Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu
detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Tallinn 2018
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Nimetus: Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Töö tellija: Tartu Mill AS
Töö teostaja: Adepte Ekspert OÜ
Reg nr 11453673
Tuukri tn 54, Tallinn, Harju maakond, 10120
Tel +372 5139031, +372 6732244
E-post
[email protected]
Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik
Töö teostamisaeg: august 2018
2
www.adepte.ee
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus................................................................................................................................ 4
1 Osapooled .......................................................................................................................... 5
2 Kavandatava tegevuse asukoht ja tegevuse kirjeldus ....................................................... 6
2.1 Ettevõtte praegune tegevus ........................................................................................ 8
3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 9
4 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................. 11
4.1 Tartu Maakonnaplaneering 2030+............................................................................ 11
4.2 Tartu linna üldplaneeringu 2030+ ............................................................................. 12
5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 15
5.1 Mõjud Natura aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt
loodusobjektidele ................................................................................................................ 15
5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 15
5.3 Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ..................... 15
5.4 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 16
5.5 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 16
5.6 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine...................... 16
5.7 Mõju sotsiaal-majanduslikele tingimustele .............................................................. 17
5.8 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 17
5.9 Piiriülene keskkonnamõju ......................................................................................... 17
5.10 Detailplaneeringu tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel ........................................................................................................................... 17
6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 18
Kasutatud materjalid................................................................................................................ 19
3
www.adepte.ee
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas OÜ Adepte
Ekspert (reg nr 11453673) 2018. a juulis-augustis Tartu Mill AS tellimusel. Töö vastutav
koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju
hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV
määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika
täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel
2015. aastal koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh
Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise
juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.
Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Tartu Linnavolikogu poolt
kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi
erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude
esinemise kohta.
Töö eesmärk on välja selgitada, kas Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu
(DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või
mitte.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne
otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal)
seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt nende pädevuse piires vastavalt KeHJS § 33
lõikele 6.
4
www.adepte.ee
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
1 Osapooled
Planeeringust huvitatud isik:
Tartu Mill AS
Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja:
DP koostaja ei ole välja valitud.
Otsustaja (strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja kehtestaja):
Tartu Linnavolikogu
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja:
Tartu Linnavalitsus
KSH eelhinnangu koostaja:
OÜ Adepte Ekspert
5
www.adepte.ee
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
2 Kavandatava tegevuse asukoht ja tegevuse kirjeldus
KSH eelhindamise objektiks on Väike kaar 33 (kat. tunnus 79504:004:0020)
detailplaneeringu (DP-18-017) algatamise taotlus (esitatud 24.04.2018,.
http://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/gpunid/GE1D61300B11A857AC2258279001CA
B8F. Algatamiseelne eskiis puudub.
Joonis 1. Väike kaar 33 kinnistu aerofotol. Allikas: Maa-ameti geoportaal.
Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine
täiendavalt nelja tsinkplekkprofiiliga silindrikujulise koonilise katusega viljamahuti
(läbimõõduga 16 meetrit ja kõrgusega 35 meetrit) rajamiseks. Mahutid ehitisealuse
pinnaga kokku ca 200 m2 on mõeldud kuiva vilja hoiustamiseks. Standardsete mahutite
juurde kuulub ka vastuvõtusõlm ja vastav transportöörsüsteem. 2017. aastal lubati
projekteerimistingimuste alusel elevaatori taha kavandada ja püstitada märja vilja
hoiustamiseks väiksemad silod kõrgusega 18 meetrit (vt joonis 2).
6
www.adepte.ee
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Joonis 2. Mahutite eeldatav asukoht joonis. Allikas: Tartu Mill AS.
Olemasolevad puisteviljalaod on amortiseerunud, väikese mahutavusega ega vasta enam
vilja hoiustamise nõuetele. Vanad puisteviljalaod on kavas pärast uute mahutite rajamist
lammutada.
Joonis 3. DP Illustratsioon. Allikas: Tartu Mill AS.
7
www.adepte.ee
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Planeeritav kinnistu suurusega 32 297 m² asub Tammelinna linnaosas raudtee vahetus
läheduses. Katastriüksuse maa sihtotstarve on tootmismaa.
Ala piirneb kirdes Lembitu tn 1b transpordimaa kinnistuga (raudtee ala), idas Lembitu tn 1e
ärimaa kinnistuga, edelas Väike kaar 33b ja Väike kaar 33c tootmismaa kinnistutega. Väike
kaar 33a kuni Väike kaar 39 on elamumaa läänes ja loodes ning üle Väike kaar tänava on
valdavalt elamumaad.
Loodes on aga samuti tootmismaad:
Väike kaar 41 (Naaskel OÜ toodab eritellimusel puidu - ja mööblitooted, omab
välisõhu saasteluba nr L.ÕV/326186).
Väike kaar 41a (osaühing KASKAAD-TS tegeleb jäätmekäitlustegevusega -
plastjäätmete purustamine graanuliteks plastipurusti abil, omab jäätmeluba nr
L.JÄ/326948).
Väike kaar 41b (osaühing DOZ OÜ tegeled puitdetailide viimistlemisega, omas senini
välisõhu saasteluba nr L.ÕV/326185).
Ehitisregistri (https://www.ehr.ee ) andmetel on praegu Väike kaar 33 kinnistul olmehoone
(varem laborihoone), kontorihoone, veski, elevaator (koosneb vanast ja uuest osast), ladu 1,
ladu – kaarhall, ladu – viilhall, töökoda – ladu, teravilja vastuvõtuhoone. Alajaamahoone
(pool hoonest kuulub AS-le Elektrilevi) on registreeritud aadressiga Lembitu tn 1c (alajaam
nr 16 Lembitu). Uusi märja vilja silosid pole veel ehitusregistris.
2.1 Ettevõtte praegune tegevus
Tartu Mill AS (varem Tartu Veski AS) põhitegevusala on teravilja jahvatamine ning erinevate
jahusortide jahu tootmine ja pakendamine. Tartus hoiustatakse rukist ja nisu jahvatamiseks
veskis. Aastane vajadus ca 110 000 t teravilja. Olemas on 2 sõltumatut tootmisliini erinevate
rukki- ja nisujahu toodete valmistamiseks. Eraldi on maherukki liin spetstoodete
valmistamiseks.
Teravilja väärindamisega tegeletakse antud asukohas juba aastakümneid. Ettevõttes
rakendatakse tootmises parimat võimaliku tehnikat (BAT). Juurutatud on BRC (British Retail
Consortium) tehnilise standardi järgi toiduohutuse juhtimissüsteemid.
Tartu Mill AS omab jäätmeluba nr L.JÄ/328676 toiduainetööstuses jäätmete tekitamiseks
vastavalt jäätmeseaduse § 75 lg 1 p 7. Jäätmed antakse üle vastavat luba omavale
ettevõttele.
Tartu Mill AS omab samuti välisõhu saasteluba nr L.ÕV.TM-187505, kuna ettevõttel on
gaasipõleti G9-1D ning mitmed punktallikad, kus on reguleeritud tahkete osakeste
massikontsentratsioon (PM-sum) heide.
8
www.adepte.ee
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest
Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna
üldplaneeringu järgi on seatud piirkonnas, kus asub Väike kaar 33 kinnistu, eesmärgiks
raudtee-äärse tööstuse ja laomajanduse väljaviimine ning piirkonna arendamine targa
majanduse töökohtadega büroohoonete kompleksiks. Maa-ala kruntidel võib jätkuda senine
tegevus vastavalt omaniku soovile, hooneid võib remontida, keelatud on uute
tootmishoonete ehitamine ja olemasolevate laiendamine.
Lähtudes PlanS § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus vajadusel
läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid
menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu
koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. KSH algatamist
ja algatamata jätmist reguleerib ka planeeringute puhul siiski KeHJS, mille § 33 lõike 2 järgi
tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui:
- kehtivas strateegilises planeerimisdokumendis tehakse (olulise keskkonnamõjuga)
muudatusi;
- koostatakse maakonnaplaneering või üldplaneering teemaplaneeringuna;
- koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (ÜP
muutmine);
- koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud
valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.
Kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 33 lõike 1 punkti 3 alla, siis
tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktidest 3 ja 4.
Käesoleval juhul on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, siis konkreetsel
juhul tuleneb KSH eelhinnangu vajadus detailplaneeringule ka PlanS § 142 lõikest 6.
Detailplaneeringuga tehakse seega ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Vastavalt
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg 1 võib detailplaneeringuga muuta
üldplaneeringu põhilahendust. Sama paragrahvi lõike1 punkt 1 sätestab, et muuhulgas
loetakse detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmiseks olukorda kui toimub
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Üldplaneeringu
maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmise korral tuleb muuhulgas hinnata
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda eelhinnang vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2
punktile 3 ning PlanS § 124 lg 6 ja § 142 lg 6.
Formaalselt on oluline tegevus kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
detailplaneeringuga muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe
ulatuslik muutmine. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga
muutmine on ka üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine.
Antud juhul soovitakse aga tootmismaa sihtotstarbega kinnistul jätkata senist
tootmistegevust, eesmärgiga muuta seda oluliselt efektiivsemaks. Olemasolevate
tootmisettevõtete puhul on oluline jälgida, et need peaksid kinni keskkonnanõuetest. Kui
9
www.adepte.ee
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
ettevõttel ei ole keskkonnaprobleeme ning antud asukohas on võimalik tegevust jätkata, siis
ei ole tegemist üldplaneeringu olulise muutmisega, vaid pigem täpsustamisega.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2
p 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja
anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmist, samuti peab
KeHJS § 6 lg 2 p 7 tulenevalt hindama ettevõtte valdkonna tegevust (näiteks
toiduainetööstus, põllumajandus vm), kas sellel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnang
antakse lähtudes KeHJS § 33 lg-tes 3-5 toodud kriteeriumitest.
Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata
tuleb kõikide kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega
kaasneda. Eelhindamine ei lõpe aga KSH eelhindamise koostamisega. Eelhindamise etapis
konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste
asutuste kaasamine. Asjaomased asutused sõltuvad strateegilise planeerimisdokumendi või
kavandatava tegevuse iseloomust ja igal konkreetsel juhul määratleb need täpsemalt
planeeringu koostamise algataja (või korraldaja).
Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. KeHJS § 23
annab selgituse asjaomaste asutuste kohta. Asjaomased asutused on kõik need, keda
strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt
kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi
eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Detailplaneeringute puhul kuulub asjaomaste
asutuste hulka alati Keskkonnaamet, kes annab oma seisukoha ka KSH sisulise vajaduse
osas.
10
www.adepte.ee
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
4 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
4.1 Tartu Maakonnaplaneering 2030+
Tartu Maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 16.07.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/130) kehtib Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas,
Tartu valla ja Peipsiääre valla osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal.
Maakonnaplaneeringu eesmärk suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Tulenevalt
planeerimisseadusest on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks kohalike omavalitsuste
üldplaneeringute koostamisele.
Vastavalt maakonnaplaneeringule asub Väike kaar 33 kinnistu Veeriku-Vaksali piirkonnas
(olemasolevad tootmis-, äri- ja logistikaalad). Põhijoonisel on tootmis- ja logistikaalad (need
on samas ettevõtluse arengu alad) näidatud üldisest tiheasumist eraldi, võimaldamaks
tavapärasesse linnakeskkonda sobimatut välismõju ja transpordivooge.
Lõuna-Eesti, sh Tartumaa, ruumiline areng põhineb Tartu linna tugevusel mitmepalgelise
keskuslinnana. Euroopas ja maailmas konkurentsivõimelised väärtusahelad, näiteks
puidutööstuses, põllumajanduses ja toidutööstuses, turismis ja spordis, peavad liitma ja
võimendama kogu Lõuna-Eesti loodus- ja inimressurssi ning majandus- ja
ettevõtluspotentsiaali Tartumaast suuremas ruumis.
11
www.adepte.ee
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Joonis 4. Väljavõte maakonnaplaneeringu põhijoonisest.
Tuleb rõhutada, et maakonnaplaneering ei pea ka rongiliikluse väljaviimist Tartu linnast
otstarbekaks. Küll aga tuleb üldplaneeringutes sätestada kooskõlastamise kohustus raudtee
omaniku ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, kui raudtee lähedusse kavandatakse rajatisi, mille
kõrgus meetrites on suurem kui rajatise paiknemise kaugus raudtee kaitsevööndi piirist.
Vastuolu maakonnaplaneeringuga puudub.
4.2 Tartu linna üldplaneeringu 2030+
Tartu linna üldplaneeringu 2030+ (Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsus nr. 494) järgi on
Väike kaar 33 kinnistu piirkonnas Tammelinn TM10, kus pikaajaliseks eesmärgiks on
raudtee-äärse tööstuse ja laomajanduse väljaviimine ning piirkonna arendamine targa
majanduse töökohtadega büroohoonete kompleksiks. Maa-ala kruntidel võib jätkuda senine
tegevus vastavalt omaniku soovile, hooneid võib remontida, keelatud on uute
tootmishoonete ehitamine ja olemasolevate laiendamine.
Piirkonna uus määratud juhtfunktsioon büroohoone maa (ÄB). Büroohoone maa-ala on
büroo- ja pangahoone, koolituskeskuse, kesklinna sobiva tootmisettevõtte, näiteks info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtte ja postiteenust osutava juhtotstarbega hoone maa-
ala. Büroopindu võib peale iseseisvate büroohoonete kavandada osalise otstarbena ka
rekonstrueeritavatesse hoonetesse või mitmefunktsioonilistesse arendustesse (koos
kaubanduse, meelelahutuse ja elamispindadega). Büroohoone krundi suurus, lubatud
suurim ehitisealune pind ja kõrgus, hoonestusala asukoht, põhilised arhitektuursed näitajad
jms määratakse iga kord eraldi. Krundi suurima ehitisealuse pinna määramisel tuleb
arvestada, et 10% krundist peab olema kõrghaljastatud.
Alal ÄB määratakse krundi suurus, lubatud suurim ehitusalune pind ja kõrgus, hoonestuse
asukoht, põhilised arhitektuurilised näitajad jms iga kord eraldi ehk siis detailplaneeringuga.
Samas on olemasoleva pikaajalise tootmismaa muutmisel ärimaaks keskkonnakaalutlused
väga olulised. Kahjuks pole seda analüüsitud Tartu linna üldplaneeringu 2030+ ega selle
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH käigus). Raudtee äärsel alal on veel teisedki
olemasolevad tootmismaad (näiteks puidutööstus). Varasema Tartu linna üldplaneeringu
järgi on Väike kaar 33 tööstusettevõtete ja ladude maa, kuhu võib lubada 10% ulatuses
tööstusettevõtteid juhul, kui kavandatav tegevus seondub tööstustegevusega.
12
www.adepte.ee
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Joonis 5. Väljavõte Tartu linna üldplaneeringust 2030+
13
www.adepte.ee
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Üldplaneeringuga määratakse maa-alade perspektiivne juhtotstarve väga üldisel ehk pigem
põhimõttelisel tasandil. Paralleelselt kohustuslikus korras ÜP-le koostatav keskkonnamõju
strateegiline hindamine (KSH) näitab, milliste oluliste kaalutluste alusel toimus
üldplaneeringu protsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. KSH kirjeldab,
selgitab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab
vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat
territooriumi. Tootmismaa muutmisel ärimaaks peab arvestama suuremate kulutustega
keskkonnauuringutele (näiteks kohustuslikele pinnaseuuringutega jms). Antud juhul
igasugune analüüs või isegi täpsem põhjendus ÜP-s puudub ning pole ka kirjalikke
tõendeid läbirääkimiste kohta TM10 asuvate kinnistute omanikega.
Üldplaneering üldise tasandi planeering, mille täpsusaste ei ole võrreldav
detailplaneeringuga ja mis ei lähtu konkreetsetest krundipiiridest. Maakasutuse juhtotstarve
on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu
määratletud piirkonnale või kvartalile edasise maakasutuse põhisuunad. Kui krundi
praegune otstarve ei ole sama, mis on planeeritud valdav kasutusotstarve, on lubatud see
funktsioon säilitada seni, kuni ei taotleta ehitamist või detailplaneerimist õigusaktides
sätestatud tähenduses. Antud juhul tootmisterritooriumi ei laiendata ning üldplaneeringuga
määratud maa juhtotstarbe pikemas perspektiivis saavutamise osas muutusi ei ole.
Täiendavate rajatiste kavandamine olemasoleva elevaatori (kõrgus 42 m) ja raudtee vahele
ei muuda sisuliselt piirkonna visuaalset, maastikulist ega funktsionaalset iseloomu.
Töödeldava vilja mahud ei suurene, põhitootmine ei muutu. Väheneb oluliselt vilja transport
väljaspool Tartu linna asuvatest ladudest edasi-tagasi (hinnanguliselt kuni 1400 veoki võrra
aastas) ning seega paranevad eeldatavalt ka piirkonna keskkonnatingimused (liiklusest
tulenev müra jms).
Eelnevast tulenevalt võib järeldada, et tegemist on üldplaneeringut täpsustava, mitte
planeerimisseaduse kohase üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
14
www.adepte.ee
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
5 Võimalikud keskkonnamõjud
5.1 Mõjud Natura aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt
loodusobjektidele
Planeeritavale alale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi looduskaitsealuseid
objekte. Planeeritaval alal ei ole registreeritud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel
kaitsealuste taime- või loomaliikide elupaiku. Lähimad kaitstavad loodusobjektid „Riia tn
tammeallee” ja üksikobjekt Elva tn 8 „Külmakindel pirnipuu” jäävad ettevõtte mõjualast
kaugele.
Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele on seega ebatõenäoline.
5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Alal maavarasid ega muid loodusvarasid ei leidu.
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende
varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Ehitustegevusega kaasneb paratamatult ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole
oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmete
valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks
tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle
jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete
taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse
jäätmeseadusest ja Tartu Linnavolikogu poolt kehtestatud „Tartu linna
jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.
Jäätmeid tekib ka tootmishoonete kasutusperioodil. Jäätmed antakse vastavalt
jäätmekoale üle jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt
jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist
keskkonnamõju.
5.3 Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte,
samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Ei ole ette näha täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste
muutust. Planeeringuala veevarustus ja kanalisatsioon toimub olemasoleva ÜVK süsteemi
võrkude baasil.
Eelnevast tulenevalt ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevat vee- või
pinnasereostuse teket. Detailplaneeringu realiseerimisega ei toimu reoveepuhastust
kohapeal.
15
www.adepte.ee
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata mõningast liikluskoormuste tõusu. Pärast
DP realiseerimist on oodata pigem liikluse vähenemist.
Tootmise soojusvarustus toimub maagaasi baasil. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrusega
nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on
käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ mõistes on ettevõttel õhusaasteluba.
Õhusaasteluba on üldjuhul nõutav põletusseadmele, kui soojussisendile vastav
nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Tuleb arvestada siiski
saasteallikast eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogusega ka maagaasi
põletamisest. Seega võib välisõhu saasteloa kohustus muutuda asjakohaseks, kui ettevõttes
põletatakse maagaasi üle 150 000 m3/a, mis lämmastikuühendite arvutuslikul eraldumisel
kindlas mahus (näiteks NOx aastane heitkogus) tähendab automaatselt loakohusluse teket.
Ettevõtte poolt emiteeritavad saasteained on mõõdetud (viimati 2017.a Eesti
Keskkonnauuringute Keskuse OÜ Katselabori poolt).
Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023
(väljapanekul 01. juuli kuni 16. september 2018) järgi on AS Tartu Mill üks Tartu linna
ettevõtteid, kellega tehakse müra-alast koostööd. Tartu Mill AS on viinud sisse nõude
veokitelt öisel ajal vilja mitte maha pumbata. 2016. a mõõtmistulemuste alusel Vambola 2
maja ees müra vähendamiseks ehitati ümber veski aspiratsioon, puhastatud õhu väljavool
suunati siseõue suunas. Varasemalt on õhupuhastussüsteemide väljalaskeavad varustatud
filtrite ja mürasummutitega, väljalaskeavad on suunatud elamupiirkondadest kõrvale,
laadimistöid tehakse suletud hoonetes.
Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on
mööduvate mõjudega. Kuna ala piirneb elamumaaga, siis ei tohi liiklus-, tööstusmüra ja ka
tehnoseadmete tekitatav müra ületada seal keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed“.
5.4 Mõju kultuuriväärtustele
Muinsuskaitse üksikobjektid või pärandkultuuri väärtused planeeringualal ja selle vahetus
läheduses puuduvad. Otsene või kaudne mõju kultuuriväärtustele seega puudub.
5.5 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole
eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade
võimalikkust.
Konkreetsete tootmistegevustega seotud mõjud ja võimalikud ohumeetmed on teada ning
täiendavaid mõjusid ei ole ette näha.
5.6 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine
Varem piirkonnas kavandatud detailplaneeringute realiseerimisega koos ei ole oodata
kavandatava tegevusega seonduvat olulist mõjude kumuleerumist ega koosmõjude
esinemist. Detailplaneeringus seatakse konkreetsed tingimused ennetamaks/vältimaks
olulise negatiivse keskkonnamõju esinemist DP elluviimisel. Kuna ÜP ei näe ette
16
www.adepte.ee
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
maakasutuse juhtotstarbe realiseerimise viise ega aega, siis on olemasoleva tootmise
efektiivistamine väga mõistlik.
Detailplaneeringuga kavandatakse tegevust, millele on vaja tulevikus ehitusluba ja
kasutusluba. Lubade väljastamisel tuleb omavalitsusel täiendavalt kaaluda keskkonnamõju
hindamise (KMH) vajadust. Täiendavate keskkonnalubade vajadus puudub.
Iga ettevõtte tegevusest tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju ja ka keskkonnahäiring
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse mõistes peab jääma ettevõtte tootmisterritooriumile.
Seejuures on keskkonnahäiring ka negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi või
on arvulise normiga reguleerimata. Ettevõte peab rakendama meetmeid oma tegevuse või
tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vältimiseks või vähendamiseks, kuivõrd
saab seda mõistlikult oodata.
5.7 Mõju sotsiaal-majanduslikele tingimustele
Olulist otsest sotsiaal-majanduslikku mõju ei ole ette näha.
Täiendavaid töökohti ei kaasne. Kuna tegemist on olemasoleva tootmisega, siis puudub
reaalne võimalus ning seega ka sotsiaalne ootus piirkonna kiireks ümberkujundamiseks.
5.8 Visuaalne mõju
Täiendav häiringuna mõjuv oluline visuaalne mõju puudub. Mahutid rajatakse elevaatori ja
raudtee vahelisele alale ning ei jää Väike kaar tänava sihtes dominandiks.
Arhitektuurne lahendus on standartne.
5.9 Piiriülene keskkonnamõju
Piiriülest keskkonnamõju ei esine.
5.10 Detailplaneeringu tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide
nõuete ülevõtmisel
Kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat
tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti
(üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist.
Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist on kooskõlas ka
Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.
Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes
õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.
17
www.adepte.ee
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Planeeringuga ei kavandata eeldatavalt tootmistegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1
nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. DP-ga tehakse ettepanek muuta
kehtivat piirkonna üldplaneeringut maakasutuse juhtotstarvete osas.
KeHJS § 33 lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat
keskkonnamõju hinnata vajaduse korral ka siis, kui § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises
planeerimisdokumendis tehakse muudatusi. Antud juhul tekib vajadus muuta kehtivat
üldplaneeringut piirkonna perspektiivse maakasutuse juhtotstarbe osas.
Kohaliku omavalitsuse nõudel hinnati KSH vajalikkust KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud
eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa
eeldada DP elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat
olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada
tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks
negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel (esialgselt kavandatud mahus)
antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringualal ei paikne teadaolevalt kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja
kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus
võib mõjutada;
4) DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega
vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste
suurenemist;
5) DP alal ei ole teadaolevalt tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,
mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid
kavandatavale maakasutusele või edasisele majandustegevusele;
6) DP-ga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse,
valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
ÜP juhtotstarbe muutmine on Tartu Linnale strateegiliselt oluline planeeringuline muudatus,
kuid DP elluviimine sellisel kujul ei kujuta endast olulist täiendavat negatiivset mõju
keskkonnale antud asukohas. DP täiendavate võimalike keskkonnatingimustega arvestamine
on igakülgselt võimalik DP menetluse käigus ja koosseisus vastavalt PlanS § 126 lg 1. Samuti
saab töö käigus DP koosseisus anda täpsemad põhjendused kehtiva ÜP muutmiseks.
KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus. Enne
KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida DP algatamisotsuse eelnõu põhjal seisukohta
asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt tema pädevuse
piires.
18
www.adepte.ee
Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Tartu maakonnaplaneering 2030+
Tartu linna üldplaneering 2030+
Seadused, määrused:
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee
Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
Ehitisregister https://www.ehr.ee
19
www.adepte.ee
Lisa
Tartu Linnavalitsuse
Istungi protokolli kantav otsuse nr LV-IP-0270 juurde
Tartu Mill AS esitas linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale detailplaneeringu algatamise
taotluse eesmärgiga määrata Väike kaar 33 krundile ehitusõigus nelja viljamahuti rajamiseks, kuna
vanad puistelaod on amortiseerunud ja ei vasta tänapäeva nõuetele. Taotletav ehitisealune pind
kokku on 800 m, mahutite kõrgus kuni 35 m, ühe viljamahuti läbimõõt 16 m ja ehitisealune pind
2
200 m . Kavandatavad viljamahutid on standardsed silindrikujulised, tsinkplekkprofiilist
välisviimistlusega ja koonilise katusega. Tehnovõrkude osas kavandatakse viljamahutitele
elektriühendust. Kinnistul olev juurdepääsu asukoht ei muutu.
Väike kaar 33 kinnistu suurusega 32 297 m² asub Tammelinna linnaosas raudtee vahetus
läheduses. Tegemist on olemasoleva väljakujunenud tootmisalaga ja ettevõtte poolt väga
pikaajalise tootmistegevusega. Alal asuvad kuni 30 meetri kõrgused lao- ja tootmishooned ning 42
meetri kõrgune elevaatorihoone. Ala piirneb kirdes Lembitu tn 1b transpordimaa kinnistuga
(raudtee ala), idas Lembitu tn 1e ärimaa kinnistuga, edelas Väike kaar 33b ja Väike kaar 33c
tootmismaa kinnistutega. Loodes on tootmismaa krundid mis omavad tulenevalt tegevusest
välisõhu saasteluba ja jäätmeluba (eritellimusel puidu - ja mööblitootmine, jäätmekäitlustegevus,
puitdetailide viimistlemine jm). Väike kaar 33a kuni Väike kaar 39 ning üle Väike kaar tänava on
valdavalt elamumaad.
Alal puudub kehtiv detailplaneering.
Tartu linna üldplaneeringuga on maa-ala, millel planeeritav krunt asub, juhtfunktsiooniks määratud
büroohoone maa. Piirkonna pikaajaliseks eesmärgiks on seatud raudtee äärse tööstuse ja
laomajanduse väljaviimine ning piirkonna arendamine targa majanduse töökohtadega
büroohoonete kompleksiks. Täiendavalt on maa-ala kasutustingimustes sätestatud, et maa-ala
kruntidel võib jätkuda senine tegevus vastavalt omaniku soovile, hooneid võib remontida, keelatud
on uute tootmishoonete ehitamine ja olemasolevate laiendamine.
Tartu maakonnaplaneering 2030+ kohaselt asub Väike kaar 33 krunt olemasoleval tootmis-, äri- ja
logistikaalal.
Tartu Mill AS taotleb tootmistegevuse jätkamist ega soovi ellu viia Tartu linna üldplaneeringu
pikaajalisi eesmärke. Antud juhul soovitakse ca 3,2 ha suurusel maa-alal jätkata senist tegevust.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Planeerimisseadusest
tulenevalt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu muutmine on üldplaneeringuga
määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.
Alale soovitakse rajada suuremamahulised viljamahutid, mis domineeriksid nii oma mahu kui
kõrguse poolest piirkonnas. Tegemist on tootmise jätkamise ja selle kinnistamise sooviga,
nimetatud tegevus mõjutab piirkonna tuleviku perspektiive. Mahutite rajamisega kaasneb oluline
avalik huvi, millele lisandub visuaalne mõju nii asukoha piirkonnas kui ka kogu linna
panoraamvaates. Lisaks on linnale teadaolevalt piirkonna elanikke häirinud olemasolevast
tootmistegevusest tulenev müra, mida tuleb samuti planeeringu koostamisel käsitleda.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 3
kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle
kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse üldplaneeringuga
määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, samuti peab KeHJS § 6 lg 2 p 7
tulenevalt hindama ettevõtte valdkonna tegevust (toiduainetööstus, põllumajandus vm), kas sellel
on oluline keskkonnamõju.
Adapte Ekspert OÜ on koostanud keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu
kavandatud tegevuse kohta Väike kaar 33 kinnistul. KSH vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete
3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Eelhinnangu kohaselt ei saa, arvestades kavandatud tegevuse
mahtu, iseloomu ja paiknemist, eeldada hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat
olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1) kavandatu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega
kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele
tingimustele ja veerežiimile;
2) lähtudes kinnistu ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha
kavandatu realiseerimisel (esialgselt kavandatud mahus) antud asukohas muud olulist negatiivset
keskkonnamõju;
3) kinnistul ei paikne teadaolevalt kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000
võrgustiku alasid, mida kavandatav tegevus võib mõjutada;
4) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Kavandatava
tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist;
5) kinnistul ei ole teadaolevalt tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu
ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele
või edasisele majandustegevusele;
6) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese
lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Töö tulemusel selgus, et keskkonnamõju strateegilist hindamist detailplaneeringule ei ole vaja
algatada, kuna olulisi negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule ei
ole ette näha, võimalike tingimustega arvestamine on käsitletav planeeringumenetluse käigus.
Positiivsena võib tuua välja asjaolu, et viljamahutite rajamine toob kaasa transpordivoogude
vähenemise, eelkõige väheneb viljaveoautode liikumine, kuna kaasaegsed mahutid võimaldavad
vilja säilitada pikemaajaliselt ning kaob ära vajadus vilja transportimiseks edasi tagasi Väike kaar
33 kinnistu ja väljaspool Tartut asuvate hoidlate vahel.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle
otsustamiseks on linn küsinud seisukohta Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet.... (täidetakse peale
Keskkonnaameti seisukoha saamist) .
Arvestades eelnevat on detailplaneeringu koostamine vajalik kuna kavandatakse
planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 3 järgi muid olulise avaliku huviga rajatisi. Planeerimisseaduse §
142 lõike 2 järgi kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Koostööle ja
kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
Linnavolikogu on seisukohal, et planeerimise käigus on vajalik välja selgitada avalik arvamus (sh
teiste piirkonna tootmiskinnistute omanike) tootmistegevuse jätkamiseks antud piirkonnas.
Detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Tartu Linnavolikogu (Raekoda, 51003 Tartu),
koostamise korraldaja on Tartu Linnavalitsus (Raekoda, 50089 Tartu). Detailplaneeringu koostaja
on .................................. (selgub algatamisel).
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 33,
planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 3, § 128 lg-d 1, 5, 6, 7, § 142 lg 1 p 1, keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 1, Tartu Linnavolikogu 28.06.2017 määruse nr
140 "Ülesannete jaotus ehitamise ja planeerimise korraldamisel Tartu linnas" § 5 lg 1 ning
arvestades Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna
üldplaneeringut, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Väike kaar 33 krundi detailplaneering eesmärgiga kaaluda võimalusi alale ehitusõiguse
määramiseks nelja viljamahuti püstitamiseks.
2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "Väike kaar 33 krundi detailplaneeringuala
situatsiooniskeem".
3. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette
nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh
sademevee kanalisatsiooni) väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.
4. Planeering tuleb koostada arvestades järgmisi lähteseisukohti:
4.1. Planeeringu joonised (olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud) anda mõõtkavas M
1:500.Geodeetiline alusplaan peab kajastama naabruses asuvaid hooneid, hoonete ehitisealust
pinda ja kõrgust. Planeeringu koosseisus esitada ehitusõigust illustreerivad 3D joonised.
4.2. Krundipiiride muutmist planeeringuga ette ei nähta.
4.3. Krundi ehitusõigus määrata järgmiselt:
4.3.1. Krundi kasutamise lubatud sihtotstarbed on tootmishoone maa, büroohoone maa.
4.3.2. Hoonete/rajatiste suurim lubatud arv, ehitisealune pind ja absoluutkõrgus määrata
planeeringuga.
4.4. Ehitise kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015
määrusele nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".
4.5. Vähemalt 10% krundi pindalast peab olema kõrghaljastatud.
4.6. Planeeringuga näha ette keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.
4.7. Autode ja jalgrataste parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, lähtudes Eesti Standardist EVS
843:2016 "Linnatänavad". Liikluskorralduse ja juurdepääsude lahendamiseks tuleb esitada
erinevate liikumisviiside analüüs, mis sisaldab liikluse tekke ja parkimise nõudluse
väljaselgitamist.
4.8 Planeeringu eskiislahenduse esitamine avaliku arutelu korraldamiseks on vajalik.
4.9. Planeering kooskõlastada Rahandusministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga,
Keskkonnaametiga, Tehnilise Järelevalve Ametiga, Päästeameti Lõuna päästekeskusega.
Planeeringu koostamise käigus teha koostööd naaberkruntide omanikega.
5. Jätta algatamata Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
6. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada 14 päeva jooksul detailplaneeringu
algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusest vastava teate
ilmumine Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Postimees ning Tartu linna veebilehel.
Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise mittealgatamise otsusega saab tutvuda Tartu linna veebilehel www.tartu.ee
ning tööpäevadel Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja
plats 3).
7. Otsus jõustub vastuvõtmisest.
Koostaja: Ingrid Voolaid
Lisa
Tartu Linnavalitsuse
Istungi protokolli kantav otsuse nr LV-IP-0270 juurde
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringuala situatsiooniskeem
TARTU LINNAVALITSUS
Rahandusministeerium 10.01.2019 nr 9-3.2/DP-18-017
[email protected]
Kaitseministeerium
[email protected]
Keskkonnaamet
[email protected]
Tehnilise Järelevalve Amet
[email protected]
Päästeamet
[email protected]
Tartu linnas Väike kaar 33 krundi
detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise osas
ettepanekute ja seisukoha küsimine
Tartu Mill AS on esitanud Tartu Linnavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks
eesmärgiga jätkata Väike kaar 33 krundil senist tootmistegevust ja määrata ehitusõigus nelja
viljamahuti rajamiseks.
Tartu linna üldplaneeringuga on maa-ala, millel planeeritav krunt asub, juhtfunktsiooniks
määratud büroohoone maa. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks
vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõige 1 punktile 1.
Osakond on ette valmistanud linnavolikogu otsuse eelnõu detailplaneeringu algatamiseks. Eelnõu
koostamisel on arvestatud augustis 2018. a Adapte Ekspert OÜ poolt koostatud tööd "Tartu linnas
Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang". Töö
on käsitletav otsuse lisana.
Vastavalt PlanS §-le 127 koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ning detailplaneeringu koostamisse
kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada. PlanS § 81, keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 alusel esitame Väike kaar 33 krundi
detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnangu, ettepanekute ja seisukoha saamiseks.
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Palume
Raekoda
esitada seisukoht detailplaneeringu algatamise eelnõu ja KSH eelhinnangu osas 30
tel 736 1111, faks 736 1106
päeva
www.tartu.ee
50089 TARTU reg kood 75006546
[email protected]
Palume esitada seisukoht detailplaneeringu algatamise eelnõu ja KSH eelhinnangu osas 30 päeva
jooksul.
Lugupidamisega
/ allkirjastatud digitaalselt /
Reno Laidre
abilinnapea
Lisa: Lisa 1 KSH eelhinnang Tartu Mill AS;
Lisa 2 Väike kaar 33 eelnõu.
Ingrid Voolaid
736 1181
[email protected]
2 (2)