Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 21.09.2021 nr 39 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 "Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused" muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 62 lõike 4 alusel. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt: „(21) Kohaliku omavalitsuse üksuse hinnang lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kohta peab sisaldama: 1) lapse abistamiseks varem pakutud abimeetmete loetelu, pakkumise aega ja põhjendust, miks need ei ole osutunud piisavaks, või põhjendust, miks muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik; 2) kirjeldust lapse toimetuleku kohta lapse heaolu valdkondades, sealhulgas selgitusi neis valdkondades esinevate oluliste puudujääkide kohta.“; 2) paragrahvi 2 lõige 22 tunnistatakse kehtetuks; 3) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 "Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused" muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus suure abivajadusega lapsele on riiklik kompleksteenus, mis hõlmab teraapiateenuseid ja juhtumikorraldust ning mille abil on võimalik toetada lapse positiivset arengut, vähendada lapse abivajadust ja probleemide süvenemist. Lapse abivajadust hinnatakse praegu sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 "Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused" (edaspidi määrus nr 69) lisas kehtestatud hinnanguvormi alusel. Kahjuks ei anna kehtiv hinnanguvorm täielikku ülevaadet lapse abivajadusest ja riskidest ega võimalda seetõttu neid ülevaatlikult hinnata ja hiljem teenuse tulemuslikkust mõõta. Selleks, et lapse abivajadust tulemuslikumalt hinnata, on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) töötanud välja uue ja põhjalikuma hinnanguvormi, mistõttu tunnistatakse praegu kehtiv hinnanguvorm kehtetuks ning uus hinnanguvorm avaldatakse SKA kodulehel. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Liisa-Lotta Raag (tel 626 9253, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel 626 9271 [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse määruse nr 69 redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 07.01.2021, 3. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kolmest punktist. Punktiga 1 muudetakse määruse nr 69 § 2 lõike 21 sissejuhatava lauseosa sõnastust, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) hinnang lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kohta sisalduma määruse lisas oleval vormil. Kuna lisas olev vorm tunnistatakse kehtetuks, jäetakse sättest välja ka viide määruse lisale ja selles esitatud vormile. Uus hinnanguvorm avaldatakse SKA kodulehel. Lisaks muudetakse § 2 lõike 21 punkti 1 sõnastust ja lisatakse, et KOV-i hinnang peab sisaldama lisaks abimeetmete loetelule ka seda, millal lapsele abimeetmeid pakuti. See on oluline, et hinnata, kas lapsel on vajadus kompleksteenuse järele või saaks teda abistada mõne muu teenusega. Määrusega muudetakse ka § 2 lõike 21 punkti 2 sõnastust. Kehtiva määruse kohaselt peab KOV-i hinnang lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kohta sisaldama lapse heaolus  2 esinevate oluliste puudujääkide tuvastamise hindepunkte ja hindepunktide põhjendusi. Muudatuse kohaselt peab hinnang sisaldama kirjeldust lapse toimetuleku kohta lapse heaolu valdkondades., sealhulgas põhjendusi neis valdkondades esinevate oluliste puudujääkide kohta. Lapse heaolu valdkonnad on sotsiaalhoolekande seaduse § 62 lõike 3 kohaselt: 1) füüsiline või tervislik seisund; 2) psühholoogiline või emotsionaalne seisund; 3) sotsiaalne seisund; 4) kognitiivne või hariduslik seisund. Uues hinnanguvormis ei kasutata enam punktisüsteemi, vaid oluline on välja tuua olulised puudujäägid vähemalt kahes lapse heaolu valdkonnas. Puudujääkide tuvastamiseks on olemasolevat hinnanguvormi täiendatud selliselt, et hinnanguvormis oleksid kaetud teemad, mida kehtiv hinnanguvorm piisavalt ei kajasta. Eelkõige on hinnanguvormi täiendatud küsimustega, mis puudutavad abivajava noore perekondlikku tausta, suhteid kooli- või töökaaslastega, tervislikku seisundit, vaba aega ja huvitegevust, isiksuslikku käitumist ning vaimse tervise probleeme. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 69 § 2 lõige 22, kuna lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadust ei hinnata enam punktisüsteemi alusel, vaid KOV peab oma hinnangus välja tooma olulised puudujäägid kahes lapse heaolu valdkonnas. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse lisa, millega kehtestati lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hinnangu vorm. Nagu eespool selgitatud, töötas SKA välja uue ja põhjalikuma hinnanguvormi, mis avaldatakse SKA kodulehel. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muutmise tulemusel on võimalik paremini hinnata lapse abivajadust ning seeläbi teenuse vajadust ja tulemuslikkust. Määruse muutmine ja määruse lisa kehtetuks tunnistamine ei too kaasa mõjusid KOV-idele või SKA-le, kuivõrd määruse muutmine ei too kaasa uusi ülesandeid, vaid lihtsustab lapse abivajaduse hindamise protsessi. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks SKA-le ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Justiitsministeerium ja SKA kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Eesti Linnade ja Valdade Liit tegi eelnõu seletuskirjas paar tehnilist märkust, mis võeti arvesse. Lisaks tõi Eesti Linnade ja Valdade Liit välja, et ei saa nõustuda eelnõu seletuskirjas kirjutatuga, mille kohaselt ei suurenda uue hindamisvormi kasutuselevõtt KOV-i koormust. Selgitame, et kuivõrd lapse abivajaduse igakülgne hindamine on lastekaitseseaduse kohaselt KOV-i ülesanne ning kuna hindamisvormil küsitu peab olema KOV-il abivajaduse hindamise käigus juba eelnevalt kogutud, ei saa väita, et uue hindamisvormi täitmine tooks kaasa KOV-i koormuse suurenemist.