaidlustanud isikud.
Teise sihtrühma moodustavad vaidekomisjon ning KRA ja Kaitseväe arstlikud komisjonid.
14. Arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamine
Esimeses sihtrühmas on kaitseväeteenistuskohustuslased, kes omandavad või on juba
omandanud kõrghariduse arsti või õe erialal.
Teise sihtrühma moodustavad KRA ja Kaitsevägi.
15. Reservväelaste arstlik läbivaatus
Esimeses sihtrühmas on reservis olevad isikud ning reservväelased, kes osalevad Kaitseväe
korraldatavatel õppekogunemistel.
Teise sihtrühma moodustavad Kaitsevägi ning Kaitseväe koosseisus õppekogunemistel arstliku
läbivaatuse tegemiseks kaasatavad tervishoiutöötajad.
16. Kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine
Esimese sihtrühma moodustavad kaitseväelased, sh ajateenijad.
Teises sihtrühmas on Kaitsevägi.
3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
1. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastuse saamise aluse
kaasajastamine ning mõistete ühtlustamine
1.1. Karistusseadustikust tulenevate süüteokoosseisude asjakohasus
Eesmärk on ajakohastada süüteo toimepannud isikute kaitseväekohustuse täitmisest
vabastamise aluseid, lähtudes kohtu poolt antud hinnangust süüteo raskusele ning mõistetud
karistusele. Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad
ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
Lisaks süüle arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast
edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtuvalt
eeltoodust tuleb KVTSis kaotada piirangud, mis käsitlevad konkreetseid KarSi peatükke ning
välistused tuleb kehtestada, lähtudes isikule mõistetud karistuse määrast. Kaitseväekohustuse
täitmisest välistatakse I astme kuriteo toimepannud isikud ning isikud, kellele on mõistetud
karistuseks enam kui ühe aasta pikkune vangistus II astme süüteo eest. Eesmärk ei ole
ajateenistusse või õppekogunemisele suunatavate isikute arvu suurendamine, vaid kehtestatud
välistused peavad olema asjakohased ning põhjendatud.
1.2. Mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ ühtlustamine õigusselguse tagamiseks
19
Ühtlustatakse KVTSi ja KarSi mõisteid selleks, et tagada õigusselgus sätete rakendamisel.
KVTSi sätetes, mille alusel isik jäetakse ajateenistusse või õppekogunemisele kutsumata,
asendatakse mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ selgitusega, et vabastamine toimub vaid juhul,
kui isikule mõistetakse reaalne vangistus, ning tingimisi karistuse puhul vabastamist ei toimu.
2. Tegevväelase ametijuhendile esitatavad nõuded ning madamale ametikohale
nimetamine
2.1. Ametijuhendile esitatavate nõuete korrastamine
Eesmärk on muuta tegevväelase ametijuhendile ning ametikohale nimetamisele kehtestatavad
nõuded paindlikumaks. KVTSi muudetakse selliselt, et ametikoha asukoht märgitakse ainult
teenistusse võtmise ja ametikohale nimetamise käskkirjas, mitte enam ametijuhendis. Sellega
kaob ametikoha asukoha dubleerimine erinevates dokumentides, samuti ei ole ametikoha
asukoha nimetamine ametijuhendis ettenähtud ATSis. Ametikoha asukoha muutmisel ei pea
muutma ametijuhendit, vaid ametikoha asukoht fikseeritakse ametikohale nimetamise
käskkirjas.
2.2. Mõiste „madalam ametikoht“
KVTSis kaotatakse seni sisustamata mõiste „madalam ametikoht“ ning KVTSis sätestatakse
madalama palgatasemega ametikohale nimetamise kord ja ulatus. Sisustamata õigusmõiste
kaotamine ning madalama palgatasemega ametikohale nimetamise kord loob õigusselguse ning
muudatuse tulemusena on tagatud tegevväelastele sissetuleku kindlus ja Kaitseväele
paindlikum teenistuse korraldamine.
3. Ületunnitöö hüvitamise korraldus
KVTSis luuakse alus ületunnitöö hüvitamiseks tegevväelasele, kes on suunatud riigisisesele
lähetusele. Muudatuse eesmärk on võimaldada hüvitada riigisisesel lähetusel tehtud ületunnitöö
lisaks puhkeaja andmisega ka rahaliselt vastavalt tegevväelase sooviavaldusele.
4. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus
KVTSi täiendatakse selliselt, et struktuuriüksuse ülemal tekib õigus volitada
distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus enda poolt määratud kaitseväelasele olukorras,
kus ülemal endal ei ole võimalik distsiplinaarkinnipidamist kohaldada. Eesmärk on kaitsevälise
distsipliini järjepidev tagamine.
5. Asendusteenistus
5.1. Kaitseväe ja haiglate lisamine asendusteenistuja teenistuskohana
Kavandatava muudatuse eesmärk on laiendada asendusteenistuja teenistuskohtade valikuid.
Asendusteenistujal on võimalik lisaks täna seaduses kehtestatud kohtadele valida
teenistuskohaks Kaitseväe üksus või haigla, kus tal on võimalik saada riigikaitseline väljaõpe
mittesõjalisel ametikohal ning mis ei lähe vastuollu tema usuliste ja kõlbeliste
tõekspidamistega. Asendusteenistujate jaoks laieneb teenistuskohtade valik ning töökohad on
tänasest mitmekülgsemad, samuti laieneb teenistuskohtade valik geograafiliselt. Kaitseväel ja
haiglatel on võimalik ametisse võtta asendusteenistuja, kellele on küll vaja anda väljaõpe, kuid
pole tarvis maksta töötasu, kuna asendusteenistujatele maksab igakuist toetust
Kaitseressursside Amet. Samuti on nii tulevikus rohkem väljaõpetatud isikuid, kes saavad
panustada laiapindsesse riigikaitsesse.
5.2. Asendusteenistusest tervislikel põhjustel puudumine
Kavandatava muudatuse eesmärk on ära hoida asendusteenistuja määratust varasemat
teenistusest vabanemist. Asendusteenistuja kutsutakse arstlikku komisjoni siis, kui ta on olnud
20
kolme järjestikuse teenistuskuu jooksul kokku vähemalt 30 päeva haige, mitte 30 päeva järjest
haige, nagu tänane seadus sätestab. Asendusteenistuja täidab kaitseväekohustust, seetõttu on
oluline tema terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.
Mittevastavuse korral vabastatakse isik asendusteenistusest.
5.3. Asendusteenistuse reservteenistus
Kavandatava muudatuse eesmärk on luua ka asendusteenistuse läbinutele reservteenistus, ehk
kutsuda neid isikuid Kaitseväe õppekogunemistele ja asutuste õppustele. Asendusteenistuse
läbinuid on võimalik kaasata Kaitseväe õppekogunemisele ning vajaduse korral Päästeameti,
haiglate ja teiste teenistuskohtade läbiviidavatele õppustele. Nii säilitavad asendusteenistujad
teenistuses saadud väljaõppe ning on valmis oma oskusi ja vilumusi kriisi ajal rakendama.
6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud
kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele
Igasuguse psühholoogilise abistamise eesmärk on saavutada abistatava maksimaalne iseseisvus
ja pikaajaline toimetulek. Hukkunud või raske tervisekahjustuse saanud kaitseväelase
perekonnale psühholoogilise abi andmise eesmärk on aidata perekonnal üle saada kriisist,
nõustada perekonda ning aidata perel leida uus toimetulekumudel.
7. Missioonijärgne tervisekontroll
Praeguse läbiviidav tervisekontroll 30 päeva jooksul alates missioonilt naasmisest võimaldab
tuvastada konkreetseid kaebusi seoses füüsilise tervisega, võimalikke nakkusi ja muud taolist.
Vaimse tervise häired avalduvad reeglina hiljem ning on seni olnud alatuvastatud. Võimalike
vaimse tervise häirete paremaks tuvastamiseks on vaja viia läbi täiendav tervisekontroll kuni
90 päeva pärast missioonilt naasmist. See kontroll võib seisneda nii testides, individuaalses
nõustamises kui ka grupitöödes. Samuti on võimalik, et vastavalt missiooni spetsiifikale
kasutatakse tervisekontrolli läbiviimiseks eri missioonide puhul erinevaid meetodeid.
Konkreetse meetodi valib Kaitseväe meditsiiniteenistus.
Muudatuse eesmärk on võimaldada senisest paremini tuvastada ja seirata missioonilt naasnud
kaitseväelaste vaimse tervise probleeme. Pikaajaliselt tähendab see tõhusamat ja aegsamat ravi
ning seega paraneb kaitseväelaste tervislik seisund tervikuna.
8. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine
Katkematu tegevteenistussuhte jätkumisel tähtajalisest teenistusest vabastamisel ning uuesti
tähtajaliselt või tähtajatult tegevteenistusse võtmisel ei maksta välja lõpparvet ning säilib
tegevväelase kasutamata jäänud puhkus.
9. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle
väljaspool kaitseväeteenistust
Eesmärk on luua toimiv järelevalvesüsteem kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide
kasutamise, valdamise ja käsutamise üle. Kaitseväel (täpsemalt SP-l) on võimalus teha
järelevalvet kaitseväelase vormiriietuse kasutamise üle ka väljaspool kaitseväeteenistust,
sealhulgas konfiskeerida rikkumise ese. Samuti on KarSi § 277 rakendamiseks loodud õiguslik
alus läbi kaitseväelase vormiriietuse ja ametitunnuste ebaseadusliku kasutamise kirjeldamise
KVTSis, st seaduses on kirjas, mis on keelatud käitumine. SP saab õiguse sel eesmärgil
vajaduse korral kaitseväeteenistuse väliseid isikuid peatada ja küsitleda, isikut kinni pidada
kuni politsei saabumiseni, rakendada turvakontrolli, vallasasja läbi vaadata, valdusesse
siseneda ja see läbi vaadata, võtta vallasasi hoiule või see konfiskeerida. Järelevalve
tõhustamine on üks julgeolekuriski vähendamise meede. Rikkumise eest on ette nähtud
21
juriidilisele ja eraisikule karistused väärteona või teatud juhtudel ka kriminaalkorras vastavalt
rikkumise suurusele ja muudele asjaoludele, mis määratakse seadusega. See tähendab muu
hulgas, et kui isik kasutab tahtlikult kaitseväelase vormiriietust eesmärgiga tekitada
kriisiolukorras segadust ning heita oma tegemistega halba valgust Kaitseväele või Kaitseliidule,
on isikule võimalik karistusena määrata ka vangistus.
10. Tegevteenistuses teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest
vabastamine
Kavandatava muudatuse eesmärgiks on riigikaitselisest rakenduskõrgkoolist õppekava
mittetäitmisel eksmatrikuleeritud kadetile anda võimalus jätkata tegevteenistust Kaitseväes
teisel ametikohal nii, et ta ei pea hüvitama Kaitseväele poole õppekoha maksumusest. Nii
toimides ei lahkuks tegevväelased teenistusest. Selliseid isikuid on aastas umbes kümme.
11. Tegevteenistusse võtmise õigusega ülemale kadeti teenistusest vabastamise
kaalutlusõiguse andmine
Eesmärk on luua regulatsioon, mille kohaselt ei toimuks riigikaitselisest rakenduskõrgkoolist
enne õppekava täitmist eksmatrikuleeritud kadeti tegevteenistusest vabastamine automaatselt,
vaid teenistusse võtmise õigusega ülem saaks kaaluda, lähtudes isiku võimetest, oskustest,
senistest töökogemustest ja motivatsioonist, kas vabastada kadett tegevteenistusest või määrata
ta teisele ametikohale. Praegune regulatsioon on ülemäärase töökoormusega Kaitseväele ega
arvesta tegevväelastega, kes vaatamata edasijõudmatusele kõrgkooliõpingutes soovivad jätkata
teenistust Kaitseväes teisel ametikohal.
12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine
Kavandatavate muudatuste peamine eesmärk on vähendada KVTSis sätestatud tervisekontrolli
mahtu nii arstide töökoormuse kui ka terviseuuringute tegemise seisukohast ning ühtlasi muuta
süsteem senisest kodanikusõbralikumaks. Ettepanek on kaotada arstliku komisjoni kollegiaalne
otsustusvorm ning staatus iseseisva haldusorganina. Selle asemel on kavas anda kehtivas
KVTSis sätestatud arstlike komisjonide otsustuspädevus KRAle ja Kaitseväele ning kaasata
nende tegevusse ekspertarstid sarnaselt Sotsiaalkindlustusametis puude tuvastamisel ja
Töötukassas töövõime hindamisel kasutatava süsteemiga. See võimaldab oluliselt vähendada
eeskätt KRA ülesannete täitmisse kaasatud eriarstide töökoormust ning kasutada nende
ressurssi senisest otstarbekamalt, kuna kindlaksmääratud arstliku komisjoni koosseisu asemel
saab isiku terviseseisundi hindamise kohta otsuse teha üks arst ning teiste eriarstide kaasamine
toimub vastavalt vajadusele. Ka Kaitseväel oleks võimalus korraldada praeguse Kaitseväe
arstliku komisjoni tegevust KVTSis sätestatud ülesannete täitmisel senisest efektiivsemalt.
Muudatusega soovitakse oluliselt tõhustada KRA töökorraldust kaitseväekohustuslaste ja
kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamisel. Nii kodanike kui ka
eriarstide koormuse vähendamiseks on eesmärk, et esmase valiku kutsealuste ajateenistusse
kutsumisel teeb KRA ekspertarst, kes hindab juba TISis olemas olevate andmete põhjal, kas
isik vajab täiendavat tervisekontrolli või mitte. Sama kehtib ka reservis olevate isikute ja
kaitseväekohustust võtta soovivate isikute kohta. Kui ekspertarsti hinnangul on TISis olemas
piisavad andmed, mis tõendavad, et isikul ei ole haiguse või vigastuse tõttu võimalik
kaitseväeteenistusse asuda, siis saab ta teha kohe KRAle ettepaneku isiku ajateenistusse
kutsumata jätmise või tervisehäire ravimiseks ajapikenduse andmise kohta otsuse tegemiseks
ilma, et isik oleks kohustatud selleks eraldi tervisekontrolli kohale tulema. Sellisel juhul saab
otsuse langetada KRA ekspertarst ning mitme eriarsti kaasamine ei ole vajalik. Samuti ei tekiks
enam vajadust perearsti tervisetõendi järele, mistõttu väheneb ka perearstide töökoormus.
22
Lisaks eelvalikule on muudatuse eesmärk tõhustada ajateenistusse kutsutavatele isikutele
tervisekontrolli tegemist. Ettepaneku kohaselt tehakse KRAs arstlik läbivaatus ja
terviseuuringud edaspidi ainult isikutele, kes potentsiaalselt asuvad kaitseväeteenistusse. Kuna
kõikidele kutsealustele enam tervisekontrolli ei tehta, siis väheneb KRA ülesannete täitmisse
kaasatavate eriarstide töökoormus ning nende ülesandeks jääb hinnata ainult nende isikute
terviseseisundit, keda reaalselt ootab ees kaitseväeteenistuskohustuse täitmine. Käesoleval ajal
läbib KRA arstliku komisjoni keskmiselt 40 kutsealust korraga ning igale isikule peavad
nõutava läbivaatuse tegema kõik arstliku komisjoni koosseisu kuuluvad eriarstid. Kui
tervisekontrolli kutsutavate isikute arv väheneb, saab olemasolevat eriarstide ressurssi kasutada
eesmärgipärasemalt ning vajaduse korral viia tervisekontrolli läbi senisest põhjalikumalt.
Kollegiaalse otsuse asemel antakse õigus teha kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust
võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamise otsus kindlaksmääratud ekspertarstidele, teisi
eriarste kaasatakse vajaduse korral konsultantidena kutsealuse terviseseisundile hinnangu
andmiseks nende erialases valdkonnas. Muudatus toob kaasa ka bürokraatia vähenemise, kuna
eraldi haldusotsuste tegemise asemel saab KRA korraga hinnata isiku terviseseisundi vastavust
kehtestatud tervisenõuetele ning otsustada ajateenistusse asumise üle. Ka kodaniku jaoks
muutub otsustusprotsess seeläbi tunduvalt selgemaks, kuna otsuste vaidlustamisel puudub
vajadus KRA ja arstliku komisjoni kui eraldi haldusorganite tehtud otsuste eristamiseks.
Kirjeldatud eesmärkide saavutamisel mängib väga olulist rolli asjaolu, kas KRA ekspertarstidel
on eelvaliku ja otsuste tegemiseks olemas juurdepääs kaitseväekohustuslaste terviseandmetele
või mitte. Käesoleval ajal on arstlikel komisjonidel juurdepääs isiku terviseandmetele ainult
isiku nõusolekul. KRA on kasutusele võtnud mitmeid meetmeid, et kutsealuste seas soodustada
terviseandmete avamist seoses arstliku komisjoni läbimisega. Selleks saadetakse kutsealustele
korduv teavitus juba enne nende arstlikku komisjoni kutsumist ning lisaks on terviseandmete
avamiseks vajaliku elektroonilise nõusoleku andmine võimalik ka arstlikus komisjonis
kohapeal. Sellegipoolest on enne arstliku komisjoni toimumist oma terviseandmed avanud
keskmiselt vaid 30% komisjoni kutsutud kutsealustest, samas kui komisjoni läbinud isikute seas
on see näitaja keskmiselt 65%. Seega olenemata korduvast teavitamisest avab suur osa
kutsealustest oma terviseandmed alles kohapeal ning u 30−35% komisjoni läbinud kutsealuste
puhul jäävadki andmed suletuks põhjusel, et neil puuduvad kohapeal olles võimalused oma
andmete avamiseks (nt ID-kaart kadunud, parool ununenud jms probleemid).
Arstlike komisjonide kui eraldiseisvate haldusorganite likvideerimisega on kavas korrastada ka
KVTSis sätestatud ülesannete täitmisel osalevate arstide staatust nende töösuhte osas. Kehtiva
KVTSi § 28 lg 1 kohaselt kinnitab kaitseminister arstliku komisjoni liikmeks määratud isikute
nimekirja ning sellesse võivad kuuluda eriarstid, kes on kantud tervishoiutöötajate riiklikku
registrisse kindlaksmääratud erialadel. Käesoleval ajal on sellesse nimekirja arvatud kokku 117
eriarsti, neist 106-le on antud õigus olla KRA arstliku komisjoni liige. Arstliku komisjoni
koosseisu kinnitab nimekirja kantud eriarstide seast selle ametiasutuse (KRA, Kaitsevägi) juht,
mille juures arstlik komisjon tegutseb (KVTS § 28 lg 2). Kuna arstlikud komisjonid on
eraldiseisvad haldusorganid, siis ei kuulu need KRA ega Kaitseväe koosseisu ning komisjoni
liikmetel puudub nende asutustega ka töö- või teenistussuhe. Selline tegutsemisvorm on olnud
segadusttekitav ning vajab senisest selgemat regulatsiooni. Eraldiseisvate haldusorganite
likvideerimine ning otsustusõiguse andmine KRA-le ja Kaitseväele annab võimaluse korrastada
kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli tegijate töösuhte staatust ning
kaasata ekspertarste ja teisi eriarste KRA ja Kaitseväe ülesannete täitmisse vastavalt vajadusele
kas avaliku teenistuse või töölepingulise suhtena või teenuse osutamise vormis. Kaitseministri
määruse tasemel kehtestatakse nõuded ekspertarstide kvalifikatsioonile, kuid teenistusse
23
võtmise või lepingu sõlmimise õigus on kavas anda ametiasutuse juhile. Käesoleval ajal on
arstliku komisjoni liikmete töö tasustamise ulatus kehtestatud samuti kaitseministri määruses,
kuid ka see peaks olema ametiasutuse juhi otsustada.
Täiendava muudatusena on kavas tuua KVTSi § 31 lg-s 6 sätestatud volitusnormi
(kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud
tervisenõuete kehtestamine) puhul otsustuspädevus Vabariigi Valitsuse määrusest astme võrra
madalamale ehk kaitseministri määruse tasandile. Tegemist on sisu poolest väga spetsiifilise
regulatsiooniga ning kuna selle rakendamine kuulub ainult Kaitseministeeriumi
valitsemisalasse, siis ei ole dokumendi kehtestamine Vabariigi Valitsuse tasemel põhjendatud.
13. Vaidemenetluse lihtsustamine
Kavandatava muudatuse kohaselt saab vaidekomisjon õiguse meditsiinilise sisuga otsuse
tegemiseks kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi
hindamisel ning samuti muude KVTSis sätestatud otsuste kohta esitatud vaiete lahendamisel.
Vaideotsus asendaks vaidlustatud haldusakti täielikult, st vaidlusalune küsimus lahendatakse
sellega uuesti. Eelkõige tagab see isikute parema õiguskaitse: lõpplahendus saabub kiiremini,
sest vaideotsusega otsustatakse asi sisuliselt ning puudub vajadus asja sisulist menetlust
lähteorganis jätkata. Ka enesekontrollifunktsiooni rakendumine oleks efektiivsem, sest
vaideorgan saaks kohe asja sisuliselt õigesti lahendada; asja koos juhistega lähteorganile
tagasisaatmise puhul on alati oht, et lähteorgan ei saa neist juhistest aru või eirab neid. Lisaks
on see vähem koormav haldusmenetlusele, sest asja lahendataks vaid üks kord ning see oleks
paremini kooskõlas haldusmenetluse lihtsuse ja efektiivsuse nõudega.
Arstlike komisjonide osas on käesolevas väljatöötamiskavatsuses tehtud ettepanekud
suuremateks ümberkorraldusteks, mille kohaselt lõpetatakse nende tegevus kollegiaalsete
haldusorganitena ning selle asemel on kavas anda otsustusõigus KVTSis sätestatud ülesannete
täitmisel kindlaksmääratud ekspertarstidele. Ka vaidemenetluse puhul on reformi käigus
võimalik loobuda eraldiseisva vaideorgani tegevusest ning korraldada vaiete lahendamist
edaspidi KRA ja Kaitseväe siseselt, kuid sellegipoolest on kavas jätkata vaidekomisjoni
tegevust senisel kujul. Kui arstlike komisjonide puhul tagab ekspertarsti ainuisikuline
otsustusõigus suure töömahu tõttu kollegiaalse töövormiga võrreldes märgatavalt efektiivsema
ressursikasutuse, siis vaideorgani puhul tagab suurema eesmärgipärasuse just kollegiaalne
tegutsemisvorm. Mitme eriarsti osalemisega on vaideotsuse tegemisel paremini tagatud vaide
esitanud isikute tervise kaitseks teisese arvamuse andmine ning arvestades, et vaidemenetluse
maht on suhteliselt väike (u 100 vaideotsust aastas), siis ei kaasne vaidekomisjoni tegevusega
ka tervishoiusüsteemi jaoks märkimisväärset lisakoormust. KVTSi § 215 lg 1 p 2 kohaselt on
vaidekomisjoni ülesanne ka arstlike komisjonide töö metoodiline juhendamine, mistõttu täidab
vaidekomisjon olulist funktsiooni Kaitseministeeriumi valitsemisalas ühtse praktika tagamisel
seoses kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi
hindamisega.
14. Arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamine
Kavandatavate muudatuste eesmärk on kaotada põhjendamatud lisatingimused arsti või õe
eriala üliõpilastele ajateenistusse kutsumata jätmise või ajateenistusse asumisest vabastamise
sätete kohaldamisel ning võimaldada vajaduse korral ajateenistusest vabastamist seoses
nimetatud erialadel õppima asumisega ka juhul, kui tegemist on juba ajateenistusse asunud
isikuga.
24
15. Reservväelaste arstlik läbivaatus
Kavandatava muudatuse eesmärk on kiirendada õppekogunemisel osalevate reservväelaste
formeerimisprotsessi ning muuta kohapeal ettenähtud arstliku läbivaatuse tegemine
paindlikumaks. Ulatuslike ning lühikese etteteatamisega kokkukutsutavate õppekogunemiste
korral on arstliku läbivaatuse tegemine kõikidele reservväelastele liialt aeganõudev ning
praktikas ei ole selle järele ka vajadust. Pikema etteteatamise korral on õppekogunemisele
kutsutud isikutele tagatud võimalus juba eelnevalt teavitada oma terviseseisundi muutumisest
ning taotleda õppekogunemisel osalemisest vabastamist. Õppekogunemise ajal tehtava arstliku
läbivaatuse eesmärk on seega tuvastada selliseid terviseprobleeme, mis on ilmnenud vahetult
enne õppekogunemise toimumist ja mis võivad takistada sellel osalemist.
16. Kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine
Kavandatava muudatuse eesmärk on sätestada KVTSis võimalus kehtestada Kaitseväe-siseselt
täpsem kord, mille alusel toimub kaitseväelaste tööõnnetuste registreerimine ja uurimine.
Alates 01.01.2019 jõustunud TTOSi muudatustega lihtsustatakse kergete tööõnnetuste uurimise
korda ning antakse tööandjale õigus otsustada uurimise viisi ja toimingute üle, kuid lisaks
sellele vajab selgust ka küsimus, millistes olukordades tekkinud tervisekahjustusi käsitletakse
kaitseväelaste (eeskätt ajateenijate) puhul tööõnnetustena ja milliseid mitte.
Tööõnnetuse definitsioon on sätestatud TTOSi § 22 lg-s 1, mille kohaselt loetakse
tööõnnetuseks töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites
või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides
tegutsemise ajal. KVTSi § 192 lg 1 alusel kohaldatakse kaitseväelaste teenistustingimustele
TTOSis sätestatut, arvestades KVTSis sätestatud erisusi. Kuna tööõnnetuste käsitlemise kohta
ei ole KVTSis praegu erisusi kehtestatud, siis tuleb lähtuda TTOSis toodud definitsioonist.
Mõnevõrra tekitab segadust ka KVTSi §-s 203 toodud regulatsioon, mis seoses kaitseväelaste
teenistusalaste tagatiste saamise õiguse tekkimisega määratleb olukorrad, mida ei loeta
teenistusülesande täitmiseks. Kuna teenistusülesande täitmisel saadud tervisekahjustuste ja
tööõnnetuste käsitlemine ei toimu täpselt samadel alustel, siis vajaksid erisused Kaitseväe-
siseselt täpsemat määratlemist. Näiteks ajateenija puhul, kes saab teenistusest vabal ajal, kuid
teenistuskoha territooriumil viibides sporti tehes vigastada, ei ole tegemist tööõnnetusega, kuid
KVTSi § 203 alusel loetakse see teenistusülesannete täitmiseks. Samas tegevväelaste puhul on
sportimise kui tööandja huvides tegutsemise käigus saadud tervisekahjustused käsitletavad
tööõnnetustena, kuid nende puhul ei loeta teenistusest vabal ajal aset leidnud sündmusi
teenistusülesande täitmiseks.
Muudatuse eesmärk on sätestada KVTSis võimalus Kaitseväe-siseselt nii tööõnnetuste
käsitlemist kui ka kergete vigastuste uurimist puudutava korra kehtestamiseks. 2017. aastal
registreeriti Kaitseväes kokku 470 tööõnnetust, millest 429 olid kerged ja 41 rasked vigastused.
Tegevväelaste ja töötajate õnnetustes kaasnes vaid 65 juhul kerge vigastusega ka ajutine
töövõimetus, kuid ajateenijate puhul ajutist töövõimetust ei eristatud.
II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid
4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad
Kehtiv regulatsioon vastavalt probleemipüstitusele
1−4.
Seadused
25
Kaitseväeteenistuse seadus – reguleerib ajateenistuse, reservteenistuse ja
tegevteenistusega seonduvat
Karistusseadustik
Avaliku teenistuse seadus
5.
Seadused
Kaitseväeteenistuse seadus – reguleerib asendusteenistuse ja reservteenistusega
seonduvat
Määrused
Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määrus nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,
reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja
asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“
Kaitseministri 06.02.2013 määrus nr 7 „Ajateenijale ja õppekogunemisel osalenud
reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“
Kaitseministri 11.12.2012 määrus nr 14 „Ajateenijale ja reservväelasele tagatava
toitlustuse ulatus ja kord“
6−7.
Seadused
Kaitseväeteenistuse seadus – reguleerib kaitseväelase pereliikmete psühholoogilist
abistamist ning tegevväelaste tervisenõudeid ja tervisekontrolli korda
Määrused
Kaitseministri 15.03.2013 määrus nr 15 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud
või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele
sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord“
reguleerib kaitseväelase pereliikmele psühholoogilise abi teenusena sisseostmist
8.
Seadused
Kaitseväeteenistuse seadus – reguleerib lõpparve maksmist tegevteenistusest
vabastamisel
9.
Seadused
Kaitseväeteenistuse seadus
Karistusseadustik – sätestab süüteokoosseisu (ametniku vormiriietuse ja ametitunnuste
ebaseaduslik kasutamine)
Riigivaraseadus
Korrakaitseseadus
Kaitseväe korralduse seadus – reguleerib, millised on Kaitseväe sümbolid ja kuidas neid
võib kasutada
Määrused
Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018 määrus nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“
Kaitseministri 23. oktoobri 2013 määrus nr 51 „Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja
vormiriietuse väljastamise kord“
Kaitseministri 16. oktoobri 2013 määrus nr 50 „Sõjaväeliste auastmete eraldusmärgid“
26
Kaitseministri 20. juuni 2016 määrus nr 8 „Kaitseväeteenistusväliste isikute loetelu,
kellele võib väljastada kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse, ning nimetatud
isikutele kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse väljastamise tingimused ja kord“
Kaitseministri määrus „Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja kasutamise kord“ (eelnõu).
Käskkirjad:
Kaitseministri 30. septembri 2010 käskkiri nr 368 „Kaitseministeeriumi valitsemisel
oleva riigivara kasutamise ja käsutamise kord“
Kaitseväe juhataja 18. märtsi 2010 käskkiri nr 99 „Kaitseväelase ja Kaitseliidu
tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise kord“
Kaitseväe juhataja 18. juuni 2014 käskkiri nr 174 „Sõjaväepolitsei põhimäärus“
10−11.
Seadused
Kaitseväeteenistuse seadus – reguleerib tegevväelaste vabastamist tegevteenistusest
eksmatrikuleerimisel enne õppekava täitmist ja õppekoha maksumuse hüvitamist
Kaitseväele
Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2019−2022 (KMAK 2019−2022) personalikava
näeb ette pideva tegevväelaste arvu kasvu, mistõttu on iga tegevväelase väljumine süsteemist
käsitletav kahjuna.
12−16.
Seadused
Kaitseväeteenistuse seadus – reguleerib kaitseväeteenistuskohustuse täitmist, arstlike
komisjonide tegevust ja juurdepääsu isiku terviseandmetele, arstliku läbivaatuse
tegemist reservväelastele, arstlike komisjonide otsuste peale esitatud vaiete menetlemist
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus – reguleerib tööõnnetuste käsitlemist
Haldusmenetluse seadus – reguleerib vaidemenetluse üldpõhimõtteid
Määrused
Kaitseministri 26.02.2013 määrus nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja
koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö
tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta
sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringutele suunamise ning nende eest
tasumise korra kinnitamine“
Kaitseministri 19.12.2016 määrus nr 25 „Kaitseväe arstliku komisjoni,
Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku
vaidekomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja
päringute perioodid“
Kaitseministri 01.02.2013 määrus nr 5 „Tervisetõendil esitatavate andmete loetelu,
tõendi väljastamise eest tasumise kord ja tervishoiuteenuse osutajale makstava tasu
piirmäär“
Kaitseministri 22.03.2013 määrus nr 23 „Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni
töökord“
27
5. Tehtud uuringud
1−4. Antud probleemikirjelduste kohta ei ole uuringuid koostatud.
5. Õiguskantsleri nõunikud intervjueerisid 2017. aastal 36 asendusteenistujat ja 40
asendusteenistuse korraldamise eest vastutavat inimest. Lisaks analüüsiti 87 asendusteenistuse
lepingut, 143 teenistusse määramise otsust ja 145 taotlust teenistusse määramiseks.18
6. 9/11-järgne aeg, ehk olukord, kus lääneriigid on tavapäraste rahuvalvemissioonide asemel
osalenud nii sõjaväelaste kui ka nende perede jaoks kurnavatel Iraagi ja Afganistani
missioonidel, on kaasa toonud uue laine militaarperede uuringuid. Nähakse, et uued nõudmised
ja varasemast palju mobiilsem teenistus kujutab endast pereliikmetele täiendavat stressi ning
viib muuhulgas ka pereliikmete varasemast suurema integreerumiseni relvajõududesse.
7. Üldiselt hinnatakse, et Iraagi ja Afganistani missioonid on olnud viimaste aastakümnete
kurnavaimad missioonid, mille veteranide seas on vaimse tervise häirete esinemine palju
sagedasem füüsiliste vigastuste saamisest missioonipiirkonnas. Loomulikult on vaimse tervise
häirete esinemine individuaalne, sõltub traumaatilistes sündmustes osalemisest,
teenistusülesannete iseloomust, asukohast ning missiooniperioodist. Eri autorid on
eelnimetatud põhjustel saanud erinevaid tulemusi kõige sagedasemate vaimse tervise häirete
pingerea kohta, kuid üldiselt saab väita, et esikolmikus on põhilisteks häireteks traumajärgne
stressihäire, ärevushäire ja depressioon.
Teenistusülesannete täitmisest tingitud psühhiaatriliste häirete avaldumine on väga
individuaalne ning konkreetset peiteperioodi ei ole võimalik määratleda. Sellegipoolest eeldab
RHK-10 ärevushäire puhul kuni mitme kuu pikkust sümptomite esinemist ning traumajärgse
stressihäire puhul oodatakse sümptomite avaldumist mõnest nädalast kuni mitme kuuni19. USA
Veteranide Ameti juhendi kohaselt saab traumajärgse stressihäire sümptomeid kontrollima
hakata vähemalt 30 päeva pärast missioonilt naasmist 20. Seega saab lugeda eelnõus sätestatavat
90-päevast perioodi piisavaks vaimse tervise häirete tuvastamisel ja seiramisel.
8−16. Antud probleemikirjelduste kohta ei ole uuringuid koostatud.
6. Kaasatud osapooled
1−4. Kaitsevägi, Kaitseliit, Kaitseressursside Amet.
5. Seaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse koostamisse kaasati Kaitsevägi ja
Kaitseressursside Amet. Kaasata plaanitakse ka Sotsiaalministeerium ja haiglate
esindusorganisatsioon Haiglate Liit. Osapooled on plaanitud kaasata ka eelnõu koostamisele.
6−7. Kaitseväe Toetusteenuste Keskus, Kaitseväe peastaap; MTÜ Eesti Kaitseväe Veteranid.
8−9. Kaitsevägi, Kaitseliit.
10−11. Kaitsevägi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.
12−16. Kaasatud osapooli ei olnud.
18
20.04.2018 õiguskantsleri kiri nr 2014010169/1.1-29/18/1745
19
Maailma Terviseorganisatsioon (1992). Rahvusvaheline haiguste klassifikaator (RHK-10). Genf
20
Department of Veterans Affairs (2010). VA/DoD Clinical Practice Guideline for Management of Post-
Traumatic Stress
28
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
Avalikkuse teavitamine (9; 12−16) X
Rahastuse suurendamine
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra X
säilitamine (1−16)
Senise regulatsiooni parem rakendamine (1−16) X
Muu (palun täpsusta)
7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs
1. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluste kaasajastamine
ning mõistete ühtlustamine
1.1. Kaitseväekohustuse täitmisest vabastuse aluste kaasajastamine
Olemasoleva olukorra säilimisel jätkub kaitseväekohustuse täitmisest isikute vabastamine, keda
on karistatud (ja andmed ei ole karistusregistrist kustutatud) KVTSis loetletud ning KarSi
peatükkides sätestatud süütegudes. Kaitseressursside Ameti andmetel on alates KVTSi
jõustumisest 2013. aastal kuni 1. juunini 2018 KVTSi § 39 lg 1 p 3 alusel ajateenistusse
kutsumata jäetud 1645 isikut, keda valdavalt on süüdi mõistetud vara- ning isikuvastases
süütegudes. Näiteks varavastase süüteo (KarS § 199) eest on võimalik karistusena mõista
tingimisi vangistus. Kehtiva KVTSi kohaselt ei saa kõnesolevat isikut ajateenistusse ja
õppekogunemisele kutsuda, kuna KVTSi § 39 lg 1 p 3 ning § 70 lg 3 p 7 alusel ei kutsuta
ajateenistusse ja õppekogunemisele isikut, kes on KarSi 13. peatükis sätestatud kuriteos süüdi
mõistetud ja kellele on selle eest mõistetud vabadusekaotuslik karistus ning karistusandmed ei
ole karistusregistrist kustunud. Samas kehtiv KVTS ei näe ette ajateenistusse ja
reservteenistusse kutsumisest vabastava asjaoluna kuritegelikku ühendusse kuulumise (KarS
§ 255) või avaliku korra raske rikkumise (KarS § 263) toimepanemise eest süüdimõistmist.
Praegune regulatsioon ei võimalda hinnata isiku sobivust riigikaitsekohustuse täitmiseks isikule
määratud karistusmäära alusel. Seega nii olemasoleva olukorra säilimisel kui ka senise
regulatsiooni parem rakendamine ei avarda kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise andmise
otsustamist, sest seda ei ole võimalik teha ilma seadust muutmata.
Kaitseressursside Ametist saadud statistika kohaselt KarSis sätestatud süüteo tõttu
ajateenistusse kutsumisest vabastatuid oli 2017. aastal 270, 2016. aastal 209 ning 2015. aastal
394. Kolme aasta statistika näitab, et karistatuse tõttu ajateenistusse kutsumisest vabastatute
hulk erineb aastati peaaegu kaks korda, kuid jäädes siiski üldarvu suhtes samasse suurusjärku.
Seega mitte midagi tegemisel ega senise regulatsiooni parema rakendamise tulemusena ei
suurene ega vähene karistatuse tõttu ajateenistusse kutsumisest vabastatute arv, sest otsustajal
ei ole endiselt kaalutlusõigust ilma seadust muutmata.
1.2. Mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ ühtlustamine
KVTSi kohaselt vabastatakse kaitseväekohustuslane ajateenistusse ja õppekogunemisele
kutsumisest, kui ta kannab vabadusekaotuslikku karistust. Praeguse regulatsiooni kohaselt
vabadusekaotusliku mõistet võib tõlgendada selliselt, et kaitseväekohustuse täitmisest
vabastatakse isik, kes kannab reaalset vangistust, või ka isik, kellele on mõistetud karistuseks
29
tingimisi vangistus. Sätte sisu aga välistab reaalselt vangistuses olevate isikute ajateenistusse
ning õppekogunemisele kutsumist. KarSis kasutatakse mõistet vangistus, mis on üheselt
arusaadav ning sätte mõte on selge. Seega on KVTSis kasutatav mõiste vabadusekaotuslik
karistus sisu on ebaselge, mistõttu võib ette tulla juhtumeid, kus sätet rakendatakse erinevalt
ning ajateenistusse või reservteenistusse kutsumisest vabastatakse isik sätte alusel, mis
vabastamist ette ei näe. Nii praeguse olukorra säilimine kui ka seaduse parem rakendamine ei
loo õigusselgust, kuna seaduses kasutatakse mõisteid, mida on võimalik erinevalt rakendada
isegi siis, kui näiteks eri asutused lepivad kokku, et seadust tõlgendatakse ühtmoodi. Kuid see
kokkulepe ei kehti kolmandate isikute suhtes, mistõttu ebaselgus jääb ning ei ole kõrvaldatav
ilma seadust muutmata.
2. Tegevväelase ametijuhendile esitatavad nõuded ning madalamale ametikohale
nimetamine
2.1. Ametijuhendile esitatavate nõuete korrastamine
Olemasoleva olukorra säilimisel tuleb tegevväelase ametikoht märkida nii ametijuhendis kui ka
tegevteenistusse võtmise käskkirjas. Seega kui muutub tegevväelase ametikoha asukoht, siis
tuleb muuta nii ametijuhendit kui ka käskkirja. Senise regulatsiooni parem rakendamine ei
vähenda Kaitseväele tarbetut töökoormust, kuna tegevväelase ametikoha muutmisel tuleb
jätkuvalt muuta nii ametijuhendit kui ka tegevteenistusse võtmise käskkirja. Seega ei ole
võimalik mitteregulatiivsete lahendustega olukorda lihtsustada, vaid see on võimalik üksnes
seaduse muutmisega.
2.2. Mõiste „madalam ametikoht“
Madalama ametikoha mõiste on alates 01.04.2013 KVTSi jõustumisest olnud määratlemata
õigusmõiste. Kui enne 01.04.2013 kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt seostati
ametikoht auastmega, siis alates 01.04.2013 on ametikohtadele kehtestatud nõuded ning auaste
on vaid ametikohale nimetamise eelduseks. Vastavale järeldusele on jõudnud ka õiguskantsler
24.11.2014 esitatud seisukohas nr 7-4/141062/1404819. Kuivõrd ametikoht ei ole enam seotud
pelgalt auastmega, vaid kvalifikatsiooni ning hariduslike nõuetega, siis madalamat ametikohta
saab seostada pigem ametikohtade palgatasemete kaudu. Mitte midagi tegemise korral säilib
ebaselgus mõiste „madalam ametikoht“ sisus, kuna ametikohale nimetamine toimub eeskätt
teenistuslikust vajadusest lähtuvalt ning ametikoha positsiooni tuleb hinnata ametikoha nõuete
põhjal. Kuna mõiste „madalam ametikoht“ on seaduses sisustamata, siis ka seaduse parem
rakendamine ei anna soovitud tulemust, sest eri isikutel säilib endiselt võimalus mõistet
erinevalt sisustada, mistõttu seadust muutmata ei ole võimalik eesmärki täita.
3. Ületunnitöö hüvitamise korraldus
Mitte midagi tegemise korral säilib ebavõrdne kohtlemine ületunnitöö hüvitamise korralduses
riigisisese lähetuse ajal. Ebavõrdselt koheldakse tegevväelast, kes suunatakse ajutiselt täitma
teenistusülesandeid teises paikkonnas. Kehtiva KVTSi kohaselt lähetuse ajal tehtud
ületunnitööd on võimalik hüvitada ainult vaba aja andmisega, kuid mitte rahas. Rahas
hüvitatakse teenistusülesannete täitmisega kaasnev ületunnitöö, kui tegevväelane täidab
teenistusülesandeid ametijuhendis ettenähtud paikkonnas. Selline olukord toob kaasa ebavõrdse
kohtlemise, kuna samu teenistusülesandeid täitva tegevväelase puhul hüvitatakse ületunnitöö
rahas vaid sellele tegevväelasele, kes täidab teenistusülesandeid enda struktuuriüksuses. Samas
tegevväelasele, kes on suunatud siseriiklikku lähetusse, hüvitatakse ületunnitöö vaid vaba
ajaga.
30
4. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus
Mitte midagi tegemisel säilib olukord, kus ei ole võimalik tagada järjepidevalt ja viivitamatult
kaitseväelist distsipliini. Kehtiva KVTSi kohaselt on distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise
õigus seaduses loetletud ülematel. Rahuaja ametikoha tööaja korraldusele kohaldatakse avaliku
teenistuse seadust, seega rahuajal ei pea ülem olema ööpäev läbi kättesaadav.
Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise vajaduse tingivad ootamatud asjaolud ning olenevalt
kohaldamise põhjustest tuleb vastav otsus langetada kiiresti. Senise olukorra säilimisel ei ole
võimalik distsiplinaarkinnipidamist kohaldada töövälisel ajal struktuuriüksuse ülema
puudumisel. Ka seaduse parem rakendamine ei anna soovitud tulemust, sest distsiplinaarkinni-
pidamise õigusega isikute ring peab olema seadusega kehtestatud. Praegu KVTSis loetletud
isikute ring on aga ebapiisav ja ei toeta distsiplinaarvõimu tõhusat teostamist.
5. Asendusteenistus
5.1. Kaitseväe ja haiglate lisamine asendusteenistuja teenistuskohana
Olemasoleva olukorra säilitamine tähendab, et asendusteenistujad on riigikaitselises mõttes
kasutamata ressurss, kuigi nad täidavad riigikaitsekohustust ja saavad riigikaitselist väljaõpet.
Kaitsevägi on suur organisatsioon ning selle terviklikuks ja efektiivseks toimimiseks on olulisel
kohal ka sellised ametikohad, mis ei ole otseselt seotud sõjaväelise väljaõppega. Täna täidavad
neid kohti tsiviilisikud, kellele makstakse töötasu Kaitseväe eelarvest, ning kui
asendusteenistujatele ei anta seadusega võimalust Kaitseväes teenistust läbida, jätkub see ka
edaspidi. Võimaluse loomisel on aga nendel kohtadel võimalik rakendada asendusteenistujaid,
kellele toetuse maksmine on Kaitseressursside Ameti eelarvesse arvestatud. Samuti oleks
asendusteenistujaid Kaitseväes võimalik rakendada kriiside ajal, kuna nad on seal juba vastava
väljaõppe saanud.
Olemasoleva olukorra säilimisel ei ole asendusteenistujatel võimalik asendusteenistust läbida
haiglates. Seega pole võimalik saada ka vastavat väljaõpet, mida oleks haiglates võimalik
rakendada kriisi ajal, kui kindla väljaõppe saanud abijõudu on juurde vaja. Sarnaselt eelmises
lõigus kirjeldatuga on olemasoleva olukorra säilimisel asendusteenistujad laiapindse riigikaitse
mõttes kasutamata ressurss.
Senise regulatsiooni parem rakendamine ei anna tulemusi, kuna asendusteenistujate
teenistuskohad on määratud seaduse tasemel, ega anna juurde võimalust rakendada
asendusteenistujaid Kaitseväes ja haiglates, lisamata seadusesse täiendavaid
asendusteenistuskohti.
5.2. Asendusteenistusest tervislikel põhjustel puudumine
Olemasoleva olukorra säilimisel on asendusteenistujatel, kes soovivad teenistusest vabaneda,
võimalik kehtivat seadusesätet sel eesmärgil ära kasutada. Selleks, et välja selgitada, kas
asendusteenistujal on ka tegelikult terviseprobleemid või nähakse seaduses võimalust
teenistusest vabaneda, on ettepanek muuta sätte sisu nii, et asendusteenistuja kutsutakse
arstlikku komisjoni siis, kui ta on olnud kolme järjestikuse teenistuskuu jooksul kokku vähemalt
30 päeva haige, mitte siis, kui ta on teenistusest tervislikel põhjustel järjestikku 30 päeva
puudunud.
Senise regulatsiooni parem rakendamine ei anna soovitud tulemust, kuna ei võimalda välja
selgitada asendusteenistuja tegelikku tervislikku seisundit.
31
5.3. Asendusteenistuse reservteenistus
Olemasoleva olukorra säilimisel on asendusteenistujad pärast teenistuse lõppemist riigile
kadunud ja kasutamata ressurss. Asendusteenistujate teenistus kestab 12 kuud (KVTS § 60
lg 1), mille kestel Kaitseressursside Amet maksab neile igakuist toetust, mille suuruseks on
Eestis kehtestatud töötasu alammäär (kaitseministri 03.01.2017 määruse nr 1 „Ajateenija ja
asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava
toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ § 2 lg 2).
Asendusteenistujad saavad riigi ressursside eest teatud väljaõppe, kuid riik neid hiljem
rakendada ei saa. Näiteks oleks võimalik ja vajalik perioodiliselt üle korrata Päästeametis,
Kaitseväes ja haiglates saadud väljaõpet, et seda vajaduse korral kriisiperioodil rakendada.
Senise regulatsiooni parem rakendamine ei anna tulemust, kuna seadus ei võimalda
asendusteenistujaid pärast teenistuse lõppu kutsuda teenistuskohta väljaõpet kordama.
6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud
kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele
Olemasoleva olukorra säilitamine tähendaks, et teenistusväliselt hukkunud või vigastatud
kaitseväelase pereliikmete nõustamisega peaks tegelema Kaitseväe psühholoog. Sest praegu
kehtiva korra kohaselt ei oleks võimalik psühholoogilist abi väljastpoolt teenusena sisse osta.
Kuna Kaitseväe psühholoogid on olemas ainult Tallinnas, Tapal ja Võrus, siis tähendaks
pereliikmetega tegelemine suure tõenäosusega lähetust mõnda muusse piirkonda ning see
muudaks abi osutamise transpordikulude tõttu kallimaks. Samuti ei ole Kaitseväe
psühholoogidel kompetentsi laste leinatööks või mõneks muuks spetsiifiliseks abivajaduseks.
Selliseid vajadusi on aga lähiminevikus esinenud. Samas ei ole Kaitseväel mõtet
lastepsühholoogi või mõne muu kitsa valdkonna spetsialisti tööle värvata, sest vajadust taolise
teenuse järele esineb vähem kui üks kord aastas.
Olemasoleva korra säilitamine tähendaks ka abiandmise võimaluse jäikust. Ent andes
võimaluse valida Kaitseväe palgal oleva psühholoogi kasutamise või teenuse sisse ostmise
vahel, on kliendile tagatud mobiilsem ja tema vajadustele vastavam abi.
Senise regulatsiooni parem rakendamine saaks tähendada vaid täiendava psühholoogi
värbamist, kes spetsialiseeruks spetsiifilisele kliendigrupile või kataks paremini teatud
geograafilist piirkonda. Selline lahendus oleks aga liigselt ressursimahukas, sest reaalsuses
esineb vajadust abi väljastpoolt sisse osta vaid keskmiselt üks kord aastas.
7. Missioonijärgne tervisekontroll
Olemasoleva olukorra säilimisel jääb missioonilt naasnud kaitseväelaste vaimse tervise häirete
suur hulk sümptomeid tuvastamata. See aga tähendab omakorda nende hilisemat või liiga hilist
avastamist. Mõlemal juhul tähendab see oluliselt suuremaid ravikulusid, kompensatsioone ning
inimvara kadu. Küsimus ei ole pelgalt konkreetses kaitseväelases, kelle vaimse tervise
probleemidega hakatakse liiga hilja tegelema, vaid ka kõigis tema kaasvõitlejates, kelle
teenistusmotivatsioon kahaneb. Kaitsevägi peab ka tegelikult kõigile teenistujatele tõestama, et
teenistusest tulenevate probleemide ilmnemisel sekkutakse kiiresti ning tagatakse parim
võimalik abi.
Senise regulatsiooni paremal rakendamisel võiks küll üritada seirata või testida
missioonijärgset vaimse tervise seisundit, kuid nagu eelpool osutatud, on 30 päeva arstiteaduse
jaoks liiga lühike periood vaimse tervise häirete sümptomite tuvastamiseks.
32
8. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine
Olemasoleva olukorra säilitamisel tuleb ühe tegevteenistussuhte lõppemisel ja samas järgnevalt
tegelikult tegevteenistussuhte jätkumisel ka edaspidi maksta välja lõpparve, mis suurendab
personalitöötajate ja palgaarvestuse spetsialistide töökoormust, asutuse rahalist kulu ja ei ole
mõistlik käitumine ka tegevväelase suhtes tema jätkuva tegevteenistussuhte puhul.
Senise regulatsiooni parem rakendamine ei anna soovitud tulemust, kuna sellega ei saa muuta
olukorda, seaduse alusel tuleb tegevteenistussuhte lõppemisel ja järgneva tegevteenistussuhte
jätkumisel lõpparve ikkagi välja maksta.
9. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle
väljaspool kaitseväeteenistust
Avalikkuse teavitamise (sh ettevõtted) mõju on marginaalne ja sellega ei saavutataks soovitud
tulemust (eesmärki), sest väga vähesed järgiksid teavitamisel öeldut, suurem osa aga jätkaks,
sest nad teavad, et kuna sanktsioone ei ole, ei juhtu nendega midagi, sest keegi neid ei kontrolli.
Mitte midagi tegemisel säiliks tänane olukord, kus jätkuvalt on kõrge oht, et kaitseväelase
vormiriietust või sellega sarnast riietust kandvat kolmandat isikut aetakse segamini
teenistusülesandeid täitva kaitseväelase või teenistuskohustusi täitva kaitseliitlasega. Seda eriti
kriisi või rahutuse ajal, kus sellise riietuse ebaseaduslik kandmine võib tahtmatult või tahtlikult
luua vale pildi Kaitseväe ja Kaitseliidu kui riigi esindajate tegutsemisest. Peale selle jätkuks
Kaitseliidu tegevliikmete poolt kaitseväelase vormiriietuse kandmine väljaspool Kaitseliidu
ülesannete täitmist nn vabaajariietuse asemel.
Muude võimalustena on proovitud kasutada hankelepingutesse vajalike tingimuste
kirjapanemist, et hankes osalejad ei tohi toota ja müüa ei kangast ega vormiriietust (ja sarnast
riietust) kolmandatele isikutele. Ent kuna puudub järelevalve tegemise õigus, siis puudub
kindlus, et kokkuleppest kinni peetakse. Probleem on antud juhul eriti suur nende ettevõtetega,
kes hanget ei võida, ja nendega, kellega puudub igasugune lepinguline suhe.
10. Tegevteenistuses teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest
vabastamine
Olemasolev regulatsioon ei võimalda vabastada enne õppekava täitmist eksmatrikuleeritud ja
tegevteenistusest vabastatud kadetti õppekulude hüvitamisest, seega mitte midagi tegemisega
ei ole võimalik probleemi lahendada. Olemasoleva olukorra säilitamisega jääb
tegevteenistusest vabastatud kadeti, kes eksmatrikuleeriti enne õppekava täitmist, suhtes
kehtima nõue õppekoha maksumuse hüvitamiseks Kaitseväele.
Seaduses sätestatud regulatsioon ei võimalda õppekulude hüvitamise nõudest vabastada neid
isikuid (tegevväelastest kadetid), kes soovivad Kaitseväes jätkata tegevväelasena muul
ametikohal, näiteks 1. jalaväebrigaadis sõdurina või allohvitserina. Seega ei ole senise
regulatsiooni parema rakendamisega võimalik kaasa aidata sellele, et õppekava mittetäitmisel
eksmatrikuleeritud ja tegevteenistusest vabastatud kadett oleks huvitatud Kaitseväes teenistuse
jätkamisest.
11. Tegevteenistusse võtmise õigusega ülemale kadeti teenistusest vabastamise
kaalutlusõiguse andmine
Mitte midagi tegemise korral puudub tegevteenistusse võtmise õigusega ülemal kadeti
teenistusest vabastamisel kaalutlusõigus. Säilib võimalus, et enne õppekava täitmist
eksmatrikuleeritud ja seeläbi tegevteenistusest viivitamatult vabastatud kadett lahkub
33
Kaitseväest, samas kui tal võib olla huvi ja soov tegevteenistuses jätkata muul ametikohal,
näiteks sõduri või allohvitserina.
Kuna probleemiks on õppekava mittetäitmisel eksmatrikuleeritud kadeti automaatne
tegevteenistusest vabastamine, siis senise regulatsiooni parema rakendamisega ei ole võimalik
probleemi lahendada, sest tegevteenistusse võtmise õigusega ülemal puudub õigus kaaluda, kas
vabastada enne õppekava täitmist eksmatrikuleeritud kadett tegevteenistusest või määrata ta
teisele ametikohale, kui ta soovib tegevteenistuses jätkata näiteks sõduri või allohvitserina.
Kehtiva olukorra säilitamisega annab Kaitsevägi tegevteenistuses olevatele kadettidele vale
signaali, et neid ei ole Kaitseväele vaja, samas kui tegelikult on Kaitseväe vajadus tegevväelaste
järele püsivalt kõrge.
12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine
Avalikkuse teavitamise abil on eeldatavasti võimalik mõnevõrra suurendada andmete varajast
avamist nende kutsealuste seas, kes siiani on seda teinud alles arstlikus komisjonis kohapeal.
Täiendava motivaatorina võib käsitleda asjaolu, et andmete avamise korral võib isik
tervisekontrolli läbimise kohustusest teatud juhtudel pääseda, kuid see võimalus puudutab siiski
vaid suhteliselt väikest osa kutsealustest. Oluline on saavutada korduva kohaletulekukohustuse
vähenemine just nende kutsealuste seas, kelle terviseseisundit on võimalik hinnata ainult
tervisekontrolli põhjal, st läbi viia täiendavad terviseuuringud või eriarsti konsultatsioonid,
otsustades nende vajaduse üle juba eelnevate andmete põhjal ilma kutsealuse kohalolekuta. Ka
senisest suurema teavitustöö tegemisel võib eeldada, et endiselt jäävad KRA jaoks suletuks
nende kutsealuste andmed, kellel ei ole võimalik ID-kaardi või mobiil-ID abil oma andmete
avamiseks elektroonilist nõusolekut anda. Arutluse all on olnud ettepanek luua võimalus
andmete avamiseks ka paberil antud nõusoleku alusel, kuid see eeldab isiku KRAsse
kohaletulekut ning seega ei soodusta eelvaliku tegemise seisukohast vajalikku andmete varajast
avamist.
Kuna tegemist on Eesti Vabariigi põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmisega, on KRA-le
seadusega antud õigus saada oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid isiku terviseseisundi
kohta tervishoiuteenuse osutajatelt ka ilma isiku nõusolekuta (KVTS § 14 lg 6) ning isik on
kohustatud arstlikule komisjonile oma terviseandmeid esitama (KVTS § 14 lg 10). Seega on
KRA-l seadusest tulenev õigus täielikuks juurdepääsuks isiku terviseseisundit käsitlevatele
andmetele ning ainult TIS andmete osas kehtestatud nõusoleku tingimus muudab seaduse
täitmise kõikide asjaosaliste jaoks põhjendamatult keeruliseks. Näiteks juhul, kui isikul puudub
võimalus oma andmete avamiseks, on ta kohustatud esitama oma terviseseisundit kajastavad
dokumendid muul viisil või läbima korduvad terviseuuringud. See tähendab täiendavat
koormust nii KRA-le kui ka kogu tervishoiusüsteemile, kuna esitatud andmete või kutsealuse
tervisega seotud kaebuste kontrollimiseks ei ole muud võimalust kui teha korduvad
terviseuuringud ning ka raviarstid peavad väljastama korduvaid tõendeid isiku terviseseisundi
kohta.
Senise regulatsiooni parema rakendamisega saab mõnevõrra laiendada tervisekontrolli
kutsutavate isikute väljaselgitamiseks eelvaliku tegemise sihtrühma, kuid seeläbi saavutatav
efekt on hinnanguliselt küllaltki vähene. Kehtiv KVTSi § 31 lg 5 annab KRA-le võimaluse
eelvalikuks ehk otsuse tegemiseks ilma isiku juuresolekuta ainult nende isikute puhul, kellel on
tuvastatud puue või töövõime vähenemine. Sellisel juhul, kui isik on oma terviseandmed
avanud, on KRA-l võimalik eraldi päringu alusel kontrollida ajateenistusse asumist välistavate
tervisehäirete olemasolu ning vajaduse korral hinnata isiku terviseseisundit ilma isiku
juuresolekuta. Eelvaliku tegemiseks võiks välistavate tervisehäirete olemasolu kontrollida
34
kõikide oma andmed avanud kutsealuste puhul, kuid kehtiva regulatsiooni kohaselt on otsuse
tegemiseks ikkagi nõutav arstliku komisjoni läbimine ning seega kodanike jaoks protsess
oluliselt ei lihtsustu. Samuti ei ole põhjust arvata, et päringu alusel leiaks ajateenistust
välistavate tervisehäirete olemasolu kinnitust suurema hulga kutsealuste puhul, kuna see
võimaldab tuvastada selliseid raskekujulisi haigusi ja vigastusi, mille puhul oluline paranemine
ei ole prognoositav. Kroonilised haigused nende hulka enamasti ei kuulu.
Kehtiv regulatsioon võimaldab tervisekontrolli läbimist KRAs kodanike jaoks lihtsustada ja
perearstide töökoormust vähendada seeläbi, et terviseandmete avamise korral ei oleks isik
kohustatud perearsti tervisetõendit esitama. KVTSi § 32 lg 1 kohaselt on kehtestatud arstlikku
komisjoni ilmumisel tervisetõendi esitamise kohustus ainult ametiasutuse nõudmisel. Seega,
kui isik on andnud arstlikule komisjonile juurdepääsu oma terviseandmetele, siis ei ole
tervisekontrolli läbimisel perearsti tervisetõendi esitamise nõue põhjendatud ning sellisel juhul
KRA seda nendelt juba praegu enam ei nõua. Arvestades, et siiani on märkimisväärne osa
kutsealustest otsustanud oma terviseandmed avada alles arstlikus komisjonis kohapeal, siis võib
perearsti tervisetõendi esitamise vajalikkus või mittevajalikkus tekitada täiendavat segadust,
eriti juhtudel, kui terviseandmete avamine kohapeal mingil põhjusel ei õnnestu. Arstlike
komisjonide töömahtu perearsti tervisetõendi esitamise nõude kaotamine seega oluliselt ei
mõjuta.
Kokkuvõttes ei võimalda mitteregulatiivsed lahendused saavutada soovitavat eesmärki arstide
töökoormuse vähendamiseks, kuna seaduse kohaselt on otsuse tegemise õigus jätkuvalt ainult
kollegiaalselt tegutseval arstlikul komisjonil. Kuna kehtivas seaduses on selgelt sätestatud
juhud, millal isiku terviseseisundi hindamine on lubatud ilma isiku juuresolekuta, siis ei
võimalda olemasolev regulatsioon oluliselt vähendada ka kodanike koormust seoses arstliku
komisjoni läbimisega. Puude või vähenenud töövõimega isikute terviseseisundi hindamiseks
viib KRA läbi nn eelkomisjone ning nendes vaadatakse läbi ka nende isikute terviseandmed,
kes on andnud nõusoleku arstliku komisjoni juurdepääsuks TISis olevatele andmetele ja kelle
puhul on päringu alusel tuvastatud ajateenistusse asumist välistava tervisehäire olemasolu.
2018. aastal viis KRA läbi kümme eelkomisjoni, mille käigus vaadati läbi u 800 eelnimetatud
kriteeriumitele vastava kutsealuse terviseandmed. Nendes komisjonides on otsused langetatud
kokku 375 kutsealuse kohta, kes on TIS andmete põhjal tunnistatud
kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks. Reaalse arstliku läbivaatuse ja
ettenähtud terviseuuringud läbis 2018. aasta esimese 10 kuu jooksul u 11 000 kutsealust.
13. Vaidemenetluse lihtsustamine
Senise regulatsiooni parema rakendamise kaudu on võimalik tõhustada ministeeriumipoolset
järelevalvet vaidekomisjoni otsustes toodud juhiste järgimise üle, kuid probleemi tõhusam
järelevalve ei lahenda. Isikud, kelle esitatud vaided on vaidekomisjoni otsusega rahuldatud,
peavad lõpliku otsuse saamiseks pöörduma endiselt lähteorgani poole. Kuna ka järelevalvet
saab teha vaid tagantjärele, siis ei ole uue otsuse tegemisel täielikult tagatud vaidekomisjoni
antud suuniste järgimine ning kodaniku jaoks võib vaideotsusega antud õiguskaitse jääda
sisuliselt realiseerimata.
14. Arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamine
Kavandatud muudatusettepanekud puudutavad kehtivas KVTSis arsti ja õe eriala üliõpilaste
ajateenistusse kutsumisest vabastamise suhtes sätestatud järgmisi tingimusi:
a) kutsealune, kes on asunud kõrgharidust omandama arsti või õe erialal, peab ajateenistusse
kutsumata jätmiseks esitama KRA-le kirjaliku taotluse 30 päeva jooksul arvates
immatrikuleerimisest (§ 38 lg 2) – sihtrühma parema teavitamise kaudu on võimalik tagada, et
35
kõikidel juhtudel on isikud teadlikud kohustusest esitada KRA-le kirjalik taotlus ajateenistusse
kutsumata jätmiseks ning teevad seda seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kuigi koostöös Tartu
Ülikooli ja tervishoiukõrgkoolidega on ka seni tagatud üliõpilaste teavitamine, on praktikas
siiski ette tulnud olukordi, kui isik on jätnud taotluse tähtajaks esitamata. Eesmärgipärasuse
tagamiseks ei ole ka siis alust keelduda isiku ajateenistusse kutsumata jätmisest, mistõttu ei ole
põhjendatud kindla tähtaja seadmine nimetatud taotluse esitamiseks. Taotluse eesmärk on välja
selgitada kutsealuse tahe seaduses võimaldatud vabastuse kasutamiseks, kuna soovi korral tuleb
võimaldada ka ajateenistuse läbimist. Juhul, kui isik ei ole õpingutele asudes vastavat taotlust
esitanud, võiks ta seda teha ka siis, kui KRA on alustanud toiminguid tema ajateenistusse
kutsumiseks. Kuna kehtiv seadus kohustab nimetatud taotlust esitama ettenähtud tähtaja
jooksul, siis on mitteregulatiivsed lahendused antud juhul ebasobivad;
b) isik vabastatakse ajateenistusse asumisest juhul, kui ta on kantud tervishoiutöötajate riiklikku
registrisse arsti või õena, töötab vastaval erialal, on läbi teinud Kaitseväe nõuetele vastava
väljaõppe ning esitab ajateenistusse asumisest vabastamiseks KRA-le sellekohase taotluse
(§ 39 lg 1 p 6 ja lg 3) – kõikide nimetatud tingimuste seadmine ei ole põhjendatud, kuna
tegelikkuses on soovitud eesmärk saavutatud arsti või õe hariduse omandamise ning Kaitseväe
poolt ettenähtud väljaõppe läbimisega. Töötamise tingimus ei oma sealjuures olulist tähendust,
kuna tegemist on ajas muutuva näitajaga. Samas tuleb ajateenistusse asumisest vabastamise
otsus teha vahetult pärast arsti või õe kutse omandamist, mil isiku mittetöötamine võib olla
tingitud ka õpingute jätkamisest eriala omandamise eesmärgil. Kaitseväe reservüksuse
koosseisus arsti või õe ametikohale määramisel jätkub isiku jaoks kaitseväeteenistuskohustuse
täitmine reservis oleku ajal ettenähtud täiendõppe läbimisega, mille käigus vajaduse korral
uuendatakse ka varasemalt omandatud oskusi ja teadmisi. Kuna KRA-l on olemas ligipääs
ajateenistusse asumisest vabastamise otsuse tegemiseks vajalikele andmetele (hariduse
omandamine, tervishoiutöötajana registreerimine, Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe
läbimine) ning eelnevalt on isik juba esitanud sooviavalduse ajateenistusse kutsumata jätmiseks
seoses kõrghariduse omandamisega arsti või õe erialal, siis ei ole vaja kohustada isikut
täiendava taotluse esitamiseks. Kuna ajateenistusse asumisest vabastamise otsuse tegemisel
tuleb tagada seaduses sätestatud tingimuste täitmine, siis on mitteregulatiivsed lahendused
antud juhul ebasobivad;
c) ajateenistusest vabastamine (§ 56 lg 3) – arsti ja õe erialal kõrgharidust omandavate isikute
suhtes on võimalik seaduses sätestatud erisust kohaldada ainult siis, kui tegemist on kutsealuse
staatuses oleva isikuga ehk enne ajateenistusse asumist. Igal aastal toimub 27. nädalal
ajateenistusse asumine vahetult enne seda, kui selgub kõrgkoolidesse vastuvõtt.
Mitteregulatiivse lahendusena tähendaks olemasoleva olukorra säilitamine, et sellisel juhul
tuleb isikul jätkata ajateenistuse läbimist ning seega lükkuks hariduse omandamine ühe aasta
võrra edasi. Kuna seaduses sätestatud erisuse eesmärk on kindlustada tulevastele
tervishoiutöötajatele erialane ametikoht ka Kaitseväe reservi arvamisel, siis ei ole ajateenistuse
jätkamine antud juhul eesmärgipärane, v.a juhul kui isik ise seda soovib. Sarnaselt olukorraga,
kus ajateenistusse asunud isik võetakse tegevteenistusse kadetina (KVTS § 56 lg 3 p 2), on
otstarbekas sätestada kõnealustel juhtudel võimalus ajateenistusest vabastamiseks
ajateenistuskoha ülema otsuse alusel pärast esmase sõjaväelise väljaõppe läbimist.
15. Reservväelaste arstlik läbivaatus
Mitteregulatiivse lahendusena on võimalik reservväelastele ettenähtud arstliku läbivaatuse
puhul avalikkuse parema teavitamisega kaasa aidata sellele, et õppekogunemisele kutsutavad
isikud annavad oma terviseseisundiga seotud probleemidest varakult teada juba enne
õppekogunemise toimumist. Sellisel juhul saab eelnevalt arstlikus komisjonis läbi viia vajaliku
läbivaatuse ja terviseuuringud, mille põhjal hinnata isiku terviseseisundi vastavust kehtestatud
tervisenõuetele. Õppekogunemise ajal kohapeal arstliku läbivaatuse tegemist mõjutab
36
avalikkuse parem teavitamine ainult seeläbi, et isikud teavad vajaduse korral võtta
õppekogunemisele kaasa oma terviseseisundit kajastavad dokumendid. Samas juhul, kui isik
on enne õppekogunemist esitanud taotluse oma terviseseisundi hindamiseks ning on arstliku
komisjoni otsusega tunnistatud tervisenõuetele vastavaks, siis ei ole ka õppekogunemisel
kohapeal arstlikku läbivaatust teostaval arstil alust arstliku komisjoni otsuse muutmiseks ja
isiku õppekogunemisel osalemisest vabastamiseks, kui isiku terviseseisundi kohta ei ole
ilmnenud uusi asjaolusid.
Olemasoleva olukorra säilimisel on õppekogunemistel kõikidele reservväelastele arstliku
läbivaatuse tegemine oluliseks takistuseks formeerimisprotsessi kiirendamisel ning selle
läbiviimine on jätkuvalt problemaatiline mitmel põhjusel. Rahuajal ei ole Kaitseväe koosseisus
ette nähtud vajalikul hulgal tervishoiutöötajaid, kes tagaksid õppekogunemiste korral kõikidele
reservväelastele arstliku läbivaatuse tegemise. Juhul, kui tegemist on lühikese etteteatamisega
korraldatava lisaõppekogunemisega, sõltub kogu formeerimisprotsessi kiirus reservüksuste
koosseisus arstliku läbivaatuse tegemiseks määratud tervishoiutöötajate kogunemiskohta
kohale jõudmisest. Lisaks on arstliku läbivaatuse tegemisel oluliseks faktoriks varasemate
terviseandmete olemasolu ja kättesaadavus, kuna kohapealsed diagnostikavõimalused on
minimaalsed. Kuna läbivaatuse eesmärk on tuvastada ainult neid asjaolusid, mis takistavad
konkreetsel õppekogunemisel osalemist, peaks arstliku läbivaatuse tegemine olema korraldatud
paindlikumalt.
16. Kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine
TTOSi § 1 lg 2 annab võimaluse kohaldada eriseaduse alusel kaitseväelaste teenistustingimuste
ja töö kohta erisusi, sealhulgas ka tööõnnetuste uurimisel ja registreerimisel. Kuna praegu ei
ole KVTSis vastavaid erisusi kehtestatud, siis tuleb ka kaitseväelaste puhul käesoleval ajal
järgida TTOSis sätestatud regulatsiooni. Alates 01.01.2019 jõustunud TTOSi muudatuse alusel
tekib Kaitseväel kui tööandjal kohustus teavitada Tööinspektsiooni ainult ajutise töövõimetuse,
raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetustest, kuid kergete vigastuste uurimist
saab läbi viia Kaitseväe-siseselt kehtestatud korra alusel. Seega ei vaja kergete tööõnnetuste
uurimine Kaitseväes täiendavat regulatiivset lahendust seaduse tasemel, kuid tööõnnetuste
registreerimise korra osas ei võimalda kehtiv KVTS mingeid erisusi võrreldes TTOSis
sätestatuga.
TTOSi § 22 lg-s 1 sätestatud definitsiooni kohaselt loetakse tööõnnetuseks töötaja
tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal
tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis
ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Kuna kehtiv KVTS ei sätesta
kaitseväelaste suhtes erinevat lähenemist tööõnnetuste käsitlemisel, siis on nende teenistus
samastatav töötamisega. Lisaks eelpool kirjeldatud kaitseväelaste vabal ajal sportimisega
seotud juhtumite osas selguse saamisele vajaks lahendamist ka küsimus, millistel juhtudel
tuleks ajateenijate puhul käsitleda ajutise töövõimetuse põhjustanud tööõnnetusi. Ajutine
töövõimetus on defineeritud ravikindlustuse seaduse § 51 lg 1 p 1 alusel ajutise töövõimetuse
kindlustusjuhtumina, kui kindlustatud isik ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline
töötama oma töö- või ametikohal, jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või
kutsetegevust. Töötaja ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust
tõendav dokument on töövõimetusleht, mille väljastab isikule teda raviv arst. Ajateenijale
teenistuse jooksul töövõimetuslehte ei väljastata, kuna töösuhte puudumise tõttu talle
ravikindlustuse seaduses ettenähtud ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta. Ajateenistuses
teenistusülesannete täitmise korraldus ja vigastada saamise korral ettenähtud tagatised on
37
reguleeritud ainult KVTSi alusel. Ajateenijale tagatakse vigastada saamise korral vajalik ravi
ning vastavalt vajadusele kohaldatakse ajutiselt teatud eritingimusi teenistusülesannete
täitmisel, kuid erinevalt tegevväelastest ja teistest töötajatest ajateenijate puhul ajutise
töövõimetuse tuvastamist ei toimu. Seega mitteregulatiivse lahenduse puhul ei ole Kaitseväel
praktikas võimalik täita kohustust Tööinspektsiooni teavitada ja koostada raport ka nende
tööõnnetuste kohta, mille tagajärjeks on ajateenija ajutine töövõimetus.
7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest
1−7; 10−16. Mitteregulatiivsed lahendused ei võimalda saavutada soovitavaid eesmärke
nimetatud probleemide lahendamiseks eri põhjustel (vt selgitust eestpoolt).
8−9. Mitteregulatiivsed lahendused ei võimalda saavutada soovitavaid eesmärke nimetatud
probleemide lahendamiseks, sh tagada rakendatav ja selgesti mõistetav õigusruum. Mitte
midagi tegemisega katkematu teenistussuhte korral lõpparve maksmisel jätkub ebamõistlik
administratiivkoormus, mille saaks ära jätta ning teenistusest vabastamine riigisaladuse
juurdepääsuloa mittesaamisel ei oleks endiselt üheselt selge.
Avalikkuse teavitamine ja mitte midagi tegemine vormiriietuse kandmise keelu osas ei tooks
vajalikke tulemusi. Järelevalve tegemise õiguse, reaalse järelevalve tegemise ning
sanktsioneerivate normide puudumisel kujundaks isikute käitumist ikka ja endiselt müügitulu
või (majandus-)tegevus või hobitegevus (kalapüük, jahil käimine). Samuti puudub võimalus
kontrollida, ennetada ja sanktsioneerida teadlikku Kaitseväe ja Kaitseliidu maine ja tegevuse
vastu suunatud tegevust kriisi ja sõja olukorras.
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või
on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)
1−4; 12−16. Teiste välisriikide regulatsioone ei ole analüüsitud ega ole plaanis ka analüüsida.
5. Soomes on asendusteenistuse reguleerimiseks kehtestatud mittesõjalise teenistuse seadus,
mille järgi mittesõjaline teenistus sisaldab üldkoolituse perioodi, üldkasulikku tööd, täiendavat
teenistust, erakorralist teenistust ja teenistust mobilisatsiooni ajal. Töötatakse peamiselt
sotsiaalteenuste, tervishoiu, hariduse ja kultuuri valdkonnas, päästeteenistuses ning tsiviil- või
keskkonnakaitses. Pärast asendusteenistuse läbimist määratakse isik reservi, milles ollakse kuni
51-aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul võib inimese kutsuda täiendavale teenistusele, mis ei
tohi kesta rohkem kui 40 päeva järjest.
6. Psühholoogilise abi ja laiemalt heaolusüsteemi korraldamisel on võimalik näha kolme
traditsiooni olemasolu21, kusjuures meie suurimad partnerid Ameerika Ühendriigid, Kanada ja
Ühendkuningriik kuuluvad meist oluliselt erinevasse nii öelda angloameerika gruppi, kus suurt
osa teenustest korraldab vabatahtlik sektor. Eesti sotsiaalkaitsesüsteem kuulub pigem
Põhjamaade traditsiooni, kus omab keskset rolli riik. Kuigi nimetatud angloameerika riikidel
on ulatuslikud sotsiaalkaitsemeetmed, on need enamasti korraldatud kolmanda sektori kaudu
ning meie ei saa nendest mudelitest juhinduda.
21
Titmuss, R (1974). Social Policy: An Introduction. Pantheon Press. New York
38
Samas on teenistusvälise hukkumise puhul perekonna toetamise vajadus niivõrd marginaalne
ja harvaesinev, et meie lähimad väikeriikidest naabrid ei ole seda teadaolevalt reguleerinud,
vaid otsivad taolistele juhtumitele lahendusi alles siis, kui need on aset leidnud.
7. On analüüsitud Hollandi pikaajalist veteranide olukorra seire mudelit, kuid see toimib
vabatahtlikul alusel ning annab tulemuseks vaid valimi 50%-lise esindatuse. See on muuhulgas
ka õppetunniks, miks hoiduda seirest vabatahtlikkuse alusel ning sätestada tervisekontrolli
kohustus õigusaktis.
Samuti oleme tutvunud USA veteranide tervishoiusüsteemiga, mis on samuti meie jaoks
sobimatu. Nimelt korraldatakse kõikide USA veteranide tervishoidu eraldiseisva Veteranide
Administratsiooni kaudu nii teenistusest tulenevate terviseprobleemide kui ka kõigi
terviseprobleemide puhul. Sellesama veteranide tervishoiusüsteemi kaudu on korraldatud ka
missioonijärgne vaimse tervise seisundi regulaarne kontroll.
8. KVTS § 141 täiendamine on pigem tehnilist laadi. See loob õigusselgust ning vähendab
töökoormust ning seetõttu ei ole võrdlust välisriikidega vaja.
9. Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise osas on analüüsitud järgnevate
riikide õigust ja praktikat.
Soome
Kaitseväe seaduse22 § 45 reguleerib kaitseväelase vormiriietuse kandmist. Kaitseväelased ja
teatud töölepinguga kaitseväes töötavad isikud peavad oma tööülesannete täitmise ajal kandma
kaitseväelase vormiriietust, välja arvatud juhul, kui nende tööülesannetest tulenevad
kohustused ei nõua teisiti. Muudelt töölepinguga töötajatelt võidakse nõuda vormiriietuse
kandmist, kui nende tööülesanne või ametikoht seda nõuab. Juhul, kui isik, kellele on antud
eraldi õigus kasutada kaitseväelase vormiriietust, rikub selle kasutamise korda ja seadust, mis
reguleerib selle kasutamist, võib kaitseväe peastaap isikul ära võtta õigus kaitseväelase
vormiriietust kanda.
Ajateenistusse võetud isikud või sõjaväelist väljaõpet saavad isikud ei või kanda kaitseväe
vormiriietust ega muud riietust või aksessuaare, mis on eksitavalt sarnased kaitseväe
vormiriietuse või mõne selle elemendiga ning mis jätavad mulje, et sellise riietuse kandja on
tegevväelane. See on lubatud, kui kaitsevägi on andnud teatud juhtumiks selleks õiguse.
Kaitseväe peastaabile on antud seadusega õigus kehtestada kaitseväelase vormiriietuse
kandmise täpsustatud kord.
Austraalia
Riigikaitse seaduse23 artikliga 84 sätestatakse, et iga isik, kes kannab kaitseväe vormiriietust
või muud sellega sarnanevat riietust, või kannab mõnda rügemendi vormiriietuse või muud
kaitseväe eraldusmärke viisil, mis võib kaasa tuua vormiriietuse kandmise rikkumise, võib
saada rahatrahvi. Süü tuvastamine ei eelda isiku tahte ega hooletuse tuvastamist (ingl k strict
liability).
22
Ingl k Act on the Defence Forces
23
Ingl k Defence Act
39
Iirimaa
Riigikaitse seaduse24 artikkel 264 sätestab, et iga isik, kes ei ole kaitsejõudude liige ning kes
kannab ilma kaitseministri või tema volitatud isiku loata ükskõik millist kaitseväe vormiriietust
või selle elemente või eraldusmärke või vormiriietusega sarnanevat riietust (nn imitatsiooni),
paneb toime süüteo ja talle määratakse rahatrahv või kuni kolmekuuline vanglakaristus.
Rikkumiseks ei loeta üksnes juhtumit, kui kaitseväe vormiriietust või sellega sarnanevat riietust
kasutatakse teatrietenduses või filmis.
Artikli 265 kohaselt iga isik, kes kannab kaitseväe vormiriietust või muud sellega sarnanevat
riietust või mõne rügemendi vormiriietuse või muid kaitseväe eraldusmärke viisil, mis võib
kaasa tuua vormiriietuse kandmise rikkumise, paneb sellega toime süüteo.
Samuti on sätestatud, et juhul, kui isik, kes kasutab ära isikut, kes kannab kaitseväe
vormiriietust või muud sellega sarnanevat riietust või mõne rügemendi vormiriietuse või muid
kaitseväe eraldusmärke viisil, mis võib kaasa tuua vormiriietuse kandmise rikkumise, siis see
esimesena mainitud isik paneb sellega toime süüteo.
Mõlemal artiklis 265 nimetatud juhul karistatakse isikut rahatrahviga või kuni kuuekuulise
vanglakaristusega. Artikli 266 järgi iga isik, kellel ei ole kaitseministri luba või kooskõlastust
ning kes värvib või saab värvimise tellimuse kaitseväelase vormiriietuse või mõne selle
elemendi või mõne eseme, mille puhul on alust arvata, et see kuulub kaitseväe vormiriietuse
juurde, värvimiseks; või muudetud kaitseväelase vormiriietuse või muudab kaitseväelase
vormiriietust või saab tellimuse selleks, paneb sellega toime süüteo ja talle võidakse määrata
rahatrahv.
Artikkel 267 sätestab, et iga isik:
1) kellel ei ole õigust kasutada või kanda kaitseväe eraldusmärke või selle imitatsiooni või
2) kes jätab ekslikult mulje, et tal on õigus kasutada ja kanda kaitseväe eraldusmärke või
3) kes ilma loata varustab või pakub kaitseväe eraldusmärke isikule, kellel ei ole õigust seda
kasutada või kanda,
paneb sellega toime süüteo ja talle määratakse rahatrahv või kuni kolmekuuline vanglakaristus.
Uus-Meremaa
Riigikaitse seadus25 § 92: kaitseväe vormiriietus kuulub riigile, välja arvatud juhul, kui see ei
ole antud tegevväelasele jäädavalt. Kaitseväele kuuluv vormiriietus ei kuulu pärimisele ega
täitemenetluses võõrandamiseks.
Leedu
Kaitseväeteenistuse seadusega26 keelati 2015. aastal Leedus kolmandatel isikutel kaitseväelase
vormiriietuse, selle elementide ja eraldusmärkide kandmine. Rikkumise korral on võimalik
määrata rahatrahv.
Šveits27
Kaitseväelase individuaalvarustuse määruse28 kohaselt on üksnes kaitseväe logistikakeskusel
õigus osta individuaalvarustust, sh vormiriietust ja eraldusmärke (art-d 3 ja 4). Kaitseväe
24
Ingl k Defence Act
25
Ingl k Defence Act
26
Ingl k Law on the Organisation of the National Defence System and Military Service
27
Märkus: Šveitsis hoiavad kõik reservis olevad isikud individuaalvarustust ja relvi kodus.
28
Sks k Verordnung des VBS über die persönliche Ausrüstung der Armeeangehörigen
40
logistikakeskusel on lubatud vormiriietust kolmandatele isikutele laenutada (art 11). Juhul, kui
vormiriietust on valesti kasutatud või hooletusse jäetud, on võimalik selle eest tasu nõuda
(art 36). Varustuse, sh vormiriietuse olemasolu ja korrasolekut kontrollitakse iga kolme aasta
järel. Kaitseväelase vormiriietust on lubatud kanda väljaspool teenistusülesannete täitmist
juhul, kui vormi kantakse mõnes sõjalises ühingus või katuseorganisatsioonis tegutsemisel või
sõjalis-sportlikel võistlustel, ohvitseride ballil, ajaloolistel üritustel, messidel, pulmas ja
matustel, kui isik on taotlenud selleks eelnevalt pädevalt organisatsioonilt loa (art 41).
Vormiriietuse kandmisel väljaspool teenistusülesannete täitmist, tuleb järgida kaitseväe
kehtestatud korda (art 42). Vormiriietus tuleb tagastada, kui isik vabastatakse
kaitseväekohustusest, sõidab väljapoole Šveitsi puhkama, muutub töövõimetuks, lõpetatakse
teenistussuhted, on topelt kodakondsusega või vormi hoiutingimused ei vasta nõuetele (art 43).
Pärijad peavad vormiriietuse jm individuaalvarustuse üle andma kaitseväele. Väljaspool
teenistusülesannete täitmist vormiriietuse kandmise nõuete rikkumine on karistatav (art 3,
Militärstrafgesetz29).
Saksamaa
Reservväelaste seaduse30 § 3 kohaselt võib reservväelane kanda vormiriietust väljaspool
teenistusülesannete täitmist juhul, kui ta on selleks loa taotlenud ning riietus on tähistatud nii,
et teda on võimalik eristada tegevväelasest. Määrusega kehtestatakse täpsed reeglid, millal
vormiriietust kanda võib ja kuidas otsustatakse loa andmine vormiriietuse kandmiseks
väljaspool teenistusülesannete täitmist.
Vormiriietuse määruse31 kohaselt tuleb vormiriietuse kandmisel kanda musta-punase-kuldset
paela32 või peab olema kuldne R-täht auastet tähistava eraldusmärgi juures. Vormiriietuse
kandmisel tuleb täita üldist kaitseväe vormiriietuse kandmise korda. Vormiriietust võib kanda:
pidulikel perekondlikel tähtpäevadel, pulmas, ristsetel ja muudel sarnastel üritustel;
endiste kaitseväelaste matustel;
riigi-, liidumaade ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldatud pidulikel kogunemistel
ja mälestuspäevadel;
tegev- ja reservväelaste ühingute korraldatud üritustel;
sõduriseadusest33 tulenevate teenistusülesannete täitmisel teises riigis eeldusel, et
sõidetakse sealt ka tagasi;
Saksamaa Kaitseväe esindamine või kaitseväe huvides muudel üritustel.
Saksamaa Liidupresident on kehtestanud kaitseväelaste vormiriietuse ja eraldusmärkide
määruse.34 Karistussätted on sätestatud karistusseadustikus35 ning need on sarnased meie
karistusseadustiku § 277 sätetega.
Saksamaa kaitseatašee36 sõnul tegevväelased üldjuhul pärast kaitseväe teenistusest lahkumist
kaitseväelase vormiriietust kanda ei või, välja arvatud erandid, mis on sätestatud vormiriietuse
määruses. Kolmandad isikud kaitseväelase vormiriietust kanda ei või. Vabatahtlikud võivad
oma raha eest osta vormiriietuse, arv ei ole piiratud ning arvestust selle üle ei peeta. Arvestust
29
Eesti k Militaarkaristusseadus
30
Sks k Gesetz über die Rechtsstellung der Reservistinnen und Reservisten der Bundeswehr
31
Sks k Verordnung über die Berechtigung zum Tragen der Uniform außerhalb eines Wehrdienstverhältnisses
(Uniformverordnung)
32
Pael on pandud õlaku alt läbi ning ripub nii, et läheb ka jope, mantli või kuue varruka alt läbi.
33
Sks k Gesetz über die Rechtsstellung der Soldaten (Soldatengesetz)
34
Sks k Anordnung des Bundespräsidenten über die Dienstgradbezeichnungen und die Uniform der Soldaten
35
Sks k Strafgesetzbuch
36
Vastusena Saksamaa kaitseatašee Eestis ja Soomes e-kiri 22.07.2015 Janter Saarele meie küsimustele
vormiriietuse kandmise kohta
41
peetakse ohvitseride vormiriietuse üle. Kolmandad isikud võivad kaitseväelt osta mahakantud
ja demilitariseeritud vormiriietust. Vana vormiriietus pidavat olema uuega üsna sarnane nii, et
ainult eksperdid teevad vahet. Samuti õmblevat ka mõned eraettevõtjad ametliku
vormiriietusega üsna sarnaseid riietusesemeid. Eraldusmärke osta ei saa. Tegevväelasel on
keelatud müüa vormiriietust, selle elemente või eraldusmärke tsiviilisikutele.
Austria
Kaitseväeseaduse37 kohaselt on tegevväelastel ja reservis olevatel isikutel õigus kanda peale
teenistusülesannete täitmist kaitseväelase vormiriietust ja relva riigiasutuste korraldatud
üritustel, muudel üritustel, kus kaitsevägi on esindatud, või erilistel perekondlikel tähtpäevadel.
Samuti võib kanda vormiriietust kaitseväe juhataja nõusolekul kõikidel muudel juhtudel, mis
on seotud kaitseväe huvidega (§ 35). Nimetatud vormiriietuse kandmise nõuete rikkumise
korral on tegu haldusõigusrikkumisega ning võib määrata rahatrahvi (§ 53). Lisaks sätestatakse
sarnane karistussäte (§ 83a) kolmandatele isikutele, nagu on meie karistusseadustiku §-s 277.
Itaalia
Kaitseväe korralduse seadustiku38 artikli 1351 kohaselt on kaitseväelase vormiriietuse
kandmine teenistusülesannete täitmise ajal kohustuslik, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
Samas paragrahvis on sätestatud juhtumid, mil on lubatud kanda muud riietust. Artikliga 1666
on sätestatud, et kaitseväekohustuse lõppedes (näiteks kui tegevväelane läheb pensionile) jääb
vormiriietus isikule.
Prantsusmaa
Riigikaitseseadustiku39 kohaselt on kaitseväelase vormiriietuse kandmine teenistusülesannete
täitmise ajal kohustuslik, välja arvatud juhul, kui muu riietuse kandmiseks on saadud luba.
Vormiriietuse kandmise reeglid kehtestab kaitseminister või kaitseväe juhataja. Vormiriietuse
kandmise nõuded kaitseväeteenistusvälistele isikutele kehtestab kaitseminister. Kaitseminister
kehtestab ka nõuded reservis olevate isikute ja auliikmete vormiriietuse kandmisele.
10−11. Teiste riikide regulatsioone ei ole analüüsitud ega ole plaanis analüüsida, sest Eestis on
sõjaväeline kõrgharidus allutatud tsiviilkõrghariduses kehtestatud regulatsioonidele, samas kui
ELi riikides on sõjaväeline haridus omaette süsteem. Kuna välisriikide sõjaväelised
õppeasutused kuuluvad teistsugusesse õigusruumi, ei ole mõistlik teiste riikide kogemusi
eeskujuks võtta.
9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
1. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluste kaasajastamine
ning mõistete ühtlustamine
1.1. Karistusseadustikust tulenevate süüteokoosseisude asjakohasus
Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmist välistavate aluste sätestamisel tuleb hinnata
süütegu ja mõistetud karistust ning mitte piiritleda välistusi ainult teatud KarSi peatükkidega.
Kuivõrd riigikaitselise kohustuse täitmine on Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev kodaniku
kohustus, peavad kohustuse täitmist vabastavad alused olema põhjendatud ja vältimatud.
KVTSi § 39 lg 1 p 3 rakendamine on näidanud, et seni kehtinud välistused ei ole
37
Sks k Wehrgesetz
38
It k Codice dell’ordinamento militare
39
Pr k Code de la défence
42
eesmärgipärased, välistades kaitseväekohustuse täitmise teatud sihtrühmale automaatselt ning
on kohati õiguslikult põhjendamata.
KarSi kohaselt liigituvad kuriteod esimese ja teise astme kuritegudeks.
Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on KarSis füüsilisele isikule raskeima
karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. On ilmne, et
esimese astme kuriteos süüdimõistetud isik on ühiskonnale ohtlik, mistõttu välistatakse sellise
raskusastmega süüteo toimepannud isiku kaitseväekohustuse täitmisele kutsumine. Teise astme
kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat
või rahaline karistus.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust
mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise
huvisid. Karistuseks mõistetakse vangistus ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik
saavutada kergema karistusega. Vangistust või aresti võidakse kohaldada ka juhul, kui isik jätab
algselt talle karistusena mõistetud rahalise karistuse tasumata. Kui kohus, arvestades kuriteo
toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse
ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib kohus
otsustada, et süüdlase suhtes jäetakse karistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata.
KVTSis tuleb välistavate asjaolude sätestamisel lähtuda kohtu poolt mõistetud karistusest ning
hinnangust toimepandud süüteole. Lähtudes eeltoodud karistuse mõistmise põhimõtetest, kui
kohus on hinnanud isiku süüd ning teo ulatust selliselt, et karistuseks mõistetakse vangistus
pikemaks ajaks kui üks aasta, on alus järeldada, et süüteo toimepannud isik ei ole sobilik
osalema riigikaitselise kohustuse täitmisel. Ajateenistusse suunatavate isikute valikul peab
hindama, millist mõju karistatud isik avaldab nii kaasajateenijatele kui ka Kaitseväe
distsipliinile üldisemalt. Isiku sobivuse hindamisel tuleb vaadata, kuidas isik suhestub teiste
ajateenijate ja juhtidega, kas võib tekkida distsipliinirikkumisi ning kas isik võib ohtu seada
teiste ajateenijate tervise ja heaolu ning samuti ühiskonnale tervikuna.
KVTSi muudetakse selliselt, et kaitseväekohustuse täitmisest vabastatakse isik, kes on
pannud toime süüteo, mille eest kohus on mõistnud karistuseks reaalse vangistuse
kauemaks kui üks aasta ning karistusandmed ei ole karistusregistris kustunud. Viiteid
KarSi peatükkidele enam ei kehtestata ning kutsealuste ajateenistusse asumise sobivust
hinnatakse kohtu poolt mõistetud karistuse ulatuse põhjal. Muudatuse eesmärk ei ole tõsta
ajateenistusse või õppekogunemisele suunatavate isikute arvu, vaid tagada, et kutsumata
jätmise alused oleksid selged ning põhistatud. Otsuse isiku ajateenistuse sobivuse kohta teeb
Kaitseressursside Amet ning õppekogunemisele kutsumise kohta Kaitsevägi. Andmed
karistuste kohta saadakse karistusregistrist.
1.2. Mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ ühtlustamine õigusselguse tagamiseks
KVTSis asendatakse läbivalt mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ mõistega „vangistus“ ning
lisatakse vajaduse korral selgitus, kui sätet kohaldatakse ka tingimisi vangistusele.
2. Tegevväelase ametijuhendile esitatavad nõuded ning madalamale ametikohale
nimetamine
2.1 Ametikohale esitatavate nõuete korrastamine
Tegevväelase ametikohale nimetamine vormistatakse käskkirjaga, kuhu märgitakse ka rahuaja
ametikoha asukoht. Seega ei ole ametijuhendis vaja täiendavalt ametikoha asukohta märkida.
Sellest tulenevalt tunnistatakse kehtetuks KVTSi säte (§ 85 lg 4), mille kohaselt tuleb ametikoha
43
asukoht märkida ka ametijuhendis. Sellega vähendatakse töökoormust ning kaob vajadus
ametikoha asukoha muutumisel ametijuhendit muuta.
2.2. Mõiste „madalam ametikoht“
KVTSis sätestatud mõiste „madalam ametikoht“ on tänaseni olnud õiguslikult sisustamata.
Rahuaja ametikohta hinnatakse ametikohale esitatavate nõuete ning ametikohale vastava
palgataseme järgi. Seega tekitab mõiste „madalam ametikoht“ ebaselgust, sest ametikohale
nimetamisel tuleb lähtuda ametikoha nõuetest ning isiku kvalifikatsioonist. Sellest lähtuvalt
kaotatakse KVTSist mõiste „madalam ametikoht“. Juhul, kui uuele ametikohale nimetamisega
kaasneb põhipalga vähenemine, siis kehtiva KVTSi kohaselt tuleb selleks eelnevalt küsida
tegevväelase kirjalik nõusolek. Ametikohale nimetamisel lähtutakse teenistuslikust vajadusest
ning igal ametikohal on vastav palgatase. Seega võib tekkida olukord, kus tegevväelane
nimetatakse ametikohale, mille põhipalk on väiksem tema senisest põhipalgast. Et tagada
tegevväelasele teatud palgatase, tuleb KVTSis sätestada põhipalga määramise kord, mille
kohaselt uuele ametikohale nimetamisel ei või tegevväelase põhipalk ühe kalendriaasta jooksul
väheneda rohkem kui 10% võrreldes kalendriaasta algusega. Kõnesolev muudatus seab piirid
tegevväelase põhipalga vähendamisele ning annab tegevväelasele garantii põhipalga
vähendamise lubatavuse ulatusese. Põhipalga vähendamise korra kehtestamise rakendamiseks
ei ole vaja tegevväelase nõusolekut.
3. Ületunnitöö hüvitamise korraldus
KVTSi muudetakse selliselt, et riigisisesel lähetusel tehtud ületunnitöö on võimalik hüvitada
kas puhkeaja andmisega või rahas. Vastav muudatus laieneb tegevväelastele, kes on lähetatud
riigisiseselt ajutise ülesande täitmiseks kuni 30 päevaks või teenistusülesannete täitmiseks teise
struktuuriüksusesse. Töö- ja puhkeaja erandid jäävad kehtima riigisisese koolituse ning
välislähetuste puhul.
4. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus
Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus on sõjaväelise auastmega asutuse juhil,
Kaitseväe struktuuriüksuse ülemal, väeliigi ülemal, sõjaväepolitsei ülesandeid täitval
kaitseväelasel, õppekogunemist korraldava struktuuriüksuse ülema määratud kaitseväelasel ja
laevakomandöril Kaitseväe laeval. Muudatusega antakse struktuuriüksuse ülemale õigus
määrata kaitseväelane, kellel on õigus kohaldada distsiplinaarkinnipidamist ülema puudumisel.
Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamiseks volituse määramise kord ning volituse piirid
kehtestatakse Kaitseväe distsiplinaarmäärustikus. Distsiplinaarkinnipidamine on lühiajaline ja
seotud eeskätt vahetu ohu tõrjumiseks isiku enda või teise isiku tervisele. Distsiplinaarvõimu
teostamine jääb endiselt vaid ülema pädevusse.
5. Asendusteenistus
5.1. Kaitseväe ja haiglate lisamine asendusteenistuja teenistuskohana
KVTS § 59 sätestab asendusteenistuja teenistuskohad. Asendusteenistujad täidavad asutustes
väga erinevaid tööülesandeid. Osa teeb üksnes lihtsamaid töid – riisub lehti, koristab lund,
värvib seinu ning teeb majapidamistöid. Paljud on täitnud ka keerukamaid tööülesandeid:
valmistanud ette ning viinud läbi koolitunde, täitnud hooldaja ülesandeid või osalenud
päästesündmuste lahendamisel. Asendusteenistusega kaasnevad põhiõiguste ja -vabaduste
piirangud. Piirangute legitiimne eesmärk on riigikaitse tugevdamine riigikaitselise väljaõppe
pakkumise kaudu (KVTS § 4). Laiapindses riigikaitses võib riigikaitseline väljaõpe hõlmata
mitmeid erialaoskusi, nt päästja, parameedik, hooldaja, liiklusreguleerija, logistik, autojuht,
44
köögiabiline vmt.40 Nendes ametites saaksid töötada ka mehed, kes ei soovi ajateenistuses
usulistel või kõlbelistel kaalutlustel osaleda. Selleks, et laiapindses riigikaitses võimalikult
tõhusalt asendusteenistujaid kui riigikaitselist ressurssi rakendada, lisatakse muudatusega
KVTS § 59 lg 1 p 4 „Kaitsevägi“ ja p 5 „haiglad“.
5.2. Asendusteenistusest tervislikel põhjustel puudumine
KVTSi § 62 lg 2 sisu muudetakse nii, et asendusteenistuja kutsutakse arstlikku komisjoni siis,
kui ta on olnud kolme järjestikuse teenistuskuu jooksul kokku vähemalt 30 päeva haige.
Muudatus võimaldab ära hoida asendusteenistuja võimalust määratust varem teenistusest
vabaneda ning seega seadusega ettenähtud kaitseväekohustusest kõrvale hoida.
5.3. Asendusteenistuse reservteenistus
Nagu eelnevalt kirjeldatud, on asendusteenistujad oluline ressurss, keda oleks kriiside ja
mobilisatsiooni ajal võimalik laiapindse riigikaitse huvides rakendada. Sellele peaks eelnema
asendusteenistuses omandatud väljaõppe perioodiline kordamine ning kriisisituatsioonis
tegutsemise harjutamine. Sisuliselt tähendab see õppekogunemistel, haiglate, Päästeameti ja
teiste asendusteenistuskohtade vastavatel õppustel osalemise kohustuse reguleerimist. Täna
läbivad asendusteenistujad 12-kuulise teenistuse ning edasised kohustused riigi ees puuduvad.
Samas on riik rahaliselt toetanud asendusteenistuse läbimist, sealhulgas väljaõppe saamist.
Asendusteenistuja igakuise toetuse suurus on Eesti töötasu alammäär, mis 2019. aastal on 540
eurot. Võrdluseks – ajateenija igakuine toetus oleneb tema auastmest ning on 100−200 eurot.
Samuti on ajateenistuse lõpetanud ja reservi arvatud isikud kohustatud osalema
reservteenistuses kuni 60-eluaastani (KVTS § 2 lg 2 p 2), asendusteenistujatel sellist kohustust
ei ole.
Selleks, et luua ka asendusteenistuse läbinutele võimalus ja kohustus pärast teenistuse lõppu
riigikaitsesse panustada, on vaja muuta KVTSi erinevaid sätteid. Seaduse § 70 lg 3 p 5 on vaja
kehtetuks tunnistada, kuna sätestab, et õppekogunemisele ei kutsuta reservis olevat isikut, kes
on läbi teinud asendusteenistuse. Lisaks vajab muutmist KVTS § 69, mille lõige 2 sätestab, et
reservteenistus toimub õppekogunemisel, ning lõige 3, et õppekogunemine on Kaitseväe
korraldatav sõjaväeline väljaõpe. Vajalik on luua alus ka asendusteenistuse läbinutele
õppekogunemisel osalemise võimaldamiseks ning sätestada õppekogunemisel osalemise kestus
ja asendusteenistuse läbinu tasustamine reservteenistuses. Lisada tuleb luua säte, mis
võimaldab asendusteenistujaid ka teistesse teenistuskohtadesse (haiglad, Päästeamet,
sotsiaalteenuse osutajad, erivajadustega õpilastega õppeasutused) õppustele kutsuda.
6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud
kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele
Regulatiivselt on võimalik probleemi lahendada kahel viisil:
a) kaitseväelase hukkumise või vigastuse saamise kriteeriumi juurest teenistusliku seose
nõude eemaldamine;
b) anda otsustusõigus lisakulude tegemiseks teatud eriolukordades mõnele Kaitseväe
üksusele (meditsiiniteenistusele, Kaitseväe tugikeskusele, Kaitseväe tervisekeskusele
jne).
Siinkohal peame kohasemaks mitte tekitada otsustusõigust, vaid laiendada kliendigruppi
punktis a kirjeldatud viisil. Sellisel juhul oleks võimalik Kaitseväel psühholoogilise nõustamise
teenust sisse osta lisaks teenistuses hukkunud või viga saanud kaitseväelaste peredele ka
40
20.04.2018 õiguskantsleri kiri nr 2014010169/1.1-29/18/1745
45
nendele peredele, kelle teenistuses olev pereliige on hukkunud või püsiva vigastuse saanud
teenistusväliselt.
Diskretsiooniõiguse andmine ehk variant b oleks liialt ebamäärane nii klientide kui ka abistajate
jaoks.
7. Missioonijärgne tervisekontroll
Vaimse tervise häirete sümptomite tuvastamiseks on missioonijärgse tervisekontrolli kohustuse
pikendamine 90 päevani parim lahendus. Siinkohal ei saa rakendada diskretsiooniõigust ega
sätestada vaimse tervise kontrolli kohustust vaid sümptomite kandjatele, sest sellised
lähenemised ei annaks soovitud tulemust. Arstiteaduslikust aspektist on vaja füüsilise tervise
häirete tuvastamiseks kontrollida isiku terviseseisundit kohe peale missioonilt naasmist, sest
sümptomid avalduvad kiiresti ning sellisel juhul on võimalik õigel ajal sekkuda. Nagu eelpool
kirjeldatud, ilmnevad vaimse tervise häirete sümptomid pikema aja jooksul ning neid tuleb
mõistetavalt tuvastada teistsuguste meetoditega. Kas selleks meetodiks on test, intervjuu,
grupitöö või midagi muud, jääb Kaitseväe meditsiiniteenistuse otsustada. Samuti jääb
Kaitseväe meditsiiniteenistusele võimalus nende 90 päeva jooksul korraldada vastavalt
vajadustele ka muid võimalikke tervisekontrolle.
8. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine
KVTS § 141 lg 4 sõnastust muudetakse selliselt, et katkematu tegevteenistussuhte jätkumisel
(sarnaselt katkematu töölepingulise suhte või avaliku teenistuse seaduse alusel teenistussuhte
jätkumisele) tähtajalise teenistuse lõppemise korral ei maksta tegevväelasele välja lõpparvet
ning säilivad kasutamata jäänud puhkuse päevad.
9. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle
väljaspool kaitseväeteenistust
KVTSi lisatakse sätted, millega piiratakse või keelatakse kaitseväeteenistusvälistel isikutel
kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamine, kandmine, omamine, valdamine ja
võõrandamine. Sellega tagatakse muu hulgas KarSi § 227 parem rakendamine ning luuakse
tõhusam järelevalvesüsteem koos proportsionaalsete sanktsioonidega. Muu hulgas sätestatakse
selgelt, et kaitseväelase vormiriietus kuulub Kaitseväele. Samuti eraldusmärgid, kui seadusega
ei ole tehtud erandeid.
Kaitseväel (SP) tekib võimalus teha riiklikku järelevalvet kaitseväelase vormiriietuse
ebaseadusliku kasutamise üle KVTSis ja KorSis toodud alustel. Näiteks võib Kaitsevägi (SP)
vajaduse korral isiku peatada ja teda küsitleda (KorS § 30), isikut kinni pidada kuni politsei
saabumiseni (KorS § 46), rakendada turvakontrolli (KorS § 47), vallasasja läbi vaadata (KorS
§ 49), valdusesse siseneda ja selle läbi vaadata (KorS §-d 50 ja 51), vallasasja hoiule võtta
(KorS § 52). Samuti peaks saama Kaitsevägi õiguse kaitseväelase vormiriietus konfiskeerida,
kui seda vallatakse ebaseaduslikult (sest vormiriietus kuulub Kaitseväele).
Kaitseväelase vormiriietusega sarnase riietuse valmistamine, sissetoomine ja võõrandamine
(müümine) keelatakse. Kaitseväelase välivormi kanga valmistamine, sissetoomine ja
võõrandamine (müümine) kolmandatele isikutele keelatakse, muu hulgas kanga mustrile
kehtestatakse autoriõigused vms.
46
10. Tegevteenistuses teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest
vabastamine
Muudetava regulatsiooniga luuakse võimalus õppekava mittetäitmisel eksmatrikuleeritud
kadetil jätkata tegevteenistuses ja asuda uuele ametikohale nii, et ta ei pea hüvitama Kaitseväele
õppekulusid. Aastas on umbes kümme kadetti, kes eksmatrikuleeritakse õppetöös
edasijõudmatuse tõttu, kuid kes soovivad jätkata tegevteenistuses teisel ametikohal. Uus
regulatsioon puudutab vaid neid isikuid, kes avaldavad soovi Kaitseväes jätkata mõnel teisel
ametikohal. Õppekava mittetäitmisel eksmatrikuleeritud ja tegevteenistusest vabastatud kadett,
kes ei soovi tegevteenistuses teisel ametikohal jätkata ning lahkub tegevteenistusest, peab
õppekulud Kaitseväele tagastama vastavalt kehtivale korrale.
11. Tegevteenistusse võtmise õigusega ülemale kadeti teenistusest vabastamise
kaalutlusõiguse andmine
KVTS näeb ette, et kadett, kes eksmatrikuleeritakse enne õppekava täitmist, vabastatakse kohe
ka tegevteenistusest. Sellisel juhul võivad tegevväelased, kes ei soovi küll olla ohvitserid, kuid
kes on valmis ja võimelised panustama riigikaitsesse sõduri või allohvitserina, tegevteenistusest
lahkuda. Luuakse võimalus, et teenistusse võtmise õigusega ülem saaks kaaluda, kas vabastada
õppetöös edutu kadett teenistusest või määrata ta teisele ametikohale, kui kadett selleks ise
soovi ja huvi avaldab. Regulatsiooniga määratakse tingimus, et eksmatrikuleeritud kadett peab
uuel ametikohal olema kuni tegevteenistustähtaja lõpuni.
12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine
KVTSis sätestatud arstlike komisjonide ülesannete täitmisega seoses on arstide töökoormuse
vähendamiseks ja tervisekontrolli tõhustamiseks võimalikud järgmised regulatiivsed
lahendused:
a) Otsustusõiguse andmine perearstidele – kutsealuste tervisekontrolli enne ajateenistusse
kutsumist on võimalik korraldada olemasolevate tervishoiuteenuse osutajate kaudu ning
eraldi personali selleks ei vajata. See tähendab, et kaitseväekohustuslaste ja
kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundit hakkaksid arstliku komisjoni
asemel edaspidi hindama perearstid, kes ettenähtud tervisekontrolli põhjal otsustavad
oma nimistusse kuuluvate isikute kaitseväeteenistusse sobivuse üle. Perearsti ülesanne
oleks teha arstlik läbivaatus, kindlaks määratud terviseuuringud ning vajaduse korral
kaasata ka teisi eriarste. Tervisekontrolliga seotud kulud kuuluksid katmisele KRA
eelarvest. Kuigi korralduslikult ja kodanike mugavuse seisukohast oleks tegemist
tõenäoliselt sobiliku lahendusvariandiga, tuleb siiski arvestada sellega, et
kaitseväeteenistusse sobivuse hindamine eeldab põhjalikke teadmisi kaitseväeteenistuse
täitmise korraldusest ja kaitseväelaste terviseseisundile kehtestatud nõuetest.
Kuna HMS § 8 kohaselt loetakse seaduse või määruse alusel avaliku halduse ülesandeid
täitvad isikud haldusorganiks, siis kaasneb perearstide jaoks kutsealuste tervisekontrolli
otsuste tegemisega ühtlasi ka kohustus haldusmenetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks
ning vajaduse korral ka vaide- või kohtumenetluses osalemiseks. Seega, perearstide
seisukohast kaasnevad antud lahendusega lisaks täiendavale töökoormusele
haldusmenetlusest tulenevad lisakohustused ja -vastutus, mis ei ole seotud nende
põhiülesande ehk esmatasandi arstiabi osutamisega. Arvestades, et perearstide puudus
järjest süveneb, siis ei ole täiendav töökoormus niigi vähese ressursi kasutamise
seisukohast kuigi otstarbekas. Küsitav on antud lahenduse tõhusus ka riigikaitse
eesmärkide saavutamise seisukohast, kuna senise umbes 100 arsti asemel vajaks
tervisekontrolli tegemisel ühtse praktika tagamine koolitust ja pidevat järelevalvet
ligikaudu 800 perearsti tegevuse üle. Kuigi perearstid kui tervishoiuteenuse osutajad
47
saavad otsuse tegemisel tugineda TISi andmetele, siis eraldi lahendamist vajab
tervisekontrolli otsuste edastamine KRAsse. Paberil tervisetõendi asemel tuleks välja
töötada senisest oluliselt põhjalikum tervisekontrolli otsuse vorm, mille täitmine ja
edastamine toimuks elektrooniliselt ja mis kajastaks nii isiku eelnevat haiguslugu kui
ka tehtud tervisekontrolli tulemusi selliselt, et nendest nähtuks otsuse vastavus
kehtestatud tervisenõuetele. Kuna tegemist on kodanike suhtes kehtestatud kohustuse
täitmisega, peavad tehtud otsused olema alati selliselt põhjendatud, et KRA-l oleks
võimalik teha järelevalvet ja vajaduse korral kontrollida ka objektiivsete tõendite
olemasolu. See suurendab perearstide töömahtu veelgi, kuna lisaks tervisekontrolli
tegemisele kaasneb märgatav ajakulu ka otsuste väljastamisega. Ka tehnoloogilise
lahenduse väljatöötamisel tuleb eripärana arvestada sellega, et tervisetõend peab
sisaldama ka delikaatseid isikuandmeid isiku kohta ning selle edastamine peab olema
turvaliselt korraldatud muul viisil kui TISi kaudu. KRA seisukohast võib probleemiks
osutuda kontrolli vähenemine oma eelarve kasutamise üle, sest tervisekontrolli kulud
kaasnevad ka nende kutsealuste puhul, kes tegelikkuses ajateenistusse ei jõua.
Arvestades senisest märgatavalt suuremat töömahtu ka koolitustegevuse ja järelevalve
osas, siis võivad kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli
tegemise kulud kokkuvõttes hoopis suureneda.
Lisaks kutsealuste ja reservis olevate isikute terviseseisundi hindamisele, mis kuulub
KRA arstliku komisjoni pädevusse, tuleb antud alternatiivi puhul leida eraldi lahendus
KVTSi §-s 30 sätestatud Kaitseväe arstliku komisjoni ülesannete täitmiseks.
Kaitseväeteenistuses olevate isikute terviseseisundi hindamisel sõltub otsuse tegemine
isiku tegelikust toimetulekust teenistusülesannete täitmisega ning arvesse tuleb võtta ka
konkreetse teenistus- või ametikoha eripära. Samuti täidab Kaitseväe arstlik komisjon
mitmeid ülesandeid, mis on seotud KVTSis kaitseväelastele ette nähtud tagatistega –
meditsiinilise seose tuvastamine teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse
tekkimise vahel, raviplaani koostamine, töövõimetuse tuvastamine jne. Kuna tegemist
on ülesannetega, mis eeldavad vastavate regulatsioonide ja ka kaitseväeteenistuse
põhjalikku tundmist, siis ei ole kindlasti otstarbekas korraldada nende täitmist
perearstide kaudu;
b) Kaheastmelise süsteemi jätkamine – muudatusega sätestataks ainult otsustusõiguse
üleminek arstlikelt komisjonidelt ekspertarstidele, kuid nende juurdepääs TISi
andmetele võimaldatakse senistel tingimustel ning seetõttu tuleb tervisekontrolli
tegemisel vähemalt osaliselt säilitada ka perearstide roll. Haldusmenetlust viiks läbi
ainult KRA või Kaitsevägi ning kuna ekspertarstide kaudu korraldatakse haldusotsuste
tegemine asutuse siseselt, siis arstide jaoks ei kaasneks kohustust eraldiseisva
haldusorganina tegutseda. Perearstide rolli säilitamise vajadus tuleneb sellest, et KRA
ekspertarstidel ei ole kõikidel juhtudel nõusoleku tingimuse tõttu
kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi
hindamiseks juurdepääsu nende TISi andmetele. Nende kutsealuste puhul, kes annavad
õigel ajal juurdepääsu oma terviseandmetele, saab perearsti tervisetõendi esitamisest
loobuda, muutes tervisekontrolli läbimise sarnaselt alternatiivis c) kirjeldatuga
tunduvalt lihtsamaks ja kiiremaks ning tervishoiusüsteemi vähem koormavaks, kuid
ühtlasi võib ka prognoosida, et ajateenistusse asumisele eelnev protsess muutub
kutsealuste jaoks sellega kaasnevate kohustuste ebamäärasuse tõttu segadust
tekitavamaks. Tõenäoliselt ei ole kutsealuste seas võimalik saavutada 100%-list TISi
andmete avamist, mistõttu püsib jätkuvalt vajadus terviseandmete esitamiseks ka
perearstide kaudu. Paberil tervisetõendi asemel tuleks ka selle variandi puhul välja
48
töötada elektrooniline tervisetõend ning tagada selle turvaline edastamine viisil, mis ei
eelda juurdepääsu TISi andmetele. Nende kutsealuste puhul, kes mingil põhjusel ei
võimalda KRA ekspertarstide jaoks juurdepääsu oma terviseandmetele, jätkuks
tervisekontrolli tegemine senisel kujul ning seega on ka arstide töökoormuse
vähenemist keeruline prognoosida. TISi juurdepääsu puudumisel ei oleks KRA
ekspertarstidel võimalust kasutada vajalike terviseuuringute tegemiseks ühtset
digitaalset saatekirja, kuna nii uuringutele suunamine kui ka vastuste saamine eeldab
TISi andmetele juurdepääsu. Kuigi senise 106 arstliku komisjoni liikmeks oleva eriarsti
asemel vajaks KRA ekspertarsti ülesannete täitmiseks hinnanguliselt u 15−20 arsti, siis
tervisekontrolli tegemiseks on jätkuvalt vaja kaasata ka mitmeid eriarste, kuid nende
tegelik töökoormus sõltub sellest, kui paljud kutsealused annavad juurdepääsu TISi
andmetele. Kokkuvõttes võimaldab antud lahendus soovitavaid eesmärke saavutada
tõenäoliselt ainult osaliselt ning süsteemi tõhusus sõltub suuresti sellest, milline on
kodanike valmidus oma terviseandmeid avada. Kaitseväe arstliku komisjoni ülesannete
täitmist antud alternatiiv oluliselt ei mõjuta, olulisemaks muudatuseks on vaid
ekspertarstide ja kaasatavate konsultantide töösuhte reguleerimine. Samas, KRA ja
tervishoiusüsteemi seisukohast ei taga antud lahendus maksimaalset tõhusust, kuna
mõistliku ressursikasutuse asemel kulub osa arstide tööajast ja tervisekontrolli
vahenditest jätkuvalt andmete dubleerimisele ning elektrooniliste tervisetõendite
kasutuselevõtt eeldab ka märkimisväärseid ühekordseid lisakulutusi;
c) Kaitseministeeriumi valitsemisala sisene tervisekontroll ja juurdepääs TISi andmetele –
arstlike komisjonide asemel antakse KVTSis sätestatud otsustusõigus kindlaksmääratud
ekspertarstidele, kes saavad oma ülesannete täitmiseks ühtlasi ka juurdepääsu
kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseandmetele.
Muudatus võimaldaks tagada kogu tervishoiusüsteemi jaoks tõhusaima
ressursikasutuse, kuna kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli
tegemisel saab maksimaalselt tugineda juba olemasolevatele terviseandmetele ning
täiendavad terviseuuringud viiakse läbi ainult vajaduse korral. KRA ülesannete
täitmisel piisaks hinnanguliselt 15−20 ekspertarstist ning kuna teiste eriarstide ja
perearstide kaasamine kutsealuste tervisekontrolli läbiviimisse toimuks ainult vajaduse
korral, siis väheneks arstide töökoormus kogu tervishoiusüsteemis. Sealjuures oleksid
täiendavalt tehtud terviseuuringute tulemused KRA ekspertarstidele samuti TISi kaudu
kättesaadavad, mistõttu puudub vajadus eraldi tervisetõendi kasutuselevõtuks. Seeläbi
oleks kõige paremini tagatud ka delikaatsete isikuandmete kaitse, kuna andmete
edastamine toimuks turvaliselt TISi kaudu ning need oleksid kättesaadavad ainult
asjaosalistele arstidele. Andmetele juurdepääsu võimaldamisel jääks kehtima senine
põhimõte, et kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli tegemiseks
väljastatakse TISist päringu alusel ainult need andmed41, mis on vajalikud konkreetse
KVTSis sätestatud ülesande täitmiseks. Kutsealuste terviseseisundi hindamine koos
selleks vajaliku koolituse tagamise ja järelevalve tegemisega oleks jätkuvalt korraldatud
Kaitseministeeriumi valitsemisala siseselt ning võimaldaks tõhusamini tagada
riigikaitse eesmärkide saavutamist. Ka kodanike jaoks muutuks ajateenistusse
kutsumisele eelneva protsessi läbimine senisest märgatavalt lihtsamaks ja kiiremaks,
kuna kohustuslik terviseseisundi hindamine toimuks suures osas juba olemasolevate
andmete põhjal ning sellega ei kaasneks vajadust täiendava nõusoleku andmiseks,
perearsti tervisetõendi ja muude dokumentide esitamiseks.
41
Täpne andmekoosseis on kindlaks määratud kaitseministri 19.12.2016 määrusega nr 25 „Kaitseväe arstliku
komisjoni, Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni ülesannete
täitmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“
49
13. Vaidemenetluse lihtsustamine
Vaidemenetluse lihtsustamiseks on regulatiivse lahendusena võimalik KVTSis sätestada
vaidekomisjoni pädevus lõpliku otsuse tegemiseks. Juhul, kui vaidemenetluse käigus
tuvastatakse, et esialgne otsus ei ole õiguspärane, või selgitatakse välja vajadus otsuse
muutmiseks täiendavalt tehtud terviseuuringute põhjal, siis on vaidekomisjonil võimalik koos
vaide rahuldamisega teha vaidlustatavas asjas kohe ka uus sisuline otsus. Sellisel juhul
asendatakse esialgne otsus vaideotsusega ning kodanik ei pea soovitava tulemuse saamiseks
enam uuesti lähteorgani poole pöörduma.
14. Arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamine
Eelnimetatud probleemide lahendamiseks on kaalutud järgmisi regulatiivseid lahendusi:
a) ajateenistusse kutsumata jätmisel kirjaliku taotluse esitamise kohustus 30 päeva jooksul
arvates immatrikuleerimisest – erinevate alternatiividena on võimalik nii tähtaega pikendada
kui ka loobuda taotluse esitamise kohustusest. Seaduses sätestatud erisuse eesmärgipärasuse
tagamiseks peab isikul olema võimalus esitada taotlus ajateenistusse kutsumata jätmiseks
(seoses kõrghariduse omandamisega arsti või õe erialal) kogu õpinguperioodi jooksul.
Kindlaksmääratud tähtajast loobumine võimaldab seega vajaliku taotluse esitamist kas kohe
õppima asumisel või siis, kui KRA on isiku suhtes alustanud toiminguid ajateenistusse
kutsumiseks. Taotluse esitamise kohustusest loobumine ei ole otstarbekas seetõttu, et soovi
korral oleks isikul võimalus läbida vabatahtlikult ka ajateenistus;
b) ajateenistusse asumisest vabastamisel erialase töötamise nõue ning uue taotluse esitamise
kohustus – mõlemast tingimusest on otstarbekas loobuda põhjendusel, et sisulist vajadust nende
täitmiseks ei esine ja vajalik eesmärgipärasus on tagatud isiku hariduse ja väljaõppe suhtes
esitatud nõuetega. Täiendava muudatusena on kaalutud võimalust asendada ka
tervishoiutöötajana registreerimise kohustus arsti või õe hariduse omandamisega, kuid
välisriigis omandatud hariduse puhul tuleb eelnevalt kindlaks teha selle vastavus Eestis
nõutavale kvalifikatsioonile. Kuna kvalifikatsiooni võrdlemine viiakse läbi tervishoiutöötaja
registreerimisel, siis on nimetatud tingimuse osas otstarbekas jääda senise regulatsiooni juurde;
c) ajateenistusest vabastamine – erinevate regulatiivsete lahendustena on võimalik ette näha
ajateenistusest vabastamine vastavate asjaolude ilmnemisel (vastuvõtt arsti või õe erialale) või
anda selleks võimalus. Automaatne vabastamine ei ole otstarbekas, kuna isiku sooviks võib olla
ka ajateenistuse läbimine enne õppima asumist. Sarnaselt kehtiva seaduse § 56 lg-s 3 toodud
juhtudega võiks ajateenistusest vabastamise üle otsustada ajateenistuskoha ülem ning samuti
on võimalik sätestada tingimus, et seoses arsti või õe erialal õppima asumisega saab isiku
ajateenistusest vabastada siis, kui ta on ajateenistuses läbinud esmase sõjaväelise väljaõppe.
Seeläbi kindlustatakse Kaitseväe reservis sõjaaja ametikohale määramiseks vajalik minimaalne
väljaõpe juhuks, kui isik peaks arsti või õe erialal kõrghariduse omandamise hiljem katkestama.
Täiendava ajateenistusest vabastamise alusena vähendab sätte kuritarvitamise võimalust
asjaolu, et konkurss arsti ja õe erialal õppima asumiseks on igal aastal väga kõrge.
15. Reservväelaste arstlik läbivaatus
Kohustusliku arstliku läbivaatuse asemel on alternatiivsete lahendustena võimalik loobuda
õppekogunemisel osalevate reservväelaste terviseseisundi hindamisest kohapeal või sätestada
selleks mõnevõrra paindlikum lähenemine. Arvestades, et õppekogunemise jooksul viiakse läbi
sõjaväelist väljaõpet, on oluline tagada, et sellel osalevad ainult isikud, kelle terviseseisund
võimaldab ettenähtud teenistusülesandeid täita. Õppekogunemise läbiviimisel on lisaks muude
ohutusnõuete täitmisele kohustus tagada, et sellel osalejad ei põhjustaks oma terviseseisundi
tõttu riski enda või teiste isikute suhtes.
50
Kõige suuremal hulgal kutsutakse õppekogunemistele isikuid, kes on viimaste aastate jooksul
läbinud ajateenistuse või osalenud ka varasematel õppekogunemistel ning seega on küllaltki
suur tõenäosus, et nad on terviseseisundi poolest jätkuvalt võimelised teenistusülesandeid
täitma. Sellegipoolest võib isikul olla hiljuti ilmnenud mõni tervisehäire, mille tõttu võib tema
terviseseisund õppekogunemise ajal oluliselt halveneda. Kui pikema etteteatamise korral on
isikul võimalik enne õppekogunemise toimumist teada anda oma terviseseisundi muutumisest
ning arstliku komisjoni otsuse alusel saab teda õppekogunemisel osalemisest vabastada, siis
lisaõppekogunemise või mobilisatsiooni korral on isik kohustatud kogunemiskohta igal juhul
kohale ilmuma. Samuti võib esineda olukordi, kui isikul on vahetult enne õppekogunemist
tekkinud äge haigusseisund või vigastus, mille tõttu on tema töövõime ajutiselt häiritud.
Sellistel juhtudel on vajalik, et kogunemiskohas oleks vajaduse korral kohapeal võimalik teha
kiire arstlik läbivaatus ning otsustada õppekogunemisel osalemise üle. Vajaduse korral peaks
õppekogunemisele kohale ilmunud reservväelastel olema võimalik teada anda
terviseprobleemide esinemisest ning samuti võivad arstliku läbivaatuse tegemise vastavalt
vajadusele ette näha formeeritavate üksuste ülemad. Täiendava meetmena on võimalik
kasutusele võtta tervisedeklaratsioon, mille täitmisel saab isik terviseprobleemide esinemisest
teada anda ning mille põhjal tuvastatakse vajadus arstliku läbivaatuse tegemiseks. Seega
võimaldab arstliku läbivaatuse paindlikum korraldus kiirendada formeerimisprotsessi ning
samal ajal tagada soovitava eesmärgi saavutamise ka õppekogunemisel osalevate reservväelaste
tervise kaitse seisukohast.
16. Kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine
Regulatiivse lahendusena on KVTSis kui eriseaduses võimalik sätestada kaitseväelaste puhul
erisused seoses tööõnnetuste registreerimise ja uurimisega. Üheks võimaluseks on sätestada, et
kaitseväe- või siis kitsamalt ajateenistuses juhtunud vigastusi ei käsitleta tööõnnetustena. Samas
puuduvad selleks veenvad argumendid, kuna olemuslikult on tegemist siiski tööga ning
enamikul juhtudel on vigastused põhjustatud teenistusülesannete täitmisest või muust
teenistusega seotud tegevusest. Tegevväelaste puhul on tööõnnetuste registreerimine vajalik ka
seetõttu, et ravikindlustuse seaduse alusel on isikul tööõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuse
korral õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele suuremas ulatuses. Ajateenijal puudub õigus
ravikindlustuse seaduses sätestatud ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks, kuid tööohutuse
tagamise seisukohast tuleks ka ajateenijate teenistuse ajal aset leidnud juhtumeid teatud
tingimustel käsitleda tööõnnetustena ning viia läbi ettenähtud uurimine.
Ajateenijate osas vajab reguleerimist, kas ja millistel juhtudel käsitletakse nendega aset leidnud
tööõnnetusi ning kuidas toimub ajutise töövõimetuse põhjustanud tööõnnetuste eristamine.
Töösuhte puudumise tõttu ajateenijatele töövõimetuslehte ei väljastata, vaid vajaduse korral
kohaldatakse teenistusülesannete täitmisel teatud eritingimusi. Samas võib ajateenija olla
vigastuse tõttu teenistusülesannete täitmisest vaid osaliselt vabastatud, seega ei ole nende puhul
ajutist töövõimetust võimalik üheselt määratleda. Muudatuse eesmärk on anda võimalus
kehtestada Kaitseväe-sisene kord tööõnnetuste registreerimise ja uurimise kohta ning sätestada,
et ajateenijate puhul ei pea ajutise töövõimetusega lõppenud tööõnnetusi eristama ega nendest
Tööinspektsiooni teavitama. Seega tuleb TTOSi § 22 lg-s 3 ning § 24 lg-s 4 sätestatud nõudeid
kohaldada ajateenijatele ainult siis, kui tegemist on raske või surmaga lõppenud tööõnnetusega.
Raskete vigastustena käsitletakse kõiki juhtumeid, kui ajateenija vajab teenistuses saadud
vigastuse tõttu pikemaajalist ravi või teenistusest vabastamist.
51
10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise
õigusega määratud raamid
1-4., 9. Puutumust rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu õigusega ei ole. Kavandatav
muudatus on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS).
5. Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses on sätestatud PSi §-s 124. Usulistel või
kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduv kaitseväekohustuslane on kohustatud läbi
tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. Kui seadus ei näe teenistuse erilaadi
huvides ette teisiti, on Kaitseväes ja asendusteenistuses olevatel isikutel kõik põhiseaduslikud
õigused, vabadused ja kohustused.42
ÜRO Inimõiguste Komisjon Kaitseväes asendusteenistuse läbiviimist ei keela, kui
asendusteenistuja ei pea relvi kätte võtma ega nendega kokku puutuma. Põhimõtteliselt peaks
tegu olema tsiviilteenistusega, teenima avalikku huvi ning ei tohi olla karistava iseloomuga. 43
6−7. Kavandatav regulatsioon on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 28, mis sätestab
igaühe õiguse oma tervise kaitsele. Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega kavandatavad
muudatused vastuolus ei ole.
8. Kavandatav regulatsioon on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Punkti 1 (katkematu
tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine) soovitud regulatsioon on kooskõlas
põhiseaduse § 29 lõikega 1, mille kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala,
elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra.
10−11. Kavandatav regulatsioon on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 mõttega, mille
kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib
sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra.
12−16. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 kohaselt on kõik Eesti kodanikud kohustatud osa
võtma riigikaitsest seaduse sätestatud alustel ja korras, kuid selle kohustuse täitmisel ei tohi
piirata ka põhiseaduse §-s 28 sätestatud igaühe õigust tervise kaitsele. Seega on riigi
kohustuseks tagada, et kodanike tervis oleks maksimaalselt kaitstud ka
kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel. KVTSis sätestatud tervisekontrolli eesmärk
kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamisel
on tagada, et ühegi isiku terviseseisund ei põhjustaks kaitseväeteenistusse asumisel olulist riski
talle endale või teistele kaitseväelastele.
Vaidemenetluse osas kavandatav regulatsioon on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga
15, mille lõike 1 esimese lause kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste
rikkumise korral kohtusse. Vaidemenetlus ei ole kehtestatud kohustuslikuna enne kohtusse
pöördumist ning isikul on võimalik valida, kas vaidlustada otsus vaidekomisjonis või
halduskohtus.
42
Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2017, § 124
43
Conscientious Objection to Military Service, United Nations Human Rights Office of the High Commisioner,
2012, lk 38
52
V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus
11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud
11.1. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluste kaasajastamine
ning mõistete ühtlustamine
11.1.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju
Muudatus mõjutab isikuid, kes on süüdimõistetud KarSis sätestatud süütegudes ning kes seni
kehtinud sätte alusel ajateenistusse või õppekogunemisele kutsumisest välistati.
11.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Kaitseväekohustuslased, kellel on karistatus, ning KRA ja Kaitsevägi.
11.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Igal aastal vabastatakse karistatuse tõttu ajateenistusse kutsumisest ligikaudu 270 isikut. Kuigi
muudatusega hakatakse isiku sobivust hindama kohtu poolt mõistetud karistuse põhjal, ei ole
see seotud kaitseväekohustuse täitmiseks sobilike kutsealuste arvu suurendamise sooviga.
Karistatus on üks ajateenistusse või õppekogunemisele kutsumisest vabastamise alustest.
Täiendavalt peavad kaitseväekohustuslased vastama ettenähtud tervisenõuetele, mistõttu
avalduva mõju ulatust ei ole võimalik lõplikult prognoosida. Arstlikule läbivaatusele kutsutakse
kutsealuseid, keda ei saa muudel KVTSist tulenevatel põhjustel ajateenistusse kutsumisest
vabastada. Seega, võrreldes arstliku komisjoni läbinud kutsealuste arvuga, ei ole
seadusemuudatust puudutava sihtrühma suurus kuigi suur. Kokkuvõttes võib nii mõjutatud
sihtrühma suurust kui ka mõju avaldumise sagedust pidada väikeseks.
11.1.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Muudatusega kaasneb KRAle töökoormuse suurenemine mõningal määral kutsealuste arstlikku
komisjoni ning ajateenistusse kutsumise korraldamisel ning Kaitseväele reservis olevate isikute
õppekogunemisele kutsumisel. Hindamaks, kas isik on karistatuse tõttu sobilik asuma
ajateenistusse või õppekogunemisele, ei pea enam lähtuma teatud KarSi peatükkides sätestatud
süüteo koosseisudest, vaid sobilikkust hinnatakse karistuse pikkuse ja raskusastme järgi. Seega,
tähendab see teatud määral töökoormuse kasvu, sest kui varem sai KRA ilma kaalutlusotsust
tegemata viidata konkreetsele seaduse paragrahvile, siis nüüd tuleb teha kaalutlusotsus, mis on
ajamahukam tegevus.
11.2. Tegevväelase ametijuhendile esitatavad nõuded ning madalamale ametikohale
nimetamine
11.2.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju
Muudatus mõjutab tegevväelasi. Tegevväelastel tekib teadmine ning kindlustunne seoses uuele
ametikohale nimetamisega kaasneva põhipalga vähendamise ulatusega.
11.2.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Tegevväelased, Kaitsevägi.
11.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Näiteks 2017. aastal toimus ametikohale nimetamisi 700−800. Seega, juhul, kui ametikohale
nimetamisega kaasneb ametikoha asukoha muutus, ei pea enam ametijuhendit muutma. Mõju
on positiivne.
11.2.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuse korraldusele
Muudatusega väheneb andmete dubleerimise ning ametijuhendi igakordne muutmisvajadus,
kui tegevväelane suunatakse ametikohale, mis asub senisest teises paikkonnas. Seeläbi väheneb
Kaitseväes ametikohale nimetamisega tegelevate isikute töökoormus. Mõju on positiivne ning
ulatus keskmine.
53
11.3. Ületunnitöö hüvitamise korraldus
11.3.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju
Muudatus mõjutab eelkõige tegevväelasi, kes on suunatud riigisisese lähetusega
teenistusülesandeid täitma teise struktuuriüksusesse ning teenistusülesandeid tuleb täita ka
riigipühadel või puhkepäevadel. Muudatuse tulemusena tekib neil õigus saada ületunnitöö eest
hüvitust rahas, mida seni kehtinud KVTS ei võimaldanud. Mõju on positiivne.
11.3.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Tegevväelased, Kaitsevägi.
11.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Näiteks 2017. aastal lähetati riigisiseselt kokku 1446 tegevväelast. Hinnanguliselt tekib
ületunni hüvitamise taotlusi 20%-l lähetustest. Muudatus ei mõjuta kõiki riigisisesele lähetusele
suunatud tegevväelasi, vaid tegevväelasi, kes teenistusülesande iseloomu ja keerukuse tõttu on
sunnitud täitma teenistusülesandeid ka töövälisel ajal.
11.3.1.3. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuse
korraldusele
Muudatus avaldab mõju Kaitseväe töökorraldusele, kuna ületunnitöö hüvitamise korralduses
nähakse ette täiendav meede. Hinnangut on keeruline anda, sest sõltub paljuski üksuse
töökorraldusest ja kokkulepetest, kas ületunnitöö eest antakse vaba aega või makstakse töötasu.
Juhul, kui viimast, avaldab see väikest mõju Kaitseväe palgafondile. Kui arvesse võtta aga
Kaitseväes kõik töötavad isikud, on mõju väheoluline, sest hüvitatav summa moodustab
palgafondis marginaalse osa. Tasu makstakse välja tegevväelasele palgapäeval koos palgaga,
mistõttu sellest raamatupidamisele täiendavat töökoormust ei lisandu.
11.4. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus
11.4.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju
Muudatus mõjutab kaitseväelasi.
11.4.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Kaitseväelased (tegevväelased, ajateenijad, reservis olevad isikud õppekogunemisel),
Kaitsevägi.
11.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Muudatusega on tagatud Kaitseväe distsipliin ning kaitseväelastele ohutu teenistuskeskkond.
Näiteks 2017. aastal kohaldati distsiplinaarkinnipidamist kahel korral, kuid ülema puudumise
tõttu jäi kohaldamata viiel korral. Arvestades distsiplinaarkinnipidamise vajaduse
esinemissagedust, võib muudatusega kaasnevat mõju hinnata väikeseks, Kaitseväe distsipliinile
üldiselt aga positiivseks.
11.4.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuse korraldusele
Muudatusega ei kaasne Kaitseväele täiendavat töökoormust. Distsiplinaarkinnipidamise
kohaldamise õiguse edasivolitamiseks tekib selge alus ning kord, mis fikseeritakse
distsiplinaarmäärustikus. Muudatuse mõju on positiivne, sest võimaldab paremini korraldada
järelevalvet kaitseväelaste üle. Kuna tõenäosus, et kedagi on vaja kinni pidada on senise
praktika kohaselt väike, on mõju Kaitseväe tegevusele üldises plaanis väike.
11.5. Asendusteenistus
11.5.1. Kaitseväe ja haiglate lisamine asendusteenistuja teenistuskohtadena
11.5.1.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju
Muudatusega laieneb asendusteenistujate jaoks teenistuskohtade valik nii geograafilises kui ka
riigikaitselise väljaõppe mõttes. Väljaõppe saamine erinevates valdkondades võimaldab
asendusteenistujaid laiapindses riigikaitses tõhusamalt rakendada.
11.5.1.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Asendusteenistujad, KRA, Kaitsevägi, haiglad.
54
11.5.1.3. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Muudatus avaldab mõju Kaitseväe üksustele ja haiglatele, kus asendusteenistujad oma
teenistuskohustust täidavad, KRAle kui organisatsioonile, kes korraldab asendusteenistujatega
seonduvat, ning isikutele, kes soovivad asendusteenistust läbida. 2016. aastal esitati
asendusteenistuse läbimiseks KRAle 106 ning 2017. aastal 112 taotlust. Asendusteenistujale
makstakse KVTS § 64 lg 1 alusel asendusteenistuse kestel igakuist toetust, mille suuruseks on
kehtestatud kuu töötasu alammäär (2019. aastal 540 eurot). Keskmine asendusteenistujate arv
aastas on 65, asendusteenistuskohti on aga rohkem. Seega on mõjutatud sihtrühm väike. Ka
mõju ulatuse ja avaldumise sageduse võib määratleda väikseks, kuna Kaitseväe üksused ja
haiglad ei loo asendusteenistujatele juurde uusi kohti, vaid võtavad nad tööle olemasolevatele
kohtadele ning igapäevane töö sisuliselt ei muutu. Sama kehtib asendusteenistuja kohta – tema
täidab oma teenistust seaduses ettenähtud tingimustel olenemata teenistuskoha füüsilisest
asukohast ja täpsest ametikohast. Asendusteenistusse astuda soovijaid mõjutab muudatus
positiivselt, kuna teenistuskohtade valik laieneb ning annab asendusteenistujatele
mitmekülgsemad võimalused teenistusülesandeid täita. Ka KRAd mõjutab muudatus samal
põhjusel positiivselt, kuna tekib võimalus asendusteenistujatele nii logistikat kui ka
ametikohtade sisu arvestades laiemaid võimalusi pakkuda. Kaitseväge ja haiglaid mõjutab
muudatus samuti pigem positiivselt, kuna neil on võimalik erinevatele haldus- ja abitöödele või
lihtsamat väljaõpet eeldavatele ametikohtadele teenistusse võtta asendusteenistujaid. Eelnevale
tuginedes ei kvalifitseeru kavandatava muudatuse mõju antud sihtrühmadele oluliseks.
11.5.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Asendusteenistujate riigikaitselise väljaõppe korraldamine Kaitseväes ja haiglates tagab
asendusteenistujate tõhusa rakendamise laiapindses riigikaitses ning loob eelduse
asendusteenistujate jätkusuutlikuks rakendamiseks ka pärast teenistuse lõppu.
11.5.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Kaitsevägi.
11.5.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatav muudatus mõjutab vahetult Kaitseväge organisatsioonina. Siiski on nii mõju ulatus
kui ka sagedus väike, kuna võrreldes ajateenijatega, keda kutsutakse kaitseväkke aastas u 3200,
ning töötajatega, kes Kaitseväe üksustes töötavad (u 120), on asendusteenistujate hulk väike.
Mõju organisatsioonile on aga positiivne, kuna Kaitseväe üksustes on mitmeid ametikohti, mis
ei lähe vastuollu asendusteenistuse põhimõttega ning kus asendusteenistujatel oleks võimalik
oma teenistus läbida. Asendusteenistujale maksab igakuist toetust KRA ning Kaitsevägi ei pea
selleks ise tööjõudu palkama. Eelnevale tuginedes ei kvalifitseeru kavandatava muudatuse mõju
antud sihtrühmale oluliseks.
11.5.1.3. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele
Muudatused mõjutavad KRA tegevust asendusteenistuse korraldamisel.
11.5.1.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
KRA, asendusteenistujad.
11.5.1.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Muudatusega lisatakse asendusteenistuskohtadena Kaitsevägi ja haiglad. Mõju ulatus ja
sagedus on väiksed, kuna sisuliselt muudatusega KRA töökorraldus ei muutu. Samuti ei muutu
protseduuriliselt midagi asendusteenistusse astuda soovivatele isikutele. Asendusteenistujate
teenistusse võtmine ning teenistusega seotud toimingud ei muutu, laieneb vaid teenistuskohtade
valik, kellega KRA-l on võimalik haldusleping sõlmida ning kuhu asendusteenistusse astuda
soovijatel on võimalik teenistusse asuda. Muudatusega kaasnev mõju on mõlemale sihtrühmale
positiivne, kuna annab mõlemale osapoolele võimaluse asendusteenistust sisuliselt
mitmekülgsemaks ning logistiliselt rohkematesse kohtadesse viia. Eelnevale tuginedes ei
kvalifitseeru kavandatava muudatuse mõju antud sihtrühmale oluliseks.
55
11.5.2. Asendusteenistusest tervislikel põhjustel puudumine
11.5.2.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju
Muudatus võimaldab ära hoida asendusteenistuja võimalust määratust varasemalt teenistusest
vabaneda ning seega seadusega ettenähtud kohustusest kõrvale hoida.
11.5.2.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Asendusteenistujad, KRA, asendusteenistuskohad.
11.5.2.3. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Muudatuse mõju ulatus ja sagedus kõikidele sihtrühmadele on väike. Aastas teenib
asendusteenistuses keskmiselt 65 meest, kellest vaid osal on probleeme tervislikel põhjustel
teenistusest puudumisega. Seega KRA ja arstliku komisjoni jaoks ei ole sihtrühm suur ning
sellest tulenevalt ei suurene oluliselt ka kummagi institutsiooni töökoormus.
Asendusteenistuskohti mõjutab muudatus positiivselt, kuna nemad on isiku teenistusse võtmise
praegu arvestanud 12-kuulise teenistusajaga ning muudatus aitab ära hoida juhtumeid, kus
asendusteenistujad püüvad tervislikele probleemidele viidates ettenähtust varem teenistusest
vabaneda. Eelnevale tuginedes ei kvalifitseeru kavandatava muudatuse mõju antud sihtrühmale
oluliseks.
11.5.3. Asendusteenistuse reservteenistus
11.5.3.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Kavandatava muudatuse rakendumisel on asendusteenistuse läbinuid sarnaselt ajateenistuse
läbinud isikutega võimalik väljaõpet kordama kutsuda asutuse juurde, kus asendusteenistus
läbiti.
11.5.3.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Asendusteenistuse läbinud, asendusteenistuskohad, KRA.
11.5.3.3. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Sihtrühmad on väikesed, kuna asendusteenistuse läbib aastas u 65 kaitseväekohustuslast.
Enamasti teenib ühes asutuses üks asendusteenistuja, kuna asutus peab asendusteenistujale 12
kuuks töö tagama ning üldjuhul ei ole neil võimalik rohkematele täistööajaga tööd anda. On ka
mõned suuremad asutused, kes on valmis võtma isegi kaks ja kolm asendusteenistujat ning
võimalusel on neisse ka rohkem teenistujaid määratud.
Kõige enam mõjutab muudatus asendusteenistujaid, kuna täna nende jaoks pärast teenistuse
lõppu kohustused riigi ees lõppevad, kuid muudatuse rakendumisel tekib ka neile sarnaselt
ajateenijatega kohustus õppustel osaleda, kui asutus, kelle juures väljaõpe saadi, neid kutsub.
Sellest tulenevalt võib mõju ulatuse hinnata keskmiseks. Samas mõju sageduse väikseks, kuna
igale õppusele kõiki teenistuse läbinuid ei kutsuta, pigem vastavalt vajadusele ning sellele,
milline väljaõpe teenistuses on saadud. Tegemist on isikutele kohustuse loomisega, ent kui
võrrelda seda kasuga laiapindsele riigikaitsele ning võrdsema situatsiooni loomisega
ajateenijatele ja asendusteenistujatele loodud tingimuste ja kohustusega, on muudatuse mõju
pigem positiivne.
Asendusteenistuskohtadele on muudatuse mõju samuti positiivne, kuna võimaldab õppustele
kutsuda ja kriisisituatsioonis rakendada täiendavat ressurssi, kellel on olemas väljaõpe just
nende asutuse spetsiifikat silmas pidades. Mõju ulatuse ja sageduse võib väikseks hinnata, kuna
asendusteenistujate sihtrühm on väike ning suurte lisajõudude haldamisega ei tule tegelema
hakata.
KRA-le kui organisatsioonile, kes asendusteenistujatega seonduvat haldab, võib mõju ulatuse
hinnata keskmiseks, kuna nemad hakkavad korraldama ka asendusteenistuse läbinute ja
56
asutuste, kes neid õppustele soovivad kutsuda, vahelist suhtlust; kandma asendusteenistuse
lõpetanuid kaitseväekohustuslaste registrisse jms. Samas mõju sagedus on väike, kuna
õppustega seonduvad tegevused ei ole igapäevased, vaid pigem ebaregulaarsed ning ka
sihtrühm on väike. Eelnevale tuginedes ei kvalifitseeru kavandatava muudatuse mõju antud
sihtrühmadele oluliseks.
11.6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud
kaitseväelase lähedastele
11.6.1. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatus aitab kaasa riigikaitse valdkonnas seatud eesmärgile hoida ja suurendada
kaitseväelaste teenistusmotivatsiooni. Kaitseväelased on teadlikud teenistusega seotud stressist
ja nendest kaasvõitlejatest, kellel on tekkinud tervisega probleeme. Nähes, et Kaitseväe
spetsialistid hoolitsevad ja nõustavad nii probleemidega heitlevaid kaitseväelasi kui ka nende
pereliikmeid, suureneb nende turvatunne ning veendumus, et kui nendega midagi juhtub, siis
nende pereliikmetega tegeldakse ja neile pakutakse abi.
11.6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Peamiseks sihtrühmaks on vigastatud või hukkunud kaitseväelaste pereliikmed. Kaudselt ka
teenistuskaaslased.
11.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatava muudatuse mõju võib hinnata keskmiselt oluliseks. Traumaatilisi sündmusi leiab
aset harva ning pereliikmed ei pruugi taolistest abistamise võimalustest üldse teadlikud olla.
Aga on oluline, et traagilise sündmuse puhul oleks võimalik pereliikmeid toetada.
Pereliikmetele pakutav toetus annab signaali ka kannatanud kaitseväelase kaasvõitlejatele, et
nendegi lähedasi ei jäeta abita kui midagi taolist peaks nendega juhtuma. See aga aitab säilitada
teenistusmotivatsiooni.
11.6.2. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju
Kehtiva korra kohaselt on Kaitseväe võimalused piiratud aitamaks traumaatilistes sündmustes
osalenud kaitseväelaste pereliikmeid. Nagu eelpool osutatud, on pereliikmed väga ulatuslikult
teenistusse integreeritud. Seega on vaja ka mitteteenistuslike traumaatiliste sündmuste puhul
pakkuda pereliikmetele psühholoogilist abi. Vastasel korral võib kahjustuda pereliikmete
taastumisprotsess, kannatada kaitseväeteenistuse avalik kuvand ning langeda traumaatilises
sündmuses osalenud kaitseväelase kaasvõitlejate teenistusmoraal. Sotsiaalse mõju peamise
avaldumisvormina tuleb seega näha traumaatilise sündmusega seotud perekonna paremat
toimetulekut olukorraga ning kiiremat kohanemist muutustega.
11.6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Peamiseks sihtrühmaks on vigastatud või hukkunud kaitseväelaste pereliikmed. Kaudselt saab
lugeda sihtrühmaks ka vigastatud või hukkunud kaitseväelaste kaasvõitlejaid ning abi andvaid
psühholooge.
11.6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatava muudatuse mõju võib hinnata pereliikmete jaoks keskmiseks, sest perekonna
senist toimimist märkimisväärselt muutnud traumaatiline sündmus on aset leidnud, perekond
on hakanud selle sündmusega kohanema ning vastavalt kavandatavale muudatusele aitavad
spetsialistid sellele kohanemisele kaasa.
Mõju sagedust võib hinnata pereliikmete jaoks keskmiseks, sest enamasti ei kesta taoline
abistamisprotsess üle kahe-kolme kuu ning kohtumised psühholoogiga ei leia aset igapäevaselt.
Kuna hinnanguliselt läheb kavandataval viisil abi vaja ühel perel kord aastas, siis tuleb hinnata
sihtrühma suurust väikeseks.
57
Ebasoovitavaid mõjusid kavandataval muudatusel ei ole, sest muudatus ise on suunatud
ebasoovitavate mõjude vältimisele või minimeerimisele.
11.7. Missioonijärgne tervisekontroll
11.7.1. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatus aitab kaasa vaimse tervise häirete kiiremale tuvastamisele ning võimaldab seega
kiiremat ja tõhusamat sekkumist, mis omakorda tähendab kaitseväelaste terviseseisundi
paranemist, väiksemat teenistusest väljalangemist ja suuremat teenistusmotivatsiooni.
11.7.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Kavandatava muudatuse sihtgrupp on rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenud
kaitseväelased.
11.7.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Täiendav tervisekontroll ei mõjuta sihtgruppi otseselt, kuid võimaldab diagnoosida võimalikke
vaimse tervise häireid senisest kiiremini, mis omakorda võimaldab määrata sekkuva ravi või
psühholoogilise nõustamise senisest õigeaegsemalt ning seega ennetab vaimse tervise häirete
sümptomite kumuleerumist. Seetõttu tuleb lugeda muudatuse mõju olulisust keskmiseks.
11.7.2. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju
Muudatusega kaasneva sotsiaalse mõjuna tuleb eelkõige näha pikaajaliselt diagnoosimata
vaimse tervise häiretest tulenevate kahjude vähenemist. Kiirem probleemide tuvastamine ja
sekkumine aga tähendab omakorda väiksemaid negatiivsemaid mõjusid kaitseväelaste
pereliikmetele.
11.7.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Otseselt on kavandatava muudatuse sihtgrupp rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenud
kaitseväelased. Kaudselt mõjutab muudatus ka nende pereliikmeid, kaasvõitlejaid,
tervisekontrolli läbi viivaid psühhiaatreid, psühholooge ja muid tervishoiuspetsialiste.
11.7.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Mõju ulatust tuleb lugeda keskmiseks, sest kavandatav muudatus ei muuda sihtrühma senist
toimimist märkimisväärselt. Samas aga võimaldab kavandatav muudatus ennetada sihtrühmas
olulisi võimalikke terviseprobleeme.
Mõju avaldumise sagedust tuleb lugeda keskmiseks, sest potentsiaalselt tuvastatavate
terviseprobleemidega tuleb tegeleda, kuid ravi toimub piiratud aja jooksul ning vaid nende
missioonilt naasnud kaitseväelaste jaoks, kelle puhul on tuvastatud vaimse tervise häirete
sümptome.
Kuna oletatavalt võib täiendavat nõustamist või ravi vajada aastas kuni kümme kaitseväelast,
siis tuleb sihtrühma suurust pidada väikeseks.
Muudatus avaldab kaudset mõju ka kõikidele kaitseväelastele, sest suurendab teadlikkust
vaimse tervise probleemidest ning annab senisest paremaid andmeid kaitseväelaste vaimse
tervise seisundi kohta. Suurem teadlikkus ja parem ülevaade olukorrast võimaldab
õigeaegsemalt sekkuda ning tagada parema vaimse tervise seisundi lõpptulemuse kogu
Kaitseväes.
11.8. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine
11.8.1. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele.
11.8.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Tähtajalise teenistussuhtega tegevväelased, Kaitseväe ja Kaitseliidu palgaarvestuse spetsialistid
ja personalitöötajad.
58
11.8.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Sihtrühmadele väheneb administratiivne ja bürokraatlik koormus ning teenistussuhte jätkumine
on ühetaoline kõigi kolme töö-/teenistusliigi lõikes.
11.9. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise
üle väljaspool kaitseväeteenistust
11.9.1. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju välissuhetele puudub, sest reguleeritakse riigisisest tegevust.
Kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule, sest väheneb risk kaitseväelase vormiriietuse ja
eraldusmärkide kasutamisele pahatahtlike isikute poolt eesmärgiga külvata segadust või
diskrediteerida Kaitseväge ja Eesti riiki, sh eriti kriisiolukorras (nt kui on välja kuulutatud
kõrgendatud kaitsevalmidus või sõjaseisukord).
11.9.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
1) Tegevväelased, kes saaksid selge sõnumi teenistusvormi teenistusvälise kasutamise ning
müügi keelu kohta.
2) Kaitseväeteenistusvälised isikutel, kellele on lubatud väljastada kaitseväelase vormiriietus ja
eraldusmärgid, kes kannavad vormiriietust mitte lubatud kohas või ajal (nt kalapüügil), tekib
SP põhjendatud kontrolli puhul kohustus tõendada oma isikut ning kaitseväelase vormiriietuse
ja eraldusmärkide kandmise õigust. Sellest sihtrühmast suurima osa moodustavad Kaitseliidu
tegevliikmed, kellel on õigus kanda kaitseväelase vormiriietust vastavalt Kaitseväe juhataja
kehtestatud eraldusmärkide ja vormiriietuse kandmise korrale ning Kaitseliidus kehtestatud
asjakohastele kordadele.
3) Eestis tegutsevad ettevõtjad, kellele tekib õiguslik piirang käidelda laiemas mõttes (toota,
müüa, vahendada jmt) kaitseväelase vormiriietust ja sellega sarnast riietust. Selle keelu
eiramisel on ette nähtud üldjuhul rahatrahv ning teatud juhtudel rahaline karistus (juhtudel, mis
on otseselt riigi julgeoleku mõjutamisega seotud). Sellesse sihtrühma kuuluvad kanga tootjad
ja edasimüüjad, õmblusettevõtjad ning ka erinevad vormiriietusega sarnast riietust kasutavad
organisatsioonid (nt airsoft-klubid). Keeld ei laiene riietusele, mis ei sarnane kaitseväelase
vormiriietusega. See tähendab, et endiselt saab käidelda teistsuguse mustri ja värvidega kangast
ning kaitseväelase vormiriietusest selgesti eristatavat riietust ja kangast.
4) Riigis viibivad isikud laiemalt – Eesti elanikud ja Eestis viibivad välismaalased. Iga isik, kes
kannab kaitseväelase vormiriietust või sellega sarnast riietust tohib seda teha ainult seaduses
lubatud alustel. Nii igapäevaselt kui ka kriisi ning sõja olukorras viibib riigis isikuid, kes ei
esinda Kaitseväge, kuid kaitseväelase vormiriietuse kandmisega tahavad olla sellisena tajutud.
Need isikud ei pruugi olla ka Eesti kodanikud. Rikkumiste korral, mis on riigi julgeoleku
mõjutamisega seotud, nähakse ette rahaline karistus või vangistus vastavalt rikkumise
eesmärgile ja mõjule.
5) Kaitsevägi (SP) saab õiguse teenistusvormi kandmise õiguse tuvastamise eesmärgil vajaduse
korral kaitseväeteenistusväliseid isikuid kinni pidada kuni politsei saabumiseni, rakendada
turvakontrolli, vallasasja läbi vaadata, valdusesse siseneda ja see läbi vaadata, võtta vallasasi
hoiule. Järelevalve tõhustamine on üks julgeolekuriski vähendamise meede.
11.9.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Kaitseväeteenistusvälised isikud, kellel on kaitseväelase riidevarustuse väljastamine ja
kandmine lubatud teenistuse, tööülesannete või pedagoogilise väljaõppe läbiviimiseks, ei
kasuta väljastatud riigivara muul ajal ega eesmärgil (nt kalal või jahil käimiseks). Negatiivset
mõju isikute igapäevaelule ei kaasne.
Ettevõtjad on kehtestatud piirangutest teadlikud ning ei tooda ega müü kaitseväe vormiriietust
ega sellega sarnast riietust. Selline õigus on ainult hankelepingu partneril ja muudel seaduslikel
alustel. Piirang puudutab ainult kaitseväelase vormiriietust, mida toodab ja tarnib
59
lepingupartner. Kõiksugu mittesarnanevaid jahi-, kala- ja tänavariideid on ettevõtjatel endiselt
võimalik vabalt toota, müüa ja vahendada. Seega ei kaasne ettevõtjate tegevusele negatiivset
mõju.
Isikud, kes on endale siiski mingil moel soetanud kaitseväelase vormiriietuse, ei tohi seda
kanda. Kaitseväelase vormiriietus kuulub Kaitseväele ja selle ebaseadusliku kandmisega
rikutakse seadust. Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide ebaseadusliku kandmise eest
võib isikut karistada KarSi § 277 või muul alusel ning süüteo toimepanemise vahetuks objektiks
või vahendiks olnud ese konfiskeeritakse vastavalt KarSi §-s 83 sätestatule. Vormiriietuse kui
kaitseväelase ametiriietuse ebaseaduslik kandmine on keelatud. Isikul on piisav võimalus
endale teistsuguseid, kaitseväelase vormiriietusest selgesti eristatavaid rõivaid soetada ja kanda.
Isikul ei saa olla õiguslikku ootust, et ta võib kaitseväelase vormiriietust kanda ka muul juhul
kui kaitseväeteenistuses olles või täites Kaitseliidu ülesandeid, mis on seotud sõjaväelise
väljaõppega.
11.10. Tegevteenistuses teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest
vabastamine
11.10.1. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatus aitab kaasa riigikaitse valdkonnas seatud eesmärgile suurendada tegevväelaste arvu.
Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õpingute katkestamise järel, kuid tegevteenistuses
jätkamisel õppekulude hüvitamise nõude kaotamine hoiab ära tegevväelaste asjatut lahkumist
Kaitseväest. Arvesse võttes kadettide arvu, keda see muudatus mõjutab, on muudatuse mõju
ulatus ja sagedus väike ning sihtrühmadele positiivse mõjuga.
11.10.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Riigikaitselise rakenduskõrgkooli kadetid, tegevväelased, Kaitsevägi.
11.10.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Näiteks 2018. aasta esimeses kvartalis eksmatrikuleeriti kolm kadetti, kogu 2017. aasta jooksul
15 ja 2016. aastal 31 kadetti. Kaitseväe andmetel on aastas umbes kümme kadetti, kes pärast
õppekava mittetäitmise tõttu eksmatrikuleerimist soovivad siiski tegevteenistuses jätkata teisel
ametikohal, näiteks sõdurina või allohvitserina. Arvestades tegevväelaste juurdekasvu tagamise
keerukust, on oluline need kümme tegevteenistusest huvitatud isikut Kaitseväe jaoks alles
hoida. Kaudselt mõjutab muudatus kõiki praegusi tegevväelasi (sõdurid 1. jalaväebrigaadis),
kes mingil praegu mõtlevad astuda riigikaitselisse rakenduskõrgkooli ning teavad, et kui nad
õpingutega toime ei tule, siis nad saavad siiski jätkata tegevteenistuses ilma, et peaksid
katkestatud õpingute õppekulud Kaitseväele hüvitama. Muudatusega kaasneb positiivne mõju
tegevteenistuses olevate isikute motivatsioonile tegevteenistuses jätkata, sest nad näevad, et
Kaitsevägi on nendest huvitatud.
Soodsat mõju avaldab muudatus praegustele kadettidele, kes on pärast mõningast õppimist
hinnanud oma võimeid ja mõistnud, et ohvitseriks õppimine pole siiski nende kutsumus, ning
soovivad naasta endisele ametikohale. Nende kadettide jaoks suureneb kindlustunne, et neil on
võimalus jätkata Kaitseväes näiteks sõduri või allohvitserina ning nad ei pea katkestatud
õpingute õppekulusid Kaitseväele hüvitama.
Kokkuvõttes on muudatuse mõjud väheolulised, kuna mõjutatud sihtrühma suurus on väike
(umbes kümme isikut aastas), mõju avaldumise sagedus on madal ning soovimatud mõjud
puuduvad. Muudatus avaldab soodsat mõju Kaitseväe sisemisele töökorraldusele, sest jäävad
ära tarbetud tegevteenistusest vabastamise ja seejärel uuesti tegevteenistusse võtmise
toimingud, sh näiteks puhkusepäevade arvestus, lõpparvete arvestus ja maksmine jms.
60
11.11. Tegevteenistusse võtmise õigusega ülemale kadeti teenistusest vabastamise
kaalutlusõiguse andmine
11.11.1. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatus aitab kaasa riigikaitse valdkonnas seatud eesmärgile suurendada tegevväelaste arvu
ja on seega positiivse mõjuga. Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õpingute katkestamise järel
tegevteenistuses jätkamiseks teisel ametikohal võimaluse loomine hoiab ära tegevväelaste
asjatut lahkumist Kaitseväest.
11.11.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Riigikaitselise rakenduskõrgkooli kadetid, tegevväelased, Kaitsevägi.
11.11.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Näiteks 2018. aasta esimeses kvartalis eksmatrikuleeriti kolm kadetti, 2017. aastal kokku15
kadetti ja 2016. aastal 31 kadetti. Kaitseväe andmetel on aastas umbes kümme kadetti, kes
pärast eksmatrikuleerimist õppekava mittetäitmisel soovivad siiski tegevteenistuses jätkata
teisel ametikohal, näiteks sõdurina või allohvitserina. Arvestades tegevväelaste juurdekasvu
tagamise keerukust, on oluline need kümme tegevteenistusest huvitatud isikut Kaitseväe jaoks
alles hoida. Kaudselt mõjutab muudatus kõiki neid praegusi tegevväelasi (sõdurid
1. jalaväebrigaadis), kes mingil praegu mõtlevad astuda riigikaitselisse rakenduskõrgkooli ning
teavad, et kui nad õpingutega toime ei tule, siis nad saavad siiski jätkata tegevteenistuses
vahepeal tegevteenistust katkestamata.
Soodsat mõju avaldab muudatus praegustele kadettidele, kes on pärast mõningast õppimist
hinnanud oma võimeid ning mõistnud, et ohvitseriks õppimine pole siiski nende kutsumus, ning
soovivad naasta endisele ametikohale, sest nende jaoks suureneb kindlustunne, et neil on
võimalus jätkata Kaitseväes näiteks sõduri või allohvitserina.
Kokkuvõttes on muudatuse mõjud väheolulised, kuna mõjutatud sihtrühma suurus on väike
(umbes kümme isikut aastas), mõju avaldumise sagedus on madal ning soovimatud mõjud
puuduvad. Muudatus avaldab soodsat mõju Kaitseväe sisemisele töökorraldusele, sest jäävad
ära tarbetud tegevteenistusest vabastamise ja seejärel uuesti tegevteenistusse võtmise
toimingud, sh näiteks puhkusepäevade arvestus, lõpparvete arvestus ja maksmine jms.
11.12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine
Kavandatavate muudatuste regulatiivsete lahendustena on välja pakutud kolm alternatiivi,
millega kaasnevaid mõjusid on eespool juba kirjeldatud (vt p 10). Alljärgnevalt on mõjusid
kirjeldatud sihtrühmade lõikes.
11.12.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju
Sotsiaalse mõju avaldumisel on sihtrühmadeks:
1) kaitseväekohustuslased ja kaitseväekohustust võtta soovivad isikud, kes peavad läbima
KVTSis ettenähtud tervisekontrolli. Kodanike üldisteks ootusteks on, et nende õigused
ja kohustused oleksid ka seoses kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega tasakaalus. See
tähendab, et kohustuslik tervisekontroll peab tagama kaitseväeteenistusse asuvate
isikute tervise suhtes maksimaalse kaitse ning selle läbimine peab olema korraldatud
kodanike seisukohast mõistlikult ja võimalikult väikese ajakuluga. Seega on antud
sihtrühma jaoks tõenäoliselt eelistatud alternatiivid, mille puhul viiakse ettenähtud
tervisekontroll läbi ühes kohas (perearstide või KRA poolt) ning vähemalt osaliselt
toimub see varasemate terviseandmete põhjal ehk isikut kohale kutsumata.
Terviseandmete kaitse peab olema tagatud eeskätt nende turvalise ja eesmärgipärase
kasutamisega, kuid kehtiva regulatsiooni puhul on isikuandmete kaitse toonud
kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel kodanike jaoks kaasa hoopis liigsed kohustused.
Sealjuures ei ole tervisekontrolli peamine eesmärk ehk kodanike tervise kaitse
61
käesoleval ajal maksimaalselt tagatud, kuna vaid osalise andmetele juurdepääsu tõttu
võivad kaitseväeteenistusse sattuda ka isikud, kelle terviseseisund võib teenistuse
käigus ohtu seada nii nende endi kui ka teiste isikute elu ja tervise. Muudatustega
soovitakse kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli läbimist
kodanike jaoks lihtsustada, mistõttu on antud sihtrühma suhtes tegemist olulise ning
ühtlasi positiivset mõju omavate muudatustega. Mõju ulatus sõltub oluliselt sellest,
millise lahenduse alusel tagatakse KVTSis sätestatud tervisekontrolli tegemisel
juurdepääs isikute terviseandmetele;
2) KVTSis ette nähtud tervisekontrolli tegevad arstid ja kaasatavad tervishoiuteenuse
osutajad. Seoses kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega tuleb igal aastal hinnata u
13 000 kutsealuse terviseseisundit, kuid kõigile neile täismahus tervisekontrolli
tegemine on märkimisväärne lisakoormus kogu tervishoiusüsteemile. Arvestades
arstide vähesust, on muudatuste eesmärk tagada senisest tõhusam ressursikasutus ning
vähendada arstide töökoormust. Kõige enam toetab selle eesmärgi saavutamist eelpool
kirjeldatud alternatiiv, mille kohaselt jätkatakse tervisekontrolli läbiviimist ka edaspidi
Kaitseministeeriumi valitsemisalas, kuid mitmest eriarstist koosnevate arstlike
komisjonide asemel antakse KVTSis sätestatud otsustusõigus kindlaksmääratud
ekspertarstidele ning lisaks tagatakse nendele juurdepääs kaitseväekohustuslaste ja
kaitseväekohustust võtta soovivate isikute andmetele TISis. See võimaldaks loobuda
perearsti tervisetõendite väljastamisest ning ka teiste tervishoiuteenuse osutajate
kaasamine toimuks ainult vajaduse korral. TISi andmetele juurdepääs võimaldaks
ühtlasi vältida dubleerivate terviseuuringute tegemist ning viia tervisekontrolli käigus
ettenähtud arstlik läbivaatus ja terviseuuringud läbi ainult nendele isikutele, kes TISi
andmete põhjal võiksid potentsiaalselt kaitseväeteenistusse asuda. Teised väljapakutud
alternatiivsed lahendused toovad arstide ja kogu tervishoiusüsteemi jaoks paratamatult
kaasa märkimisväärse töökoormuse, kuna teatud kutsealuste TISi andmetele
juurdepääsu puudumise tõttu on nii perearstid kui ka teised tervishoiuteenuse osutajad
jätkuvalt kohustatud väljastama lisadokumente nende terviseseisundi ning tehtud
terviseuuringute tulemuste kohta. Kõige ebasobivamaks võib perearstide suhtes pidada
lahendust, kus seoses kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate
isikute terviseseisundi kaitseväeteenistuses ettenähtud tervisenõuetele vastavuse
hindamisega kaasneb perearstidele ühtlasi kohustus iseseisva haldusorganina tegutseda.
11.12.2. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Riigikaitse eesmärkide saavutamiseks vajaliku inimressursi olemasolu kindlustamisel on väga
tähtis, et KVTSis sätestatud tervisekontrolli tegemine oleks korraldatud võimalikult tõhusalt
ning tervise tõttu kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest kõrvalehoidmine oleks maksimaalselt
välistatud. Olenemata sellest, kas kutsealuste terviseseisundi hindamisega tegelevad perearstid
või kindlaksmääratud ekspertarstid, peab KRA-l olema võimalus teha
kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks pidevat järelevalvet tervisekontrolli
läbiviimise ning selle käigus tehtud otsuste põhjendatuse üle.
11.12.3. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele
Muudatused avaldavad olulist mõju KRA töökorraldusele seoses kaitseväekohustuslaste ja
kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamisega. Kuna arstlike
komisjonide kui iseseisvate haldusorganite tegevus on kavas igal juhul lõpetada, siis vajab
otsustamist nende funktsioonide täitmise edasine korraldus. Sõltuvalt erinevate väljapakutud
alternatiivide rakendamisest võib KRA töökorraldus muutuda senisest märkimisväärselt
tõhusamaks või tuua kaasa hoopis täiendava töökoormuse, kuna senisest suuremas mahus tuleb
hakata läbi viima koolitus- ja järelevalvetegevust ning kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega
62
seotud eesmärkide saavutamine muutub keerulisemaks, kuna nõrgeneb kontroll kohustusliku
tervisekontrolli tegemise üle. Tõenäoliselt on otstarbekas korraldada KVTSis sätestatud
ülesannete täitmist ka edaspidi Kaitseministeeriumi valitsemisalas, kuid töökorralduse
tõhustamisel saavutatav tulemus sõltub eeskätt sellest, kuidas korraldatakse
kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud juurdepääs TISi andmetele.
Kaitseväe töökorraldust mõjutavad kavandatavad muudatused tõenäoliselt ainult seoses sellega,
et seni Kaitseväe arstliku komisjoni tegevuses osalenud arstide puhul vajab lahendamist nende
edasine töö- või teenistussuhe Kaitseväega ning samuti tuleb haldusmenetluse läbiviimine
korraldada Kaitseväe siseselt.
Lisaks Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele mõjutab kavandatavate muudatuste
elluviimine ka Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) tööd. Juhul, kui KRA-l ja
Kaitseväel puudub KVTSis sätestatud ülesannete täitmiseks ka edaspidi juurdepääs kõikide
kaitseväekohustuslaste TISi andmetele, tuleb välja töötada eraldi lahendus nende kohta vajalike
terviseandmete edastamiseks tervishoiuteenuse osutajate kaudu ning see peab toimima
väljaspool TISi. Andmetele juurdepääsu võimaldamise korral puudub vajadus mahukate
arendustööde tegemiseks, kuna muudatus puudutaks ainult nõusoleku tingimust ja ülejäänud
osas jääks toimima seni kehtinud lahendus (piiratud andmekoosseisu väljastamine päringu
alusel).
11.13. Vaidemenetluse lihtsustamine
Kavandatava muudatuse tulemusena antakse vaidekomisjonile õigus teha vaidlustatud otsuse
asemel uus, sisuline otsus.
11.13.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Muudatus avaldab mõju kodanikele, kes soovivad oma õiguste kaitseks vaidlustada KVTSis
sätestatud ülesannete täitmisel tehtud arstliku otsuse. Igal aastal teevad KRA ja Kaitseväe
arstlikud komisjonid kokku umbes 15 000 otsust, millest vaidlustatakse keskmiselt 100 otsust
aastas. Seega on mõjutatud sihtrühma suurus tervikuna väga väike ning sealjuures avaldub
reaalne mõju ainult nendel juhtudel, kui esitatud vaie ka rahuldatakse. 2017. aastal esitatud
vaietest rahuldas vaidekomisjon 30% (28 otsust). Vaidekomisjoni õigus teha vaieldavas asjas
kohe lõplik otsus vähendab otsuse vaidlustanud isikute halduskoormust ning tagab tõhusama ja
kiirema vaidemenetluse. Mõju avaldamise sagedus on väike, sest KVTSis sätestatud
terviseseisundi hindamine või ka muude terviseseisundiga seotud otsuste tegemine toimub vaid
enne kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele asumist ja perioodiliselt tegevteenistuses olles,
seega inimese eluea jooksul harva. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, tegemist
on pigem positiivsete mõjudega, mis muudavad terviseseisundi lõpliku hindamise ajaliselt
kiiremaks ja tõhusamaks.
11.13.2. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele
Muudatus avaldab mõju KRA ja Kaitseväe (arstlike komisjonide) töökorraldusele seoses
KVTSis sätestatud ülesannete täitmisega, kuna vaidekomisjoni rahuldatud vaiete puhul ei ole
enam lähteorganil vaja uut otsust teha. 2017. aastal rahuldas vaidekomisjon kokku 28 otsust
ning nende kohta tuli vaidlustatud otsuse teinud arstlikul komisjonil teha uus otsus. Rahuldatud
otsuste osakaal kõikide arstlike komisjonide tehtud otsuste suhtes on väga väike, mistõttu olulist
mõju muudatusega KRA või Kaitseväe seisukohast ei kaasne. Ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk puudub, tegemist on pigem positiivsete mõjudega ning lõpliku otsuse tegemine
muutub ajaliselt kiiremaks ja tõhusamaks.
63
11.14. Arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamine
11.14.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju
Kirjeldatud muudatused vähendavad kaitseväeteenistuskohustust omavate arsti ja õe eriala
üliõpilaste jaoks ajateenistusse kutsumisest vabastamisega seotud bürokraatiat ning tagavad
seaduses sätestatud erisuse eesmärgipärasema rakendamise. Mõjutatud sihtrühmaks on
kaitseväeteenistuskohustust omavad arsti ja õe eriala üliõpilased ning tervishoiutöötajad, kelle
jaoks võimaldavad muudatused seaduses ettenähtud erisust eesmärgipäraselt kasutada kogu
õpinguperioodi jooksul ning pärast õpingute lõpetamist kindlustada neile erialase rakenduse ka
Kaitseväe reservis. Näiteks 2017. aastal tegi KRA 43 isiku suhtes otsuse ajateenistusse
kutsumata jätmiseks seoses kõrghariduse omandamisega arsti või õe erialal (KVTS § 38 lg 1 p
6) ning 25 isiku suhtes otsuse ajateenistusse asumisest vabastamiseks seoses tervishoiutöötajate
riiklikku registrisse kandmise, arsti või õena tööle asumise ja Kaitseväe nõuetele vastava
väljaõppe läbimisega (KVTS § 39 lg 1 p 6). Seega on sihtrühma suurus ning mõju avaldumise
sagedus väikesed, kuna kokkupuude muudatuste tagajärgedega on ühekordne. Mõju olulisust
võib seega pidada väikeseks, kuna muudatustega ei ole tarvis kohaneda ning ebasoovitavaid
mõjusid ei kaasne.
11.14.2. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Kaitseväe reservüksuste koosseisus meditsiinilise toetuse tagamiseks kindlustatakse vajaliku
personali olemasolu ja aidatakse kaasa kogu riigi tervishoiusüsteemi terviklikule toimimisele
kriisi- või sõjaolukorras. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on Kaitsevägi. Muudatused
aitavad kaasa riigikaitse eesmärkide saavutamisele, kuna seaduses ettenähtud erisust
rakendatakse arstide ja õdede suhtes senisest eesmärgipärasemalt. Kõikidele isikutele, kes
omavad kaitseväeteenistuskohustust ning asuvad kõrgharidust omandama arsti või õe erialal,
tagatakse erialast lähtuv riigikaitseline ettevalmistus ning vabastus ajateenistusse kutsumisest,
kuna see ei ole nende puhul otstarbekas. Kaitseväe jaoks suureneb isikute reserv, keda saab
vajaliku meditsiinilise toetuse tagamiseks rakendada nii reservüksuste koosseisus kui ka
tsiviiltervishoiusüsteemis. Olulisi muutusi Kaitseväe jaoks ei kaasne, kuna ka kehtiva seaduse
alusel on arsti ja õe eriala üliõpilased ajateenistuse läbimisest vabastatud. Alates erisuse
kehtestamisest 2013. aastal on esinenud vaid üks juhtum, kui ajateenistuse ajal selgus isiku
vastuvõtt hariduse omandamiseks arsti erialal ning sellega seoses tekkis vajadus tema
ajateenistusest vabastamiseks. Seega on mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus ja selle
avaldumise sagedus väikesed ning ebasoovitavaid mõjusid Kaitseväe jaoks ei kaasne.
11.14.3. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele
Muudatused mõjutavad KRA tegevust kaitseväeteenistuskohustuse täitmise korraldamisel.
Muudatustega täpsustatakse kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel arstide ja õdede suhtes
kehtestatud erisuse rakendamise tingimusi: ajateenistusse kutsumata jätmise ja ajateenistusse
asumisest vabastamise alused muutuvad senisest selgemaks ning vähendatakse kutsealuste
kohustusi seoses nende taotlemisega. KRA töökorraldus oluliselt ei muutu, kuna muudatused
puudutavad vaid väikest osa kutsealustest ning üldjoontes säilib senine tööprotsess. Seega võib
mõjutatud sihtrühma suurust, mõju ulatust ja avaldumise sagedust pidada väikeseks ning
ebasoovitavaid mõjusid KRA jaoks ei kaasne.
11.15. Reservväelaste arstlik läbivaatus
11.15.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju
Muudatus võimaldab õppekogunemistele kutsutud reservväelastel vältida põhjendamatuid
toiminguid formeerimisprotsessi läbiviimisel. Sellegipoolest säilitatakse vajalik kindlustunne,
et kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel on tagatud nende õigus tervise kaitsele. Muudatusest
mõjutatud sihtrühmaks on õppekogunemistel osalevad reservväelased. Muudatus võimaldab
tõhustada õppekogunemisele kutsutud reservväelastele arstliku läbivaatuse tegemist. Pikema
64
etteteatamise korral on isikul enne õppekogunemise toimumist piisavalt aega teada anda oma
terviseseisundi muutumisest ning läbida arstlik komisjon tervisenõuetele vastavuse
hindamiseks, kuid lisaõppekogunemise või mobilisatsiooni korral see võimalus puudub. Samuti
võib ootamatu terviseprobleem ilmneda vahetult enne õppekogunemise toimumist ning sellisel
juhul tuleb otsus õppekogunemisel osalemise kohta langetada kohapeal. Kohustusliku arstliku
läbivaatuse tegemine kõikidele reservväelastele tähendab olulist ajakulu õppekogunemise
läbiviimisel, mille tõttu on formeerimisprotsess põhjendamatult aeglane ka nende isikute jaoks,
kellel kaebused oma terviseseisundi suhtes puuduvad. Muudatuse eesmärk on näha
tervisekontrolli tegemine ette vastavalt vajadusele. See tähendab, et arstlik läbivaatus tehakse
terviseprobleemide olemasolu või kahtluse ning vajaduse korral võib selle ette näha kõikidele
reservväelastele, arvestades formeeritavate üksuste koosseisu ning etteteatamisaega
õppekogunemisele kutsumisel. 2017. aastal osales õppekogunemistel alla 3000 reservväelase,
kuid seoses suurõppuse „Siil 2018“ läbiviimisega on 2018. aastal õppekogunemistel osalevate
reservväelaste arvuks planeeritud kuni 7920. Seega on sihtrühma suurus tervikuna väike, kuna
mõjutatud isikute arv moodustab alla 5% elanikkonnast. Mõju avaldumise sagedus on samuti
väike, kuna kokkupuude muudatuse tagajärgedega on harv ning puudub vajadus muudatusega
kohanemiseks. Ka ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on vähene, kuna õppekogunemisel
osalevatele reservväelastele on vajaduse korral arstliku läbivaatuse võimalus jätkuvalt tagatud.
Arstlikul läbivaatusel kohapeal kasutada olevad diagnostikavõimalused on ka edaspidi piiratud,
kuid senisega võrreldes jääb arstile rohkem aega ja võimalust tutvuda isiku terviseseisundi,
olemasolevate andmete ja esinevate kaebustega.
11.15.2. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele
Muudatus avaldab mõju Kaitseväe korraldatavate õppekogunemiste läbiviimisele ning arstliku
läbivaatuse tegemiseks kaasatavate tervishoiutöötajate töökoormusele. Muudatusega
tõhustatakse õppekogunemisele kutsutud reservväelastele arstliku läbivaatuse tegemise
korraldust ning kiirendatakse formeerimisprotsessi läbiviimist. Lisaks ajalisele kriteeriumile
kasutatakse arstliku läbivaatuse tegemiseks vajalikke ressursse senisest otstarbekamalt, kuna
arstil on rohkem aega tutvuda nende isikute terviseseisundi ja olemasolevate terviseandmetega,
kelle puhul vajab terviseprobleemi olemasolu või raskusaste kohapeal kindlakstegemist. Kuna
diagnostikavõimalused on kohapeal äärmiselt piiratud, siis on olulise tähtsusega varasemate
terviseandmete kättesaadavus. Ebasoovitava riskina ei saa täielikult välistada võimalust, et
andmete puudulikkuse tõttu vabastatakse õppekogunemisel osalemisest isikud, kellel tegelik
terviseprobleem puudub, või ka vastupidi, kuid võrreldes senise suhteliselt pinnapealse arstliku
läbivaatuse tegemisega peaks see risk siiski vähenema. Mõjutatud sihtrühma suurust, mõju
ulatust ja selle avaldumise sagedust võib pidada väikeseks.
11.16. Kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine
11.16.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju
Muudatus võimaldab korrastada tööohutusalast tegevust Kaitseväes ning muuta see senisest
eesmärgipärasemaks. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on kaitseväelased, kes teenistuses
olles puutuvad kokku erinevate ohuteguritega. Tulenevalt sõjaväelise väljaõppe iseloomust on
Kaitseväes tööõnnetuste arv kõrgem kui teistes valdkondades, kuid 91% nendest moodustavad
kerged vigastused, mille puhul ei ole oluliselt võimalik ennetavaid meetmeid rakendada. Alates
01.01.2019 jõustunud TTOSi muudatuste alusel on Kaitseväes võimalik kehtestada kord, mille
alusel analüüsitakse kaitseväelastega juhtunud kergeid tööõnnetusi kogumina teatud perioodi
jooksul ning vastavalt sellele töötatakse välja ettepanekud täiendavate meetmete rakendamiseks
töökeskkonna ohutuse tagamisel. Lisaks vajab Kaitseväe sees selgemat reguleerimist, millistes
olukordades tekkinud tervisekahjustusi käsitletakse nii ajateenijate kui ka tegevväelaste puhul
tööõnnetustena ja milliseid mitte. Muudatus avaldab sihtrühmale siiski vaid kaudset mõju, kuna
65
teenistuse ajal vigastada saamisel kaitseväelaste jaoks ettenähtud tagatised ei muutu.
Ajateenijate puhul ajutise töövõimetuse käsitlemist puudutav muudatus sihtrühma jaoks samuti
otsest mõju ei avalda. Sihtrühma suurus on väike (alla 5% Eesti elanikkonnast) ning mõju
avaldumise sagedus on samuti väike, kuna kokkupuude muudatuse tagajärgedega on harv.
Mõju olulisust võib seega pidada väikeseks, kuna muudatusega ei ole tarvis kohaneda ning
ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
11.16.2. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele
Muudatus vähendab Kaitseväe administratiivkoormust seoses kergete tööõnnetuste uurimisega
ning täpsustab TTOSis sätestatud nõuete kohaldamist ajateenijate puhul. Muudatusest
mõjutatud sihtrühmaks on ainult Kaitsevägi. Alates 01.01.2019 jõustunud TTOSi muudatuste
alusel on Kaitseväes võimalik kehtestada eraldi kord, mille alusel toimub kaitseväelaste kergete
tööõnnetuste uurimine, kuid ka edaspidi on Kaitseväel kohustus uurida kõiki raskeid, ajutise
töövõimetuse või surmaga lõppenud tööõnnetusi. Muudatuse kohaselt antakse Kaitseväele
võimalus kehtestada eraldi kord nii kergete tööõnnetuste uurimiseks kui ka nende
registreerimiseks. Muu hulgas saab Kaitseväes selgemini reguleerida, kuidas kohaldatakse
TTOSis sätestatud nõudeid tööõnnetuste käsitlemisel ajateenijate puhul. Kergete tööõnnetuste
uurimisel nähakse Kaitseväes kehtestatava korra alusel ette, et nende analüüsimine toimub
kogumina ning selle põhjal töötatakse välja meetmed nende ennetamiseks. Kaitseväe
töökorraldus oluliselt ei muutu, kuid töökeskkonnaalane tegevus muutub senisest selgemaks ja
eesmärgipärasemaks. Mõjutatud sihtrühma suurust, mõju ulatust ja avaldumise sagedust võib
tervikuna pidada väikeseks ning ebasoovitavaid mõjusid Kaitseväe jaoks ei kaasne.
12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
1. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluste kaasajastamine
ning mõistete ühtlustamine
Kutsealustele täiendavat halduskoormust ei kaasne, kuna karistatuse andmed on kättesaadavad
karistusregistrist. Ajateenitusse kutsumise protseduurid jäävad kutsealuste jaoks samaks. Mõju
ettevõtetele puudub.
2. Tegevväelase ametijuhendile esitatavad nõuded ning madalamale ametikohale
nimetamine
Tegevväelastele täiendavat halduskoormust muudatusega ei kaasne, sest muudatus puudutab
Kaitseväe üldist töökorraldust. Mõju ettevõtetele ja kodanikele puudub.
3. Ületunnitöö hüvitamise korraldus
Muudatus mõjutab tegevväelasi, kes on lähetatud riigisiseselt täitma ajutiselt
teenistusülesandeid teises struktuuriüksuses ning teenistusülesandeid tuleb täita tööajavälisel
ajal (puhkepäevad, riigipühad). Muudatuse mõju on neile positiivne, sest muudatusega tekib
neil võimalus saada ületunnitöö eest hüvitist või vaba aega. Mõju ettevõtetele ja kodanikele
puudub.
4. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus
Mõju ettevõtetele ja isikutele (kodanikele) puudub, sest tegemist on Kaitseväes distsipliini
korraldamisega.
66
5. Asendusteenistus
5.1. Kaitseväe ja haiglate lisamine asendusteenistuja teenistuskohtadena
Muudatus ei mõjuta oluliselt ei asutuste, KRA ega kodanike – asendusteenistujate –
halduskoormust, kuna sisulises töös ühelegi sihtrühmale märkimisväärseid muudatusi ei
kaasne. KRA ja asendusteenistujate jaoks laieneb teenistuskohtade valik, mis on positiivne
muutus ning Kaitsevägi ning haiglad saavad KRA kaudu tööle teenistujad, kelle teenistusse
võtmiseks tuleks muidu kasutada oma asutuse ressursse. Seega on muudatus positiivse
iseloomuga ning pigem vähendab teenistuskohtade halduskoormust.
5.2. Asendusteenistusest tervislikel põhjustel puudumine
Muudatus ei avalda mõju ettevõtete või kodanike halduskoormusele.
5.3. Asendusteenistuse reservteenistus
Muudatus mõjutab kõige enam kodanikke – asendusteenistuse läbinuid −, kellel tekib kohustus
osaleda õppustel asutuse juures, kus asendusteenistuse jooksul väljaõpe saadi. Riigile on
muudatus aga positiivne, kuna asendusteenistuse läbinud isikud ei jää riigile kadunud isikuteks,
vaid neid on võimalik rakendada laiapindse riigikaitse tõhusamaks toimimiseks.
6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud
kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele
Kui senise korra kohaselt peaks kirjeldatud sihtgrupi abistamiseks sõitma Kaitseväe
psühholoog ise kliendi juurde kohale, siis kavandatava muudatuse kohaselt saaks tellida sobiva
teenuse kohalikult tsiviilsektori psühholoogilt. Olenevalt piirkonnast võtab praeguse korra
kohaselt Kaitseväe psühholoogi lähetus abivajava pere juurde kuni terve tööpäeva ning, lisades
lähetuskulud, ületavad kogukulud 100 euro piiri. Teenust sisse ostes võtab koordineerimine,
kokkuleppimine ja tagasiside saamine aega kuni paar tundi ning ühe seansi korraldamine ei
ületaks kuludelt 50 eurot.
Kavandatav muudatus tagab sihtgrupile kiirema ja paindlikuma abistamise võimaluse, tagab
üksikisikule parema kohanemise muutusega ning seega vähendab potentsiaalset töövõimetust
ning tagab pereliikmete parema funktsionaalsuse nii tööturul kui ka eraelus. Seega vähendab
muudatus sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemi halduskoormust. Tõsi küll, prognoositav
halduskoormuse vähenemine toimub väga vähesel määral, sest ennustatavalt on taolist abi
vajavaid perekondi aastas vaid üks.
7. Missioonijärgne tervisekontroll
Kavandatav muudatus tagab sihtgrupi tervisliku seisundi parema seire, mis võimaldab tagada
kokkuvõttes sihtgrupi parema tervisliku seisundi. Kuigi täiendav tervisekontrolli element
suurendab Kaitseväe meditsiinisüsteemi koormust episoodiliselt, siis pikemas perspektiiviks on
tulemuseks sihtgrupi parem tervis ning seega vähenenud halduskoormus sotsiaalhoolekande- ja
tervishoiusüsteemile.
8. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine
Muudatus vähendab administratiivkoormust töösuhte muutumisel. Muudatus ei avalda mõju
halduskoormusele.
9. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle
väljaspool kaitseväeteenistust
67
Muudatus ei avalda olulist mõju eraõiguslike isikute halduskoormusele. Muudatus suurendab
Kaitseväe (SP) töökoormust, kui nad saavad õiguse asuda kontrollima ja menetlema sellega
seonduvaid rikkumisi.
10. Tegevteenistuses teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest
vabastamine
Muudatusega ei kaasne mõjusid ettevõtete ega kodanike halduskoormusele.
11. Tegevteenistusse võtmise õigusega ülemale kadeti teenistusest vabastamise
kaalutlusõiguse andmine
Muudatusega ei kaasne mõjusid ettevõtete ega kodanike halduskoormusele.
12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine
Kavandatud muudatuste oluliseks eesmärgiks on seatud vähendada kodanike halduskoormust
kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli läbimisel. Muudatuste tegelik
mõju sõltub suuresti sellest, kuidas võimaldatakse KVTSis sätestatud ülesannete täitmisel
juurdepääs isiku varasematele terviseandmetele ning millised on kodaniku jaoks
tervisekontrolli läbimisega kaasnevad kohustused.
13. Vaidemenetluse lihtsustamine
Vaidekomisjoni õigus teha vaieldavas asjas lõplik otsus vähendab nii haldusorganite kui ka
otsuse vaidlustanud isikute halduskoormust.
14. Arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamine
Muudatused mõjutavad kodanike halduskoormust kutsealusena ajateenistusse kutsumata
jätmise ning ajateenistusse asumisest vabastamise taotlemisel juhul, kui isik omandab
kõrgharidust arsti või õe erialal.
15. Reservväelaste arstlik läbivaatus
Muudatus ei avalda mõju ettevõtete või kodanike halduskoormusele.
16. Kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine
Muudatus ei avalda mõju ettevõtete või kodanike halduskoormusele.
13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud
ja tulud
Üldise märkusena, et kavandatavate muudatustega mõju kohaliku omavalitsuse eelarvele
puudub.
1. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluste kaasajastamine
ning mõistete ühtlustamine
Muudatuste rakendamisega võiv kaasneda kaitseväekohustuslaste suurenenud arv, keda on
võimalik kutsuda ajateenistusse ja õppekogunemisele. Täiendavaid kulusid riigile ei teki, kuna
iga-aastaselt ajateenistusse ning õppekogunemisele kutsutavate isikute piirarvud ning vajalikud
kulud on planeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvesse. Kavandatavad KVTSi
muudatused loovad sätete rakendamisel õigusselguse ja juhised paremaks rakendamiseks.
Muudatusega tulu riigieelarvele ei teki.
68
2. Tegevväelase ametijuhendile esitatavad nõuded ning madalamale ametikohale
nimetamine muudetakse paindlikumaks
Muudatuste rakendamisega ei teki riigile täiendavaid tulusid ega kulusid, sest kavandatavad
muudatused täpsustavad olemasolevaid sätteid ning loovad lihtsama rakendamise korra.
3. Ületunnitöö hüvitamise korraldus
2017. aastal lähetati kokku 1446 tegevväelast 8374 korral ja 29 457 päevaks. Hinnanguliselt
tekiksid ületunnid 20% lähetuste korral (paljud lähetused on koolituslähetused, kus ületunde ei
arvestata, ja ühepäevased tööaega mahtuvad lähetused) ehk 8374 : 5 = 1675 lähetuse korral.
Keskmine ületundide tegemine lähetuse kohta oleks 4 tundi ehk kokku tehtaks 1675 x 4 = 6700
ületundi. Juunis 2018 oli tegevväelaste keskmine põhipalk 1526 eurot/kuus. 168-tunnise kuu
korral teeb see 9 eurot/tunnis. Seega oleks arvestuslik ületundide kompenseerimise summa
9 x 1,5 x 6700 = 90 450 eurot/ aastas, koos maksudega 121 022 eurot/aastas. Kulu kaetakse
Kaitseväele eraldatud personalikulude eelarvest.
4. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus
Muudatusega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid ja tulusid.
5. Asendusteenistus
5.1. Kaitseväe ja haiglate lisamine asendusteenistuja teenistuskohtadena
Muudatusega ei kaasne täiendavaid kulusid, kuid tuluks võib pidada inimvara –
asendusteenistujaid, kellele KRA seaduse alusel igakuist toetust maksab ning kes saavad
Kaitseväes ja haiglates täita ametikohti, mille väljaõpe on võimalik saada kohapeal. Selleks ei
pea Kaitsevägi ja haiglad eraldi personali värbama.
5.2. Asendusteenistusest tervislikel põhjustel puudumine
Muudatuste rakendamisega ei teki riigile või kohalikule omavalitsusele täiendavaid tulusid ega
kulusid.
5.3. Asendusteenistuse reservteenistus
Kuludeks on õppusel osalemise eest ettenähtud toetus ning transpordikulu
asendusteenistujatele, keda õppekogunemisele või asutuse õppusele on kutsutud. Täiendavaid
kulusid riigile siiski ei teki, kuna iga-aastaselt on kehtestatud asendusteenistusse ning
õppekogunemisele kutsutavate isikute piirarvud ning vajalikud kulud on eelarvesse planeeritud.
6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud
kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele
Kavandatav muudatus ei too kaasa kulude suurenemist, sest vähendab Kaitseväe psühholoogide
kohustust sõita lähetuskorralduse alusel abivajava pere juurde, mille tulemusel Kaitseväe kulud
pigem vähenevad.
Olgu siinkohal näiteks toodud üks mõne aasta tagune ajateenija pere abivajadus Tartu linnas.
2. jalaväebrigaadis töötav psühholoog on tööl poole kohaga ning kuna ta peab teenindama tervet
brigaadi, siis pole tal võimalik sellest tööajast mujal linnades lähetustes käia. See oleks võimalik
pikaajalisel planeerimisel, kuid ajateenija pere abivajadus oli akuutne. Seega oleks järgmine
valik lähetada psühholoog Tartusse Tallinnast või Tapalt. Olenemata sellest, kas see lähetus
toimub auto või ühistranspordiga, kulub selleks siiski terve tööpäev ning transpordi
maksumuseks on 20−40 eurot. Seega, arvestades töötasu ja transpordikulusid, oleks üks
kohtumine selle perega maksma läinud u 150 eurot. Pere vajas samas hinnanguliselt nelja
kohtumist. Seega oleks kogukulu olnud umbes 600 eurot. Tartu linnas tegutsevat psühholoogi
69
kasutades oleks olnud töötunni hind 30 eurot. Seega oleks neli kohtumist maksma läinud kokku
umbes 120 eurot.
7. Missioonijärgne tervisekontroll
Muudatus toob kaasa Kaitseväe meditsiiniteenistusele täiendava tööülesande, kuid see viiakse
ellu Kaitseväe olemasolevate eelarveliste ressursside arvelt, seega ei too muudatus kaasa
täiendavat kulu.
Hiljuti määrati ühele missiooniveteranile mitmeaastase hilinemisega psühhiaatrilise häire
diagnoos ning tuvastati teenistuslik põhjus. Talle makstud ühekordse kompensatsiooni suurus
oli 57 648 eurot ning igakuine pension 1085 eurot. Selliseid juhtumeid on veel. Kavandatava
muudatuse kohaselt oleks psühhiaatriliste häirete seiramine tõhusam ning taoliste
probleemidega missioonisõdurid saaksid oma vaimse tervise probleemidele abi aegsasti. Mis
omakorda tähendaks summaarselt kokkuhoidu kompensatsioonidelt ja pensionitelt
suurusjärgus 100 000 eurot isiku kohta ning samas isiku töövõime säilimise.
8. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine
Muudatuse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tulusid ja kulusid.
9. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle
väljaspool kaitseväeteenistust
Muudatuse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid. Kõik kulud jäävad Kaitseväe eelarve
piiresse. Rikkumiste menetlemise ja sanktsioonide rakendamisega (haldussund, rahatrahvi või
rahalise karistuse määramine) laekub tulu riigieelarvesse, kuid selle suurust ei ole võimalik
prognoosida, sest sõltub eelnõu käigus tehtavatest kaalutlusotsustest, millised sanktsioonid
valitakse. Samas ei tohiks isiku karistamine olla eesmärk omaette.
10. Tegevteenistuses teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest
vabastamine
Kaitseväe juhataja käskkirjaga on kehtestatud KVÜÕA kõrghariduse esimese astme õppekoha
maksumuseks aastas 2383.81 eurot. Senise praktika järgi katkestatakse õpingud enamasti
esimese õppeaasta jooksul, mis tähendab, et kadettidel tuleks Kaitseväele hüvitada
ligikaudu 1200 eurot (pool õppekoha maksumusest).
Kuigi muudatusega kaotab Kaitsevägi võimaluse saada kadeti koolitamisele tehtud kulud
tagasi, kuid kadeti jätkamine tegevteenistuses muul ametikohal korvab Kaitseväe tehtud senised
kulud. Kaasuva positiivse mõjuna võib vaadelda, et kui õppekava mittetäitmisel
eksmatrikuleeritud kadett jätkab tegevteenistust Kaitseväes teisel ametikohal, siis kaudselt
jäävad Kaitseväel tegemata tema asemele kellegi teise värbamiseks tehtavad kulud.
11. Tegevteenistusse võtmise õigusega ülemale kadeti teenistusest vabastamise
kaalutlusõiguse andmine
Muudatusega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid ega tulusid. Kui õppekava mittetäitmisel
eksmatrikuleeritud kadett jätkab tegevteenistust Kaitseväes teisel ametikohal, siis kaudselt
jäävad Kaitseväel tegemata tema asemele kellegi teise värbamiseks tehtavad kulud.
12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine
Kavandatud muudatuste peamine eesmärk on tõhustada kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega
seotud tervisekontrolli läbiviimise korraldust ning tagada senisest otstarbekam ressursikasutus
nii tervishoiusüsteemi kui ka kaitse-eelarve suhtes. Kavas on vähendada arstide töökoormust ja
70
samuti terviseuuringute mahtu ning seega on oodatavaks tulemuseks, et sellega seotud kulud
tervikuna vähenevad.
Käesoleval ajal kulub kutsealuste terviseseisundi hindamiseks KRA eelarvest igal aastal u
775 000 eurot (sh terviseuuringud 400 000 eurot, eriarstide töötasu 197 000 eurot, kutsealuste
sõidukompensatsioonid 151 000 eurot, perearsti tervisetõendid 27 000 eurot). Sõltuvalt ühe või
teise väljapakutud alternatiivi rakendamisest kaasneb erinevate kulukomponentide vähenemine
suuremas või vähemas mahus.
Esimese lahenduse korral (perearstid) ei ole põhjust märkimisväärset kulude kokkuhoidu
prognoosida, kuna terviseuuringute maht oluliselt ei muutu ning eriarstide töötasu vahendid
tuleb suunata perearstide töö tasustamiseks.
Teise variandi (kaheastmeline süsteem) puhul on kokkuhoid küll võimalik, kuid see sõltub
suuresti kodanike valmidusest avada varakult juurdepääs oma terviseandmetele. Mõlemal juhul
tuleb lisaks arvestada, et täiendavad kulud kaasnevad seoses koolitus- ja järelevalvetegevuse
korraldamise ning infotehnoloogiliste arendustööde tegemisega (terviseandmete edastamine
ilma TISi juurdepääsuta). Seega kokkuvõttes võivad esimese kahe alternatiivi puhul kulud
hoopiski suureneda.
Märkimisväärne rahaline kokkuhoid tekib eeldatavalt ainult viimase alternatiiviga
(Kaitseministeeriumi valitsemisala sisene tervisekontroll koos TIS andmetele juurdepääsuga),
kuna kulude vähenemine toimub kõikide komponentide osas. Esialgse hinnangu põhjal oleks
ainult KRA eelarves kokkuhoiuks vähemalt 200 000 eurot aastas, puudub vajadus mahukate
infotehnoloogiliste arendustööde tegemiseks ning lisaks vabaneb tervishoiusüsteemis ravitöö
korraldamiseks vajalik ressurss. Täpsemalt saab muudatuste tulemusena riigieelarvele
avalduvat mõju hinnata pärast väljapakutud alternatiivide vahel valiku tegemist.
13. Vaidemenetluse lihtsustamine
Muudatuse rakendamisega ei teki riigile või kohalikule omavalitsusele täiendavaid tulusid ega
kulusid.
14. Arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamine
Muudatuste rakendamisega ei teki riigile või kohalikule omavalitsusele täiendavaid tulusid ega
kulusid.
15. Reservväelaste arstlik läbivaatus
Muudatuse rakendamisega ei teki riigile või kohalikule omavalitsusele täiendavaid tulusid ega
kulusid.
16. Kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine
Muudatuse rakendamisega ei teki riigile või kohalikule omavalitsusele täiendavaid tulusid ega
kulusid.
14. Edasine mõjude analüüs
1−5; 8−11; 13−16. Kavas ei ole teha edasist mõjude analüüsi peale KVTSi muutmise seaduse
eelnõu koostamise käigus tehtava mõjuanalüüsi.
71
6. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud
kaitseväelase lähedastele
Kuna hinnanguliselt on sellist abi vaja umbes ühel korral aastas, siis ei ole võimalik muudatuse
mõjude trende, tõenäosusi ja dünaamikaid jälgida. Abi osutamise tõhusus sõltub lisaks abi
pakkumisele, kättesaadavusele ja professionaalsusele ka paljudest teistest teguritest
(isiksusetüübist, peresuhetest jne). Küll aga võimaldab täiendav abi andmise võimalus koguda
rohkem kvalitatiivset tagasisidet ning teha järeldusi kavandatava meetme tulemuslikkuse kohta.
7. Missioonijärgne tervisekontroll
Täpse vaimse tervise sümptomite kontrolli meetodi kujundab Kaitseväe meditsiiniteenistus.
Kuna aga missiooniüksused on üsna arvukad, siis hakkab tekkima sõltumata
hindamisinstrumendist kvantitatiivseid andmeid missioonilt naasnud üksuste vaimse tervise
kohta. Tegemist on kvalitatiivselt uue saavutusega Kaitseväe meditsiinikorralduses, sest
saadavad andmed võimaldavad võrrelda erinevaid missioone ja ka üldist stressitaset Kaitseväe
üksustes. Omakorda tähendab see seda, et tekib võimalus paremaks tõenduspõhiseks
ennetustööks. Sellega seoses võib oodata, et järgnevate aastate jooksul tekib võimalus
reageerida vaimse tervise probleemidele õigeaegsemalt ning vähenema hakkab vaimse tervise
probleemide hilinenud diagnostika.
12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine
Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamisega seotud muudatustega kaasnevaid mõjusid
on kavas täpsemalt analüüsida pärast seda, kui on selgunud, milline väljapakutud
alternatiividest leiab käesoleva väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel enim toetust.
VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava
15. Valitav lahendus
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine.
15.1. Töötatakse välja uus EI 15.2. Muudatused tehakse senise JAH
tervikseadus seaduse struktuuris
15.3 Selgitus Kuna kavandatavate muudatuste maht ei ole suur, siis on otstarbekas muuta
senise seaduse teksti.
16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid
Muutmist vajavad õigusaktid
Kaitseväeteenistuse seadus
Kaitseliidu seadus
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
Riigikaitseseadus
Vajaduse korral muud seadused (nt KarS, KorS)
Vabariigi Valitsuse määrused
27.04.2004 nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“
21.03.2013 nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande
täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“
28.03.2013 nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“
01.12.2016 nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“
72
03.01.2017 nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele
õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja
asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“
Kaitseministri määrused
24.01.2013 nr 4 „Kutsealusele ja reservis olevale isikule arstlikus komisjonis,
täiendaval arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega
seotud sõidu- ja toitlustuskulude hüvitamise tingimused, ulatus ja maksmise kord“
01.02.2013 nr 5 „Tervisetõendil esitatavate andmete loetelu, tõendi väljastamise eest
tasumise kord ja tervishoiuteenuse osutajale makstava tasu piirmäär“
26.02.2013 nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra
ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning
kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja
terviseuuringute suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“
20.03.2013 nr 18 „Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja
teenistusest vabastatud isiku tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga
seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“
22.03.2013 nr 21 „Tegevteenistusse võtmise kord“
22.03.2013 nr 23 „Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni töökord“
21.05.2013 nr 33 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks
jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja
väljamaksmise tingimused ning kord“
29.06.2016 nr 10 „Kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu
saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, selle ulatuse, põhjuse ja kestuse
tuvastamise tingimused ja kord“
29.06.2016 nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse
või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus“
22.08.2016 nr 16 „Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse
tuvastamise tingimused ja kord“
22.08.2016 nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, püsiva töövõimetuse ja osalise või
puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise
määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord“
19.12.2016 nr 25 „Kaitseväe arstliku komisjoni, Kaitseressursside Ameti arstliku
komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike
tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“
16.05.2018 nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord“
06.02.2013 nr 7 „Ajateenijale ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule
sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“
11.12.2012 määrus nr 14 „Ajateenijale ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus
ja kord“
15.03.2013 nr 15 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva
tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja
psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord“
17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse
1−4. Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet ja vajaduse korral Kaitseliit.
5. Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet, Haiglate Liit, Sotsiaalministeerium.
6−7. Kaitsevägi ja Sotsiaalministeerium.
73
8−9. Kaitsevägi ja Kaitseliit. Vormiriietuse kandmise kontrolli tõhustamiseks ja
vastutuspiiride kokkuleppimiseks kaasatakse veel Siseministeerium ja Politsei- ja
Piirivalveamet.
10−11. Kaitsevägi, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.
12. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamisega seotud muudatuste osas täpsema
tegevuskava väljatöötamisse kaasatakse asjassepuutuvad asutused (KRA, Kaitsevägi,
Sotsiaalministeerium, TEHIK) ja vajaduse korral Eesti Perearstide Selts pärast seda, kui on
selgunud, milline väljapakutud alternatiividest leiab käesoleva väljatöötamiskavatsuse
kooskõlastamise käigus enim toetust.
13–16. Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet.
18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg
-
19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Eelnõu kontseptsiooni ei koostata,
valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg koostatakse eelnõu.
(kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu
kontseptsioon)
20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2019. aasta 1. september.
kooskõlastamise aeg
21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2020. aasta 1. jaanuar.
22. Vastutavate ametnike nimed ja Anu Rannaveski (tel 717 0116, e-post:
kontaktandmed
[email protected])
74