Kooskõlastuskiri

Justiitsministeerium Teie 26.07.2021 nr 8-1/4797, [email protected] JUM/21-0941/-1K/ Meie 14.09.2021 nr 1.2-3/2321-2 Halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Täname, et olete meile esitanud kooskõlastamiseks halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõu. Kooskõlastamiseks saadetud eelnõu kohaste muudatuste osas Sotsiaalministeeriumil märkused puuduvad. Samas soovime juhtida tähelepanu avaliku teabe seaduse (AvTS) muutmise vajaduse analüüsimisele osas, mis puudutab teabe asutusesiseseks tunnistamise aluseid kohtumenetluses. AvTS § 35 lõike 2 punkti 4 kohaselt võib riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik- õigusliku juriidilise isiku juht asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada tsiviilkohtumenetluses riigi kui menetlusosalise huvisid kahjustada võiva teabe kuni kohtulahendi tegemiseni. AvTS § 35 lõike 2 punkti 4 tõlgendamine on tekitanud küsimusi osas, kas tsiviilkohtumenetlus peab olema alanud selleks, et viidatud sätte alusel saaks dokumendis sisalduvad andmed või ka dokumendi olemasolu fakti lugeda juurdepääsupiiranguga teabeks. Selgust ei anna ka avaliku teabe seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskiri1, kus on viidatud sätte osas selgitatud järgmist: „Seaduse § 35 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4, mille kohaselt võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada tsiviilkohtumenetluses riigi kui menetlusosalise huvisid kahjustada võiva teabe kuni kohtulahendi tegemiseni. Ei ole põhjendatud tsiviilvaidlustes panna üht poolt ebavõrdsesse seisu, kohustades teda avaldama kohtuasjadega seonduvaid materjale enne kohtulahendi tegemist.“ Sotsiaalministeerium leiab, et põhjendatud juhtudel peaks olema võimalus määrata, et dokument või osa sellest sisaldab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet ka siis, kui kohtumenetlus ei ole veel faktiliselt alanud. Näiteks olukorras, kus asutus on tellinud advokaadibüroolt arvamuse või analüüsi kohtusse pöördumise perspektiivikuse küsimuses, võib sellise dokumendi avaldamine ilmselgelt kahjustada riigi huvisid ka võimalikus kohtumenetluses (kui dokument sisaldab infot riigi võimaliku õiguspositsiooni kohta potentsiaalses kohtuvaidluses). Eelnevast tulenevalt on oluline kaitsta riigi õigusi võimaliku nõude puhul ka enne kohtusse pöördumist. Hetkel puudub aga ühene arusaam, kas AvTS § 35 lõike 2 punkt 4 või mõni muu AvTS-is nimetatud alus seda võimaldab. Samas näeme 1 Avaliku teabe seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskiri (1027 SE I), lk 17. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1cb8151b-c5d2-3f1b-8665- 489d7ac1c56b/Avaliku%20teabe%20seaduse%20ja%20sellega%20seonduvate%20seaduste%20mu utmise%20seadus. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 vajadust põhjendatud juhtudel selline asutuseväline kiri (antud näite puhul advokaadibüroo arvamus/analüüs/seisukoht) või selle osa tunnistada asutusesiseseks teabeks ka siis, kui kohtumenetlus ei ole faktiliselt alanud. Teise olulise kohana märgime, et AvTS § 35 lõike 2 punkt 4 reguleerib teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamist tsiviilkohtumenetluses. Sotsiaalministeerium leiab, et põhjendatud juhtudel peaks olema võimalus määrata, et dokument või osa sellest sisaldab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet ka halduskohtumenetluses, seda nii menetluse ajal kui ka enne potentsiaalset kohtumenetlust. Halduskohtumenetluses lahendatakse näiteks riigihangetega seotud vaidlusi. Nii enne potentsiaalselt kohtumenetlust kui ka juba menetluse ajal võib haldusorganil tekkida vajadus oma arvamuse kujundamiseks küsida seisukohta advokaadibüroolt (nt hindamaks vaidluse perspektiivikust võimalikus kohtuvaidluses, samuti kujundamaks arvamust kohtumenetluse ajal konkreetse menetlusdokumendi osas jne). Sellise asutusevälise kirja avaldamine võib aga oluliselt kahjustada riigi huvisid halduskohtukohtumenetluses olukorras, kus selle põhjal haldusorgan alles otsustab, kas ja mida haldusasjas vastata või võtta kaebus omaks. Samamoodi võib sellise asutusevälise kirja avaldamine kahjustada riigi huvisid ka enne potentsiaalset halduskohtumenetlust, kui selle põhjal haldusorgan alles otsustab kohtumenetluse perspektiivikuse üle. Eelneva näite pinnalt tõstatub küsimus, millise AvTS-i sätte alusel on võimalik selline asutuseväline kiri (antud näite puhul advokaadibüroo arvamus/analüüs/seisukoht) või selle osa tunnistada asutusesiseseks teabeks? Sotsiaalministeeriumi hinnangul selline konkreetne alus AvTS-is puudub, samas näeme vajadust sellise aluse olemasoluks. Eelpool toodust tulenevalt palume Justiitsiministeeriumil analüüsida AvTS-i muutmise vajadust osas, mis puudutab teabe asutusesiseseks tunnistamise aluseid enne potentsiaalset tsiviil- ja halduskohtumenetlust ning halduskohtumenetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Merilin Oldekop 6269 165 [email protected]