Majandus- ja taristuministri määruste muutmine

-864235 -144145 0 0 EELNÕU SAVEDATE \@ "dd.MM.yyyy" \* MERGEFORMAT 14.09.2021 Määrus …..…………… nr ….. Majandus- ja taristuministri määruste muutmine ( Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i (EL) 2019/1936 Eesti õigusesse ülevõtmi ne) Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 102 lõike 2 punktide 1 – 5 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 19. mai 2015. a määruse nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“ muutmine Majandus- ja taristuministri 19. mai 2015. a määruse s nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt : „Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise nõuded”; 2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel teedel ” sõnadega „ehitusseadustiku § 102 lõikes 1 1 nimetatud teel ”; 3) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“; 4) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) mõju liiklustingimustele ja liiklejate käitumisele, sealhulgas mõju vähekaitstud liiklejatele ja teistele liiklejate rühmadele;”; 5 ) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67 ), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16) . ” . § 2. Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 83 „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ muutmine Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr 83 „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt : „ Liiklusohutuse auditeerimise nõuded ”; 2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel teedel ” sõnadega „ehitusseadustiku § 102 lõikes 1 1 nimetatud teel ”; 3) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“; 4 ) paragrahvi 5 lõike 2 punkt is 4 asendatakse sõnad „ jalakäijate ja jalgratturite ” sõna ga „ kergliiklejate ”; 5 ) paragrahvi 7 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 6 ) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „ 7 ) tee ristlõiked, sealhulgas ristprofiil ja sõidutee laius ;”; 7 ) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 1 järgmises sõnastuses : „7 1 ) vähekaitstud liiklejate taristu ja liiklemisvõimalused;”; 8 ) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „ 8) vähekaitstud liiklejate taristu ja liiklemisvõimalused ;”; 9 ) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses : „ (2 1 ) Põhiprojekti etapis auditeeritakse lisaks § 8 lõikes 1 sätestatud eelprojekti etapi teemasid, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) auditeeritava lahenduse osas puudub eelprojekt; 2) auditeeritava lahenduse osas on koostatud eelprojekt, kuid seda ei ole auditeeritud; 3) eelprojekti lahenduse auditeerimisest on möödunud rohkem kui viis aastat; 4) põhiprojektiga on oluliselt muudetud eelprojekti lahendust või nähakse ette eelprojekti etapiviisiline realiseerimine. ”; 10 ) paragrahvi 11 teksti täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses : „ Tee kasutusele võtmise alguseks loetakse olukorda, kui tee on avatud liiklusele, püstitatud on projekti järgne alaline liikluskorraldus ning täielikult on eemaldatud ajutine liikluskorraldus. ”; 1 1 ) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).” . § 3. Majandus- ja taristuministri 30 . augusti 201 6 . a määruse nr 52 „ Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele “ muutmine Majandus- ja taristuministri 30. augusti 2016. a määruses nr 52 „Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt : „ Teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõuded ”; 2 ) paragrahvi 1 lõike d 1 – 4 sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Teedevõrgu liiklusohutuse hindami s e (edaspidi liiklusohutuse hindamine ) eesmärk on välja selgitada liiklusohtlikud teedevõrgu osad ja parandada nendel liiklusohutust. (2) L iiklusohutuse hindamine on kohustuslik ehitusseadustiku § 102 lõikes 1 1 nimetatud teel . (3) L iiklusohutuse hindami st korraldab riigitee l Transpordiamet ja kohalik u l teel valla- või linnavalitsus (edaspidi pädev asutus ). ( 4) L iiklusohutuse hindamine viiakse läbi vähemalt iga kolme aasta tagant. ”; 3 ) paragrahvi 1 lõi ge 5 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 1 lõikes 6 asendatakse läbivalt sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“; 5 ) paragrahvi 1 lõike s 7 ja § 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „ o hutuse määrami n e ” sõna dega „ l iiklusohutuse hindami n e ” vastavas käändes ; 6 ) paragrahvi 3 lõi ge 1 sõnastatakse järgmiselt: „ (1 ) Objektidele arvutatakse ja määratakse ohutuse numbriline näitaja (edaspidi ohutustase ), mille aluseks on vähemalt järgmised kriteeriumid : 1) objekti sisseehitatud ohutus ; 2) objekti liiklussagedus; 3) vähemalt kolm aastat kasutusel olnud objekti puhul hukkunuga ja inimvigastusega lõppenud liiklusõnnetused . ”; 7 ) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses : „ (1 1 ) Objekti sisseehitatud ohutust hinnatakse visuaalse vaatluse käigus, mida teostatakse kohapeal või elektrooniliste vahendite abil . Objekti sisseehitatud ohutuse hindamisel võetakse arvesse kõiki ohutust mõjutavaid olemasoleva tee parameetreid ja elemente , pidades silmas vähekaitstud liiklejate ohutust. ”; 8 ) paragrahvi 3 lõi ke 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „ Ohutustasemete alusel koostatakse objektide pingerida, mis jagatakse vähemalt kolme kategooriasse ja millest esimesed kümme objekti on prioriteetsed objektid. ”; 9 ) paragrahvi 4 lõi ke 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „ 1) prioriteetsete objektide liiklusohutuse analüüs koos sihipärase kohapealse liiklusohutuse kontrollimisega ; ”; 10 ) paragrahvi 4 lõi ge 3 sõnastatakse järgmiselt: „ (3 ) Prioriteetsete objektide analüüsi l kogutakse ja töötatakse vähemalt läbi : 1) objekti üldandmed ; 2) var em koostatud asjassepuutuvad analüüsid ; 3) objektil toimunud liiklusõnnetuste asjaolud ; 4) kehtiva liikluskorralduse loetavus, selgus ja asjakohasus ; 5) liikluskorraldusvahendite seisukord ja rakendatud kiiruspiirangud; 6) nähtavustingimused erinevates ilmastiku- ja valgustustingimustes; 7 ) vähekaitstud liiklejate liikumisvõimalused; 8 ) katete seisukord; 9 ) liiklejale ohtu kujutavad esemed ja teeosad. ”; 1 1 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses : „ ( 3 ) Pädev asutus koostab ja ajakohastab perioodiliselt prioriteetsete objektide parandusmeetmete tegevuskava, mis annab ülevaate prioriteetsetel objektide l rakendatud või kavandatavatest parandusmeetmetest. ”; 1 2 ) paragrahv i 6 tekst sõnastatakse järgmiselt: „ L iiklusohutuse hindamine viiakse käesoleva määruse 2021. a oktoobris vastu võetud redaktsiooni kohaselt esmakordselt läbi hiljemalt 2024. aastal . ”; 1 3 ) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).” . § 4. Majandus- ja taristuministri 8. veebruari 2017. a määruse nr 8 „Tee ohutuse kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“ muutmine Majandus- ja taristuministri 8. veebruari 2017. a määruses nr 8 „Tee ohutuse kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt : „ Tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimise nõuded ”; 2) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Tee ohutuse kontrollimine on kohustuslik ehitusseadustiku § 102 lõikes 1 1 nimetatud teel . ”; 3) paragrahvi 1 lõikes 5 asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“; 4 ) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „ 5) liikluskorralduse selgus, liikluskorraldusvahendite loetavus ja täiendavate liikluskorraldusvahendite paigaldamise vajadus; ”; 5 ) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „ 8) vähekaitstud liiklejate liiklemise ohutus; ”; 6 ) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).” . § 5. Majandus- ja taristuministri 2 . juuli 2015. a määruse nr 81 „ Liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursuse õppekava “ muutmine Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr 81 „Liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursuse õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Liiklusohutuse audiitori koolituskursuse õppekava”; 2 ) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 3 6 sõnastatakse järgmiselt: „ 3) liiklusohutusele avalduva mõju hindamise nõudeid; 4) liiklusohutuse auditeerimise nõudeid; 5) teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõudeid; 6) tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimise nõudeid; ”; 3 ) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 1 ja 6 2 järgmises sõnastuses : „ 6 1 ) tee sihipärase liiklusohutuse kontrollimise nõudeid; 6 2 ) vähekaitstud liiklejate vajadusi; ”; 4 ) paragrahv i 3 lõi k e d 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Esmase koolituskursuse õppekava teemad ja õppetundide maht nende teemade käsitlemiseks peavad olema vähemalt järgmised: 1) Eesti Liiklusohutusprogramm – üks õppetund; 2) ehitusseadustik ja liiklusseadus ning nende alusel kehtestatud õigusaktid seoses liiklusohutuse ja liiklusõnnetuste analüüsiga – kaks õppetundi; 3) planeerimisseadus ja tee planeerimisega seotud õigusaktid seoses liiklusohutusele avalduva mõju hindamisega – üks õppetund; 4) teehoiu tehnilised normid seoses liiklusohutusega – kaks õppetundi; 5) teede projekteerimise normid – tee projekti hindamine ohutu liiklemise perspektiivist – kolm õppetundi; 6) ehituse käigus toimunud projekti muudatused ja ehitustööde erinevate etappide tüüpilisemad vead ning nende mõju liiklusohutusele – kolm õppetundi; 7) erinevate kliimatingimuste mõju arvestamine projektis ja selle mõju liiklusohutusele – üks õppetund; 8) liikluskorralduse põhimõtted – kolm õppetundi; 9) liiklusõnnetuse mõiste, põhjused, raskusaste, liiklusohtlike kohtade väljaselgitamine ja liigitus, liiklusõnnetuste statistika ja muud liiklusohutuse üldised alused – kaks õppetundi; 1 0 ) liiklusohutusele avalduva mõju hindamine planeeringutes ja eelprojekti koostamisel – kolm õppetundi; 1 1 ) liiklusohutuse auditeerimine – kaks õppetundi; 1 2 ) teedevõrgu liiklusohutuse hindami n e – kaks õppetundi; 1 3 ) tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimi ne – kaks õppetundi; 1 4 ) tee sihipärase liiklusohutuse kontrollimine – kaks õppetundi; 1 5 ) auditi õiguslik tähendus, liiklusohutuse audiitori vastutus ning auditi aruande vormistamise nõuded – üks õppetund; 1 6 ) liiklusõnnetuste analüüs ja erinevate tegurite mõju hindamine õnnetuste toimumise riskile ning raskusastmele , sealhulgas vähekaitstud liiklejate taristu ja vähekaitstud liiklejate ga seotud liiklusõnnetused – kaks õppetundi; 1 7 ) liikluskeskkonnast tulenevate riskide tuvastamine teel, mis sisaldab reguleeritud ja reguleerimata ristmiku, ringristmiku, vähekaitstud liiklejate taristu ja raudteeülesõidukoha auditeerimist – seitse õppetundi; 1 8 ) tee ehitusprojekti liiklusohutuse auditeerimine, aruande koostamine koos kaitsmisega – viis õppetundi . (2) Korduvkoolituskursuse õppekava teemad ja õppetundide maht nende teemade käsitlemiseks peavad olema vähemalt järgmised: 1) Eesti Liiklusohutusprogramm – üks õppetund; 2) ehitusseadustik ja liiklusseadus ning nende alusel välja antud õigusaktid seoses liiklusohutusega ja liiklusõnnetuste analüüsiga – kaks õppetundi; 3) teehoiu tehnilised normid seoses liiklusohutusega – kaks õppetundi; 4) teede projekteerimise normid – normide rakendamine arvestades ohutu tee projekteerimise printsiipe, kõrvalekalded normidest – kaks õppetundi; 5) planeerimisseadus ja planeerimisega seotud õigusaktid seoses liiklusohutusele avalduva mõju hindamisega – üks õppetund; 6) liiklusohutusele avalduva mõju hindamine planeeringutes – üks õppetund; 7) liiklusõnnetuste sotsiaalmajanduslik mõju – üks õppetund; 8) liiklusõnnetuste analüüs ja erinevate tegurite mõju hindamine õnnetuste toimumise riskile ning raskusastmele , sealhulgas vähekaitstud liiklejate taristu ja vähekaitstud liiklejate ga seotud liiklusõnnetused – kaks õppetundi; 9) teedevõrgu liiklusohutuse hindami n e – kaks õppetundi; 10) tee sihipärase liiklusohutuse kontrollimine – kaks õppetundi; 11) kestliku ohutu tee projekteerimise printsiibid – üks õppetund; 12) e hituse käigus toimunud projekti muudatused ja ehitustööde erinevate etappide tüüpilisemad vead ning nende mõju liiklusohutusele – kolm õppetundi. ”; 5) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse sõna „Maanteeamet i “ sõnaga „Transpordiamet i “; 6 ) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).” . § 6 . Määruse jõustumine M äärus jõustub 2021. aasta 1. detsembril. Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler EELNÕU SAVEDATE \@ "dd.MM.yyyy" \* MERGEFORMAT 13.09.2021 Majandus- ja taristuministri määruste muutmise ( Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i (EL) 2019/1936 Eesti õigusesse ülevõtmi ne) määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1936 (edaspidi direktiiv 2019/1936 ) Eesti õigusesse ülevõtmiseks . Direktiiviga 2019/1936 muudeti direktiivi 2008/96/EÜ (edaspidi direktiiv 2008/96 ) teetaristu ohutuse korraldamise kohta eesmärgiga laiendada direktiivi 2008/96 reguleerimisala ning ajakohastada ja ühtlustada direktiiviga 2008/96 ette nähtud liiklusohutuse meetmeid. Selle tulemusena peavad pädevad asutused ( Transpordiamet ja kohaliku omavalitsuse üksused ) rakendama direktiiviga ette nähtud liiklusohutuse meetmeid senisest suuremal teedevõrgul ning järgima uusi metoodilisi suuniseid direktiiviga 2008/96 ette nähtud liiklusohutuse meetmete elluviimisel. Kõige suurem direktiivi 2008/96 muudatus – reguleerimisala suurendamine – võetakse üle Eesti õigusesse ehitusseadustiku (edaspidi EhS ) muutmisega . Eh S § 102 lõike 2 alusel kehtestatud määrustega võetakse üle muud tehnilist laadi direktiivi 2008/96 muudatused. Eelnõuga viiakse määrusega „Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele“ ette nähtud teedevõrgu liiklusohutuse hindamise metoodika kooskõlla direktiivi 2008/96 muudatustega, mille tulemusena muutub kohustuslikuks nn proaktiivne liiklusohutuse hindamine. Lisaks sellele pööratakse läbivalt igas liiklusohutuse meetmes tähelepanu vähekaitstud liiklejatele ja nende ohutusele. Eelnõuga võetakse samuti kasutusele uued liiklusohutuse meetmete nimetused ja määruste pealkirjad vastavalt direktiivi 2008/96 ja EhS kavandatud muudatustele. Lisaks sellele tulenevalt pikaajalisest rakenduspraktikast ajakohastatakse määruste „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ ja „Liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursuse õppekava“ regulatsiooni. Direktiivi de 2008/96 ja 2019/1936 eesmärk on parandada liiklusohutust Euroopa Liidu teedel. Direktiivi 2019/1936 ülevõtmise lõplik tähtaeg kõikide rakendusaktidega on 17.12.2021. Muudetavad määrused on järjestatud volitusnormi asukohast lähtuvalt. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja käesoleva seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse ekspert Pavel Karev (tel: 639 7611, e-post: [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403 , e-post: [email protected] ). 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1 Majandus- ja taristuministri 19. mai 2015. a määruse nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“ muutmine Määruse pealkirja muutmine. Määruse pealkirja muutmine on seotud volitusnormi (EhS § 102 lõike 2 punkt 1) täpsustamise ja ümbersõnastamisega. Volitusnormist ja vastavalt ka määruse pealkirjast jäetakse välja sõna „tingimused“, mis on ebavajalik ning määruse eesmärki ja sisu arvestades kaetud sõnaga „nõuded“. Paragrahvi 1 lõike 2 muutmine . Lõikes viiakse määruse täitmise kohustus kooskõlla EhS §-s 102 tehtud muudatusega. Võrreldes senise redaktsiooniga ei korrata enam EhS-s toodud kohaldamisala, vaid tehakse vastav viide EhS-le. Paragrahvi 2 lõike 1 muutmine . Seoses Transpordiameti töö alustamisega alates 01.01.2021 muudetakse lõikes asutuse nime. Paragrahvi 3 lõike 2 punkti 4 muutmine . Muudatusega tuuakse paremini esile, et liiklusohutusele avalduva mõju hindamisel tuleb mh eraldi tähelepanu pöörata vähekaitstud liiklejate liikumistingimustele ja ohutusele. Muudatus on vajalik muudetud direktiivi 2008/96 artikli 6b ülevõtmiseks. Muudetud d irektiivi artikkel 6b sätestab, et kõikide direktiiviga ette nähtud meetmete (so liiklusohutusele avalduva mõju hindamine, liiklusohutuse auditeerimine, teedevõrgu liiklusohutuse hindam i ne ja tee korrapärane liiklusohutuse kontrollimine) elluviimisel võetakse arvesse vähekaitstud liiklejate vajadusi. Vähekaitstud liiklejate all on silmas peetud jalakäija i d, jalgrattur e id, kaherattaliste mootorsõidukite juh te ja teis i kergliikleja i d, kes võivad liikuda erinevate abivahenditega või ilma. Normitehnilise märkuse muutmine . Määruses muudetakse normitehnilist märkust lisades viite Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile (EL) 2019/1936. 2. 2 Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 83 „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ muutmine Määruse pealkirja muutmine. Määruse pealkirja muutmine on seotud volitusnormi (EhS § 102 lõike 2 punkt 1) täpsustamise ja ümbersõnastamisega. Volitusnormist ja vastavalt ka määruse pealkirjast jäetakse välja sõna „tingimused“, mis on ebavajalik ning määruse eesmärki ja sisu arvestades kaetud sõnaga „nõuded“. Paragrahvi 1 lõike 2 muutmine . Lõikes viiakse määruse täitmise kohustus kooskõlla EhS §-s 102 tehtud muudatusega. Võrreldes senise redaktsiooniga ei korrata enam EhS-s toodud kohaldamisala, vaid tehakse vastav viide EhS-le. Paragrahvi 2 lõike 1 muutmine . Seoses Transpordiameti töö alustamisega alates 01.01.2021 muudetakse lõikes asutuse nime. Paragrahvi 5 lõike 2 punkti 4 muutmine . Muudatusega asendatakse mõisted „jalakäija“ ja „jalgrattur“ laiema mõistega „kergliikleja“. Muudatus on vajalik, kuivõrd määruse kehtestamisest 2015. aastal on erinevate kergliiklejate arv ja nende roll oluliselt suurenenud. Näiteks oluliselt on suurenenud elektrilise tõukerattaga liikujate arv. Sellest tulenevalt võivad mõisted „jalakäija“ ja „jalgrattur“ olla eksitavad ja kitsendavad. Paragrahvi 7 lõike 4 muutmine . Lõikest jäetakse välja lause, mille kohaselt ehitusprojekti ei korrigeerita, kui projekteerija ei nõustu audiitori välja toodud probleemiga. Säte on eksitav ning vastuolus esialgse mõtte ja eesmärgiga, mille kohaselt audiitoril ja projekteerijal eriarvamuse tekkimisel kaalub paranduste sisseviimist pädev asutus. Määruse § 2 lõige 1, § 6 lõige 2 ning § 7 lõige 5 sätestavad üheselt, et audiitori tehtud parandusettepanekud on soovitusliku iseloomuga ning paranduste sisseviimist ehitusprojekti kaalub ja otsustab pädev asutus , kellel on muuhulgas õigus jätta audiitori parandusettepanekud arvestamata. Paragrahvi 8 lõike 1 punkti 7 muutmine ja punkti 7 1 lisamine. Punktist eemaldatakse osa, mis käsitleb jalgrattateid ja kõnniteid. Kergliiklejaid ja laiemalt vähekaitstud liiklejaid on käsitletud eraldi uues punktis 7 1 . Uues punktis on kitsa jalgrattateede ja kõnniteede käsitlus e asemel käsitletud laiemalt kõiki vähekaitstud liiklejaid, nendele mõeldud taristut ja liikumisvõimalusi. Esiteks on muudatus vajalik muudetud direktiivi artikli 6b ülevõtmiseks. Teiseks on auditeerimisel otstarbekas ja vajalik käsitleda mitte kitsalt jalgrattateid ja kõnniteid, vaid kogu kergliiklejatele mõeldud taristut ning ühtlasi vähekaitstud liiklejate liikumisvõimalusi. Paragrahvi 8 lõike 2 punkti 8 muutmine. Analoogselt § 8 lõike 1 punkti 7 muutmise ja punkti 7 1 lisamisega (eelprojekti staadium) muudetakse ka § 8 lõike 2 punkti 8, mis käsitleb põhiprojekti staadiumi. Paragrahvi 8 täiendamine lõikega 2 1 . Täiendava lõike lisamine on vajalik, et reguleerida olukorda, kus koostatud on ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis, kuid erinevatel põhjustel ei ole samale ehitusprojektile eelprojekti staadiumis liiklusohutuse auditeerimi st teostatud. Üldiselt eeldatakse, et auditeerimist teostatakse etapiliselt alustades eelprojektist ja lõpetades liiklusele avatud objekti auditeerimisega. Seejuures on igas etapis auditeerimise (kontrollitavad) teemad erinevad. Näiteks kui eelprojekti ei koostata või mingil muul põhjusel puudub eelprojekti audit, siis võivad mõned teemad jääda kontrollimata ning seetõttu tuleb põhiprojekti staadiumis lisaks põhiprojekti auditeerimise teemadele (§ 8 lõige 2) kontrollida ka eelprojekti teemasid (§ 8 lõige 1). Kuna teetaristu valdkond areneb pidevalt, siis samuti on otstarbekas eelprojekti auditeerimise teemad üle kontrollida ja audit it korrata , kui eelprojekti auditeerimisest on möödunud üle viie aasta. Lisaks sellele on peetud otstarbeka k s kontrollida eelprojekti auditeerimise teemasid uuesti ka siis , kui põhiprojekti staadiumis on oluliselt muudetud eelprojekti lahendust või on ette nähtud projekti etapi viisiline elluviimine. Paragrahvi 11 muutmine. Paragrahvi lisatakse uus lause, mille eesmärk on õigusselguse huvides täpsustada, millal võib lugeda et tee on kasutusele võetud ning seega tuleb teostada auditeerimine pärast tee kasutusele võtmist. Tee on kasutusele võetud, kui tee on täielikult avatud liiklusele, täismahus on eemaldatud ajutised liikluskorraldusvahendid ning püstitatud on projekti kohane alaline liikluskorraldu s. Muudatus loob vajalikku õigusselgust ning ühtlustab määruse rakenduspraktikat. Normitehnilise märkuse muutmine . Määruses muudetakse normitehnilist märkust lisades viite Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile (EL) 2019/1936. 2. 3 Majandus- ja taristuministri 30. augusti 2016. a määruse nr 52 „Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele“ muutmine Määruse pealkirja muutmine. Määruse pealkirja ning samuti määruse volitusnormi (EhS § 102 lõike 2 punkt 3) muutmine on vajalik , et tagada regulatsiooni ja kasutatud terminoloogia vastavus direktiivile 2019/1936 , millega antakse määruses käsitletud liiklusohutuse meetmele uus nimi „Kogu võrku hõlmav liiklusohutuse hindamine“. Mõningate keeleliste täpsustustega võetakse nii määruse volitusnormis kui ka määruse pealkirjas kasutusele meetme uus nimetus. Lisaks sellele jäetakse volitusnormist ja vastavalt ka määruse pealkirjast välja sõna „tingimused“, mis on ebavajalik ning määruse eesmärki ja sisu arvestades kaetud sõnaga „nõuded“. Selliselt ühtlustatakse kõikide EhS-i § 102 lõikes 2 sätestatud ministri määruste volitusnormide sõnastused. Paragrahvi 1 lõigete 1-4 ja 7 ning § 2 lõike 1 muutmine. Lõigetes asendatakse läbivalt endine tegevuse nimetus „Tee ohutuse määramine“ uuega „Teedevõrgu liiklusohutuse hindami ne “ vastavalt muudatustele määruse pealkirjas ja määruse volitusnormis. Lisaks sellele muudetakse § 1 lõikes 2 määruse kohaldamisala – see viiakse kooskõlla EhS §-s 102 tehtud muudatusega. Võrreldes senise redaktsiooniga ei korrata enam EhS-s toodud kohaldamisala, vaid tehakse vastav viide EhS-le. Paragrahvi 1 lõike 5 kehtetuks tunnistamine. Muudatus on vajalik direktiivi 2019/1936 ülevõtmiseks ja ühtlasi regulatsiooni ajakohastamiseks. Muudatus võimaldab hõlmata liiklusohutuse analüüsiga kogu teedevõrku, sh proaktiivse lähenemise laiemaks ja tõhusamaks juurutamiseks ka neid teedevõrgu osi, kus otseselt ei ole toimunud hukkunuga või inimvigastusega lõppenud liiklusõnnetusi. Paragrahvi 2 lõike 6 muutmine . Seoses Transpordiameti töö alustamisega alates 01.01.2021 muudetakse lõikes asutuse nime. Paragrahvi 3 lõike 1 muutmine ja lõike 1 1 lisamine . Paragrahv 3 käsitleb objektidele ohutustasemete määramise metoodikat. Kuivõrd direktiivi 2008/96 nõuded seoses ohutustasemete määramisega on muutunud, siis vastavate muudatuste ülevõtmiseks on vajalik üle vaadata ja täiendada ka määruse §-s 3 esitatud nõude i d. Lõikesse 1 on uue nõudena lisatud kohustus arvestada ohutustaseme määramisel objekti sisseehitatud ohutust. Tegemist on direktiivi ga 2019/1936 kehtestatud uue nõudega . Sisseehitatud ohutuse hindami se nõue on täpsustatud uues lisatavas lõikes 1 1 , mille kohaselt sisseehitatud ohutuse hindamiseks tuleb analüüsida tee erinevaid parameetreid ja elemente (nt tee geomeetrilised omadused, teeäärsed takistused, ristlõike lahendus, liikluse eraldamine , valgustuse olemasolu ) n ing hinnata sellest tulenevaid võimalikke ohte liiklejatele . Direktiivi vastava muudatuse ja ühtlasi antud sätte eesmärk on teedevõrgu hindamisel analüüsida mh võimalikke taristust tulenevaid ohte ning prognoosida sellega seotud potentsiaalseid liiklusõnnetusi ( nn proaktiivne hindamine või ex-ante analüüs ). Selliselt ei ole enam lubatud kasutada ainult reageeriva iseloomuga liiklusõnnetuste-põhist meetodit (nn järelhi n damine või ex-post analüüs), mis võtab arvesse üksnes juba toimunud liiklusõnnetused. Teisisõnu hinnatakse antud meetme raames süsteemselt ja ennetavalt teetaristuga kaasnevaid riske, mis võimaldab esiteks ennetada liiklusõnnetus i ning teiseks suunata investeeringuid suurima riskiga taristusse. Konkreetne metoodika ei ole määrusega kindlaks määratud, s.t konkreetse metoodika kasutamise üle otsustab pädev asutus järgides määruses sätestatud üldnõudeid. Samuti on § 3 lõike 1 loetelu puhul tegemist minimaalsete nõuetega - ohutustaseme määramisel on lubatud arvestada lisaks ka muude kriteeriumitega. Vastavalt direktiivile kehtestatakse nõue teostada sisseehitatud ohutuse kontroll visuaalse vaatluse käigus, mida teostatakse kas kohapeal või elektrooniliste vahendite abil. Paragrahvi 3 lõike 4 muutmine. Lõige käsitleb objektide pinger e a koostamist. Uue nõudena tuleb vastavalt direktiivile 2019/1936 jagada kõik objektid vähemalt kolme kategooriasse. Vastava nõude eesmärk direktiivis on liigitada teedevõrku ning võimaldada erinevate teedevõrgu osade omahelist võrdlust. Paragrahvi 4 lõike 2 punkti 1 muutmine. Muudatusega viiakse punktis kasutatud terminoloogia kooskõlla direktiivi muudatustega. Sõnastuslik muudatus ei too kaasa sisulisi muudatusi. Paragrahvi 4 lõike 3 muutmine. Peamine muudatus puudutab punkti 3, mis käsitleb liiklusõnnetuste kohta andmete kogumist ja läbitöötamist. Edaspidi on võimalik vajaduse korral arvesse võtta mh viimase kolme aasta jooksul valminud objektidel toimunud liiklusõnnetused ning liiklusõnnetused, mis on toimunud üle viie aasta tagasi. Lisaks eespool toodule lisatakse loetellu uus punkt (uues loetelus punkt 7) , mis käsitleb vähekaitstud liiklejaid. Muudatus on vajalik muudetud direktiivi 2008/96 artikli 6b ülevõtmiseks, mis näeb kõikide direktiivis 2008/96 toodud liiklusohutuse meetmete puhul ette kohustuse arvestada vähekaitstud liiklejate vajadus i ja ohutus t . Paragrahvi 5 lõike 3 lisamine. Paragrahvi lisatakse uus lõige, mis kehtestab pädevale asutusele kohustuse koostada ja perioodiliselt ajakohastada prioriteetsete objektide parandusmeetmete tegevuskava. Muudatusega võetakse üle muudetud direktiivi artikli 6a lõige 6. Sät t e eesmärk on tagada pidev ülevaade prioriteetsetel objektidel juba rakendatud või kavandatavatest parandusmeetmetest. Paragrahvi 6 muutmine. Paragrahvis asendatakse endine tegevuse nimetus uuega vastavalt muudatustele määruse pealkirjas ja muudes sätetes ning määruse volitusnormis. Lisaks sellele võetakse muudatusega üle muudetud direktiivi artikli 5 lõige 3, mille kohaselt on liikmesriikidel kohustus viia teedevõrgu liiklusohutuse hindamine läbi uute nõuete alusel hiljemalt 2024. aastal. Ühtlasi on tegemist määruse rakendussättega, mis reguleerib uutele nõuetele üleminekut. Normitehnilise märkuse muutmine . Määruses muudetakse normitehnilist märkust lisades viite Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile (EL) 2019/1936. 2.4 Majandus- ja taristuministri 8. veebruari 2017. a määruse nr 8 „Tee ohutuse kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“ muutmine Määruse pealkirja muutmine. Määruse pealkirja ning samuti määruse volitusnormi (EhS § 102 lõike 2 punkt 3) muutmine on vajalik, et tagada regulatsiooni ja kasutatud terminoloogia vastavus direktiivile 2019/1936, millega antakse meetmele uus nimi „Korrapärase liiklusohutuse kontrollimine“. Selliselt võetakse nii määruse volitusnormis kui ka määruse pealkirjas kasutusele meetme uus nimetus kooskõlas direktiiviga 2019/1936 . Lisaks sellele jäetakse volitusnormist ja vastavalt ka määruse pealkirjast välja sõna „tingimused“, mis on ebavajalik ning määruse eesmärki ja sisu arvestades kaetud sõnaga „nõuded“. Selliselt ühtlustatakse kõikide EhS-i § 102 lõikes 2 sätestatud ministri määruste volitusnormide sõnastused. Paragrahvi 1 lõike 4 muutmine . Lõikes viiakse määruse täitmise kohustus kooskõlla EhS §-s 102 tehtud muudatusega. Uues sõnastuses ei korrata enam EhS-s toodud kohaldamisala, vaid tehakse vastav viide EhS-le. Paragrahvi 1 lõike 5 muutmine . Seoses Transpordiameti töö alustamisega alates 01.01.2021 muudetakse lõikes asutuse nime. Paragrahvi 2 lõike 3 punkti 5 muutmine . Muudatusega täpsustatakse, et asjakohasel juhul tuleb tee korrapärasel ohutuse kontrollimisel kontrollida mh liikluskorraldusvahendite loetavust. Täiendus on vajalik ennekõike muudetud direktiivi artikli 6c lõike 1 ülevõtmiseks, mis käsitleb liikluskorraldusvahendite loetavust ja tuvastatavust nii sõidukijuhtide kui ka erinevate sõiduki automatiseeritud juhtimissüsteemide jaoks. Sätte eesmärk on soodustada sõidukite automaatsüsteemide ja isejuhtivate sõidukite kasutuselevõttu ning seega tuleb tee korrapärasel ohutuse kontrollimisel pöörata tähelepanu, mis seisundis on liikluskorraldusvahendid ning kas võib tekkida raskusi liikluskorraldusvahendite tuvastamise ja loetavusega. Paragrahvi 2 lõike 3 punkti 8 muutmine . Muudatusega tuuakse paremini esile, et tee korrapärasel ohutuse kontrollimisel tuleb mh eraldi tähelepanu pöörata vähekaitstud liiklejate liikumistingimustele ja ohutusele. Muudatus on vajalik muudetud direktiivi artikli 6b ülevõtmiseks. Muudetud d irektiivi artikkel 6b sätestab, et kõikide direktiiviga 2008/96 ette nähtud meetmete (so liiklusohutusele avalduva mõju hindamine, liiklusohutuse auditeerimine, teedevõrgu liiklusohutuse hindamne ja tee korrapärane liiklusohutuse kontrollimine) elluviimisel võetakse arvesse vähekaitstud liiklejate vajadusi. Normitehnilise märkuse muutmine . Määruses muudetakse normitehnilist märkust lisades viite Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile (EL) 2019/1936. 2.5 Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 81 „Liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursuse õppekava“ muutmine Määruse pealkirja muutmine. Määruse pealkiri muudetakse ja viiakse vastavusse määruse sisuga. Määrusega on kehtestatud liiklusohutuse audiitorite koolituskursuse õppekava kooskõlas direktiiviga. Seetõttu muud sõnad määruse pealkirjas on liigsed ja eksitavad. Paragrahvi 2 lõike 1 muutmine . Lõike punktides 3 kuni 6 muudetakse liiklusohutuse meetmete nimesid viies need kooskõlla nii määruste uute volitusnormide ( EhS § 102 lõige 2 ) kui ka määruste uute pealkirjadega. Samuti lisatakse lõikesse uued punktid 6 1 ja 6 2 . Punkt 6 1 käsitleb tee sihipärase liiklusohutuse kontrollimist. Kuivõrd direktiivi ga 2019/1936 võetakse kasutusele uus tegevus ja mõiste „sihipärane liiklusohutuse kontroll“, mida reguleeritakse ka senisest põhjalikumalt, siis on peetud otstarbekaks käsitleda antud tegevust eraldi ka liiklusohutuse audiitorite õppekavas. Uue p unktiga 6 2 kehtestatakse, et õppekava läbinud isik peab tundma mh vähekaitstud liiklejate vajadusi. Selle sättega võetakse üle muudetud direktiivi artikli 9 lõige 1a, mis kehtestab kohustuse lisada liiklusohutuse audiitorite koolituskavasse vähekaitstud liiklejaid ja neile mõeldud taristut puudutavaid küsimusi . Paragrahvi 3 lõigete 1 ja 2 muutmine . Lõigetes, mis kehtestavad esmase (§ 3 lõige 1) ja korduva (§ 3 lõige 2) koolituse õppekavad, tehakse mitu märkimisväärset muudatust. Esiteks muudetakse läbivalt liiklusohutuse meetmete nimesid viies need kooskõlla nii määruste uute volitusnormide ( EhS § 102 lõige 2 ) kui ka määruste uute pealkirjadega. Teiseks lisatakse mõlemasse õppekavasse vähekaitstud liiklejate ohutuse teema kooskõlas muudetud direktiivi artikli 9 lõikega 1a . Kolmandaks on õppekavadesse eraldi teemana lisatud sihipärane liiklusohutuse kontroll . Neljandaks on üle vaadatud ja praktilistel kaalutlustel ajakohastatud õppekavade erinevate teemade õppetundide mahud. Samuti on täpsustatud teemade sõnastused, mis aga ei too kaasa teemade olulist sisulist muutust . Paragrahvi 4 lõike 3 muutmine . Seoses Transpordiameti töö alustamisega alates 01.01.2021 muudetakse lõikes asutuse nime. Normitehnilise märkuse muutmine . Määruses muudetakse normitehnilist märkust lisades viite Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile (EL) 2019/1936. 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses direktiiviga 2019/1936, millega muudetakse direktiivi 2008/96. Eelnõu on koostatud direktiivi 2019/1936 ülevõtmiseks. 4 . Määruse mõjud Kõige olulisem regulatsiooni muudatus seisneb liiklusohutuse meetmete reguleerimisala suurendamises, kuid vastavad muudatused on kavandatud EhS muutmise eelnõuga . Reguleerimisala suurendamisega kaasnevate mõjude hinnang on koostatud sama eelnõu raames. Määruses „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ tehakse mitu muudatust , mis tõstavad määruse õigusselgust ning loovad eeldused liiklusohutuse auditit e kvaliteedi tõstmiseks . Muudatustega täpsustatakse määruse üksikuid sätteid ning liiklusohutuse auditi korraldust, mis ei eelda senise praktika olulist ümberkorraldamist ega täiendavaid kulusid. Eelnõu s ajakohastatakse määrusega „Liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursuse õppekava“ ette nähtud liiklusohutuse audiitori koolituskursuse õppekava. Õ ppekursuse tõhustamise eesmärgil korrigeeritakse üksikute õppetundide teemade mahtu ning täpsustatakse mõningate õppetundide teemasid . Koolituskursuse korraldajatel tuleb edaspidi muudatustega arvestada ning korrigeerida vastavalt koolituskursuse kava ja mahtu. Muudatused ei eelda koolituskursuse olulist ümberkorraldamist ega suurenda korraldajate kulusid. Eelnõu s on kavandatud määrusega „Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele“ ette nähtud teedevõrgu liiklusohutuse hindamise metoodika muudatused. Uute nõuete kohaselt tuleb teedevõrgu liiklusohutuse hindamisel kasutada nn proaktiivset lähenemist. See tähendab, et pädeval asutusel võib tekkida vajadus võtta kasutusele uus metoodika või täiendada olemasolevat. Lisaks sellele tuleb pädeval asutusel pöörata kõikide liiklusohutuse meetmete elluviimisel senisest rohkem tähelepanu vähekaitstud liiklejatele. See ei oma otsest mõju liiklusohutuse meetmete elluviimise korraldusele, kuid võib pikemas perspektiivis avaldada positiivset mõju vähekaitstud liiklejate ohutusele ja liiklusohutusele tervikuna. Muud määrusega kavandatud muudatused ei oma märkimisväärset mõju . Kokkuvõtvalt seisneb määruse mõningane positiivne mõju eelkõige suuremas liiklusohutuses ja kvaliteetsemas teetaristus , mis võib avaldada kaudset positiivset mõju majandusele, elukeskkonnale ja regionaalarengule. 5 . Määruse rakendamisega seotud tegevused ning eeldatavad kulud ja tulud Oluline mõju pädeva asutuse tegevustele ja kuludele puudub. Samas eeldab määruse rakendamine mõningaid korralduslikke tegevusi ning uute üksik nõuete juurutamist. Määruse rakendamine ei tekita otseselt lisatulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2021. aasta 1. detsembril . Kuivõrd direktiivi 2019/1936 ülevõtmise tähtaeg on 2021. aasta 17. detsember, siis kavandatud jõustumisaeg võimaldab direktiivi tähtaegset ülevõtmist ning ühtlasi jätab piisavalt aega uute nõuetega tutvumiseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Siseministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile. Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule , Tallinna Tehnikaülikoolile ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule. Siseministeerium Meie 16.09.2021 nr 2-1/21-0446/5455 Maaeluministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja taristuministri määruste muutmine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1936 Eesti õigusesse ülevõtmine) Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ehitusseadustiku § 102 lõike 2 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruste muutmise eelnõu. Eelnõu peamine eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1936 Eesti õigusesse ülevõtmine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) määruse eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Tallinna Tehnikaülikool MTÜ Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Pavel Karev 639 7611 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/21-1101 - Majandus- ja taristuministri määruste muutmine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1936 Eesti õigusesse ülevõtmine) Kohustuslikud kooskõlastajad: Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.10.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/818976e2-9991-41a7-96d5-fdd55bb8c501 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/818976e2-9991-41a7-96d5-fdd55bb8c501?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main