Vastus

Hr Raimond Kaljulaid Teie: 01.09.2021 Riigikogu liige nr 2-7/21-176/1 Meie: 16.09.2021 nr 7-12/21-01858-2 Vastus pöördumisele Austatud Raimond Kaljulaid Vastan Teie kirjalikule pöördumisele valitsuse liikmetele Tallinna ööelu korraldajate nimel seoses COVID-19 piirangute ja reeglitega. 1. Piirangute seadmisega tuleb samaaegselt välja töötada ja teavitada ka piirangutega seotud kriisitoetustest. Toetusmeetmed peavad olema ligipääsetavad võimalikult paljude eri profiiliga korraldajatele. Näiteks COVID-passi süsteemi ja testitulemuste kontrollimise kohustusega oleks pidanud kaasnema abipakett, mis oleks võimaldanud abikõlbulike kuludena näidata nii personali- kui ka tõendite kontrollimisega seotud kulusid. Samuti peab ettevõtetel olema kindlus, et juhul kui valitsus otsustab riigi täielikult sulgeda ja piirata ettevõtete tavapärast tegutsemist, on neil võimalik saada riigilt rahalist toetust, mis tagab ettevõtte jätkusuutlikkuse ka peale ühiskonna taasavamist. Kriisiabi kultuuri- ja spordivaldkonnas: kui valitsus on koroonapandeemia tõttu olnud sunnitud otsustama ühes või teises sektoris sulgemiste üle, on sellele järgnenud ka riiklikud toetusmeetmed. Riik on sellest põhimõttest kinni pidanud: 2020. aasta kevadel oli kriisipaketi suurus 25 miljonit eurot, Harjumaa ja Ida-Virumaa sulgemiste puhul aastavahetuse paiku oli paketi suurus kokku 6,7 miljonit eurot. 2021. aasta kevadel koroonakriis süvenes. Lisaeelarvest rahastatud kultuuri- ja spordivaldkonna abipaketi suurus oli 42 miljonit eurot. Abipakett võimaldab sektoril ellu jääda, hoida töökohti ja struktuure ning aitab sektoril võimalikult sujuvalt taas avaneda, kui viiruseoht väheneb. Lisaks abimeetmetele, mis olid mõeldud otseselt kultuuri- ja spordivaldkonnale, oli võimalik ettevõtjatel taotleda palgameetme abi töötukassast. Töötukassa ja Kultuuriministeeriumi planeeritavad meetmed ei välista teineteist. Ka võivad taotlejad, kui voorude tingimused seda parasjagu võimaldavad, esitada taotlusi mitmesse vooru. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on COVID-tõendi kasutuselevõtu kontekstis rõhutanud ettevõtjatele, et riik ei kavanda eraldi toetusmeedet tõendi rakendamiseks. MKM plaanib toetusmeetmeid vaid ajale, mil nakkusest tulenevalt tuleb Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee ettevõtete teatud tegevusvormid ajutiselt sulgeda. Sellises olukorras näeb MKM vajadust hüvitada ettevõtjatele suletud tegevustega kaasnevad püsikulud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu, lisaks töötukassa kaudu paralleelselt tööjõukulud. Saamata jäänud käivet ei ole riik senini hüvitanud ega plaani seda ka tulevikus. 2. Meelelahutus- ja kultuurivaldkonna jaoks tuleb välja töötada keskne infokanal, kust korraldajad saaksid kogu piiranguid ja reegleid puudutava info kätte kiiresti ja operatiivselt. Hetkel otsivad valdkonna esindajad infot kokku mitmetest erinevatest 2 kanalitest alates Stenbocki maja sotsiaalmeediast kuni erinevate esindusorganisatsioonide infokirjadeni. COVID-19 kriisi keskne infokanal on www.kriis.ee, kus avaldatakse kõik valitsuse korraldused ja nende seletuskirjad, lisaks on olemas valdkondade kaupa korduma kippuvad küsimused: kkk.kriis.ee, lisainfot saab küsida ka telefonilt 1247. Spetsiifilisemad valdkondlikud juhised on vastava ministeeriumi anda. Kultuurivaldkonna jaoks on keskne infokanal www.kul.ee. Seal on nii valitsuse pressiteated kui ka juhendid ja suunised: https://www.kul.ee/uudised/juhendid-ja-suunised-koroonaolukord-ja- kultuurivaldkond. Kriisiabi info: www.kul.ee/kriisiabi2021. Kui kultuurivaldkonna info ei jõua piisavalt kiiresti asutuse või ettevõtteni, on võimalik pöörduda Kultuuriministeeriumi poole. 3. Kriisiabimeetmete välja töötamisse on vaja kaasata valdkonna inimesi, kellel on kogemust ja teadmisi valdkonna eripäradest. Valdkonna inimesi kaasatakse pidevalt valdkonna eest vastutavate ministeeriumide ja ametkondade kaudu. Püüame alati arvestada valdkondade eripära ja vajadustega ka kriisiabimeetmete väljatöötamisel. 4. Riik ja linn võiksid Berliini eeskujul paigaldada ülelinnalised kiirtestimise punktid, kust saadud tõendi alusel pääseb ülelinnaliselt COVID-tõendit nõudvat kohtadesse. See võtaks ettevõtjatelt ära olulises mahus kohustusi. Ettevõtja kohustus on teatud valdkondades kontrollida inimese immuniseeritust või selle puudumisel negatiivse testi tegemist. Ettevõtjal ei ole kohustust testimist korraldada. Eestis on antigeeni kiirtestimise teenus apteekides, mida võib olemuslikult pidada testimispunktideks. Lähitulevikus saab üldapteegi tegevusloa omaja juures ehk suuremates apteekides Terviseameti juhiste kohaselt teha enesetestimiseks mõeldud SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mida saab kasutada nakkusohutuse tõendamisel kohtades, kus riigisiseselt nõutakse COVID-tõendit. Tegevuses osalemiseks peab tulemus olema negatiivne ning test peab olema tehtud kuni 48 tundi enne osalemist. 5. Eesti Vabariik peab välja töötama toimiva mobiilirakenduse või veebilahenduse, millega on võimalik kontrollida inimeste kõiki COVID-19 seondud tõendeid, olenemata sellest, millist operatsioonisüsteemi klient või kontrollija kasutab. ELi digitaalsel COVID-tõendil on QR-kood, mis on loetav vaid ELi tingimustele vastava QR- koodi lugemise rakendusega (seda ei saa lugeda tavapäraste QR-koodi lugemise rakendustega). Eesti on ELi digitaalse COVID-tõendi kontrollimiseks loonud veebilahenduse. QR-kood on loetav TEHIKi loodud kindla veebilehe kaudu (kontroll.digilugu.ee). 2 (3) Veebirakendus töötab enamlevinud veebibrauserites (testitud ja toimib Chrome’i, Edge’i, Firefoxi ja Safariga. IE-ga ei toimi). Kontroll.digilugu.ee kaudu tõendit kontrollides saab vastena tõendi ja esitatud andmete autentsuse ning teabe Eesti tingimustele vastavuse kohta (näiteks kas COVID-19 PCR testitulemuse negatiivne vastus on tehtud viimase 72 tunni sees). Arenduses on täiendus, kus inimene saab lisaks Eestis kehtivatele tingimustele kontrollida ELi digitaalse COVID-tõendi kehtivust ka teiste ELi riikide tingimuste põhjal konkreetsel ajahetkel (eeldab lisaks, et vastav riik on enda tingimused keskselt üles laadinud). 6. Tasuta testide tagamine ettevõtjatele nende külastajate jaoks, kes tervislikel põhjustel ei saa vaktsineerida. Sotsiaalministeeriumis töötatakse välja lahendust, kus tervishoiuteenuse osutaja kaudu tagatakse tasuta testimine inimestele, kellel on otsene vaktsineerimise vastunäidustus. Tasuta testimist on plaanis võimaldada inimestele tervishoiuteenuse osutajate kaudu. Esialgu annab saatekirja testimisele perearst või saab selle telefonilt 1220, kuid edaspidi saab perearst võimaluse korral ise inimest kiirtestida. Kuna arstide esialgse hinnangu kohaselt on inimesi, kellel on vaktsineerimisele otsene vastunäidustus, üsna vähe, ei tundu mõistliku lahendusena ettevõtjatele tasuta teste jagada, sest lisaks tuleb tähele panna, et ettevõtja korraldatud testimisega kaasnevad ka muud olulised kulud ja nõuded (nakkusohtlike jäätmete käitus, isikukaitsevahendid, eraldatud ruum või ala jne). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kätlin Atonen 693 5749 [email protected] 3 (3)