Riigikogu juhatus Teie 03.09.2021 nr 2-3/14-179/
Meie 16.09.2021 nr 5.2-2/2809-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
haigushüvitise maksmise kohta (KK 179)
Lugupeetud Riigikogu liige Helmen Kütt
Täname pöördumise eest ja käesolevaga vastame Teie küsimustele.
1. Kui palju inimesed jäid Haigekassa ootamatu otsuse tõttu oma haigushüvitisest
ilma?
Eesti Haigekassa kinnitusel keelduti hüvitise maksmisest viie isiku puhul. Ajutist tõlgendust
rakendati ainult uutele juhtumitele, kui viimase haiguslehe jooksul oli töösuhe lõpetatud.
2. Kas Teie hinnangul oli Haigekassa juhatuse otsus lõpetada töö kaotanud isikutele
haigushüvitise maksmine kooskõlas seadustega? Kas tõesti Teid, kui Haigekassa
nõukogu esimeest, polnud eelnevalt informeeritud või Teilt nõu küsitud kehtiva
praktika muutmiseks?
Minu ja sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole õige seaduse tõlgenduse muutmine osadele
inimestele ebasoodsamas suunas ilma põhjaliku aruteluta ning sellest laiemalt elanikkonda
kommunikeerimata. Eesti Haigekassa ei teavitanud nõukogu esimeest ega nõukogu liikmeid
planeeritavast muudatusest ning ma poleks seda heaks kiitnud.
3. Millal kompenseeritakse Õhtulehe artiklis nimetatud vähihaigele naisterahvale, aga
ka teistele sarnases olukorras olnud isikutele, saamata jäänud haigushüvitis?
Eesti Haigekassa teeb puudutatud isikutele ülekande lähiajal.
4. Kui palju esineb kalendriaastas keskmiselt haigushüvitise kuritarvitamisjuhtumeid
ehk olukordasid, kus hüvitist ei ole kasutatud eesmärgipäraselt?
Eesti Haigekassa ülesanne on kontrollida ravikindlustuse vahendite sihipärast kasutamist.
Töövõimetuslehe väljastab ning selle põhjendatuse eest vastutab ka tervishoiutöötaja.
Korrektse dokumenteerimise korral ning muude tõendite puudumisel on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kuritarvitamisjuhtumite tuvastamine keeruline, kuna inimese tervisliku seisundi hindamine
sõltub ka inimese enda ütlustest. Siiski viib haigekassa regulaarselt juhuvalimite alusel läbi
kontrolle, et võimalikke pettusi tuvastada. Samuti kontrollitakse juhtumeid, kui haigekassa
poole on tehtud pöördumisi kahtlusega ravikindlustusvahendite sihipärase kasutamise kohta.
2020. aastal valmis põhjalik Riigikontrolli audit1, milles käsitleti Eesti Haigekassa kontrolli
ravikindlustushüvitiste üle, mis tuvastas mitmeid puudusi. Sellest tulenevalt on tugevdatud
kontrolli võimekust. Töövõimetushüvitiste osas esitati 2020. a tervishoiutöötajatele 20 nõuet
kokku summas 8 000 eurot, 2021. a 12 nõuet kokku summas 66 860 eurot. Pettuse tõttu
nõuti Maksu- ja Tolliametist saadud andmete alusel 2020. a inimestelt tagasi hüvitisi summas
ca 94 000 eurot. 2021. a on samal alusel nõutud tagasi hüvitisi summas 31 000 eurot.
5. Mida Haigekassa on teinud omalt poolt nende kuritarvitamisjuhtumite avastamiseks
ja ennetamiseks?
Haigekassa jälgib pidevalt töövõimetushüvitiste kasutust. Ennetamiseks teostatakse
juhuvaliku põhiseid kontrolle ja sh kontrollitakse tervishoiuteenuse osutajate terviskaartide
sissekandeid. Samuti aitavad süsteemi loodud automaatsed kontrollid (nt tulu suuruse
kontroll jms). Eesti Haigekassa teeb koostööd ka Maksu- ja Tolliametiga, et pettusi avastada.
6. Kas Teie hinnangul võiks Teie haldusala riigieelarveliste toetuste ja hüvitiste
maksmisel rakendada sama põhimõtet – niipea kui keegi kasutab saadud raha
mittesihtotstarbeliselt, siis on pädeval asutusel õigus muuta seaduse tõlgendusviisi
ning vähendada vastava hüvitise saajate ringi?
Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole Eesti Haigekassal piisavalt informatsiooni täpselt
hindamaks antud juhul raha mittesihtotstarbelist kasutamist. Kahjuks esineb juhtumeid, kus
inimesed kasutavad praegust süsteemi ära, et pelgalt oma sissetulekut suurendada. Samas
on isikuid, kelle töösuhe on lõppenud, kuid inimene on haigestunud ja tal on igati õigustatult
vaja töövõimetushüvitist. Tegeleda tuleb pahatahtlikkult süsteemi ära kasutavate inimestega,
aga selle raames ei tohi kaotada need, kellele hüvitis on ette nähtud ja ka vajalik.
7. Millal kavatseb Sotsiaalministeerium vaadata üle kehtiva haigushüvitise maksmise
korra, et tulla vajadusel vajalike seadusmuudatustega Riigikokku?
Õigusselguse ja ravikindlustuse vahendite sihipärase kasutamise huvides tuleks
töövõimetushüvitise maksmise kord tervikuna üle vaadata, et paremini tuvastada just neid
juhtumeid, kus haiguslehti ei võeta tervislikel eesmärkidel. Sotsiaalministeerium on palunud
Eesti Haigekassalt põhjalikumat analüüsi, millele tuginedes on võimalik otsustada, kas ja
milline täiendav õigusruumi muudatus on vajalik. Süsteemi korraldust muutes plaanime
kindlasti tervisevaldkonna osapooli kaasata ning elanikkonda sellest teavitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Kaija Kasekamp 626 9220
[email protected]
1 https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2504/language/et-EE/Default.aspx