Taotlus

Sten Andreas Ehrlich Sotsiaalministeerium M eie: 02.09.2021 nr 36 [email protected] [email protected] Eesti Puuetega Inimeste Koja taotlus nõustamisteenuse rahastamise jätkamiseks Lugupeetud Hr Sten Andreas Ehrlich Eesti Puuetega Inimeste Koda ( EPIKo da ) alustas 2017. aasta augustis Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ ning toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ toel nõustamisteenuse pakkumist töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Nõustamisteenuse eesmärk on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks, teenuse osutamise perioodiks määrati 2017-2020, mida eelmisel aastal pikendati käesoleva aasta lõpuni. EPIKoja hinnangul esineb vajadus nõustamisteenuse jätkamiseks ka peale 2021. aasta lõppu. Nõustamisteenus on sihtgrupi poolt hästi vastu võetud, teenusel osalenud kliendid on teenusega väga rahul, puudub alternatiivne just konkreetse sihtgrupi vajadustele vastav teenus. Teenus omab lisaks juhtumipõhisele abistamisele ka süsteemset eesmärki (sihtgrupi teavitamine, võimalike süsteemi kitsaskohtade väljaselgitamine, sihtgrupi teadlikkuse tõstmine haldusmenetlusest ja oma õiguste kaitse olulisusest). Ka omab nõustamisteenus toetavat ja jõustavat rolli, pöördujad saavad lisaks erialasele teabele ka psühholoogilist tuge ja jõustamist. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et nõustamisteenuse pakkumine EPIKojas omab pöördujate jaoks nn kolmanda osapoole rolli ehk tegemist on teenusega, mida osutatakse haldusorganite väliselt, erapooletu teenuse osutaja poolt. Esitame allolevalt täiendavalt statistilisi ja selgitavaid põhjendusi teenuse jätkamise vajaduse kohta. Nõustamist pakutakse kontaktkohtumise, e- posti ja telefoni teel, nii eesti kui vene keeles. Vajadusel pakutakse viipekeele või kirjutustõlget. Aastate jooksul on kliente lisaks Eesti Puuetega Inimeste Kojas toimuvale nõustamisele nõustatud Eesti Töötukassa poolt korraldatud töö- ja karjäärimessidel Tallinnas, Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt korraldatud Invamessil, erinevatel puuetega inimeste ühenduste ja koostööpartnerite poolt korraldatud infopäevadel, vajadusel on toimunud nõustamised kontaktkohtumisena maakondlikes puuetega inimeste kodades kohapeal. Infopäevadel on jagatud teavet lisaks üldisele töövõimereformiga seonduvale taotluse esitamisest, vaiete koostamisest ja esitamisest, kohtusse pöördumise võimalusest, vastavatest alustest ja korrast ning praktikast. Seega on lisaks individuaalsele nõustamisele tegemist ka sihtgrupi üldise teadlikkuse tõstmisega erinevatest valdkonnaga seotud teemadest. Perioodil august 2017- juuli 2021 on teenuse raames kokku registreeritud 1412 nõustamisjuhtumit . Joonisel 1 on välja toodud nõustamisjuhtumite arv aastate lõikes ja selgelt on näha, et n õustamisjuhtumite arv on aasta- aastalt kasvanud. Joonis 1. Töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejate nõustamisjuhtumid aastatel 2017-2021 Pöördumiste sisu on võrreldes teenuse osutamise algusaastaga muutunud ehk kui algselt s.o 2017 aastal pöörduti peamiselt töövõimereformi puudutavate üldiste küsimustega (s.h küsimustega, kuidas esitada taotlust, kelle poole taotluse täitmisega seoses pöörduda, aktiivsustingimuse täitmisega seonduv jms), siis 2018 aastast alates on tõusnud juhtumipõhiselt vaide esitamiste arv. Joonis 2 . Töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejate nõustamisjuhtumite menetluse liigid aastatel 2017-2021 Joonisel 2 toodud „Muu“ alla kvalifitseerunud juhtumid s eonduvad üldiste küsimustega s.o küsimustega, mis ei ole seotud taotluse või vaide esitamisega, kohtusse pöördumisega. Viidatud juhtumite arv on langenud nõustamisteenuse pakkumise algusest 66%- lt 49%- ni . Kõige suurema kasvu on teinud vaietega seotud juhtumite osakaal. Kui aastal 2017 oli vaietega seotud juhtumeid 21% kogumahust, siis 2021 juulikuu seisuga oli vaietega seotud juhtumite osakaal suurenenud 40%- ni kogumahust. Nende juhtumite arv, mis on lõppenud esmakordse või kordustaotluse esitamisega kas töövõime või puude raskusastme taotlemiseks, on aastate jooksul kõikunud 10- 18% vahemikus. Kohtuvaidlustega seotud juhtumite osakaal on läbi aastate püsinud 1- 4% vahel. Ka on selgelt eristatav pöördumiste adressaadi muutus ehk millise asutuse poole pöördumisega on tegemist. Kui algselt puudutasid pöördumised pigem töövõimereformi üldiselt, siis alates 2018. aastast on teataval määral tõusnud pöördumised sotsiaalkindlu stusameti otsuste vaidlustamisega (puude mittetuvastamine või puude raskusastme muutumine kergemaks ) . Kliendid ei mõista sageli, mis on muutunud, et vana süsteemi alusel tuvastatud puuet enam ei esine või on puude raskusaste muutunud kergemaks. Samuti on arusaamatus sellega, miks juba nn uue süsteemiga tuvastatud puude raskusaste on muutunud (nt 2017 tuvastati keskmine puue, olukord kliendi hinnangul sama, kuid korduvhindamise perioodil ehk 2019 enam puuet ei tuvastatud). Joonis 3 . Töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejate nõustamisjuhtumite jagunemine asutuste vahel aastatel 2017-2021 Joonisel 3 nähtub selgelt, et võrreldes eelneva 3 aastaga on alates 2020 toimunud suur hüp e töötukassaga seotud juhtumite osakaal us . Kui aastatel 2018- 20 20 moodustasid töötukassaga seotud juhtumid 34- 37% kogumahust, siis selle aasta juulikuu seisuga moodustab töötukassa juhtumite arv 56% kõigist juhtumitest. Pöördumised seonduvad peamiselt korduvhindamise perioodil esitatavate taotlustega s.o kliendil on eelnevalt tuvastatud vähenenud töövõime, uue hindamise tulemusel vähenenud töövõimet ei tuvastata või muutub töövõime ulatus kergemaks (puuduva töövõime asemel osalise töövõime) . Kliendid soovivad viidatud otsuseid vaidlustada. Vastupidiselt töötukassaga seotud juhtumitele on alates aastat 2019 langustrendis olnud sotsiaalkindlustusametiga seotud juhtumite osakaal ulatudes käesoleval hetkel 30%- ni juhtumite kogumahust. Praktika põhjal saab kinnitada, et enim suunavad inimesi E PIKoja teenusele Eesti Töötukassa nõustajad. Teenuse osas tagasiside saamiseks oleme läbi viinud aasta tel 2018- 2020 rahuloluküsitlusi hindamaks teenust saanud isikute rahulolu pakutud teenusega. Küsitlus ed teostati telefoni teel nii ee sti kui vene keeles ning küsiti järgmisi asjaolusid: info jõudmine teenuse kohta klientideni, nõustaja töö hindamine (kättesaadavus, suhtlemisoskus, usaldusväärsus, nõuande professionaalsus), nõuande kasulikkus, teenuse soovitamine teisele sarnases olukorras olevale inimesele, kliendi täiendavad kommentaarid teenuse osas. Tabel 1. Töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejate hinnang nõustaja tööle aastatel 2018-2020 Tabel 2. Töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejate hinnang nõustaja antud soovitusele aastatel 2018-2020 Tabelis 1 esitatud andmetest nähtub, et nõustamisteenus on sihtgrupi poolt hästi vastu võetud, teenusel osalenud kliendid on jäänud nõustaja tööga väga rahule, hinnates kõrgelt nii nõustaja kättesaadavust, suhtlemisoskust, usaldusväärsust ja nõustaja poolt antud nõuannete professionaalsust. Uurides, kas nõustajalt saadud soovitus on teenusele pöördujatele abiks olnud (Tabel 2), andsid kõik vastanud sellele küsimusele väga positiivse tagasiside. Lisaks eelnevatele küsimustele uuriti , kas vastajad soovitaksid teenust teisele sarnase s olukorras viibivale inimesele. K õikidel aastatel vastasid küsitletud , et soovitaksid ja paljud neist on juba jõudnud ka soovitada. Leiame kokkuvõtvalt, et jätkuvalt esineb vajadus tagada töövõime/ puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele või nende esindajatele täiendava ja sõltumatu tugisüsteemi olemasolu töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks. Sihtgrupp vajab professionaalset ja jõustavat tuge, praktilist abi ja kaitset õiguste selgitamisel ja asjaajamisel, vajadusel esindamist vaide -ja kohtumenetluses. Ka on teenuse jätkam ine vajalik põhjusel , et suurenenud on pöördumised seoses Eesti Töötukassa otsuste vaidlustamisega ning püsib teatav ebaselgus puude tuvastamise muudatustega seoses - inimesed vajavad oma õiguste kaitsel ja tagamisel asjatundlikku ning toetavat nõu. EPIKoja hinnangul tagab teenuse jätkamine ka 2022 aastal sihtgrupile vajaliku ning näidustatud toe ja abi. Loodame, et kaalute meie ettepanekut ja leiate võimaluse teenuse jätkamise rahastamiseks alates 01.01.2022 vähemalt üheks aastaks, võimalusel pikemaks perioodiks. Vastame hea meelega teie täiendavatele küsimustele. Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Anneli Habicht tegevjuht Saatja: Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]> Saadetud: 02.09.2021 08:36 Adressaat: Sten Andreas Ehrlich <[email protected]> Koopia: SM Info <[email protected]> Teema: EPIKoja taotlus nõustamisteenuse jätkamiseks Tere! Edastan Eesti Puuetega Inimeste Koja taotluse töövõime hindamise ja puude tuvastamise nõustamisteenuse jätkamiseks al 01.01.2022. Heade koostöösoovidega ja tagasiside eest ette tänulikult Anneli Habicht Tegevjuht Eesti Puuetega Inimeste Koda Estonian Chamber of Disabled People +372 661 6629 Toompuiestee 10, Tallinn 10137