Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele

MINISTRI MÄÄRUS 14.09.2021 nr 37 Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel § 1. Kohaldamisala Määrusega kehtestatakse kohalikele omavalitsustele ja esmatasandi tervisekeskustele psühholoogi palga- ja juhendamistoetus andmise tingimused ja kord. § 2. Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) esmatasandi tervisekeskus – ühtses taristus üldarstiabi osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, mis osutab üldarstiabi vähemalt 4500 isikule; 2) juhendaja on psühholoogina tegutsev isik, kes pakub juhendatavale psühholoogile professionaalset tuge psühholoogilise abi osutamisel; 3) psühholoog – psühholoogias magistrikraadi või vähemalt samaväärset kvalifikatsiooni omav isik, kes osutab inimestele psühholoogilist abi; 4) psühholoogiline abi – professionaalne psühholoogi rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud tegevus eesmärgiga leevendada inimese emotsionaalset ja psühholoogilist distressi ning parandada vaimset tervist ja heaolu; 5) toetuse andja – toetuse andja on Sotsiaalministeerium; 6) toetuse saaja – toetust saav esmatasandi tervisekeskus või kohaliku omavalitsuse ametiasutus, mis ei ole linnaosavalitsus. § 3. Toetuse eesmärk Toetust antakse eesmärgiga parandada kohalikul ja esmatasandil psühholoogilise abi pakkumist, et seeläbi leevendada COVID-19 pandeemiast tulenevat negatiivset mõju Eesti elanike vaimsele tervisele. § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse elanikele vahetu psühholoogilise abi osutamiseks. (2) Psühholoogilist abi osutatakse üldjuhul vahetul kohtumisel. Juhtudel, kui vahetu nõustamine ei ole võimalik või mõistlik, võib abi osutada kaugteenusena. § 5. Nõuded taotlejale (1) Taotleja saab olla: 1) kohaliku omavalitsuse ametiasutus, mis ei ole linnaosavalitsus; 2) eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kel on tegevusluba üldarstiabi osutamiseks ja kes osutab üldarstiabi vähemalt 4500 isikule. (2) Taotlejal või tema hallataval asutusel on ajavahemikus 01.09.2021–31.12.2021 kehtiv tööleping psühholoogilise abi pakkumiseks omavalitsuse elanikele. (3) Töölepingu alusel psühholoogilist abi pakkuval isikul on kehtiv psühholoog-nõustaja kutsetunnistus või magistrikraad psühholoogias või sellega võrdsustatud haridus ning tema lepingujärgsest töökoormusest vähemalt 75% on seotud elanike psühholoogilise nõustamisega. (4) Taotlejal ei tohi taotluse esitamisel olla riiklike maksude maksuvõlgasid või need peavad olema ajatatud. Taotleja peab olema täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse, eraõiguslikust juriidilisest isikust taotleja ka majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. Taotleja ei tohi olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Maksuvõlgnevust kontrollitakse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast taotluste esitamist. § 6. Toetuse liigid, toetatavad kulud ja toetuse suurus (1) Toetus antakse järgmiselt: 1) palgatoetusena; 2) juhendamistoetusena. (2) Palgatoetust antakse tööjõukulude katteks järgmistel tingimustel: 1) vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid mitte rohkem kui brutotöötasult 1448 eurot arvutatud tööjõukulu töötaja kohta kalendrikuus; 2) toetust arvestatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse elanike või esmatasandi tervisekeskuse teenindatavate arvule. Toetuse arvutamisel rakendatakse koefitsienti väärtusega 1,0 iga 7 000 elaniku või esmatasandi tervisekeskuse nimistutesse kuuluva isiku kohta; 3) punktis 2 nimetatud koefitsiendi arvutamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse elanike arvust rahvastikuregistris seisuga 01.06.2021 ja tervisekeskuste teenindavate nimistus olevate isikute arvu alus on veebilehel https://mveeb.sm.ee/Nimistud/ Terviseameti avaldatud värskeimad nimistuid kirjeldavad andmed; 4) punktis 2 nimetatud koefitsiendi maksimumväärtus on 5,0. Põhjendatud juhul võib toetuse andja rakendada nimetatud väärtusest suuremat väärtust. (3) Juhendamistoetust antakse vastavalt psühholoogi palgatoetust saavat isikut juhendava isiku tegelikele palgakuludele, kuid mitte rohkem kui brutotöötasult 289,6 eurot arvutatud tööjõukulu iga juhendatava kohta kalendrikuus. (4) Toetuse täpne summa nimetatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitatavas taotluse rahuldamise otsuses. (5) Toetust makstakse otseselt psühholoogilise abi osutamisega tekkivate kulude ja teenust osutava isiku juhendamisega tekkivate kulude katmiseks. Kaudsete kulude katteks toetust ei maksta. (6) Toetust antakse nende kulude katteks, mis tekivad perioodil 01.09.2021–31.12.2021 (edaspidi toetusperiood). § 7. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemine toimub jooksvalt alates taotlusvooru avamisest, taotluse esitamise hiliseim kuupäev on 15. detsember 2021. (2) Toetuse andja teavitab taotlusvoorust potentsiaalsete taotlejate katusorganisatsioone hiljemalt kolmandal tööpäeval arvates määruse jõustumisest. (3) Toetuseks eraldatud eelarve ammendumisel on toetuse andjal õigus taotlusvoor ennetähtaegselt sulgeda. Sellisel juhul teavitab toetuse andja potentsiaalsete taotlejate katusorganisatsioone kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. § 8. Taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotlus tuleb esitada määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt. (2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud määruse tingimustes ettenähtud ajaks ja vormil (lisa 1) koos nõutud dokumentidega; 2) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige; 3) taotluse on digitaalselt allkirjastatud esindusõigust omav isik; 4) toetust taotletakse määruses sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele. (3) Palgatoetuse taotlemisel esitab taotleja koos taotlusega psühholoogilist abi vahetult osutava isiku CV, millelt nähtub isiku kutsealane ja hariduslik ettevalmistus, ja isiku allkirjastatud kinnitus või muu tõend, millelt nähtub isiku valmisolek osutada toetusperioodil taotleja juures psühholoogilist abi. (4) Juhendajatoetuse taotlemisel tuleb taotlusele lisada juhendava isiku CV, millelt nähtub isiku kutsealane ja hariduslik ettevalmistus ning töökogemus. § 9. Taotluse menetlus (1) Taotluse menetlus koosneb taotluse registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest koos toetuse määramisega taotluse rahuldamise korral. (2) Kalendrikuu jooksul laekunud taotluste rahuldamine otsustatakse hiljemalt järgneva kalendrikuu 20. kuupäevaks. (3) Pärast 15. detsembrit 2021 või taotlusvooru ennetähtaegse sulgemise järel saadetud taotlusi menetlusse ei võeta ja sellest informeeritakse taotlejat hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. § 10. Taotluse registreerimine ning taotleja ja taotluse vastavuse hindamine (1) Toetuse andja registreerib esitatud taotlused ning kontrollib taotleja ja taotluse vastavust määruse sätestatud nõuetele. (2) Kui taotluses esineb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kolm tööpäeva, mille tõttu võib pikeneda toetuse taotluse menetlemise tähtaeg. § 11. Toetuse määramine ja maksmine (1) Kui taotleja vastab korras sätestatud tingimustele, määrab toetuse andja toetuse lähtudes §-st 6 ja taotluses esitatud andmetest. Kui taotleja määruses sätestatud tingimustele või nõuetele ei vasta, jäetakse taotlus rahuldamata. (2) Taotlejad, kes saavad toetuse, neile määratava toetuse suuruse ja taotlejad, kelle taotlust ei rahuldata, kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Toetuseks eraldatud eelarve ammendumisel sulgeb toetuse andja taotlusvooru. (4) Taotlejale, kelle taotlus rahuldatakse, teeb toetuse andja ettepaneku sõlmida toetuse kasutamise leping. (5) Toetuse andja edastab lepingu hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul arvates käskkirja koostamisest taotleja e-posti aadressile allkirjastamiseks. (6) Kui taotleja ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul, siis loetakse, et taotleja on toetusest loobunud. (7) Toetuse taotlejast saab toetuse saaja peale lepingu allkirjastamist. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja lepingus märgitud pangaarvele 10 tööpäeva jooksul arvates lepingu allkirjastamisest. § 12. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja teeb hiljemalt 10 päeva jooksul arvates toetuse kasutamise lepingu sõlmimisest oma kodulehel teatavaks teenuse osutamise üksikasjad ning edastab asjakohase veebilehe andmed toetuse andjale. (2) Toetuse saaja peab toetuse kohta arvestust vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidades eraldi kuluarvestust toetuse maksmise aluseks olevate tegevuste kohta, ning eristab maksmise aluseks olevate tegevuste dokumendid muudest dokumentidest. Elektroonsel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. (3) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema määratud isikul kontrollida toetuse kasutamise aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust, toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust ning muude lepingutingimuste täitmist. (4) Toetuse saaja on kohustatud esitama toetusperioodi lõppemise järel psühholoogilise abi osutamise aruande käesoleva korra lisas 2 ette nähtud vormil. (5) Kui tegelikud kulud, mille eest toetust taotleti, on väiksemad välja makstud toetusest, on toetuse saaja kohustatud toetuse summa ja tegeliku kulu vahe toetuse andjale tagasi maksma. (6) Toetuse saaja täpsemad kohustused lepitakse kokku toetuse kasutamise lepingust. § 13. Toetuse saamist välistavad tegurid (1) Toetust ei maksta või see nõutakse tagasi, kui toetavat tegevust rahastatakse muust toetusemeetmest. (2) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks või toetus nõutakse tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud või on toetuse saaja või psühholoogilise abi osutaja rikkunud teenuse osutamise käigus isikuandmete kaitse nõudeid või abi osutamise korraldus ei vasta lepingus sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1 Taotlusvorm Lisa 2 Aruandevorm  sotsiaalkaitseministri 14.09.2021 määrus nr 37 „Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele“ Lisa 1 Taotlusvorm 1. Toetuse taotleja 1.1. Ametiasutuse nimetus: 1.2. Registrikood: 1.3. Postiaadress: 1.4. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja pank (toetuse saaja nimetus ja arvelduskonto omanik peavad olema samad): 1.5. Esindaja nimi ja ametikoht: 1.6. Taotleja kontaktisiku andmed (nimi, e-posti aadress, telefoni nr): 2. Psühholoogilise abi osutaja(d) ja juhendajad Nr 2.1. Isik, kelle eest toetust 2.2. Roll 2.3. Kalendrikuu, mille 2.4.Isiku taotletakse (nimi) (psühholoog/ eest toetust tööjõukulu juhendaja) taotletakse. kalendrikuul, € 1. 2. … Käesolevaga kinnitan taotlejana, et: 1) taotleja vastab määruses taotlusvoorus seatud nõuetele; 2) toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks; 3) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 4) taotleja on tutvunud isikuandmete kaitse seadusega ja Andmekaitse Inspektsiooni infomaterjalidega sellises ulatuses, mis on vajalik isikuandmete õiguspäraseks kogumiseks, salvestamiseks ja töötlemiseks käesoleva toetusmeetme kasutamisel. 5) taotleja on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esineb toetuse tühistamise või tagasinõudmise alus; 6) taotleja nõustub, et teda kontrollitakse seoses toetuse kasutamisega. 7) taotleja nõustub, et otsus toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks e-posti teel. Toetuse taotleja esindaja nimi, seos taotlejaga: Allkiri (allkirjastatakse digitaalselt) Kuupäev  sotsiaalkaitseministri 14.09.2021 määrus nr 37 „Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele“ Lisa 2 Aruandevorm Periood Psühholoogi nimi Kohtumisi Nõustatud inimesi Väljamakstud Täpsustus töötasu (vajadusel) Toetuse taotleja esindaja nimi, seos taotlejaga: Allkiri (allkirjastatakse digitaalselt) Kuupäev  Sotsiaalkaitseministri määruse „Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele“ seletuskiri 1. Taustinfo 1.1. Sissejuhatus Määrusega kehtestatakse kohalikele omavalitsustele ja esmatasandi tervisekeskustele psühholoogi palga- ja juhendamistoetuse andmise tingimused ja kord. Vabariigi Valitsuse tegevus- programmis aastateks 2021–2023 on üks tegevuspõhimõte (punkt 1.8) pöörata pandeemia tingimustes erilist tähelepanu tervishoiuteenuste kättesaadavusele, inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmisele ning kvaliteetse hariduse andmisele. Programmi punkt 2.4. kohaselt parandab valitsus vaimse tervise teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Selle saavutamise üheks ülesandeks oli Vaimse Tervise Rohelise Raamatu (VTRR) koostamine. Valminud VTRR- i ühe ettepaneku kohaselt (ptk 4, ettepanek 11) tuleks tugevdada vaimse tervise teenuseid kogukonna tasandil ja tervishoius erinevate sekkumiste ja meetmetega, et tagada inimestele elukoha lähedane, õigeaegne ja kvaliteetne abi. COVID-19 pandeemia tingimustes on oluliselt halvenenud elanikkonna vaimne tervis – suurenenud on negatiivseid sümptomeid kogenud inimeste hulk, kasvanud on abivajajate hulk ning halvenenud paljude juba mõne vaimse tervise all kannatavate inimeste olukord. Elanikkonna vaimse tervise toetamiseks seoses COVID-19 olukorraga eraldas Riigikogu 2021. aasta lisaeelarve seadusega Sotsiaalministeeriumi eelarvesse vahendid eesmärgiga tõsta esmatasandil pakutavate vaimse tervise teenuste mahtu ja parandada vaimse tervise teenuste kättesaadavust. Sotsiaalministeerium kutsub nimetatud vahendite toel ellu avatud taotlusvooru „Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele“, et parandada kohalikul tasandil psühholoogilise abi osutamist ja leevendada pandeemiast tulenevat negatiivset mõju Eesti elanike vaimsele tervisele. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi juurde loodud vaimse tervise staabi analüütik Vootele Veldre ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]; tel 6269 128). 1.3. Märkused Määrusega kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel uus rakendusakti terviktekst. Rakendusakt ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu Paragrahv 1 sätestab määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse kohalikele omavalitsustele ja esmatasandi tervisekeskustele psühholoogi palga- ja juhendamistoetuse andmise tingimused ja kord. Paragrahvis 2 defineeritakse kesksed määruses kasutatavad terminid. Esmatasandi tervisekeskus on ühtses taristus üldarstiabi osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, mis osutab üldarstiabi vähemalt 4500 isikule. Nimetatud numbriline nõue sisaldub ka Vabariigi Valitsuse kehtestatud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus. Juhendaja on psühholoogina tegutsev isik, kes pakub juhendatavale psühholoogile professionaalset tuge psühholoogilise abi osutamisel. Psühholoogiks loetakse selle määruse tähenduses üksnes psühholoogias magistrikraadi või vähemalt samaväärset kvalifikatsiooni omavat isikut, kes osutab inimestele psühholoogilist abi. Psühholoogiline abi on professionaalne psühholoogi rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud tegevus eesmärgiga leevendada inimese emotsionaalset ja psühholoogilist distressi ning parandada vaimset tervist ja heaolu. Toetuse andja on Sotsiaalministeerium. Toetuse saajana kvalifitseerub vaid esmatasandi tervisekeskus või kohaliku omavalitsuse ametiasutus, mis ei ole linnaosavalitsus. Viimane kitsendus on vajalik, et suunata omavalitsusi psühholoogilise abi osutamist terviklikult läbi mõtlema. Paragrahv 3 sätestab toetuse eesmärgi. Toetust antakse eesmärgiga parandada kohalikul ja esmatasandil psühholoogilise abi pakkumist ja seeläbi leevendada COVID-19 pandeemiast tulenevat negatiivset mõju Eesti elanike vaimsele tervisele. Paragrahv 4 piiritleb toetatavad tegevused. Toetust antakse elanikele vahetu psühholoogilise abi osutamiseks. Psühholoogilist abi tuleb üldjuhul osutada vahetul kohtumisel, kuid juhul, kui vahetu nõustamine ei ole võimalik või mõistlik, võib abi osutada kaugteenusena (nt veebinõustamise või telefoniteenusena). Paragrahv 5 sätestab nõuded taotlejatele. Taotlejatena kvalifitseeruvad vaid kohaliku omavalitsuse ametiasutused, mis ei ole linnaosavalitsused, ja esmatasandi tervisekeskused. Taotlejal peab olema ajavahemikus 01.09.2021–31.12.2021 kehtiv tööleping psühholoogilise abi pakkumiseks omavalitsuse elanikele. Kohaliku omavalitsuse puhul võib tööleping olla sõlmitud ka kohaliku omavalitsuse hallatava asutusega. Lepingu nõue on seatud selleks, et toetust taotleks vaid konkreetse teenuseosutamise kavatsusega omavalitsused, kes on psühholoogilise abi osutamiseks astunud konkreetseid samme. Toetuseperiood on seotud riigieelarveseadusega, nii on riigieelarveseaduse alusel antavat toetust võimalik anda vaid vastaval kalendriaastal toimuvate tegevuste toetamiseks. Töölepingu alusel psühholoogilist abi pakkuval isikul peab olema kehtiv psühholoog-nõustaja kutsetunnistus või magistrikraad psühholoogias või sellega võrdsustatud haridus. Tema lepingu- järgsest töökoormusest vähemalt 75% peab olema seotud elanike psühholoogilise nõustamisega. Taotlejal ei tohi taotluse esitamisel olla riiklike maksude maksuvõlgasid või need peavad olema ajatatud. Taotleja peab olema täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse, eraõiguslikust juriidilisest isikust taotleja ka majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. Taotleja ei tohi olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Maksuvõlgnevust kontrollitakse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast taotluste esitamist. Paragrahv 6 sätestab toetuse liigid, toetatavad kulud ja toetuse suuruse. Toetust antakse kas palgatoetusena või juhendamistoetusena. Palgatoetust antakse tööjõukulude katteks vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid mitte rohkem kui brutotöötasult 1448 eurot arvutatud tööjõukulu töötaja kohta kalendrikuus. Nimetatud piirmäära alus on 2020. aasta keskmine brutopalk. Toetuse arvutamise alus on kohaliku omavalitsuse elanike või esmatasandi tervisekeskuse teenindatavate arv. Rakendatava koefitsiendi väärtus on 1,0 iga 7 000 elaniku või esmatasandi tervisekeskuse nimistutesse kuuluva isiku kohta. Nimetatud koefitsiendi arvutamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse elanike arvust rahvastikuregistris seisuga 01.06.2021 ja tervisekeskuste teenindavate nimistus olevate isikute arvu alus on veebilehel https://mveeb.sm.ee/Nimistud/ Terviseameti avaldatud värskeimad nimistuid kirjeldavad andmed. Koefitsiendi maksimumväärtus on 5,0, põhjendatud juhtudel võib toetuse andja rakendada ka suuremat väärtust. Piir on seatud selleks, et vältida olukorda, kus suured omavalitsused kasutaks ära kogu toetusmeetme eelarve. Suurema väärtuse lubamine võib aga olla põhjendatud juhul, kui toetust taotlevad vaid üksikud omavalitsused ning suurematele omavalitsustele suuremas ulatuses toetuse andmine ei kahjusta ühegi teise omavalitsuse huve. Juhendamistoetust antakse üksnes tingimusel, et juhendatavaks on psühholoogi palgatoetust saav isik. Toetust makstakse vastavalt juhendaja tegelikele palgakuludele, kuid mitte rohkem kui brutotöötasult 289,6 eurot arvutatud tööjõukulu iga juhendatava kohta kalendrikuus. Nimetatud brutotöötasu moodustab viiendiku 2020. aasta keskmisest brutotöötasust. Toetuse andmise kord ei piira omavalitsuse õigust maksta nii psühholoogile kui ka tema juhendajale töötasu vastavalt kohalikele tööturuoludele, töötasu võib olla seatud toetusepiirist nii väiksem kui ka suurem. Kui tööjõukulud jäävad seatud ülempiirist madalamaks, katab toetus kogu tööjõukulu. Kui tööjõukulud ületavad nimetatud piirmäära, makstakse toetust üksnes seatud piirmäärade ulatuses. Nii rahaline piirmäär kui ka elanike arvu piir on kehtestatud piiratud eelarvest tulenevalt, et pakkuda võimalikult paljudele omavalitsustele rahalist abi psühholoogilise abi pakkumisel oma elanikele. Toetust makstakse üksnes otsestele teenuseosutamisega tekkivate kulude ja teenust osutava isiku juhendamisega kaasnevate kulude katmiseks – kaudsete kulude eest toetust ei maksta. Toetust antakse nende kulude katteks, mis tekivad toetusperioodil ehk vahemikus 01.09.2021– 31.12.2021. Täpne toetuse summa nimetatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitatavas taotluse rahuldamise otsuses. Paragrahv 7 sätestab toetuse taotlemise üldised alused. Toetuse taotlemine toimub jooksvalt alates taotlusvooru avamisest, taotluse esitamise hiliseim kuupäev on 15. detsember 2021. Pikk periood võimaldab pakkuda taotlejatele võimalikult soodsat ajaraami kaalumaks taotlusvoorus osalemist. Toetuse andja teavitab taotlusvoorust potentsiaalsete taotlejate katusorganisatsioone hiljemalt kolmandal tööpäeval arvates määruse jõustumisest. Toetuseks eraldatud eelarve ammendumisel on toetuse andjal õigus taotlusvoor ennetähtaegselt sulgeda. Sellisel juhul teavitab toetuse andja potentsiaalsete taotlejate katusorganisatsioone kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Paragrahv 8 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Taotlus tuleb esitada ettenähtud ajaks ja määruse lisas 1 sätestatud vormil koos nõutud dokumentidega, taotlus ja lisatud dokumendid peavad sisaldama määruses nõutud teavet, taotlus peab olema digitaalselt allkirjastatud. Palgatoetuse taotlemisel tuleb taotlusega koos esitada teenust vahetult osutatava isiku CV, millelt nähtub isiku kutsealane ja hariduslik ettevalmistus ning isiku allkirjastatud kinnitus või muu tõend, millelt nähtub isiku valmisolek osutada toetusperioodil taotleja juures psühholoogilist abi. CV on vajalik selleks, et veenduda, et isiku ettevalmistus vastab määruses seatud nõuetele. Kinnitus on vajalik, et maandada riski, et taotlus esitatakse igaks-juhuks, ilma selge kavatsuseta psühholoogi palgata. Juhendajatoetuse taotlemisel esitab taotleja koos taotlusega juhendava isiku CV, millelt nähtub isiku kutsealane ja hariduslik ettevalmistus ning töökogemus. Paragrahv 9 reguleerib taotluse menetlemise protsessi. Taotluse menetlus koosneb taotluse registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest koos toetuse määramisega taotluse rahuldamise korral. Kalendrikuu jooksul laekunud taotluste rahuldamine otsustatakse hiljemalt järgneva kalendrikuu 20. kuupäevaks. Selline lahendus võimaldab pakkuda pika taotlemisperioodi vältel taotlejatele kiiret tagasisidet, kas nende taotlus rahuldatakse või mitte. Taotlusvooru lõppemisel ehk tähtaja saabumise või taotlusvooru ennetähtaegset sulgemise järel saadetud taotlusi menetlusse ei võeta. Sellest informeeritakse taotlejat hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. Paragrahv 10 sätestab taotluse registreerimise ning taotleja ja taotluse vastavuse kontrollimise üldised alused. Sotsiaalministeerium registreerib esitatud taotlused ning kontrollib taotleja ja taotluse vastavust määruse sätestatud nõuetele. Kui taotluses esineb puudusi, antakse taotlejale kolm tööpäeva puuduste likvideerimiseks. Puuduste korral võib pikeneda toetuse taotluse menetlemise tähtaeg. Paragrahv 11 reguleerib toetuse määramist ja maksmist. Kui taotleja vastab korras sätestatud tingimustele, määratakse talle §-s 6 sätestatud tingimustest ja taotluses esitatud andmetest lähtudes toetus. Tingimustele või nõuetele mitte vastamisel jäetakse taotlus rahuldamata. Toetuseks eraldatud eelarve ammendumisel sulgeb toetuse andja taotlusvooru. Taotlusi rahuldatakse kuni taotlusvooruks eraldatud eelarve ammendumiseni. Sotsiaalkaitse- minister kinnitab käskkirjaga toetuse saajad ja neile määratava toetuse suuruse ning taotlejad, kelle taotlust ei rahuldata. Taotlejale, kelle taotlus rahuldatakse, tehakse ettepanek sõlmida toetuse kasutamise leping. Toetus makstakse toetuse saajale välja lepingus märgitud pangaarvele pärast lepingu allkirjastamisest. Paragrahv sätestab ka konkreetsed lepingu sõlmimise ja toetuse maksmisega seotud tähtajad. Paragrahv 12 sätestab toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja on kohustatud tegema hiljemalt 10 päeva jooksul arvates toetuse kasutamise lepingu sõlmimisest oma kodulehel teatavaks psühholoogilise abi osutamise üksikasjad ning edastama asjakohase veebilehe andmed toetuse andjale. Samuti peab toetuse saaja pidama toetuse kohta arvestust vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust toetuse maksmise aluseks olevate tegevuste kohta, ning eristab maksmise aluseks olevate tegevuste dokumendid muudest dokumentidest. Elektroonsel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. Toetuse saaja on kohustatud võimaldama toetuse andjal või tema määratud isikul kontrollida toetuse kasutamise aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust, toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust ning muude lepingutingimuste täitmist ning esitama toetusperioodi lõppemise järel psühholoogilise abi osutamise aruande (toodud määruse lisas 3). Kui tegelikud kulud, mille eest toetust taotleti, osutuvad väiksemaks välja makstud toetusest, on toetuse saaja kohustatud toetuse summa ja tegeliku kulu vahe toetuse andjale tagasi maksma. Toetuse saaja täpsemad kohustused lepitakse kokku toetuse kasutamise lepingus. Paragrahv 13 sätestab tegurid, mis välistavad toetuse saamise. Esiteks ei maksta toetust või see nõutakse tagasi, kui toetavat tegevust rahastatakse muust toetusemeetmest. Teiseks tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks või toetus nõutakse tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud või on toetuse saaja või psühholoogilise abi osutaja rikkunud abi osutamise korraldamisel isikuandmete kaitse nõudeid või abi osutamise korraldus ei vasta lepingus sätestatule. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. Tegemist ei ole vähese tähtsusega abi ega riigiabi andmisega, vaid KOV haldusülesande toetamisega riigieelarvest, tegemist ei ole ettevõtluse ega majandustegevuse toetamisega. Eelnõuga parandatakse psühholoogilise abi ja muude vaimset tervist toetavate teenuste kättesaadavust omavalitsustes ja esmatasandi tervisekeskustes. Meede võimaldab katta edukate taotlejate psühholoogilise abi osutamisega kaasnevad tööjõukulud toetusega ja suurendada sel moel taotleja valmidust pakkuda piirkonna elanikele kvaliteetset psühholoogilist abi. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega mõjutatavad sihtrühm(ad) Määruse rakendamisel on potentsiaal mõjutada kohalikke omavalitsusi (78) ja esmatasandi tervisekeskuseid ning psühholooge ning Eesti elanikke. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Määruse rakendamise üks keskseid eesmärke on leevendada pandeemiast tulenevat negatiivset mõju Eesti elanike vaimsele tervisele. Selleks parandatakse psühholoogilise abi osutamist omavalitsustes. Arvestades toetuse kuluga 1937,42 eurot (s.o brutotöötasu 1448 eurot koos tööjõumaksude ja -maksetega) iga 7000 elaniku kohta kalendrikuus, võimaldab toetusmeede eelarvega 100 000 tagada abi pakkumise võimekuse arvestuslikult populatsioonile suurusega 90 326 (s.o (100 000 eurot / (1937,42 eurot X 4 kalendrikuud)) X 7000 elanikku). Eeldades, et toetusega 1937,42 eurot kalendrikuus on võimalik rahastada arvestuslikult 12 psühholoogi tegevust, kel igaühel on 120 kliendikontakti kalendrikuus (s.o keskmiselt 6 kontakti tööpäevas) võimaldab kavandatud eelarve pakkuda toetuseperioodil 12 X 120 X 4 ehk 5760 kliendikontakti. Eelnevatele arvutustele tuginedes võimaldab meetme rakendamine hinnanguliselt pakkuda kiiret esmast psühholoogilist abi või tuge 1900 kuni 3800 inimesele, kes praeguses varieeruva ligipääsetavusega teenusesüsteemis ei pruugi kiiret professionaalset abi saada. Määruse rakendumise mõju saab hinnata keskmiseks – Kuigi suhtarvudes puudutab meede tõenäoliselt vaid 0,1–0,3 % elanikkonnast, võib see konkreetses piirkonnas avaldada väga olulist mõju abi saanud indiviidide ja nende perede heaolule ja toimetulekule. Toetusmeetme toel luuakse toetusperioodi ajaks kogukonnatasandil kas peamine või täiendav uks sisenemaks vaimset tervist toetavate teenuste süsteemi. Meetme tulemuslik rakendumine võimaldab taotleda täiendavaid vahendeid, et toetada sarnase meetmega psühholoogilise abi laiemat osutamist ka järgnevatel aastatel. Mõju majandusele ja regionaalarengule Määruse rakendamine toob psühholoogilise abi osutamiseks valdkonda 100 000 eurot ning aitab toetusperioodil rahastada 10–12 psühholoogilise abi osutaja töökohta. Toetusmeede on disainitud toetuse ülempiiriga – sel moel loob meede enam väärtust madala keskmise töötasuga piirkondades ja võib avaldada positiivset mõju töökohtade loomisele peamistest tõmbekeskustest kaugemal asuvates omavalitsustes. Tõenäoliselt ei kaasne määruse rakendamisega ebasoovitava mõju riski – ka juhul kui meede ei aita luua ühtegi täiendavat töökohta ja rahastatakse töökohti, mida kavandati luua ka ilma meetmeta, aitab väärtustab toetusmeede psühholoogilise abi osutajaid ning annab toetusmeetme jätkumisel tugeva sõnumi, et psühholoogide panus on vajalik ja väärtustatav ka väljaspool tervishoiusüsteemi kogukonna tasandil. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Meetme otsene eesmärk on parandada psühholoogilise abi ja muude vaimset tervist toetavate teenuste kättesaadavust omavalitsustes. Meede võimaldab katta omavalitsuste ja neis tegutsevate tervisekeskuste kulud toetusega ja suurendada omavalitsuse valmidust pakkuda vaimset tervist toetavaid teenuseid. Vaimse tervise teenuste pakkumine elanikele, kelle abivajadust ei ole hinnatud, on omavalitsuste vabatahtlik ülesanne, mida pakuvad vaid mõned omavalitsused. Kogukondlike vaimse tervise teenuste arendamine võimaldab pakkuda abi elanikele, kelle vaimse tervise olukord ei vaja veel kliinilist sekkumist, kuid kellel võib ilma õigeaegset abi saamata kujuneda välja vaimse tervise häire. Määruse rakendumise mõju saab hinnata keskmiseks. Kuigi meedet kasutavate omavalitsuste osakaal 2021. aastal ei ületa tõenäoliselt kolmandikku omavalitsustest, siis neis, kus meede rakendub on mõju tõenäoliselt suur. Meetme edukas rakendumine 2021. aastal võimaldab toetusmeedet skaleerida ja pakkuda suuremas mahus vaimse tervise teenuseid ka järgnevatel aastatel. Valdkonnad, mida meede ei mõjuta Määruse rakendamine ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust rahastatakse 2021. aasta lisaeelarve seadusega Sotsiaalministeeriumile eraldatud vahenditest meetmest Elanikkonna vaimse tervise toetamine seoses COVID-19 olukorraga. Toetusmeetme rahastamiseks kavandatud 100 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, määruse tingimused võimaldavad taotleda toetust tagasiulatuvalt kulude eest, mida on tehtud alates 1. septembrist 2021. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Toetusmeetme kavandamisel ja määruse koostamisel konsulteeriti vaimse tervise staabi liikmete, vaimse tervise mõttekoja liikmete ning omavalitsuste esindajatega. Eelnõu, hõlmates COVID-19 toetusmeedet, on Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 9. septembril 2021. Määruse vastuvõtmise järel edastatakse määrus Eesti Linnade ja Valdade Liidule, et tagada potentsiaalsete taotlejate informeeritus meetmest.