Arvamuse edastamine

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 10.09.2021 16:14 Adressaat: Tanel Kiik <[email protected]>; Maarjo Mändmaa <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Teema: Eesti Proviisorapteekide Liidu arvamus eelnõu kohta Tähtsus: Tavaline Manused: EPAL ettepanekud TTKS sept 2021.asice Tere Edastame Eesti Proviisorapteekide Liidu arvamuse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (nn MEDRE pakett) kohta. Tervitades, Ly Rootslane Juhatuse liige Eesti Proviisorapteekide Liit 5886 3915 Hr Tanel Kiik Hr Maarjo Mändmaa Sotsiaalministeerium [email protected] Lugupeetud tervise- ja tööminister ja kantsler, Eesti Proviisorapteekide Liiduni jõudis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Üllatuslikult ei olnud apteeke ja apteekreid ühendavaid organisatsioone eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringi kaasatud, kuigi eelnõu puudutab otseselt apteegivaldkonna teemasid muutes TTKSi ja ravimiseadust. Eelnõu eesmärk on muuta tervishoiutöötajate tegevuste ja tervishoiuteenuse osutamise põhimõtteid, mis vajaksid kindlasti laiemalt läbiarutamist just apteekrite ja apteekide kontekstis ning on ka eelnevalt korduvalt erinevatel Eesti tervishoiusüsteemi aruteludel teemaks olnud. Nii maailma kui Euroopa tasemel on apteegi ja apteekri roll muutumas ning Eestis on ajaga kaasas käimise peamiseks takistuseks olnud just juriidilised piirangud, mis ei võimalda tervist edendavaid ja haigusi ennetavaid teenuseid apteekides pakkuda – näiteks vaktsineerimine, kiirtestimine, tubakast loobumise nõustamine ja mitmed veel. Vajalik oleks seaduse tasemel anda apteekritele luba teatud tervishoiuteenuseid pakkuda ning detailid täpsustada määruste tasemel. Seega, kuna tervishoiu korralduse seaduse muutmine on pooleli, on vajalik ka apteeke ja apteekreid puudutav osa detailsemalt läbi mõelda. Apteekides vaktsineerimine ja COVID kiirtestide läbiviimine on teemad, mida riik on apteekidega Eesti Proviisorapteekide Liidu vahendusel viimastel kuudel arutanud, seega võiks praeguse eelnõu kiire menetluskava raames neid teemasid ollagi kõige mõistlikum lahendada. Vastasel juhul jäävad õiguslikud segadused pärssima Covid-19 kriisi efektiivset lahendamist. Seadus ütleb täna, et apteeker võib osutada tervishoiuteenuseid, kui seadus selleks eraldi loa annab. Selline regulatsioon ei ole aga piisav. Meie ettepanekud, mida tuleks õigusaktide tasemel lahendada oleksid järgmised: Õigust tervishoiuteenuseid pakkuda oleks vaja ka juriidilisele isikule ehk siis apteegile, sest tervishoiuteenuste osutamine on loakohustusega tegevus. Otstarbekas oleks lubada apteegiteenuse tegevusloa omajal osutada tervishoiuteenuseid. Konkreetne nimekiri tervishoiuteenustest on otstarbekas fikseerida seaduse volitusnormi alusel ministri määruse tasandil, et seda saaks vajadusel lihtsalt muuta. Eraldi on tarvis tuua seaduse tasandilt madalamalseisvasse õigusakti ka apteekri tegutsemisõigus. Tervishoiuteenuste osutamine on sarnaselt apteegiteenuse osutamisega kutse- ja erialapõhine tegevus. Tervishoiutöötaja, ka apteeker, tohib teenust osutada ainult oma eriala, kutse piirides. Need erialad registreeritakse riiklikus registris. Vaieldamatu on, et apteekri kutse (õppeasutuse õppekavade kaudu) juba täna hõlmab oskusi teatud teenuste osutamiseks. Näiteks juba täna saavad näiteks Tallinna Tervishoiukõrgkooli tudengid põhiõppe raames väljaõppe ka tervisenäitajate määramiseks, et oleks võimalik patsiente paremini nõustada. Mõistlik oleks see ka vastavalt formaliseerida. Otsustada tuleb aga, kas teatud teenuste osutamiseks peaks olema vajalik mingi lisakvalifikatsioon, koolitus vms. Apteegis teenuste osutamisel tuleks kirjeldada ka ruumi-, sisseseade ja varustusnõuded. Meie ettepanek on, et seadus lubaks abstraktselt osutada teatud tervishoiuteenuseid „apteegiruumides“. Sisseseade-varustuse detailide täpsustamiseks võiks seaduses olla vastav volitusnorm, mis võimaldaks siis näiteks ministri määruse tasandil või vastavate juhenditega nõudeid täpsustada. Põhimõttelist lahendust vajab apteegi tervishoiuteenuste dokumenteerimise ja aruandluse pool. Tervishoiuteenuste puhul on kasutuses Tervise Infosüsteem, seega oleks vajalik luua apteekidele õiguslik alus andmevahetuseks. Ilmselt on vajalik vähemalt andmekogude põhimääruste muudatustest (TIS juurdepääs jms) ja võimalik ka, et tervishoiuteenuse osutajate statistika- ja aruandlusmäärustele jms. Samas võib see olla ilmselt lahendatav ka seaduse tasandil üldise viitega, et teenuse dokumenteerimisele ja aruandlusele jne kohaldataksegi asjakohase teenuse kohta juba kehtivaid nõudeid. Sama küsimus kerkib ka teenuse osutamise lepingu liigi ja õigusliku regulatsiooni osas (vt VÕS 41. peatükk, §§ 758 – 773 erisätetena, lisaks VÕS üldosa ja käsunduslepingu reeglistik üldsätetena: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021019 ). Loodame, et ühiselt panustades kõrvaldame takistused, mis piiravad apteekrite ja apteekide laiemat kaasamist tervishoiusüsteemi. Oleme nõus koostööd koheselt alustama. Tervitades, Ly Rootslane Juhatuse liige Eesti Proviisorapteekide Liit