Vastus pöördumisele

Siseministeerium Teie 27.06.2021 nr SIM/20-1541/- [email protected] 2K, 1-6/2356-1/ Meie 20.09.2021 nr 1.2-3/2090-2 Sotsiaalministeeriumi arvamus eriteenistuste ühtlustamise eelnõule Siseministeerium esitas kooskõlastamiseks eriteenistuste ühtlustamisest tuleneva politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Samasisuline eelnõu esitati kooskõlastamiseks ka käesoleva aasta alguses. Siis esitas Sotsiaalministeerium oma põhimõttelised seisukohad ja nõustus eelnõu kooskõlastama üksnes siis, kui esitatud märkustega arvestatakse. Vaatamata sellele, et edastatud märkuste alusel on eelnõus tehtud mitmeid muudatusi, on osa neist siiski arvestamata jäetud. Oleme tutvunud eelnõu juurde lisatud kooskõlastustabeli selgitustega, kuid meie põhimõttelised seisukohad on jätkuvalt seotud nii tööõigust kui pensione puudutavate sätetega. Samuti toome mõned ettepanekud normide täpsustamiseks, et tagada parem õigusselgus. Palume eelnõu veelkord alltoodu valguses üle vaadata ning esitatud märkustega arvestada. Muutmata kujul me eelnõud kooskõlastada ei saa, eriti osas, kus Sotsiaalministeerium eelnõus tooduga ei nõustu. Esmalt toome tööõigust puudutavad sisulised märkused. Eelnõu § 1 p 31, millega muudetakse PPVS § 70. Eelnõuga sõnastatakse uuesti PPVS § 70, mille 4. lõike kohaselt kehtestatakse palgajuhendis ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise, ületunnitöö ning valveaja eest makstava tasu arvestamise kord. Nimetatud lisatasud on töölepingu seadusega (TLS § 45) reguleeritud, seega jääb arusaamatuks, miks on neid tasusid vaja sätestada palgajuhendis. Mõistame, et antud säte on olemas ka kehtivas õiguses, kuid peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et töötajate ja ametnike lisatasud öötöö, riigipühal tehtava töö, ületunnitöö ja valveajal töötamise eest ei saa olla väiksemad kui seadus ette näeb. Eelnõu § 1 p 36, millega täiendatakse PPVS § 76 lõigetega 61-63. Kindlasti ei ole summeeritud tööaja kasutamise eesmärk alati vaid ületundide tasandamine. Sellega me loomulikult nõustume. Olukorrad, kus summeeritud tööajale üleviimine saaks toimuda, on võrreldes varasema eelnõu versiooniga palju piiratum. Sellele vaatamata ei saa mööda vaadata võimalusest rakendada politseiametnikku ületunnitööle ilma selle eest lisatasu maksmata. Nn päevaviisilise tööaja ja summeeritud tööaja puhul on ületundide tekkimine ja arvestus selgelt erinev. Politseiametnikke, kes töötavad 8 tundi päevas päevaviisilise tööaja arvestuse (mitte summeeritud arvestuse) alusel, on samuti võimalik rakendada ületunnitööle Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 ning 8 tundi ületava tööaja eest tuleks ametnikule maksta 1,5-kordset töötasu. Summeeritud tööaja arvestuse puhul tekivad ületunnid arvestusperioodi lõpus, mis võimaldab töögraafikut koostada selliselt, et ületunde summeerimisperioodi lõpuks ei teki. Politseiametniku tööaja arvestuse muutmine ilma tema nõusolekuta on tema õiguste oluline riive, kuid eelnõust ei selgu, kuidas on ametnikule tagatud piisav kaitse. Igapäevaselt 8- tunniseid tööpäevi tegeva politseiametniku jaoks on summeerimise rakendamise puhul tegemist olulise muudatusega, kuid eelnõust ei nähtu, kuidas tööaja korralduse muudatus, sh eelduslikult pikemad tööpäevad, politseiametnikule hüvitatakse. Endiselt jääb selgusetuks seegi, kuidas ajutine summeeritud tööaja arvestuse rakendamine välja näeb. Näiteks, kui pikalt on võimalik ametnikule summeeritud tööaja korraldust üldse rakendada ja kas summeerimine võib toimuda ka mitu kuud järjest? Samuti, millal lõppeb summeerimisperiood? Tulenevalt eelnevast jätab eelnõu võimaluse rakendada politseiametnikule ilma tema nõusolekuta summeeritud tööaega defineerimata perioodiks, mis võib kesta kuid kui mitte aastaid. Üldiselt leiame, et seletuskiri ei ole selgituste osas piisav ning ei veena muudatuste vajalikkuses. Võrdlus hädaolukorra seadusega ei ole meie hinnangul asjakohane, kuivõrd eriolukorra välja kuulutamine on pigem harv nähtus. Samas on turvalisuse tagamine või tulekahju või avarii tagajärgede kõrvaldamine osa politseinike igapäevatööst. Eelnõust ei tulene seega selgelt, et tegemist on vaid erakorraliste olukordadega, mis õigustaks töötajate õiguste olulist riivet. Arusaadavalt võib PPVS § 77 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 6 kirjeldatud olukordades tekkida vajadus täiendava tööjõu järgi, kuid seda vajadust saab täita ka ilma summeeritud tööaega rakendamata – nt leppides päevaviisilise tööaja korralduse alusel töötavate töötajatega kokku ületunnitöö tegemises. Eeltoodust tulenevalt palume eelnõust välja võtta säte, millega lisatakse PPVS §-i 76 lõiked 61-63. Eelnõu § 3 punkt 16, millega kehtestatakse ATS-is katseaja erisus. ATS-is kehtestatakse võimalus pikendada põhjendatud juhtudel katseaega kahe kuu võrra. Juhime tähelepanu, et määratlemata õigusmõiste nagu „põhjendatud juhul“, on väga lai. Seletuskirjas on toodud ainult üks näide, millal peetakse katseaja pikendamist tõesti vajalikuks. Katseaja pikendamine võiks selle normi puhul olla aga võimalik ka siis, kui tööandja leiab, et töötaja/ametniku sobivust ei ole võimalik nelja kuu jooksul hinnata. Seega ei tulene normist piire, mis sedastaks need põhjendatud juhud, kui katseaega võib pikendada. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid peavad olema selged ja üheselt mõistetavad. Ametnik peab aru saama, millal on katseaeg neli kuud ja millal see võib olla kuus kuud. Kui erisus on vajalik teatud olukordades, siis tuleks erisust vastavalt ka piiritleda (täiendaval vajadusel seadust muuta). Eelnõu § 3 punkt 24, millega täiendatakse ATS § 33 lõigetega 14 ja 15. Selgitustest jääb arusaamatuks, kas tähtajalise üleviimise puhul jääks esialgne tööleping kehtima ja uues asutuses sõlmitakse uus tööleping või muudetakse esialgset töölepingut. Lisaks juhime tähelepanu, et tähtajaliste töölepingute sõlmimist reguleerib töölepingu seadus (TLS § 9 ja § 10) ning need tingimused tulenevad EL direktiivist 1999/70/EÜ. Nimetatud direktiivi klausli 5 kohaselt tuleb tähtajaliste töölepingute kasutamise kuritarvitamise vältimiseks kehtestada üks või mitu järgmistest meetmetest: a) objektiivsed alused, mis õigustaksid selliste töölepingute või töösuhete uuendamist; b) järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete maksimaalne kogukestus; c) selliste töölepingute või töösuhete uuendamiste arv.  3 Seega ei ole võimalik tähtajalisi töölepinguid sõlmida ilma igasuguste piiranguteta. Sama kehtib ka JAS § 151 lõike 1 puhul, olenemata sellest, et tegemist on juba kehtiva õigusega. Kehtiv õigus peab olema kooskõlas EL õigusega. Eeltoodust lähtuvalt on oluline, et ka tähtajalise üleviimisel puhul kohalduks TLS, mis on kooskõlas direktiiviga 1999/70/EÜ. Lisaks esitame sisulised märkused, mis on seotud pensionidega. Eesti pensionisüsteem on killustunud ning erinevates ametites töötavatel inimestel on erinevaid pensioniõigused. Leiame, et killustatus muudab pensionisüsteemi keerukaks, muudab selle administreerimise kulukaks ning tõstatab küsimuse, kas järgime võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuigi üldiselt peame täiendavate erireeglite loomist ebamõistlikuks, oleme valmis toetama eelnõus tehtud ettepanekuid, kui need aitavad kaasa pensionisüsteemi lihtsustamisele ning inimeste võrdsemale kohtlemisele. Eelnõu § 1 punkt 51, mis on seotud politseipensioni arvutamise aluseks võetava sissetulekuga, puudutab PPVS-i § 1112 lõikeid 1 ja 2. Eelnõus muudetakse terminit „politseiametniku ametipalk“ ja võetakse kasutusele termin „politseiametniku põhipalk“. Põhipalga termini kehtestamisest tulenevalt tehakse muudatusi ka politseipensioni suuruse arvutamisel. Eelnõu kohaselt võetakse politseipensioni suuruse arvutamisel arvesse uusi komponente – tasandustasu ning regioonitasu, mis mõlemad suurendavad politseipensioni suurust. Seletuskirjast nähtub, et uut korda rakendatakse uutele määramistele ja sellest lähtuvalt on tehtud seletuskirjas rakendamise kulude arvutused. Analüüsimata on aga teinegi ebavõrdse kohtlemise võimalik aspekt, st et praktikas võib tõusetuda küsimus, kas nimetatut peaks rakendama ka varasematele, enne uue seaduse jõustumist tehtud määramistele. Kõrgendatud suuruses politseipensioni maksmiseks tuleks tagada eelarvesse ka vastavad vahendid. Eelnõu § 11, millega muudetakse päästeteenistuse seadust. Eelnõuga soovitakse vähemalt 15-aastase päästeteenistuse staažiga päästeteenistujale anda võimalus jääda senise kolme aasta asemel kuni viis aastat enne vanaduspensioniea saabumist vanaduspensioni oote toetusele, samuti soovitakse muuta toetuse maksmise kehtivus tähtajatuks. 2008. aastal loodud päästeteenistuja vanaduspensioni toetus on põhimõtteliselt teiste eriteenistujate eripensioni analoog. Kuna politsei, prokuratuuri ja kaitseväe eripensioni saamise võimalus säilitati kuni 2020. aastani teenistusse astunutele, siis võrdsuse seisukohast toetame päästeteenistujatele vanaduspensioni oote toetuse saamise pikendamist. Eelnõus oleva meetme – päästeteenistuja vanaduspensioni suurendamiseks staaži kogumise aja pikendamine 20 aasta võrra ehk 28. veebruarini 2043 – kümne aasta kulu on 3,6 miljonit eurot. Päästeteenistuja pensioni suurenduse maksmiseks tuleb tagada eelarvesse ka vastavad vahendid. Suuremate kuludega peab arvestama ka pärast 28. veebruarit 2043, sest suurendus arvestatakse juurde ka nendele vanaduspensionidele, mis määratakse pärast eelnimetatud kuupäeva. Kuna politsei, prokuratuuri ja kaitseväe eripensionid kaotati 2020. aastast teenistusse astunutele, siis eriteenistujate võrdsuse seisukohast toetame ka päästeteenistujatele vanaduspensioni suurenduse kogumise võimaluse pikendamist 20 aastaks ja oote toetuse maksmist kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga. Eelnõu § 17 ning sellega väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmine.  4 Eelnõu kohaselt soovitakse kehtestada uus erisäte päästeteenistujatele, kes on töötanud alla 20 aasta. Nendele isikutele soovitakse maksta töötamise korral pensionile õigust andvatel töödel väljateenitud aastate pensioni. Nimetatud muudatus võib tuua võrreldes kehtiva olukorraga riigieelarvele täiendavaid kulusid. Kuna politseinikele makstakse töötamisega samaaegselt PPVS alusel politseipensioni, toetame päästeteenistujate sarnast kohtlemist VAPS aluselt makstava pensioni osas. Eelpool nimetatud pensionidega seotud muudatuste pensionipoliitilise ja riigieelarvelise mõju tasakaalustamiseks teeme ettepaneku täiendada eriteenistuste ühtlustamise eelnõu väljateenitud aastate pensionide seaduse muudatustega. Ettepaneku sisuks on anda politseiametnikele, päästeteenistujatele ja vanglaametnikele (VAPS § 12) väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel makstava pensioni jaoks vajamineva 25-aastase staaži kogumiseks aega 31. detsembrini 2036. VAPS § 12 lõikes 2 nimetatud isikutele anda aega 12,5-aastase erialase staaži teenimiseks 31. detsembrini 2030. Pärast nimetatud kuupäevi politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel VAPS pensioni määramiseks vajalikku staaži enam koguda ei ole võimalik. Üleminekuaja jooksul staaži kogumise võimalus jääb neile ametnikele ja teenistujatele, kes on muudatuse jõustumise hetkel teenistuses. Tugineme Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile, mis on pannud sotsiaalkaitseministrile ülesande analüüsida ja teha ettepanekud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide reformimiseks. Lõpetuseks toome normide täpsustused ja üldised kommentaarid seoses taustakontrolli ja andmete säilitamisega. Eelnõu § 1 punkti 51, millega muudetakse PPVS § 1112, palume sõnastada järgnevalt: „(2) Politseiametniku pensioni arvutamisel võetakse aluseks kas politseiametnikule viimase viie aasta jooksul määratud soodsaim põhipalk või teenistuse viimase viie aasta hulgast valitud talle soodsaim ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär ja teenistusastmetasu suuruses, mis kehtis tema töötamise ajal sellel ametikohal ning millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest viimase viie aasta sees.“ Muudatuse ettepanek ei ole sisuline vaid ajendatud pigem õigusselguse huvist sätte rakendamisel. Sätte sõnastusest ei ole selgelt välja loetav põhimõte, et 12 kuud järjest töötamist peab olema viimase viie aasta sees. Seletuskirja võib täiendada, lisades juurde Sotsiaalkindlustusameti arenduste kulu 10 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Eelnõuga ATS-i lisatava § 871 lõike 5 palume sõnastada järgnevalt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teenistusest vabastamise korral on ametnikul õigus saada töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.“ Nimelt, kuna kogu ATS-i § 871 lõige 5 ei anna alust töötuskindlustushüvitisele, tuleks normi täpsustada, tagades suurema õigusselguse. Eelnõu § 15, milles muudetakse töötuskindlustuse seadust, palume säte sõnastada järgnevalt: Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 107 lõikes 2“ tekstiosaga „või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuse seaduse § 871 lõikes 2 ja § 91 lõikes 1“. Eelnõu sõnastusest jääb mulje nagu ATS reguleeriks ka töösuhet. Lisaks on rahandusministeerium teinud ettepaneku täiendada TKindlS § 6 lõike 2 punkti 1 selliselt, et teenistussuhte lõpetamisel katseajal (ATS § 91 lg 1 alusel) on teenistujal õigus töötuskindlustushüvitisele. Kuna hetkel ei ole TKindlS § 6 lõike 2 punktis 1 analoogset sätet töölepingu lõpetamise kohta katseajal (kuid praktikas hüvitist makstakse), siis teeme ettepaneku selguse tagamiseks lisada töötuskindlustuse seadusesse ka töölepingu alusel katseaja lõpetamine ja täiendada TKindlS § 6 lõike 2 punkti 1 pärast tekstiosa „töölepingu seaduse § 37 lõikes 5,“ tekstiosaga „§ 86 lõikes 1,“. Tegemist on tehnilise muudatusega.  5 Ühtlasi juhime tähelepanu, et isikuandmete säilitamisel oleme varasemalt viidanud, et eraelu riive üldisem raamistik peab tulenema seadusest. See võib kajastuda seaduses ka andmete säilitamise maksimaalse tähtajana või olla seotud näiteks teatud sündmuse saabumisega (nagu kooskõlastuskirja näites ka toodud on). Seega tuleks täpsustada eelnõu § 11 punktis 2 toodud § 72 lõiget 2. Samuti võib andmete kogumisel olla andmekaitse põhimõtetega vastuolus normi liialt avar sõnastus. Eelnõu kohaselt nähakse ette õigus koguda Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku kandidaadi sobivuse hindamiseks vabatahtliku kandidaadi „eraelu ja perekonnaelu andmeid“ (eelnõu § 10, punkt 7 (PäästeS § 432 lg 2 p 1)). Normi sõnastus on aga liialt avar, andmata aimu mida selle all mõeldakse – puudutab see siis vaid isikuid (nimi, sünniaeg) või ka nende vara või hoopis tervist. Selgusetuks jääb, mis moodustab isiku eraelu või perekonnaelu andmestiku. Andmete sisu võiks olla selgemini piiritletud nagu muud punktid samas loetelus (nt andmeid karistuste, algatatud kriminaalmenetluste jms kohta). Seletuskirjas tuuakse, et eesmärgiks on vähendada riske, et vabatahtlikuks võetakse isik, kes võib vabatahtliku ülesannete täitmisel panna toime õigusrikkumise või muul viisil kahjustada asutuse ülesannete täitmist või mainet (lk 142 jj). Kuigi näidetena esitatakse selles loetelus üsna arusaadavad eesmärgid nagu isiku karistatuse kontroll või kontroll seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis eirab oma tegevusega avalikku korda, siis ei leia sellest selgitusi eraelu ega perekonnaelu andmete töötlemise kohta. Kui eesmärk on kontrollida kandideerija enese usaldusväärsust, siis tuleks avada, et kuidas mõjutavad seda eraelulised või tema perekonna andmed või kas igal ametikohal on ühetaolise intensiivsusega kontroll vajalik (sõltumata töö tegelikust sisust). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Liis Tõnismaa 6269 805 [email protected] Liida Soontak 6269 236 [email protected] Kadi Kanarbik 6269 235 [email protected] Nele Nisu 6269 338 [email protected]