Viru Ringkonnaprokuratuur · 22. veebruar 2019
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 22.02.2019.a, Narva
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin
Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri III osakond
Kriminaalasja number: 18233000710
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): I.S., ik xxxxxxxxxxx
Kriminaalasjas nr 18233000710 on I.S.´ile inkrimineeritud 3 kuriteoepisoodi, millest 1 on
seotud kehalise väärkohtlemise toimepanemisega oma elukaaslase O.H. suhtes ning 2 on seotud
kehalise väärkohtlemise toimepanemisega oma kasulaste A.H. ja S.H. suhtes.
Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et I.S.´i on alust kahtlustada
kõnesolevates kuriteoepisoodides.
Nimelt I.S.´i on alust kahtlustada selles, et ta 2016.a septembris Narvas …… asuvas korteris
väänas S.H.´t käest, millega tekitas talle füüsilist valu.
Samuti on I.S.´it alust kahtlustada selles, et ta 18.10.2016.a Narvas ………… asuva elumaja
trepikojas olmeüli käigus haaras oma elukaaslasel O.H.´l paremast käest kinni ja väänas käe
selja taha, samuti lõi O.H.´t käega näkku. Sellise tegevusega tekitas I.S. kannatanule O.H.´le
füüsilist valu ja kehavigastuse – pigistusjäljed paremal käel.
Lisaks eeltoodule on piisavalt alust kahtlustada I.S.´i selles, et ta 11.12.2016.a Narvas ……….
asuvas korteris lõi oma kasulast A.H.´t lauajupiga vastu pead, tekitades sellise teoga A.H.´le
füüsilist valu.
KrMS § 202 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada II astme kuriteos avaliku
menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, kui ta on heastanud või
asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud
endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks ja nõustunud maksma kindla summa
riigituludesse, nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd või nõustunud osalema
sotsiaalprgrammis. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on II astme
kuritegu, mille eest KarS-i eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb
karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel
kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57
sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,
tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt
sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab prokuratuur sellega, et tekitatud
kehavigastused ei olnud rasked ning tegemist ei olnud intensiivse kehalise väärkohtlemisega,
1
millega kaasneks väga tugev valu. Seega kõik I.S.´ile inkrimineeritavad kehalised
väärkohtlemised olid väheohtlikud ning ei tekitanud kannatanutele füüsilisi kannatusi.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-
huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude
puhul, kus isiku süü ei ole suur.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis
tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva
õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul
kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk
kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud
juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda
eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni
kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski
eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik
võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks
menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult
ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.
Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on
menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta
jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes
menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema
edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik
rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui
üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on
üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel
olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo
tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei
esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt I.S.´i osas KrMS § 202
kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole
kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.
KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas
rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Antud kuriteokoosseis ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust
raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata.
Puudub informatsioon, et I.S. oleks pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime
samalaadseid tegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele. Lisaks
eeltoodule tuleb arvesse võtta, et I.S.´ile inkrimineeritavad isikuvastased süüteod leidsid aset
ca rohkem kui 2 aastat tagasi.
Seetõttu prokuratuur leiab, et õigusrahu tagamiseks piisab sellest, kui I.S. läbiks Viru Vangla
kriminaalhooldusosakonna poolt läbiviidava sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi, mis on
2
mõeldud lähisuhtes vägivalda kasutanud meesterahvastele, kus I.S. omandaks praktilisi oskusi
ja teadmisi konfliktide rahumeelseks lahendamiseks ning viha juhtimiseks.
Kõike eeltoodut arvestades saab väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi
kriminaalmenetluse jätkamiseks I.S.´i suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise
korral võib tema osas menetluse lõpetada. Prokuröri hinnangul on piisav kui isiku suhtes KrMS
§ 202 korras kriminaalmenetluse lõpetamisel pannakse talle kohustus hüvitada menetluskulud,
teha 60 tundi üldkasulikku tööd ning läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm. Sellisel viisil
peaks olema edaspidi tagatud I.S.´i edasine õiguskuulekus.
I.S. on nõus enda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub
ta täitma KrMS § 202 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud kohustusi.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1.Lõpetada kriminaalasjas nr 18233000710 menetlus I.S.´i suhtes, kuna kahtlustatava süü ei ole
suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2. Kahtlustatavale määratud kohustuste liik ja tähtaeg:
2.1. Kohustus teha 60 tundi üldkasulikku tööd hiljemalt 22.08.2019.a.
2.2. Kohustus läbida Viru Vangla KRHO poolt läbiviidav lähisuhtes vägivalda
kasutanud meestele mõeldud sihtotstarbeline sotsiaalprogramm hiljemalt
22.08.2019.a.
2.3. Kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud (kaitsjatasu v.adv. Tatjana Massalina
poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavale I.S.´ile riigi poolt osutatud õigusabi
eest) summas 168 eurot hiljemalt 22.06.2019.a (makseinfo lisalehel).
3.Tõkendi tühistamine: puudub.
4.Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD-plaat, mis asub
toimikus, jätta kriminaalasja materjalide juurde.
5.Riiklikus DNA-registris ja riiklikus sõrmejälgede registris sisalduvate andmete kustutamine:
ei ole.
6.Kriminaalmenetluse kulud: vt p 2.
7.Kahju hüvitamine vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele: puudub.
8.Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata kannatanule ja alaealiste kannatanute seaduslikule esindajale O.H.´le,
kannatanule A.H.´le, kahtlustatava määratud kaitsjale v.adv. Tatjana Massalina´le ning
täitmiseks Viru Vangla KRHO-le. Käesoleva määruse ärakiri antakse kahtlustatavale I.S.´ile
kätte.
9.Kannatanul/alaealise kannatanu seaduslikul esindajal on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele
3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates
kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas aadressil Koidula 3a,
Narva. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul
taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
10.Kannatanul/alaealise kannatanu seaduslikul esindajal on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel
esitada kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7, 15188 Tallinn) põhistatud kriminaalmenetluse
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
3
Ragnar Plistkin
Olen määrusega nõus ning teadlik sellest, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 on kohustuste
tähtaegselt täitmata jätmise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine ja
kriminaaltoimiku kohtusse saatmine.
____________________________________________
(I.S.)
4