Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 02.08.2021 nr 2-2/21- [email protected] 0400/4660, MKM/21-0959/-1K/ Meie 13.09.2021 nr 1.2-3/2415-2 Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine Lugupeetud minister, Esitasite kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). Toetame VTK-d ning selles püstitatud eesmärke, mis on ehitusõiguse ajakohastamine, seaduse rakendamisel ilmnenud lünkade ja vastuolude kõrvaldamine, digitaliseerimiseks paremate eelduste loomine, samuti kvaliteetse ruumi, kaasava disaini ja parima elukeskkonna põhimõtete rakendamine ehitusvaldkonnas. Samas esitame alljärgnevalt märkused ja tähelepanekud, millega palume EhS ettevalmistamisel arvestada. 1. Nagu ka VTK-s on märgitud, on ehitusõiguse regulatsioon tihedalt seotud planeerimisõigusega, sest konkreetse kinnistule ehitamise õigus tekib valdavalt läbi planeerimismenetluse, kas üldplaneeringu, eriplaneeringu või detailplaneeringu alusel. Lisaks on VTK-s märgitud, et kavas on teha ettepanekuid planeerimise tulemusena tekkinud ehitusõiguse tõhusamaks realiseerimiseks, milleks tuleb muuhulgas üle vaadata projekteerimistingimuste andmise põhimõtted. Märgime, et rahvastiku tervise seisukohalt on väga oluline just ruumiline planeerimine, läbi mille on võimalik ennetada ja ohjata näiteks müra, radooni, õhusaaste ja teisi keskkonnatervishoiu probleeme. Aruka planeerimisega väldime pikaajalisest negatiivse mõjuga keskkonnas elamisest põhjustatud haiguskoormuse teket ja ka häiringutest tekkivaid kaebuseid. Ruumilise planeerimine järgselt tuleb ka ehitise projekteerimisel, rajamisel ja kasutamisel arvestada keskkonnatervishoiu ohutegureid, mis elukeskkonda mõjutada võivad. Seetõttu on väga oluline, et EhSs arvestataks ehitise projekteerimisel ja rajamisel ka ruumilise planeerimise tulemusel tekkinud keskkonnatingimusi (nt välisõhu saaste, radoon ja müra) ja sellega seoses ka ehitise enda siseseid terviseriske (ohutu ja mugav sisekliima ruumides). Planeerimise tulemusel tekkinud keskkonnatingimusi hoones on küll võimatu regulatsiooni kontekstis ette näha, aga regulatsioon peaks olema piisavalt paindlik, et neid projekteerimise ja/või ehitamise etapis arvestada. EhS peaks eelnevat arvestades andma volituse ka hoone sisekliima nõuete kehtestamiseks nii projekteerimise kui ka kasutamise etapis, mis arvestaks muu hulgas ka siseõhu kvaliteeti ja selle mõju tervisele, et ehitamine ja ehitise kasutamine looks tervist toetava ja edendava elukeskkonna. 2. VTK lk 3 punktis 3 on märgitud, et ehitised ja avalik ruum vastavad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele, sealhulgas on hooned ligipääsetavad, uute ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kaasava disaini põhimõtetega, olemasolevate ehitiste, teede ja tänavate rekonstrueerimisel arvestatakse liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega. Teeme ettepaneku muudatuseks järgmises sõnastuses: „Ehitised ja avalik ruum Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 vastavad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele, uute ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kaasava disaini põhimõtetega, mis hõlmavad nelja peamise erivajaduse (liikumispuue, kuulmispuue, nägemispuue, intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga, eakas) ning ajalise iseloomuga erivajaduse (püsiv, ajutine) ligipääsetavuse vajadusi, olemasolevate ehitiste, teede ja tänavate rekonstrueerimisel arvestatakse liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega.“ 3. VTK lk 11 tuuakse muudatusettepanekus 1, et tuleks määratleda EhS-s täpsemalt kriteeriumid, millele peavad ajutised ehitised vastama. Sellisteks kriteeriumiteks on ehitise eeldatav püsivusaeg, ehitise kavandatav kasutamise otsarve ja eesmärk, konstruktsioonide maapinnaga ühendamise lahendused, ehitise tähtaegse püstitamise majanduslikud argumendid. Teeme ettepaneku lisada täiendav kriteerium: „Kui ajutine ehitis on püstitatud otseselt erivajadusega inimestele kasutamiseks (avalik invatualett), on vajalik kontrollida enne loa väljastamist vastavust puudega inimeste erivajadusest tulenevatele nõuetele (hetkel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28). 4. VTK lk 17 viimases lõigus on märgitud, et elukeskkonna kaasava disaini põhimõtetest lähtuv kõikehõlmav ligipääsetavuse kontseptsioon seab eesmärgiks, et iga uus ehitis projekteeritakse ja ehitatakse ligipääsetavana, et tagada sellega pakutavate teenuste kättesaadavus. Teeme ettepaneku muudatuseks järgmises sõnastuses: “Elukeskkonna kaasava disaini põhimõtetest lähtuv kõikehõlmav ligipääsetavuse kontseptsioon seab eesmärgiks, et iga uus ehitis projekteeritakse ja ehitatakse ligipääsetavana, et tagada sellega pakutavate teenuste, olenemata teenuste iseloomust nende kättesaadavus.“. 5. VTK lk 18 esimeses lõigus on märgitud, et riiklikul tasandil on ligipääsetavus õigusaktides reguleeritud lähtudes kitsalt puudega inimeste erivajadustest. Teeme ettepaneku muudatuseks järgmises sõnastuses: „Riiklikul tasandil on ligipääsetavus õigusaktides reguleeritud eelkõige puuetega inimeste erivajadustest lähtuvalt.“. 6. VTK lk 18 teises lõigus muudatusettepaneku all on märgitud, et reguleerida ligipääsetavuse nõuded EhS §-s 11 eraldi sättena, asendada kitsas, puudega inimeste erivajadusi puudutav sõnastus ligipääsetavuse laia vaadet kirjeldava sõnastusega. Teeme ettepaneku muudatuseks järgmises sõnastuses: „Reguleerida ligipääsetavuse nõuded EhS §-s 11 eraldi sättena, asendada eelkõige puuetega inimeste vajadustest lähtuv sõnastus elukaarel põhineva ligipääsetavuse kontseptsiooni kirjeldava sõnastusega.“. 7. Lisaks tuleb EhS-s täpsustada riikliku järelevalve tegijate ulatused ja piirid. Näiteks kehtiva EhSi kohaselt on Terviseametil kohustus teostada järelevalvet ehitist puudutavate terviseohutuse nõuete täitmise üle. Nimetatud ülesanne on sõnastatud liiga üldiselt. Leiame, et Terviseametil on kohustus EhS-i alusel ehitise terviseohutuse üle järelevalvet teha ainult juhul, kui Terviseametil on eriseaduse alusel kohustus teha järelevalvet tervisekaitsenõuete täitmise üle ehitise kavandamisel või kasutamisel. Näiteks sätestatakse RTerS-i alusel praegu koolieelsete lasteasutuste, koolide ja hoolekandeasutustele füüsilise keskkonna tervisekaitsenõuded. Seega on asjakohane, kui Terviseamet teeb EhS-i alusel järelevalvet selliste ehitiste terviseohutuse üle, kus need asutused toimivad või hakkavad toimima. Lugupidamisega  3 (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Ebe Sarapuu, [email protected] Ramon Nahkur, [email protected] Lili Tiri, [email protected]