Nõudeavaldus

Pretensioon töövõtjale Lõppraporti vastuvõtmise venimine on tellija hinnangul põhjustanud eelkõige projekti nõrk juhtimine ja kvantitatiivse andmeanalüüsi läbiviimise eest konkreetse vastutaja puudumine. Seejuures on tellija panustanud väga suures oma tööaega aruande pidevale kommenteerimisele ja juhiste andmistele analüüsiga seotud peatükkide osas. Vastavus hankelepingule ja -tingimustele Hankedokumentide alusel on tellija arvestanud ja kinnitanud töövõtja meeskonna, kuhu kuulus üks kvantitatiivanalüütik ja üks nooremanalüütik, kes abistab projekti assisteerimisel (abistamine andmete kogumisel, andmete ettevalmistamine analüüsiks). Töövõtja meeskonnas toimus vahetus 2021. aasta veebruaris, millest tellijat õigeaegselt ei teavitatud. Info analüütiku vahetuse kohta jõudis tellijani aprillis. Hankelepingu punkti 4.7. järgi peab töövõtja töö teostamise käigus tekkinud vajaduse meeskonnaliikmete vahetuseks eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. Töövõtja on ka pakkumuses kinnitanud, et kõik olulisemad muudatused (meeskonnas, ajakavas, meetodite rakendamisel vm), mis projekti jooksul võivad tekkida, kooskõlastame vähemalt kaks nädalat eelnevalt tellijaga. Seejärel kaasati projekti juurde tellijaga eelnevalt kooskõlastamata täiendav nooremanalüütik, kelle ülesandeks on projekti assisteerimine (abistamine andmete kogumisel, andmete ettevalmistamine analüüsiks), kuid tellija hinnangul on nooremanalüütik teostanud enamik läbiviidud kvantitatiivsest analüüsist. Seda kinnitab ka fakt, et sisulistel tellija ja töövõtja vahelistel kohtumistel kui tellija poolt oli juurde palutud kvantitatiivanalüütik, oli kaasatud nooremanalüütik ning tellijal ei ole olnud võimalusi sisulisi arutelusid pidada osapoolega, kes projektis hankelepingu dokumentide alusel on teostanud kvantitatiivanalüüsi. Ühtlasi on korduvalt palutud vastutava kvantitatiivanalüütiku osalust kohtumistel. 09.08 toimunud kohtumisel kinnitas vastutav kvantitatiivanalüütik, et projektis on olnud tal peamiselt noortemanalüütikut/assistenti juhendav roll, mis tähendab, et hanketingimuste nõuete kohaselt ei ole projekti panustanud täiskohaga ja hanketingimustele vastava ettevalmistusega kvantitatiivanalüütik. Hankelepingu punkti 4.6 järgi peab Töövõtja tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmeid vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Hankelepingu nõuete kohaselt peab analüütikul olemas olema kogemus eksperdi ja/või analüütikuna vähemalt kahe töö- või sotsiaalvaldkonna uuringu ja/või hindamisprojekti läbiviimisel uuringu ja/ või hindamisprojekti algusest lõpuni. Kvantitatiivanalüüsi olulised puudused  Kvantitatiivne analüüs on tulenevalt töövõime ja puude hindamise kontseptsiooni mittemõistmisest puudulik, seejuures puudub sisuline analüüs.  Vastavalt hanke nõuetele peab töövõtja esitama tellijale kõik uuringu käigus kogutud andmed anonümiseeritud kujul (intervjuude transkriptsioonid, kõik loodud, koondatud ja/või kasutatud andmebaasid jms). Tellija küsis töövõtjalt kvantitatiivse andmeanalüüsi aluseks olevat andmestiku 15.07.2021 kohtumisel ning peale seda meili teel, millega edastati ka tellija kontaktisikute isikukoodid, kuhu andmestikud saata. Töövõtja ja tellija vahelisel kohtumisel 1  09.08 väitis projektijuht, et andmestike ei ole lubatud saata, millega tellija ei nõustunud. Töövõtja edastas tellijale andmestikud lõpuks 18.08.2021.  Tellijale edastatud kvantitatiivanalüüsi aluseks olev andmebaas on puudustega (nt puuduvad sealt kõik EMTA-st saadud andmed, kodeerimisel on tehtud vigu), mis moonutab analüüsi tulemusi. Kvantitatiivse andmeanalüüsi metodoloogiat ja selle osas tehtud valikuid ning sellest tingitud piiranguid ei ole aruandes piisavalt põhjendatud. o Unikaalsete isikute arvestamisel on lähtutud korduvate kirjetega isikute puhul isiku viimasest kirjest. Seejuures ei ole aruandes sisuliselt selgitatud, millistel põhjustel on otsustas töövõtja unikaalsuse määramisel kasutada isiku viimast kirjet mitte näiteks esimest või vaadata unikaalsust ühe aasta lõikes. Lõik aruandest: „Sihtrühma kirjeldavates analüüsides kasutasime isikupõhist lähenemist, st lähtevalimiks oli teenusele sisenenud unikaalsete isikute arv (n = 9244), kuna selline lähenemisviis on teenuse(saajate) kirjeldamiseks informatiivsem ja annab parema ülevaate teenusele sisenejate tegelikust arvust ja omadustest.“ Tellija hinnangul ei võimalda isiku viimasest kirjest lähtumine jälgida isiku pikaajalist arengut – näiteks korduvalt teenusele sisenenud isiku hõive muutusi iga teenusel osalemise järgselt, piirangute muutusi ajas jms. Samuti moonutab viimase kirje kasutamine teenusel osalenute sotsiaaldemograafilist profiili (nt keskmine vanus on kõrgem). Lisaks kasutatakse analüüsis läbivalt tunnust TRT alguse aasta, mis tähendab, et isikute puhul, kes on korduvalt teenusele sisenenud, vaadeldakse vaid viimast sisenemist, mis vähendab varasematel aastatel teenusel osalejate arvu. Samuti on korduvalt teenusele sisenejate puhul varasemad teenusele sisenemised ja seejärel hõivesse (mitte)saamine analüüsist täiesti välja jäetud. Tellija hinnangul oleks unikaalsuse määramisel asjakohasem lugeda ühte unikaalset isikut unikaalseks vaid ühe aasta jooksul (mitte kogu perioodi vältel), sellist metoodikat kasutab ka töötukassa. See võimaldaks nende isikute puhul, kes on teenusele sisenenud perioodi jooksul mitu korda, jälgida teenuse mõju ka korduvalt. o Tunnuse „Vajaduse põhjus“ kodeerimisel on loodud grupp „Tervis täpsustamata“, kuhu kuulub arvestataval hulgal ka neid juhtumeid, kus tegelikult on „Vajaduse põhjuse“ väljas piisavalt infot, et liigitada isik mõne piirangu alla, kuid seda ei ole tehtud. o Töövõtja loodud tunnus „Max piirang“ sisaldab samaaegselt nii numbrilisi väärtusi (0;1) kui ka tekstilisi väärtusi (raske; mõõdukas). Kodeerimine on olnud vigane, paljudel juhtudel on isiku piirangud andmebaasis olemas, aga „Max piirangu“ väli on jäetud tühjaks või on märgitud 0. o Töövõtja loodud tunnus „Piirangute arv“ on kodeeritud vigaselt. Paljudel juhtudel on andmebaasis isikul piirangud olemas, kuid kodeeritud on, kas 0 või jäetud väli tühjaks. o Tunnuse „Perioodi“ puhul on paljudel juhtudel isiku periood märgitud jäetud tühjaks, ehkki andmebaasis on olemas nii TRT alguse kui TRT lõpu kuupäev. o Andmebaas ei sisalda EMTA-lt päritud TÖR algandmeid (nt töötamise alg-ja lõppkuupäevad, aga ka töötamise lõpu põhjuseid jt päritud tunnused). Loodud on töötamise perioodi tunnused (2016_tööl_kestus; 2017_tööl_kestus; 2018_tööl_kestus; 2019_tööl_kestus; 2020_tööl_kestus), mis peaksid näitama isiku töötamise perioodi pikkust, kuid andmebaas ei sisalda TÖR-st päritud töötamise algandmeid, mille järgi on töövõtja töötamise päevade arvu välja arvutanud. Seetõttu on tekkinud olulised vead töötamise perioodi arvutuskäigus, mistõttu on isikute töötamine oluliselt alahinnatud. Näiteks isiku UID1075 puhul on töövõtja andmestikus märkinud isiku töötamise kestuseks kõikidel perioodidel 0 päeva, kuid TÖR andmestikust nähtub, et isik on alustanud tööd 13.03.2000 ning töötab tänaseni, ehk tegelikult peaks isiku töötamise periood olema kõikidel vaadeldavatel aastatel 365. Samuti on näiteks UID1072 ja UID1073 puhul töövõtja loodud andmestikus märgitud 2  isikute töötamise perioodiks kõikidel vaadeldavatel aastatel 0 päeva, kuid TÖR andmestikust nähtub, et mõlemad isikud on tegelikult töötanud kõikidel aastatel ehk töötamise periood peaks olema 365 päeva kõigil aastatel. UID 1074 on töötanud 2017.a ühe päeva, 2018.a ja 2020.a 333 päeva, kuid töövõtja on märkinud, et isik on kõikidel aastatel töötanud 0 päeva. Lisaks ei ole analüüsitud kõiki TÖR tunnuseid, näiteks töösuhte lõpetamise aluseid. o Töövõtja loodud tunnus „Tööl_enne_TRT“ sisaldab vigu. Näiteks UID1074 töötas perioodil 01.02.2018-31.12.2018 ja läks teenusele 1.10.2018, kuid töövõtja loodud andmestikus on märgitud, et isik ei töötanud enne teenusele asumist.  Puudub töötavana ja töötuna TRT-le sisenejate võrdlev analüüs, mida töövõtja pakkumuses lubas. Aruandes on välja toodud vaid üks tabel (tabel 8), mis kõrvutab töötuna ja hõivatuna teenusele sisenejaid, muus osas on vaadatud hõivatuna ja töötuna sisenejaid üksteisest eraldi. Tellija on korduvalt esitanud töövõtjale ettepaneku (koos jooniste näidetega) muuta olemasolevaid jooniseid selliselt, et ühel joonisel kajastuksid võrdlevalt nii töötuna kui hõivatuna sisenejate andmed. Tsitaat pakkumusest: „Näiteks TRT teenust saavate mittetöötavate vs töötavate inimeste võrdlemiseks peame kaasama valimisse (soovitatavalt võrdne arv) mõlemast rühmast, soovitatavalt mitusada inimest, et valimilt saaks üldistada üldkogumile. Kuna hetkeseisuga pole Pakkujale täpselt teada üldkogumi suurus (erinevate puuete, mittetöötavate ja töötavate TRTd saanud ja TRTd praegu saavate inimeste arvud), siis ei saa hetkeseisuga anda täpset arvulist hinnangut, mitu inimest tuleks ja saaks igasse võrdlusrühma kaasata. See selgub uuringu käigus. Kvantitatiivsetest meetoditest kasutame kirjeldavat statistikat ja vajadusel statistilisi teste (nt t-testi või Hii-ruut statistikut), et anda hinnanguid gruppide erinevuste kohta.“  Kvantitatiivse analüüsi joonised on valdavalt 100%-lised virntulpdiagrammid, ega anna visuaalselt edasi võrdlevaid andmeid nii ajas kui hõivatuna/töötuna siseneja lõikes. Tellija on teinud korduvalt ettepanekuid soovitud jooniste osas, kuid neid ei ole arvesse võetud.  Kvantitatiivne analüüs põhineb mehhaanilistel tabelite/jooniste kirjeldustel, kuid mitte sisulisel analüüsil ja seostamisel. Analüüs on küll mahukas, kuid mahukus ei tule sisu, vaid eelkõige kohmakate jooniste ja sünteesimata teksti arvelt. Sealjuures puudub sisuline kvantitatiivse ja kvalitatiivse osa süntees.  Töövõtja ei kooskõlastanud enne kvantitatiivanalüüsi teostama hakkamist lõpliku metoodikat tellijaga, vaid piirdus esmase kvantitatiivanalüüsi metoodika selgitamisega. Ka seda tagantjärele ning tellija nõudmisel, et tellijal tekiks esmane arusaam kavandatava analüüsi taustaandmetest jm elementaarsest (kuna juba pakkumuses oli kvantitatiivmetoodika kirjeldus võrreldes kvalitatiivmetoodika kirjeldusega oluliselt lakoonilisem). Vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele pidi töövõtja analüüsi lõpliku metoodika töövõtjaga kooskõlastama. Tsitaat tehnilisest kirjeldusest: „Töövõtja kooskõlastab nii lõplikud metoodikad kui uurimisküsimused (uuringu instrumentaariumi) tellijaga enne uuringu läbiviimist.“  Kokkuvõtvalt edastas töövõtja tellijale kvantitatiivse andmebaasi, mis sisaldab suuri küsitavusi lisatunnuste arvutamises, s.h kodeerimises. Tellija vastavatele küsimustele 27.08 saadetud e-kirjas töövõtja ei vastanud, mistõttu tellijal on kahtlus, kas edastatud andmestikku kasutati analüüside tegemiseks, kuna selle praegused puudused on töövõtja poolt lahti seletamata, mis muudab ka kvantitatiivse analüüsi ebausaldusväärseks.  Pakkumuses lubatud klienditeekonna analüüs peaks põhinema pakkumuse järgi kvantitatiivanalüüsile, kuid esitatud aruandes ei ole aru saada, kuidas on kvantitatiivanalüüsi teekonna analüüsis kasutatud. 3 Tagasiside hankedokumendis nõutud kvantitatiivanalüüsi andmestikele Töövõtja esitas koos lõpparuandega kvantitatiivanalüüsi andmestikud, mida kontrollides selgus, et tegemist on vaid registritelt hanke eesmärgil saadud nn algandmestikega. Vastavalt hankedokumendile on aga töövõtjal kohustus esitada tellijale umbisikustatud kujul kõik uuringu käigus kasutatud ja koostatud andmestikud – ehk ka need andmestikud, mille töövõtja ise lõi kvantitatiivanalüüsi teostamise eesmärgil. Antud uuringus on väga suur osa erinevate registrite andmestike sidumisel unikaalse koodi (UID) kaudu, mille ka töövõtja oma pakkumuses on välja toonud, mis just koondandmestikuna ning koos töövõtja poolt loodud lisatunnustega (mitte eraldi algandmestikena) loovad eelduse tellitud analüüsi teostamiseks. Seetõttu on sellise kvaliteetse koondandmestiku olemasolu ja ka hilisem tellijale üleandmine osa üleantavast tööst (ehk töö ei ole ainult valminud lõpparuanne). Töövõtja esmalt lubas koondandmestiku kiirelt tellijale edastada, mida aga kokkulepitud ajaks ei tehtud. Seejärel tuli tellijal uuel kohtumisel seda hankedokumendi nõuet veel kord korrata ja töövõtjale selgitada, mille tulemusena koondandmestik edastati. Tellija vaatas selle läbi ja esitas eraldi failis andmekvaliteedi ja tunnuste sisu kohta mitmed küsimused, millele aga töövõtja ei vastanud – selle asemel keskenduti vastuses vaid asjaolule, et/kas uurimisküsimustele on lõppraportis vastatud. Tellijal on siiski õigus saada andmestike osas tekkinud küsimustele vastused ehk tehtava töö sisuks ei ole ainult mida tehakse (tulemused lõppraportis), vaid tellija peab aru saama ka, kuidas on selliste tulemusteni jõutud. Kui hankedokumendis ette nähtud koondandmebaas ei anna tellijale täit kindlust, et seda on võimalik sarnasteks või täiendavateks analüüsideks tellijal endal edasi kasutada, siis on samuti oluline osa tellitavast tööst tegelikult üle andmata. Töövõtja ei ole ka esitanud tellijale metoodikakirjeldust, kuidas algandmestikest andmed seoti – mis ei võimalda sama metoodikat kasutades tellijal algandmeid ise siduda. Erinev metoodika aga viib paratamatult erinevate tulemusteni. Just seetõttu on tellija jaoks analüüside aluseks töövõtja enda poolt kasutatud koondandmestik hindamatu väärtusega töö osa. Tellija hinnangul on eeltoodud punktide alusel rikkunud töövõtja oluliselt hankelepingut ja algselt pakkumuses lubatud riskide maandamise meetmeid, mida töövõtja ei ole rakendanud. Alljärgnevalt oleme toonud välja pakkumuses esitatud riskianalüüsi lõiked ja päris elus rakendunud riskide maandamise võrdluse. 4 Risk Hinnang Meetmed riski vähendamiseks Sotsiaalministeeriumi hinnang realiseerunud riskide maandamisele Projekti etapid Keskmine Pakkujal on varasemad kogemused uuringute läbiviimisest, Töövõtja ei ole operatiivselt teavitanud riskidest, mis on esile võtavad kauem aega mille kogemusi on arvestatud detailse uuringu ajakava kerkinud. Sotsiaalministeeriumi projekti juht on korduvalt uurinud kui esialgselt loomisel, kus on sisse arvestatud iga tegevuse puhul töövõtjalt (suuliselt ja kirjalikult), kas töövõtja on kindel selles, et planeeritud ning see puhveraeg ning vastutav(ad) isik(ud). Pakkuja peab lõppraport suudetakse lõppraporti vormis (sisuliselt ja vormiliselt) mõjutab analüüsi oluliseks anda regulaarsetel töökoosolekutel ülevaade esitada tähtajaks. Tähtajaks on raport esitatud, kuid lõpptulemuste uuringu edenemisest ning mõne tegevuse viibimise või Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei vasta see lõppraporti õigeaegset esitamist. venimise korral reageeritakse operatiivselt, nt on Pakkujal tasemele. Näide kirjavahetusest. SOM: „Lähtudes neljapäevasest võimalik meeskonda kaasata täiendavaid assistente, kes kohtumisest, mis ei andnud väga tugevat kinnitust meile saavad etteantud juhiste põhjal abistada kvantanalüüsi seisust ja teie kahe nädala plaanist. Palun vasta projektimeeskonda ülesannete täitmisel. mulle konkreetselt, et kas projektijuhina näed, et suudate 30.04 esitada lõppfaasis raporti? (mis vajaks meie poolt maksimaalselt 2x ülevaatamist ja tagasisidestamist ehk lõppraportis on Pakkuja meeskonnas on projektijuht, kes on varasemalt lahendatud kõik küsimused, mis puudutavad seda, kuidas meile juhtinud nii suuremaid eestisiseseid kui välisprojekte. sobiks ja lisanduvad vaid meie tähelepanekud ja kommentaarid sisule). „ RAKE: „Kuigi andmete saamine venis ja järelikult jäi nii intervjuude tegemiseks kui ka tööks kvantitatiivsete andmetega (sh andmete puhastamine, süstematiseerimine, täpsustuste küsimine andmete saatjatelt, analüüs jne) planeeritust vähem aega, oleme palju pingutanud, et tagada lõpparuande esitamine kokkulepitud tähtajal. Seega saad arvestada, et esitame lõpparuande 30. aprillil.“ PS! Andmete saamine venis ka AKI loa saamise tõttu, sest töövõtja ei tegelenud AKI loa koostamise ja kooskõlastamisega enne eetikakommitee loa saamist, mida oleks saanud teha. 5 Risk Hinnang Meetmed riski vähendamiseks Sotsiaalministeeriumi hinnang realiseerunud riskide maandamisele Analüütik/analüütikud Madal Pakkujal on võimalik suurendada teiste analüütikute RAKE meeskonnas vahetus kvantitatiivanalüüsi läbi viinud lahkub/lahkuvad töökoormust projektis juhul, kui mõni analüütikutest peaks analüütik. RAKE poolne projektijuht ei andnud sellest operatiivselt pikemaks ajaks või uuringu käigus lahkuma. RAKEs töötab mitmeid teada, vaid see tuli välja jutu käigus. Samuti ei teavitatud, kes jäädavalt töölt ja/või analüütikuid, kes vastavad hankedokumendis nimetatud töölõigu üle võtab ja kes meeskonda lisatakse. Selle info pidi tellija projektist nõuetele ning kel on võimalik antud projektis asendada või töövõtja käest ise välja uurima ajal kui kvantitatiivanalüüsi eest võtta töö üle, kui peaks juhtuma, et mõni meeskonda vastutav analüütik oli läinud juba lapsehoolduspuhkusele. Lisaks kuuluv analüütik väljub projektist. Analüütiku vahetumine oli lapsehoolduspuhkusele jäämine ilmselt teada juba varasemalt. kooskõlastatakse Tellijaga vähemalt kaks nädalat enne vahetuse toimumist. Oodatud tulemuste Madal Pakkuja kaardistab esmalt asjakohased materjalid, mida on Tellija hinnangul on esitatud lõppraporti kvaliteet ebapiisav. Sisu ebapiisav kvaliteet võimalik uuringu meetodisse kaasata ning konsulteerib põhjendused ja näited on toodud ülal. Töövõtja on selle riski ja/või järelduste selles osas ka Tellijaga. Vajalikele materjalidele hinnanud madalaks. Tellija hinnangul ei ole töövõtja endale ebapiisav juurdepääsu saamiseks suheldakse vastavate lõppraporti esitamise hetkeks teinud kindlaks isegi sihtgrupi sisu tõenduspõhisus institutsioonidega. Pakkuja on arvestanud ka erinevate ja Eesti korraldust. Terminite kasutamine on eksitav. Seetõttu asjakohaste materjalide kombineeritud analüüsi (sh nii leiab tellija, et töövõtja ei ole kirjeldatud riskimaandamise viisi õigusaktid, arengukavad, varasemad uuringud ja rakendanud. teadustööd, kohtulahendid, riigikontrolli auditid jms). Asjakohaseid materjale hangitakse mitmetest alternatiivsetest allikatest. Olukorras, kus ei saada kätte riikide vahelise võrdleva analüüsi jaoks piisavat hulka tarvilikku infot eelmainitud materjalidest, on Pakkuja arvestanud ka (vastavate riikide) ekspertidega intervjuude läbi viimist. Vajalikud arvandmed Keskmine Pakkujal on varasemast kogemus Andmekaitse Tellija hinnangul jäi töövõtja andmekaitseinspektsiooni loa ja/või piisav hulk Inspektsioonilt (AKI) loa taotlemisest ja statistilistele taotlemisega hiljapeale. AKI luba sõltub küll eetikakommitee loa 6 Risk Hinnang Meetmed riski vähendamiseks Sotsiaalministeeriumi hinnang realiseerunud riskide maandamisele arvandmeid uuringu arvandmetele ligipääsuks andmepäringu esitamisest. saamisest, kuid sisuliselt oleks saanud AKI luba juba varasemalt eesmärkidele vastava Projekti ajakava on planeeritud selliselt, et on arvestatud ette valmistada, mida tellija ka ühel kohtumisel ja kirja teel viitas. kvantitatiivanalüüsi Andmekaitse Inspektsioonilt loa taotlemine andmete TRT analüüsi alustades (leping sõlmiti 1.09 ja avakohtumine toimus läbi viimiseks ei ole väljastamiseks. Juhul kui soovitud andmeid ei ole võimalik 11.09, mis teeb analüüsis juba 10 päeva kaotust) oleks RAKEl olnud Pakkujale kätte saada ja/või nende vorm ei ole antud uuringu kohe võimalus andmete osas selgus luua ja paralleelselt koostada kättesaadavad. analüüsideks sobiv, siis reageerime kiirelt ja pakume välja nii eetikakommitee kui ka AKI -luba. Sotsiaalministeeriumipoolne alternatiive andmetele ligipääsu saamiseks ja kasutamiseks projektijuht kirjutas SOMi poolsele tiimile 12.11 (peale (nt. teistest andmebaasidest) ja/või kogume vastavaid lähtearuande esitamist): „RAKE-lt saabus tööreha analüüsi andmeid intervjuude käigus. Sobivaima alternatiivse lähtearuanne. Viimase info kohaselt RAKE tegeleb veel AKI lahenduse leiame koostöös Tellijaga. loaga, eetikakommitee luba olemas.“ Sellest tulenevalt võib väita, et AKI loa koostamise ja eelneva kooskõlastamisega viivitati ca 2 kuud, mis omakorda mõjutas andmete kätte saamist. Kuna taotluse pidi lõppkokkuvõttes esitama Sotsiaalministeerium, siis võttis oma aja ka Sotsiaalministeeriumi poolt loa täiendamine, sest algselt SOMile esitatud loa taotluses oli puudusi. Lõppkokkuvõttes saadi AKI luba 08.02,mis on 5 kuud peale hankelepingu sõlmimist. Andmete Madal Vajadusel on Pakkujal võimalik projekti meeskonda kaasata Meeskonnaliikmete lisamist meeskonda ei kooskõlastatud koondamine, vastava kvalifikatsiooni ja oskustega assistent-analüütikuid, tellijaga. Tellija hinnangul ei ole töövõtjapoolne projektijuht töötlemine ja analüüs kes saavad aidata andmeanalüüsi ettevalmistamise ja reageerinud esinenud tõrgetele koheselt. Küll aga on suhtlus võtab planeeritust läbiviimise protsessis, juhul kui need etapid peaksid projektijuhiga olnud operatiivne, kuid tellija hinnangul ei ole kauem aega. planeeritust kauem aega võtta. Meeskonnaliikmete projektijuht teavitanud kõikidest tõrgetest, sh analüütikute lisamine kooskõlastatakse Tellijaga. Projektijuht jälgib teadlikkus ja arusaam uuringu teemavaldkonnast või ressursist. projekti etappide kulgemist ja ajakavast kinni pidamist regulaarselt ning reageerib tõrgete korral koheselt. 7  Tartu Ülikool [email protected] Meie 19.09.2021 nr 4.1-1/2981-1 Nõudeavaldus Sotsiaalministeerium (edaspidi nimetatud ka „tellija“) ja Tartu Ülikool (edaspidi ka „töövõtja“) sõlmisid riigihankes „Tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamise uuring ja rahvusvaheline võrdlus Sotsiaalministeeriumile” (viitenumber 223020) 1.09.2020 töövõtulepingu nr 2-2.2/1188-1 (edaspidi „leping“). I Nõude aluseks olevad faktilised ja juriidilised asjaolud Lepingulised kohustused tuleb täita kooskõlas lepingu, riigihanke alusdokumentide ja teiste lepingu lahutamatuks osaks olevate dokumentidega. Lepingu punkti 6.2. kohaselt vastutab töövõtja igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. (i) Töövõtja esitatud lõpparuandes on olulised puudused Lepingu punkti 4.1. alusel kohustus töövõtja tellijale esitama tehnilises kirjelduses nimetatud tööd selles nimetatud tähtaegadeks, arvestades mh sellega, et lõpparuanne tuleb esitada hiljemalt 8 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest, millele lisandub vajadusel tehnilises kirjelduses nimetatud tellija poolsete ettepankute tegemise ja muudatuste sisseviimise aeg. Töövõtja esitas lõpparuande 01.05.2021 ehk lepingus ette nähtud aja jooksul, kuid lõpparuandes esines olulisi sisulisi puudusi, mistõttu esitas tellija lepingu punkti 5.3. kohaselt puuduste osas töövõtjale pretensiooni ja andis täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks anti töövõtjale tähtaeg kuni 3.06.2021. Nimetatud tähtajaks ei olnud puudusi kõrvaldatud. Töövõtja esitas teise lõpparuande versiooni 07.06.2021, milles tellija tuvastas jätkuvalt puudusi (seejuures nii eelmiste puuduste teostamata jätmist kui uue sisu lisandumisel tekkinud puudusi) ja andis veelkord töövõtjale täiendava tähtaja paranduste tegemiseks. Töövõtja esitas kolmanda lõpparuande versiooni 06.07.2021, mille osas on tellijal endiselt parandusettepanekuid (nii juba teostatud kui uue sisu osas), mistõttu ei ole lõpparuannet olnud võimalik vastu võtta nelja kuu möödudes peale lepingu lõpptähtaega ja lõppraporti esmase versiooni esitamist. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 (ii) Andmeanalüüsis kasutatud andmestike üleandmine ja puudused andmeanalüüsi kvaliteedis Lepingu punkti 5.1.3. ja tehnilise kirjelduse punkti 6 kohaselt kohustus töövõtja tellijale koos lõpparuandega üle andma andmed ja dokumendid. Töövõtja ei esitanud tellijale hanke alusdokumentides nõutud kõiki andmeanalüüsis kasutatud andmestikke, vaid ainult otse andmeandjatelt saadud algandmed. Tellija palus kõikide andmebaaside esitamist 15.07.2021, kui tekkis vajadus kontrollida andmeanalüüsi kvaliteeti. Töövõtja esitas tööks kasutatud andmestikud 18.08.2021. Andmestike ülevaatamise järgselt esitas tellija töövõtjale 27.08.2021 andmebaase ja andmeanalüüsi kvaliteeti puudutavad täpsustavad küsimused. Töövõtja ei ole 09.09.2021 seisuga vastanud tellija poolt esitatud küsimustele, et koostöös edasi liikuda. Seetõttu on tellijal jätkuvalt kahtlusi andmestiku osas, mis muudab kvantitatiivse analüüsi ebausaldusväärseks. (iii) Töövõtja meeskonda kuuluva liikme vahetamine tellijaga kooskõlastamata Vastavalt lepingu punktile 4.6. peab töövõtja tagama, et töö teevad pakkumuses toodud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Meeskonnaliikme vahetamise vajaduse tekkides tuleb see eelnevalt kooskõlastada tellijaga. Seejuures peab töövõtja tagama, et töö teostavad meeskonnaliikmed, kelle kvalifikatsioon ja kogemused vastavad riigihanke alusdokumentides toodud nõuetele. Töövõtja ei ole meeskonda kuulunud analüütiku vahetumist tellijaga lepingu kohaselt kooskõlastanud. Lisaks ei osalenud meeskonna koosseisu kuuluv kvantitatiivanalüütik isiklikult lepingu täitmisel, vaid peamiselt nooremanalüütikut/ assistenti juhendavas rollis ja enamiku läbiviidud kvantitatiivsest analüüsist teostas tegelikult nooremanalüütik. Piisava pädevuse ja kompetentsita isikutele lepingu täitmisega seotud ülesannete andmine mõjutab tellija hinnangul oluliselt töö kvaliteeti. II Õiguskaitsevahendite kohaldamine ja leppetrahvi nõue Vastavalt lepingu punktile 6.2. vastutab töövõtja igasuguse lepingurikkumise eest. Lepingu punkti 6.3. kohaselt on Sotsiaalministeeriumil õigus nõuda iga lepingu rikkumise eest töövõtjalt leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast ehk 988.50 eurot. Lepingu punkt 6.6. alusel on tellijal õigus leping erakorraliselt üles öelda, sest töövõtja ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi, ei ole parandanud puudustega tööd ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks. Tellija on tagasiside perioodil esitanud puuduste loetelu ja täiendavad omapoolsed selgitused nii kirjalikult kui mitmete töövõtjaga toimunud arutelude käigus. Vaatamata sellele ei ole töövõtja täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, lõpparuanne ei vasta lepingus ja riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele ning selles on olulisi puudusi, mistõttu ei olnud tellijal lepingus sätestatud tähtajal võimalik tööd vastu võtta. Vastavalt riigihanke alusdokumentidele (tehnilise kirjelduse punkt 1) oli tööalase rehabilitatsiooni teenuse analüüsi eesmärgiks anda eksperthinnang senisele meetmes osalemise tulemuslikkusele, efektiivsusele ja võimalusel mõju kestusele ning anda ülevaade meetme kitsaskohtadest nii teenusesaajate, -korraldajate kui -osutajate vaatenurgast. Tellija hinnangul on puudused töös ulatuslikud ja olulised, mistõttu jääb uuringu ja analüüside eesmärk saavutamata.  3 Töös esinevate oluliste puuduste tõttu on võimatu täita lepingu punkti 4.2., mille kohaselt tutvustaks töövõtja uuringu tulemusi kuni 2 korral seminari vormis laiemale avalikkusele. Seega jääb ellu viimata tegevus, millele kuluva aja- ja ressursikuluga töövõtja pakkumuse esitamisel arvestas ning mille töövõtja nüüd kokku hoiab. Võttes arvesse lepingu rikkumiste ulatust ja asjaolusid, et: - puudused töös on nii ulatuslikud ja olulised, mistõttu jäi uuringu ja analüüside eesmärk saavutamata; - tellijal on lõppraporti tagasisidestamiseks ja parandusettepanekute tegemiseks kulunud tavapärasest oluliselt rohkem aega, kuivõrd puudused töös olid olulised; - töövõtjale on juba antud kolm korda täiendav tähtaeg töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid töövõtja ei ole siiski täiendavalt antud tähtaegade jooksul esitanud nõuetekohast lõpparuannet; - puudused andmeanalüüsis muudavad analüüsi tulemused ebausaldusväärseks; - meeskonnaliikme vahetamisega tellijaga kooskõlastamata ning piisava pädevuse ja kompetentsita isikutele lepingu täitmisega seotud ülesannete andmine mõjutas oluliselt töö kvaliteeti; - töös esinevate oluliste puuduste tõttu on võimatu täita lepinguga töövõtjale pandud ülesannet tutvustada uuringu tulemusi avalikkusele on Sotsiaalministeeriumi hinnangul õiglane ja mõistlik kohaldada iga nõudeavalduse punktis I (alapunktid (i)- (iii)) kirjeldatud lepingurikkumise eest leppetrahvi 3% lepingu hinnast, so kokku summas 2965.50 eurot (3 x 988.50 eurot). Tasaarvestus Tuginedes VÕS § 197 lõikele 1 ja lepingu punktile 6.11. on tellijal õigus tasaarvestada leppetrahvi nõue summas 2965.50 eurot töö eest lepingujärgselt tasumisele kuuluva summaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisaadressaat: Riigi Tugiteenuste Keskus Kelli Ilisson [email protected]