Pöördumine

Saatja: Kärt Kasepõld <[email protected]> Saadetud: 13.09.2021 14:40 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Selgitustaotlus haigushüvitise maksmise kohta Tere! Pöördume sotsiaalministeeriumi poole, saamaks selgitusi tööandjapoolse haigushüvitise maksmise kohta olukorras, kus arst ei ole haiguslehte ära lõpetanud või on selle lõpetamisega oluliselt viivitanud. Nimelt oli Eesti Haigekassa süsteemis üleval mitmeid (ca 20) Selver AS-i töötajate, sh nüüdseks endiste töötajate töövõimetuslehti, mis olid alustatud 2019.-2020. aastatel (üks kõige markantsem näide aastast 2018), aga mis olid käesoleva aastani staatusega „ootel“ ehk arst ei olnud nendega õigeaegselt tegelenud ega neid ära lõpetanud. Vanade, „ootel“ staatuses ehk lõpetamata haiguslehtede hulk oli lõpuks nii suur, et aeglustas suure andmemahu tõttu oluliselt meie igapäevaste muude päringute tegemist, mistõttu pöördusime probleemiga Eesti Haigekassa poole. Selveri kui tööandja algatusel ja Haigekassa sekkumisel lõpetasid ja/või tühistasid arstid tagantjärele vanad haiguslehed ära. Nüüd aga tekkis küsimus, et kas tööandja on kohustatud nii vanade haiguslehtede eest töötajatele, sh endistele töötajatele hüvitist maksma või mitte? Ravikindlustuse seaduse § 53 lg 5 kohaselt määratakse ja makstakse hüvitis, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud päevast, kui kindlustatud isik asus töö- või teenistuskohustusi täitma või taasalustas majandus- või kutsetegevust või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemist. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lg 4 kohaselt maksab tööandja haigushüvitist, kui töötaja on tööandjat elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teavitanud või töötaja on tööandjale paberil haiguslehe või teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi tõend) esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval alates haiguslehel või tõendil märgitud töö- või teenistuskohustusi täitma asumise päevast. Siinkohal peame vajalikuks osundada, et isegi, kui töötaja on tööandjat oma haiguslehe lõpetamisest teavitanud, ei saa tööandja omapoolseid kandeid ära teha enne, kui arst ei ole haiguslehte ära lõpetanud. Eeltoodust tulenevalt soovime teada, kas tööandja on kohustatud maksma töötajatele, sh nüüdseks endistele töötajatele haigushüvitist, kui arst on haiguslehe lõpetamisega oluliselt viivitanud ning mistõttu pole tööandjal olnud võimalik arstist tulenevatel põhjustel omapoolseid kandeid 90 kalendripäeva jooksul ära teha? Lugupidamisega Kärt Kasepõld Juriidiline personalispetsialist Personaliosakond +372 5300 3196 [email protected] +372 667 3772 Pärnu mnt 238 www.selver.ee Tallinn 11624, Eesti