Ettepanekute edastamine

Riigikogu Meie: 2-5/40; 07.09.2021 Sotsiaalkomisjon CC Tanel Kiik CC Signe Riisalo CC Eesti Tööandjate Keskliit CC Eesti Ametiühingute Keskliit MUUDATUSETTEPANEKUD EELNÕULE 361 SE Austatud sotsiaalkomisjoni liikmed Suur tänu seniste arutelude eest. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei palub täiendava õigusanalüüsi tulemusi arvestavalt tungivalt muuta ja täiendada töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud 361 SE vastavalt käesolevale kirjale. Kiri asendab eelnevalt tehtud ettepanekuid, kuna võtab arvesse vahepealseid arutelusid ja täiendavalt läbi viidud õiguslikku analüüsi. Eelnõuga 361 SE (edaspidi eelnõu) soovitakse üle võtta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu (edaspidi direktiiv). Töö- ja pereelu ühitamise reguleerimine töölepingu seadusega (TLS) eelnõus esitatud viisil kitsendab põhjendamatult töötajate juba praegu olemasolevaid õigusi. Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS) kohustab tööandjaid naiste ja meeste võrdõiguslikkust edendama, kujundades töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele ning tõhustada töö- ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadusi.1 Säte puudutab kõiki töötajaid, kellel võib olla vajadus muuhulgas paindlikuks töökorralduseks, hõlmates praegugi hoolduskohustusega töötajaid. Eelnõus pakutud muudatused annavad paindliku töökorralduse taotlemise õiguse põhjendamatult ja lubamatult kitsamale hulgale töötajatele võrreldes SoVS-ga. Kuigi varasemalt on voliniku samasisulisele kriitikale vastatud, et paindliku töökorralduse topeltreguleerimine ei kitsenda hetkel SoVS-is kehtestatud õigusi, ei saa sellega nõustuda. Õiguse kollisioonireegleid, eeskätt lex posterior derogat legi priori ja lex specialis derogat legi generali printsiipe arvestades jääks planeeritavate seadusemuudatuste vastuvõtmisel eesõigus TLS-i planeeritavale kitsendusele2, 1 SoVS § 11 lg 1 p 3. 2 Eelnõu § 1 p 2. [email protected]/ www.volinik.ee/ Roosikrantsi 8b/ 10119 Tallinn/ 626 9059/ Registrikood 70009155 mille kohaselt on paindliku töökorralduse taotlemise õigus vaid alla 8-aastast last kasvatavatel või hoolduskohustusega töötajatel. Selline olukord on vastuolus direktiivi artikli 16 lõikega 2, mis keelab töötajate üldise kaitsetaseme vähendamise direktiivi ülevõtmisega seonduvalt. Ühtlasi on liigselt kitsendav eelnõus sätestatud piirang, mille kohaselt on paindlike töötingimuste taotlemise õigus vaid alla 8-aastast last kasvatavatel töötajatel. Perekonnaseadusest tulenev hoolduskohustus3 ei ole seotud lapse vanusega. Kuigi direktiiv sätestab vanusepiiranguna 8 aastat, on siseriiklikult võimalik vanusepiirangut tõsta. Direktiivis mainitud soovituslik vanusepiir 8 aastat ei ole ka sisuliselt töötajate huvidele mõeldes parim lahendus. Eelnõus välja pakutud regulatsioon jätab praegusel kujul hätta vanemate laste vanemad, kelle laps võib näiteks arengutasemest või kergest vaime tervise häirest või muust kergemat terviseseisundi muutusest tulenevalt vajada rohkem hoolt. Vanusepiirang vastab direktiivis toodule, kuid kitsendab põhjendamatult kehtivas õiguses sätestatud töötajate õigusi. Kui direktiiv võtta üle vaid TLS-i ja avaliku teenistuse seaduse (ATS) muudatustega, tekitab see põhjendamatut õiguslikku ebamäärasust, kuna SoVS katab juba suurt osa direktiivi tagatistest. SoVS-is on praegugi sätestatud diskrimineerimise keeld, mis kaitseb hoolduskohustusega töötajaid tööandja diskrimineeriva käitumise eest. Eelnõu vastavustabelis on märkega „vastab osaliselt“ markeeritud direktiivi artikli 12 lõiked 1–3, mis on tegelikkuses juba SoVS-ga kaetud.4 Kokkuvõtvalt dubleerib eelnõu tarbetult juba kehtivas õiguses olevaid sätteid, kitsendades sealjuures nende kaitseala. Seejuures on sarnase reguleerimisesemega normid toodud erinevates seadustes, mis raskendab nendest arusaamist ja koos rakendamist. Eelnõu praegusel kujul vastuvõtmine tooks kaasa tarbetut õigusselgusetust. Eeltoodud põhjustel palume eelnõud 361 SE muuta alljärgnevalt: Muudatusettepanek nr 1. Tühistada eelnõu § 1 p 2. Selgitus: Nimetatud muudatus viiakse üle SoVS-i. Vt muudatusettepanek nr 7. Muudatusettepanek nr 2. Sõnastada eelnõu § 1 p 5 järgnevalt: 5) paragrahvi 92 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) töötaja taotles soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud paindlikke töötingimusi.“ Selgitus: Kuna paindlike töötingimuste taotlemise regulatsioon viiakse üle SoVS-i, tuleb muuta normis olevat viidet. Muudatusettepanek nr 3. Sõnastada eelnõu § 2 p 1 järgnevalt: 1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: 3 PKS §-d 124-126. 4 Hoolduskohustuse tõttu diskrimineerimise keelab SoVS § 6 lg 2 p-d 1 ja 7; selgitamiskohustus on sätestatud SoVS § 7 lg-s 2; jagatud tõendamiskohustus on kehtestatud SoVS §-ga 4. 2 § 31. Võrdse kohtlemise põhimõte Ametiasutus peab tagama ametnike kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Selgitus: Kuigi ka avalikus teenistuses tuleb järgida soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid, puudub kehtivas ATS-is viide SoVS-le. Analoogne viide on TLS-is olemas (TLS § 3). Viitega rõhutatakse SoVS-i kehtimist ka ametnikele ning see suurendab ametnike ja ametiasutuste teadlikkust diskrimineerimise kaitse eest. Muudatus toob kaasa suurema õigusselguse. Senine eelnõu § 2 lg 1 regulatsioon viiakse üle SoVS-i. Vt muudatusettepanek nr 7. Muudatusettepanek nr 4. Sõnastada eelnõu § 2 p 2 järgnevalt: 2) paragrahvi 100 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Ametnikku ei tohi teenistusest vabastada järgmistel põhjustel: 1) ametnik taotles soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud paindlikke töötingimusi; 2) ametnik kasutab töölepingu seaduse §-des 59–65¹ sätestatud puhkust või on ravikindlustuse seaduses sätestatud hoolduslehel. (4) Kui ametiasutus ei tõenda, et ta vabastas ametniku teenistusest käesolevas seaduses sätestatud lubatud alusel, loetakse ametnik teenistusest vabastatuks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud põhjusel järgmistel juhtudel: 1) ametnik on aasta jooksul enne teenistusest vabastamist taotlenud või kasutanud töölepingu seaduse §-des 59–65¹ sätestatud puhkust; 2) ametnik on aasta jooksul enne teenistusest vabastamist olnud ravikindlustuse seaduses sätestatud hoolduslehel.“; Selgitus: Kuna paindlike töötingimuste taotlemise regulatsioon viiakse üle SoVS-i, tuleb muuta normis olevat viidet. Muudatusettepanek nr 5. Lugeda eelnõu § 4 senine tekst punktiks 1 ja täiendada paragrahvi uue punktiga 2 järgmises sõnastuses: 2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 3 täiendatakse pärast sõnu „perekondlike kohustuste täitmise“ järgmiselt: "sealhulgas märkimisväärset hooldamist või tõsise terviseprobleemi tõttu tuge vajava isiku hooldamise“ Selgitus: Kuna SoVS-i täiendatakse rohkem kui ühe muudatusega, tuleb senine eelnõu § 4 tekst lugeda punktiks 1. Paragrahv 4 p-s 2 toodud muudatusettepanekuga rõhutatakse hoolduskohustusega inimeste kuulumist nende isikute ringi, kelle halvem kohtlemine kuulub otsese soolise diskrimineerimise alla. Täpsustuse lisamine saavutab Eesti õiguse vastavuse direktiivi artikli 3 punktiga d, mis defineerib hooldaja mõiste. Diskrimineerimise keeld seoses lapse kasvatamisega on samas sättes juba kehtestatud. Täiendatud § 3 lg 1 p 3 uus terviktekst on järgmine: 3 „3) otsene sooline diskrimineerimine leiab aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras. Otsene sooline diskrimineerimine on ka isiku ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamisega, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise, sealhulgas märkimisväärset hooldamist või tõsise terviseprobleemi tõttu tuge vajava isiku hooldamise või muude soolise kuuluvusega seotud asjaoludega, samuti sooline ja seksuaalne ahistamine ning ahistamise tõrjumisest või ahistamisele alistumisest põhjustatud ebasoodsam kohtlemine;“ Muudatusettepanek nr 6. Täiendada eelnõu § 4 uue punktiga 3 järgmises sõnastuses: 3) paragrahvi 7 täiendatakse uue lõikega 3 järgnevas sõnastuses, olemasolev lõige 3 loetakse lõikeks 4: „3) Tööandja on kohustatud taotluse esitamisest 15 tööpäeva jooksul andma seletuse isikule, kelle käesoleva seaduse § 11 lg 3 alusel esitatud taotluse rahuldamisest on keeldutud või selline töökorraldus edasi lükatud.“ Selgitus: Muudatusettepanekuga koondatakse tööandja selgitamiskohustused ühte sättesse kokku. Sätte lisamine SoVS-i tagab Eesti õiguse vastavuse direktiivi artikli 9 lõikega 2. Muudatus seondub ka muudatusettepanekuga nr 7. Muudatusettepanek nr 7. Täiendada eelnõu § 4 uue punktiga 4 järgmises sõnastuses: 4) paragrahvi 11 täiendatakse uue lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Töötajatel on õigus taotleda tööandjalt töö- ja pereelu ühitamise võimalusi, sealhulgas paindlikku töökorraldust, millele tööandja peab mõistliku aja jooksul reageerima;“ Selgitus: Sätte täiendamisega osutatakse selgelt töötaja õigusele esitada taotlusi paindliku töökorralduse saamiseks ning tööandja kohustust nendele taotlustele vastata. Sättega võetakse üle direktiivi artikli 9 lõiked 1 ja 2. Tööandja reageerimisaega ei ole võimalik seaduses täpsemalt reguleerida, kuna see sõltub oluliselt konkreetse juhtumi asjaoludest. Näiteks lapse koduõppele jäämise korral peab tööandja reageerimisaeg olema tunduvalt lühem võrreldes näiteks olukorraga, kui töötaja teab oma elukorralduse muudatustest pikemat aega ette. Samas tuleb arvestada muudatusettepanekuga nr 7, mille järgi juhul, kui tööandja ei näe võimalust töötajale vastu tulla, peab ta selle kohta 15 päeva jooksul töötajale kirjaliku seletuse andma. Olen meelsasti valmis seisukohti ja ettepanekuid komisjoni koosolekul lähemalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liisa Pakosta Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik 4 Saatja: Liisa-Ly Pakosta <[email protected]> Saadetud: 07.09.2021 11:22 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: SM Info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Ettepanekud seoses eelnõuga 361SE Tähtsus: Kõrgeim Manused: Riigikogu_sotsiaalkomisjon_361E_kiri_070921.asice Tere! Kiri manuses. Lugupidamisega Liisa Pakosta